Krüptovaraturu seaduse eelnõu

Riigikantselei [email protected] Meie 05.03.2024 nr 1.1-10.1/5460-20 Krüptovaraturu seaduse eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks krüptovaraturu seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Märkuste tabel Kristiina Kubja 5885 1398 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU (KrüTS) Märts, 2024 Krüptovaraturu seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist ja järelevalvet tema üle ning vastutust, täpsustades ja täiendades sätteid, mis sisalduvad: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), ning 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79). § 2. Seaduse kohaldamisala (1) Käesolevat seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja krüptovaraga kauplemise platvormil kauplemisele võtmisega ning kes osutavad krüptovarateenuseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 tähenduses ja selle kohaldamisala ulatuses. (2) Kui krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositoorium või reguleeritud väärtpaberituru korraldaja on krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse § 3 tähenduses, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-des 5 ja 6, § 7 lõigetes 4 ja 5, §-s 8, § 15 lõigetes 3, 5–8, § 17 lõigetes 3 ja 4 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 48 sätestatut. Alternatiivfondi valitsejana ei käsitata väikesemahulise alternatiivfondi valitsejat. (3) Krüptovara, mis ei ole varapõhine token ega e-raha token (edaspidi muu krüptovara), emiteeriva, pakkuva ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 6 lõikes 4, § 7 lõikes 4 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 48 sätestatut. Kui muud krüptovara emiteeriv isik (edaspidi muu krüptovara emitent) ei ole ise muu krüptovara pakkuja ega muu krüptovara kauplemisele taotleja, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse 7. ja 8. peatükis sätestatut. (4) Käesolevas seaduses lähtutakse kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja märkimisväärse seose määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 82 ja 10 sätestatust. (5) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. § 3. Krüptovaraturu osaline (1) Krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse tähenduses on: 1) krüptovarateenuse osutaja; 2) varapõhise tokeni emitent, e-raha tokeni emitent või muu krüptovara emitent (edaspidi koos krüptovara emitent); 1 3) muu krüptovara pakkuja ja krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik, välja arvatud, kui ta ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaldamisalasse. (2) Varapõhise tokeni emitent on isik, kes emiteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud varapõhist tokenit. (3) E-raha tokeni emitent on krediidiasutus või e-raha asutus, kes emiteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud e-raha tokenit. (4) Muu krüptovara pakkuja on isik, kes avalikult pakub muud krüptovara. (5) Muu krüptovara kauplemisele võtmise taotleja on isik, kes taotleb muu krüptovara kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on muu krüptovara kauplemisele võetud, sealhulgas muu krüptovara emitendi nõusolekuta. § 4. Terminid (1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 tähenduses, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Konsolideerimisgrupp on kontsern Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 tähenduses. (3) Lepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, välja arvatud Eesti. 2. peatükk Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele § 5. Krüptovaraturu osalise tegevusluba (1) Krüptovaraturul tegutsemiseks peab krüptovaraturu osalisel olema tegevusluba (edaspidi tegevusluba), kui käesoleva seaduse §-s 6 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ei ole sätestatud teisiti. (2) Krüptovaraturu osalisele annab tegevusloa ja tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon. (3) Tegevusluba on tähtajatu ega ole teisele isikule üle antav. (4) Tegevusloa saanud krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht peab olema Eestis ja selle peab kindlaks määrama krüptovaraturu osalise asutamislepingus või põhikirjas. (5) Tegevusloa kehtivus lõpeb: 1) krüptovaraturu osalise lõpetamise otsuse tegemise korral ja kui Finantsinspektsioon on andnud selleks loa; 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel; 3) krüptovarateenuse osutaja ühendamisel ja varapõhise tokeni emitendi ühendamisel, millisel juhul luba lõpeb ühendataval ühingul; 4) uue krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi asutamisel ühinemise teel, millisel juhul luba lõpeb ühinevatel ühingutel; 5) krüptovaraturu osalise pankroti väljakuulutamisel. 2 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tegevusloa kehtivuse lõppemise korral kaotab krüptovaraturu osaline õiguse pakkuda krüptovara või taotleda selle kasutusele võtmist või osutada krüptovarateenust, milleks talle tegevusluba oli antud, sealhulgas kaotab krüptovaraturu osaline õiguse tegutseda välisriigis. (7) Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. § 6. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus (1) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositooriumi või reguleeritud väärtpaberituru korraldaja õiguse tegutseda krüptovarateenuse osutajana, kui nimetatu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 60 sätestatud krüptovarateenuse osutamise tingimustele, sealhulgas on esitanud Finantsinspektsioonile nõuetekohase ja täieliku teabe. (2) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse õiguse pakkuda krediidiasutuse emiteeritud varapõhist tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 17 sätestatud tingimustele, sealhulgas on krediidiasutus esitanud Finantsinspektsioonile nõuetekohase ja täieliku teabe ning Finantsinspektsioon on krüptovara valge raamatu heaks kiitnud. (3) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse või e-raha asutuse õigust pakkuda enda emiteeritud e-raha tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus või e-raha asutus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 48 sätestatud tingimustele, sealhulgas on teavitanud Finantsinspektsiooni valgest raamatust. (4) Muu krüptovara pakkujal ja kauplemisele võtmise taotlejal on õigus krüptovaraturu osalisena tegutseda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. § 7. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele (1) Krüptovaraturu osaline võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. (2) Osaühingust krüptovaraturu osalisel on vähemalt kolmeliikmeline nõukogu. Osaühingust krüptovarateenuse osutajal ei pea olema nõukogu, kui ta ei osuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a, b, c või d nimetatud teenust. Käesoleva lõike teises lauses sätestatud juhul kohaldatakse krüptovarateenuse osutaja osanikele nimetatud määruse (EL) 2023/1114 artiklis 68 ja määruse alusel antud õigusaktis juhtorgani liikmele kohalduvaid nõudeid. (3) Krüptovarateenuse osutaja juhatuses on vähemalt kaks liiget. (4) Krüptovaraturu osaline järgib tegevuse alustamisel, oma tegevuses ja teenuse osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud krüptovaraturul tegutsemise nõudeid. (5) Krüptovarateenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates 3 krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid. (6) Varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja teavitab Finantsinspektsiooni kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikliga 33 või 69 muudatusest juhtorganis vähemalt 30 päeva enne uue juhtorgani liikme tegevuse alustamist, välja arvatud juhul, kui teavitamine ei ole mõjuval põhjusel enne nimetatud tähtaega võimalik. (7) Varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja kehtestab oma töötajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. § 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele (1) Krüptovarateenuse osutaja tagab, et isikul, kes annab tema nimel krüptovara või krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on selleks vajalikud teadmised ja oskused, sealhulgas see isik: 1) tunneb krüptovarateenuse osutamisega seotud põhimõtteid ja krüptovarateenuse olemust ning krüptovara liike, mille kohta nõu antakse, sealhulgas oskab selgitada krüptovaraga seotud riske; 2) oskab täita kliendi korraldust parimal viisil, sealhulgas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 78 sätestatule; 3) tunneb huvide konflikti tuvastamise, vältimise ja maandamise põhimõtteid; 4) tunneb isikuandmete kaitse nõudeid; 5) oskab selgitada, kuidas lahendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 71 sätestatuga kliendi kaebused seoses krüptovarateenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt; 6) oskab soovitada, kelle poole saab klient pöörduda vaidluste lahendamiseks; 7) tunneb krüptovaraga seotud turu kuritarvitamise ärahoidmise korda; 8) tunneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 9) oskab selgitada poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas krüptovarateenusega kliendile kaasnevaid kulusid ja teenustasusid kokku, ning lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise tingimusi. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku teadmistele ja oskustele. § 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele (1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. (2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatule. (3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kasutab esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ning lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades. 4 (4) Kui krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta vastava teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile. 3. peatükk Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis § 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise luba ja nõuded (1) Kui käesoleva seaduse § 5 kohaselt krüptovaraturul tegutsemiseks õigust omav krüptovaraturu osaline soovib asutada välisriigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), filiaali või osutada kolmandas riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakkuda kolmandas riigis krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist, taotleb ta Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas peatükis kolmandas riigis tegutsemise luba). (2) Kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemiseks esitab krüptovaraturu osaline Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega (edaspidi käesolevas peatükis taotlus): 1) selle kolmanda riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriüleselt teenust osutada või krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda; 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi kolmandas riigis osutatavate teenuste ja tegevuste kohta, sealhulgas teavet selle kohta, kas seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega antakse selles riigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule; 3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja juhtimise eest vastutava isiku nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning elukoht, samuti vastutava isiku usaldusväärsust ja käesoleva paragrahvi nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada. (3) Krüptovaraturu osaline võib kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada, krüptovara pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusaktides tema tegevuse suhtes, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel juhul kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud nõudeid. (4) Filiaali juhtimise eest vastutavaks isikuks ei või olla isik: 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krüptovaraturu osalise või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) kes on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 3) kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu või kelle suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või keda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) kes ei ole suuteline korraldama krüptovaraga seotud tegevust selliselt, et tema klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) kes on esitanud järelevalveasutusele valeinfot või jätnud olulise info esitamata; 6) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. 5 (5) Finantsinspektsioon võib keelduda kolmandas riigis tegutsemise loa andmisest, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt kahjustab tema klientide huve, finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 2) krüptovaraturu osalise finantsseisund ja organisatsiooniline ülesehitus ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud krüptovarateenuste osutamiseks, krüptovara pakkumiseks või krüptovara kauplemisele võtmise taotlemiseks kolmandas riigis; 3) filiaali juhtimise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolu; 4) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt on seotud rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või sellest kõrvalehiilimise või selle katsega või suurendab selliseid riske; 5) krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma kolmandas riigis tegutsemiseks ette nähtud nõudeid; 6) krüptovaraturu osalise esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 7) kolmanda riigi pädeval asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet kolmandas riigis asutatud filiaali või seal osutatavate teenuste üle. (6) Finantsinspektsioon teeb otsuse kolmandas riigis tegutsemise loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul pärast krüptovaraturu osaliselt täielike andmete ja dokumentide kättesaamist. Finantsinspektsioon teeb otsuse viivitamata krüptovaraturu osalisele teatavaks. (7) Krüptovaraturu osaline võib alustada kolmandas riigis tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud loa andmise otsuse kättesaamist. Enne kolmandas riigis tegevuse alustamist teatab krüptovaraturu osaline Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal selles riigis tegutsemist alustatakse. (8) Krüptovaraturu osaline teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või dokumentides, kuid vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse muudatuse keelamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud alustel. § 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks, kui: 1) krüptovaraturu osaline on kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemisel esitanud valeandmeid; 2) krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleeriva asjaomase kolmanda riigi õigusakti nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise klientide huve; 3) krüptovaraturu osaline ei vasta enam kolmandas riigis tegutsemise loa saamise tingimustele, sealhulgas kui on ilmnenud käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud asjaolud; 4) krüptovaraturu osaline ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krüptovaraturu osalise tegevusest tulenevad riskid. (2) Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krüptovaraturu osalisele ja asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalveasutusele viivitamata teatavaks. 6 (3) Pärast kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab krüptovaraturu osaline kolmandas riigis tegutsemise hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. § 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis (1) Lepinguriigi krüptovaraturu osaline võib Eestis krüptovara pakkuda, selle kauplemisele võtmist taotleda ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 65 sätestatu kohaselt krüptovarateenust Eestis osutada, registreerides selleks filiaali või tegutsedes Eestis piiriüleselt. (2) Enne filiaali kaudu Eestis tegevuse alustamist teatab krüptovaraturu osaline päritoluriigi finantsjärelevalveasutuse vahendusel Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal filiaal Eestis tegutsemist alustab. (3) Eestis krüptovarateenuse osutamiseks, krüptovara pakkumiseks ja selle kauplemisele võtmise taotlemiseks peab krüptovaraturu osaline järgima käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevusele kehtestatud nõudeid. (4) Krüptovaraturu osaline teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta kavatseb lõpetada oma tegevuse Eestis filiaali kaudu. 4. peatükk Oluline osalus § 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise keelamine ning osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui esinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 42 lõikes 2 või artikli 84 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1114 vastuolus olevaks. (3) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata omandajal või isikul, kes varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on, varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 42 lõikes 2, artikli 84 lõikes 2 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist. 7 (4) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega või osaga kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega või osalusega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 41 või artiklis 83 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 41 lõike 8 või artikli 83 lõike 9 alusel nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli lubatud. (5) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja tema kontrollitavaks äriühinguks. (6) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled on arvatud üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse ja need on mõjutanud üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (7) Kui on teostatud tehing, millega varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, siis sellest tehingust tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates. 5. peatükk Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll § 14. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes raamatupidamisarvestusega seotud õigusaktides sätestatule. § 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile (1) Krüptovaraturu osaline esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. (2) Krüptovaraturu osaline ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente Finantsinspektsioonile esitama, kui ta on avalikustanud need oma veebilehel või esitanud auditeeritud ning üldkoosoleku või osanike kinnitatud majandusaasta aruande 8 äriregistrile lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Krüptovaraturu osaline peab avalikustamisel tagama, et nimetatud andmed ja dokumendid on tema veebilehel kättesaadavad vähemalt viis aastat. (3) Krüptovaraturu osaline, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (4) Lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile järelevalvelise aruande varapõhiste tokenite omanike arvu ja emiteeritud varapõhiste tokenite väärtuse kohta. Aruandeperiood on kvartal. (5) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda sagedamini aruannete esitamist, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis, või täiendavaid ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud ulatuses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ, artikli 35 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks. (7) Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (8) Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine (1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat. (3) Järelevalve eesmärgil aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande ilma põhjendamatu viivituseta. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise tuvastanud varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest. 9 (4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira krüptovaraturu osalise õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krüptovaraturu osalisel muu õiguslik alus. § 17. Audiitorkontroll (1) Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik. (2) Krüptovaraturu osaline nimetab audiitorettevõtjaks audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku ning teavitab audiitorettevõtja nimetamisest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist. Krüptovaraturu osaline esitab Finantsinspektsioonile audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla krüptovaraturu osalise audiitor. (3) Kui krüptovarateenuse osutaja usaldatavusnõuete kaitsepuhvri moodustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 lõike 4 kohaselt omavahendid, peab audiitorettevõtja kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama kontrolli tulemuse krüptovarateenuse osutajale. Krüptovarateenuse osutaja edastab kontrolli tulemuse Finantsinspektsioonile koos käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentidega, kui käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt ei ole audiitorettevõtja ülesande täitmise tähtaega muudetud. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 36 lõikes 9 ja artikli 58 lõikes 1 ning asjakohasel juhul lõikes 2 sätestatud audiitorettevõtja ülesande täitmine on kindlustandev audiitorteenus ning sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (5) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise taotluse ja põhjendatud vajaduse korral pikendada audiitorettevõtja ülesande täitmise tähtaega kuni neli kuud. (6) Krüptovaraturu osalise asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja on auditi tegemisest loobunud; 3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. (7) Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja. § 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus (1) Audiitorettevõtja on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu ülesütlemise korral teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalise kohta auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) krüptovaraturu osalise või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine; 3) modifitseeritud vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta; 4) olukord, mille tõttu krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks; 10 5) krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krüptovaraturu osalisele või tema klientidele. (2) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku kohta auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu. 6. peatükk Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ning pankrot § 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine (1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. (2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ümberkujundamisluba) ja selle saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta; 2) osanike koosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst; 4) audiitorettevõtja kontrollitud ümberkujundamisaruanne äriseadustiku § 479 kohaselt. (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui: 1) ümberkujundamisluba taotleva krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud nõuetele; 2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või äriseadustikus sätestatud nõuetele; 3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitentide klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve. (6) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamiseks. (7) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. § 20. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine (1) Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 11 (2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendatava ühinguna ühineda üksnes Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega. (3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendava ühinguna ühineda: 1) Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba; 2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sellise teenuse osutamine või tegevus, mis täiendab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul jätkab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent pärast ühinemist tegevust ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tegevusloa alusel. (5) Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel, peab uus krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent taotlema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul teeb Finantsinspektsioon otsuse ühineva Eesti krütovarateenuse osutaja või Eesti varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtivuse lõpetamise kohta samal ajal käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 sätestatud ühinemisloa ja tegevusloa andmise otsuse tegemisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei jõustu enne uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi äriregistrisse kandmise päeva. (7) Ühendatava Eesti krüptovarateenuse osutaja või Eesti varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtivuse lõpetamise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon samal ajal käesoleva seaduse § 21 lõikes 9 sätestatud ühinemisloa andmise otsuse tegemisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei jõustu enne uue ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva. § 21. Ühinemisluba (1) Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba). (2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav ühing Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) ühinemisleping; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud; 4) vandeaudiitori aruanne ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta; 5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta; 6) andmed äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ja iga juhtorgani liikme osaluse suurust; 12 7) krüptovarateenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 62 lõike 2 punktis d nimetatud tegevuskava ühinemisele järgneva kolme aasta kohta. (3) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 sätestatud juhul esitavad ühinevad ühingud ühiselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) ühinemisleping; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud; 4) vandeaudiitori aruanne ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 18 või 62 sätestatud tegevusloa taotlus. (4) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selleks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine. (5) Kui ühinemisloa taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa taotluse läbi vaatamata. (6) Kui ühendav ühing või ühinevad ühingud ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda ühendavalt ühingult või ühinevatelt ühingutelt puuduste kõrvaldamist Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. (7) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente, mis tuleb esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. Finantsinspektsioon täpsustab, millised lisaandmed ja -dokumendid tuleb esitada. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud või lõikes 7 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente ei ole Finantsinspektsioonile määratud tähtajaks esitatud või lisaandmed ja -dokumendid on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist. (9) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast ühinemisloa taotluse saamist. (10) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta tähtaja jooksul, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta. (11) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui: 1) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu juhtorgani liikmed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1114 tulenevatele nõuetele; 2) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud nõuetele; 3) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või äriseadustikus sätestatud nõuetele; 13 4) ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 5) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve. (12) Ühinevad äriühingud peavad avaldama teate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt oma veebilehel. (13) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teate avaldamist. § 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine ei ole lubatud. § 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine (1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent lõpetatakse äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlikuks lõpetamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi lõpetamise luba). (3) Lõpetamise loa saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus lõpetamise ja lõpetamise loa taotlemise kohta; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 34 lõikes 7 või artiklis 74 sätestatud kava, sealhulgas krüptovaraturu osalise hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele; 3) kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile; 4) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni. (4) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda lõpetamise loa andmisest, kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega. (6) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile teatavaks. (7) Varapõhise tokeni emitendi ja krüptovarateenuse osutaja võib sundlõpetada Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 24 või 64 alusel kehtetuks tunnistanud. (8) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 24 või 64 sätestatud asjaolude kohta. 14 (9) Sundlõpetamise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. (10) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul äriseadustiku § 203 lõikes 3 või § 366 lõikes 3 sätestatut ei rakendata. § 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot (1) Krüptovarateenuse osutaja suhtes pankrotiavalduse esitamine ja menetlemine, pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetlus toimuvad pankrotiseaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi suhtes võivad pankrotiavalduse esitada: 1) Finantsinspektsioon; 2) likvideerijad; 3) võlausaldajad. (3) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. (4) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui tema suhtes on pankrotiavalduse esitanud likvideerijad või võlausaldajad. (5) Teenuse osutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara kuulub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikliga 70 kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid. 7. peatükk Järelevalve § 25. Järelevalve eesmärk Järelevalve eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise asutamise ja tegevuse ning krüptovarateenuse osutamise ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivatele muudele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas krüptovara omanike ja krüptovarateenuse klientide huvide ning õiguste kaitset. § 26. Järelevalve alused ja ulatus (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114, Finantsinspektsiooni seaduse ja krüptovaraturu osalise tegevust reguleeriva muu õigusakti kohaselt ning selle alusel välja antud õigusaktis sätestatud korras. 15 (2) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määrustes, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. (3) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki krüptovaraturu osalisi, kes on asutatud Eestis; 2) Eesti krüptovaraturu osalise välisriigis asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalveasutus või kui selle riigi finantsjärelevalveasutusega on sõlmitud vastav kokkulepe; 3) kolmandaid isikuid, kellele on krüptovaraturu osalise ülesanded edasi antud; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel liidus tegutsemise õigust omavaid isikuid, kes tegutsevad Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt. (4) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon: 1) otsustab käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise; 2) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 artiklites 41, 42, 83 ja 84 sätestatud osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat; 3) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal krüptovaraturu osalise tegevuse vastavust tema suhtes kohalduvatele õigusaktidele; 5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi; 6) täidab muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (5) Finantsinspektsioon võib kohaldada käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud selgituste saamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. (6) Finantsinspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise ärahoidmise, avastamise ja vähendamise eesmärgil seirata krüptovara pakkumise või krüptovarateenuse osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumisega. Seiramine võib toimuda varjatult. (7) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 111 lõigetes 2 ning 5 ja käesolevas seaduses sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruse artiklis 111 ning käesoleva seaduse §-des 37–42 sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 114 kohaselt. (8) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 50 lõikes 4 ning käesolevas seaduses sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruse artiklis 50 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt. § 27. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel (1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalve teostamise eesmärgil aruandeid, tasuta teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt ja asutustelt: 1) krüptovaraturu osaline ja krüptovaraturu osalise juhtorgani liige või töötaja; 2) krüptovaraturu osalisega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhtorgani liige või töötaja; 16 3) krüptovaraturu osalise aktsionär või osanik; 4) krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja, sealjuures tehes temaga koostööd; 5) põhjendatud vajaduse korral muu kolmas isik; 6) krüptovaraturu osalise likvideerija või pankrotihaldur; 7) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus; 8) riigi põhiregistri ja riikliku registri pidaja ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus: 1) saada põhjendatud juhul otse krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta; 2) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud krüptovarateenuse osutaja ülesanded. (3) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krüptovaraturu osalisega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest krüptovaraturu osalist teavitamata. Kolmas isik ei tohi krüptovaraturu osalist teabe edastamisest teavitada. (4) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. § 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle (1) Kui krüptovaraturu osaline, kes on asutanud kolmandas riigis filiaali või osutab kolmandas riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakub kolmandas riigis piiriüleselt krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, rikub tema tegevust reguleeriva asjaomase kolmanda riigi õigusakti nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi pädeva asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. (2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi pädevale asutusele. (3) Krüptovaraturu osalise filiaal või krüptovaraturu osaline, kes osutab piiriüleselt teenust või pakub piiriüleselt krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, peab kolmanda riigi pädeva asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis. § 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. (3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste 17 tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks. § 30. Selgituste andmisest keeldumise alused Selgituste andmiseks võib kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel. § 31. Kohapealse kontrolli tegemine (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus krüptovaraturu osalist ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühingut ning isikut, kellele krüptovaraturu osalise ülesanded on edasi antud (edaspidi käesolevas paragrahvis kontrollitav), asu- või tegevuskohas kontrollida. (2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning käesolevas seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut; 3) lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krüptovaraturu osaliselt saadud teavet; 4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks. (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte vähemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, võimalusel järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid; 4) jälgida tööprotsesse; 5) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. (5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi. (7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale 18 viivitamata teatavaks. Finantsinspektsioon võib pikendada nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat hindamist. (8) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi. (9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või pärast nende tähtajaks esitamata jätmist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist, kinnitab Finantsinspektsioon oma otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. (10) Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat hindamist. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, tuleb lõppakt saata uuesti kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks. (11) Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja või määrata kontrollitavale muid kohustusi ning seada piiranguid ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha. (12) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui see on vajalik finantssektori stabiilsusest ja läbipaistvusest või klientide huvidest lähtuvalt. (13) Kui Finantsinspektsioon on kohapealse kontrolli viinud läbi käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teeb Finantsinspektsioon kontrolli tulemused viivitamata teatavaks lepinguriigi pädevatele asutustele. § 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi. (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui: 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad; 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krüptovaraturu osalisele, tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju; 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu oluline küsimus, mis on seotud krüptovaraturu osalise või krüptovaraturu osalise konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga. (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitorettevõtja omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitorettevõtja nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. (4) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitorettevõtjal on õigus kasutada käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmiseks. Audiitorettevõtjal on õigus teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele ettepanekuid lisaandmete ja -dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja võivad kasutada käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. 19 (5) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta. (6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisel. (7) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline. § 33. Ettekirjutus (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui: 1) järelevalve tulemusel on avastatud krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine; 2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine; 3) krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantsturu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid. (2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma. (3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti. § 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 2) keelata või piirata vara, sealhulgas kontode või krüptovara rahakoti kasutamist või käsutamist; 3) keelata osaliselt või täielikult krüptovaraturu osalise kasumist väljamaksete tegemine; 4) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuskulude piiramist; 5) nõuda krüptovaraturu osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite kehtestamist, muutmist ja ajakohastamist; 6) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist; 7) teha krüptovaraturu osalise üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja vahetamiseks; 8) nõuda krüptovaraturu osalise töötaja töölt kõrvaldamist; 9) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuse edasiandmisel antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist; 10) nõuda krüptovaraturu osaliselt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb käesolevast seadusest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1114; 11) esitada muid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 94 lõikes 1 sätestatud nõudmisi krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. 20 (2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada kooskõlas krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatuga muid meetmeid, sealhulgas: 1) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise tegevusloa; 2) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise loa; 3) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt; 4) rakendada sunniraha. (3) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada kliendi varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni 30 päevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud avaldus kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks. (4) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krüptovarateenuse osutaja või muu vastav isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. (5) Finantsinspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui vastav kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata. (6) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korra järgi vastava kohtu poolt. § 35. Juhtorgani kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel (1) Krüptovaraturu osalise juhatus peab üldkoosoleku, osanike koosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt ühe nädala ette. (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) krüptovaraturu osalise juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku või osanike koosoleku kokkukutsumiseks; 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku või osanike koosoleku päevakorda. (3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. (4) Krüptovaraturu osalise asukoha järgne maakohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks käesoleva seadusega või äriseadustikuga või nende alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, osanike koosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 36. Sunniraha 21 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot. (3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. 8. peatükk Vastutus § 37. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 59, 60 ja 64–83 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 38. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 16, 17, 19, 22, 23, 25, 27–41, 46 ja 47 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 39. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 48–51 ja 53–55 sätestatud nõuete rikkumise eest – 22 karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 40. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 4–14 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 41. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 88 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 500 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 42. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 89–92 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 43. Teabe esitamise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe, mille esitamise kohustus ei tulene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554 või (EL) 2023/1114, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise kohustuse rikkumise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, – 23 karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 5–14 või 16–18, artikli 19 lõikes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõikes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõikes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõikes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 45. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses §-des 19–23 sätestatud krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud piirangute või nõuete rikkumise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. § 47. Menetlus (1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. (2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. 24  9. peatükk Rakendussätted 1. jagu Rakendussätted ja üleminekusätted § 48. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega (1) Isiku suhtes, kes soovib osutada krüptovarateenust, rakendatakse käesolevat seadust alates 2024. aasta 30. detsembrist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti. (2) Varapõhise tokeni emitendi ja e-raha tokeni emitendi suhtes rakendatakse käesolevat seadust alates 2024. aasta 30. juunist. Varapõhise tokeni emitendile kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 143 lõigetes 4 ja 5 sätestatud üleminekusätted. (3) Muu krüptovara pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja suhtes rakendatakse käesolevat seadust 2024. aasta 30. detsembrist, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 143 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. (4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja või muu isik, kellel on enne käesoleva seaduse jõustumist õigus osutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuseid peab oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § 372 tähenduses. Sellisel juhul ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkujal lubatud alates nimetatud kuupäevast kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi kliendilepinguid. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on asutatud ja tegutsenud enne 2024. aasta 30. detsembrit ja kes alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei osuta krüptovarateenust, ei pea Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille selline virtuaalvääringu teenuse pakkuja on sõlminud enne 2024. aasta 30. detsembrit, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui Finantsinspektsioon on teinud keelduva otsuse krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmise kohta. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenust osutada sooviv isik võib määruse artiklis 62 sätestatud tegevusloa taotluse esitada Finantsinspektsioonile alates 2024. aasta 30. septembrist. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohusta Finantsinspektsiooni menetlustoiminguid läbi viima enne 2024. aasta 30. detsembrit. 25 (10) Varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõuetele alates 2025. aasta 17. jaanuarist. 2. jagu Muudatused kehtivates seadustes § 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“ tekstiosaga „, väärtpaberite registri pidamise seaduses ja krüptovaraturu seaduses“; 2) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. Makseasutus ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa. Investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu kapitaliosa.“; 3) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi“; 4) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.“; 5) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses: „7) krüptovarateenuse osutaja korral vastavalt tegevusloa ulatusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), IV lisas nimetatud summast; 8) varapõhise tokeni emitendi, välja arvatud krediidiasutuse, korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 punktis a nimetatud summast; 9) investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast.“; 6) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 21 asendatakse tekstiosa „ühisrahastusteenuse osutaja“ tekstiosaga „ühisrahastusteenuse osutaja või välisriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaali“; 7) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 22–25 järgmises sõnastuses: „22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastu võetud tehingute kogusummast; 26 23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga klientide jaoks hoitavate vahendite summast; 24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastasest äritulust; 25) varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga emiteeritud krüptovara väärtusest;“; 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses: „(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastu võetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. (55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga. (56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes. (57) Varapõhise tokeni emitendi või vastava välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.“; 9) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses: „(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastu võetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. (55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. (56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi 27 krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes. (57) Varapõhise tokeni emitendi või vastava välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.“; 10) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.“; 11) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.“; 12) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse arv „1500“ arvuga „5000“; 13) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 3000 eurot.“; 14) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e- raha asutuse, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot.“; 15) paragrahv 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 28 „§ 455. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine ning valge raamatu heakskiitmise taotlemine ja sellest teavitamine (1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot ning prospekti lisa kinnitamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatu kohaselt valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasub krediidiasutus menetlustasu 2000 eurot ja artikli 25 kohaselt valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tasub varapõhise tokeni emitent, sealhulgas krediidiasutus, menetlustasu 1000 eurot. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 8 lõike 1 kohaselt krüptovara valgest raamatust teavitamise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.“; 16) paragrahvi 457 lõikes 4 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“; 17) paragrahvi 4512 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.“. § 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 18. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 2431 järgmises sõnastuses: „§ 2431. Mitteavaliku fondi moodustamisest ja asutamisest teavitamine Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesolevas jaos sätestatud lepingulise fondi moodustamisest või aktsia- või usaldusfondi asutamisest ning esitab järgmised andmed: 1) fondi nimetus ja õiguslik vorm; 2) fondi asutamise või moodustamise kuupäev; 3) fondi investeerimise strateegia lühikirjeldus.“; 2) paragrahvi 306 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja täitma käesoleva seaduse“ tekstiosaga „ning täitma käesoleva seaduse §-des 4531 ja 4532 registreeritud väikefondi valitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ja“; 3) paragrahvi 306 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud eurofondi ja alternatiivfondi valitsejale, kes soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikes 5 sätestatud nõuetega investeerimis- ja kõrvalteenusega samaväärset krüptovarateenust, kohaldatakse eelnimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut. (12) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse eurofondi valitsejale ja alternatiivfondi valitsejale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“; 4) paragrahvi 453 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 29 „(1) Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus hakata fondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi täisosanikuna. (2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed (edaspidi käesolevas paragrahvis taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus): 1) taotleja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; 2) taotleja juhatuse liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, kodakondsust, elukohta ja isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega; 3) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi, tema omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv ning olemasolu korral aktsionäri või osaniku registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 4) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; 5) teave, millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada; 6) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta; 7) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele; 8) käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud summas aktsia- või osakapitali sissemaksmist tõendav dokument; 9) tõend menetlustasu maksmise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed tuleb esitada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 IV lisas esitatud vormil. (4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda taotluse täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid ja -dokumente. Lisaandmed ja - dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. (5) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde. (6) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või taotlusele lisatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul. (7) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal kõrvaldanud, ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente tähtpäevaks esitanud või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. (8) Otsuse kanda väikefondi valitseja nimi ja kontaktandmed registrisse või jätta taotlus rahuldamata teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates. (9) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse rahuldamata, kui: 1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva majandustegevuse koht, on Eestis; 2) fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi mõistele; 30 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud; 4) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva äriühingu puhul kapitali olemasolu käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud summas.“; 5) seaduse 29. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 4531 ja 4532 järgmises sõnastuses: „§ 453¹. Nõuded tegevusloata väikefondi valitsejale ja tema tegevusele (1) Väikefondi valitseja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja olema väikefondi valitseja asutamisel tasutud rahalise sissemaksena. (2) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva seaduse §-s 454 sätestatule. (3) Väikefondi valitseja võib enda valitsetavate fondide kohta reklaami avaldada üksnes tingimusel, et see sisaldab ka teavet asjaolude kohta, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet. (4) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete, aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutumisest ning esitab vastavad andmed või dokumendid. § 453². Tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamine (1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest või juhul, kui ta ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist, ning esitab seda kinnitavad andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kustutab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist. (3) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui: 1) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või puudulikke andmeid, mis registreerimise otsustamisel omasid tähendust; 2) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami; 3) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 4) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 9 sätestatud alused; 5) väikefondi valitseja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 454 ette nähtud teavet tähtajaks. (4) Väikefondi valitseja kustutatakse registrist Finantsinspektsiooni otsusega. Registrist kustutamise otsus toimetatakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte. (5) Pärast registrist kustutamist peab väikefondi valitseja: 1) lõpetama oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmise; 2) kahe kuu jooksul registrist kustutamisest arvates alustama fondide likvideerimist või andma nende valitsemise üle teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või registreering; 31 3) esitama viivitamata pärast fondide likvideerimise protsessi alustamist Finantsinspektsioonile sellekohase teate ning kahe kuu jooksul pärast likvideerimise lõpetamist ülevaate likvideerimise tulemuste kohta.“; 6) paragrahvi 516 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva seaduse § 4531 lõike 1 jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavad väikefondi valitsejad peavad oma aktsia- või osakapitali käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viima 12 kuu jooksul nimetatud sätte jõustumisest arvates. Väikefondi valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui aktsia- või osakapital on käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viidud.“. § 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaegu ei kohaldata, kui dokumentide tähtaajaks esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.“; 2) paragrahvi 109 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „e-raha asutuse,“ tekstiosaga „krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi, ühisrahastusteenuse osutaja,“. § 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või kes on krüptovara emitent või pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), krüptovaraturu seaduses ning nende täiendamiseks või rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. (8) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „e-raha,“ tekstiosaga „e-raha, e-raha tokenite,“; 3) paraprahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 141 ja 142 järgmises sõnastuses: „141) varapõhise tokeni emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud; 142) krüptovarateenuse osutamine;“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 15 asendatakse tekstiosa „punktides 1–14“ tekstiosaga „punktides 1–142“; 5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)“ tekstiosaga „ning määrusega (EL) 2023/1114 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205)“. 32 § 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) krüptovaraturu seaduse tähenduses krüptovarateenuse osutajana ja varapõhise tokeni emitendina tegutsemine;“. § 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Makseteenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid. (4) E-raha asutusele, kes osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40– 205), artikli 60 lõikes 4 sätestatud krüptovarateenust, kohaldatakse nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut. (5) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse makseasutusele või e-raha asutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“; 2) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „või 10 protsenti“ tekstiosaga „või kuni kümme protsenti“. § 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 10 ja lõige 5, § 3 punktid 9–103, § 25 lõiked 23–28, § 47 lõige 51, § 70 lõike 1 punkt 4 ning lõiked 32 ja 41, § 701, § 72 lõike 1 punktid 4, 5 ja 7 ning lõiked 11 ja 3, §-d 721–726, § 75 lõike 1 punktid 5–9 ja lõige 2 ning §-d 944 ja 961 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses: „19) krüptovara on krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40– 205), artikli 3 lõike 1 punkti 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see kuulub artikli 2 lõigetes 2–4 nimetatud kategooriatesse või muul viisil kvalifitseerub rahaks; 20) isehallatav aadress on isehallatav aadress Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), artikli 3 punkti 20 tähenduses.“; 3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses „31) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kes osutab üht või mitut artikli 3 lõike 1 punktis 16 33 sätestatud krüptovarateenust, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h nimetatud krüptovarateenust osutav isik;“; 4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/193, tähenduses;“; 5) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks.“; 6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riskihinnangu tulemusel määrab krüptovarateenuse osutaja kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mis on seotud isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärinevate krüptovaraülekannetega.“; 7) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) E-raha asutus, makseteenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab pädeva järelevalveasutuse korraldusel vastavalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 alusel kehtestatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada e-raha asutuse, makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja nimel vastavus käesoleva seaduse nõuetega, ning esitab pädeva järelevalveasutuse taotlusel oma tegevuse kohta dokumente ja teavet.“; 8) paragrahvi 25 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, virtuaalvääringu teenuse pakkuja“; 9) paragrahvi 25 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal“ tekstiosaga „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal“; 10) paragrahvi 25 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal“ tekstiosaga „Krüptovarateenuse osutajal“; 11) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti“ tekstiosaga „virtuaalvääringu rahakoti, krüptovara aadressi“; 12) paragrahvi 25 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, krüptovara aadressi või hoiulaeka avamise kohta.“; 13) paragrahvi 25 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab“ tekstiosaga „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja peavad“; 14) paragrahvi 25 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja peavad“ tekstiosaga „Krüptovarateenuse osutaja peab“; 15) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: 34 „5) krüptovara ülekandmise tehingud on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad isehallatavalt aadressilt.“; 16) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) täiendava teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta.“; 17) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Krüptovarateenuse osutaja arvestab täiendavate hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaste suunistega.“; 18) paragrahvi 40 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „rakendatavad hoolsusmeetmed“ tekstiosaga „rakendatavate hoolsusmeetmete andmed“; 19) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Krüptovarateenuse osutaja teeb kindlaks, kas respondentasutuseks oleval krüptovarateenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui kliendiks olev krüptovarateenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis.“; 20) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Krüptovarateenuse osutaja arvestab korrespondentsuhte sõlmimisel ja teenuse osutamisel Euroopa Pangandusjärelevale Asutuse asjakohaste suunistega.“; 21) paragrahvi 42 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Makseteenuse pakkujal, virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid, virtuaalvääringut või krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.“; 22) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Makseteenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid või krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.“; 23) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) rahaülekannete ja krüptovaraülekannete korral andmed, mille säilitamine on kohustuslik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2023/1113;“; 24) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastus: „(53) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Finantsinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloaga seotud menetluste tarbeks.“; 25) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral teave selle kohta, mis finantsteenust osutama hakatakse.“; 26) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid.“; 27) paragrahvi 724 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 35 28) paragrahv 83 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti“ tekstiosaga „virtuaalvääringu rahakoti või krüptovara aadressi“; 29) paragrahvi 83 pealkirjas asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti või krüptovara aadressi“ tekstiosaga „krüptovara aadressi“; 30) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohalduva anonüümse konto, hoiuraamatu, virtuaalvääringu rahakoti, krüptovara aadressi või hoiulaeka avamise otsuse või lepingu sõlmimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“; 31) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud krediidiasutusele ja finantseerimisasutusele kohalduva anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka või krüptovara aadressi avamise otsuse või lepingu sõlmimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“; 32) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Makseteenuse pakkuja juhi või töötaja või makseagendi juhi või töötaja või füüsilisest isikust makseagendi poolt maksjaga seotud teabe väljaselgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 artiklis 4, 5, 6, 8, 11, 12 või 26 sätestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“; 33) paragrahv 962 loetakse §-ks 964 ja seadust täiendatakse §-ga 962 järgmises sõnastuses: „§ 962. Krüptovarateenuse osutaja kohustuste rikkumine (1) Krüptovarateenuse osutaja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe väljaselgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 artiklis 14, 15, 17, 19, 20, 21 või 26 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summa. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“; 34) paragrahv 963 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 97 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse §-des 82–94 ja 96–962 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“; 36 36) seadust täiendatakse §-dega 1184 ja 1185 järgmises sõnastuses: „§ 1184. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba (1) Ettevõtja ei saa taotleda käesoleva seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba alates 2024. aasta 30. detsembrist ja tegevusloa muutmist alates 2026. aasta 1. jaanuarist. (2) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlus on Rahapesu Andmebüroole esitatud enne 2024. aasta 30. detsembrit ja Rahapesu Andmebüroo ei ole tegevusloa taotlust nimetatud kuupäevaks lahendanud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Rahapesu Andmebüroo esitatud dokumendid. (3) Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui ettevõtja on saanud Finantsinspektsioonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, või hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuarist. § 1185. Virutaalvääringu teenuse pakkuja dokumentide hoidmine ja säilitamine seoses krüptovaraturu seaduse rakendamisega ning omavahendite aruande audiitorkontrolli erisus (1) Käesoleva seaduse § 723 lõiget 4 ei rakendata, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba on muutunud kehtetuks § 1184 lõikes 3 sätestatud tingimustel. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nimetab Finantsinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse esitamisel või hiljemalt 2025. aasta 1. septembril dokumentide hoidja kandidaadi. Dokumentide hoidja nimetab dokumentide hoidja kandidaadi omal soovil, kui ta ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele. (3) Dokumentide hoidjaks võib olla juriidiline isik, kellel on kehtiv Rahapesu Andmebüroo või Finantsinspektsiooni tegevusluba, või füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis ning kellel on dokumentide hoidja ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsesobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning käesoleva seaduse § 72 lõike 2 tähenduses korrektne ärialane maine. (4) Dokumentide hoidja määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga. Dokumentide hoidja kandidaadi nimetaja edastab esimesel võimalusel Rahapesu Andmebüroole dokumentide hoidja kandidaadi nime, tema elukoha või asukoha aadressi ja elektronposti aadressi ning dokumentide üleandmise kava. (5) Rahapesu Andmebürool on õigus saada dokumentide hoidja või dokumentide hoidja kandidaadi sobivuse kontrollimiseks dokumentide hoidjalt või dokumentide hoidja kandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet. (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud Rahapesu Andmebüroo kooskõlastust edastab dokokumentide hoidja nimetaja esimesel võimalusel dokumentide hoidjale käesoleva seaduse § 47 alusel säilitatavad dokumendid, dokumentide koopiad ja andmed. Käesolevat lõiku ei kohaldata, kui dokumentide hoidja ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja on sama juriidiline isik. 37 (7) Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutusega nõuda dokumentide hoidjalt dokumentide hoidja kandidaadi määramist, kui dokumentide hoidja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid. Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutusega nõuda dokumentide hoidjalt dokumentide üleandmist, kui kooskõlastatult Rahapesu Andmebürooga on uus dokumentide hoidja määratud. (8) Dokumentide hoidja esitab Rahapesu Andmebüroole vastavalt tema päringule viivitamata kogu olemasoleva teabe, mida Rahapesu Andmebüroo küsib. Dokumentide hoidja täidab käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud dokumentide, dokumentide koopiate ja andmete säilitamise nõudeid ja tähtaegu ning §-s 48 sätestatud isikuandmete kaitse reegleid. (9) Dokumentide hoidja kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast § 47 lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti. Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. Dokumentide hoidja teavitab Rahapesu Andmebürood, kui kõik käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed on kustutatud.“; 37) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiividega (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74) ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“ tekstiosaga „ning määrusega (EL) 2023/1113 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39)“. § 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 57. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 512 ning § 269 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja emiteeritud võlakohustusi“ tekstiosaga „, emiteeritud võlakohustusi ja krüptovara“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Krüptovara registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduse 2. ja 3. peatükis väärtpaberite ja väärtpaberikonto ning 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut. (42) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõuded krüptovara registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis.“. § 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „5 000 000-eurose“ tekstiosaga „8 000 000- eurose“; 38 2) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „1 000 000–5 000 000 eurot“ tekstiosaga „1 000 000–8 000 000 eurot“; 3) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses: „§ 451. Krüptovarateenuse osutamine (1) Investeerimisühingule, kes soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikega 3 investeerimisteenusega samaväärset krüptovarateenust, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut. (2) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse investeerimisühingule nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“; 4) paragrahvi 120 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi alusel tegevusloa saanud korraldaja võib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 60 lõikega 6 korraldada artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b sätestatud krüptovaraga kauplemise platvormi, järgides nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut. (7) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“; 5) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114.“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 60. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 55 punktid 1, 4, 8, 10, 12, 14, 22, 25, 26, 29–31 ning § 56 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 55 punktid 2, 3, 5–7, 9, 11, 13, 15–21, 23, 24, 28 ja 32–35 ning § 57 jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2024 Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 39  KrüTS Krüptovaraturu seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib krüptovaraturul tegutsemist ja järelevalvet krüptovaraturu osaliste üle. Eelnõuga tagatakse Euroopa Liidu (EL) õiguse nõuetekohane riigisisene rakendamine. Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad Eestis tegutsevad järgmised krüptovaraturu osalised: - krüptovarateenuse osutajad; - krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid ja e-raha tokeni emitendid (nn stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid. Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks (coin). Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid. Krüptovarateenuse osutamisele ja krüptovara pakkumisele või kauplemisele võtmise taotlemisele suunatud nõuded on EL tasandil reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (edaspidi MiCA määrus)1. Kui rahapesu tõkestamise järelevalve välja arvata, puudusid seni EL-ülesed ühtsed reeglid krüptovaraga seotud teenuste osutamise kohta, sealhulgas krüptovaraga kauplemise platvormide korraldamiseks, krüptovara vahetamiseks rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu ning krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel. Euroopa Komisjoni hinnangul on EL üleste reeglite puudumine toonud kaasa krüptovara omanikele riske ja mõjutanud ka krüptovaraturu usaldusväärsust, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Ühtse EL regulatsiooni puudumine on toonud kaasa selle, et iga liikmesriik on proovinud seda valdkonda reguleerida ise ja see on tekitanud õiguslikku arbitraaži. MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Lisaks võimaldab see krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel ükskõik millises liikmesriigis. Oluline on märkida, et MiCA määrus ei reguleeri tehnoloogiaid ega detsentraliseeritud süsteeme endid (nt ei plokiahelat ega bitcoin’i protokolli). Seega on MiCA määrus osa laiemast krüptovara ja hajusraamatu tehnoloogia (DLT) raamistikust2, millega tagatakse, et kehtivad õigusaktid ei takista uue tehnoloogia kasutuselevõttu, aga samal ajal saavutatakse asjakohased regulatiivsed eesmärgid. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1114 2 2023. a. 23. märtsis jõustunud määrus 2022/858 näeb ette kuidas väärtpaberibörsi korraldajad saavad hajusraamatu tehnoloogiat kasutada: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0858 1  KrüTS Kuigi viimastel aastatel on turule tulnud uusi krüptovarasid3 ja erinevatesse krüptovaradesse investeerimise populaarsus on jõudsalt kasvanud, siis võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL-i finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes 105 triljoni euro ulatuses. 2023. aasta märtsi seisuga moodustab krüptovarade turuväärtus globaalselt (890 miljardit dollarit) kõigest umbes 0,8% EL-i finantssektorist. Seetõttu on ka leitud, et vähemalt hetkel ei paista krüptovaral olevat traditsioonilisele finantssektorile märkimisväärset riski. Samas on ka leitud, et krüptovara võiks saada süsteemselt oluliseks, kui stabelcoin’iga seotud mahud kasvavad näiteks 10 või 20 korda. MiCA eesmärk on mh leevendada mõju finantsstabiilsusele. Eelnõu eesmärk on tagada MCA määruse riigisisene rakendamine. Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid, kelle halduskoormus tõuseb. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu. Eelnõu kohaselt hakkab krüptovaraturu osaliste üle järelevalvet teostama Finantsinspektsioon, saades MiCA määruse tähenduses pädevaks asutuseks. Hetkel kuuluvad virtuaalvääringu teenuse pakkujad (edaspidi VASP-id4) ehk tulevased krüptovaraturu osalised Rahapesu Andmebüroo järelevalve alla. Seetõttu suureneb Finantsinspektsiooni töökoormus oluliselt. Rahapesu Andmebüroo töökoormus väheneb selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-ide tegevusloa ja tegevusnõuete täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud järelevalve. Lisaks MiCA määruse riigisisesele rakendamisele tehakse eelnõuga järgmised muudatused: - krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid peavad järgima digitaalse tegevuskerksusega seotud nõudeid. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/10115 (edaspidi DORA määrus). DORA määruse rakendamise eesmärk on saavutada krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitentide digitaalse tegevuskerksuse kõrge tase, vähendada finantshäirete ja ebastabiilsuse ohtu ning seeläbi suurendada krüptovarateenuste klientide, krüptovara omanike ja investorite kaitset; - täiendatakse investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS) sätestatud tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimist ja tegevust puudutavaid nõudeid. Uue nõudena kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõue (25 000 eurot). Lisaks tehakse täpsustusi tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioonides. Valdkonna täiendav reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja kantud eesmärgist maandada võimaliku kuritarvitamisega kaasnevaid riske. Alates registreeritud väikefondi valitsejate turu elavnemisest 2020. aastal on peamisteks riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni hinnangul tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga äriühingute registreerimise taotlused. Riske on mõnevõrra küll vähendanud hiljutused krüptovaraturu negatiivsed sündmused ja neid peaks vähendama ka käesolev krüptovaraturu seaduse eelnõu, kuid Eestiga seost mitteomavate taotlejate arv on püsinud stabiilsena, mistõttu kõik olulised riskid sellega üksi ära ei lange. Kavandatud muudatustega soovitakse 3 2023. a. 29. mai seisuga on coinsmarketcap.com andmetel maailmas ca 25 000 erinevat krüptovara. Massiivsemalt tehakse tehinguid siiski üksnes suurematega. 4 ingl virtual asset service provider 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554 2  KrüTS neid kitsaskohti lahendada, tagada investeerimisturu tõhusam toimimine ja jaeinvestorite parem kaitse, kellele sellised fondid oma iseloomult mõeldud ei ole; - väärtpaberituru seaduses (edaspidi VpTS) tehakse muudatused, millega tõstetakse vastavat künnist, mille kohaselt ei pea EL määruse 2017/1129 kohast väärtpaberiprospekti koostama. Täna on see künnis 5 mln eurot ehk kui väärtpaberite pakkumine on alla 5 mln euro ei pea väärtpaberite prospekti koostama. Käesoleva eelnõuga tõstetakse see künnis 8 mln euro peale. Antud muudatus on osa Balti riikide ühisest koostööprojektist, millega on plaanis näha ette väärtpaberite pakkumistele alla 8 mln euro samad nõuded kui väärtpabereid pakutakse Eestis, Lätis või Leedus või kõikides eeltoodud riikides korraga. Leedu ja Läti on varasemalt vastava künnise 8 mln euro peale juba tõstnud6; - rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) tehakse muudatused, mis seostuvad MiCA määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39) (edaspidi TFR määrus)7 rakendamisega. TFR määruse muudatuste eesmärk on maandada rahapesu, terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse riske ja tagada krüptovaraülekannete süsteemi stabiilsus ja usaldusväärsus, kohustades krüptovarateenuse osutajaid koguma ja hoidma kliendi andmeid ning neid edastama krüptovaraülekannetes, muutes ülekanded jälgitavaks. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringutega seonduvad mõisted ja tegevusloa regulatsioon. Lisaks sätestatakse krüptovarateenusele kohalduvad EL õigusest tulenevad erisused, mis puudutavad eeskätt tehinguid isehallatavate aadressidega (unhosted wallet) ja korrespondentsuhteid krüptovarateenuse osutajatega. Samuti lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/193 hõlmatud ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute loetellu. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]), sama osakonna nõunikud Kristiina Kubja (5885 1398, [email protected]) ja Kertu Fedotov (5885 1393, [email protected], IFS) ning rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Henrik Mägi (5885 1355, [email protected], RahaPTS, RSanS). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (5885 1468, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis sama osakonna nõunik Agnes Peterson (5885 1301, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud järgmiste EL õigusaktide rakendamisega: MiCA määrus; 6 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma31-62-1193_prospectus_thresholds.pdf 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1113&qid=1689227448452 3  KrüTS - DORA määrus; - TFR määrus; - alternatiivfondivalitsejate direktiiv (2011/61/EL)8; - EL prospektimäärus (2017/1129/EL)9. Eelnõuga muudetakse: - Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 30.11.2022, 14; - IFS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 8; - kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 10; - krediidiasutuse seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 14; - majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (edaspidi MsÜS) redaktsioonis RT I, 06.04.2021, 5; - makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) RT I, 01.03.2023, 52; - RahaPTS-i redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 29; - RSanS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 61; - RLS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 63; - väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 24; - VpTS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 29. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Jõustumise ja rakendamise kuupäevad: - seadus jõustub üldises korras (sh suures osas eriseaduste täiendavad muudatused); - RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. septembril (millest alates ei saa enam VASP tegevusluba taotleda) ja 2025. aasta 1. juulil (kuupäev, milleni VASP-id võivad tegutseda) ; - rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. juulil; - riigilõivu seaduse (edaspidi RLS) muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril; - varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MiCA määruses sätestatud nõudeid rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist; - krüptovarateenuse osutaja peab MiCA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood 2025. aasta 1. juulini); - varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist. Direktiivide riigisisene ülevõtmine: - MiCA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks; - TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks. 