Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 26.09.2022 nr 77 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Erihoolekandeteenuste rahastamine“; 2) määruse 1. peatükk loetakse 11. peatükiks ja määrust täiendatakse 1. peatükiga järgmises sõnastuses: „1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus isiku kohta kalendrikuus, erihoolekandeteenuste need kulude koostisosad, mis kaetakse riigieelarvest teenuse maksimaalse maksumuse hulgas, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul teenust saama õigustatud isiku omaosaluse kulude koostisosad ning Sotsiaalkindlustusameti poolt riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord.“; 3) paragrahv 1 loetakse §-ks 11; 4) paragrahvi 2 lõigete 11 ja 51 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“; 5) paragrahvi 2 lõigete 12 ja 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „intellektihäirega“ sõnaga „intellektipuudega“; 6) paragrahvi 2 lõike 51 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „grupis“ sõnadega „väljaspool ööaega ning vastavalt isikute vajadustele vähemalt kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“; 7) paragrahv 43 sõnastatakse järgmiselt:  2 „§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprorammi hindamiskriteeriumid“ § 81 sõnastatakse järgmiselt: „§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks käesoleva määruse §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 3. Määruse § 1 punkti 7 ja § 2 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse kahte sotsiaalkaitseministri määrust: - 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65); - 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 66). Muudatusega nähakse teenuseosutajatele ette lisaks erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kuludele ka teenuste osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamine. Lisaks tehakse määruses nr 65 tehnilised muudatused ning täpsustatakse äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel Tõnisson (tel: 626 9157, e-post: [email protected]). Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel: 626 9712, e-post: [email protected]) ja sama osakonna analüütik Mari Sarv (tel: 626 9363, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (tel: 5300 2295, e-post [email protected]) ja sama ameti arendusosakonna andmehalduse talituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarvega, millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies ulatuses ära, kanti vahendid üle 2022. aastasse ja määrusega võimaldatakse vahendite kasutamine 2022. aasta jooksul. Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 29.12.2021, 78, ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 6. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs  2 Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 pealkiri lühemaks ja kokkuvõtlikumaks. Arvestades määruse aluseks olevate volitusnormide suhteliselt pikki sõnastusi, on määruse pealkirja volitusnormide sõnastustest lühemalt esitamine põhjendatud. Määruse § 1 punktis 2 täpsustatakse, et määruse 1. peatükk loetakse 11. peatükiks ja määrust täiendatakse uue 1. peatükiga. Määruse pealkirja lühemalt esitamisel tuleb määrust täiendada reguleerimisala paragrahviga, et määruse üldsätetest selguks, mida see täpselt reguleerib. Määrus reguleerib erihoolekandeteenuste rahastamise teemasid – maksumuse piire, riigieelarvest kaetavate kulude koostisosi ja maksmise korraldust ning teenusesaaja omaosaluse kulude koostisosi. Määruse § 1 punktiga 3 täpsustatakse, et määruse § 1 loetakse §-ks 11, mis muudab määruse numeratsiooni. Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõikeid 11 ja 51, mille sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“. Muudatus on seotud 08.05.2022 rakendunud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatusega, mille kohaselt antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. Juba varem oli teiste toetavate erihoolekandeteenuste saamise õigus puude raskusastmest lahti seotud. Raske või sügava puude raskusastme tuvastamine enne teenust saama suunamist võib takistada isikule sobiva teenuse saamist juhul, kui isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist taotleda või ei ole teenuse vajamise ajal veel puude raskusastme tuvastamist taotlenud või ei ole puude raskusastet veel tuvastada jõutud. Samuti võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada sobiva ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamisel takistuseks juhul, kui ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibival isikul tuvastatakse varasema raske puude asemel keskmine puue, kuid isiku vajaduse põhiselt on sobivaim teenus jätkuvalt ööpäevaringe erihoolekandeteenus. Raske või sügava puude raskusastme tuvastamise eeltingimus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse alusena oli pigem formaalne, sest puude raskusaste ei anna SKA-le isiku erihoolekande vajaduse hindamisel sisulist infot. Määruse § 1 punktiga 5 asendatakse määruse nr 65 § 2 lõigete 12 ja 14 sissejuhatavas lauseosas termin „intellektihäirega“ terminiga „intellektipuudega“. Asendamine tehakse valdkonnas kasutusel oleva terminoloogia ühtlustamise eesmärgil, kuna 2022. aastast on SHS-is kasutusel termin „intellektipuue“. SHS-is oli varem kasutusel termin „vaimse alaarenguga inimesed“, mis on sildistav ega ole väärikust hoidev või suurendav sõnakasutus. Intellektipuude mõiste (ingl intellectual disability) on laialdases kasutuses nii Eestis kui teistes riikides. Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 65 § 2 lõike 51 punkti 3 pärast sõna „grupis“ sõnadega „väljaspool ööaega ning vastavalt isikute vajadustele vähemalt kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“. Kooskõlastamisele saadetud eelnõuga sooviti punkti 3 täiendada sõnadega „väljaspool ööaega ning kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“, kuid kooskõlastamisel Eesti Puuetega Inimeste Kojalt ja SA-lt Autistika saadud tagasiside tulemusel sõnastust muudeti. Paragrahvi 2 lõikes 51 on sätestatud autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihoolekandeteenuse maksimaalne maksumus juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tal on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine; 2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega; 3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.  