Järelevalve akt

SeniorPlus Kodud OÜ (Kalbu) [email protected] Hooldekodu, Kalbu küla, Kehtna vald, 79061, Rapla maakond 30.05.2025 nr 5.1-3/15050-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Senior Plus Kodud OÜ (registrikood 14235830) Kalbu tegevuskohas. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Rapla maakond, Kehtna vald, Kalbu küla, Hooldekodu, 79061. 1.4. Paikvaatluse aeg: 06.05.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: Senior Plus Kodud juhatuse liige Mait Mäe ja hooldusjuht Sinne Kasari. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Senior Plus Kodud OÜ (Kalbu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas on üks vahetult teenust osutavat isik, kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. Samuti oli MTRis isik, kelle töösuhe asutusega oli lõppenud. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1. Senior Plus Kodud OÜ (Kalbu) korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 14.05.2025 seisuga on rikkumine kõrvaldatud. 2.2.SoMm nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8, mille kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Paikvaatlusel tehtud fotodel teenusesaajate pesemise graafikust 28.04.2025-09.05.2025 nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3. 2.3. SHS § 21 lõige 2, mille alusel koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Kontrollitud hooldusplaanid ei olnud koostatud ettenähtud ajavahemikus. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.6. Võttes arvesse, et SeniorPlus Kodud OÜ (Kalbu) on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud rikkumiste kõrvaldamise üle toimub peale 01.09.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse SeniorPlus Kodud OÜs (edaspidi: Hooldekodu) 02.05.02.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 06.05.2025 tegevusloal nr SÜH000105 märgitud tegevuskohas aadressil Hooldekodu, Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 40le inimesele. Paikvaatluse päeval oli tööl hooldusjuht, tegevusjuhendaja, hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, ÜHteenuse saajaid oli 40. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 02.05.2025 kantud 16 teenust vahetult osutavat töötajat (neist viis abihooldustöötajat). MTRis olid andmed uuendamisel. Hooldekodu kodulehel seniorplus.ee on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info. Teenust osutatakse 1-3 kohalistest tubades (ühekohalise toa kasutamise eest lisandub 100 euro suurune tasu). Hinnakiri lähtub hooldusvajadusest: 1. Väike ja keskmine (1. ja 2. tase) hooldusvajadus põhipakett – 44 eurot/ööpäev millest hoolduskomponent 17 eurot/ööpäev, kohatasu 30 päeva kohta kuus 1320 eurot, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta 510 eurot; 2. Suur hooldusvajadus ( 3. tase), lisapakett 1 (44+10) – 54 eurot/ööpäev, millest hoolduskomponent kokku (17+7) – 24 eurot/ööpäev, kohatasu 30 päeva kohta kuus 1620 eurot, millest hoolduskomponent 720 eurot; 3. Väga suur hooldusvajadus (4. tase), lisapakett 2 (44+10+5) – 59 eurot/ööpäev, millest hooldus komponent (17+7+4) – 28 eurot/ ööpäev, kohatasu 30 päeva kohta kuus 1770 eurot, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta 840 eurot. Kodulehel on teave hinnale lisanduvatest kuludest ravimitele, transpordile ja muudele lisateenustele. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. 2 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (02.05.2025) olid andmed MTRis uuendamisel. Hooldekodu esitas 12.05.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil märts – mai 2025). Esitatud nimekirja järgi on töötajaid kokku 17. Hooldekodus töötab kokku 12 hooldustöötajat, neist viis abihooldustöötajat, lisaks hooldusjuht, teenindusjuht, õde ja kaks kokka. Ühe töötaja (M.K.) vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud SKAl võimalik kontrollida, kuna andmed olid MTRi kandmata. Juhatuse liikme sõnul viibis MTRi kandmine inimese haridusnõuetele vastavuse selgitamise tõttu. MTRist oli eemaldamata ühe (E.V.) Hooldekoduga töösuhte lõpetanud töötaja andmed. Hooldekodu korrastas MTRi 14.05.2025 ja kõrvaldas rikkumise. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodu tegutseb kahekorruselises hoones (endine koolimaja), mis on renoveeritud ja kohandatud ÜHteenuse osutamiseks. Teenusesaajate toad on ühe-kuni kolmekohalised ja paiknevad valdavalt kahe kaupa nn kortersüsteemis. Teenusesaajate tubades on kasutusel sirmid või vahekardinad, hooldusjuhi sõnul liigutakse suunal, et kõik mitmekohalised toad oleksid varustatud vahekardinatega. Tualetid asuvad tubade kõrval, kasutusel on ka potitoolid. ÜHteenust osutatakse keskmise ja suurema hooldusvajadusega ning dementsuse tunnustega inimestele. Suurema hooldusvajadusega inimesed, kes iseseisvalt ei liigu, on paigutatud hoone teisele korrusele. Hoones on trepironija. Hoonesse on loodud valmisolek lifti paigaldamiseks. Lifti kasutuselevõtt toetab olulisel määral teenusesaajate turvalist liikumist ja värskes õhus viibimist. Hooldekodu territoorium on heakorrastatud, väljas on pingid istumiseks. Hooldekodu õueala on aiaga piiramata. Hooldekodus on abi kutsumiseks kasutusel kutsunginupud. Toit valmistatakse Hooldekodus asuvas köögis. Toitlustamisel võetakse arvesse teenusesaaja vajadusi, korralduse toidu püreestamiseks või purustamiseks annab hooldusjuht. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (nt juhtimissüsteemi käsiraamat, kodukord, ametijuhendid), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja eesmärgipärase ÜHteenuse osutamine. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Järelevalve käigus intervjueeritud lähedased ja kohalikud omavalitsused tõid positiivsena välja töötajate hooliva suhtumise ja sujuva töökorralduse, muret tunti hooldajate suure töökoormuse pärast. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 nõudeid. 3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36). Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus on määratletud hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, nende tahte ja võimekuse arvestamine. Hooldekodul on selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumist. 3 Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 nõuetest. Järelevalve menetluses kontrollitud (teenusesaajate A.M., N.K., R.O., V.S., M.V.) hooldusplaanid lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Vestlustest teenusesaajate lähedastega selgus, et nad on Hooldekodule andnud sisendi lähedase vajadustest, kuid pooled neist ei olnud teadlikud hooldusplaani koostamisest või ei ole hooldusplaaniga tutvunud. Hooldekodus on privaatsus tagatud, kasutusel on vahekardinad ning tubades, kuhu vahekardinaid veel ei ole jõutud paigaldada, olid kasutusel sirmid. Töötajate sõnul on teenusesaajatega vestlemine ja selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel motiveeritakse teenusesaajat hooldustoimingutes osalema. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest hooldusjuhti või õde. Hooldusjuht teavitab vajadusel kohe lähedast. Seda kinnitasid ka vestlused teenusesaajate lähedastega. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt määruse § 2 lõiget 4 täitnud. 3.2.3. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat abistada ja juhendada. Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Suure hooldusvajadusega teenusesaajaid (voodikesksed, dementsusega inimesed) on hooldusjuhi sõnul 12. Hooldekodul on oma köök, kus valmib kolm toidukorda (hommikusöök 8.45 – 9.45, lõuna 12.45 – 13.45, õhtusöök 17.00 – 18.00), lisaks on 20.00 paiku õhtuoode. Toitlustamine toimub teenusesaajate tubades või I ja II korruse söögisaalis. Teenusesaajad söövad valdavalt ise, vajadusel hooldustöötajad abistavad söömisel. Teenusesaajatel on olemas veega täidetud joogitopsid, hooldajad tuletavad joomist meelde, joomist ei dokumenteerita. Voodikesksed teenusesaajad nihutavad end voodis ise, kahe teenusesaaja hooldamisel oli vajadus kasutada õhkmadratseid, keeramise jälgimislehti ei kasutata, lamatisi osatakse ennetada ja ära tunda. Teenusesaajate abivahendid (ratastoolid, tugiraamid, rulaatorid) on isiklikud, teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks ka Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (kõrged käimisraamid, ratastoolid jm). Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid, riiete pesemine toimub Hooldekodus kohapeal. Hooldekodul on ka oma rõivavaru. Hooldustöötajad abistavad igal päeval teenusesaajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt ratastooli või istuvasse asendisse tõusmisel). Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid. Mähkmeid vahetatakse üks kuni kolm korda päevas (sõltuvalt teenusesaaja abivajadusest), vajadusel sagedamini. Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Vestlustest hooldusjuhiga selgus, et üle keha pesemine toimub kaheksa päeva tagant, sama kinnitas paikvaatlusel pesemise graafikust tehtud foto. Et teenusesaajate pesemine on planeeritud kaheksa päeva tagant ja pesemine toimub tööpäeviti, tekib olukord, kus reedel pestud inimesi ei pesta kord nädalas. 19. nädalal (05-05.2025-11.05.2025) ei toimunud 02.05.2025 pestud teenusesaajate Ü.P., T.M., M.S., K.Ž. ja T.L. üle keha pesemist. Pesupäeval vahetatakse ka teenusesaaja riided ja voodipesu, korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest juuksuriteenust ja pediküüri. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud, välja arvatud üle keha pesemine, mis on korraldatud harvem kui ette nähtud. 4 3.2.4. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud. Hooldekodus töötab õde, kes viibib kohapeal E, K, R. Õde osaleb ka vahetuse üleandmisel, suhtleb perearstiga, järgib teenusesaajate raviskeeme. Ravimite tellimisel kasutatakse lindisüsteemi. Õde jagab ravimid personaalsetesse ravimikarpidesse (teenusesaajale jagab ravimid hooldustöötaja), teostab õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit ja teeb koostööd teenusesaaja perearstiga, infot jagatakse hooldusjuhiga, vajadusel kutsutakse kiirabi. Õde jagab hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendab ja märgib korraldused infotahvlile, mõõdab üks kord kuus vererõhku ja teeb haavaravi. Hooldajad annavad õele infot suuliselt või märgivad digipäevikusse, ka käsimüügiravimite andmine dokumenteeritakse, kasutusel on Cloudcare infosüsteem. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. 3.2.5. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodus töötab tegevusjuhendaja, kes sisustab teenusesaajate vaba aega, Hooldekodu kodukorra kohaselt on 10.00–12.00 ja 15.00-16.00 tegevusringi aeg. Toimuvad käelised tegevused (joonistamine värvimine, viimasena õpiti klaasile maalimist) vestlusringid, võimlemine, olemas on velotrenažöör, mida aktiivselt kasutatakse, toimuvad ühisüritused. Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt rulaatoriga koridoris jalutamine, ristsõnade lahendamine, lugemine, audio raamatu kuulamine, oma toast välja tulemise motiveerimine, vestlused teiste teenusesaajatega ja töötajatega, üks kord kuus ühisüritustel osalemine). Kui liikuvatel teenusesaajatel on soovi korral võimalik viibida õues, siis teisel korrusel elavatel teenusesaajatel on liikumine õue piiratud, hooldusjuhi sõnul jälgitakse tubade tuulutamist. Juhatuse liikme sõnul paraneb liikumine teiselt korruselt lähiajal, järelevalvemenetluse ajal on lifti paigaldustöödega alustatud. Juhuvalimina valitud intervjuud lähedastega kinnitasid, et suhtlemist teenusesaajatega toetatakse. Külastajate kohtumisest palutakse üks päev ette teatada, soovitatav külastusaeg on ajavahemikel: 14.00 – 16.00 või 18.15 – 20.00, täidetakse tervisedeklaratsioone, mis annab külastustest hea ülevaate. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab valdavalt määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. 3.2.6. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Vestlustest Kehtna Vallavalitsuse ja Türi Vallavalitsuse sotsiaaltöötajatega selgus, et hooldusteenusele suunamisel koostatakse haldusakt, mis sisaldab abivajaduse hindamise tulemusi, abivajaduse ulatust ja teenuse rahastamist. SHS § 21 lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenuse saajaga või kui teenuse saaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. SKA kontrollis viie teenusesaaja (A.M., N.K., R.O., V.S., M.V.) hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. 5 Kontrollitud hooldusplaanidest olid kahe teenusesaaja hooldusplaanid koostatud hiljem kui 30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest: 1. 17.03.2025 teenusele saabunud M.V. hooldusplaan oli koostatud 05.05.2025; 2. 