MINISTRI MÄÄRUS
26.09.2022 nr 76
Sotsiaalkaitseministri 22. juuli 2021. a määruse
nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 22. juuli 2021. a määruses nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) energiatõhususe tööd – olemasoleva hoone energiatõhusust parandavad,
kasvuhoonegaaside heidet vähendavad, hoonesse tarnitud energiat ja hoone
ülalpidamiskulusid vähendavad ning taastuvenergia kasutust edendavad rekonstrueerimis- ja
ehitustööd.“;
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise eesmärk on kohandada ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamise teenusekohti, et suurendada üldhooldusteenuse toimepidevust,
vähendades bioloogilisi riske, tõkestades nakkushaiguste levikut, vähendades tulekahjuohtu
ja tulekahju tagajärgi, tagades elektripaigaldiste nõuetekohasuse, suurendades elektrienergia
varustuskindlust ja parandades olemasolevate hoonete energiatõhusust.“;
3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse arv „100“ arvuga „125“;
4) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja esimene lause;
5) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja § 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Meetme tegevusest toetatakse ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamise tegevuskoha hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavaid
töid, sealhulgas:
1) välispiirete soojapidavuse parandamine;
2) kütte-, jahutus-, sooja tarbevee ja kanalisatsioonisüsteemi korrastamine;
3) valgustusseadmete energiatõhususe parandamine;
4) taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldamine.“
6) paragrahvi 9 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja elektrienergiat tootvate seadmete kulud“;
2
7) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) ehitisse paigaldatavate tehniliste seadmete, sealhulgas keskkonnasõbralike
taastuvenergia tehnoloogial põhinevate seadmete, välja arvatud generaator, kulud;“;
8) paragrahvi 10 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevuskoha maksimaalne toetus § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on 1000 eurot ühe
teenusekoha kohta, kuid kõige rohkem 65 000 eurot.“;
9) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Tegevuskoha maksimaalne toetus § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul on 5000 eurot ühe
teenusekoha kohta, kuid kõige rohkem 100 000 eurot.“;
10) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „60“ arvuga „30“;
11) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Ühele üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohale võib esitada ühes taotlusvoorus ühe
taotluse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta ja ühe taotluse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuste
kohta. Üks taotlus võib hõlmata mitut §-s 8 nimetatud tegevust. Taotlused esitatakse § 8 lõikes
1 ja lõikes 2 nimetatud tegevuste kohta eraldi.“;
12) paragrahvi 14 lõike 4 punktis 3 ja § 16 lõikes 2 asendatakse sõna „Sotsiaalkindlustusamet“
vastavas käändes sõnaga „Terviseamet“ vastavas käändes;
13) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse
menetlemine algab taotlusvooru lõppemisele järgnevast päevast, kui tegevuskohale on
meetme tegevusest eelnevalt antud toetust või toetust taotletakse § 8 lõikes 2 nimetatud
tegevusele, sõltumata sellest, kas tegevuskohale on eelnevalt meetme tegevusest toetust
antud.“;
14) paragrahvi 16 lõike 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) projektiga planeeritakse tegevusi bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste
leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste
nõuetekohasuse tagamiseks või elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks, hoone
energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas hoonesse tarnitud energia ja hoone
ülalpidamiskulude vähendamiseks, ning taastuvenergia kasutuse edendamiseks;“;
15) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Taotluse rahuldamise otsus tehakse esimeses järjekorras § 8 lõikes 1 nimetatud
tegevuste puhul nende taotluste suhtes, milles nimetatud tegevuskohale ei ole meetme
tegevusest eelnevalt toetust antud.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri 22. juuli 2021. a määruse nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse muudatusega suureneb toetuse abil kohandatud üldhooldusteenuse tegevuskohtade arv
100-lt 125-le, mis viiakse vastavusse 18.07.2022 kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavas 2014–2020 kokku lepitud uue sihttasemega. REACT-EU II osast eraldati
täiendavalt meetme tegevuse 15.1.4 eelarvesse 5 miljonit eurot, mis võimaldab avada uue
taotlusvooru esmajärjekorras nendele üldhooldusteenuse osutajate projektidele, kes esimesest
taotlusvoorust toetust ei saanud. Lisaks luuakse võimalus kõikidele üldhooldusteenuse osutajatele
taotleda toetust hoonete energiatõhusamaks muutmiseks.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Tiia Taevere (tel 626 9131,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega
isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 lisatakse terminite loetellu energiatõhususe tööd. Terminisse on koondatud
rekonstrueerimis- ja ehitustööd, mille tulemusel parandatakse energiatõhusust, vähendatakse
kasvuhoonegaaside heidet, hoonesse tarnitud energiat ja hoone ülalpidamiskulusid ning
edendatakse taastuvenergia (päikesepnaeelide vm) kasutust.
Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele
ja energiamärgisele“ lisas 4 on sätestatud energiasäästumeetmete kategooriad ning loetelu, mis
on tehniliselt ja majanduslikult mõistlike energiasäästumeetmete valikul aluseks. Määruse alusel
toetuse määramisel eeldatakse, et olemasoleva hoone rekonstrueerimisel tehakse töid, mis
kuuluvad eelnimetatud energiasäästumeetmete ja taastuvenergia kasutuse edendamise alla.
Punktiga 2 lisatakse toetuse andmise ühe eesmärgina olemasolevate hoonete energiatõhususe
parandamine, võttes arvesse, et toetuse eesmärgipäraseks kasutamiseks lisatakse toetatava
tegevusena energiatõhususe tööd.
Punktiga 3 suurendatakse meetme tegevuse väljundinäitaja sihttaset. Muudatuse aluseks on
18.07.2022 kinnitatud rakenduskava. Väljundinäitaja sihttaseme tõus võimaldab rahastada uusi
projekte.
Punktiga 4 jäetakse määrusest välja projekti 24-kuulise kestuse tingimus, kuna meetme tegevuse
abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2023 ja uued projektid tuleb edukalt ellu viia lühema aja jooksul.
Arvestades, et eelneva taotlusvooru 93 projektist on seitsme kuuga edukalt ellu viidud 45, võib
eeldada, et projekte on võimalik ellu viia lühema ajaga.
Punktiga 5 lisatakse toetatava tegevusena hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd.
Täiendavate tegevuste rahastamine on võimalik vastavalt 18.07.2022 kinnitatud rakenduskava
muudatusele ning sellest johtuvalt Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2022. a korraldusele nr 197
„„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“, millega suurendati
2
REACT-EU ERF-i meetme tegevuse 15.1.4 eelarvet 5 000 000 euro võrra. Tegemist on 100%
toetusega.
Punkti 6 muudatuse tulemusena on muu hulgas abikõlblikud taastuvenergiaseadmete
(päikesepaneelide vm) paigaldamise kulud.
Punkti 7 muudatuse tulemusena on abikõlblikud ehitisse paigaldatavate tehniliste seadmete, välja
arvatud generaatori paigaldamise kulud.
Punktiga 8 täpsustakse määruse § 10 lõike 2 esimest lauset ning sätestatakse, et maksimaalne
toetusesumma kohaldub § 8 lõikes 1 nimetatud tegevustele.
Punktiga 9 täiendatakse määruse § 10 lõiget 2 ning sätestatakse § 8 lõikes 2 nimetatud
tegevustele kohalduv maksimaalne toetusesumma.
Punktiga 10 muudetakse taotlemise väljakuulutamise ja taotluste esitamise aega
60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Kõiki üldhooldusteenuse osutajaid on uuest taoltusvoorust
ja toetuse andmise tingimuste muutmisest informeeritud 16. augustil 2022 Sotsiaalkindlustusameti
infopäeval. Seetõttu on kõik teenuseosutajad saanud alustada vajalike ettevalmistustöödega juba
augustis ning ettevalmistustöödeks ei ole enam vaja anda 60 kalendripäeva.
