Kaido Loor
Teie 14.02.2025
Advokaadibüroo Loor OÜ
Meie 17.03.2025 nr 10-4/826-4
[email protected]
Vastuskiri ettepanekutele HMSi muutmiseks
Täname Teid pöördumise eest, milles tegite ettepaneku täiendada haldusmenetluse seadust (HMS)
sätetega, mis on juba kehtestatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS). Teie
ettepanekud käsitlevad andmete topeltküsimise keeldu, taotluse menetlusse võtmise teavitamist,
taotluse lahendamise tähtaegu ja nende mittejärgimise tagajärgi ning eelotsuse tegemise võimalust
haldusorgani poolt.
Tutvusime esitatud ettepanekutega ning leiame, et mitmed neist väärivad kaalumist HMSi võimalike
muudatuste ettevalmistamisel. Näiteks peame mõistlikuks kaaluda ettepanekut sätestada HMS-is
andmete topeltküsimise keeld, tuginedes MSÜS § 13 lõikele 1. Selle sätte kohaselt ei või
majandushaldusasutus ettevõtjalt nõuda andmeid, mis on juba kantud seaduse alusel asutatud
andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja tema kontaktandmed.
Leiame, et sarnase põhimõtte kehtestamine HMS-is võiks olla mõistlik, kuna see aitaks vähendada
ebavajalikku bürokraatiat ja lihtsustaks haldusmenetlust. Haldusorganid ei peaks küsima taotlejalt
andmeid, millele on haldusorganil endal võimalik riikliku registri kaudu juurde pääseda. See suunaks
esiteks haldusorganit ennast olema proaktiivne ning leidma võimalused juba riigi käsutuses olevate
andmete tõhusaks kasutamiseks. Teiseks säästab see inimest täiendavast andmete esitamise
kohustustest.
Samuti väärib haldusmenetluse läbipaistvuse huvides kaalumist Teie ettepanek, mille kohaselt võiks
HMS-is kehtestada nõude, et haldusorgan peab hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast taotluse
esitamist edastama taotlejale esmase vastuse. See peaks sisaldama teavet taotluse menetluse
alustamise kuupäeva, lahendamise tähtaja ning menetluse eest vastutava ja tema tööd kontrolliva
ametniku nime ja kontaktandmete kohta. Leiame, et selline teavitamiskohustus võib suurendada
haldusmenetluse läbipaistvust ja kaasa aidata heale haldusele, andes taotlejale kindluse, et tema
taotlusega tegeletakse, ning võimaluse pöörduda vajadusel konkreetse vastutava ametniku poole.
Kolmandana tegite ettepanku sätestada HMSis põhimõte, et haldusorgan võib taotluse lahendamise
tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu,
teavitades sellest taotlejat. Seejuures peaks haldusorgan tähtaja pikendamise vajadust ja selle
kestust taotluse esitanud taotlejale edastatud teates põhjendama. Sätte eeskujuks olete võtnud MSÜS
§ 20 lõike 3, kus samasugused tingimused on ette nähtud tegevusloa taotluse menetluses. Siinkohal
märgime, et haldusmenetlused võivad tulenevalt valdkonnas olla väga erinevad ning seetõttu ei ole
HMSis kui üldseaduses kehtestatud üldist taotluse lahendamise tähtaega, mis kehtiks universaalselt
kõikidele haldusmenetlusetele. Samuti on jäetud lahtiseks, mitu korda võib haldusorgan tähtaega
pikendada. Taotluse lahendamise tähtajad on reeglina sätestatud eriseadustes ning nende
reguleerimisel on arvestatud konkreetse menetluse iseloomu ning taotluse lahendamiseks
potentsiaalselt kuluvat aega. Ühtsete reeglite kehtestamine on eesmärgina iseenesest arusaadav ja
mõistlik, kuid see eeldaks kõikide eriseaduste läbitöötamist, et saada selgust, kas sellise üldise tähtaja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
ettenägemine on otstarbekas ning kas ja milliseid erandid oleksid teatud tüüpi menetluste puhul
tulenevalt nende keerukusest siiski vajalikud.
Neljandaks teete ettepaneku sätestada haldusmenetluse seaduses, et kui haldusorgan ei lahenda
taotlust seadusega määratud või pikendatud tähtaja jooksul ning kaasatud isikutel ei ole vastuväiteid,
loetakse taotlus rahuldatuks. Haldusorgan peab selle kohta taotlejale andma kirjaliku kinnituse ja
tegema vajalikud registrikanded. Mõistame, et see muudatus võiks teatud juhtudel suurendada
haldusmenetluse efektiivsust, kuna haldusorgan ei peaks taotluse rahuldamiseks aktiivselt tegutsema,
vaid menetlus lõppeks vaikimisi. Samas on sellise lahenduse kasutamine kõikide haldusmenetluste
puhul riskantne, mistõttu tuleks selle rakendamisel tagada, et see ei tooks kaasa nii soovimatuid
õiguslikke tagajärgi kui ka praktilisi probleeme.
Näiteks olukorras, kus taotletakse mingit keskkonnaluba ja haldusorgan ei suuda õigeaegselt
menetlust lõpule viia (nt keskkonnamõjude hindamine viibib), võib taotlejale vaikimisi anda loa, mis
võib kahjustada loodust ja seeläbi avalikke huve. Samuti ka olukorras, kus taotletakse mõnda
sotsiaaltoetust, võib taotluse automaatne rahuldamine viia selleni, et taotleja võiks saada toetust isegi
siis, kui ta tegelikult ei vasta toetuse saamise tingimustele. Seega ei pruugi kõnealuse regulatsiooni
sätestamine HMSis olla kõige õigem lahendus ning pigem võiks seda kaaluda erinevates eriseadustes
selliste menetluste puhul, kus automaatne taotluse rahuldamine oleks sobiv ning tooks kaasa
efektiivsema haldusmenetluse.
Samuti võib selle lahenduse puhul tekkida küsimus, et kuidas saavad puudutatud isikud menetlusest
teada, kui taotluse rahuldamine toimub automaatselt ning haldusorgan ise aktiivselt ei tegutse. Ilmselt
eeldaks see automatiseeritud lahenduste olemasolu, kus puudutatud isikute teavitamine toimub
automaatselt infotehnoloogilises süsteemis.
Viiendaks teete ettepaneku sätestada HMSis, et taotleja õigustatud huvi olemasolu korral tuvastab
haldusorgan taotleja taotlusel üksikute loa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise
eelhaldusaktiga (edaspidi eelotsus). Leiame, et selline eelhaldusakti tegemise võimalus on juba
kehtivas HMSis põhimõtteliselt sätestatud. HMS § 52 lõige 1 punkt 2 sätestab, et haldusorgan võib
enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust
omava asjaolu (eelhaldusakt). Antud regulatsioon võimaldab juba haldusorganil üksikute nõuete
täitmist tuvastada ning selleks ei ole vaja eraldi regulatsiooni kehtestada.
Kuuendaks teete ettepaneku HMSis MSÜS § 28 lõike 4 eeskujul sätestada, et haldusorgan teeb
eelotsuse, sõlmib nõuete täitmise lepingu või keeldub sellest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest
arvates. Kõnealuse ettepaneku puhul on samuti praegu juba HMSis põhimõtteliselt olemas nii
eelhaldusakti andmise kui ka halduslepingu sõlmimise võimalus (HMS § 95). 30-päevase tähtaja
ettenägemine ei pruugi olla kõikide haldusmenetluste puhul põhjendatud, kuna menetlused, kus peaks
andma eelhaldusakti või sõlmima halduslepingu, võivad tulenevalt valdkonnast olla väga erinevad.
Kokkuvõttes täname Teid sisukate ettepanekute eest. Mitmed neist aitaksid ilmselt muuta
haldusmenetlust efektiivsemaks ning menetlused taotlejate jaoks kiiremaks ja läbipaistvamaks.
Samas vajavad mõned ettepanekud põhjalikumat analüüsi ning eriseaduste läbivaatamist, et tagada
nende sobivus erinevate menetluste puhul. Võtame Teie ettepanekuid arvesse, kui asume HMS-i
võimalikke muudatusi ette valmistama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Illimar Pärnamägi
juhataja
Silja Tammeorg 5879 3044
[email protected]