Lisa 1
Tehniline kirjeldus
„Lisakoolitused erivajadusega lapse toetamiseks asendushooldusel“
Asendushooldusel elavad lapsed on kogenud oma elus raskeid kogemusi, kaotusi, leina ja
traumaatilisi sündmuseid. Paljudel asendus- või perekodudes elavatel lastel on mõni
erivajadus. Need kogemused ja erinevad vajadused võivad mõjutada laste tundeid, tajusid ja
käitumist ning lapsi ümbritsevad täiskasvanud vajavad asjakohaseid teadmisi ja oskuseid ning
järjepidevat tuge, et lapsi mõista, nende käitumisraskustega toime tulla ning neid toetada ja
suunata.
Sotsiaalkindlustusamet korraldab kasuperedele, perevanematele, kasvatajatele ja nende
abilistele mõeldud täienduskoolitusi. Asutustele suunatud koolituste eesmärgiks on anda
asendus- ja perekodus, turvakodus ning KLAT teenusel töötamiseks vajalikke oskusi ja
teadmisi, samuti neid oma töös toetada ja julgustada.
Läbiviidud koolituste tagasisidest on selgunud, et lastega töötavad perevanemad ja
kasvatajad, turvakodus lapse arengut kujundavad ning toetavad töötajad vajavad
põhjalikumaid teadmisi ja oskusi erivajadustega laste toetamiseks. 2024. aastal viidi läbi
koolitusi liitpuudega laste ning käitumuslike- ja psüühiliste erivajadustega laste toetamise
teemadel. Koolituste järgselt selgus vajadus käsitleda süvitsi teatud teemasid, et veelgi enam
arendada osalejate praktilisi oskusi erivajadustega ja puudega laste toetamisel. Koolitustega
soovime pakkuda lastega töötavate spetsialistide praktilisi meetodeid ja võtteid, kuidas
erivajadusega ja puudega lapsi igapäevaselt toetada ning arendada. Ühe koolituse
sihtrühmaks on lisaks spetsialistidele ka kasupered, et tugevdada nende oskusi ja
enesekindlust erivajadusega laste kasvatamisel ning toetamisel.
1. Pakkuja roll ja kohustused
täienduste ja ettepanekute tegemine õppekava projektile (Lisad 4-7) – koolituse
ülesehituse, õppesisu, teemade, õppemeetodite, õppematerjalide, õppekava aluste
osas;
osalejatele koolitusmaterjalide tagamine, mis eelnevat kooskõlastatakse hankijaga;
koolituse läbiviimine.
Pakkuja kasutab veebikoolituse läbiviimiseks endale sobivat veebikeskkonda.
Lõplik õppekava koostatakse koostöös koolitaja(te)ga, seejuures peab pakkuja lähtuma
ja arvesse võtma juba õppekavas paika pandud tingimustega. Õppekava kinnitab
hankija.
Pärast lepingu sõlmimist peab 10 päeva jooksul toimuma töökoosolek õppekava sisendi
osas.
Pakkuja esitab koos pakkumusega 4-5 võimalikku koolituse toimumise kuupäeva, mille
seast hankija saab teha valiku.
2. Koolituste eesmärk, sihtgrupp, õpiväljundid ja nõuded
Koolitused toimuvad kevadel ja/või sügisel, täpsem algusaeg lepitakse koolitajatega
kokku lepingu sõlmimisel.
Kui koolituse vastu on suur huvi ja täitub veel üks koolitusgrupp, siis on hankijal õigus
kokkuleppel edukaks osutunud pakkujaga eelarveliste vahendite olemasolul tellida
veel üks koolitus sama hinnaga nagu esitatud pakkumuses (sellisel juhul toimub
lisakoolitus kas 2025. aasta sügisel või 2026. aasta I-II kvartalis).
1
Hankija ei hüvita Pakkujale koolituse läbiviimisega seotud kulutusi, milleks on majutus,
transport jms. Pakkuja peab arvestama kõik kulud pakkumuse hinna sisse.
2.1. Osa I koolitus „Autistlike eripäradega lapse toetamine asendushooldusel“
tulemusena on õppijal teadmised sellest, kuidas toetada autistlikku last
asendushooldusel, arvestades tema individuaalseid vajadusi ning soodustades tema
arengut ja heaolu. Koolituse õppekava projekt on Lisas 4.
Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning
spetsialistid; perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad
ja toetavad töötajad; hoolduspere- ja eestkostevanemad ning lapsendajad.
Koolituse õppe maht: 14 ak/h, millest 12 ak/h on auditoorne õpe veebis ja 2 ak/h iseseisev
töö. Tegemist on auditoorse õppega veebikeskkonnas (Zoom/Teams), grupis on indikatiivselt
kuni 40 inimest. Veebikeskkond peab olema tagatud pakkuja poolt.
Koolituse peamised õpiväljundid:
mõistab autistliku lapse ja noore eripärasid;
kohandab enda käitumist ja last ümbritsevat keskkonda autistlikule lapsele sobivaks
arvestades konkreetse lapse individuaalseid eripärasid;
rakendab meetodeid autistliku lapsega kontakti loomiseks ja tema oskuste
arendamiseks;
rakendab meetodeid, mis toetavad autistlike eripäradega last erinevate
emotsioonidega toimetulekul, sotsiaalsete suhete loomisel ja hoidmisel;
analüüsib autistliku lapse probleemkäitumist ja meetodeid konkreetse olukorra
lahendamiseks last toetaval viisil.
Nõuded koolitusele:
Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest
ning aruteludest.
Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised
erivajadustest.
Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad
õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid
kirjeldada.
2.2. Osa II koolitus „Toimetulek erivajaduse ja puudega lapse verbaalse ja füüsilise
agressiooniga asendushooldusel“ tulemusel on õppijal teadmised agressiivse
käitumise põhjustest ja oskus reageerida asendushooldusel viibiva lapse ja noore
verbaalselt ja füüsiliselt agressiivsele käitumisele, võttes arvesse tema traumat,
erivajadust ja/või puuet. Koolituse õppekava projekt on Lisas 5.
Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning
spetsialistid, perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad
ja toetavad töötajad.
Koolituse õppe maht: 21 ak/h auditoorset tööd. Tegemist on kontaktõppega Tallinnas ja/või
Tartus, grupis on indikatiivselt kuni 25 inimest.
Koolituse peamised õpiväljundid:
selgitab verbaalse ja füüsilise agressiivse käitumise põhjuseid asendushooldusel
viibivatel lastel ja noortel;
analüüsib enda rolli täiskasvanuna asendushooldusel viibivate laste ja noorte
agressiivse käitumise juhtimisel;
rakendab meetodeid verbaalse ja füüsilise agressiivsuse ennetamiseks ja
vähendamiseks, võttes arvesse lapse/noore traumakogemust, käitumuslikku- ja
psühholoogilist erivajadust ja puuet;
teab füüsilise vägivalla ohjamise õiguslikku raamistikku Eestis laste ja noorte puhul;
2
teadvustab enda käitumise ja hoiakute mõju verbaalse ja füüsilise agressiivse
käitumisega kokkupuutel ning agressiivse episoodi mõju teistele kollektiivis viibivatele
lastele;
kasutab turvalist sekkumist füüsilise agressiivsuse korral viisil, mis võimaldab lapse või
noorega turvalise igapäevasuhte jätkumist asendus- või perekodus.
loob tegevuskava koolitusel õpitud oskuste alalhoidmiseks.
Nõuded koolitusele:
Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest
ning aruteludest.
Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised
erivajadustest.
Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad
õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid
kirjeldada.
2.3. Osa III koolitus „Erivajaduse ja puudega lapse piiriületavale seksuaalkäitumisele
reageerimine Lipusüsteemi metoodikaga“ tulemusena on õppijal teadmised
sellest, kuidas rääkida seksuaalkasvatuslikel teemadel asendushooldusel olevate
laste/noortega ning kuidas kasutada Lipusüsteemi metoodikat sobimatule
seksuaalkäitumisele reageerimisel, arvestades lapse eripära ja puuet. Koolituse
õppekava projekt on Lisas 6.
Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning
spetsialistid; perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad
ja toetavad töötajad.
Koolituse õppe maht: 19 ak/h, millest 18 ak/h on kontaktõpe ja 1 ak/h iseseisev töö. Tegemist
on kontaktõppega Tallinnas ja/või Tartus, grupis on indikatiivselt kuni 25 inimest.
