dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050929

Prokuratuur · 15. august 2025
Viit
RP-6-15/25/8730
Registreeritud
15. august 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Kersti Kohal (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050929.pdf212 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.08.2025.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25278050929 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxx Kontaktandmed: xxxx xxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 24.08.2024.a, 01.12.2024-31.12.2024.a, 27.03.2025.a, 13.05.2025.a Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278050929, milles menetlust alustati 13.05.2025.a karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. 10.06.2025.a esitati xxxxxx xxxxxx-le kahtlustus enda elukaaslase xxxxxxx xxxxxx korduvas kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et xxxxxx xxxxxx xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxx tee x asuvas eramus: - 24.08.2024.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal haaras tugevalt kinni xxxxxxx xxxxxx-i käsivartest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja verevalumid vasakul käsivarrel; - ajavahemikul 01.12.2024-31.12.2024.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal haaras tugevalt kinni xxxxxxx xxxxxx- vasakust käsivarrest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja verevalumid vasakul käsivarrel; - 27.03.2025.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal haaras xxxxxxx xxxxxx- paremast käest telefoni, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja marrastused paremale käeseljale; - 13.05.2025.a kella 21.45 paiku tõmbas xxxxxxx xxxxxxx-t paremast käest ning kriimustas teda paremast küünarvarrest, misjärel võttis ühe käega kinni xxxxxxx xxxxxxx kaelast ning tiris kannatanut enda poole ja pigistas kaelast. Oma sellise tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxxx kannatanule füüsilist valu ja marrastused paremale küünarvarrele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: lähisuhtevägivalla infolehe ja lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehega, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestuse, sündmusele reageerinud patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestuste, kannatanu xxxxxx xxxxxx-i ning tunnistajate xxxxx xxxx ning xxx-xxxxxx xxxxxx-u ütluste, Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi ning kahtlustatava xxxxxx xxxxxx-u ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxxx xxxxxx-u poolt vägivallategude toimepanemine xxxxxx xxxxxx- suhtes. Kannatanu xxxxxxx xxxxxx on andud kohtueelse menetluse käigus ütlusi, et ta elab xxxxxx xxxxxx- ga koos alates 2015.a oktoobrist ning neil on üks ühine laps xxx-xxxxxx xxxxxx. Kannatanu sõnul on xxxxxx xxxxxx kiiresti ärrituv ning hakkas 2024.a augustist kannatanu suhtes vägivalda kasutama, haarates tugevalt kinni viimase käsivartest, põhjustades sellega kannatanule valu, marrastusi ja sinikaid. Kannatanu räägib lühidalt kahtlustuses väljatoodud juhtumistest. 13.05.2025.a konflikti kohta on kannatanu avaldanud, et ta oli vannitoas ning küsis xxxxxx xxxxxx-u käest, millal viimane ostab lapsele koolimööbli. Xxxxxx xxxxxx oli ärritunud, tõmbas kannatanut paremast käest, kriimustas küünarvarrest ning tiris ja pigistas kaelast. Kannatanul fikseeriti juhtunu järgselt Tartu Ülikooli Kliinikumis marrastused paremal küünarvarrel. Kannatanu sõnul võtab xxxxxx xxxxxx ühise lapse kasvatamisest vähe osa ning sellepärast on neil ka probleemid olnud. Kannatanu on enda ütlustes välja toonud, et pärast 13.05.2025.a juhtunut on poolte omavaheline läbisaamine olnud hea ning pereringis on rohkem aega veedetud ning koos väljas käidud. Ka tunnistaja xxx-xxxxxx xxxxxxk on kinnitanud enda ütlustes konfliktide ja vägivalla asetleidmist vanemate vahel. Xxx-xxxxxx xxxxxx-u ütluste kohaselt oli vanematel vannitoas konflikt, mille käigus tunnistaja nägi eemalt, et xxxxxx xxxxxx lõi ühe korra rusikas käega xxxxxxx xxxxxx- suunas, pärast mida pöördus viimane politseisse. Ka varem on tunnistaja kuulnud vanemate vahel karjumist ning tunnistaja sõnul on löömist olnud kaks korda. Samuti kinnitab politseiametnik xxxxx xxxx enda ütlustes xxxxxxx xxxxxx-i kriimustuste esinemist 13.05.2025.a konflikti järgselt. Xxxxxxx xxxxxx näitas politseiametnikule enda telefonist pilte ka varasematest vigastustest. Kriminaalasja materjalide juurde on võetud politseiametnike vormikaamerate videosalvestised, milles osapooled annavad selgitusi 13.05.2025.a juhtunu kohta. Xxxxxxx xxxxxx selgitab, kuidas xxxxxx xxxxxx tuli talle lapse nähes kallale ja näitab ka pilte varasematest vigastustest. Tüli põhjusena toob xxxxxxx xxxxxx välja, et xxxxxx xxxxxx lubas lapsele asja osta, kuid ütles, et ta ikkagi ei osta. Politseiametnikud suhtlevad ka xxxxxx xxxxxx-ga, kes avaldab, et tüli tekkis sellest, et xxxxxxx xxxxxx tahtis, et xxxxxx xxxxxx 2000-eurose mööbli lapsele ostaks, kuid viimane, olles ainus sissetulekut teeniv inimene peres, ei pidanud seda mõistlikuks. Xxxxxx xxxxxx ütleb, et tema kellelegi otseselt kallale ei lähe, aga kui xxxxxxx xxxxxx hakkab kodus röökima ja hüsteeritsema, siis ta peab midagi tegema ega saa lasta viimasel vihahoos asju lõhkuda. Xxxxxx xxxxxx-u sõnul viskas xxxxxxx xxxxxx köögikapi vastu ettejuhtuva asja ja kapil on täke sees. Xxxxxx xxxxxx tunnistab, et võttis xxxxxxx xxxxxx-lt tüli käigus käest kinni ning ka varem on olnud probleeme. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on tunnistanud enda ülekuulamisel talle etteheidetud kuritegude toimepanemist. Ta on võtnud süü omaks, kuid ei ole soovinud anda ütlusi. Lähisuhtevägivalla riskide hindamise ja maandamise lehelt nähtub, et juhtunu järgselt toimus järelkontroll poolte elukohas. Järelkontrolli käigus selgus, et pooled olid omavahel asjadest rääkinud, xxxxxxx xxxxxx-i sõnul oli olukord rahulik, mees vaoshoitud ning ta avaldas soovi politseis antud ütlustest loobuda. Järelkontrolli tulemusena jõuti seisukohale, et edasise füüsilise vägivalla juhtumi toimumise risk on madal ning antud perekonda aitaks see, kui xxxxxx xxxxxx osaleks pereteraapias või nõustamisel. Ka Luunja Vallavalitsuse vastuskirjast nähtub, et 19.05.2025.a teostatud kodukülastuse käigus selgitas xxxxxxx xxxxxx, et pooled on omavahelised probleemid selgeks rääkinud ning jätkavad kooselu perena. Tema sõnul on xxxxxx xxxxxx-u probleemiks kiire vihastumine, mille jaoks viimane abi ei ole otsinud. 07.08.2025.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu xxxxxxx xxxxxx-ga. Kannatanu avaldas ka prokurörile, et tänaseks on pooled omavahel asjad selgeks rääkinud ning kodune olukord on rahulik. Kannatanu kinnitas, et rohkem konflikte poolte vahel olnud ei ole. Samuti tõi kannatanu välja, et ta ei soovi ega pea vajalikuks xxxxxx xxxxxx-u karistamist. Kannatanu tahab eestkätt, et xxxxxx xxxxxx tegeleks enda äkkviha probleemiga. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxxxx-u suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. 2 Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on xxxxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu xxxxxxx xxxxxx- kui ka kahtlustatava xxxxxx xxxxxx-u antud selgitustest nähtub, et füüsilised konfliktid poolte vahel on saanud alguse vastastikustest olmetülidest. Nii ka 13.05.2025.a juhtunu kohta on pooled avaldanud, et tüli tekkis vaidlusest lapsele koolimööbli ostmise üle. Kannatanu sõnul xxxxxx xxxxxx ärritus, misjärel kasutas füüsilist vägivalda tema suhtes. Xxxxxx xxxxxx ise on politseiametnikele avaldanud, et kuivõrd ta ei pidanud mõistlikuks lapsele 2000-eurose koolimööbli ostmist, siis hakkas xxxxxxx xxxxxx röökima ja hüsteeritsema ning viskas ettejuhtuva esemega köögikapile täkke sisse. Xxxxxx xxxxxx tunnistab, et ta sekkus ja võttis xxxxxxx xxxxxxx-lt käest kinni. Ka teiste etteheidetud kuriteoepisoodide osas ei ole xxxxxx xxxxxx eitanud enda süüd, vastupidiselt on ta seda tunnistanud. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis enda käitumise analüüsimiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja poole. Xxxxxx xxxxxx-u poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled leppinud, asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxxx xxxxxx-u tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxxx xxxxxxx-t ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi xxxxxx xxxxxxx-le on esitatud kahtlustus neljas vägivallaepisoodis, millest vähemalt ühe juures on viibinud ka poolte alaealine poeg, on tegemist olnud sündmustega, milliste puhul tema poolt tarvitatav vägivald oli lühiajaline, väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Tänaseks on pere leppinud, suhted peres on paranenud ning kannatanu ei soovi xxxxxx xxxxxx-u kriminaalkorras karistamist, vaid tahab, et talle määratakse kohustus KrMS § 202 alusel. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxxxx-u edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelist läbisaamist, konfliktide lahendamist ning konfliktolukorras käitumist. Xxxxxx xxxxxx-u edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustust määrates. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse osaleda 6 kuu jooksul Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poolt 3 läbiviidaval nõustamisel. Antud kohustus toetab kahtlustatava edaspidist õiguskuulekat käitumist, pakkudes talle võimalust enda käitumise algpõhjuseid nõustajaga analüüsida, omandada vajalikud oskused vägivaldse käitumise ennetamiseks ja enda emotsioonide kontrolli all hoidmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278050929 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 21.08.2025.a, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustamisel osalemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise tugiliini nõustaja Artur Uski (Usk) poole järgmistel kontaktidel: tel. 5851 7028, e-mail: [email protected]. Xxxxxx xxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 21.08.2025.a nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 14.10.2025.a esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxxxx xxxxxx kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 14.02.2026.a. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-R plaat Häirekeskuse kõne salvestisega ja 2 DVD-R plaati politseiametnike vormikaamerate videosalvestiste ning alaealise tunnistaja xxx-xxxxxx xxxxxx- ülekuulamise videosalvestisega, jätta kriminaaltoimiku juurde. 7. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole xxxxxx xxxxxx-u andmeid kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. 8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale xxxxxx xxxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxxxxxx xxxxxx-le. 10. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassale ja xxxxxx xxxxxx-le teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametile ([email protected]). Kohustada vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Artur Uski andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada xxxxxx xxxxxx-le määratud kohustuse täitmisest. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. 4 Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 5
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel