Riigikohtu esimehe ettekanne

Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul 2014. aasta maa-, haldus ja ringkonnakohtute menetlusstatistika1 Esimese astme kohtud 2014. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 54 137 kohtuasja: 27 842 tsiviilasja, 15 434 kriminaalmenetlusasja2 (sh 7699 kriminaalasja3) ja 10 861 väärteomenetlusasja. Halduskohtutesse esitati kokku 3786 kaebust. Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika 2009–2014 Allikas: Justiitsministeerium 46000 45618 44000 42000 40000 39665 40967 39362 38000 36000 34000 34196 34983 32000 32720 31166 30000 29522 29575 27890 28000 28426 27842 26000 24450 26276 24000 22000 20000 20908 18000 17484 16643 16000 15434 14000 12000 10000 10861 8000 5111 8790 6000 4875 6917 4000 3786 2000 3264 3556 3206 2855 2957 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 tsiviilasjad¹ 29522 32720 29575 26276 27890 27842 maksekäsuasjad² 45618 39665 39362 34196 40967 34983 kriminaalmenetlusasjad³ 28426 24450 20908 17484 16643 15434 väärteomenetlusasjad 31166 4875 5111 6917 8790 10861 haldusasjad 3264 3556 3206 2855 2957 3786 Märkused: 1 Välja arvatud järelevalvemenetlused (näiteks pankrotimenetluse järelevalve), maksekäsukiirmenetluse asjad ning kohtunikabide poolt lahendatud hagita asjad. 2 Kõik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud e-maksekäsukiirmenetluse asjad. 3 Maakohtutele esitatud kriminaalasjade, eeluurimis- ja täitmiskohtuniku vms asjade koondarv. 1 I ja II astme kohtute 2014. aasta menetlusstatistika detailsemad andmed menetlusliikide kaupa on avaldatud kohtute veebis http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/ kohtute-statistika. 2 Kõik asjad, mis kriminaalkohtumenetluse käigus on kohtusse saabunud, st kriminaalasjad (üld- ja lihtmenetlusasjad), eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad (sh vahistatuse põhjendatuse kontroll, kriminaalhoolduse ettekanded), alaealise suhtes kohaldatavate mõjutusvahendite asjad, psühhiaatrilise sundravi asjad, rahvusvahelise õigusabi asjad, riigi õiguseabi asjad. 3 Kohtusse saabunud üldmenetlus- ja lihtmenetlusasjad. 1  Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul 2014. aasta jooksul lahendati maakohtutes kokku 57 194 avaldust või kaebust: 28 094 tsiviilasja, 15 349 kriminaalmenetlusasja (sh 7721 kriminaalasja) ja 10 329 väärteomenetlusasja. Halduskohtutes lahendati kokku 3422 haldusasja. Esimese astme kohtutes on pidevalt vähenenud üle 365 päeva menetluses olnud kohtuasjade arv. Joonis 3. Üle 365-päevaste menetluste osakaal seisuga 31.12.2014 lahendamata asjade koguhulgas. Dünaamika aastatel 2007–2014 Allikas: Justiitsministeerium 60,0% 57,5% 55,0% 52,5% 50,0% 47,5% 45,0% 42,5% 40,0% 37,5% 35,0% 32,5% 30,0% 27,5% 25,0% 22,5% 20,0% 17,5% 15,0% 12,5% 10,0% 7,5% 5,0% 2,5% 0,0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 kriminaalmenetlusasjad 20,7% 16,8% 7,4% 16,3% 13,7% 13,7% 11,7% 11,1% tsiviilasjad 58,2% 22,2% 14,6% 15,8% 17,8% 17,9% 15,3% 13,5% väärteomenetlusasjad 9,3% 5,2% 4,3% 2,6% 6,7% 2,8% 2,2% 2,5% haldusasjad 12,8% 14,0% 12,4% 13,9% 16,8% 15,1% 12,9% 11,4% 2  Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse laekus 2014. aastal kokku apellatsioon- ja määruskaebemenetluses 2859 tsiviilasja, 1653 haldusasja, 2200 kriminaalasja ja 167 väärteomenetlusasja. Joonis 4. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade dünaamika 2009–20144 Allikas: Justiitsministeerium 3300 3232 3078 3000 2889 2937 2859 2700 2728 2400 2248 2356 2284 2100 2311 2200 2182 1800 1653 1500 1314 1316 1200 1146 1420 1246 900 600 300 221 115 126 195 120 167 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 tsiviilasjad 3078 2889 2937 2728 3232 2859 kriminaalmenetlusasjad 2248 2311 2356 2182 2284 2200 väärteomenetlusasjad 221 120 115 126 195 167 haldusasjad4 1146 1314 1316 1420 1246 1653 2014. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes tsiviilkohtumenetluses kokku 3109 asja, sh 1527 tsiviilasja apellatsioonimenetluses, kriminaalkohtumenetluses lahendati kokku 2215 asja, sh 647 kriminaalasja apellatsioonimenetluses, ja väärteomenetluses lahendati 157 asja. Haldusasju lahendati ringkonnakohtutes kokku 1649, sh apellatsioonimenetluses 668. 4 Ringkonnakohtusse esitatud kaebuste koondarv, st nii apellatsiooni, kui ka määruskaebemenetlused ja ringkonnakohtus alustatud menetlused. 3 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul 04.06.2015 Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Kohtute seaduse § 27 lg 3 annab Riigikohtu esimehele võimaluse pöörduda kord aastas parlamendi poole ülevaatega Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Täna annan teile ülevaate kohtute tegevuse põhiküsimustest osas, mida võib laiemas tähenduses pidada kohtuhalduse temaatika alla kuuluvaks. Eesti kohtusüsteem on astumas põlvkonnavahetuse ajajärku. Riigikohtu esimehe sagenenud pöördumised parlamendi poole Riigikohtu liikmete ametist vabastamiseks ja uute liikmete ametisse nimetamiseks on selle elavaks tõestuseks. Kõnealune protsess ei puuduta siiski kitsalt mitte ainult meie kõrgemat kohut, vaid kohtusüsteemi tervikuna. Meie kohtunikkonda iseloomustav personalistatistika kinnitab, et lähiaastatel jõuab pensioniikka ligi kolmandik kohtunikest. Seega seisab kõigis kohtuastmetes ees ulatuslik põlvkonnavahetus, mis omakorda toob endaga kaasa vajaduse leida kohtutesse arvestataval hulgal kohtunikuametisse sobivaid tugevaid juriste. Samas võib kohtunikukonkursside ajakulukus ja teatud piirkondades vajaliku kvalifikatsiooniga juristide puudumine hakata tõsiselt takistama õigusemõistmist. Eeltoodud tõdemusest järeldub ühtlasi, et nii kohtusüsteemil endal kui ka seadusandjal, kelle antud õigusaktide järgi on kohtute tegevus reguleeritud, tuleb kriitiliselt hinnata olemasolevaid võimalusi ja võimekust vabanenud kohtunikukohtade uuesti täitmiseks. Eesti õiguskorras saab professionaalse õigusemõistjana tegutseda üksnes kvalifitseeritud jurist ehk see, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Niisiis on piisaval arvul juristide ettevalmistamine Eesti ülikoolides kohtunikukohtade täitmise vältimatu eeltingimus. Tänaseks päevaks oleme jõudnud seisu, kus juristide vähesuse üle kurta ei saa. Kogu taasiseseisvusaja kestnud ja jätkuvalt kestev õigushariduse suur populaarsus gümnaasiumilõpetajate seas on 1990ndate alguse juristide põua asendanud juristide küllusega, et mitte öelda ületootmisega. Ligikaudsete andmete põhjal võib öelda, et aastatel 1991–2013 on Eestis akadeemilise kõrghariduse raames juristidiplom antud ühtekokku viiele tuhandele inimesele, kellest kolm tuhat on selle omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning kaks tuhat mõnes muus, tänaseks sageli ka juba kadunud ja sootuks unustusehõlma vajunud kõrgkoolis. Ühtekokku viiest tuhandest kõrgelt haritud juristist piisaks enam kui kümne Eesti kohtusüsteemi mehitamiseks nii kohtunike kui ka kohtujuristidega. Paraku tuleb tõdeda, et kohtunikuamet ei ole ainus õigusväljakutseid pakkuv professioon õigussüsteemis, mistõttu lõpetanute teenistusse võtmiseks tuleb kohtusüsteemil konkureerida samal ajal prokuratuuri, advokatuuri, notariaadi, avaliku teenistuse ja lugematu hulga eraettevõtjatega, kes samuti juristide värbamist vajalikuks peavad. Ilmselt ei vääri märkimistki, et teiste õiguselukutsetega uute töötajate pärast konkureerides ei pea kohtusüsteem silmas ükskõik millist juristi, vaid üksnes keskmisest kõrgema 1 kvalifikatsiooniga inimest. Väärt juristide värbamiseks käib aga tihe konkurents. Siitkaudu jõuamegi esimese kohtunikukonkursse puudutava tõsise probleemini, milleks on nende ebamõistlikult suur ebaõnnestumise protsent. Sellel aastal on Eesti Advokatuuri liikmete arv esimest korda kompimas 1000 liikme piiri, kuid advokaadieksamit teha soovivate inimeste arv on endiselt stabiilselt suur. Advokatuuri andmetel soovib aastas advokaadieksameid teha üle 150 inimese. Konkursse prokuratuuri ametikohtade täitmiseks iseloomustab erinev kandideerijate arv sõltuvalt otsitavate isikute ringist, kuid ühele prokuröri abi ehk abiprokuröri ametikohale on kandideerinud korraga ka 186 inimest. Kõrvutades eelnimetatud andmeid kohtunikukonkursside statistikaga, tuleb paraku nelja viimase aasta (2010–2014) arvandmete põhjal nentida, et ligi 50% juhtudest on kohtunikukoha täitmine ebaõnnestunud. See on ilmselgelt ebamõistlikult suur kohtunikukonkursside luhtumiste suhtarv, mida ei tohi jätta tähelepanuta, eriti olukorras, kus keskpikas perspektiivis prognoositav pensioneeruvate kohtunike arv on hinnanguliselt ulatumas ühe kolmandikuni täna täidetud kohtadest. Märkimisväärne on siinjuures tõik, et kui tavaarusaamas seostatakse kohtunikukonkursi läbikukkumist eeskätt Viru Maakohtuga selle regionaalsete eripärade tõttu, siis tegelikkus on hoopis see, et lähiminevikus on ebaõnnestunud konkursid iseloomustamas ka Harju ja Tartu maakohut. Drastilisem näide selle kohta pärineb möödunud aasta detsembrist, mil ühekorraga kolmele Harju Maakohtu ja ühele Viru Maakohtu kohtunikukohale välja kuulutatud konkursil jäi lõppastmes kandideerima vaid üks inimene. Seega jäi neljast kohtunikukohast täitmata kolm põhjusel, et kandideerijaid lihtsalt ei olnud. Teine näide pärineb selle aasta märtsist, mil kahele Harju Maakohtu kohtunikukohale ei jäänud lõppastmes ühtegi kandideerijat. Tähtsusetu pole siin ka asjaolu, et senise praktika kohaselt kulub ajaliselt kohtunikukoha täitmisele kõiki sellega kaasnevaid protseduure silmas pidades peaaegu üks aasta. Iga kohtunikukoha täitmiseks korraldatav järelkonkurss toob kaasa selle, et koha täitmiseks kuluv aeg tuleb korrutada vähemalt kahega. Endiselt on kohtunikukohtade täitmise puhul siiski erijuhtumiks Viru Maakohus, kus on alates 2010. a algusest kuni tänaseni vakantsete kohtade täitmiseks välja kuulutatud ühtekokku 16 konkurssi, millest osaliselt või täielikult on nurjunud 12. Need on ühemõtteliselt muret tekitavad arvud. Kui analüüsida, millised on seni olnud kohtunikukonkursside läbikukkumise peamised põhjused, siis ongi nendeks kujunenud kas see, et üksikul konkursil pole kohtunikule esitatavatele nõuetele vastavaid kandidaate, see, et kandidaadid loobuvad või see, et kohtunikueksamikomisjon peab kandidaadi tagasi lükkama ebapiisavate teadmiste või sobimatute isiksuseomaduste tõttu. Viimane viib kandidaatide vähesuse korral samuti konkursi luhtumiseni. Kandidaatide keskmine arv on kohtuniku otsimise korral esimese astme kohtusse samal perioodil olnud 2, ringkonnakohtusse 6 ning Riigikohtusse 3 inimest ühele kohtunikukohale. Eeltoodud tagasihoidlikust võrdlevast analüüsist nähtub seega ühelt poolt kohtunikuameti väiksem populaarsus juristide seas võrreldes advokatuuri ja prokuratuuriga, kuid teisest küljest ka kohtunikukonkursside kardinaalselt erinev õnnestumismäär sõltuvalt sellest, kas kõne all on koha täitmine esimese astme kohtus või ringkonnakohtus. Seega tuleb iseäranis muret tunda esimese astme kohtusse kandideerijate vähesuse üle. 2 Millised võiksid siis olla võimalikud lahendused eelkirjeldatud olukorrast väljatulemiseks? Pakun siinkohal seadusandjale kaalumiseks välja kolm sammu, mille elluviimine eeldab kehtivate seaduste, peaasjalikult kohtute seaduse muutmist. Esimeseks ja üheks olulisemaks pean vajadust avardada eri juriidiliste elukutsete – eeskätt kohtunike, prokuröride ja advokaatide – vahelise horisontaalse liikumise võimalusi. Kehtiv õigus lähtub nimelt arusaamast, et kohtunikuks, prokuröriks või advokaadiks saamine eeldab muu hulgas vastava erialaeksami obligatoorset sooritamist, mille käigus hinnatakse kandideerija õigusteadmisi. Eksami vastuvõtmiseks ja kandideerija isikuomaduste hindamiseks on nii kohtusüsteemi, prokuratuuri kui ka advokatuuri juurde loodud vastavad kvalifikatsioonikomisjonid. Paraku annab positiivne eksamitulemus kandidaadile üksnes kitsa õiguse üksiku õiguselukutse esindajate ringi sisenemiseks, kuid seda ei saa üle kanda teistele juriidilistele erialadele, kui sama jurist soovib edaspidi liikuda näiteks prokuröriteenistusest kohtunikuteenistusse või vastupidi, aga samuti näiteks advokatuuri liikmest kohtunikuametisse või vastupidi. Seega on akadeemilise õppe lõpetamisele järgnevad erialateadmiste kontrollimised killustunud üksikute korporatsioonide vahel ning puudub vastastikune eksamite tunnustamise mehhanism. Seeläbi on praegu kehtiva lähenemisnurga praktiliseks järelmiks juristide vähene mobiilsus eri korporatsioonide vahel, sest iga erialavahetusega kaasneb üldjuhul ka uue eksami sooritamise vajadus. Siinkõneleja seisukohalt on selline lahendus ilmselgelt ebamõistlik, mõjutades teatud määral kindlasti ka kohtunikukonkurssidel osalejate arvu. Jättes siinkohal korraks kõrvale küsimuse, et kas kord juba akadeemilise õigusõppe magistrikraadi tasemel lõpetanu teadmisi on veel vaja uuesti kontrollida, on mul siiski hea meel tõdeda, et tänaseks sündinud konsensus kohtunikkonna, prokuratuuri ja advokatuuri esindajate vahel lubab oletada, et eri elukutsete eksamite vastastikune tunnustamine võib ehk lähiajal reaalsuseks saada. Loodan väga, et seda on valmis aktsepteerima ka seadusandja. Ideaalis peab aga Eesti õiguskord tervikuna liikuma selles suunas, et meil kaoks üldse vajadus juba õigusteaduskonna lõpetanute teadmisi enne mõnda juriidilisse ametisse asumist eksami vormis uuesti kontrollida. Kui meil on kahtlusi õigusõppe kvaliteedi ja lõpetajate ebaühtlase teadmiste taseme osas, siis piisaks ehk ühest täiendavast eksamist, mille tulemust aktsepteeriks kogu juristkond tervikuna, sõltumata sellest, millist rolli inimene soovib täitma asuda. Seetõttu arvan, et pikemas perspektiivis peaksime uuesti kaalumisele võtma ülemineku ühtsele juristieksamile, mis oleks küpsustunnistuseks kõigil juriidilistel erialadel töötamiseks. See mõistagi ei välista seda, nagu ei võiks iga juriidiline korporatsioon kehtestada enda ridadesse vastuvõtmisele muid, näiteks