Punktiga 11 täpsustatakse, et ühele üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohale võib esitada
ühes taotlusvoorus ühe taotluse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta ja ühe taotluse § 8 lõikes
2 nimetatud tegevuste kohta. Üks taotlus võib hõlmata mitut §-s 8 nimetatud tegevust/tööd.
Taotlused esitatakse § 8 lõikes 1 ja lõikes 2 nimetatud tegevuste kohta eraldi.
Punktiga 12 asendatakse Sotsiaalkindlustusamet Terviseametiga, kuna bioloogiliste riskide
vähendamiseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajaku hindamisakti koostamise pädevus
on Sotsiaalkindlustusametist viidud üle Terviseametisse.
Punktiga 13 pikendatakse taotluse menetlemise tähtaega ning lisatakse tingimus, et osade
taotluste menetlemine algab alles pärast taotlusvooru sulgemist (vt ka punkt 15).
Punktiga 14 lisatakse hoone energiatõhususe parandamise vastavuskriteerium.
Punktiga 15 täiendatakse § 17 lõikega 11, milles sätestatakse tingimus, et rakendusüksus teeb
esmalt taotluse rahuldamise otsuse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul, kui tegevuskohale ei
ole meetme tegevusest eelnevalt toetust antud.
Toetuse otsuste tegemisel eelistatakse üldhooldusteenuse osutajaid, kes ei saanud toetust
esimesest taotluvoorust ja taotlevad toetust bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste
leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste
nõuetekohasuse tagamiseks ja elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
3
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatus annab ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutajatele võimaluse parandada hoonete energiatõhusust, taotledes toetust rekonstrueerimis- ja
ehitustöödele, mille tulemusel toimub energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite
vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning
taastuvenergia (päikesepnaeelide vm) kasutuse edendamine.
Taotluse rahuldamise ja vastavaks tunnistamise otsuseid tehakse esmajärjekorras nende
üldhooldusteenuse osutajate projektidele, kes esimesest taotlusvoorust toetust ei saanud.
Eesmärk on teise taotlusvooru tulemusena saavutada rakenduskavas kokku lepitud uus
väljundinäitaja sihttase, see tähendab toetada vähemalt 125 üldhooldusteenuse osutamise
tegevuskohta. Selle tulemusena tagatakse võimalikult paljude teenusosutajate üldhooldusteenuse
toimepidevus paranemine.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muutmisega kulusid ei kaasne, tuluks on üldhooldusteenuse osutajate hoonete
energiatõhususe paranemisest tulenev väiksem ekspluatatsioonikulu. Projektide võimalik
kallinemine kaetakse toetuse saajate omavahendite arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse muutmise eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, MTÜ-le
Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja Sotsiaalkindlustustusametile. Eraldi e-kirjade teel esitati
eelnõu arvamuse avaldamiseks heaolu arengukava juhtkomitee liikmetele. Rahandusministeerium
kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega.
Sotsiaalkindlustustusamet kooskõlastas eelnõu märkusteta. Heaolu arengukava juhtkomitee
liikmetest avaldasid arvamust kolme ühingu esindajad. Märkustega arvestamise või arvestamata
jätmise kohta on lisatud tagasiside märkuste koondtabel (lisatud).
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Teema või Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
säte
Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet tänab kaasamise eest ja Teadmiseks võetud.
anname teada, et meil puuduvad ettepanekud
eelnõu kohta.
§4 Heaolu arengukava 1. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit: 1. Määruse muudatusega on lisatud toetused
juhtkomisjon Arvestades tänast hinnadünaamikat peame energiatõhususe tõstmiseks.
tähtsaks lisaks bioloogilis-meditsiinilistele 2. Märkusi ei olnud
abinõudele praktilist tegevust 3. Punkt 4 kohaselt on projektide teostamiseks
energiatõhususe tõstmisel. aega kuni 31.12.2023, so mitte 4 vaid 14
2. TLU: kommentaare ei ole. kuud;
3. MTÜ Lastekaitse Liit: punkt 4, mille 4. Arvestatud. Sotsiaalkindlustusametiga
kohaselt jäetakse määrusest välja projekti (SKA) on sõlmitud kokkulepe, et nad
kestvus 24 kuud. On mõistetav, et meetme hakkavad igakuiselt uuendama tegevusluba
tegevuse abikõlblikkuse periood lõpeb omavate teenuse osutajate infot SKA
31.12.2023, kuid kas projektide kodulehel.
elluviimine vähem kui nelja kuuga on
reaalne eelnõus planeeritavas mahus?