12.10.2024 teenusele tulnud A.M. hooldusplaan oli koostatud 20.11.2024. Hooldusjuhi sõnul minnakse mai kuu jooksul üle elektroonilisele plaanide koostamisele Cloudcare infosüsteemis, mis võimaldab paremaini kinni pidada hooldusplaani koostamise ajalisest nõudest. Hooldekodus toimub hooldusplaani koostamine meeskonnatöös. Hooldusjuhi selgituste kohaselt kogub tema esmase teabe teenusesaaja abivajadusest ja vastutab hooldusplaanide koostamise eest. Koostöös hooldustöötaja, tegevusjuhendaja ja õega toimub abivajaduse hindamine ja vajaminevate hooldustoimingute ning muud toimetulekut toetavate tegevuste väljaselgitamine. Kontrollitud viiest hooldusplaanist selgus, et need sisaldavad hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgist lähtuvaid tegevusi, tegevuse kestust ja sagedust. Hinnang tegevuste elluviimise kohta on kommentaaride lahtris. Hooldusplaanid on sõnastatud isikukeskselt, mõeldud on teenusesaaja turvalisusele. Hooldekodu vaatab üle teenusesaaja tegevus- ja osalusvõimet vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel sagedamini (oluliste muutuste ilmnemisel või haiglast tulles). Vestlustest selgus, et lähedased on teadlikud hooldusplaani koostamisest ja rahul Hooldekodus osutatava ÜHteenusega, kuid koostatud hooldusplaaniga pigem tutvunud ei ole. Teenusega rahulolu kinnitasid ka Kehtna ja Türi Vallavalitsuste sotsiaaltöötajad. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud SHS § 21 sätestatud nõuetest välja arvatud SHS § 21 lõige 2, kõik hooldusplaanid ei ole koostatud 30 päeva jooksul arvates teenuse alustamisest. 3.2.7. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhatuse liikme sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist enne töösuhte loomist. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku 20 töötajat, kellest hooldus- ja abihooldustöötajaid on 15. Hooldekodu personali hulka kuuluvad hooldusjuht, teenindusjuht, kaks kokka ja õde. Hooldusjuhi sõnul töötavad hooldustöötajad 24- (8.00 - 8.00) ja 8- (8.00 - 16.30), 11- (8.00-19.00) või 13- tunnises vahetuses (19.00 - 8.00). Päeval on tööl kaks hooldajat, öösel üks, lisaks abihooldustöötaja, kes täidab tegevusjuhendaja ja pesupesija ülesandeid. Kontrollitud tööajatabelitest (märts 2025 kuni mai 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid hooldustöötaja juhendamisel. Juhatuse liikme sõnul rakendatakse hooldajate haigestumise korral töökorda, kus hooldusjuhi ja teenindusjuhi tööajad on nihutatud, nimetatud muudatus tagab abihooldaja juhendamise hooldustöötaja poolt, nii hooldusjuht kui teenindusjuht on kantud MTRi ka hooldajana. SKA seisukoht Hooldekodu on taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutada. 3.2.8. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu hinnakirja kohaselt kujuneb hooldusteenuse hind lähtudes teenusesaaja hooldusvajadusest. Hooldekodu on kehtestanud neli hooldusteenuse taset: 6 Esimese taseme hooldusteenuse hinnaks kujuneb 1320 eurot, millest hoolduskomponent on 510 eurot. Neljanda taseme hooldusteenuse hinnaks 1770 eurot, millest hoolduskomponent on 840 eurot. Ühekohalise toa kasutamise eest lisandub 100 euro suurune tasu. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (arvestatud märts- mai töögraafikutes olnud hooldajate arvu - 11 hooldustöötajat, kellest viis on abihooldajad) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 641 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. Hooldekodul tuleb 01.07.2026 aastaks (määrus nr 36 §d 3 ja 4) tagada teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohalolek kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. SKA seisukoht: Hooldekodu on käesoleval ajal täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. Turvalisuse tagamiseks kindlustada, et teenusesaajate abikutsumise süsteem oleks kõigis kõigis teenuskohtades kättesaadav ja töökorras. 4.3. Õueala turvaliseks arendamisel teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega. 4.4. Kontrollida regulaarselt töötajate töötamise piirangu puudumist karistusregistrist 4.5. Dokumenteerida suure hooldusvajadusega voodikesksete teenusesaajate hooldustoiminguid (n keeramise jälgimine, joomise jälgimine). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 7