isiksuseomadusi või eelnevat töökogemust puudutavaid kriteeriume, millele vastamist kandidaadilt nõutakse. Teiseks olen seisukohal, et kiiret muutmist vajab ka kehtiv kohtunikuks saamise korraldus tervikuna. Seoses kogu meie kohtusüsteemi mehitamisega kohtujuristidest abitööjõuga on ilmselgelt ära langenud vajadus eraldiseisva kohtuniku ettevalmistus- ehk kandidaaditeenistuse järele. Kuigi ei saa eitada, et kohtusüsteem on alates 2002. a kehtinud kandidaaditeenistuse kaudu saanud enda ridadesse mitmeid väga tugevaid uusi kohtunikke, on alates 1. jaanuarist 2013 ette võetud kohtujuristide ametikoha järk-järgulise juurutamisega praeguseks ajaks märkimisväärselt muutunud. Pidades silmas, et kohtujuristi ametikoha taotlemine on oluliselt lihtsam kohtuniku kandidaaditeenistusse kandideerimisest, samas kui 3 kohtujuristi ametipalk on märkimisväärselt kõrgem kohtuniku kandidaadile makstavast tasust, siis pole ilmselt liialdus väita, et kohtuniku kandidaaditeenistus on kaotanud aktuaalsuse. Uues, n-ö kohtujuristide saabumise järgses ajastus oleks seetõttu õige ehitada kohtunikuks saamise korraldus üles selliselt, et kohtunikuameti taotlemine on võrdselt võimalik kõikidele juristidele, kes on varem mingi kindla aja töötanud mõnes muus juriidilises ametis. Mistahes muu varasema õigustöö kogemus tuleb kohtunikule igal juhul kasuks. Kas kohtunikuks kandideerimisele eelneva varasema professionaalse töötamise nõudeks seada kaks, kolm või neli aastat, on mõistagi omaette otsustamise koht. Kõigile kohtusüsteemi sisenemiseks sarnaste lähtetingimuste seadmine võimaldab ühtlasi kõigile kohtunikuks nimetatuile kehtestada ühetaolise koolitusprogrammi, mille eesmärk on kohtunikutööks vajalike kutseoskuste õpetamine. Kolmandaks sooviksin aga, et meie parlamendil jätkuks juba täna otsustamisjulgust tegeleda ka nende kohtunikuteenistuse sõlmküsimustega, mis on aktualiseerumas keskpikas ja pikemas perspektiivis. Kehtiv kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus näeb kohtunikule ette väärika ametitasu, mille suurust ei tarvitse häbeneda ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises kohtusüsteemide võrdluses. Samas näitab kohtunikukonkursside ebamõistlikult suur ebaõnnestumiste protsent, et ainuüksi töötasust ei piisa motiveerimaks juriste kohtunikuametisse asuma. Tulevikku vaadates pole aga küsimus mitte ainult selles, kuidas võimalikult hästi täita vabanenud kohtunikukohad, vaid ka selles, kuidas motiveerida juba teenistusse nimetatud kohtunikke selles ametis võimalikult kaua jätkama. Kohtunikuamet kujutab endast alati tööd konfliktide tulipunktis, olles seetõttu pingeline ja suure koormusega. Tuleb tunnistada, et võrreldes 2002. aastaga, mil jõustus praegu kehtiv kohtute seadus, pole kohtunikuks saajatele enam ette nähtud kohtunikupensioni, tavapärasest pikemat kohtunikupuhkust ega staažitasu kohtunikuna töötatud aastate eest. Sel põhjusel on hädavajalik, et seadusandja mõtleks juba praegu, milliste mehhanismide kaudu siduda kohtusüsteemiga liitujaid õigusemõistmise juurde jääma võimalikult kauaks. Kõnealune probleem on iseäranis aktuaalne uute, pärast 1. juulit 2013 ametisse asunud või alles astuvate kolleegide puhul, kellele teadupärast riik enam kohtunikupensioni ei taga. Seni on kohtunikuametisse asumisega kaasnenud teadmine, et vähemalt viieteistaastase teenistuse järel on kohtunikule kindlustatud tavapärasest suurem sissetulek vanaduspensioni eas. Selle teadmise mõju kohtunikkonna valikutele ei maksa alahinnata. Võttes siinkohal arvesse samuti seda, et kohtusüsteemile loomuomase püramiidja ülesehituse tõttu ei ole karjääriredelil tõusmine kõigi jaoks võimalik, sest kohtuastme tõustes jääb selles kohtunikukohtade arv järjest väiksemaks, tuleb tõsiselt mõelda, milliste teenistushüvede kaudu motiveerida kohtunikke õigusemõistmist nii kaua teenima kui võimalik. Kohtunike vähest personalivoolavust praegusel ajal iseloomustavate heade näitajate pöördumine vastupidiseks on arengusuund, mida kohtusüsteem peab püüdma igal kujul vältida. Kuna üldtunnustatud arusaama kohaselt kasvab kohtuniku võimekus kohtuasju lahendada ja seeläbi eelduslikult ka õigusemõistmise kvaliteet võrdeliselt kohtunikuametis töötatud ajaga, siis tuleb kohtusüsteemi jaoks otstarbekamaks pidada sellist lahendust, mis võimaldab kombineerida kohtunikustaaži tema ametihüvedega. Ehk teisisõnu – mida pikem on kohtunikuna töötatud aeg, seda suuremad peaksid olema sotsiaalsed tagatised. 4 Kokkuvõtteks tuleb kohtute haldamisega seonduvaks ühteaegu suurimaks probleemiks ja väljakutseks pidada eelseisvat kohtunike põlvkonnavahetust. Kohtusüsteem vajab lähitulevikus pensioneeruvate kohtunike asemele palju uusi kolleege. Samas näitab kohtunikukonkursside suur ebaõnnestumise protsent, et kehtiv kohtute seadus vajab otsustavat muutmist nii kohtunikuks saamise korralduse kui ka kohtunikuteenistuse poole pealt. Olukorra muutmiseks on Justiitsministeerium koostöös kohtunike omavalitsusorganitega ette valmistamas asjakohast kohtute seaduse muutmise eelnõu, mis loodetavasti veel selle aasta sees ka Riigikogule arutamiseks üle antakse. Tahan loota, et kõnealuse eelnõu arutamine parlamendis kujuneb konstruktiivseks mõttevahetuseks kohtusüsteemi taaskomplekteerimise probleemistiku üle. Tänan tähelepanu eest! 17. V 2015 5 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2010.–2014. aasta kohtulahendite täitmine Käesolevas ülevaates on esitatud andmed Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmise kohta. Ülevaade hõlmab aastatel 2010‒2014 tehtud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendeid, milles tunnistati põhiseadusvastaseks mõni norm või õigusliku regulatsiooni puudumine. Vaatluse alt jäid välja kohtulahendid, milles hinnati täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse määruste põhiseaduspärasust. Aastatel 2010‒2014 on Riigikohus tuvastanud seaduse sätte või õiguslünga põhiseadusvastasuse kokku 98 kohtuasjas. 1 Kõnealustest kohtuasjadest neli on algatanud õiguskantsler ja kaks Tallinna Linnavolikogu. Valdav enamus lahendeid on tehtud konkreetse normikontrolli menetluses. Madalama astme kohtud on menetluse algatanud 72 juhul. Riigikohtu kolleegiumi taotlusel on üldkogu asjassepuutuva normi põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud 19 kohtuasjas ja enda algatusel ühes kohtuasjas. Eeltoodud andmete puhul tuleb arvestada, et viimase viie aasta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve alast praktikat iseloomustab riigilõivumäära käsitlevate lahendite suur osakaal. Riigikohus on nimetatud ajavahemikul tuvastanud riigilõivumäära põhiseadusvastasuse kokku 59 otsuses. Kuivõrd nn riigilõivuasjades on Riigikohtul tulnud valdavalt hinnata lahendi tegemise ajaks kehtivuse kaotanud norme ja 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatustega lahendati ka põhiseadusvastane olukord, kus riigilõivu suurus sõltus avalduse esitamise viisist, ei ole käesolevas ülevaates riigilõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistavaid otsuseid enam eraldi välja toodud. 2 Käesolev ülevaade hõlmab kokku 40 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendit. Andmed kohtulahendite täitmise kohta on kogutud peamiselt Riigi Teataja õigusaktide otsingu ja Riigikogu kodulehel oleva eelnõude otsingu kaudu. Ülevaade on esitatud tabeli kujul. Riigikohtu lahendite täitmise hetkeseisust parema ülevaate saamiseks on lahendid täitmise vajadusest ja seadusandja tegevusest/tegevusetusest lähtudes jagatud järgmistesse kategooriatesse: I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist; II seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist; III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud; IV seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses; V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu; VI põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud norm. 1 Aastatel 2010‒2013 tuvastas Riigikohus seaduse sätte või õiguslünga põhiseadusvastasuse kokku 72 kohtuasjas. Neile lisandus 2014. aastal 26 lahendit, millest valdav enamus – 19 lahendit ‒ on tehtud riigilõivuasjades. 2 Vt Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu kevadistungjärgul 05.06.2014. Lisa 2 „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve 2010.-2013. aasta kohtulahendite täitmineˮ, tabel 2. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/1712/Lisa%202_PS%20jarelevalve%20lahendite%20taitmine.pdf Erandina on käesolevas ülevaates kajastatud RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, kuivõrd see otsus puudutas lisaks ka menetlusabi andmist. I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist Selles kategoorias on lahendid, kus põhiseadusvastase normi või selle tekstiosa kehtetuks tunnistamise tagajärjena ei ole vaja seadust muuta. Kehtetuks tunnistatud säte või lauseosa eemaldatakse seaduse tekstist ja lisatakse viide Riigikohtu lahendile. Seadusandja tegevusetust võib lugeda lahendiga kooskõlas olevaks siis, kui seaduse teksti lahendi kohta märke tegemise ja kehtetu tekstiosa väljajätmisega on saavutatud piisavalt õigusselge olukord seaduse rakendamiseks. Selles kategoorias eelmisel aastal koostatud ülevaatega võrreldes muudatusi ei ole. II Seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist Sellesse kategooriasse on koondatud lahendid, mille täitmiseks on Riigikogu teinud seaduses vajalikud muudatused. Enamasti on sellisel juhul eelnõu seletuskirjas Riigikohtu lahendile viidatud ja muudatusi vastavalt põhjendatud. Siia on lisandunud kõik aasta eest IV kategooria alla kuulunud 11 lahendit ja lisaks veel neli 2014. aastal tehtud lahendit. III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud Selles kategoorias on lahend, mille täidetuks lugemisel on erinevad osapooled eri meelt. Kuivõrd seni tehtud muudatused ei taga Riigikohtu üldkogu otsusega taotletud õigusselgust, siis ei saa lahendit täidetuks lugeda. IV Seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses Sellesse kategooriasse kuuluvad lahendid, mille täitmiseks ettevalmistatud muudatusi sisaldav eelnõu on Riigikogu menetluses. Kõigi 2014. aasta ettekandele lisatud ülevaates selles kategoorias toodud 11 lahendi täitmiseks Riigikogu poolt vastuvõetud muudatused on tänaseks jõustunud.3 Käesolevas ülevaates on need lahendid leitavad vastavalt II kategooria all. Riigikogu uue koosseisu menetluses ülevaate koostamise ajal ühtki Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendi täitmisele suunatud eelnõu ei ole. V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu Eelkõige kuuluvad siia lahendid, mis eeldavad seadusandja tegutsemist, kuid mille täitmiseks ei ole seadusandja veel vastavat eelnõu menetlema asunud. Käesoleva ülevaate koostamise ajal on seadusandjal 40 Riigikohtu lahendist täitmata kokku 12 lahendit. Eelmisel aastal selle kategooria all olnud 9 lahendist on tänaseks täidetud vaid üks - alaealise kaebeõigust puudutav kohtulahend (RKPJKo 11.12.2012, 3-4-1-20-12). Ülejäänud kaheksale lahendile on 2014. aastal lisandunud veel neli lahendit. VI Põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud normid Siia kuuluvad juhtumid, kus Riigikohus on tuvastanud õigusnormi põhiseadusvastasuse ajal, kui see norm enam ei kehtinud. Kui sama lahendiga on põhiseadusvastaseks tunnistatud mitu normi või normi erinevad redaktsioonid, mille osas lahendi täitmine vastab erinevatele kategooriatele, siis on see lahend toodud vastavate kategooriate all tabeli eri ridadel. 4 3 Eelmise ülevaate koostamise ajal täitmata lahendid, mis on aasta jooksul täidetud, on tabelis tähistatud tärniga. 4 Vt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13, mis kuulub kategooriatesse II (nr 25), V (nr 37) ja VI (nr 42). 2 Tabel on koostatud 21.05.2015 seisuga. Tabelis seadusandja tegevuse kohta kajastatu ei kujuta endast seisukohavõttu selles märgitud õigustloova akti põhiseaduspärasuse kohta. Jrk Kohtuasja nr ja Kuupäev Lahendi resolutsioon Seadusandja tegevus nr märksõnad I RIIGIKOHTU LAHENDI TÄITMISEKS EI OLE VAJA SEADUSANDJA SEKKUMIST 4 lahendit 1 31.05.2011 3-3-1-85-10 Tunnistada looduskaitseseaduse Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (LKS, looduskaitse § 10 lõike 1 tekstiosa "määrusega" tekstiosa seaduse tekstist alla võtmine VV põhiseadusega vastuolus olevaks ja väljajätmisest. määrusega) kehtetuks. 1.05.2013 jõustus LKS muutmise seadus, millega jäeti ka teistest analoogsetest sätetest välja sõna „määrus“. 2 7.06.2011 3-4-1-12-10 Tunnistada ravikindlustuse seaduse Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (ravikindlustuse § 57 lõike 6 tekstiosa „ja vähemalt tekstiosa seaduse tekstist seadus, haigushüvitise 65-aastasel kindlustatud isikul“ väljajätmisest. saamise piirangud) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 3 21.06.2011 3-4-1-16-10 Tunnistada karistusseadustiku § 872 Otsuse täitmiseks piisas kehtetu sätte (KarS, karistusjärgne lg 2 põhiseadusega vastuolus seaduse tekstist väljajätmisest. kinnipidamine) olevaks ja kehtetuks. Riigikogus 20.06.2013 vastu võetud ja 15.07.2013 jõustunud karistus- seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistati karistusjärgset kinnipidamist reguleerinud KarS §-d 872 ja 873 kehtetuks. 4 22.11.2011 3-3-1-33-11 Tunnistada põhiseadusega Otsuse täitmise vajadust ei tekkinud. (HKMS, menetlusabi) vastuolus olevaks ja kehtetuks 27.01.2011 oli vastu võetud uus halduskohtumenetluse seadustiku HKMS, mis jõustus 1.01.2012. § 91 lõike 1 teine lause osas, milles see ei võimalda apellatsiooni- menetluses vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest äriühingut, mis ei vasta selles sättes märgitud kriteeriumitele. II SEADUST ON MUUDETUD TULENEVALT RIIGIKOHTU LAHENDIST 22 lahendit 5 18.06.2010 3-4-1-5-10 Tunnistada käskmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, käskmenetluse regulatsioon põhiseadusega muutmise ja sellega seonduvalt teiste regulatsioon) vastuolus olevaks osas, milles see seaduste muutmise seadus (599 SE) ei taga tõhusalt kaitseõigust. võeti vastu 27.01.2011. Seadus jõustus 01.09.2011. 