3 Kuigi teenuse hind ja tingimused töötati välja juba 2019. aastal, ei ole seni Eestis selle teenuse osutajat leitud. Üheks põhjuseks teenuseosutaja mitteleidmisel on olnud asjaolu, et teenuse osutamine nõuab tegevusjuhendajatelt väga spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, ent selliseid tegevusjuhendajaid tööturul ei leidu. Samuti on keeruline olnud leida teenuse osutamiseks sobilikke ruume. AS Hoolekandeteenused leidis 2022. aastal sobivad ruumid ja võimaluse tegevusjuhendajaid koolitada ning plaanib käesoleva aasta septembris teenuse osutamisega alustada. Teenuse osutamiseks ettevalmistusi ja SKA-ga koostööd tehes selgus, et määruse sõnastust oli tõlgendatud erinevalt seadusandjast. Määruse koostaja nägi ette, et teenust osutatakse nii päevasel kui öisel ajal kuni 6-liikmelises grupis kolme tegevusjuhendajaga. AS Hoolekandeteenused aga ei pidanud öisel ajal kolme tegevusjuhendaja kohalolekut otstarbekaks ega vajalikuks, kuna ka äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid öisel ajal reeglina magavad. AS Hoolekandeteenused kinnitas, et kui öisel ajal siiski peaks tekkima ennast või teisi teenusesaajaid potentsiaalselt kahjustav olukord, saavad väljaõppinud tegevusjuhendajad olukorra stabiliseerimisega kahekesi hakkama. Lisaks ei võimalda AS Hoolekandeteenused sõnul teenuse hind juhul, kui nii päevasel kui öisel ajal on teenust osutamas kolm tegevusjuhendajat, tagada vajaliku ettevalmistusega tegevusjuhendajatele keskmisest kõrgemat töötasu. Keskmisest kõrgema töötasu tagamine spetsiifilise koolituse saanud tegevusjuhendajatele aitab, eriti just autistide sihtrühmale teenuseid osutades, kaasa teenuse heale kvaliteedile seeläbi, et töötajaskond on stabiilne ja töötab ühtse meeskonnana. AS Hoolekandeteenused omab pikaajalist kogemust töös spetsiifiliste ja keeruliste sihtrühmadega ning määruse koostajal ei ole põhjust nende pädevuses ohutult ja kvaliteetselt teenust osutada kahelda. Koostöös SKA-ga leiti lahendus vähendada öösel nõutud tegevusjuhendajate arvu kolmelt kahele. Ööpäevaringsete teenuste puhul nõutud tegevusjuhendajate arv vaadati üle 2022. aasta kevadel. Autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul planeeritigi nõuet alates 2023. aasta algusest muuta nii, et päevasel ajal osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis ja öisel ajal kahe tegevusjuhendajaga grupis. 2022. aasta juunis esitati arvamuse avaldamiseks SHS-i muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), kus oli muu hulgas esitatud ka tabel planeeritavate muudatustega, mis puudutavad ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvu. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu tagasiside väljatöötamiskavatsuse kohta oli, et dokumendis esitatud tabelis olevad personali suhtarvude mahud on teenusosutajatele sobivad. Teenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvu puudutavad muudatused olid planeeritud jõustuma 2023. aasta algusest, kuna sõltuvad suuresti riigieelarvest (teenuste hind peab tõusma, et oleks võimalik nõutud tegevusjuhendajate arvu suurendada). Kuna autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul ei ole eesmärk nõutavate tegevusjuhendajate arvu võrreldes varasema nõudega suurendada, ei ole selle teenuse puhul vajalik riigieelarvelisi otsuseid ära oodata. Arvestades, et enamik uue teenuse vajajatest kasutab erihoolekandeteenuseid juba praegu oluliselt suuremas grupis ja vähemate tegevusjuhendajate toetusel (näiteks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimeste teenuse puhul on ühe tegevusjuhendaja kohta 7,5–15 teenusesaajat ja kohtumäärusega teenuse puhul 10–20 teenusesaajat), on äärmuslikult kahjustava käitumisega autistide teenuse avanemine soovitud ja oodatud ning määrusemuudatus otsustati teha juba praegu, kuna määrus on muutmisel. Määruse eelnõu kooskõlastusringil sai määruse koostaja aga tagasiside Eesti Puuetega Inimeste Kojalt ja SA-lt Autistika, kes avaldasid muret, et öisel ajal võib äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele teenust osutades kahest tegevusjuhendajast mitte piisata. Kuna SA-l Autistika on teenuse sihtrühmale päevases vormis teenuse osutamise kogemust kaheksa aastat ning esitatud argumendid olid veenvad, arvestab määruse koostaja tehtud ettepanekuga tagada vajaduse korral ka öisel ajal kolme tegevusjuhendaja kohalolek. Sarnaselt kõigi teiste ööpäevaringsete teenuste nõuetega esitatakse muudetud sõnastuses äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele öisel ajal teenust osutades teenuseosutajale  4 miinimumnõue tegevusjuhendajate kohalolu kohta, kuid teenusosutaja vastutus on tagada, et vastavalt teenusesaajate vajadustele on tagatud piisav arv tegevusjuhendajaid. Määruse muudatuse eesmärk on tagada, et kui kliendid teenusel vahetuvad või teenuse osutamisega alustab mõni uus teenuseüksus või teenuseosutaja, tuleb klientide käitumise spetsiifika eraldi ja grupina korralikult hinnata ning otsustada, mis kellast ööajal peab kohal olema 3, kas ja mis kellast võib olla 2 tegevusjuhendajat. Määruse § 1 punktiga 7 muudetakse määruse nr 65 § 43 sõnastust. Paragrahvi 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 65 §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale ka erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuseid osutavaid töötajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. 2019. aastal valminud erihoolekandeteenuste kulumudel on plaanis 2023. aastal üle vaadata ja uuendada ning selle protsessi käigus lisada teenuse hinna komponendiks ka erihoolekandeteenuse osutajale erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud kulu katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Määruse §-ga 2 muudetakse määruse nr 66 § 81 sõnastust. Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kuludele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening, mentorlus jm) kulu. Selle rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavaid spetsialiste, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Määruse § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Kulude hüvitamise arvestamise alused SKA on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused. Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused on järgmised: - Kõik teenuseosutajad leiavad kvalifitseeritud töönõustamise teenuse osutaja ja kannavad esialgu oma kulud ise.  5 - SKA hüvitab teenuseosutajale kulu, arvestades reeglit, et kuni kümne erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on 350 eurot koos km- ga (kuni 20 töötajal 2 x 350 = 700 eurot jne). - Hüvitise maksimaalne määr aastas ühe töötaja kohta on 25,48 eurot. Eelmainitud kulude hüvitise saamisel on eelduseks, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuseosutajana aktiivne. Määruse §-s 3 on sätestatud määruse § 1 punkti 7 ja § 2 tagasiulatuv rakendamine 1. jaanuarist 2022. a. See tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates COVID-19 levikuga seoses olukorra kriitilisemaks muutumisest ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute laiendamisest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele, SKA-le ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1 – riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste saamise õiguse andmine neile autismispektriga täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatuse tulemusel on edaspidi kõigi riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste saamise õigus ka neil autismispektriga täisealistel isikutel, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet PISTS-i alusel. Täpsemalt mõjutab muudatus igapäevaelu toetamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamist. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega, et juba varem on teiste erihoolekandeteenuste saamise õigus antud kõigile raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele olenemata puude raskusastmest ning nii aitab muudatus vähendada võimalikku segadust ja loob parema õigusselguse. Muudatus mõjutab inimeste tervist, iseseisvat toimetulekut ja abi saamise võimalusi. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada sobiva teenuse saamist olukorras, kus isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist või ta ei ole seda teenusevajaduse tekkimisel taotlenud või ei ole veel sellekohast hindamist tehtud. Samuti võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada takistuseks sobiva ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamisel, kui ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibival isikul tehakse puude raskusastme korduvhindamine ning selle tulemusena tuvastatakse näiteks varasema raske puude asemel keskmine puue. Kuivõrd teenuse osutamise üks eesmärke on suurendada või säilitada täisealise isiku iseseisvat toimetulekut, võib teenuse saamine tema olukorda parandada ning mõjutada seeläbi ka puude raskusastet, kuid teenuselt eemale jäämisel  6 see muutuks ehk olenemata puude raskusastme muutusest vajab isik iseseisva toimetuleku säilitamiseks endiselt ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Muudatus ei vähenda erihoolekandeteenuse osutamist, sest erihoolekandeteenuse vajadust hinnatakse endiselt isiku toetusvajadusest, toimetulekuvõimest jm teguritest lähtuvalt ning puude raskusastme info ei ole olnud sisuliseks aluseks vajaduse hindamisel. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega vajadust sellega kohanemiseks ning ka mõju avaldumise sagedus on ühekordne ehk vaid teenuse taotlemise ajal. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud. SKA andmetel sai 01.04.22 seisuga autismispektriga (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9) inimestest igapäevaelu toetamise teenust 209 (8% vastava teenuse saajatest) ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust 59 (4% vastava teenuse saajatest). Kokkuvõttes moodustasid igapäevaelu toetamise teenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad autismispektriga inimesed kõikidest erihoolekandeteenuse saajatest (kõik diagnoosid ja teenuseliigid) 5,9%. Senistele teenusesaajatele võivad lisanduda need, kes on praegu puude raskusastme hindamise otsuse ootel või kes pole seda taotlenud. Täpselt ei ole võimalik hinnata, kui palju selliseid juhtumeid on. Kaudselt saab hindamisel aluseks võtta Tervise Arengu Instituudi andmed selle kohta, kui palju on aasta jooksul psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud (uued haigusjuhud) 15-aastaseid ja vanemaid inimesi F84 diagnoosiga – 2020. aastal oli uusi haigusjuhte 98 ning viimase viie aasta keskmine uute haigusjuhtude arv oli 86. Siin on oluline aga arvestada, et nimetatud haigusjuhtude puhul ei ole teada, milline on nende inimeste erihoolekandeteenuse vajadus, ning võib eeldada, et vaid väike osa nendest lisandub erihoolekandeteenuse kasutajate hulka. Arvestades nii senist autismispektriga erihoolekandeteenuse saajate arvu kui ka uusi F84 diagnoosiga haigusjuhte, võib siiski hinnata, et kogu elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus on väike. Ka mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist vajaliku muudatusega teenuse vajajatele, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist vähese mõjuga. Mõju teenuseosutajatele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele – näiteks 2021. aasta lõpu seisuga osutas igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga inimestele seitse teenuseosutajat. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus väike) ning mõju avaldumise sagedus on muudatuse rakendumisel ühekordne. Muudatuse tulemusena võib vähesel määral eeldatavalt suureneda teenusesaajate arv, kuid arvestades F84 diagnoosiga inimeste koguarvu ja senist teenusesaajate arvu, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et puude raskusastme muutumisega seoses kaotab inimene õiguse teenust kasutada. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele  7 Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju seisneb selles, et kehtiva olukorraga võrreldes ei pea täiendavalt kontrollima, kas teenust taotleval inimesel on kehtiv puude raskusaste või mitte. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest kokkupuude on muudatuse rakendumisel ühekordne. Eeldatavalt võib vähesel määral suureneda teenusesaajate arv ja sellega ka kulutused (ebasoovitavate mõjude risk), kuivõrd enam ei ole vaja taotleda puuet või oodata puude raskusastme otsust ning samuti ei sõltu teenuse kasutamise õigus sellest, kas puude korduvhindamisel jääb puude raskusaste samaks või ei. Teisalt hinnatakse jätkuvalt inimese toetusvajadust jm tegureid ehk kokkuvõttes saavad teenust ikkagi need inimesed, kellel on vastav vajadus. Muudatuse tulemusena ei pea inimesed ootama puude raskusastme hindamise tulemust ning seega tekib neil teenuse kasutamise õigus kiiremini ja eeldatavalt aitab õigeaegsem teenuse osutamine kaasa sellele, et nende toetusvajadus ei suurene. Arvestades teenusesaajate senist arvu, võib eeldada, et muudatuse tulemusena kulutused erihoolekandele oluliselt ei suurene. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, kuid nii mõju avaldumise sagedus kui mõjutatud sihtrühm on väike. Samuti ei kaasne olulist ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga. Muudatus 2 – erihoolekandeteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamist puudutavad muudatused Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad Määruse muudatusest on mõjutatud kõik erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on vähemalt 31.12.2021 seisuga erihoolekandeteenuse osutamise leping. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Neis töötavate inimest arvu saab hinnata Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika1 järgi – näiteks oli 2020. aasta lõpus nendes asutustes kokku 1827 töötajat (nii täis- kui osaajaga töötajad), sh 1620 tegevusjuhendajat. Mõjutatud sihtrühm 2 – rehabilitatsiooniteenuse osutajad Muudatusest on mõjutatud kõik rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kellel on vähemalt 31.12.2021 seisuga rehabilitatsiooniteenuse osutamise leping. SKA andmetel2 on puudega või piiratud töövõimega 16-aastastele ja vanematele inimestele rehabilitatsiooniteenuse osutajaid ca 122 (sh üks juriidiline isik võib olla mitu korda olenevalt sellest mitu teenuse osutamise kohta on). Kokku oli 31.03.2020 seisuga 98 rehabilitatsiooniteenust osutavat asutust (asutuste arv ühekordselt juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk 1 H-veebi erihoolekande aruanne: https://hveeb.sm.ee/index.php?tid=_JIguOKOTzf7RksYuupzTQa Andmeid kogutakse tagasiulatuvalt, mistõttu 2021.a statistika on koostamisel. 2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/teenuseosutajad_puudega_voi_piiratud_toovoimega_16-aastastele_ja_vanematele.pdf  8 Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.01.2022–31.12.2022 erihoolekandeteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu. Nende kulude hüvitamise eelduseks on, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuseosutajana aktiivne. Selline kriteerium on oluline, et muudatus aitaks jätkata eelmisel aastal alustatud töökeskkonda toetavate teenustega (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms) ning aitab vähendada nii eelmise kui selle aasta alguse COVID-19 levikust tingitud pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus suurenenud tööstressiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid töötajate töövõimele. Töökeskkonda toetavate teenustega kokkupuude on reeglipärane (nõustamisteenuste osutamise sagedusest olenev), kui nende igapäevane mõju töötajatele avaldub eeldatavalt nende töövõimele. Sarnaselt kehtiva olukorraga sõlmitakse ka muudatuse korral SKA-ga leping ning kulude hüvitamine toimub selles kindlaks määratud summa ulatuses ja perioodil. Seetõttu on mõju ulatus keskmine, sest sellega ei kaasne kohanemisraskusi, kuid muudatusest on vaja olla teadlik. Teenuseosutajatel tuleb ise leida kvalifitseeritud töönõustamise teenuse osutaja ja kanda esmalt kulud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuid sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. Kaudselt mõjutab muudatus ka teenusesaajaid, sest psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavad teenused aitavad vähendada töötajate tööstressi ning seeläbi osutatakse kvaliteetsemat teenust. Kuivõrd tegemist on kaudse mõjuga ja selle täpset mõju ei ole võimalik hinnata, siis eraldi mõju teenusesaajatele ei hinnata. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb määruses nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord leppida kokku SKA ja erihoolekandeteenuse/rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sellest tulenevalt kaasneb SKA-le muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus, kuid muudatusega ei kaasne vajadust kohanemiseks – selline protseduur oli ka varem. Samas on lepingu sõlmimine ühekordne tegevus ning sarnane protseduur oli ka varem ehk muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju avaldumise sagedus on harv või ebaregulaarne (oleneb sellest, kas teenuseosutaja soovib selliseid teenuseid kasutada) ning teisalt ei hüvitata kulutusi iga päev, vaid vastavalt lepingule. Muudatusega seotud mõju riigieelarvele on väike, seotud kulud kaetakse SKA eelarvest. Kulude hüvitamisel on seatud ka hüvitamise maksimaalne määr, see on 25,48 eurot ühe töötaja kohta ühes aastas. Näiteks kui kõik erihoolekandeteenuse osutajad kasutaksid psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses ulatuses, oleks eeldatav kulu alla 50 tuhande euro (1827 töötajat korda 25,48 eurot). Seega on mõju riigieelarvele väike. Lisandunud muudatused Lisandunud muudatustest määruse pealkirja ja seoses sellega määruse numeratsiooni muudatusel, samuti sõna „intellektihäire“ asendamisel sõnaga „intellektipuue“ ei ole sisulist otsest mõju.  9 Tegemist on tehniliste muudatustega ja valdkonnas kasutusel oleva terminoloogia ühtlustamisega (2022. aastast on SHS-is kasutusel termin „intellektipuue“), mille eesmärk on seadusetekstide parem ja selgem kasutus. Lisandunud muudatustest autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu täpsustamisel on hinnatud sotsiaalset mõju teenuseosutajatele ja teenusesaajatele. Kui varem kehtis tingimus, et autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihoolekandeteenuse maksimaalset maksumust rakendatakse juhul, kui teenust osutatakse kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis, siis muudatuse kaudu võimaldatakse maksimaalset maksumust rakendada ööajal vähemalt kahe tegevusjuhendajaga grupis teenust osutades (muud tingimused samad). Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele seni sellist ööpäevaringset erihoolekandeteenust ei ole osutatud. Päevase hoiuna on osutatud teenust kaheksa aastat, kuid ööpäevaringseks osutamiseks ei ole seni õnnestunud leida teenuseosutajat ega sobivaid ruume. 2022. aasta teises pooles alustab teenuse osutamisega (6 kohta) AS Hoolekandeteenused. Planeeritavad muudatused arutati läbi eri huvipooli hõlmanud mõttekohvikus 15. veebruaril 2022. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit tagasiside väljatöötamiskavatsuse kohta oli, et esitatud tabelis olevad personali suhtarvude mahud on teenusosutajatele sobivad. Muudatus on vajalik teenuse osutamisega alustamiseks, kuivõrd nüüd hindasid teenuseosutajad praktiliselt, kuidas ja mis tingimustel teenust osutada saab. Seega on muudatus eelkõige tingimuste praktilise ootusega kooskõlla viimine. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju teenusesaajatele Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud, kes võiksid seda teenust vajada ja kasutada. Erihoolekandeteenuse saajaid oli 01.04.2022 seisuga 5847 (järjekorras olijaid oli 1795) ja nende seas oli 361 inimest, kellel on autismispektri häire põhi- või kaasuva diagnoosina ning kelle käitumine ei ole veel kujunenud äärmuslikult kahjustavaks. SKA andmetel sai 01.04.22 seisuga autismispektriga (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9) inimestest ööpäevaringset erihoolekandeteenust 59 (4% vastava teenuse saajatest). Seega on potentsiaalne sihtrühm väike ja veel kordades palju väiksem on eeldatavasti tegelik vajadus teenuse järele. Täpselt pole hinnatav, kui paljud autismispektriga täisealised võivad vajada erilisemat ööpäevaringset erihoolekandeteenust, mille puhul grupis päevasel ajal on kolme ja ööajal kahe tegevusjuhendaja rakendamine vajalik ja maksimaalne maksumus kohaldatav. Hinnanguliselt võiks sihtrühm olla esimestel aastatel 6–24 isikut. Tegu on enamasti inimestega, kelle käitumine on teenusosutajale teada, kuna nad kasutavad juba praegu ööpäevaringset teenust, kuid oluliselt suuremas kliendigrupis ja vähemate tegevusjuhendajate toetusega. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes ja ka vastava teenuse saajatest), ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud ja kuigi mõju avaldumise sagedus on pidev, on kokkuvõttes tegemist mõju hindamise kriteeriumite alusel vähese mõjuga muudatusega, kuid selle väikese teenusesaajate sihtrühma jaoks olulise mõjuga. Mõju teenuseosutajatele SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele. Käesolevaga on teada, et esialgu hakkab äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutama 1–2 asutust, sealhulgas alustab 2022. aastal üks asutus (6 kohaga) – AS Hoolekandeteenused. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa ja ka erihoolekandeteenust osutavates asutustest väikse osa.  10 Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamiseks on vaja spetsiifiliste teadmistega ja rohkem personali kui n-ö tavalise ööpäevaringse teenuse puhul, mistõttu on maksimaalse maksumuse rakendamine ka asjakohane. Samas, öisel ajal tegevusjuhendajate arvu kahe isikuni viimine juhul, kui sellest piisab teenusesaajate vajaduste katmiseks, on teenusosutajate hinnangul asjakohane teenuse osutamiseks turvaliste tingimuste loomisel ja arvestab ka spetsialistide ressursi nappusega. Muudatused, mis puudutavad teenuste osutamisel nõutavat tegevusjuhendajate arvu, olid planeeritud alates 2023. aasta algusest, kuna sõltuvad suuresti riigieelarvest (teenuste hind peab tõusma, et oleks võimalik nõutud tegevusjuhendajate arvu suurendada). Kuna autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul on eesmärk nõutavate tegevusjuhendajate arvu öisel ajal võrreldes varasema nõudega vähendada (juhul, kui teenusesaajate vajaduste katmine on sel viisil tagatud), ei ole selle teenuse puhul vajalik riigieelarvelisi otsuseid ära oodata. Kuna määrus on praegu muutmisel, on otstarbekas muudatus ära teha. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks, kuivõrd seni praktikas teenust pole osutatud (mõju ulatus väike), kuid mõju avaldumise sagedus on pidev, kui teenust osutama hakatakse. Muudatuse tulemusena võib teenuse osutamine vähesel määral lihtsustuda, kuna leevendab survet personali arvule. Arvestades F84 diagnoosiga inimeste koguarvu ja senist teenusesaajate arvu ning mõjutatud teenusepakkujaid, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et tööjõu nappus saab leevendatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist teenuseosutajate, SKA ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega kogusummas 1 041 619 eurot. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 104 068 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkti 7 ja § 2 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamisele 14.06.2022 kooskõlastamise tähtajaga 22.06.2022. Kuna kooskõlastamise järel selgus, et määruses nr 65 on vajalik teha lisamuudatusi, esitati täiendatud eelnõu 01.09.2022 uuesti kooskõlastamisele kooskõlastamise tähtajaga 08.09.2022. Eelnõu esitati täiendatud kujul uueks kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule. Ministeeriumid eelnõu kohta märkusi ei esitanud. Kooskõlastusringide käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Eelnõu I kooskõlastamine Eesti … Täname kommentaaride eest. Rehabilitatsioo 3. Eelnõu ega seletuskiri ei täpsusta psühhosotsiaalsete niasutuste Liit töökeskkonda toetavate teenuste kulu hüvitamise tingimusi. Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, Eelnõuga delegeeritakse taoliste tingimuste sätestamise millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud pädevus Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) rahalised vahendid. Määruse muudatuste rakendamiseks viimasega sõlmitavas lepingus. Leiame, et selline pädevuse vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega delegeerimine ei ole võimalik. Samuti on ebamõistlik kogusummas 1 041 619 eurot. menetleda lepingumuudatusi, arvestades hüvitatava summa suurust. Seetõttu peaks vastava hüvitise andmise ja Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies taotlemise tingimused olema ammendavalt sätestatud ulatuses ära, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja määruse tasandil. määrusega võimaldatakse vahendite kasutamine 2022. a jooksul. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 4. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et teenuseosutajad peaksid 104 068 eurot. leidma töönõustamisteenuse osutaja, kandma kõikide puudutatud töötajate töökeskkonda toetavate teenustega Oleme teadlikud, et 2022. aastaks ühe töötaja kohta seotud kulud ning seejärel SKA hüvitab töötaja kohta 25,48 arvestatav summa ei kata turul olevat hinda. Käesoleval eurot hetkel veel teadmata tingimustel. aastal saame pakkuda eelarvelist tuge, mitte täiemahulist kulu katmist. Tegu on ajutise, nö ühekordse 5. Eelnõu räägib hüvitatava tegevusena nt supervisioonist ja toetusmeetmega ja selleks, et SKA saaks sellist arengutreeningust, mis on olemuslikult individuaalsed väljamakset teostada, on vajalik sõlmida lepinguline nõustamised. Eelnõu seletuskiri räägib aga grupitreeningust kokkulepe. alates 10 liikmelistes gruppides. Seetõttu jääb ebaselgeks, mis on planeeritava hüvitise eesmärk. Selgitame, et hüvitise Juhime tähelepanu, et ka sotsiaalse rehabilitatsiooni summa 25,48 eurot töötaja kohta saab turul valitseva teenuse hinnas on arvestatud ühe komponendina personali hinnataseme juures osta keskmiselt töötaja kohta alla poole supervisiooni ja koolituskulu. tunni supervisiooni või arengutreeningut aastas. Jääb ebaselgeks, missugust kvalitatiivset arenguhüpet sellises mahus treeninguga soovitakse saavutada või missugust probleemi lahendada. Meie liikmete hinnangul on hüvitise summa niivõrd väike, et sellel ei saa olla reaalset positiivset  Seletuskirja lisa mõju töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks. Poole tunnise individuaalse nõustamise jooksul on võimalik läbi arutada sissejuhatav osa ja tutvustus ning võimalik probleemi kirjeldus, ent analüüsiks ja sisuliseks treeninguks või aruteluks aega ei jäägi. Seetõttu jääb hüvitise planeeritav eesmärk ja mõttekus tervikuna arusaamatuks. Kahtlemata on tervitatav mõte võimaldada supervisiooniks hüvitist, ent eelnõuga võimaldatav hüvitise määr supervisiooni töötajatele reaalsuses ei taga. 6. Jääb ebaselgeks, miks hüvitatakse töökeskkonda toetavate teenuste kulu üksnes sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatavatele töötajate puhul, ent mitte tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatavatele töötajate puhul. 7. Täname võimaluse eest määruse eelnõu kohta arvamust avaldada. MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit vaadates läbi määruste Täname toetuse eest. Erihoolekande eelnõud, kooskõlastab need. Pakkujate Liit Oleme tänulikud, et riik on leidnud võimaluse toetada töötajate supervisiooni. Klienditöötajate ja juhtide hinnangul on supervisioon psüühilise erivajadustega inimestega töötamisel vajalik ja oluline aspekt ning seda oleks vaja toetada igal aastal või peaks see olema edaspidi teenuse hinna kujunemisel üheks komponendiks. Eelnõu II kooskõlastamine MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit vaadates läbi määruste Erihoolekande eelnõu, kooskõlastab need muutused. Pakkujate Liit Eesti Puuetega Eesti Puuetega Inimeste Koda esitab alljärgnevalt arvamuse Täname esitatud arvamuse eest. Inimeste Koda eelnõule koostöös Eesti Autismiliidu ja SA-ga Autistika.  Seletuskirja lisa Kuna erinevaid õigusakte saabub EPIKojale arvamuse Soovime ka edaspidi EPIKoda ja sihtgruppe esindavaid avaldamiseks palju, oleme 2022. aastal organisatsioone erihoolekandeteenuste arendamise ja Sotsiaalministeeriumi ametnikke nii kirjalikult kui suuliselt eelnõude koostamise protsessi kaasata. Teie arvamus on korduvalt palunud, et meid kaasataks sisuliselt, antaks teada meile väga väärtuslik. Püüame edaspidi kaasata ja tutvustataks planeeritavaid muudatusi, eriti neid, mis huvigruppe varem ja anda arvamuste kujundamiseks puudutavad otseselt puuetega inimesi. Kahjuks on juunikuine rohkem aega. eelnõu versioon jäänud EPIKoja tähelepanuta, samuti ei ole kaasatud SA Autistika, kellel on 8 aastat kogemust igapäevaelu toetamise teenuse pakkumisel intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele. Toetame teenuste osutamist põhimõttel, mille järgi abi Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, saamise eelduseks ei ole üks või teine puude raskusaste, millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud vaid igakülgselt hinnatud abi- ja toetusvajadus. Postiivne on rahalised vahendid. Määruse muudatuste rakendamiseks ka kavandatud psühhosotsiaalsete töökeskkonda toetavate vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega teenuste osutamise hüvitamine. Samas peame Eesti kogusummas 1 041 619 eurot. Rehabilitatsiooniteenuste Osutajate Liidu märkuseid asjakohasteks ja oleme nõus, et hüvitise summa väiksus Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies piirab oluliselt saavutatavate eesmärkide täitmist. ulatuses ära, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja määrusega võimaldatakse vahendite kasutamine 2022. a jooksul. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 104 068 eurot. Oleme teadlikud, et 2022. aastaks ühe töötaja kohta arvestatav summa ei kata turul olevat hinda. Käesoleval aastal saame pakkuda eelarvelist tuge, mitte täiemahulist kulu katmist. Tegu on ajutise, nö ühekordse toetusmeetmega ja selleks, et SKA saaks sellist väljamakset teostada, on vajalik sõlmida lepinguline kokkulepe. Autismispektri häirega inimestele teenuste osutamisest. Arvamusega arvestati osaliselt- muudeti määruse Kahjuks ei saa Eesti Puuetega Inimeste Koda ega sõnastuse viisil, mis kohustab teenuse osutajat vastavalt võrgustikuliikmed nõustuda, et 15.02.2022 toimunud teenuse kasutajate vajadusele tagama öisel ajal vähemalt erihoolekandeteenuste teemalises mõttekohvikus oleks laual kahe tegevusjuhendaja kohalolu (varasemalt oli eelnõu  Seletuskirja lisa olnud konkreetsed muudatused, nende plussid-miinused, tekstis kahe tegevusjuhendaja nõue), vajadusel tuleb mõjud ja võimalik kooskõlastuste küsimine/andmine. tagada miinimumnõudest enamate tegevusjuhendajate Tegemist oli aruteluga, kus erinevate osalejate poolt käidi kohalolu. välja palju erinevaid mõtteid. Teenuseosutajate jaoks võib väljatöötamiskavastuses esitletud personali suhtarvude maht (vähendamine öisel ajal 3 pealt 2 peale) sobiv olla, kuid sihtgrupi esindavate organisatsioonide seisukoht on, et lahendust ei otsita teenust kasutava inimese (ja ka vahetu klienditöötegija) vaatest, vaid teenuse rahastaja ja teenuseosutaja vaatest. Meile teadaolevalt ei ole määruse muudatuse ettevalmistusse kaasatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektrihäirega inimestega igapäevaselt töötavaid inimesi. Tuginedes SA Autistika praktikale ja kogemustele selgitame, et autismispektri häirega inimestel, kellel esineb pidev ja intensiivne äärmuslikult kahjustav käitumine, ei peatu selline käitumine ööseks. Neil esineb sageli unehäireid. Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektri häirega inimestel on agressiivse käitumise väljendumise korral äärmuslikult tugev jõud ning sel juhul ei piisa kahest tegevusjuhendajast, kes ka piisava väljaõppe ja oskuste korral suudaksid olukorda ja inimest hallata ning reageerida oskuslikult ja võimalikult vähe inimest kahjustavalt. Ka võib välja tuua, et 6-ses grupis võib ette tulla mitme isiku üheaegne või üksteisest tingitud kahjustav käitumine ning kahel tegevusjuhendajal on väga keeruline, kui mitte võimatu, olukorraga toime tulla. On tõsi, et teenuse osutajaid on spetsiifiliste eriteadmiste ja oskuste vajaduse tõttu keeruline leida, kuid see ei saa olla aluseks, et vähendada tegevusjuhendajate arvu 3-lt 2-le. Teenuse maksumus on kõrge, kuid ka siin ei saa tuua põhjusena välja, et teenuse osutamine on kahjumlik. Me ei räägi äriettevõtte toimimisest ja eesmärkidest, vaid äärmiselt keerulise abivajadusega inimeste hooldamisest ja  Seletuskirja lisa inimväärsest kohtlemisest. Kui praegune teenuse maksimaalne maksumus ei võimalda vajaliku personali leidmist, tuleb maksimaalset maksumust tõsta, mitte töötajate arvu vähendada. Käesolevale kirjale on lisatud SA Autistika poolt välja toodud seisukohad, mis ühtivad EPIKoja seisukohtadega ning on arvamuse lahutamatu osa. Eelpooltoodust tulenevalt ja SA Autistika poolt esitatud seisukohtadest lähtuvalt, ei ole EPIKoda nõus seletuskirjas toodud põhjendusteta väitega, et öisel ajal tegevusjuhendajate arvu vähendamine kolmelt kahele ei langeta teenuse kvaliteeti ning peame oluliseks tegevusjuhendajate arvu öisel ajal mitte vähendada. Muudatus ei taga ei töötajate ega teenust kasutavate inimeste ohutust. Määruse seletuskirjas puudub riskianalüüs ja viited kogemustele või uuringutele, mis planeeritavat muudatust toetaksid. Konsulteeritud ei ole autistide esindusühingutega, sihtgruppi hästi tundvate käitumisekspertidega MTÜ-st Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus, Verge metoodika spetsialistidega ega sihtgrupile igapäevaselt teenuseid pakkuva teenuseosutajaga. SA Autistika on valmis tutvustama dokumenteeritud juhtumeid ning selgitama nii sihtgrupi kui teenuse olemust. SA Autistika Tervitame väga, et määrusega võimaldatakse Täname esitatud arvamuse eest. erihoolekandeteenuste osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate kulude hüvitamist. Meie märkused keskenduvad muudatusele, mis puudutavad autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu. Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse § 2 lõike 51 punkti 3 Arvamusega arvestati osaliselt- muudeti määruse pärast sõna „grupis“ sõnadega „väljaspool ööaega ning kahe sõnastuse viisil, mis kohustab teenuse osutajat vastavalt tegevusjuhendajaga grupis ööajal“. Antud täiendusega teenuse kasutajate vajadusele tagama öisel ajal vähemalt  Seletuskirja lisa soovitakse vähendada äärmusliku kahjustava käitumisega kahe tegevusjuhendaja kohalolu (varasemalt oli eelnõu autismispektri häirega inimestele mõeldud tekstis kahe tegevusjuhendaja nõue), vajadusel tuleb tegevusjuhendajate arvu öisel ajal kolmelt kahele. tagada miinimumnõudest enamate tegevusjuhendajate Meie arvates on see muudatus ohtlik nii töötajatele kui kohalolu. klientidele, määrusest ei leia ei riskianalüüsi ega viited kogemusele või uuringule, konsulteeritud ei ole autistide Seletuskirjas parandati teie poolt viidatud ebatäpsused. esindusühingutega, sihtgruppi hästi tundvate käitumisekspertidega (HENK), Verge metoodika Soovime ka edaspidi sihtgruppe esindavaid spetsialistidega ega antud sihtgruppidele teenuseid organisatsioone erihoolekandeteenuste arendamise ja pakkuvate teenuseosutajatega. eelnõude koostamise protsessi kaasata. Teie arvamus on Seletuskirjas mainiti, et planeeritavad muudatused arutati meile väga väärtuslik. Püüame edaspidi kaasata läbi erinevaid huvipooli hõlmanud mõttekohvikus 15.02.2022. huvigruppe varem ja anda arvamuste kujundamiseks Seletuskirjast ei selgu, kes olid kaasatud huvipooled. On rohkem aega. teada, et kaasatud ei ole olnud autistide esindusühingud, kuhu on koondunud ka oluline autismi-alane kompetents. Sotsiaalministeerium planeerib 2023. aastal alustada Samuti ei olnud kaasatud organisatsioonid, kes täna erihoolekandeteenuseid kasutavatele autistidele sobiva osutavad antud sihtgrupile igapäevaelu toetamise teenust. toetusega ööpäevaringsete teenuste osutamise viiside SA Autistikal on 8 aastat kogemust igapäevaelu toetamise loomisega ning kutsume kaasa mõtlema autiste ja nende teenuse pakkumisel intensiivse äärmusliku kahjustava vanemaid esindavaid ühinguid, käitumiseksperte ning käitumisega autistidele: alates 1. septembrist 2014. Teenuse organisatsioone, kel on tegelik kogemus sihtrühmaga ettevalmistustöödega alustasime veebruaris 2014, teenust töötamisel. välja arendama ja piloteerima 01.09.2014. Igapäevaelu toetamise teenus autistile lisati erihoolekandeteenuste loetellu teenuse sisu kirjelduse- ja tagatud rahastusega 01.01.2017. AS Hoolekandeteenused ei ole pakkunud äärmusliku kahjustava käitumisega autismispektri häirega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenust. Seega on küsimus, millisele kogemusele AS Hoolekandeteenused toetus, kinnitades ministeeriumile, et kaks tegevusjuhendajat on piisav. Seletuskirjast ei selgu ka, et oleks tehtud sellele muudatusele riskianalüüs, samuti ei leia viiteid muude riikide kogemusele või teadusuuringutele.  Seletuskirja lisa Määrus lk 9: „Päevase hoiuna on osutatud teenust paar aastat…“ SA Autistika on äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele osutanud teenust 1. septembrist 2014 ehk kokku 8 aastat. Leiame, et määruses on esitatud teenuse pakkumise kogemuse kohta Eestis ebatäpset infot. Määrus lk 9: „Äärmuslikult kahjustav käitumine on ennetatav, kui vajalik tugi tagada õigel ajal.“ SA Autistika keskuses on vajalik ennetustöö tehtud – on tagatud kohandatud keskkond, struktureeritud päevaplaan, individuaalsed kohandatud tegevused – ja vaatamata sellele tuleb ette äärmuslikku kahjustavat käitumist. Ootamatusi tuleb ette. Ka öisel ajal võib neid tekkida: alanud kõhuvalu, hambavalu, talumatu heli, võõras situatsioon, halb unenägu, uni läheb ära, sensoorsed probleemid: voodilina on pestud uue vahendiga: lõhn, karedus; janu, WC häda – selle teenuse sihtrühma kuuluv ei pruugi ise osata algatada lahendust jne. Meie sihtrühma kliendid on tihti kõnetud, nad ei saa öelda ega oska öelda mis neid häirib või segab – põhjuse peab välja selgitama kõrvalseisja (tegevusjuhendaja). Meil ei ole õnnestunud äärmuslikku kahjustavat käitumist elimineerida, kuid on õnnestunud seda vähendada ning turvaliste stabiliseerivate tehnikate kasutamine on aidanud kaasa sellele, et kogu 8-aastase teenusepakkumise perioodi pole meil tulnud kutsuda keskusesse kiirabi ja politseid. Keskusesse jõudnud kliendid on aga üldjuhul sellised, kes on teenuselt nö ära saadetud oma äärmusliku kahjustava käitumise pärast, sest teenusepakkujad ei tule nendega toime ning politsei ja kiirabi sekkumised juhtumite lahendamiseks olid sagedased. Määrus lk 3: „Ka äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid öisel ajal reeglina magavad…“  Seletuskirja lisa Kahjuks ei ole selle hinnangu andmisel konsulteeritud teaduskirjanduse, käitumisekspertidega, teenuseosutajatega või ka laiema ringi lastevanematega, keda oleks saanud kaasata autismiühingute kaudu. SA Autistikal on dokumenteeritud vanemate kogemuslood klientidega kodus öisel ajal, mis kõnelevad teist keelt. Teist keelt räägib ka teaduskirjandus: unehäired on autismispektri häirega inimeste seas laialt levinud ning võivad mõjutada oluliselt nende elukvaliteeti (Stephen M. Edelson, Jane Botsford Johnson, „Understanding and Treating Sleep Disturbances in Autism. A Multidisciplinary Approach“, Jessica Kingsley Publishers 2022). Öise ärkamisega ei pruugi alati kaasneda äärmuslikku kahjustavat käitumist, kuid öösel ootamatult ärganud klient võib vajada tähelepanu ja juhendamist, et uuesti uinuda. Kui seda ei juhtu, siis ootamine ja määramatus – ma ei tea mida teha – võib viia ärevuse eskaleerumiseni ning äärmusliku kahjustava käitumiseni. Määrus lk 3: „…kuid kui siiski peaks tekkima ennast või teisi teenuse kasutajaid potentsiaalselt kahjustav olukord, saavad väljaõppinud tegevusjuhendajad olukorra stabiliseerimisega kahekesi hakkama.“ Millel tugineb AS Hoolekandeteenuste väide, et väljaõppinud tegevusjuhendajad saavad olukorra stabiliseerimisega kahekesi hakkama, kui AS Hoolekandeteenused ei ole seni isegi antud sihtgrupile suunatud igapäevaelu toetamise teenust pakkunud? Autistika 8-aastases kogemuses on turvaliseks stabiliseerimiseks vaja vähemalt kahte inimest ning teiste klientide turvamiseks ja rahustamiseks kolmandat inimest. Harvad ei ole ka juhtumid, kus ühe kliendi äärmusliku kahjustava käitumine vallandab samalaadse reaktsiooni teises kliendis.  Seletuskirja lisa Endast väljas hoolealune (e klient) võib karjuda, röökida, lõhkuda, ennast lüüa, märatseda, üritada lüüa teist inimest - see tekitab kõva lärmi, võib äratada ülejäänud hoolealused ning tekitada hirmu. Kui kaks töötajat lähevad endast väljas klienti peatama, on oluline, et autismikompetentsiga vastava väljaõppega töötaja jääks ka teisi rahustama. Ka teiste klientide rahustamine ja stabiliseerimine antud olukorras on võtmetähtsusega nii klientide kui töötajate heaolu ja turvalisust silmas pidades. Autistika kogemuse põhjal saame väita, et enamus äärmusliku kahjustava käitumise peatamiseks kliendi täieliku rahunemiseni on vajalik kolme töötaja professionaalne sekkumine. Kaks töötajat seda ei suuda, sest kliendid on täiskasvanud täisjõus inimesed. SA Autistikas on olnud ka korduvalt juhtumeid, mil ühe kliendi füüsiliseks ohjeldamiseks, pidid sekkuma neli koolitatud ja töökogemusega töötajat. SA Autistika on valmis jagama dokumentatsiooni ja videoid ette tulnud olukordadest ning lahendusi nendele. Kokkuvõtteks: SA Autistika hinnangul ei ole kolme töötaja asendamine kahega turvaline ei töötajatele ega klientidele. Tunneme ka muret, et personali vähenedes nö raskemad ja sagedasemat ohjamist vajavad kliendid jäävad spetsiaalselt neile mõeldud teenuselt kõrvale ning suunatakse endiselt kohtumäärusega ööpäevaringsele teenusele, kuna muud lahendused nende jaoks ühel hetkel lõppevad ära. See on hirmutav ja heidutav kogemus nii klientidele kui nende vanematele, sest see teenus ja selle pakkumiseks mõeldud keskkond ei ole loodud arvestades autistide vajadustega. Tunneme ka muret, et kui vabaühendusest teenusepakkuja tegeleb teenuse kvaliteedi ja piisava hulga töötajate hoidmiseks annetuste kogumisega jm alternatiivsete raha kaasamise viisidega, siis AS Hoolekandeteenused valib  Seletuskirja lisa eelarvelise miinuse vähendamiseks tee muuta teenus vähem turvaliseks nii klientidele kui töötajatele. Kaasamise hea tava kohaselt tuleb valitsusasutustel kaasata huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. Tunneme ka muret, et selle määruse kujundamisel on mööda mindud autiste ja nende vanemaid esindavatest ühingutest, käitumisekspertidest ning organisatsioonidest, kel on tegelik kogemus sihtrühmaga töötamisel igapäevaelu teenuse pakkumisel. Kui rahastus ja/või personali puudumine seab piirid teenuse pakkumise võimalustele, siis tuleks algatada teenusedisaini protsess erinevate lahendusvõimaluste loomiseks (nt tehnoloogia kasutamine), et teenus vastaks autistide vajadustele, oleks neile turvaline ning töökeskkond oleks turvaline ka töötajale.