Järelevalve akt

OÜ Pariisi Erihoolduskeskus [email protected] Villa küla, Tarvastu vald, 69719, Viljandimaa 19.05.2025 nr 5.1-3/13858-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Erihoolduskeskuse, Villa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 69719 1.4. Paikvaatluse aeg: 02.04.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse juhtivspetsialistid Svetlana Kubpart ja Tõnis Palgi (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes juhatuse liige Mare Pariis. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Järelevalve käigus tuvastati, et OÜ Pariisi Erihoolduskeskus ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. SHS § 21 lõike 2 kohaselt koostab teenuseosutaja hooldusplaani koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja ei ole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alustamisest. Kontrollitud hooldusplaanidel puudub koostamise kuupäev, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas need on koostatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 2.2. SHS § 21 lõike 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Hooldusplaanid, mis on koostatud enam kui kuus kuud tagasi, ei sisalda hinnangut kavandatud tegevuste elluviimise kohta. 2.3. MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.1. Võttes arvesse, et OÜ Pariisi Erihoolduskeskus on näidanud valmisolekut kõrvaldada akti punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 nimetatud rikkumised, puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks. Järelkontrolli rikkumiste kõrvaldamise üle teostatakse alates 01.09.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa andmete ja juhatuse liikme 04.04.2025 edastatud töötajate nimekirja võrdlusest nähtus, et tegevusloale kantud nimekirjast oli eemaldamata 14.03.2025 töölt lahkunud hooldustöötaja andmed. Juhatuse liige parandas MTR kande järelevalvemenetluse käigus. Tööajatabelite kontrollimisel tuvastati, et üksikutes öistes vahetustes (04.04.-05.04.2025, 13.04.- 14.04.2025 ja 17.04.-18.04.2025) on üldhooldusteenuse osutajaks T.M., kelle andmeid ei ole 19.05.2025 seisuga tegevusloale nr SÜH000180 kantud. SKA seisukoht: majandustegevuse nõuded ei ole täidetud. 3.2. SHS § 20 lõiked 1 - 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. OÜ-le Pariisi Erihoolduskeskus on 17.06.2024 väljastatud üldhooldusteenuse osutamiseks tegevusluba nr SÜH000180. Teenuste osutamine on lubatud kuni 25 isikule; seisuga 02.04.2025 seisuga oli teenusel 20 klienti. Teave teenuse osutamise kohta (sh erihoolekanekeskuse kodukord) on avaldatud on asutuse veebilehel. Asutuse klientide elukorraldus hõlmab kindlaksmääratud päevakava, milles on tasakaalustatud hooldus-, vabaaja- ja toidukorrad. Kodukord sisaldab reegleid hooldekodu varaga ümberkäimiseks ning keelatud tegevusi, millest klient peab hoiduma. Samuti on sätestatud külastuskorraldus, uste lukustamise ajad, raha ja väärisasjade hoiustamise kord ning kaebuste ja probleemide lahendamise võimalused. Üldhooldusteenust osutatakse erihoolduskeskuse peahoone esimesel korrusel asuvates ruumides. Naised ja mehed on majutatud eraldi tsoonidesse. Mõlemas tsoonis on magamistoad, elutuba ning pesuruum WC-ga. Majutamisel lähtutakse iga isiku abivajaduse ulatusest; teenuse liigist lähtuvat eraldamist (üldhooldusteenus ja erihooldusteenus) ei peeta vajalikuks. Juhatuse liikme sõnul on oluline tagada sujuv üleminek erihooldusteenuselt üldhooldusteenusele, võimaldades klientidel jääda tuttavasse keskkonda. Asutuse personal panustab igapäevaselt turvalise teenuseosutamise keskkonna tagamisse – klientide üle teostatakse järelevalvet, märgatakse abivajadust, majandusruumide uksed hoitakse lukus. Ruumid on turvalised abivahendiga liikumiseks, sissepääs on varustatud kaldteega. Teenusesaajate magamistoad on ühe- kuni neljakohalised ning sisustatud funktsionaalvoodite ja elanike tegevusvõimele vastava mööbliga. Mitmekohalistes tubades on privaatsuse tagamiseks kasutusel laekardinad. Tegevusjuhendajad ja hooldustöötajad märkavad elanike abivajadust ruumides ringi liikudes. Klientide kohta tehtud tähelepanekud märgitakse infovihikutesse (meeste ja naiste osakonnas eraldi). Hooldekodu tagab elanike toitlustamise – kolm põhilist toidukorda ning vaheeined. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Riideesemed on markeeritud vältimaks nende vahetusse minekut. Asutusel oma pesumaja, kus pestakse teenusesaajate voodipesu ja riided. Lisateenusena on klientidele kättesaadavad juukselõikus ja pediküür. SKA seisukoht: SHS § 20 lõiked 1 – 3 sätestatud nõuded on täidetud. 2 3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36). Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga. Teenusesaajatele koostatakse hooldusplaanid, teenus on vastavuses endiste erihooldusteenuse klientide vajadustega. Töötajad oskavad arvestada teenusesaajate tahte ja võimekusega. Teenusesaajate privaatsus on tagatud - voodikesksete klientide tubades on siinidel laekardinad, mida kasutatakse hooldustoimingute tegemisel. Teenusesaaja kontaktisiku viivitatu teavitamise kohustust täidab hooldusjuht või juhatuse liige. Spetsiifilist teavet teenusesaaja tervise seisundi kohta annab hoolduslepingus kindlaks määratud isikule õde. Töötajatele on koostatud juhis kliendi lähedastega suhtlemiseks. SKA seisukoht: teenuseosutamine vastab määruse nr 36 § 2 lõigetes 1-4 sätestatule. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud. Hooldustoimingute korraldamise eest vastutab hooldusjuht, igapäevane töökorraldus on süsteemne ja katab kogu ööpäeva jooksul nii füüsilise hoolduse kui ka isikuhügieeni ning sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajadustega tegelemise. Isikuhooldustoimingute tegemiseks on olemas vajalikud vahendid ja ruumid (toitlustamine, wc, pesuruum). Hooldustoimingute tegemiseks on kasutusel vajalikud abivahendid, sh tõstuk. Hooldajatele on koostatud detailne töö kirjeldus, dokumendis on välja toodud päevase ja öise valvekorra ülesanded. Isikuhooldustoimingute läbiviimine dokumenteeritakse iga päeva kohta eraldi (täidetakse isikupõhiseid hoolduslehti). Teenusesaajate üle keha pesemine toimub vähemalt üks kord nädalas. SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõike 5 sätestatud tingimused on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. Asutusele on väljastatud koduõendusteenuse osutamise tegevusluba, töötab kaks õde. Hooldajad abistavad teenusesaajaid ravimite manustamisel vastavalt õelt saadud korraldustele. Hooldajad jagavad õdedega teavet kliendi terviseseisundis toimunud muutuste ja vahetuse jooksul toimunud erakorraliste sündmuste kohta. Igapäevaselt pööratakse tähelepanu ohutu keskkonna tagamisele ning kukkumiste ennetamisele. Hooldustöötajatel on vajalikud teadmised, oskused ja abivahendid lamatiste ennetamiseks. SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõike 6 sätestatud tingimused on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. Teenusesaajate heaolu toetamiseks peetakse oluliseks nende viibimist värskes õhus – jalutuskäikudele minekut soodustatakse ja vajadusel toetatakse. Klientide sotsiaalset kaasatust edendatakse sünnipäevade tähistamise ning majasiseste kontsertide ja esinemiste korraldamise kaudu. Asutuses tegutseb tööpäeviti huvikeskus, kus ka üldhooldusteenuse klientidel on võimalus sisukalt vaba aega veeta. Kord nädalas külastab erihoolduskeskust kaubabuss, mille abil saavad elanikud sooritada isiklikke oste, vajadusel juhendamise ja abiga. Samuti on klientidel võimalus osaleda ekskursioonidel ning rahvamajas toimuvatel kultuuriüritustel; ürituste osalustasud esitatakse teenuse rahastajale eraldi arve alusel. 3 SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud. 3.4. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Juhatuse liige edastas e-posti teel kontrolliks J.R., M.R., A.U., S.G. ja B.S hooldusplaanid. Nimetatud klientidele on üldhooldusteenuse osutamisega alustatud ajavahemikus 12.06.2024 kuni 08.01.2025. Hooldusplaanide koostajaks on tegevusjuhendajad A.T. ja I.L. ning osakonna töötajad. Dokument on pealkirjastatud „HOOLDUSPLAAN 2025“ ning kasutusel oleva vormi kohaselt toimub teenusesaajaga toimunud muutuste dokumenteerimine kvartaalse sagedusega. Hooldusplaanide kontrollist nähtub, et kõigil esitatud hooldusplaanidel puudub koostamise kuupäev, seega ei ole võimalik tuvastada, kas kontrolliks esitatud hooldusplaanid on koostatud SHS § 21 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul või mitte. Hooldusplaanides on välja toodud teenusesaaja tervisemured ning terviseseisundiga seotud isikuhooldustoimingud, mida töötajad on kohustatud kindlaks määratud sagedusega tegema. SHS § 21 lõike 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Kontrollitud hooldusplaanides ei moodusta nimetatud koostisosad tervikut ning puudub teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta. Hooldusteenuse eesmärk on sageli sõnastatud teenusesaajale suunatud tegevusjuhistena (nt „suunata iga päev koridoris liikuma“, „vältida ühes asendis lamamist“), kuid see ei kirjelda tegevuse eesmärki kui tulemust. Hooldusplaanid, mis on koostatud rohkem kui 6 kuud tagasi (J.R., A.U., M.R.) ei sisalda hinnangut kavandatud tegevuste elluviimise kohta SKA seisukoht: SHS § 21 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud. 3.5. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhatuse liikme selgituse kohaselt on päevasel ajal tööl kaks hooldustöötajat, keda toetavad tegevusjuhendajad. Öisel ajal viibib peamajas kolm töötajat (1 hooldaja ja 2 tegevusjuhendajat). Tööajatabelite kontrollimisel ilmnes, et üksikutes öistes vahetustes hooldustöötaja puudub: 04.04.-05.04.2025, 13.04.-14.04.2025 ja 17.04.-18.04.2025 oli vahetuses tegevusjuhendaja T.M., kes vastab hooldustöötajale kehtestatud nõuetele, kuid kelle andmeid ei ole tegevusloale kantud (vt punkt 3.1.) Kontrolliks esitatud töötajate nimekirjast nähtub, et töötajate karistatust karistusregistrist on viimati kontrollitud 2021. aastal. SKA seisukoht: SHS § 22 lg 1-5 sätestatud nõuded on täidetud. 3.6. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta. OÜ Pariisi Erihoolduskeskus teenuskoha maksumus on avalikustatud asutuse veebilehel. Majutus ühekohalises toas maksab 1400 eurot kuus ning majutus kahe kuni kolmekohalises toas maksab 1350 eurot kuus. Teenuskoha hinnas sisalduva hoolduskompondendi maksumus on 680 eurot. Teenuskoha hinnale lisanduvad isiku vajadustest lähtuvad kulud, sealhulgas ravimite, toidulisandite ja vitamiinide soetamine, transport eriarsti või perearsti juurde väljaspool Viljandi maakonda, inkontinentsitooted, isiklikud abivahendid, riided ning osalustasud. 4 Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 470 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: SHS § 22¹ lg 6 sätestatud nõuded on täidetud. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Arvestades, et töötajate karistatust on kontrollitud viimati 2021. aastal, on soovitatav kehtestada sisekord korduspäringute tegemiseks ning viia karistusregistri kontroll edaspidi läbi vastavalt üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisele vähemalt kord aastas. 4.2. Tutvuda SKA koostatud soovitusliku hooldusplaani juhendi ja näidisega ning kaaluda selle kasutamist hooldusplaanide koostamisel. Samuti on soovitatav töötada välja asutusesisene juhend hooldusplaanide koostamiseks ja täitmiseks, et tagada ühtne lähenemine ning dokumentide nõuetekohane vormistamine. 4.3. Esitada eestkostjatele isikupõhised ja igakuised arved, mis kajastavad konkreetseid ja dokumenteeritud kulusid. Kulude jaotamine peab olema läbipaistev ja põhjendatud. Selline praktika võimaldab eestkostjatel täita oma kohustusi ja tagab eestkostetava rahaliste vahendite õiguspärase kasutuse üle parema kontrolli. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Palgi peaspetsialist (järelevalve) 5