6 22.03.2011 3-3-1-85-09* Tunnistada riigivastutuse seadus Süüteomenetluses tekitatud kahju (RVastS, kohtueelse põhiseadusega vastuolus olevaks hüvitamise seadus võeti vastu kriminaalmenetlusega osas, mis ei näe ette ebamõistlikult 05.11.2014. Seadus jõustus tekitatud kahju pika kohtueelse 01.05.2015. hüvitamine) kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 3 7 2.06.2011 3-4-1-3-11* Tunnistada riigi poolt isikule Süüteomenetluses tekitatud kahju (AVVKHS, alusetult alusetult vabaduse võtmisega hüvitamise seadus võeti vastu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse 05.11.2014. Seadus jõustus tekitatud kahju § 1 lõige 1 põhiseadusega vastuolus 01.05.2015. hüvitamine) olevaks osas, milles see välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku arutamise ajal. 8 30.08.2011 3-3-1-15-10* Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud kahju (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt hüvitamise seadus võeti vastu kriminaalmenetluses kõrvaldamisega õiguspäraselt 05.11.2014. Seadus jõustus õiguspäraselt tekitatud tekitatud varalise kahju õiglases 01.05.2015. kahju hüvitamine) ulatuses hüvitamise regulatsiooni puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks. 9 31.08.2011 3-3-1-35-10* Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud kahju (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt hüvitamise seadus võeti vastu kriminaalmenetluses kõrvaldamisega õigusvastaselt 05.11.2014. Seadus jõustus õigusvastaselt tekitatud tekitatud varalise kahju hüvitamise 01.05.2015. kahju hüvitamine) regulatsiooni puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks. 10 10.11.2011 3-3-1-28-11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus (HKMS, kaebeõigus punkt 2 koostoimes HKMS § 741 HKMS. II kohtuastmes) lõikega 1 vastuolus olevaks PS § 24 Maksukorralduse seaduse ja teiste lõikega 5 ja kehtetuks osas, milles seaduste muutmise seadus (106 SE) need sätted ei võimalda isikul, kelle võeti vastu 23.11.2011 ja jõustus vara suhtes andis MKS § 136¹ 01.01.2012. Selle seadusega alusel MKS § 130 lõikes 1 kehtestatud MKS § 1361 lg 4 nimetatud täitetoimingu tegemiseks lahendas olukorra osaliselt. Sätet esimest korda loa ringkonnakohus, muudeti maksukorralduse seaduse esitada loa andmise määruse peale muutmise ja sellega seonduvalt teiste määruskaebust Riigikohtule. seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 11 22.11.2011 3-4-1-18-11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus (HKMS, kaebeõigus punkt 2 koostoimes HKMS § 471 HKMS. I kohtuastmes) lõikega 1 vastuolus olevaks PS § 24 Maksukorralduse seaduse ja teiste lõikega 5 ja kehtetuks osas, milles seaduste muutmise seadus (106 SE) need sätted ei võimalda isikul, kelle võeti vastu 23.11.2011 ja jõustus vara suhtes andis MKS § 1361 01.01.2012. Selle seadusega alusel MKS § 130 lõikes 1 kehtestatud MKS § 1361 lg 4 nimetatud täitetoimingu tegemiseks lahendas olukorra osaliselt. Sätet loa halduskohus, esitada loa muudeti maksukorralduse seaduse andmise määruse peale muutmise ja sellega seonduvalt teiste määruskaebust ringkonnakohtule. seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 12 31.01.2012 3-4-1-24-11 1. Tunnistada vedelkütuse seaduse Riigikogu rahanduskomisjon (vedelkütuse seadus, § 36 lõige 5 põhiseadusega algatas 03.05.2012 vedelkütuse tegutsemisaja nõue) vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, seaduse muutmise seaduse eelnõu milles see kohaldub tarbimisse (228 SE). Seadus võeti vastu lubatud kütuse müüjate suhtes, kes 07.06.2012 ja jõustus 07.07.2012. olid 1. aprillil 2011 registreeritud 4  majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. 2. Tunnistada vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 13 27.03.2012 3-4-1-1-12 Tunnistada korruptsioonivastase Uus korruptsioonivastane seadus (KVS, äriühingute seaduse § 19 lõige 2 punkt 2 jõustus 01.04.2013. Ametniku juht- või põhiseadusega vastuolus olevaks ja tegevuspiirangud on sätestatud järelevalveorganitesse kehtetuks. samal päeval jõustunud uues avaliku kuulumise keeld) teenistuse seaduses. Ametnike erikategooriaid puudutavad tegevuspiirangud sisalduvad tegevust ja staatust reguleerivates seadustes (nt VVS, KOKS, ProkS). 14 10.04.2012 3-1-2-2-11* Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku ja (KrMS, teistmisaluse seadustiku § 366 põhiseadusega sellega seonduvalt teiste seaduste puudumine) vastuolus olevaks osas, milles see muutmise seadus (578 SE) võeti ei näe teistmisalusena ette vastu 12.06.2014. Seadus jõustus üldmenetluses tehtud kohtuotsuse 01.07.2014. jõustumist, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas kriminaalasjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus. 15 3.07.2012 3-1-1-18-12* Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku ja (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 sellega seonduvalt teiste seaduste tingimisi vangistuse põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muutmise seadus (578 SE) võeti täitmisele pööramise osas, milles see ei võimalda esitada vastu 12.06.2014. Seadus jõustus korral) määruskaebust maakohtu 01.07.2014. täitmiskohtuniku poolt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus karistusseadustiku § 74 lg 4 alusel täitmisele. 16 13.11.2012 3-1-1-45-12* Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku ja (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 sellega seonduvalt teiste seaduste karistuse kandmata osa põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muutmise seadus (578 SE) võeti täitmisele pööramise osas, milles see ei võimalda esitada vastu 12.06.2014. Seadus jõustus korral) määruskaebust maakohtu 01.07.2014. täitmiskohtuniku poolt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa karistusseadustiku § 76 lg 5 alusel täitmisele. 5 17 11.12.2012 3-4-1-20-12* Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku ja (KrMS, alaealise seadustiku § 407 teiste seaduste muutmise seadus kaebeõigus) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks (770 SE) võeti vastu 18.02.2015. osas, milles see välistab alaealise Seadus jõustus 29.03.2015. õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 18 9.04.2013 3-3-1-82-12 Tunnistada MKS § 136¹ lg 4 Maksukorralduse seaduse muutmise (maksukorralduse vastuolus olevaks PS § 24 lg-ga 5 ja ja sellega seonduvalt teiste seaduste seadus, kaebeõigus) kehtetuks osas, milles see säte ei muutmise seadus (507 SE) võeti võimalda isikul, kelle vara suhtes vastu 21.01.2014. Seadus jõustus andis MKS § 136¹ alusel MKS § 01.02.2014. 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks esimest korda loa ringkonnakohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust Riigikohtule. 