Kiri

LISA 2: Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kulude määramise juhend 1. Dokumendi eesmärk ja kasutusala Juhendmaterjali eesmärk on ühtlustada teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile tehtavate kulude määratlemise ning andmete kogumise põhimõtteid. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on sõnastatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi TAKS) § 2 punktides 2, 5 ja 7. Vastavalt seaduses sätestatule on: ▪ teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta; ▪ arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks; ▪ innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). TAKS-is sätestatud definitsioonid on üldsõnalised, ei kirjelda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkondade eripärasid ega anna detailsemaid juhiseid tegevuste määratlemiseks. Sellest tulenevalt kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude täpsemaks defineerimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud ning OECD ja EL-i riikides statistika kogumise standardina kasutatavad Frascati1 ja Oslo2 käsiraamatud. Käsiraamatute määratlused annavad täpsemad alused tegevuste ja kulude klassifitseerimisel ning võimaldavad esitada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puudutavat statistikat rahvusvaheliselt ühtlustatud põhimõtete alusel. Käesolevas juhendmaterjalis: 1) kirjeldatakse teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevust toetavate kulude määratlemise põhimõtteid; 2) kirjeldatakse innovatsiooni ning innovatsiooni toetavate kulude määratlemise põhimõtteid. Juhendmaterjali lisas 1 on toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuste näited, lisas 2 on esitatud ülevaated tegevustest, mis ei kuulu teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni alla. 2. Teadus- ja arendustegevusega seotud kulud 2.1. Teadus- ja arendustegevus ja selle kulud Riiklikult määratakse teadus- ja arendustegevuse kulude alla nende tegevuste kulud, mis vastavad Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse definitsioonile või on otseselt seotud 1 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 2 OECD (2018), Oslo Manual 2018: Guidlines for Collecting, Reporting and Using Data on Innovation 4th Edition, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264304604-en 1 teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega. Frascati käsiraamatu kohaselt on teadus- ja arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärk on suurendada teadmiste (sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste) hulka ning kasutada saadud teadmisi uute rakendusalade leidmiseks. Teadus- ja arendustegevuse mõiste hõlmab kolme liiki tegevusi: − alusuuringud, mille alla kuulub eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse eesmärgiga saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise eesmärgita; − rakendusuuringud, milleks on algupärased uuringud, mis on suunatud kindla praktilise eesmärgi täitmiseks; − eksperimentaalarendus, mille eesmärk on uue teadmise loomine läbi uute toodete valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamise. Teadus- ja arendustegevust (alusuuringuid, rakendusuuringuid, eksperimentaalarendust) iseloomustavad viis põhialust, mis peavad olema põhimõtteliselt alati täidetud. Tegevus peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning korratav. 2.1.1. Uudsus (ingl. k. novel) Teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine, jäljendamine ja olemasoleva teadmise kohandamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent. 2.1.2. Loomingulisus (ingl. k. creative) Teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevuseks ei loeta. 2.1.3. Ettemääramatu tulemusega (ingl. k. uncertain) Teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada. 2.1.4. Süstemaatilisus (ingl. k. systematic) Teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursid, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse. 2.1.5. Korratav ja/või ülekantav (ingl. k. transferable and/or reproducible) Kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti protsess ja tulemused peavad olema 2  süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirdamiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevuses korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemuste avaldamine teaduskirjanduses, intellektuaalomandi kaitse kasutamine või ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse korral ka tulemuste sisemine talletamine. Lisaks teadus- ja arendusprojektide kuludele kuuluvad teadus- ja arendustegevuse kulude alla ka teadustöö läbiviimisega seotud otsesed kulud, sealhulgas teadustöötajate palgakulu ning teadusinfrastruktuuri kulu. 2.2. Teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja kulud Teadus- ja arendustegevust toetavateks tegevusteks loetakse riiklikult neid tegevusi, mis otseselt toetavad Eesti teadus- ja arendussüsteemi toimimist või on vajalikud teadus- ja arendustegevuseks, kuid mis ei vasta Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse definitsioonile ja viiele põhialusele. Sealjuures peab tegevuste seos ja panus teadus- ja arendustegevusse või -süsteemi olema üheselt mõistetav. Teadus- ja arendustegevust toetavate tegevuste alla kuuluvad: 2.2.1. teadus- ja arendusasutuste tegevustoetused, mis ei ole määratud teadus- ja arendusprojektideks; 2.2.2. teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavad tegevused (va teadus- ja arendusprojekti otseste kulude katmine); 2.2.3. teadus- ja arendustegevuse avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud tegevused; 2.2.4. teadus- ja arendustegevuse populariseerimise ja uurimistöö tulemuste tutvustamisega seotud tegevused; 2.2.5. teadustöötajate ja –asutuste võrgustumist ja koostööd edendavad tegevused. 3. Innovatsiooniga seotud kulud 3.1. Innovatsiooni tegevused ja kulud Riiklikult loetakse innovatsiooniga seotud kuludeks neid kulusid, mille kaudu toetatakse innovatsiooni loomist ja rakendamist ettevõtetes ja asutustes. Oslo käsiraamat defineerib innovatsiooni, kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi (või nende kombinatsiooni), mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. − Toote/teenuse innovatsioon on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest, ning mis on tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muutusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. − Protsessiinnovatsioon on uus või oluliselt täiustatud protsess ühe või mitme asutuse funktsiooni (sh toodete/teenuste arendamise või tootmise; turunduse ja müügi, juhtimise ja administreerimise, info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise ja rakendamise) täitmiseks, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelnevast protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele. Protsessiinnovatsiooni alla kuulub näiteks oluliste 3  muudatuste tegemine tootmises, mis tõstavad protsessi kiirust, kvaliteeti või keskkonnasäästlikkust. Innovatsiooni iseloomustavad neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine. 3.1.1. Teadmine (ingl. k. knowledge). Innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue (sh teadus- ja arendustegevusel tulemusel saadava) teadmise rakendamisel. 3.1.2. Uudsus (ingl. k. novelty). Innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel oleva alternatiiviga. Uudsus võib väljenduda nii tehnilises lahenduses kui kasutaja subjektiivses tunnetuses (sh kasutajakogemuses). 3.1.3. Rakendamine (ingl. k. implementation). Innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideed genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest. 3.1.4. Väärtuse loomine (ingl. k. value creation). Innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljund id on ebakindlad ja ebaühtlased. 3.2. Innovatsiooni toetavad tegevused ja kulud Tegevused, mille eesmärgiks on toetada innovatsioonisüsteemi toimimist, vähendada süsteemi tõrkeid ning soodustada teadmiste, informatsiooni, tehnoloogiate ning tööjõu voogu ettevõtete ja asutuste (sh teadus- ja arendusasutuste) vahel, kuid mille tulemusena ei võeta kasutusele uusi tooteid/teenuseid või protsesse, kuuluvad innovatsiooni toetavate tegevuste alla ning klassifitseeritakse innovatsiooni toetavate kuludena. Innovatsiooni toetavate tegevusteks on näiteks teadlikkuse tõstmine, avaliku ja erasektori uuenduste absorbeerimisvõime kasvatamine, võrgustike ja koostöö toetamine. Sarnaselt teadus- ja arendustegevust toetavatele tegevustele, tuleb innovatsiooni toetavate tegevuste klassifitseerimisel hinnata, kas tegevus on vältimatult vajalik Eesti innovatsioonisüsteemi toimimise tagamiseks. Lisa 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuste näited. 1. Teadus- ja arendustegevused 1.1. Teadus- ja arendusprojektide toetused ja lepingud: − uurimistöö (alusuuringute, rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse) grandid; − sihttoetused teadus- ja arendusasutusele, uurimisrühmale või teadustöötajale teadus- või eksperimentaalarendusprojekti läbiviimiseks; − teadus- ja arendustegevuse lepingud era- või avaliku sektoriga; 4  − riiklikud või valdkondlikud teadusprogrammid; − rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis osalemise toetused. 1.2. Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri toetused: − teadustaristu toetused, sh seadmete ja tarvikute soetamise toetused; − teadustaristu avamise (sh seadmete kasutamise ja teenuste osutamise) toetused; − rahvusvahelistes teadusinfrastruktuurides osalemise toetused. 1.3. Teadus- ja arendustöötajate palgakulu (sh nooremteadurite/doktorantide palgakulu). 1.4. Teadus- ja arendustöötajate mobiilsustoetused, millega toetatakse teadus- ja arendusprojekti läbiviimist teises riigis või asutuses: − sissetuleva ja väljamineva järeldoktori toetused; − välisriigist Eestisse tuleva teadlase toetused; − sektoritevahelist mobiilsust edendavad toetused. 2. Teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused 2.1. Asutuste toetused, mis ei ole määratud teadus- ja arendusprojektideks: − teadus- ja arendusasutuse tegevustoetused; − teadus- ja arendustegevust populariseerivate või rakendavate asutuste tegevustoetused. 2.2. Teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavad tegevused (va teadus- ja arendusprojekti otsesed toetused): − üldotstarbeline andmekogumine, mis on vajalik teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, aga mis ei sisaldu teadus- ja arendusprojektis; − teaduskollektsioonide kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. 2.3. Teadus- ja arendustegevuse avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud tegevused: − teadusraamatukogude tarvikute tellimine; − teadusandmebaasidele ligipääsu tagamine; − avatud teadusega seotud tegevused, sh teadusandmete säilitamise ja avaldamise toetamine. 2.4. Teadus- ja arendustegevuse populariseerimise ja uurimistöö tulemuste tutvustamisega seotud tegevused: − populaarteaduslike artiklite ja teoste avaldamise toetamine; − teadustulemusi tutvustavate ürituste, sh konverentside ja seminaride korraldamise toetamine; − teadus- ja arendustegevuse populariseerimistoetused; − teaduspreemiate väljaandmine; − teadus- ja arendustegevusega seotud koolitused ja nõustamisteenused; − Eesti tutvustamine teadustöö sihtriigina. 5  2.5. Teadustöötajate ja –asutuste võrgustumist ja koostööd edendavad tegevused:− teadus- ja arendustegevustega seotud võrgustike ja klastrite toetused;− rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide, partnerluste liikmemaksud; − teadus- ja arendusasutuste või teadustöötajate koostöötoetused. 3. Innovatsiooniga seotud tegevused: − innovatsioonitoetused, innovatsioonilaenud, mille eesmärgiks on uue toote/teenuse või protsessi arendamise (sh prototüüpimise) ja rakendamise toetamine; − olemasoleva tehnoloogia (sh digitaliseerimine, automatiseerimine) juurutamise toetamine; − teadmussiirde toetamine; − arenduskeskuste innovatsioonitoetused (uute toodete, teenuste või protsesside arendamiseks ja rakendamiseks); − innovaatilise riigihanke toetused. 4. Innovatsiooni toetavate tegevused: − innovatsiooniga (sh intellektuaalomandiga) seotud koolitused ja nõustamisteenused; − innovatsiooniga seotud koostöövõrgustike ja klastrite toetused; − arenduskeskuste ja - asutuste tegevustoetused; − teadusparkide ja inkubaatorite (tegevus)toetused; − asutuste ja ettevõtete absorbeerimisvõime kasvatamise toetused. Lisa 2. Ülevaade tegevustes, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni määratlusele. 1. Nimekiri tegevustest, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse määratlusele Frascati käsiraamatu kohaselt. 1.1. Poliitikauuringud, sealhulgas programmide, poliitikate ja meetmete analüüs, eel- ja järelhindamine, mõjude hindamine; poliitikameetmeid ja seadusandlikku tegevust toetav töö (poliitiline ja juriidiline nõustamine, haldustegevuse tehniline tugi). 