Koolituse peamised õpiväljundid:
mõistab lapse ja noore seksuaalse arengu etappe ning eakohase ja turvalise
seksuaalse arengu toetamise põhimõtteid;
mõistab erivajadusega (sh traumakogemusega, intellekti ja liitpuudega) lapse
seksuaalset arengut ja käitumist mõjutavaid tegureid ning kujundab lapse turvalist
käitumisoskust läbi seksuaalkasvatuse;
eristab eakohast (loomulikku), sobimatut ja lubamatut seksuaalkäitumist Lipusüsteemi
metoodika järgi võttes arvesse lapse eripära või puuet;
reageerib piireületavale seksuaalkäitumisele oskuslikult, võttes arvesse lapse eripära
või puuet;
analüüsib oma praktikas esinenud piiriületava seksuaalkäitumise juhtumeid
Lipusüsteemi metoodika järgi.
Nõuded koolitusele:
Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest
ning aruteludest.
Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised
erivajadustest.
Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad
õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid
kirjeldada.
2.4. Osa IV koolitus „Alternatiivkommunikatsiooni kasutamine asendushooldusel“
tulemusena on õppijal teadmised alternatiivkommunikatsiooni põhimõtetest ja nende
rakendusvõimalustest asendushooldusel ning erinevatest tehnikatest, mis aitavad
toetada lapse igapäevast suhtlust ja luua tema ümber süsteemset struktuuri.
Koolituse õppekava projekt on Lisas 7.
3
Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning
spetsialistid, perekodu perevanemad ja turvakodus lapse arengut kujundavad ja toetavad
töötajad.
Koolituse õppe maht: 16 ak/h, millest 14 ak/h on kontaktõpe ja 2 ak/h iseseisev töö. Tegemist
on kontaktõppega Tallinnas ja/või Tartus, grupis on indikatiivselt kuni 25 inimest.
Koolituse peamised õpiväljundid:
selgitab alternatiivkommunikatsiooni põhimõtteid ja rakendusvõimalusi
asendushooldusel ning selle rolli lapse suhtlemisoskuse ja igapäevaelu toetamisel;
mõistab lapse individuaalset suhtlusvajadust ning valib sobiva suhtlusabivahendi lapse
toetamiseks;
kasutab erinevaid alternatiivkommunikatsiooni tehnikaid vastavalt lapse vajadustele;
rakendab visuaalseid suhtlustugesid, nagu suhtlustahvlid, päevaplaanid ja
tegevusjuhendid, et toetada lapse igapäevast suhtlust ja luua tema ümber süsteemset
struktuuri;
kirjeldab pildipankade ja elektrooniliste alternatiivkommunikatsiooni vahendite
kasutusvõimalusi;
analüüsib alternatiivkommunikatsiooni kasutamise praktilisi probleeme
asendushooldusel ning kohandab lahendusi vastavalt lapse individuaalsetele
vajadustele.
Nõuded koolitusele:
Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest
ning aruteludest.
Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised
erivajadustest.
Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis
toetavad õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid
aktiivõppemeetodeid kirjeldada.
3. Keskkonnahoidlikud lahendused
4.1. Töökoosolekud viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige
liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;
4.2. Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul
olevaid materjale;
4.3. Pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja
edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada
digireostust;
4.4. Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid,
säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine
on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.
4. Nõuded meeskonnale
Pakkuja peab tagama meeskonnaliikmete (koolitajad) arvu selliselt, et on võimeline läbi viima
koolituse vastavalt tehnilises kirjelduses (sh õppekava projektis) toodud eesmärkidele ja
sisule.
Pakkuja kaasab koolituse läbiviimisesse vastavalt teemadele sobivad valdkondliku
koolitamise kogemusega koolitajad. Üks koolitaja võib koolitada mitmel teemal.
Nõuded koolitajale:
Koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud või sellele vastav kvalifikatsioon*
kõrghariduses sotsiaalvaldkonnas, psühholoogias, arstiteadustes või
kasvatusteadustes;
Varasem kogemus valdkonna koolitajana - viimase 4 aasta jooksul vähemalt 2
koolitust (arvestusse võetakse koolitusi, mis on samaväärsed käesoleva väikeostu
esemega, olles samasisulised ja koondina vähemalt sama mahuga);
4
Vähemalt 2-aastane praktiline töökogemus erivajadustega lastega (selle alla ei
arvestata supervisiooni, kovisiooni, kootsingut).
*Riiklikult tunnustatud kõrghariduse all peetakse silmas vähemalt kõrghariduse esimest astet
(bakalaureuse kraadi või rakenduskõrgharidust). Välismaal väljastatud diplomite puhul peab
isik tõendama, et õppeasutus on diplomi väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus.
5
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 292412
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975)
Hange: Lisakoolitused erivajadusega lapse toetamiseks asendushooldusel
Pakkumus: 554672
Ettevõtja: Mittetulundusühing ERILISTE LASTE VARAJASE TOETAMISE KESKUS A- AKADEEMIA (80351498), roll: peapakkuja
OSA 1 – AUTISTLIKE ERIPÄRADEGA LAPSE TOETAMINE ASENDUSHOOLDUSEL
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Teenuse kirjeldus
Pakkuja poolt pakkumuse vormil esitatud koolituse ülesehitus ja õppekava projekti jaoks esitatud koolituse sisu (detailne sisukirjeldus, teemad ja nende
käsitlusaste, õppemeetodid) vastavad koolituse eesmärgile, toetavad õpiväljundite saavutamist ja vastavad sihtrühma vajadustele (maksimum 50 punkti)
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 50%
Hindamismetoodika kirjeldus: 50 punkti vastab täielikult:
1. Pakkumuses on koolituse ülesehitus ja sisukirjeldus põhjalikult lahti kirjeldatud.
2. Kirjeldatud koolituse sisu vastab koolituse eesmärgile, toetab õpiväljundite saavutamist ja vastab sihtrühma vajadustele.
3. Koolituse ülesehitus on tänapäevane ja mitmekülgne ning selles toodud metoodikat toetavad õpiväljundite saavutamist.
4. Pakkumuses on detailselt kirjeldatud õppemeetodid (sh aktiivõppemeetodid, uuenduslikud õppevahendi jms).
5. Koolituse ajakava on selge.
20 punkti – vastab osaliselt:
1. Pakkumuses on koolituse ülesehitus ja sisukirjeldus osaliselt lahti kirjeldatud.
2. Kirjeldatud koolituse sisu vastab osaliselt koolituse eesmärgile ja vastab sihtrühma vajadustele ning toetab osaliselt õpiväljundite saavutamist.
3. Õpiväljundid ja/või koolituse ajakava ei ole piisavalt selgelt ja realistlikult kirjeldatud. Pakutud metoodikad ei toeta piisavalt õpiväljundite saavutamist.
4. Pakkumuses on õppemeetodeid kirjeldatud osaliselt (sh aktiivõppemeetodid jms).
10 punkti – vastab vähesel määral:
1. Pakkumuses on koolituse ülesehitus ja sisu kirjeldatud, kuid see on vähene/lakooniline ja/või ebapiisavalt seostatud hanke tehnilises kirjelduses toodud
eesmärkide ja/või õpiväljundite ja/või sihtrühmaga.
2. Kirjeldatud sisu vastab hanke eesmärkidele vähesel määral. Õpiväljundeid ja koolituse ajakava ei ole märgitud või ei ole realistlikud. Pakutud metoodikad
Koostatud 09.04.2025 08:33:55 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
8585784/general-info
ei toeta õpiväljundite saavutamist.
3. Kirjeldatud õppemeetodid on ühekülgsed (puudub aktiivõppemeetodite kirjeldus, uudseid õppevahendeid ei ole välja toodud jms).