4. MTÜ Lastekaitse Liit: oluline edastada
riigiasutuste veebilehtedel lisaks
asjakohasusele ka ajakohast infot (SKA
kodulehel info väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kohta paraku aastat
2016.
§ 12, § 17 Riigi Tugiteenuste 1. Tagamaks taotlusvooru rakendamisel 1. - 2. Arvestatud, lisame §-le 12, et tegevuse 1 ja
Keskus ühtne arusaamine on ettepanek eraldada 2 kohta tuleb esitada eraldi taotlus.
taotlemisel eelnõu järgse meetme määruse
§ 8 lõike 1 ja § 8 lõike 2 tegevused eraldi 3. Mittearvestatud. § 17 sõnastus juba ütleb, et
projektidesse. toetuse rahuldamise otsus tehakse esmalt § 8 lõikes
Selliselt on võimalik jätkuvalt rakendada 1 nimetatud tegevuste osas esitatud projektidele,
projektides kindlasummalist makset, mis millised ei saanud eelmises taotlusvoorus toetust.
on taotluste ülevaatamisel küll tehnilisem
ja keerulisem, kuid lühikeses ajaraamis 4. Kindlasummalise makse puhul saab rakendada
elluviidavate projektide tulemusliku etapilist maksmist, vastavalt teostatud töödele. VV
lõpetamise osas senise kogemuse järgi määruse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
eeldatavalt tõhusam. hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
2. Arvestades meetme tegevuse eelarve maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
piiratust ning toetuse saajate paljusust, tingimused ja kord “ § 8 lg 1 kohaselt toimub kulude
teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkt hüvitamine kindlasummalise makse või maksete
10 järgnevalt: „paragrahvi 12 lõige 5 alusel. Määruse § 14 lg 4 punktid 6 ja 7
sõnastatakse järgmiselt: määratlevad, et toetuse taotlus peab sisaldama:
„(5) Ühele üldhooldusteenuse osutamise 6) abikõlblike kulude kindlasummalis(t)e
tegevuskohale võib esitada ühe tegevuse makse(te) suurus;
osas esitada ühe taotluse. Taotlused 7) kindlasummalise makse aluseks olevate kulude
esitatakse § 8 lõike 1 ja lõike 2 tegevuste eelarve, mille koostamisel on lähtutud
osas eraldi.““ säästlikkusest ja otstarbekusest ning parimast hinna
3. Eelnevaga kooskõlas on ettepanek ja kvaliteedi suhtest.
sõnastada eelnõu punkt 13 järgnevalt:
„paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1’ Määruse puhul jääb maksimaalseks projekti
järgmises sõnastuses: toetamise summaks 100 000 eurot, mitte EIS-s
„(1’) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kooskõlastamisel käinud määruse eelnõus toodud
esmalt voorus esitatud § 8 lõikes 1 200 000 eurot.
nimetatud tegevuste osas esitatud
projektidele.““ Toetuse otsus tehakse vastavalt esitatud taotluse
4. Seoses maksimaalse projekti summa põhjendatud kindlasummaliste maksete eelarvele.
kerkimisega 200 000 euroni, teeme
ettepaneku kaaluda vahe- või ettemakse
lubamist kui projektis on võimalik
kavandatud tegevusi selliselt osadeks
jaotada.
Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab Teadmiseks võetud.
sotsiaalkaitseministri määruse
„Sotsiaalkaitseministri 22. juuli 2021. a määruse nr
27 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ muutmine“
eelnõu vaikimisi