19 30.04.2013 3-1-1-5-13* Tunnistada põhiseadusvastaseks ja Kriminaalmenetluse seadustiku ja (KrMS, kaebeõigus kehtetuks kriminaalmenetluse sellega seonduvalt teiste seaduste vangistuse täitmisele seadustiku § 385 p 26 osas, milles muutmise seadus (578 SE) võeti pööramise korral) see ei võimalda esitada vastu 12.06.2014. Seadus jõustus määruskaebust maakohtu 01.07.2014. täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 20 10.05.2013 3-4-1-1-13* Tunnistada, et kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku ja (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna sellega seonduvalt teiste seaduste vangistuse täitmisele Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a muutmise seadus (578 SE) võeti pööramise korral) määruse tegemise ajal vastu 12.06.2014. Seadus jõustus põhiseadusega vastuolus osas, 01.07.2014. milles ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 21 14.05.2013 3-4-1-7-13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Vanemahüvitise seaduse muutmise (vanemahüvitise ja kehtetuks vanemahüvitise seadus (470 SE) võeti vastu seadus, hüvitise seaduse § 3 lõike 7 esimene lause 21.11.2013. Seadus jõustus vähendamine) osas, mille alusel vähendatakse 01.01.2014. isiku saadavat vanemahüvitist sedavõrd, et tema kogusissetulek kujuneb väiksemaks kui talle algselt määratud vanemahüvitis. 6 22 9.12.2013 3-4-1-2-13* 1. Tunnistada ravimiseaduse § 421 Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste (ravimiseadus, lõiked 1–3 põhiseaduse vastaseks ja korraldamise seaduse muutmise apteekide kehtetuks. seadus (615 SE) võeti vastu asutamispiirangud) 2. Lükata käesoleva otsuse 21.05.2014. Seadus jõustus jõustumine edasi kuue kuu võrra. 09.06.2014. Sellele järgnes õiguskantsleri 03.07.2014 taotluse alusel uus põhiseaduslikkuse järelevalve asi (vt RKÜKo 22.12.2014, 3-4-1-30-14, tabelis nr 26) 23 4.02.2014 3-4-1-29-13 Tunnistada kohtute seaduse § 125.1 Riigikogu võttis 07.05.2014 vastu (kohtujuristi pädevus) lõige 2 ja tsiviilkohtumenetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku seadustiku § 174 lõige 8 osas, mille muutmise ja sellega seonduvalt teiste kohaselt võib seaduste muutmise seaduse (545 tsiviilkohtumenetluses SE). 01.01.2015 jõustus TsMS § 174 menetluskulud kindlaks määrata uus redaktsioon. Muudatuste kohtujurist, põhiseadusega kohaselt määrab menetluskulud vastuolus olevaks ja kehtetuks. kindlaks kohtunik. 24 20.03.2014 3-4-1-42-13 Tunnistada kriminaalmenetluse Riigikogu võttis 18.11.2014 (jälitustoimingust seadustiku rakendamise seaduse § menetlusse kriminaalmenetluse teavitamata jätmine) 25.1 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja seadustiku rakendamise seaduse kehtetuks osas, milles see ei näe muutmise seaduse eelnõu (776 SE). ette tõhusat kontrollisüsteemi enne Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa jõustus 16.03.2015. alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 25 26.06.2014 3-2-1-153-13 1. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu võttis 07.05.2014 vastu (kohtunikuabi seadustiku § 174 lg 8, mille tsiviilkohtumenetluse seadustiku pädevus; kohaselt võib muutmise ja sellega seonduvalt teiste õigusabikulude tsiviilkohtumenetluses seaduste muutmise seaduse (545 piirmäära kehtestamise menetluskulud kindlaks määrata SE). TsMS § 174 uus redaktsioon pädevus) kohtunikuabi, põhiseadusega jõustus 01.01.2015. Muudatuste vastuolus olevaks ja kehtetuks. kohaselt määrab menetluskulud 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 42. kindlaks kohtunik. 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 37. 26 22.12.2014 3-4-1-30-14 Tunnistada ravimiseaduse § 116.5 Ravimiseaduse muutmise seaduse (apteegipiirangud 2) lõiked 1–6 põhiseaduse vastaseks ja eelnõu (782 SE) läbis esimese kehtetuks. lugemise 16.12.2014. Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 7 III RIIGIKOHTU LAHEND ON TÄIDETUD OSALISELT 1 lahend 27 16.03.2010 3-4-1-8-09 Tunnistada põhiseadusega Alates 2011. aasta riigieelarve (KOVide rahastamine, vastuolus olevaks selliste seaduse eelnõu menetlemisest on riiklikud kohustused) õigustloovate aktide andmata püütud eristada kohaliku jätmine, mis: 1. sätestaksid, omavalitsuse üksuste poolt millised seadusega kohaliku täidetavaid riiklikke ülesandeid, et omavalitsuse üksustele pandud tagada nende rahastamiseks kohustused on omavalitsuslikud ja vajalikud vahendid riigieelarves ning millised riiklikud; eristada need muudest eraldistest. 2. eristaksid kohaliku omavalitsuse Riigikohtu otsusele on tuginetud uue üksustele kohaliku elu küsimuste riigieelarve seaduse (513 SE) otsustamiseks ja korraldamiseks väljatöötamisel. Seadus võeti vastu ette nähtud raha riiklike kohustuste 19.02.2014 ja jõustus 23.03.2014, täitmiseks mõeldud rahast ning riikliku ülesande kulude katmist näeksid ette kohaliku omavalitsuse puudutavad sätted jõustuvad üksustele seadusega pandud riiklike 01.01.2017. kohustuste rahastamise riigieelarvest. IV SEADUSE EELNÕU ON RIIGIKOGU MENETLUSES ― V RIIGIKOGU MENETLUSES EI OLE VASTAVAT EELNÕU 12 lahendit 28 14.12.2010 3-4-1-10-10 Tunnistada relvaseaduse § 43 lõike Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, 3 punkt 2 koostoimes § 36 lõike 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus punktiga 6 põhiseadusega vastuolus algatatud relvaseaduse muutmise ja relvaloa kehtetuks olevaks ja kehtetuks osas, milles sellega seonduvalt teiste seaduste tunnistamisel) see ei võimalda soetamisloa või muutmise seaduse eelnõu (736 SE). relvaloa kehtetuks tunnistamisel Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti arvestada kriminaalkorras karistatu enne eelnõu teist lugemist isikut ja tema toimepandud tegu. Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 29 12.04.2011 3-2-1-62-10 1. [...] Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) 2. Tunnistada põhiseadusega algatanud. vastuolus olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtu- menetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. 30 14.04.2011 3-2-1-60-10 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 31 26.04.2011 3-4-1-2-11 Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, tunnistada põhiseaduse § 19 lõikega menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus 1 vastuolus olevaks ja kehtetuks algatatud relvaseaduse muutmise ja relvaloa andmisel) osas, milles see ei võimalda sellega seonduvalt teiste seaduste relvaloa andmisel arvestada muutmise seaduse eelnõu (736 SE). kahtlustatava või süüdistatava Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti isikuga ja kahtlustuse või enne eelnõu teist lugemist süüdistuse sisuks olevate Riigikohtu lahendi täitmiseks asjaoludega. ettenähtud muudatused eelnõust välja. 