1.2. Üldotstarbeline andmete kogumine, mis ei ole teadus- ja arendusprojekti lahutamatu osa. Näiteks kvartaalsed töötuse uuringud, terviseandmete kogumine, meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire. 1.3. Kogumine, kodeerimine, salvestamine, liigitamine, levitamine, tõlkimine, kopeerimine, jäljendamine, pöördprojekteerimine. 1.4. Andmetöötlus ja statistiline analüüs korraliste eesmärkide täitmiseks, mis toimub väljaspool teadus- ja arendusprojekti. 1.5. Turu-uuringud ja teostatavusuuringud, va teadus- ja arendusprojektide teostatavusuuringud. 1.6. Väljaspool eksperimentaalarendust toimuvad tegevused, sh korralised toodete või protsesside muudatused; tavateadmisel põhinev tootearendus; tootmise käivitamine, tootmisprotsessi seadmestamine ja ümberkorraldamine; patentide ja litsentside taotlemine. 6  1.7. Tarkvara ja infosüsteemide loomine ja arendus teadaolevate meetodite ja olemasolevate tarkvaraliste töövahenditega. 1.8. Teadus- ja arendustegevuse toetuste taotlemise, haldamise ja jagamisega seotud tegevus ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisega seotud tegevus, sh teaduskonverentside korraldamine. 1.9. Pedagoogiline tegevus akadeemilistes asutustes, va doktoriõppe juhendamine. 2. Nimekiri tegevustest, mis ei vasta innovatsiooni määratlusele Oslo käsiraamatu kohaselt. 2.1. Uus kontseptsioon, prototüüp, mudel või toode, mida pole veel rakendatud. 2.2. Tavapärased, rutiinsed toote/teenuse muudatused ja uuendused, näiteks tarkvara uuendused koodis olevate vigade parandamiseks. 2.3. Väheolulised muudatused kapitalis, sh seadmete vahetamine või seadmepargi laiendamine. Näiteks identse või sarnase seadme soetamine. 2.4. Minimaalsed muudatused toote/teenuse välimuses või omadustes, näiteks toote värvi muutmine. 2.5. Eriprojekti järgi tootmine, juhul kui tegemist on asutuse jaoks tavapärase tootmisviisiga ning uue toote või protsessi puhul ei esine olulisi erinevusi võrreldes asutuse senise toote või protsessiga. 2.6. Jaemüügi, hulgimüügi, transpordi ja ladustamisega seotud asutuste tegevused, välja arvatud juhul, kui muudetakse olulised asutuse seniseid tooteid või protsesse. 2.7. Uute asutuste tooted/teenused või protsessid, välja arvatud juhul kui uus toode/teenus või protsess erineb märkimisväärselt seni turul pakutavast. 2.8. Asutuste liitumine või omandamine. 2.9. Toote/teenuse pakkumise lõpetamine turul ja protsessi kasutamise või sisseostu lõpetamine. 7 LISA 4: GBAORD-i küsimustiku täitmise juhend Valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste (ingl government budget appropriations or outlays allocated to R&D, GBAORD) andmete kogumise eesmärk on saada teavet riigieelarves tehtud rahaeraldiste kohta, mis on otseselt suunatud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks riigis. Kogutavad andmed võimaldavad analüüsida teadus- ja arendustegevuseks suunatud rahaeraldiste sotsiaalmajanduslikku eesmärgistatust, et oleks ülevaade, milliste valdkondade sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks on valitsus eelarvesse teadus- ja arendustegevuse rahalisi vahendeid kavandanud. Ühtlasi on vastav andmestik oluliseks indikaatoriks riikide võrdluses rahvusvahelistes ülevaadetes (andmeid avaldatakse Eurostati kodulehel: http://ec.europa.eu/eurostat/data/database). Andmete kogumise kohustus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) ja selle alusel vastu võetud Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 995/2012, 26. oktoober 2012, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse rakendamiseks. Andmeid kogutakse ministeeriumitelt, kellel vahendusel toimub riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud rahade jaotus allasutustele. Andmeid küsitakse tagasiulatuvalt, eelmisel kalendriaasta teadus- ja arendustegevuse kulude kohta. GBOARD-i statistika arvestusse kuuluvad nii teadus- ja arendustegevuse kui teadus- ja arendustegevust toetavad kulud. Eelarveeraldiste kategooriad Teadus- ja arendustegevusele suunatud rahaeraldised riigieelarvest kajastatakse sotsiaalmajandusliku eesmärgi järgi vastavalt NABS 2007 klassifikaatorile, mis koosneb 13-st rakendusvaldkonnast. Kulude jaotuse määramisel on võimalik lähtuda meetme sisust või eesmärgist. Rakendusvaldkonnad NABS 2007 