Tallinna halduskohus Teie 30.08.2022 nr 3-22-1391
[email protected] Meie 27.09.2022 nr 1.5-2/2923-3
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Seisukoht haldusasjas nr 3-22-1391
Tallinna Halduskohtu menetluses on Kätlin Stikkermanni kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt
varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 215 eurot koos viivitusintressiga. Kaebus
põhineb surma põhjuste tuvastamise seaduse (SPTS) § 30 lg 6 tõlgendamisel ja kohaldamisel.
Nimetatud säte sätestab, et surnu kohtuarstlikule lahangule vedamise korraldab politsei ja
selleks vajalikud vahendid nähakse ette Siseministeeriumi eelarves. Pooled vaidlevad selle
üle, kas sätte tähenduses on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohustatud hüvitama üksnes
kulutused, mis seonduvad surnukeha Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Instituuti toimetamisega
või ka kulud, mis tekivad seoses surnukeha Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Instituudist tagasi
toimetamisega.
Tallinna Halduskohus kaasas 30.09.2022 määrusega arvamuse andmiseks menetlusse
Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi ning palus esitada haldusasjas selgituse, kuidas
mõista SPTS § 30 lg 6 sõnastust ning mis oli sätte vastavas sõnastuses sätestamise mõte ja
eesmärk.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et SPTS § 30 lg 6 sõnastust tulebki mõista selliselt, et
surnu vedu toimub Siseministeeriumi eelarvelistest vahenditest üksnes lahangule. Selliselt oli
algselt sätestatud ka surnu vedu patoanatoomilisele lahangule (SPTS § 30 lg 2). Seega saab
ka seadusandja tahteks pidada, et rahastaks just seda osa surnu transportist, mida on pidanud
vajalikuks PPA.
Erinevalt kohtuekspertiisi või kohtuarstlikule lahangule vedamisest toimub patoanatoomilisele
lahangule vedu (SPTS § 30 lg 2) arsti saatekirja alusel ning on rahastatud Eesti Haigekassa
eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu)
sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Samas kui SPTS § 30 lg 6 alusel toimuvat vedu ja
selle rahastamist muul moel ei täpsustata.
Tervishoiuteenuste loetelus muudeti patoanatoomilisele lahangule veo rahastamine n-ö
kahesuunaliseks alles 21.12.2017 vastu võetud määrusega nr 193. Vastava muudatuse osas
märgitakse seletuskirjas (§ 11 lg 1 selgitus), et „[s]amuti lubatakse rakendustingimusega
teenust kodeerida ka patoanatoomilisele lahangult surnukambrisse viimise korral. Lahangule
viiakse arsti saatekirja alusel ning ravikindlustuse vahenditest, mitte lähedaste enda soovil,
seega võiks vastav kulu olla kaetud ravikindlustuse vahenditest.“. Viimane kinnitab, et algselt
(22.12.2006 määrusega nr 274 vastu võetud tervishoiuteenuste loetelus ja SPTS esialgne
eesmärk) oli rahastatav üksnes vedu lahangule, kuid mitte lahangult surnukambrisse. Kuivõrd
mõlemad sätted (nii SPTS § 30 lg 2 kui ka lg 6) räägivad „lahangule vedamisest“, on SPTS §
30 lg 2 praktika muutus tingitud sätte muutmisest ning rahastamise aluseks oleva
tervishoiuteenuste loetelu muutmisest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Seega on SPTS § 30 lg 6 eesmärk tagada, et riiklikest vahenditest toimuks surnu vedu
asukohta, kus viiakse läbi kohtuekspertiis või kohtuarstlik lahang. Kuivõrd SPTS § 30 lg 6 on
muutumatuna püsinud alates SPTS vastu võtmisest 13.04.2005, siis ei ole ka vastava sätte
tõlgendus muutunud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lily Mals
õigusnõunik
Lisa:
Lily Mals 6269 199
[email protected]