2. Koolituse maksumus
Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke
tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud
nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 50%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
teenus 7000,000 7000,000 0 7000,000 Hind sisaldab 5 koolituse:
- koolitaja tasu
- koolituse veebiruumi administreerimisega kaasnevat kulu
- koolituse täiendavat kulu (nt materjalid, raamatupidamist)
- koolitaja tehnilist tuge koolituse läbi viimiseks (nt internet, it
tugi jt)
Osa maksumus kokku KM-ta: 7000,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 7000,000
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 7000,000
Maksumus kokku KM-ga: 7000,000
Koostatud 09.04.2025 08:33:55 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
8585784/general-info
KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS nr 5.2-9/4922-1
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida
esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
ERILISTE LASTE VARAJASE TOETAMISE KESKUS A-AKADEEMIA MTÜ, registrikood
80351498 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindab Inca Ojamäe,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud
leping) alljärgnevas:
1. Käsund ja selle täitmise tähtajad
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Lisakoolitused erivajadusega lapse toetamiseks
asendushooldusel” osa I tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus nr 554672.
1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima koolituse teemal „Autistlike eripäradega lapse toetamine
asendushooldusel” (14 akadeemilist tundi) veebis (edaspidi nimetatud käsund). Koolitus
toimub perioodil 01.06.2025 – 30.06.2026.
2. Lepingu ese
2.1. Lepingu esemeks on koolituse „Autistlike eripäradega lapse toetamine asendushooldusel ”
läbiviimine.
2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde maksumusele on ühe koolituse maksumus 1400
eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks.
3.2. Tasumine toimub peale koolituse läbiviimist, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti
käsundiandjapoolset kinnitamist käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on
vähemalt 14 kalendripäeva.
3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise
seaduses nõutule arvele kontaktisiku nime.
3.4. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu
hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
3.5. Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul pärast
arve saamist.
3.6. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu
hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
4. Käsundisaaja õigused ja kohustused
4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu.
4.2. Käsundisaaja on kohustatud:
4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja
juhistele;
4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist
käsundisaaja poolt;
4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks
saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;
4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
5. Käsundiandja õigused ja kohustused
5.1. Käsundiandjal on õigus:
5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni;
5.1.2. esitada pretensioon lepingu punktis 9.3 kirjeldusele vastavalt, kui käsund on
käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt.
5.2. Käsundiandja on kohustatud:
5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi
osutamist käsundisaaja poolt;
5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;
5.2.3. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
6. Töö teostamine ja üleandmine
6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama 12 kuu jooksul.
6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad
töö teostamisega seotud toimingute hulka.
6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma
erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete
vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke
alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme
läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud
kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.
6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed.
6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud koolituse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga
pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist.
6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud
materjalid.
6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke
alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste
teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma
olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused
eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad
käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast
viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö
tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö
eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle
resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine
käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.
7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada
teost oma äranägemisel.
7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.
8. Lepingu kontaktisikud
8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on Maarja Maalder, telefon 5326 9845,
[email protected].
8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on Inca Ojamäe, telefon 5692 5283,
[email protected].
8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,
kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja
teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.
8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on
üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.
9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole
lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise
eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik
kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju
hüvitamist.
9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada
saamisest arvates.
9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu
hinda.
9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud
või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt
leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on
käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.
9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist
hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus
käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise
korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt
vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest.
Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel
tasumisele kuuluva summaga.
9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS
§ 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või
muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega
kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu
pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis
takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt
õigustatud huvi.
10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool
on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
11. Lõppsätted
11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste
kohustuste täitmisel või muul alusel.
11.2. Pooled võivad kokkuleppel pikendada käsundi täitmise tähtaega kuni 3 kuud.
11.3. Käsundiandja võib kokkuleppel käsundisaajaga tellida veel ühe koolituse sama
grupihinnaga (nt kui koolituse vastu on suur huvi ja täitub veel üks koolitusgrupp).
11.4. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende
allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
11.5. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud
juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.
11.6. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
11.7. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
Käsundiandja Käsundisaaja
Sotsiaalkindlustusamet Nimi: ERILISTE LASTE VARAJASE
TOETAMISE KESKUS A-AKADEEMIA MTÜ
Registrikood: 70001975 Registrikood: 80351498
Pank: Swedbank Pank: LHV Pank
IBAN: EE742200001120057958 IBAN: EE967700771003677743
Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Asukoht: Künnapuu tee 15, Suurupi küla,
Harju vald, Harjumaa
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Telefon: 612 1360 Telefon: 5692 5283
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Inca Ojamäe
peadirektor