järgi on: 1. Maakoore, hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine – siia kuulub maakoore ja vahevöö uurimine ja kasutuselevõtt, merede, ookeanide uurimine ja kasutuselevõtt, atmosfääriuuringud, geofüüsika, kliima ja meteoroloogialased uuringud, polaaruuringud ja hüdroloogia, maavarade uurimine ja kasutuselevõtt (sh ka merepõhjas) jms. 2. Keskkonnakaitse – siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tõhustada saastekontrolli nagu saasteallikate ja -ainete tuvastamine ja analüüs, reostuse põhjuste analüüs, saaste mõju keskkonnale ja selle tagajärjed inimestele, faunale, floorale ja mikroorganismidele, samuti biosfäärile. Seirevahendite väljatöötamine mõõtmaks igat liiki (müra, vibratsioon, radioaktiivne saaste) reostust. Siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mis on suunatud saaste elimineerimiseks ja preventsiooniks igat liiki saaste osas nii atmosfääris, maapinnal, veestikes kui ka töö- ja elukeskkonnas.  Siia kuuluvad: atmosfääri ja kliima kaitse; välisõhu kaitse; tahked jäätmed; ümbritseva vee kaitse; pinnase ja põhjavee kaitse; müra ja vibratsioon; liikide ja levilate kaitse; kaitse loodusõnnetuste vastu; radioaktiivne reostus. 3. Maailmaruumi uuringud ja hõivamine – siia kuulub astronoomia ja astrofüüsika rakendusuuringud, kosmosealased teadusuuringud, satelliidid, kosmoselennud, stratosfääriuuringud, stardisüsteemid, kosmose laboratooriumid, kosmoserännud jms. 4. Transport, telekommunikatsioon ja infrastruktuurid – siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mis on seotud infrastruktuuri ja maa arendusega, sh ehitus, linnaplaneerimine, maakasutus, transport, telekommunikatsioon, veevarustus ja – puhastus, linnastumisega tekkivate kahjude vältimine jms. 5. Energia (tootmine, jaotamine, ratsionaalne kasutamine) – siia kuulub kõigi energiaallikate tootmine, salvestamine, ülekandmine, jaotamine ja energia mõistlik kasutamine, energia tootmise ja jaotamise efektiivsus, energia kokkuhoid, süsihappegaasi eraldumise vähendamine, taastuvenergia allikad, tuumaenergia jms. 6. Tööstustootmine ja –tehnoloogia – siia kuulub tootmis- ja töötlemistehnoloogia, tööstustooted ja nende tootmisprotsessid. Siia kuulub ka teadus- ja arendustegevus, mis on seotud tootmiseefektiivsuse ja jäätmemajandusega. 7. Tervishoid – siia kuulub ravi, tervislik toitumine, ravimiuuringud, sotsiaalmeditsiin, narkootikumidega seotud uuringud, geriaatria, töötervishoid, haiguste tõrje jms. 8. Põllumajandus, metsandus, kalandus – siia kuulub põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja toiduainete tootmise arendamine, väetised, biotsiidid, biokahjurite tõrje, põllumajanduse mehhaniseerimine, kultuurmetsanduse mõju keskkonnale, põllumajanduse tootlikkuse ja toidutehnoloogia arendamine, loomakasvatus ja piimandus, veterinaaria ja teised põllumajandusteadused. 9. Haridus – siia kuulub üldharidus, formaal- kui ka mitteformaalharidus, eriharidus, pedagoogika, didaktika, haridusteenused. 10. Kultuur, vaba aja veetmine, religioon, meedia – siia kuulub kultuur, religioon ja vaba aja veetmine sotsiaalse nähtusena ning nende mõju ühiskonnale, rassiline ja kultuuriline integreerimine ja sellega seotud sotsiaal- kultuurilised muutused, siia kuulub ka spordiga, kunstiga, raamatukogudega, arhiividega, keeleoskusega jms seotu, käsitletuna sotsiaalse nähtusena. 11. Poliitilised ja sotsiaalsed süsteemid, struktuurid ja protsessid – siia kuulub avalik haldus, majanduspoliitika, regionaaluuringud, sotsiaalsed muutused, protsessid ja konfliktid, sotisaalabi ja sotsiaalne julgeolek, töökorralduse sotsiaalsed aspektid, soouuringud, vähemuste kaitse jms. 12. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud GUF rahadest (ülikoolide fond). 13. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud muudest allikatest – rakendus on määratlemata uuringutel, mis on ette võetud teadmiste hulga suurendamiseks, kuid mida ei saa siduda konkreetse rakendusvaldkonnaga, ning mille puhul rakendust ei määratletud ka vahendite eraldamisel. Enamasti on sel juhul tegemist alusuuringutega (algupärased teoreetilised ja eksperimentaaluuringud uute teadmiste saamiseks looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest, seadmata eesmärgiks nende teadmiste rakendamist). 