32 1.11.2011 3-4-1-19-11 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 33 17.04.2012 3-4-1-25-11 Tunnistada AÕSRS § 154 lõiked 2- Riigikogu ei ole muudatusi (AÕS ja AÕSRS, tasu 4 ja AÕS § 1582 lõike 1 esimese algatanud. tehnovõrkude ja - lause osa „asjaõigusseaduse rajatiste talumise eest) rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses“ põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks. 34 6.07.2012 3-4-1-3-12 Tunnistada põhiseadusega Riigikogu ei ole muudatusi (osaühingu osade vastuolus olevaks ja kehtetuks Eesti algatanud. kustutamine väärtpaberite keskregistri seaduse väärtpaberite § 18 lg 2 osas, milles see ei sisalda keskregistrist) õiguslikku alust osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistrist kustutamiseks osanike otsuse alusel, kui see ei ole seotud äriühingu ümberkujundamisega ja kui osaühingu osad ei ole panditud. 9 35 23.05.2013 3-4-1-12-13 Tunnistada relvaseaduse § 41 lõige Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, 9 koostoimes sama seaduse § 36 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega algatatud relvaseaduse muutmise ja relvaloa vahetamisel) vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, sellega seonduvalt teiste seaduste milles see ei võimalda relvaloa või muutmise seaduse eelnõu (736 SE). relvakandmisloa vahetamisel Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti arvestada kriminaalkorras karistatu enne eelnõu teist lugemist isikut ja tema toimepandud tegu. Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 36 22.04.2014 3-3-1-51-13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Riigikogu ei ole muudatusi (Töötukassa ja kehtetuks tööturuteenuste ja - algatanud. kaalutlusõigus toetuste seaduse § 41 lg 1 osas, tagasinõude esitamisel) milles see ei näe Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust. 37 26.06.2014 3-2-1-153-13 1. [...] Vt kategooria II, nr 25. Riigikogu ei ole muudatusi (kohtunikuabi 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 42. algatanud. pädevus; 4. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse õigusabikulude seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse piirmäära kehtestamise vastaseks ja kehtetuks. pädevus) 5. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 38 26.06.2014 3-4-1-1-14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Riigikogu ei ole muudatusi (kohtunike pension) ja kehtetuks kohtute seaduse algatanud. § 132.7 lõige 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013. 39 28.10.2014 3-4-1-26-14 Tunnistada põhiseadusega Riigikogus 01.12.2014 algatatud (erakoolide vastuolus olevaks selliste erakooliseaduse § 22.2 muutmise rahastamine) õigustloovate aktide andmata seaduse eelnõu (811 SE) võeti tagasi jätmine, mis sätestaksid kohaliku 28.01.2015. omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 22.2 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. 10 VI PÕHISEADUSVASTASEKS ON TUNNISTATUD KEHTIVUSE KAOTANUD NORM 3 lahendit 40 12.10.2011 3-4-1-15-11 1. Tunnistada põhiseadusega Otsuse tegemise ajal kehtis uus (liiklusseadus ja VV vastuolus olnuks kuni 30. juunini liiklusseadus, mille vastavale sättele määrus, sõiduki 2011 kehtinud liiklusseaduse § 202 RK ka viitas. Uus liiklusseadus teisaldamis- ja lõike 7 esimene lause. jõustus 01.07.2011. hoiukulud) 2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olnuks kuni 30. juunini 2011 kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002. aasta määrus nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“. 41 3.07.2012 3-3-1-44-11 Tunnistada kuni 1. oktoobrini 2010 1.10.2010 jõustus välismaalaste (välismaalaste seadus, kehtinud välismaalaste seaduse seaduse uus terviktekst. kaalutlusõiguse § 123 lg 5 koostoimes sama seaduse puudumine) § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadus- vastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 123 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. 42 26.06.2014 3-2-1-153-13 1. [...] Vt kategooria II, nr 25. 1.01.2009 jõustunud samasisulise (kohtunikuabi 2. Tunnistada, et tsiviilkohtu- normi (TsMS § 175 lg 4) ja pädevus; menetluse seadustiku § 175 lg 3 Vabariigi Valitsuse 4. septembri õigusabikulude alates 1. jaanuarist 2006 kuni 31. 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise piirmäära kehtestamise detsembrini 2008 kehtinud esindaja kulude teistelt pädevus) redaktsioon oli põhiseadusega menetlusosalistelt sissenõudmise vastuolus. piirmääradˮ tunnistas Riigikohus 3. Tunnistada, et Vabariigi sama otsusega põhiseadusvastaseks Valitsuse 15. detsembri 2005. a ja kehtetuks (resolutsiooni p-d 4 ja määrus nr 306 "Lepingulise 5). esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mis kehtis 1. jaanuarist 2006 kuni 11. septembrini 2008, oli põhiseadusega vastuolus. 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 37. Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtuasjade arv ja lahendatud kohtumenetluste arv)1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade koondandmed maakohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil 01.01. - Perioodil 01.01. - Maakohus / tsiviilasja statistiline kategooria 31.12.2014 saabunud 31.12.2014 lahendatud asjade arv asjade arv Harju Maakohus 13921 13848 Pärnu Maakohus 3154 3301 Tartu Maakohus 6069 6147 Viru Maakohus 4698 4798 Hagimenetlusasjad, sh Asjaõigus 394 377 Intellektuaalse omandi kaitse 43 31 Muud 195 301 Pankrotiõigus 188 184 Perekonnaõigus 3547 3409 Pärimisõigus 74 60 Rahvusvaheline õigusabi 1 4 Täitmine 288 274 Tööõigus 375 382 Võlaõigus 11499 12309 Ühinguõigus 169 155 Hagimenetlus kokku 16772 17485 Hagita menetlus, sh Asjaõigus 168 146 Intellektuaalse omandi kaitse 1 1 Kandemääruse vaidlustamine 11 11 Maksekäsk 20 20 Muud 565 540 Pankrotiõigus 1331 1290 Perekonnaõigus 2593 2402 Pärimisõigus 9 8 Rahvusvaheline õigusabi 1134 1109 Saneerimine 9 12 TSÜS 3085 2957 Täitmine 935 929 Võlaõigus 1 Võlgade ümberkujundamise menetlus 27 30 Õigusabi ja notaritasud 748 688 Ühinguõigus 434 464 Hagita menetlus kokku 11068 10607 Tsiviilasjad kokku 27842 28094 1 Kättesaadav kohtute veebis: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2014.a_statistilised_ koondandmed.pdf. 1  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul 1.2. Maksekäsukiirmenetluses lahendatud asjade koondandmed 2014.a Esitatud Läbivaadatud Läbivaadatud Menetluses Menetluses menetlused 2014.a menetlused 2014.a menetluste 01.01.2014 31.12.2014 jooksul jooksul keskmine aeg 9728 34983 37542 73 päeva 7169 1.3. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil 01.01. - Perioodil 01.01. - Maakohus / tsiviilasja statistiline kategooria 31.12.2014 saabunud 31.12.2014 lahendatud asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus, sh 2159 2348 Apellatsioonmenetlus 979 1148 Kohtu II astme menetlus 33 9 Määruskaebusmenetlus 1147 1191 Tartu Ringkonnakohus, sh 799 761 Apellatsioonmenetlus 408 379 Määruskaebusmenetlus 391 382 Apellatsioonmenetlus, sh hagimenetlus 1371 1509 Asjaõigus 64 55 Intellektuaalse omandi kaitse 5 6 Maksekäsk 379 508 Muud 39 45 Pankrotiõigus 45 42 Perekonnaõigus 127 132 Pärimisõigus 5 4 Täitmine 47 46 Tööõigus 70 70 Võlaõigus 578 594 Ühinguõigus 28 25 Apellatsioonmenetlus 1387 1527 Määruskaebusmenetlus, sh hagimenetlus 650 655 Asjaõigus 35 41 Intellektuaalse omandi kaitse 5 5 Muud 90 79 Pankrotiõigus 40 41 Perekonnaõigus 49 50 Pärimisõigus 5 5 Täitmine 55 52 Tööõigus 15 15 Võlaõigus 335 342 Ühinguõigus 21 25 hagita menetlus 650 661 Asjaõigus 53 58 Intellektuaalse omandi kaitse 1 1 Kandemääruse vaidlustamine 5 5 Maksekäsk 11 11 Muud 86 77 Pankrotiõigus 113 108 Perekonnaõigus 109 118 Pärimisõigus 5 4 Rahvusvaheline õigusabi 15 16 Saneerimine 5 5 TSÜS 67 64 2  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul Täitmine 93 105 Võlgade ümberkujundamise menetlus 3 3 Õigusabi ja notaritasud 35 36 Ühinguõigus 49 50 menetluskulude kindlaksmääramine 208 226 eeltõendamismenetlus 2 3 hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse 28 28 Määruskaebusmenetlus 1538 1573 Kohtu II astme menetlus Kohtu II astme menetlus 33 9 Tsiviilasjade koondarv ringkonnakohtutes 2958 3109 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil 01.01. - Perioodil 01.01. Maakohus / kriminaalmenetlusasja statistiline kategooria 31.12.2014 saabunud - 31.12.2014 lahendatud asjade arv asjade arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 2886 2880 Pärnu Maakohus 1081 1096 Tartu Maakohus 2045 2073 Viru Maakohus 1687 1672 Kriminaalasjad kokku, sh 7699 7721 Kokkuleppemenetlus 4944 5025 Käskmenetlus 301 291 Lühimenetlus 1826 1859 Üldmenetlus 628 546 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 3038 3021 Pärnu Maakohus 669 670 Tartu Maakohus 1478 1435 Viru Maakohus 1750 1713 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku, sh 6935 6839 Eeluurimiskohtuniku asjad 2350 2296 Täitmiskohtuniku asi 4501 4463 Vahistamise põhjendatuse kontroll 84 80 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 402 398 Pärnu Maakohus 94 92 Tartu Maakohus 174 170 Viru Maakohus 130 129 Muud kriminaalmenetlusasjad kokku, sh 800 789 Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 46 43 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 2 2 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 130 124 Riigi õigusabi taotlus 94 91 RV koostöö taotlus 528 529 Kriminaalmenetlusasjad kokku 15434 15349 3  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul 2.2. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil Perioodil 01.01. - Ringkonnakohus / kirminaalmenetlusasja statistiline 01.01. - 31.12.2014 31.12.2014 lahendatud kategooria saabunud asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1211 1236 Apellatsioonmenetlus 421 436 Kohtu II astme menetlus 106 100 Määruskaebusmenetlus 684 700 Tartu Ringkonnakohus 989 979 Apellatsioonmenetlus 211 211 Kohtu II astme menetlus 75 74 Määruskaebusmenetlus 703 694 Apellatsioonmenetlus, sh Kokkuleppemenetlus 115 116 Lühimenetlus 262 261 Üldmenetlus 255 270 Apellatsioonmenetlus kokku 632 647 Määruskaebusmenetlus, sh Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 3 2 Eeluurimiskohtuniku asjad 499 499 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 1 1 Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi 2 2 Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi 4 4 Kokkuleppemenetlus 58 63 Lühimenetlus 16 16 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 17 17 Riigi õigusabi taotlus 24 22 RV koostöö taotlus 19 19 Täitmiskohtuniku asi 697 703 Vahistamise põhjendatuse kontroll 2 2 Üldmenetlus 45 44 Määruskaebusmenetlus kokku 1387 1394 Kohtu II astme menetlus, sh Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 65 69 Muu ringkonnakohtus alustatud kohtuasi 116 105 Kohtu II astme menetlus kokku 181 174 Kriminaalmenetlusasjad kokku 2200 2215 3. VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1. Väärteomenetlusasjade koondandmed maakonnakohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil Perioodil 01.01. 01.01. - 31.12.2014 - 31.12.2014 lahendatud Maakohus / väärteomenetlusasja statistiline kategooria saabunud asjade arv asjade arv Harju Maakohus 4531 4436 Pärnu Maakohus 2889 2773 Tartu Maakohus 1540 1409 Viru Maakohus 1901 1711 Väärteomenetlusasjad, sh Väärteoasjad 2942 2473 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1671 1612 Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 46 49 Täitmine 5910 5906 4  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul Riigi õigusabi 7 6 Muud asjad 285 283 Väärteomenetlusasjad kokku 10861 10329 3.2. Väärteomenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil Perioodil 01.01. Ringkonnakohus / väärteomenetlusasja statistiline 01.01. - 31.12.2014 - 31.12.2014 lahendatud kategooria saabunud asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus, sh 104 102 Apellatsioonmenetlus 42 40 Kohtu II astme menetlus 1 1 Määruskaebusmenetlus 61 61 Tartu Ringkonnakohus, sh 63 55 Apellatsioonmenetlus 33 29 Määruskaebusmenetlus 30 26 Väärteomenetlusasjad 167 157 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute kaupa ja statistiliste kategooriate kaupa Perioodil Perioodil 01.01. Halduskohus / haldusasja statistiline kategooria 01.01. - 31.12.2014 - 31.12.2014 lahendatud saabunud asjade arv asjade arv Tallinna Halduskohus 1788 1732 Tartu Halduskohus 1998 1690 Haldusasjad, sh Andmekogud ja avalik teave 23 45 Haridus ja kultuur 54 54 Keskkonnaõigus 49 41 Kohaliku elu küsimused 46 48 Korrakaitse 1906 1520 Majandushaldusõigus 164 159 Maksuõigus 498 535 Munitsipaal- ja riigivara 17 23 Muud 166 112 Omandireform 66 67 Planeerimine ja ehitus 139 163 Rahvastik 293 304 Riigihanked 70 69 Sotsiaalõigus 188 178 Teenistussuhted 107 104 Haldusasjad kokku 3786 3422 4.2. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute kaupa ja menetluse liikide kaupa Perioodil Perioodil 01.01. 01.01. - 31.12.2014 - 31.12.2014 lahendatud Ringkonnakohus / haldusasja statistiline kategooria saabunud asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 826 796 Apellatsioonmenetlus 354 344 Kohtu II astme menetlus 2 3 Määruskaebusmenetlus 470 449 Tartu Ringkonnakohus 827 853 Apellatsioonmenetlus 329 324 5  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2015. aasta kevadistungjärgul Määruskaebusmenetlus 498 529 Apellatsioonmenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 6 6 Haridus ja kultuur 23 19 Keskkonnaõigus 9 6 Kohaliku elu küsimused 11 9 Korrakaitse 235 229 Majandushaldusõigus 48 63 Maksuõigus 136 141 Munitsipaal- ja riigivara 5 5 Muud 58 40 Omandireform 16 17 Planeerimine ja ehitus 42 40 Rahvastik 20 20 Riigihanked 19 18 Sotsiaalõigus 35 33 Teenistussuhted 20 22 Apellatsioonmenetlus 683 668 Määruskaebusmenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 11 14 Haridus ja kultuur 16 15 Keskkonnaõigus 12 14 Kohaliku elu küsimused 14 16 Korrakaitse 511 509 Majandushaldusõigus 29 29 Maksuõigus 92 97 Munitsipaal- ja riigivara 9 8 Muud 62 62 Omandireform 18 17 Planeerimine ja ehitus 51 59 Rahvastik 60 55 Riigihanked 33 34 Sotsiaalõigus 31 28 Teenistussuhted 19 21 Määruskaebusmenetlus 968 978 Kohtu II astme menetlus 2 3 Haldusasjad kokku 1653 1649 6