14. Riigikaitse – siia kuuluvad riigikaitselised uuringud, sh ka riigikaitse eelarvest rahastatavad tuuma- ja kosmoseuuringud. Samas riigikaitse eelarvest rahastatavad tsiviiluuringud (meteoroloogia, meditsiin, telekommunikatsioon) tuleks näidata vastava rakendusvaldkonna all. Saatja: Marion Pajumets - SOM <[email protected]> Saaja: Kristiina Kislov, Marek Jaansoo, Olga Galaburda, Kristel Abel, Ravimiamet, SKA Info, Evelina Teearu, Mari Teesalu - SOM, Mart Uusjärv - SOM Teema: Teadus- ja arendustegevuse rahastamise aasta-aruanne HTMile Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, head valitsemisala asutuste kolleegid! Haridus- ja Teadusministeerium palub selgi aastal ministeeriumitel esitada kogu oma valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) ülevaate eelmiste aasta osas ning 2025. aasta eelarve ja aastate 2026-2029 olemasoleva rahastuse kohta. Palume esitada lisatud tabelis (Vt Lisa 1) kõik teie asutuse riigieelarvest (maksutuludest või välisvahenditest) eraldatud või kavandatud vahendid teadus- ja arendustegevusele. Teie teisi teadus- ja arendustegevuse vahendeid (näiteks ETAG-i uurimistoetused, Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi vahendid vm riigieelarveväline rahastus) palume aruandluses mitte kajastada. Kui sellisel grandil on omaosalus, mis käib läbi riigieelarve, siis palume omaosalus tabelis siiski ära tuua. Kõikide tegevuste puhul palume esitada tegevuse klassifikatsiooni: teadus- ja arendustegevuse (TA kulu) või teadus- ja arendustegevust toetav kulu (TA-d toetav kulu), vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi lisatud juhendmaterjali „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude määramise juhend“ (Vt Lisa 2) määratlustele. Juhul, kui ühe tegevuse raames viiakse läbi nii teadus- ja arendustegevusi kui toetavaid tegevusi, siis palume need vormis esitada kahe erineva reana. Tähtajaks on 4. mai. Kui on küsimus, palun küsige. Tervitused! Mari ja Marion, SoMi teadusnõunikud Saatja: Marion Pajumets - SOM <[email protected]> Saaja: Kristiina Kislov, Marek Jaansoo, Olga Galaburda, Kristel Abel, Ravimiamet, SKA Info, Evelina Teearu, Mari Teesalu - SOM Teema: RE: Teadus- ja arendustegevuse rahastamise aasta-aruanne HTMile Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Vabandan, tähtaeg on, loomulikult, tulevikus – 4. juuni. Palun kinnitage, et saite kirja kätte ja saate seatud tähtajaks sisendi saata. Kuulmiseni! Marion Pajumets teadusnõunik Sotsiaalministeerium From: Marion Pajumets - SOM Sent: Monday, May 26, 2025 4:24 PM To: [email protected]; Marek Jaansoo <[email protected]>; Olga Galaburda <[email protected]>; Kristel Abel <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Evelina Teearu <[email protected]> Cc: Mari Teesalu - SOM <[email protected]>; Mart Uusjärv - SOM <[email protected]> Subject: Teadus- ja arendustegevuse rahastamise aasta-aruanne HTMile Tere, head valitsemisala asutuste kolleegid! Haridus- ja Teadusministeerium palub selgi aastal ministeeriumitel esitada kogu oma valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) ülevaate eelmiste aasta osas ning 2025. aasta eelarve ja aastate 2026-2029 olemasoleva rahastuse kohta. Palume esitada lisatud tabelis (Vt Lisa 1) kõik teie asutuse riigieelarvest (maksutuludest või välisvahenditest) eraldatud või kavandatud vahendid teadus- ja arendustegevusele. Teie teisi teadus- ja arendustegevuse vahendeid (näiteks ETAG-i uurimistoetused, Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi vahendid vm riigieelarveväline rahastus) palume aruandluses mitte kajastada. Kui sellisel grandil on omaosalus, mis käib läbi riigieelarve, siis palume omaosalus tabelis siiski ära tuua. Kõikide tegevuste puhul palume esitada tegevuse klassifikatsiooni: teadus- ja arendustegevuse (TA kulu) või teadus- ja arendustegevust toetav kulu (TA-d toetav kulu), vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi lisatud juhendmaterjali „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude määramise juhend“ (Vt Lisa 2) määratlustele. Juhul, kui ühe tegevuse raames viiakse läbi nii teadus- ja arendustegevusi kui toetavaid tegevusi, siis palume need vormis esitada kahe erineva reana. Tähtajaks on 4. mai. Kui on küsimus, palun küsige. Tervitused! Mari ja Marion, SoMi teadusnõunikud