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus Eelnõuga tagatakse MiCA, TFR ja DORA määruste riigisisene nõuetekohane rakendamine. Kõrvaleesmärgina soovitakse käesoleva eelnõuga lihtsustada kapitali kaasamist nö klassikalisel väärtpaberiturul (vastava prospekti koostamise künnise tõstmine 5 mln euro pealt 8 mln euro peale). Praktikas võivad teatud väärtpaberid omada krüptovara tunnuseid ja seega on emitendi jaoks oluline 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02011L0061-20210802 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R1129 4  KrüTS aru saada, kas tegemist on väärtpaberiga väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses või krüptovaraga käesoleva seaduse tähenduses – vastavalt sellele sõltub ka kohaldatav režiim. MiCA määruse eesmärgid on järgmised: - näha ette krüptovaraturgude arenemiseks ELis kindel õigusraamistik, milles oleks selgelt kindlaks määratud, mida mõistetakse krüptovara all (s.t. mis eristab seda aktsiatest või muudest väärtpaberitest); - tagada läbi ausa konkurentsi ja ühtsete mängureeglite ka innovatsiooni areng; - tagada investorite asjakohane kaitse ja krüptovaraturu usaldusväärsus, lähtudes eelkõige sellest, et investeerimine krüptovaradesse võib olla üsna sarnane investeerimisega finantsinstrumentidesse (aktsiatesse, võlakirjadesse, derivatiividesse); - tagada finantsstabiilsus krüptovarade mahtude kasvades, seda eelkõige varaga tagatud ja e-raha tokenite puhul (stablecoin’id). Seepärast nähakse stablecoin’ide emiteerijatele ette täiendavad reeglid võrreldes nn tavapäraste krüptovara emitentidega. TFR määruse eesmärk on eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, muu hulgas rahvusvaheliste standardite rakendamise ning rahaülekannete maksjate ja makse saajate ja krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta käiva põhiteabe kättesaadavuse tagamise kaudu. DORA määruse eesmärk on tagada krüptovaraturu osaliste: - tegevuse toimimine, terviklikkus ja usaldusväärus mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) suutlikkusega seonduvalt; - võime kohaneda, toimida ja taastuda IKT-ga seotud riskide realiseerumisel, sh küberrünnete korral; - suutlikkus teenuse osutamist kiiresti jätkata. Järgmisel joonisel on näha lihtsustatud kujul subjektide klassifikatsioon tulenevalt MiCA määrusest. Vastavalt sellele, millisesse klassi isik kvalifitseerub, sõltuvad temale kohaldatavad nõuded. Nn tavapärased Stablecoin’de Krüptovara-teenuste krüptovara emitendid emitendid osutajad Varaga tagatud TEENUSTE LIIGITUS: token’te (asset reference tokens – 1. tehingukorralduste vastuvõtmine ART’s) emitendid 2. nõustamine 3. tehingute täideviimine 4. emiteerimise korraldamine E-raha token’te (E- money tokens) 5. krüptovara portfellihaldus emitendid 6. krüptovarade ülekandmine 7. hoidmine/administreerimine 8. krüptovara vahetamine krüptovara või raha Suuremahuliste vastu ART-de ja e-raha 9. krüptovara vahetamine teise krüptovara token’te emitendid vastu 10. krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine Joonis 1. Subjektide liigitamine vastavalt MiCA määrusele Vt ka seletuskirja punktis 2.3 kirjeldatud ülevaadet krüptovara turgudest globaalselt. 5  KrüTS 2.2. Ülevaade krüptovaradest ja kehtivast regulatsioonist EL-i väärtpaberituru või investorikaitse alane õigus ei olnud senini krüptovarasid eraldi reguleerinud. EL-i regulatsioon krüptovarade kohta piirdub direktiiviga (EL) 2015/84910, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. See direktiiv sätestab õigusliku raamistiku VASP-ide suhtes rakendatavatele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele, jättes sealjuures reguleerimata teenuse osutamisele seatavad nõuded või ka üldisema finantsjärelevalve raamistiku. Reeglite puudumine on toonud kaasa krüptovara omanikele riske, eelkõige valdkondades, mida tarbijakaitse-eeskirjad ei hõlma. Reeglite puudumine on toonud kaasa ka olulisi riske turu usaldusväärsusele, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Usalduse puudumine krüptovara vastu on märkimisväärselt takistanud sellise vara turu arengut ja viinud selleni, et ettevõtjate jaoks on jäänud kasutamata uuenduslike digiteenuste, alternatiivsete maksevahendite või uute rahastamisallikatega seotud võimalused. Krüptovarad on Eesti õiguses seni defineerimata mõiste, kuid krüptovarade alla võib tinglikult liigitada kõiki instrumente, mis on esitatud krüptograafilisel kujul. Maksetokenid (eelkõige Investeerimislaadsed tokenid Kasutustokenid virtuaalvääringud) Eeskätt maksete tegemiseks või Selliseid instrumente võib pidada Üldiselt võimaldavad sellised väärtuse ülekandmiseks kasutatavad väärtpaberiteks või krüptovarad juurdepääsu krüptovarad, millega tavaliselt ei väärtpaberitega sarnanevateks konkreetsele tootele või kaasne õigusi tokeni väljastaja enda instrumentideks, mis annavad teenusele, mida sageli pakutakse või tema poolt pakutava toote või tokeni omanikele hääle-, kasumi kasutades hajusraamatu teenuse suhtes (erinevalt jaotamise- või muid õigusi, mida platvormi, kuid mida ei investeerimis- või kasutustoken’itest). tavapäraselt seostatakse aktsia või aktsepteerita kui maksevahendit. Teisisõnu kasutatakse osaühingu osa omamisega. virtuaalvääringuid pigem vahetusvääringuna (nt kaupade/ teenuste müümiseks või ostmiseks kellegi käest, kes ise ei ole tokenite väljastaja) või ka investeerimise eesmärgil läbi tokeni enda väärtuse säilitamise/suurendamise. Tuntum ja esimene näide on bitcoin. Uuem nähtus on „varaga tagatud token“, mis on suhteliselt uus vorm viis maksmiseks ja mis on tagatud teatud varaga (riiklik valuuta, kaup või toorme, või ka teine krüptovara). Tabel 1. Erinevate krüptovarade (tokenite) klassifitseerimine üldistatud kujul11 Kõigi kolme tokeni liigi puhul on ühendavaks jooneks tehnoloogiast tulenevad riskid, mida kehtiv õigus ei kajasta. Seega võib regulatsiooni täiendamise seisukohalt olulise kohana välja tuua sellekohase lünga, mis vajab täpsustamist. 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L0849 11 Allikas: EBA raport krüptovarade kohta, 9.01.2019. a, joonisel autorite kohendused. Täpsema tokenite kategoriseerimise võib leida siit: http://www.untitled-inc.com/the-token-classification-framework-a-multi-dimensional-tool-for-understanding- and-classifying-crypto-tokens/ 6  KrüTS A. Virtuaalvääringud ja nendega seotud teenused Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes RahaPTS-is kehtestatud tegevusloa nõue. Rahapesu andmebüroo väljastab alates 27.11.2017 tegevuslubasid Eestis virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Virtuaalvääring on defineeritud RahaPTS § 3 punktis 9, mille kohaselt virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend direktiivi (EL) 2015/236612 artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses. Virtuaalvääringu teenus jaguneb kehtiva RahaPTS järgi neljaks eraldi teenuseks: - virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil; - virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu; - virtuaalvääringu ülekande teenus on teenus, mis võimaldab teha vähemalt osaliselt elektrooniliselt tehingu virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat; - virtuaalvääringu väljastamisega seonduva väljastaja eest või nimel avaliku või suunatud pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine. Kuna lihtsalt tegevusloast ei piisa, et ohjata tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevust, on RahaPTSis täiendavalt ette nähtud nõuded, et tagada VASP-ide tegevuse läbipaistvus ja usaldusväärsus. Need nõuded on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Tänu vastavatele nõuetele on järelevalveasutustel olnud rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded VASP-i kapitaliseerituse ja kompetentse juhtimise. B. Investeerimise eesmärki kandvad krüptovarad Teatud krüptovara liigid, eelkõige need, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, nagu on määratletud direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta13, kuuluvad kehtivate finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike õigusaktide kohaldamisalasse. Seetõttu kohaldatakse sellise krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes juba praegu EL asjaomaseid reegleid. Investeerimise eesmärki kandvate krüptovarade alla võib liigitada sellised instrumendid, mille omamisega kaasnevad õigused ja kohustused sarnanevad eeskätt osalusele äriühingus või mille omajal on võimalik teenida tulu vastavalt instrumendi pakkumises esitatud tingimustele. Seega, kui investeerimistoken esindab plokiahelasse kantud ühikuna osa või muud instrumenti, mida 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2366 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0065 7  KrüTS seostatakse osaluse omamisega, on võimalik selgitada selle tokeniga seotud igakordse omaniku õigusi osalusele ja hüvedele äriseadustiku regulatsiooni põhjal. Siiski jäävad käsitlemata näiteks plokiahelas tehingute kajastamisega (ehk registri pidamisega) seotud küsimused, samuti tokeniga tehingu tegemise ja selle hoidmisega (virtuaalse rahakoti ja selle võtmetega) seotud temaatika ning muud tokeni tehnoloogilisest eripärast tulenevad aspektid. Kui eesmärk ei ole mitte tokeniseerida olemasolevat õigust, vaid token ise esindabki vastavat vara liiki (näitena nn fragmenteeritud õigus, mis ei ole aktsia, kuid annab õiguse dividendidele lähtuvalt teatud arvestuspõhimõtetest, või hääleõiguse äriühingus), ei anna kehtiv õigus tokeni olemusega seotud aspektidele piisavat selgitust ning pooltevahelised suhted saavad rajaneda üksnes lepingul ehk tokeni välja andmisel koostatud teabedokumendil (nimetatakse ka white paper’iks/valgeks raamatuks). C. Kasutustokenid Kasutustokenite alla liigituvad üldjuhul sellised krüptovarad, mida on võimalik vahetada kaupade või teenuste vastu või mida on võimalik näiteks kasutada tokeni väljastaja teenusele ligi pääsemiseks. Teisisõnu on tegemist piiratud kasutusfunktsiooniga tokeniga, mida aktsepteerib tokeni müüja ise enda poolt osutatava teenuse või kauba maksevahendina. Sellisest funktsioonist lähtuvalt võib kasutustokeneid mõista ka kui vautšereid (voucher) või kinkekaardi sarnast instrumenti. Ka kasutustokenite pakkumine ja käitlemine on Eesti õiguses suuresti reguleerimata, ning konkreetselt kasutustokenid alluvad eelkõige poolte (teenuseosutaja ja kliendi) vahelisele võlaõiguslikule suhtele, mille keskseks elemendiks on kasutustokeni pakkumisel esitatud teabedokument (white paper). D. Not fungible tokenid (NFT) MiCA määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu krüptovaraga, sealhulgas digitaalse kunsti ja kogumisobjektide suhtes. Sellise krüptovara väärtus tuleneb iga krüptovara unikaalsetest omadustest ja sellest, millist kasu see annab tokeni omanikule. Selleks, et krüptovara oleks võimalik käsitada ainulaadse ja mitteasendatavana, peaksid ainulaadsed ja mitteasendatavad olema ka esindatavad varad ja õigused. Ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara väljajätmine MiCA määruse kohaldamisalast ei piira sellise krüptovara kvalifitseerimist finantsinstrumentideks. Kui krüptovara näib olevat ainulaadne ja mitteasendatav, kuid mille de facto omadused või omadused, mis on seotud selle tegeliku kasutamisega, muudaksid selle kas asendatavaks või mitte ainulaadseks, kohaldatakse sellise krüptovara suhtes siiski MiCA määrust. Selleks et tagada selge piiritlemine ühelt poolt MiCA määrusega hõlmatud krüptovara ja teiselt poolt finantsinstrumentide vahel, antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (ESMA) volitus koostada suunised krüptovara finantsinstrumentideks kvalifitseerimise kriteeriumide ja tingimuste kohta. Suunised võimaldavad paremini mõista juhtumeid, kus finantsinstrumendiks võib kvalifitseeruda krüptovara, mida muidu peetakse ainulaadseks ja muu krüptovaraga mitteasendatavaks. 2.3. Ülevaade krüptovaraturu arengutest Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on oma raportis „G20 note on the macrofinancial implications of crypto assets“ välja toonud, et krüptovaraturu suurus on oluliselt kõikunud, saavutades haripunkti umbes 3 triljoni USA dollari tasemel novembris 2021, enne kui kukkus alla 1 triljoni USA dollari 2023 aasta veebruari seisuga. 8  KrüTS Vt järgmist IMF joonist (erinevate krüptovarade turuväärtus, mln USA dollarites). Joonis 2. IMF joonis raportist „G20 note on the macrofinancial implications of crypto assets“ Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on lisaks täpsustanud, et alates 10. märtsist 2023 on turukapitalisatsiooni alusel kahe suurima bitcoin’i ja ether’i hindadeks vastavalt 20 208 USA dollarit ja 1432 USA dollarit pärast seda, kui need hinnad olid kunagi vastavalt 67 549 USA dollarit ja 4811 USA dollarit. Tegemist on umbes 70-protsendilise langusega, mis on oluliselt suurem kui globaalsete aktsiate ligikaudu 20-protsendiline langus. Krüptovaraturg on üsna kontsentreeritud. Alates 2023. aasta märtsi algusest moodustas bitcoin 44% ja ether 20% kogu krüptovaraturu turuväärtusest. USA dollariga tagatud stablecoin’id on viimase aasta jooksul langenud turuväärtuses oluliselt vähem. Näiteks langes Tetheri (USDT) turuväärtus 2022. aasta mais 83 miljardilt USA dollarilt 2023. aasta märtsi alguses 72 miljardi USA dollarini. 2023. aasta märtsi alguse seisuga on kahe suurima USA dollariga tagatud stablecoin (USDT ja USDC) ühine turuväärtus 116 miljardit USA dollarit, samas kolme suurima euroga tagatud stablecoin’i (EURT, EURS, CEUR) puhul on turuväärtus 383 miljonit eurot (umbes 410 miljonit USA dollarit) ehk tegemist on oluliselt väiksemate mahtudega. Kui rääkida kauplemismahtudest, siis bitcoin'i kauplemismaht on selgelt kõige suurem, käesoleval ajal jääb 24-tunnine maht 14 miljardi USA dollari kanti, kuid see oli üle 50 miljardi USA dollari 2021. aasta mais. USA dollariga tagatud stablecoin’idega kauplemine on tavapärase päevase mahuga üle 20 miljardi USA dollari ja tipuga üle 100 miljardi USA dollari 2021. aasta lõpus. Eurodega tagatud stablecoin’idega kauplemine on tipphetkedel olnud kõigest veidi üle 90 miljoni euro. Võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes 105 triljoni euro ulatuses. Käesoleva aasta märtsi seisuga moodustab krüptovarade turuväärtus umbes 0,8 protsenti EL-i finantssektorist. 2.4. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad 2.4.1. Väljatöötamiskavatsus Rahandusministeerium avalikustas 2019. a. 19. novembril krüptovarade reguleerimise väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK eesmärk oli selgitada välja, kas Eesti peaks täiendavalt seda 9  KrüTS valdkonda reguleerima (sh kas minna kaugemale toonasest RahaPTS-s sätestatust – nt reguleerida igasuguste investeerimisinstrumentide pakkumise allutamine finantsjärelevalve alla). Kuna Euroopa Komisjon avaldas 2020. a. 24. septembril MiCA määruse ettepaneku, siis otsustati VTK-s toodud lähtekohtadest loobuda. Ehk käesolev eelnõu ei ole otseselt seotud eelnimetatud VTK-ga, vaid näeb ette üksnes MiCA määruse rakendamise Eestis. Käesoleva eelnõu kohta VTK- d ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist. MiCA määruse eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi14: Commission Staff Impact Assessment – Accompanying the Document „Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on Markets in Crypto-assets and amending Directive (EU) 2019/1937”. DORA määruse ja direktiivi eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi15: Impact assessment report – Accompanying the Document – “Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on digital operational resilience for the financial sector and amending Regulations (EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014 and (EU) No 909/2014”. TFR määruse mõju hindas Euroopa Komisjon rahapesu tõkestamise paketi raames16: Commission Staff Impact Assessment – Accompanying the Anti-money laundering package. Eelnõus esitatud tegevusloata väikefondi valitsejaid puudutavate IFS-i muudatuste kohta eraldi VTK-d koostatud ei ole. Sektoriga seotud riskid on praktikas kõrged, mistõttu on ajakriitiline regulatsiooni kitsaskohtade lahendamine (vt täpsemalt seletuskirja punkti 2.5). Muudatuste kiireloomulisuse tõttu VTK-d ka koostatud ei ole. 2.4.2. Liikmesriigi valikukohad MiCA määruses A. Pädeva asutuse määramine MiCA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes teeb järelevalvet MiCA määruses ettenähtud nõuete täitmise üle. Liikmesriik peab sellest teavitama ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Mh võib liikmesriik määrata ka mitu erinevat asutust järelevalvet tegema (nt võib üks järelevalveasutus teha järelevalvet e-raha tokenite väljastajate üle ja teine järelevalveasutus muude teenuste osutajate ja emitentide üle). Sel juhul peab aga olema üks keskne asutus nö kontaktpunktiks. Eelnõu koostamise raames on kaalutud kahte varianti pädeva asutuse määramiseks: - pädevaks asutuseks on Rahapesu Andmebüroo, kes annab ka kehtiva RahaPTS alusel hetkel välja VASP-ide tegevuslubasid; - pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon. Väidetavalt kannab krüptovara üksjagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riske ja seetõttu võiks pädev asutus olla Rahapesu Andmebüroo. Sealjuures on Rahapesu Andmebüroo juba aastaid vastava valdkonna eest teatud ulatuses kontrolli teostamise mõttes vastutanud ning neil on olemas valdkonna eksperdid. Finantsinspektsioon peaks selle kõik eraldi ja täiendavalt üles ehitama. Siiski on käesolevaga võetud eelnõus lähenemine, et vastaks pädevaks asutuseks MiCA määruse 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020SC0380 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020SC0198 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/PL/ALL/?uri=CELEX:52021SC0190 10  KrüTS tähenduses saab olema Finantsinspektsioon. Ja seda järgmistel põhjustel: 1. MiCA määruses ettenähtud nõuded on väga sarnased mitmete teiste EL finantssektori regulatsioonidega, mis näevad ette investorite kaitse reeglid (eelkõige MiFID-ga). Samuti on sarnasusi ka muude nn elementidega – nt kapitalinõuded. Ehk MiCA määruse käsitluse kohaselt on krüptovarateenuse osutamine ja krüptovarade emiteerimine olemuslikult väga lähedane finantsteenuste (eelkõige investeerimisteenuste) osutamisega. Rahapesu Andmebüroo täna sellise järelevalve ega kontrolliga ei tegele. Lisaks, kuna krüptovara emiteerimise ja müügiga ning krüptovarateenuse osutamisega võivad tegeleda mh krediidiasutused, investeerimisühingud ja teised finantssektori ettevõtjad, kes kuuluvad täna Finantsinspektsiooni järelevalve alla, siis MiCA määruse järelevalve andmine osaliselt Rahapesu Andmebüroole võib tähendada, et sellisel kujul järelevalvemudeli killustatus väikeses riigis nagu Eesti on üksjagu küsitav. 2. MiCA määruse põhjenduspunkt 103 selgitab, et ühe krüptovara liigi emiteerijate – nimelt e-raha tokenite emitentide üle peaksid tegema järelevalvet need olemasolevad järelevalveasutused, kes teevad juba praegu järelevalvet tavapärase e-raha emiteerijate (e-raha asutuste ja krediidiasutuste) üle, seega Eesti puhul oleks selleks igal juhul Finantsinspektsioon. 3. MiCA määrus näeb ette erinevaid raporteerimis- ja koostöökohustusi EL finantsjärelevalveasutustega ning täna on peamiseks kontaktpunktiks Eestis nende asutustega koostöö osas Finantsinspektsioon. 4. Kuigi praegu on selliste teenuste mõju finantsstabiilsusele vähene või pigem marginaalne, siis teenuste mahu kasvades ei saa välistada selle valdkonna (negatiivset) mõju ka finantsstabiilsusele. Ka MiCA määruse põhjenduspunktis 5 on kirjas, et jaeinvestorid võivad hakata tulevikus laialdaselt kasutama mõnda krüptovara liiki, mille hinda püütakse stabiliseerida ühe konkreetse vara või varade kogumi suhtes, ning selline areng võib tekitada lisaprobleeme finantsstabiilsuse, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast. Muu hulgas võib MiCA kohaselt pädev asutus tegevusloa andmisest keelduda, kui taotleva varapõhiste tokenite emitendi ärimudel võib tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Samuti on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, et kaitsta varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust. Selliste hinnangute andmine ei kuulu aga Rahapesu Andmebüroo valdkonda. 5. Kui Rahapesu Andmebüroo määrata MiCA pädevaks asutuseks, tähendaks see automaatselt, et Rahapesu Andmebüroo peab teostama järelevalvet ka digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise üle. Nimelt tuleb krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitendi DORA määruse pädev asutus määrata vastavalt DORA määruse artikli 46 punktile d ehk tegemist on sama asutusega, kes teostab järelevalvet MiCA määruse üle. Kõikide teiste finantsasutuste puhul on DORA pädevaks asutuseks Finantsinspektsioon või Euroopa Keskpank. Kui Rahapesu Andmebüroo peaks hakkama teostama järelevalvet DORA määruse nõuete üle, tähendaks see täiendava järelevalvevaldkonna loomist ja vastava kompetentsi tagamist oma organisatsioonistruktuuris. Finantsinspektsioonil on vastav kompetent olemas, kuna finantsjärelevalve osaks on mh järelevalve seoses IKT-riskide juhtimisega. Lisaks vastavalt RahaPTS § 64 lõikele 2 teeb Finantsinspektsioon juba täna nö (osalist) rahapesu alast järelevalvet krediidiasutuste ning nende finantseerimisasutuste üle, kelle üle ta teeb ka finantsjärelevalvet. Ehk selles mõttes ei oleks tegemist pretsedendiga kui ka krüptovarateenuste pakkujatele ja vastavatele emitentidele rakenduks samasugune korraldus. B. Lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine MiCA määruse artikli 143 lõikes 6 kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada lihtsustatud korda tegevusloa menetlemisele, kui tegevusloa taotluse on esitanud 18 kuu jooksul alates MiCA määruse rakendamisest need ettevõtjad, kellel oli luba osutada krüptovarateenuseid riigisisese õiguse alusel (ehk Eesti puhul RahaPTS alusel VASP-id). Sama lõike kohaselt peavad pädevad asutused 11  KrüTS veenduma enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded on täidetud. Nimetatud nn valikuvõimalus on ette nähtud eelkõige nendele liikmesriikidele, kus järelevalveasutus võrreldes varasemaga ei muutu (s.t. kui varasemalt on nt VASP-de loa väljastajaks olnud finantsjärelevalveasutus ja MiCA määruse rakendumisel saab finantsjärelevalveasutus olema ka loa väljastajaks CASP-dele). Sellisel juhul on järelevalveasutusel võimalik efektiivselt hinnata, kas vastavad nõuded (MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded) on juba täidetud ja kas seetõttu oleks õigustatud väljastada nö uus luba lihtsustatud korras. Eesti puhul on Finantsinspektsioonil keeruline veenduda enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et teenuseosutaja täidab MiCA nõudeid, kuna Finantsinspektsioonil puudub selleks vastav järelevalveline õigus ja info. Teiseks, kehtiv RahaPTS suurt osa viidatud nõuetest ei reguleeri (vaid nõuded kapitalile ja omavahenditele ning juhtimiskord on teatud osas reguleeritud sarnaselt MiCA-le, vt allolevat tabelit 2). Seega, isegi kui eelnõuga nähakse ette eraldi info edastamise alused RABi ja Finantsinspektsiooni vahel, ei ole see piisav, et Finantsinspektsioonil oleks olemas teave, et hinnata kõikide MiCA määruse nõuete täitmist, mis on lihtsutatud tegevusloa andmise eelduseks. Lisaks puuduvad Finantsinspektsioonil järelevalvelased õigused, et kontrollida, kas teenuseosutaja ka ptaktikas neid nõudeid täidab (ehk mitte ainult dokumentatsioonis). MiCA määruse RahaPTS Kommentaar V jaotise 2. ja 3 peatükk Art 66: Kohustus tegutseda kliendi § 72 lg 2 punkt 4. - Kehtiv RahaPTS ütleb vaid parimates huvides ausalt, õiglaselt osaliselt, et juhtorgani liige ja professionaalselt peaks olema suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; - Finantsinspektsioonil puuduvad vahendid, et veenduda, et hetkel Eestis tegutsevad VASPid tegutsevad kliendi parimates huvides, nagu on reguleeritud MiCA määruse artiklis 66. Art 67: Usaldatavusnõuded § 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele Art 68: Juhtimiskord § 72. Tegevusloa kontrollese ja - Finantsinspektsioon peab tegevusloa andmisest keeldumise veenduma lisaks juhatuse alused (korrektse ärialase maine liikmete sobivusele ka nõue) nõukogu liikmete ja osanike § 725. Kõrgendatud nõuded sobivuses. virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetel eja kontakstisiktele Art 69: Pädevatele asutustele - MiCA art 69 ei ole lihtsustatud esitatav teave tegevusloa kontekstsis asjakohane. Art 70: Klientide krüptovara ja - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri raha kaitse klientide krüptovara ja raha kaitset. Art 71: Kaebuste käsitlemise kord - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri kaebuste käsitlemist. 12  KrüTS - Finantsinspektsioonil ei ole vahendeid, et veenduda, kuidas Eestis tegutsevad VASPis on seni klientidega seotud kaebusi (praktikas) lahendanud. Art 72: Huvide konfliktide - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri tuvastamine, vältimine, juhtimine huvide konflikti tuvastamist, ja avalikustamine vältimist ja avalikustamist. Art 73: Teenuste ja tegevuste - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri edasiandmine teenuse edasiandmist. Teenuse osutamist otseselt üle anda ei tohi. - Finantsinspektsioonil ei ole vahendeid, et veenduda, kuidas Eestis tegutsev VASP rakendab tegevuse edasiandmise nõudeid. Art 74: Krüptovarateenuse osutaja - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri tegevuse korrapärane lõpetamine teenuse korrapärast lõpetamist. Art 75: Krüptovara hoidmine ja - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri haldamine kliendi nimel krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel. - Finantsinspektsioonil ei ole vahendeid, et veenduda, kuidas Eestis tegutsev VASP krüptovara hoiab ja haldab kliendi nimel. Art 76: Krüptovara - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri kauplemisplatvormi korraldamine krüptovara kauplemisplatvormi korraldamist. Art 77: Krüptovara vahetamine - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri raha või muu krüptovara vastu kürotovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu. Art 78: Krüptovaraga seotud - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri korralduste täitmine kliendi nimel krüptovaraga seotud korralduste täitmist kliendi nimel. Art 79: Krüptovara pakkumise - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri korraldamine krüptovara pakkumise korraldamist. Arti 80: Krüptovaraga seotud - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri korralduste vastuvõtmine ja krüptovaraga seotud edastamine kliendi nimel korralduste vastuvõtmist ja edastamist kliendi nimel. Art 81: Krüptovara kohta nõu - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri andmine ja krüptovaraportfelli krüptovara kohta nõu andmist valitsemine ja portfelli valitsemist. Art 82: Krüptovaraülekande - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri teenuse osutamine kliendi nimel. teenuse osutamist kliendi nimel. Tabel 2. MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatüki võrdlus kehtiva regulatsiooniga C. Siseteabe avalikustamisega viivitamine MiCA määruse artikli 88 kohaselt võib krüptovara emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik siseteabe avalikustamisega teatud tingimustel viivitada. Kui ta seda teeb, peab ta sellest pädevale 13  KrüTS asutusele teada andma ja esitama kohe pärast teabe avalikustamist kirjaliku selgituse selle kohta, kuidas viivituse aluseks olevad tingimused on täidetud. Liikmesriigid võivad ette näha, et selline selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel. Pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooniga on Eesti puhul võetud lähenemine, et liikmeriigi võimalust ette näha, et selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel, ei kasutata. Seega, sarnaselt reguleeritud turuga tuleks esitada kohe pärast teabe avalikustamist kirjalik selgitus selle kohta, kuidas MiCA artikli 88 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Seda enam, et ka turukuritarvituse määruse (EU 596/2014) artikkel 17(4) näeb siseteabe puhul emitendile kohustuse pädevat asutust siseteabe avalikustamisega viivitamisest ise teavitada. D. Üleminek MiCA-le MiCA määruse artikli 143 lõikes 3 on sätestatud, et krüptovarateenuse osutaja, kes osutas oma teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel enne MiCA rakendamise kuupäeva (ehk Eesti puhul VASP-id RahaPTS alusel), saab jätkata tegutsemist „vana“ tegevusloaga veel kuni 18 kuud või kuni talle antakse tegevusluba vastavalt MiCA määruse artiklile 63, olenevalt sellest, kumb juhtub varem. Samas, võib liikmesriik otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele viidatud erandit või lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse enne MiCA rakendamist, on leebem kui MiCA määrus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutus on andnud liikmesriikide rahandusministritele (majandus- ja rahandusnõukogule – ECOFIN) soovituse kaaluda valikulise üleminekuperioodi piiramist 12 kuuni17, on eelnõu puhul võetud lähenemine, et täielik ülemine MiCA regulatsioonile peab olema toimunud 2026. aasta 1. jaanuariks. 2.5. Väikefondivalitsejate täiendav reguleerimine Eelnõuga muudetakse IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid: - kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale kapitalinõue 25 000 eurot, mis asutamisel oleva väikefondi valitseja puhul peab olema rahas sisse makstud; - kehtestatakse läbipaistvust suurendavad nõuded, millest tuleb kinni pidada, kui soovitakse reklaamida oma valitsetavat fondi – reklaamimisel tuleb esitada hoiatused selle kohta, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ega oma tegevusluba ning et tema tegevuse üle ei teostata järelevalvet. Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise ja registrist kustutamise regulatsiooni. Registreerimise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu täiendatakse, näiteks tuleb esitada ka tõendid kapitalinõude täitmise ja menetlustasu maksmise kohta ning hinnang selle kohta, et kavandatav tegevus vastab alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele. Samuti lisatakse esitatavate andmete loetellu andmed taotleja juhatuse liikmete ning aktsionäride või osanike kohta. Vastavalt täiendatakse ka registreerimise taotluse rahuldamata jätmise aluseid – lisaks seni kehtinule võib Finantsinspektsioon jätta taotluse rahuldamata ka, kui ei ole tõendatud, et täidetud on eelnõuga kehtestatav kapitalinõue. Lisaks taotluse rahuldamata jätmisele ja taotlemisel esinenud puuduste kõrvaldamise nõudmisele annab eelnõu Finantsinspektsioonile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata. Finantsinspektsioon võib jätta taotluse 17 Väljavõte ESMA kirjast rahandusministritele: As most of the existing national regimes are far less comprehensive than MiCA, clients could face higher risks of detriment with some entities applying less protective rules up until 1 July 2026, while other entities would apply MiCA requirements from 30 December 2024. Based on a recent stocktaking exercise conducted by ESMA, the grandfathering clause could theoretically apply to more than two thousand entities in the EEA currently registered under these national regimes. With this in mind, we invite Member States to consider reducing the duration of the grandfathering clause to a maximum of twelve months, in particular with respect to entities that have not been through a fully- fledged authorisation process and that are not yet subject to effective supervision in the EU. 14  KrüTS läbi vaatamata, kui ta on nõudnud taotlejalt puuduste kõrvaldamist, kuid taotleja ei ole suutnud seda ette nähtud tähtajaks teha või kui taotleja ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud lisaandmeid või dokumente või on esitanud need oluliste puudustega. Finantsinspektsioon kustutab tegevusloata väikefondi valitseja registrist, kui tema tegevus lõpeb. Lisaks eelpool kirjeldatud asjaolule on IFS-s kehtestatud veel eraldi alused Finantsinspektsioonile väikefondi valitseja registrist kustutamiseks (§ 453 lg 10). Registrist kustutamise aluste hulka (uues sõnastuses IFS § 4532 lg 3) lisatakse põhjus, et väikefondi valitseja ei esita IFS §-s 454 ette nähtud teavet tähtaegselt. Eelnõuga reguleeritakse ka väikefondi valitseja kohustusi, mis tal tekivad pärast registrist kustutamist. Nimelt tuleb väikefondi valitsejal lõpetada sellisel juhul oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmine, alustada oma fondide likvideerimist või anda nende valitsemine üle, teavitada Finantsinspektsiooni fondide likvideerimisega alustamisest ja esitada pärast ka aruanne likvideerimise tulemuste kohta. Kehtestatavate kapitalinõuetega kooskõlla viimiseks jätab eelnõu kehtivat registreeringut omavatele väikefondi valitsejatele 12 kuud seaduse muudatuse jõustumisest. Eelnõu kohustab väikefondi valitsejat kapitalinõude täitmisest Finantsinspektsiooni ka viivitamata teavitama. Kavandatud muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu tõhusam toimimine ja investorite parem kaitse. Täiendav reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja soovist maandada võimalikust kuritarvitamisest tingitud riske. Nii menetluste kui registreeringu saanud väikefondi valitsejate arv on mõne aastaga oluliselt kasvanud. 2019. aastal registreeriti 8 tegevusloata väikefondi valitsejat, 2021. aastal juba 16 ja 2022. aastal 19 uut fondivalitsejat. Käesoleva aasta I kvartalis on lisandunud omakorda 4 uut registreeritud väikefondi valitsejat. 2022. aastal oli korraga menetluses kuni 30 registreerimise taotlust. Samuti on oluliselt kasvanud registreeritud väikefondi valitsejate sektori maht. Kui 2019. aastal oli selliste fondivalitsejate valitsetud alternatiivfondide maht kokku 257 miljonit eurot, siis 2022. aasta lõpu seisuga oli see juba 732 miljonit eurot. Alates registreeritud väikefondi valitsejate turu elavnemisest 2020. aastal on peamisteks riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni hinnangul tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga äriühingute registreerimise taotlused. 2022. aasta krüptovaraturu negatiivsed sündmused on küll vähendanud taotlejate arvu, kes soovivad valitseda krüptofonde, ja seda peaks vähendama ka käesolev krüptovaraturu seaduse eelnõu, kuid kõik olulised riskid ei lange ära ka üksi krüptovaraturu seaduse jõustumisega. Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioone täiendati mõnevõrra küll 2022. aastal18, kuid eelnõu menetluse käigus näiteks kapitalinõude kehtestamisest loobuti. Paraku on praktikas ilmnenud, et tehtud muudatused ei ole olnud ülal viidatud probleemide lahendamiseks ja sektoriga seonduvate riskide maandamiseks piisavad. Finantsinspektsioon on välja toonud, et näiteks on tegevusloata väikefondi valitseja registreeringu taotlejad uutele registreerimist puudutavatele nõuetele reageerinud lihtsalt strateegia muutmisega – registreeringu taotlejate juhatuse liikmeteks on palgatud küll kohalikud isikud, kuid iga menetluse 18 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d928350-1277-4000-8f17-11d554be39d4 15  KrüTS käigus ei ole võimalik Finantsinspektsioonil veenduda, et need isikud omavad fondivalitseja juhtimises reaalset rolli ega ole juhatusse nimetatud pelgalt IFS-i ja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi nõuete formaalseks täitmiseks. Uue, potentsiaalselt ohtliku trendina on hoogustunud äriõiguse nõustajate poolt tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimine edasimüügi eesmärgil. Sellistel juhtumitel võivad seaduse nõuded olla formaalselt küll täidetud, kuid Finantsinspektsioonil puudub kehtivas raamistikus võimalus veenduda, et nõuete täitmine on tagatud ka peale registreeritud väikefondi valitseja müüki. Finantsinspektsiooni hinnangul on praktikas ilmnenud kitsaskohad ka IFS-s sisalduvates registrist kustutamise sätetes. Seaduses selleks sätestatud alused ei võimalda tegevusloata väikefondi valitsejat õiguskindlalt ja efektiivselt registrist kustutada ning kehtiv regulatsioon ei sisalda ka kustutamiseks vajalikke menetlusnorme. Samal ajal on registrist kustutamine muutunud aktuaalseks halvenenud aruandluse distsipliini ja kvaliteedi taustal. Eelnõu viidatud kitsaskohti adresseeribki ja toob vajalikud täiendused tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise ja registrist kustutamise protsessidesse ning registreeritud väikefondi valitseja tegevuse nõuetesse. Arvestades, et praktikas on Finantsinspektsiooni koormus väikefondi valitsejate registreerimisel ja registrist kustutamisel ning IFS § 455 lõikes 8 sätestatud ulatuses järelevalve teostamisel oluliselt mahukamaks kujunenud, kui seda vastava regulatsiooni kujundamisel algselt ette nähti, tõstetakse eelnõuga väikefondi valitsejana tegevuse registreerimise taotluse menetlustasu 1000 eurolt 2000 eurole ja kehtestatakse väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvetasu kapitaliosa, suuruses 1% kahekordsest kapitalinõudest ehk 500 eurot aastas. Finantsinspektsiooni kulud finantseeritakse järelevalvesubjektide poolt makstavate menetlus- ja järelevalvetasude arvelt. Kõnealuseid väikefondi valitsejaid puudutavate toimingutega kaasnevate kulude (eelkõige on silmas peetud registreerimise taotluste menetlusi ja esitatud teabega seotud järelevalve tegevusi, mis on tihti osutunud puuduste ja vigade esinemise tõttu mahukamaks kui võis esialgu eeldada) finantseerimist teiste finantsjärelevalve subjektide poolt ei saa pidada õiglaseks ega põhjendatuks. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 3.1. Ülevaade eelnõu ülesehitusest 1. peatükk. Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala § 2. Seaduse kohaldamisala § 3. Krüptovaraturu osaline § 4. Terminid 2. peatükk. Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele § 5. Krüptovaraturu osalise tegevusluba § 6. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus § 7. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele § 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele § 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele 3. peatükk. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis § 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise nõuded § 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine § 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis 16  KrüTS 4. peatükk. Oluline osalus § 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise keelamine ning osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed 5. peatükk. Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll § 14. Raamatupidamise korraldamine § 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile § 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine § 17. Audiitorkontroll § 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus 6. peatükk. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot § 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine § 20. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine § 21. Ühinemisluba § 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine § 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine § 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot 7. peatükk. Järelevalve § 25. Järelevalve eesmärk § 26. Järelevalve alused ja ulatus § 27. Finantsinspektsiooni õigused info saamisel § 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle § 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses § 30. Selgituste andmisest keeldumise alused § 31. Kohapealse kontrolli tegemine § 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll § 33. Ettekirjutus § 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel § 35. Juhtorganite kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel § 36. Sunniraha 8. peatükk. Vastutus § 37. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine § 38. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine § 39. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine § 40. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine § 41. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine § 42. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine § 43. Teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumine § 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine § 45. Krüptovarateenuse osutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine § 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive § 47. Menetlus 9. peatükk. Rakendussätted 17  KrüTS 1. jagu. Üleminekusätted ja rakendussätted § 48. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega 2. jagu. Muudatused kehtivates seadustes § 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine § 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine § 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine § 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine § 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine § 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine § 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine § 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine § 57. Riigilõivuseaduse muutmine § 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine § 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine 3. jagu. Seaduse jõustumine § 60. Seaduse jõustumine 3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 määratleb seaduse reguleerimisala. Seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist, järelevalvet ja vastutust krüptovaraturu osalise üle niivõrd, kuivõrd see täpsustab ja täiendab MiCA ja DORA määrusi. Paragrahvis nimetatud termin krüptovaraturu osaline on defineeritud eelnõu paragrahvis 3. Paragrahv 2. Seaduse kohaldamisala Lõike 1 kohaselt kuuluvad seaduse kohaldamisalasse MiCA määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt juriidilised ja füüsilised isikud ning muud ettevõtjad, kes tegelevad EL-is krüptovara emiteerimise, avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega või kes osutavad krüptovaraga seotud teenuseid. Seadust kohaldatakse vaid selliste isikute suhtes, kes kuuluvad ka MICA määruse kohaldamisalasse. Olgu siinjuures välja toodud, et näiteks ei kohaldata MiCA määrust ja käesolevat seadust isikute suhtes, kes osutavad krüptovarateenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjale või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele. Lisaks ei kohaldata määrust likvideerijale või haldurile, Euroopa Keskpangale ja liikmesriikide keskpankadele, muudele riigiasutustele, Euroopa Investeerimispangale ja selle tütarettevõtjatele, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile ja Euroopa stabiilsusmehhanismile ning avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes. MiCA määrust ei kohaldata ka juhul, kui krüptovara on ainulaadne ega ole asendatav muu krüptovaraga. Samuti ei kohaldata seadust, kui krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks, hoiuseks, rahaks (v.a e-raha token), väärtpaberistamise positsiooniks, kindlustustooteks, pensionitooteks, tööandja pensioniskeemiks, erapensionitooteks, üleeuroopaliseks personaalseks pensionitooteks ja sotsiaalkindlustussüsteemiks. MiCA määrust ei kohaldata ka kui isikud pakuvad krüptovara tasuta või krüptovara luuakse automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest või pakkumine on seotud kasutustokeniga, mis annab juurdepääsu olemasolevale või kasutusel olevale kaubale või teenusele või krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted. Samas, viidatud 18  KrüTS erandid ei peaks hõlmama krüptovara, mis esindab ladustatud kaupu, mille puhul ei ole ette nähtud, et ostja need pärast ostmist kätte saab. Samuti ei tuleks piiratud võrgustiku erandit kohaldada krüptovara suhtes, mis on tavaliselt ette nähtud pidevalt kasvava teenuseosutajate võrgustiku jaoks. Pädev asutus peaks hindama piiratud võrgustiku erandit iga kord, kui pakkumine või rohkem kui ühe pakkumise koguväärtus ületab teatava künnise, mis tähendab, et uuele pakkumisele ei tuleks automaatselt kohaldada eelmisele pakkumisele tehtud erandit. Erandite kohaldamine lõppeb, kui pakkuja või pakkuja nimel tegutsev teine isik annab teada pakkuja kavatsusest taotleda kauplemisele võtmist või kui krüptovara, mille suhtes erandit kohaldatakse, võetakse kauplemisele. Seega näiteks ei kohaldata seadust järgmiste isikute suhtes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 2 lõikes 2 nimetatud isik; 2) isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 2 lõikes 3 või 4 nimetatud krüptovara emiteerimise, pakkumise või kauplemisele võtmisega või kes osutab selle krüptovaraga seotud teenuseid; 3) isik, kes pakub krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimustel. Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et juba tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata kõiki seaduse sätted, kuna nende suhtes kohalduvad eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi. Näiteks on ühinguõiguse sätted reguleeritud eriseadustes, nagu ka audiitorettevõtja suhtes kohalduvad nõuded, aga ka kolmandas riigis tegutsemise puhul kohalduvad nõuded, mis on ette nähtud eriseadustes. Sama lähenemine on ka MiCA määruses. Näiteks, kui liidu õiguse alusel tegevusluba omav finantssektori ettevõtja (MiCA määruse artikli 60 lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 nimetatud isik) soovib osutada krüptovarateenust, ei kohaldata tema suhtes kõiki MiCA määruses sätestatud nõudeid – näiteks tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate aktsionäride heakskiitmise menetlust, kuna need nõuded on hõlmatud vastavate liidu seadusandlike aktidega, mille alusel neile tegevusluba anti. Siiski tuleks sellist finantssektori ettevõtjat lugeda krüptovarateenuse osutajateks ning tema suhtes kohaldatakse mh MiCA määruses sätestatud asjakohaseid haldusvolitusi, sealhulgas õigust peatada või keelata teatavad krüptovarateenused. Selliste ettevõtjate suhtes tuleks kohaldada ka kõiki nõudeid, mida MiCA määruse alusel kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes. Kuna makseasutuse puhul ei ole MiCA määruses ette nähtud, et krüptovarateenuse osutajana tegutsemise õiguse saamiseks piisab ka pädeva asutuse teavitamisest, kohaldub neile näiteks ka tegevusloa nõue ja nõuded kapitalile. Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokenit, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud sätteid (MiCA määruse art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata omavahendite nõudeid (art 35) ja sätteid olulise osaluse omandamise kohta (art 41 ja 42). Vastav regulatsioon on kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013. Lõige 3. Kui krüptovaraturul pakutakse muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid, siis sellise krüptovara pakkujale ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse üksnes MiCA määruse artikleid 4–15 (II jaotis) ning artikleid 86–92 (ehk § 6 lõikes 4 on viide MiCA määruse rakendamisele), aga ka järelevalve sätteid. Kuna MiCA määruse artikli 11 lõige 2 sätestab, et muu krüptovara pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei ole kohustatud pärast nõuetega vastavuses oleva valge paberi emiteerimist esitama täiendavat informatsiooni, tuleks sellise 19  KrüTS isiku suhtes kohaldatada seaduse järelevalve sätteid (sh teabe küsimise regulatsiooni) vaid ulatuses, et see ei oleks vastuolus MiCA määruses sätestatuga. MiCA artikli 93 kohaselt peab liikmesriik määrama pädeva asutuse, kes täidab määruses ette nähtud ülesandeid ja kohustusi ning määruse art 94 ütleb, et pädeval asutusel on mh selles artiklis loetletud järelevalveõigused II jaos sätestatud nõuete täitmise üle. Pädeval asutusel on seega roll seoses muu krüptovara pakkujate ja kauplemisele taotlevate isikutega. Seetõttu on lõikes 3 viide seaduse § 26 lõikele 1, millega määratletakse, et Finantsinspektsioon on pädeva asutus teostama järelevalvet ka II jaos sätestatud nõuete täitmise üle. Kuna MiCA määruse põhjenduspunktis 98 on täpsustatud, et muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes ei tuleks kohaldada MiCA määruse kohast järelevalvet, kui emitent ei ole pakkuja ega kauplemisele võtmist taotlev isik, on ka lõikes 3 täpsustus, et pädeva asutuse määramise ja vastutuse sätteid tema suhtes ei kohaldata. Lõige 4. Kontrollitava äriühingu ja hääleõiguse määratlus on VpTS §-s 10. Lõike 5 näol on tegemist tüüpilise finantsjärelevalvesubjekti kohta käiva normiga, millega täpsustatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades eriseadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. Paragrahv 3. Krüptovaraturu osaline Lõikes 1 defineeritakse krüptovaraturu osaline, kelleks on nii krüptovarateenuse osutaja (punkt 1), krüptovara emitent (punkt 2) kui ka isik, kes pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas MiCA määruse artikliga 59. Selliste teenuste esimesse kategooriasse kuuluvad krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamine, krüptovara vahetamine rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu oma arvel kauplemise teel, kliendi nimel krüptovara hoidmine ja haldamine ning krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel. Selliste teenuste teise kategooriasse kuuluvad krüptovara suunatud pakkumine, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine või edastamine kliendi nimel, krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel, krüptovara kohta nõu andmine ning krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamine. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja, kes emiteerib krüptovara, sealjuures sama lõike punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. Väärtuse all tuleb mõista nö välist ja rahaliselt hinnatavat väärtust, mille tehingupooled või turuosalised on vastavale krüptovarale omistanud. MICA määruse põhjenduspunkt 20 selgitab, et krüptovara emitendid on üksused, kellel on kontroll krüptovara loomise üle. Krüptovara emitendid käesoleva seaduse tähenduses on varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid ja muu krüptovara emitendid. Nimelt liigitatakse MiCA määrusega krüptovara kolme kategooriasse, mida tuleks üksteisest eristada ja mille suhtes tuleks kohaldada erinevaid nõudeid sõltuvalt nendega kaasnevatest riskidest. 20  KrüTS Kui krüptovaral puudub identifitseeritav emitent, ei peaks see kuuluma MiCA määruse II, III ega IV jaotise kohaldamisalasse. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad sellise krüptovaraga seotud teenuseid, on siiski määrusega hõlmatud. Paragrahvis 3 osutatud krüptovaraturu osalised on nii MiCA tegevusloa alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kui ka isikud, kelle on MiCA määruse alusel selleks õigus, kuid eraldi tegevusluba nad taotlema ei pea. Kui MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 15 on defineeritud krüptovarateenuse osutaja, siis sõnastus viitab „juriidilisele isikule või muule ettevõtjale, … kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59“. Viidatud luba ei tähenda ainult tegevusluba, vaid artikli 59 lõike 1 punkt b annab loa osutada krüptovarateenust finantssektori ettevõtjatel ka tegevusluba omamata. Sama on krediidiasutustega, kelle on MiCA määruse artikli 17 lõike 1 punkti b alusel luba varapõhist tokenit avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda (eraldi tegevusluba omamata). Krüptovaraturu osaline on ka muu krüptovara pakkuja ja muu krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik. Kuigi § 2 lõige 1 juba määratleb, et käesolev seadus kohaldub ainult MiCA määruse kohaldamisala ulatuses olevatele isikutele, on muu krüptovara pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute puhul lisatud sellegi poolest täpsustus, et juhul, kui selline isik ei kuulu MiCA kohaldamisulatusse, siis ei ole tegemist ka krüptovaraturu osalisega käesoleva seaduse tähenduses (vt selgitust ka § 2 lõike 1 juures). Lõige 2 defineerib varapõhise tokeni emitendi. Tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on tegemist krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokenid, mille väärtus on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks. Varapõhised tokenid võidakse laialdaselt kasutusele võtta väärtuse ülekandmiseks või vahetusvahendina ning seega kujutavad nad endast muu krüptovaraga võrreldes suuremat riski krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse ja turu usaldusväärsuse seisukohast. Varapõhiste tokenite emitentide suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid kui näiteks muu krüptovara emitentide suhtes. Lõige 3. E-raha tokeni emitendi puhul on tegemist krediidiasutuse või e-raha asutusega, kes emiteerib e-raha tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 7 on defineeritud, et e-raha tokeni puhul on tegemist krüptovara liigiga, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ametliku vääringu väärtust. Sellise krüptovara funktsioon on väga sarnane direktiivis 2009/110/EL määratletud e-raha funktsiooniga. Sarnaselt e-rahale on selline krüptovara müntide ja pangatähtede elektrooniline asendaja ning seda kasutatakse tõenäoliselt maksete tegemiseks. Lõige 4. Muu krüptovara pakkuja puhul on tegemist isikuga, kes avalikult pakub muud krüptovara. Nagu eespool osutatud, on muu krüptovara puhul tegemist krüptovaraga, mis ei ole määratletav kui varapõhine token või e-raha token. Avalik pakkumine on defineeritud MiCA määruse artikli 3 punktis 12, olles igasuguses vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutava krüptovara kohta, et tulevased omanikud saaksid otsustada, kas seda krüptovara osta. Lõige 5. Muu krüptovara kauplemisele võtmise taotleja defineerimisel on aluseks võetud VpTS-i § 52 kauplemisele võtja määratlus. 21  KrüTS Paragrahv 4. Terminid Lõige 1. Seaduses kasutatakse termineid, mis on defineeritud MiCA ja DORA määruses, mistõttu ei ole neid seaduses eraldi defineeritud. Kuna varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent pole MiCA-s eraldi defineeritud (ainult emitent on üldsõnaliselt defineeritud), on need ka §-s 3 eraldi välja toodud. Lõige 2. Kuna Eesti õiguses kasutatakse üldiselt terminit konsolideerimisgrupp, on ka käesoleva eelnõu puhul otsustatud kasutada seda terminit. Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et konsolideerimisgrupi all on mõeldud kontserni MiCA määruse tähenduses. MiCA määruses on kontserni määratlemisel viidatud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktile 11 – kontsern on emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad. Lõige 3. Defineeritakse lepinguriik, kuna seadusesättes, kus seda terminit esimest korda kasutatakse, ei ole seda võimalik teha. Paragrahvid 5 ja 6. Krüptovaraturu osalise tegevusluba ja krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus Paragrahvides 5 ja 6 täpsustatakse nõudeid krüptovaraturul tegutsemiseks. Üldreeglina peab selleks olema pädeva asutuse tegevusluba, kuid MiCA määruses on ette nähtud ka erandid, mil eraldi tegevusluba ei ole vaja ja teatud juhtudel piisab ka pädeva asutuse teavitamisest (§ 5 lõige 1). Tabelis 3 on ülevaade, millistel juhtudel on vaja luba ja millistel juhtudel piisab Finantsinspektsiooni teavitamisest. Näiteks varapõhiste tokenite avalik pakkumine liidus või sellise krüptovara kauplemisele võtmise taotlemine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud sellise krüptovara emitendile selleks tegevusloa ja kiitnud heaks asjaomase krüptovara valge raamatu. Kui emitent on krediidiasustus, siis piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest, kuid valge raamat tuleb sellegipoolest Finantsinspektsiooni poolt heaks kiita. Tegevusloa nõuet ei kohaldata ka juhul, kui varapõhised tokenid on suunatud üksnes kutselistele investoritele (direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused) või kui varapõhiste tokenite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 000 000 euro. Tegevusluba peab olema ka juhul, kui isik soovib osutada krüptovarateenust, v.a kui ta on juba tegevusluba omav finantssektori ettevõtja (krediidiasutus, väärtpaberite keskdepositoorium, investeerimisühing, turukorraldaja, e-raha asutus, eurofondi valitseja või alternatiivne investeerimisfond). Nimelt on teatavatel äriühingutel lubatud, kelle suhtes kohaldatakse finantsteenuseid käsitlevaid liidu seadusandlikke akte, osutada kõiki või mõnesid krüptovarateenuseid ilma, et nad peaksid saama MiCA määruse kohase krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, kui nad esitavad oma pädevatele asutustele teatava teabe enne kõnealuste teenuste esmakordset osutamist. E-raha asutustel peaks olema võimalik osutada hoidmisteenuseid ilma MiCA määruse kohase tegevusloata, et osutada krüptovarateenuseid ainult seoses nende emiteeritud e-raha tokenitega. Füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on luba e-raha levitamiseks direktiivi 2009/110/EÜ alusel, peaks olema võimalik levitada ka e-raha tokeneid e-raha tokenite emitentide nimel ilma, et nad peaksid saama MiCA määruse kohase tegevusloa krüptovarateenuste osutamiseks. 22  KrüTS Tabel 3. Krüptovaraturul tegutsemise õigus Krüptovarateenuse osutaja Teenuse osutamise õigus  Juriidiline isik või muu  FI tegevusluba. ettevõtja, kes pole alljärgnevalt nimetatud austus  Krediidiasutus  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.  Väärtpaberite  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine. keskdepositoorium  Investeerimisühing  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.  Turukorraldaja  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.  E-raha asutus  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.  Eurofondi valitseja ja  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine. alternatiivne investeerimisfond Varapõhise tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele Valge raamat võtmise taotlemise õigus  Juriidiline isik või muu  FI tegevusluba.  Koos tegevusloa saamisega ettevõtja loetakse valge raamat samuti heaks kiidetuks (eraldi menetlust pole).  FI tegevusluba ei ole vaja, kui:  FI teavitamine valgest - ringluses olevate tokenite raamatust. väärtus on alla 5 000 000 euro, või - tokeneid pakutakse ainult kutselistele investoritele.  Krediidiasutus  FI teavitamine 90 päeva enne  FI kiidab valge raamatu krüptovara emiteerimist ja teabe heaks. esitamine.  Varapõhise tokeni emitendi kirjalikul nõusolekul võib krüptovara pakkuda või kauplemisele võtmist taotleda muu isik. E-raha tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele Valge raamat võtmise õigus  Krediidiasutus  FI teavitamine 40 päeva enne  FI teavitamine valgest krüptovara pakkumist või raamatust (FI ei või nõuda kauplemisele võtmise taotlemist. selle heakskiitmist)  E-raha asutus  FI teavitamine 40 päeva enne  FI teavitamine valgest krüptovara pakkumist või raamatust (FI ei või nõuda kauplemisele võtmise taotlemist. selle heakskiitmist).  MERAS § 12 kohaselt  FI teavitamine 40 päeva enne  FI teavitamine valgest erandi alusel tegutsev e- krüptovara pakkumist. raamatust (FI ei või nõuda raha asutus selle heakskiitmist).  MERAS § 6 lg 3  FI-d ei pea teavitama.  FI teavitamine valgest raamatust (FI ei või nõuda selle heakskiitmist).  Emitendi, v.a MERAS § 6 lg 3 ja § 12 juhud, kirjalikul nõusolekul võib krüptovara pakkuda või kauplemisele võtmist taotleda muu isik. Muu krüptovara Krüptovara pakkumise/ kauplemisele Valge raamat pakkuja/kauplemisele võtmist võtmise õigus taotlev isik  Juriidiline isik  Krüptovara  Valget raamatut ei pea pakkumise/kauplemisele võtmise koostama (avalik taotlemise eelduseks on: pakkumine): 23  KrüTS - valge raamatu koostamine, - pakkumine vähem kui FI teavitamine sellest ja selle 150 isikule LR kohta, kui avaldamine; need isikud tegutsevad - Reklaamteate koostamine ja oma arvel. avaldamine; - krüptovara kogumaht 12 - sobivusnõuetele vastamine. kuu jooksul ei ületa 1 000 000 eurot, või - tokeneid pakutakse ainult kutselistele investoritele.  Valget raamatut ei pea koostama (kauplemisele võtmine): - krüptovara on kauplemisele võetud mõnel teisel LR krüptovaraga kauplemise platvormil; - valge raamatu on koostatud kauplemisplatvormi korraldaja.  MiCA kohaldamise erand  -  - art 4 lg 3 Lõikes 2 toodu kohaselt väljastab krüptovaraturul tegutsemise tegevusloa ja tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise sätted on reguleeritud MiCA määruse artiklites 20, 21, 23, 63 ja 64. Lõike 3 kohaselt on MiCA määruse alusel antud tegevusluba tähtajatu ja ei ole üleantav teisele isikule. Lõike 4 kohaselt peab Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht olema Eestis. MiCA määruse põhjenduspunkt i 76 kohaselt peaks krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andma, jätma andmata või kehtetuks tunnistama selle liikmesriigi pädev asutus, kus on üksuse registrijärgne asukoht. Krüptovarateenuse osutaja puhul on MiCA määruse artikli 59 lõikes 2 sätestatud, et artikli 63 kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis, kus ta osutab vähemalt osa oma krüptovarateenustest. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamise eelduseks on, et ta osutab vähemalt osa oma krüptovarateenustest Eestis ehk tema registrijärgne asukoht peaks ka Eestis olema. MiCA määruses on ka täpsustus, et tema tegeliku juhtimise koht peab olema liidus ja vähemalt üks juhtidest peab olema liidu resident. Krüptovaraturu osalise asutamisleping või põhikiri kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht on Eestis. Lõikes 5 on loetletud tegevusloa kehtivuse lõppemise alused. Nendeks on krüptovaraturu osalise lõpetamise otsuse tegemisel (punkt 1), tegevusloa kehtetuks tunnistamisel (punkt 2), ühendamisel (misjärel muutub tegevusluba kehtetuks ühendataval isikul; punkt 3), uue krüptovaraturu osalise asutamisel ühinemise teel (ühinevatel isikutel; punkt 4) ning krüptovaraturu osalise pankroti väljakuulutamisel (punkt 5). Lõike 6 järgi kaotab tegevusloa lõppemisel krüptovaraturu osaline õiguse osutada teenust või pakkuda krüptovara või taotleda selle kauplemisele võtmist, milleks talle oli antud tegevusluba. Koos tegevusloa lõppemisega kaotab krüptovaraturu osaline õiguse tegutseda välisriigis, sh kolmandas riigis, kui talle oli selleks § 10 kohaselt luba antud. 24  KrüTS Lõige 7 kohustab Finantsinspektsioon avalikustama informatsiooni tegevusloa andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste kohta oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. Paragrahv 6. Nagu § 5 lõikes 1 selgitatud, siis MiCA määruse kohaselt ei pea alati tegevusluba taotlema ning piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest. Kuid selleks, et ka teavituse puhul oleks nö õigus krüptovaraturul tegutsemiseks, kinnitab Finantsinspektsioon otsusega, et talle esitatud teave on nõuetekohane, MiCA määrusest tulenevad tingimused (sh valge raamatu koostamise ja teavitamise/heakskiitmise nõue) täidetud ning õigus krüptovaraturul tegutsemiseks on seega olemas. Muu krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmisele taotlemise õigus tekib isikul siis, kui ta vastab vastavalt MiCA määruse artiklis 4 või 5 sätestatud tingimustele. Paragrahv 7 reguleerib krüptovaraturul tegutsemise nõudeid. Lõiked 1–3 ei kohaldu muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle suhtes kohalduvad eriseadustest tulenevad nõuded äriühingu vormile ja juhtimisstruktuurile. Lõike 1 kohaselt võib krüptovaraturu osaline tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. Sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatega ning eeskätt Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate turuosalistega on kasutatav äriühingu vorm piiratud osaühingu ja aktsiaseltsiga, kuivõrd nimetatud äriühingute puhul on kõige täpsemini ja finantssektori ettevõtjale kohasemalt kindlaks määratud kohustuslikud juhtimise alused, osaluse omandamise ja osalusega seotud õiguste teostamine, vastutuse klauslid jm sätted. Lõige 2. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 27 on defineeritud juhtorgani mõiste. Tegemist on emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku või krüptovarateenuse osutaja organi või organitega, mis on nimetatud kooskõlas riigisisese õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks ettevõtja strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund ning mis kontrollib ja jälgib ettevõtja juhtimisotsuste tegemist ning hõlmab isikuid, kes ettevõtja äritegevust tegelikult suunavad. Kuna osaühingute puhul puudub Eesti õiguse kohaselt nõukogu loomise kohustus, kui seda põhikirjaga ette ei nähta, nähakse lõikega 2 ette, et osaühingust krüptovaraturu osalisel peab olema vähemalt kolmeliikmeline nõukogu. Kuna nõukogu roll on planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle juhtimist ja teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle, on MiCA määruse juhtorgani määratlusega hõlmatud ka nõukogu, sh näeb MiCA määrus ette nõuded nõukogu liikmetele. Siiski nähakse eelnõuga ette erand teatud krüptovarateenuse osutajatele. Nõukogu ei pea olema, kui krüptovarateenuse osutaja tegevuste hulka ei kuulu teatud teenuste osutamine (nt krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel, krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine, krüptovara vahetamine raha vastu või krüptovara vahetamise muu krüptovara vastu). Seega, kui ta osutab mõneda eelnimetatud teenust, peab tal nõukogu igal juhul olema. Kuna MiCA määruse juhtorgani mõiste hõlmab kaheastmelist juhtimismudelit (sh kontroll juhatuse üle) ning ÄS § 168 lõike 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, tähendab see, et nõukogu mitteolemasolu korral kohalduvad osanikele juhtorgani liikmetele ette nähtud nõuded. Lõige 3. Eelnõu ja MiCA määruse üheks eesmärgiks on tagada, et krüptovaraturu osaline on hästi juhitud ja krüptovara kliendid on hästi kaitstud, sh krüptovaraga seotud pettuste eest. Selle saavutamiseks on eelnõus ette nähtud, et krüptovarateenuse osutaja juhatuses peab olema vähemalt 2 liiget – see on vajalik riskide maandamiseks. Üheliikmelise juhatuse puhul oleks vastasel juhul kõik tegevusvaldkonnad ühe isiku käes. Eesmärgiks on vältida olukordi, kus vaid üks isik saab ainuisikuliselt teha otsuseid, mis võivad kahjustada krüptovara klientide huve. Seega suurendab nelja silma printsiibi rakendamine otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning aitab tagada, et otsused on 25  KrüTS õiglased ja usaldusväärsed. Lisaks, kui on üks juhatuse liige ja ta lahkub või on pikemat aega kättesaamatu, võib see oluliselt mõjutada ettevõtte juhtimist. Olgu siinjuures täpsustatud, et kui MiCA määruses on kasutatud terminit „members of the management body/juhtorgani liikmed“, siis on mõeldud nii juhatuse kui ka nõukogu liikmeid (eelnõus juhtorgani liikmed). Kui on viide „directors/juhtidele“, siis on mõeldud juhatuse liikmeid. Lõikes 4 on selguse huvides ja MiCA määruse nõuetekohaseks rakendamiseks välja toodud, et krüptovaraturu osaline on kohustatud järgima MiCA määruses sätestatud nõuded. Krüptovarateenuse osutajale kohalduvad nõuded on reguleeritud näiteks MiCA määruse 2. jaotises, artikli 22 lõikes 3, artiklis 37, artikli 40 lõikes 2, artikli 50 lõikes 2 ning 5. ja 6. jaotises. Samas krüptovarateenust osutava krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositooriumi ja reguleeritud turu korraldaja suhtes ei kohaldata Euroopa MiCA määruse artikleid 62–64, 67, 83 ja 84. Varapõhise tokeni emitent lähtub oma tegevuses näiteks MiCA määruse 3. ja 6. jaotises sätestatud nõutest. Samas, emitendi kirjalikul nõusolekul võib varapõhist tokenit pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning tema peaks järgima artiklites 27, 29 ja 40 sätestatud nõudeid, mis reguleerivad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt varapõhiste tokenite omanike parimates huvides. Samuti peab ta järgima, et reklaamteated vastaksid määruses ettenähtud nõuetele ning seda, et seoses varapõhise tokeniga ei maksta intressi. Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokeni, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud sätteid (art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata omavahendite nõudeid (art 35) ja sätteid varapõhise tokeni emitendi omandamise kohta (art 41 ja 42). Nimelt on need hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013. E-raha tokeni emitendiks saab olla üksnes kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2009/110/EÜ alusel tegevusloa saanud e-raha asutus ning nemad on kohustatud järgima 4. ja 6. jaotises sätestatud nõudeid. E-raha tokeni emitendi suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses e-raha väljastamise ja e-raha asutuse suhtes sätestatut. Lisaks võib emitendi nõusolekul e-raha tokenit pakkuda või kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning sellisel juhul tuleb järgida MiCA artikleid 50 (intressi maksmise keeld) ja 53 (reklaamteated) MiCA määruse artikli 48 lõigete 4 ja 5 kohaselt ei kohaselt ei saa seda teha muu isik, kui tegemist on erandi alusel tegutseva e-raha asutusega (MERAS § 12) või MERAS § 6 lõikes 3 sätestatud juhuga. Lõige 5. Kuna krüptovarateenuse osutajad kuuluvad TFR määruse kohaldamisalasse, on selguse huvides seaduses viide ka selle määruse rakendamisele. Vastutuse sätted nähakse siiski ette RahPTS-is. Lõige 6. MiCA määruse artiklid 33 ja 69 reguleerivad pädeva asutuse teavitamist enne, kui juhtioragnis toimuvad muutused. Selleks, et tagada, et uus liige vastaks ka juhtorgani liikme sehtes sätestatud nõuetele, tuleks Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt 30 päeva enne uue juhtorgani liikme tegevuse alustamist. Samas, kui see pole mõjuval põhjusel võimalik (nt liikme terviserike või muu erakorraline sündmus, mis eeldab juhatuse liikme kiiret väljavahetamist), siis võib see tähtaeg olla ka lühem. 26  KrüTS Lõige 7. MiCA määrus hõlmab mh direktiivi (EL) 2019/193719 muutmist, millega lisatakse direktiivi kohaldamisalasse MiCA määrus ehk direktiivis sätetatud miinimumstandardeid tuleb kohaldada ka selliste isikute kaitseks, kes teavitavad MiCA määruse kohasest õiguse rikkumisest. Kuigi Riigikogus on menetluses tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu20, mille kohaldamisalasse hakkaksid kuuluma ka krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad, on eelnõusse lisatud täpsustus, et varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja peaks kehtestama oma töötajatele MiCA määruses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja looma teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Selline täpsustus on kooskõlas Riigikogu menetluses oleva eelnõuga ning vastav seadus hakkaks täpsustama, kuidas tagatakse rikkumisest teavitaja kaitse. Paragrahv 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele MiCA artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunkti h kohaselt on üheks krüptovarateenuse osutamise vormiks krüptovara kohta nõu andmine. Käesoleva paragrahvi aluseks on MiCA määruse artikli 81 lõige 7, mis sätestab, et krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, tagab, et füüsilistel isikutel, kes annavad tema nimel krüptovara või krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lõike teine lause paneb liikmesriigile kohustuse avaldada selliste teadmiste ja oskuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid. Lõike 1 punktides 1–9 on sätestatud üldised kriteeriumid teadmiste ja oskuste kohta ning lõikega 2 antakse volitus ministrile vajadusel täpsustada ja täiendada neid kriteeriume. Näiteks on ESMA konsultatsiooniopaberis21 „Technical Standards specifying certain requirements of the Markets in Crypto Assets Regulation (MiCA)“ (edaspidi ESMA konsultatsioonipaber) välja toodud, et krütovarateenuse osutaja peaks teavitama pädevat asutust mh korraldustest, tagamaks, et nõustamise või portfellihaldusega seotud füüsilised isikud oleksid teadlikud, mõistaksid ja rakendaksid üksuse sise-eeskirju ja menetlusi, mis on kavandatud tagama vastavust MiCA määrusele, eriti selle määruse artikli 81 lõikele 1 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste kohustuste suhtes vastavalt direktiivile (EL) 2015/849. Paragrahv 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele Kuna krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kuuluvad DORA määruse kohaldamisalasse, sätestatakse selguse huvides lõikes 1, et nad peavad järgima DORA määruses sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. DORA määrust tuleb rakendama hakata 2025. aasta 17. jaanuarist. Digitaalne tegevuskerksus on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 1 ning see on finantssektori ettevõtja suutlikkus luua, tagada ja vaadata läbi oma tegevuse terviklikkust ja usaldusväärsust, tagades kas otseselt või kaudselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate pakutavate teenuste kasutamise kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida finantssektori ettevõtja kasutab ning mis toetavad finantsteenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste vältel. Olgu selguse huvides välja toodud, et e-raha tokeni emitendid kuuluvad samuti DORA määruse kohaldamise alla, kuid kuna e-raha tokeni emitent saab olla ainult kas krediidiasutus või e-raha 19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1937 20 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cd8d14cd-35e1-4fd6-81f1-f23ce9e35a57/tooalasest-euroopa-liidu- oiguse-rikkumisest-teavitaja-kaitse-seadus 21https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380- 425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf 27  KrüTS asutus, siis nad on DORA määruse kohustusega hõlmatud selle kaudu, et määrus kohaldub ka krediidiasutustele ja e-raha asutustele. Lõike 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitama Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ametit tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest, sealjuures tuleb kasutada samu teavitusvorme (lõige 3). Eesmärk on vältida teabe esitamise dubleerimist. DORA määruse artikli 3 punkti 10 kohaselt on tõsine IKT intsident IKT intsident, millel on suur negatiivne mõju võrgu- ja infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone. IKT intsident on defineeritud sama artikli punktis 8 ning see on finantssektori ettevõtja poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud sündmuste jada, mis seab ohtu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ning mis avaldab negatiivset mõju andmete kättesaadavusele, autentsusele, terviklusele või konfidentsiaalsusele või finantssektori ettevõtja osutatavatele teenustele. Lisaks sätestab DORA määruse art 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksustele (lõige 4). 3. peatükk. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis Paragrahv 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise luba ja nõuded Paragrahvis 10 on sätestatud, millistel tingimustel võib kolmandas riigis krüptovarateenust osutada või krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda. Piiriülest teenuse osutamist käesoleva paragrahvi kontekstis tuleb mõista kui igasugust aktiivset toote pakkumist või teenuse osutamist kolmandas riigis. Nimetatud aktiivne teenuse osutamine võib seisneda näiteks teenuse osutamises kolmandas riigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse teabe pidevat avalikustamist, millega turustatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne. Personali asumist kolmandas riigis ei tuleks automaatselt pidada teenuse kolmandas riigis osutamiseks, kui selline tegevus toetab teenuse pakkuja tegevust Eestis ning selline tegevus iseeneses ei ole suunatud teenuse turustamisele. Käesolevat paragrahvi ei kohaldata krediidiasutustele ja muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle suhtes kohalduvad valdkonda reguleerivates seadustes ette nähtud kolmandas riigis filiaali asutamise ja piiriülese teenuseosutamise sätted. Kuna krüptovarateenuse puhul tuleks võtta arvesse teenuse uudsust ning vähest reguleeritust kogu maailmas, mistõttu kaasneb kolmandas riigis tegutsemisega rohkem riske võrreldes traditsiooniliste finantsteenustega, nähakse seaduses ette loakord kolmandas riigis tegutsemiseks. Eelkõige kätkeb kolmandas riigis tegutsemine suuremat riski nii klientide kaitsele, organisatsiooni ülesehitusele, kapitalile, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele, talitluspidevusele, andmekaitsele jmt. Seetõttu on oluline, et krüptovaraturu osaline oleks hinnanud sihtriigi õiguslikku regulatsiooni, oma organisatsiooni valmisolekut ja kõiki asjakohaseid riske, mida kolmandas riigis tegutsemine võib talle kaasa tuua. Sellest tulenevalt on antud Finantsinspektsioonile selgem pädevus otsustamaks, kas lubada krüptovaraturu osalisel kolmandas riigis tegutseda või mitte. 28  KrüTS Lõike 1 kohaselt tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba, kui Eesti krüptovaraturu osaline soovib tegutseda kolmandas riigis, sealhulgas registreerida seal filiaali või osutada piiriülest teenus või pakkuda seal krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist. Vastav õigus on isikul, kes on saanud MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tegevusloa. Lõige 2. Loa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ja lõikes 2 loetletud andmed ja dokumendid. Esitada tuleb: - selle riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal registreerida või piiriülest tegutseda (punkt 1); - tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi selles riigis osutatavate teenuste ja tegevuste kohta, ja ka info selle kohta, kui seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega antakse kolmandas riigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule (punkt 2); - filiaali asutamise korral ka filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutava isiku nimi ja isikukood või kui isikukoodi pole, siis sünniaeg. Esitada tuleb teave ka isiku elukoha kohta (punkt 3). Samuti tuleb esitada selle isiku usaldusväärsust ja paragrahvis sätestatud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada. Näiteks peab Finantsinspektsioonil olema võimalus veenduda, et isiku puhul ei esine ühtegi lõikes 4 sätestatud asjaolu. Lõige 3. On oluline, et krüptovaraturu osaline järgiks kolmandas riigis tegutsemisel selle riigi õigusaktides ettenähtud reegleid seoses krüptovarateenuse osutamise, krüptovara kauplemisele võtmise ja krüptovara kauplemisele võtmise taotlemisega ning võtaks asjakohastel juhtudel arvesse riigi järelevalveasutuse kehtestatud nõudeid. Kui krüptovaraturu osaline peaks rikkuma teenuse osutamise riigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, siis § 22 kohaselt rakendab Finantsinspektsioon viivitamata järelevalvelisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Lõikega 4 sätestatakse nõuded kolmanda riigi filiaali juhtimise eest vastutavatele isikutele. Ka filiaali juhtimise puhul on oluline tagada, et juhtimise eest vastutav isik on usaldusväärne ja sobib filiaali juhtima. Vastutavaks isikuks ei sobi isik, kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krüptovaraturu osalise või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse (ei pruugi olla Eesti pädev asutus) algatusel või keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise ees ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Samuti ei tohiks selle isiku suhtes kehtida tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu ega ka ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. Vastutavaks isikuks ei tohiks olla ka isik, kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krüptovaraturu osalise tegevust selliselt, et krüptovaraturu osalise klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. Vastutavaks isikuks ei tohi olla isik, kes on pannud toime esimese astme kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud (võrdluseks, et MiCA määruse artikli 67 lõikes 1 on sätestatud, et krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmed ei tohi olla süüdi mõistetud mh süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Esimese astme kuritegu kahtlemata on mainet kahjustav asjaolu) või kes on esitanud Finantsinspektsioonile valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata. Lõike 5 punktides 1–7 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus filiaali asutamise või teenuse piirülese osutamise või krüptovara pakkumise loa andmisest keeldumiseks. Finantsinspektsioonil on vastav alus, kui esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada klientide huve, krüptovaraturu osalise finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust (punkt 1), krüptovaraturu osalise finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste ja tegevuste osutamiseks sihtriigis 29  KrüTS (punkt 2), filiaali juhtimise eest vastutav isik ei vasta ettenähtud nõuetele (punkt 3) või kui tegevuskava rakendamisega võib tekkida seoseid rahapesu või terrorismi rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisega või kõrvale hiilimisega, selle katsega või suurendab selliseid riske (punkt 4). Lisaks on punktis 5 ette nähtud keeldumise alusena see, kui krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma kolmandas riigis teenuse osutamisele või krüptovara pakkumisele sätestatud nõudeid. Punkt 5 on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui kolmandas riigis tegutsemisega seotud normistik erineb olulisel määral Eesti omast ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krüptovaraturu osaline võimeline nimetatud nõudeid täitma. Samuti ei saa krüptovaraturu osaline luba, kui tema poolt esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 6). Lisaks võib takistavaks teguriks olla probleemid järelevalve teostamisel juhul, kui koostöö kolmanda riigi pädeva asutusega on takistatud (punkt 7). Näiteks reguleerib seaduse § 28 järelevalvet kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle ning kui koostöö kolmanda riigi pädeva asutusega on takistatud, ei pruugi ka Finantsinspektsioon jõuda õigeaegselt sekkuda, et kaitsta klientide huvi. Lõiked 6 ja 7. Otsus loa andmise kohta tuleks teha kahe kuu jooksul, misjärel teeb Finantsinspektsioon otsuse viivitamata teatavaks ka krüptovaraturu osalisele. Krüptovaraturu osaline võib alustada tegevust kolmanda riigis pärast loa kättesaamist, kuid peab eelnevalt ka Finantsinspektsiooni teavitama kuupäevast, millal kolmandas riigi tegutsemist alustatakse. Lõike 8 alusel kohustub krüptovaraturu osaline viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi. Eelduslikult tuleb Finantsinspektsiooni teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata. Finantsinspektsioonil on õigus keelata muudatuste tegemine lõikes 4 sätestatud alustel. Paragrahv 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine Paragrahvis nähakse ette alused kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamiseks, mille aluseks on näiteks juhtum, kus loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, nõuetekohased aruanded on esitamata jms (lõige 1). Kuna § 10 lõike 3 kohaselt võib krüptovaraturu osaline kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada, krüptovara pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel juhul kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud nõudeid, siis on üheks loa kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, et krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktides, mis reguleerivad krüptovaraturu osalise tegevust, ette nähtud nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise klientide huve. Olulise rikkumise hindamisel lähtutakse eelkõige klintide huvide kaitsest ning kui on oht klientide huvile, siis võib seda pidada juba oluliseks rikkumiseks. Kolmandas riigis tegutsemise loa võib kehetutks tunnistada ka siis, kui krüptovaraturu osaline ei vasta enam kolmandas riigis loa saamise tingimustele, sealjuures on ilmnenud § 10 lõikes 5 sätestatud asjaolud. Ka krüptovaraturu osalisele määratud ettekirjutuse mittetäitmine võib viia selleni, et kolmandas riigis tegutsemise luba tunnistatakse kehtetuks. Lõige 2. Loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krüptovaraturu osalisele ja asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks. Kolmandas riigis tegutsemine tuleb lõpetada hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. 30  KrüTS Paragrahv 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis Lõike 1 puhul on selguse huvides välja toodud, et kui lepinguriigi krüptovaraturu osaline soovib Eestis tegutseda, siis ta saab seda teha filiaali kaudu või tegutsedes piiriüleselt. Näiteks ütleb MiCA määruse artikli 59 lõige 7, et krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid osutada kogu liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse alusel. MiCA määruse artiklis 65 on reguleeritud, mis tingimused peavad olema täidetud (teabe esitamine päritolu järelevalveasutusele, kes edastab selle vastuvõtvale järelevalveasutsuele), kui krüptovarateenuse osutaja soovib piiriüleselt teenust osutada. Krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise taotlemise puhul ei ole määruses nii spetsiifiliselt osutatud piiriülesele tegevusele, kuid näiteks MiCA määruse artikli 21 lõike 5 kohaselt edastavad pädevad asutused vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-le, Euroopa Keskpangale ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe. Artikli 109 lõike 3 punkti d kohaselt sisaldab see mh teavet vastuvõtvate liikmesriikide loetelu kohta, kui taotlev emitent kavatseb avalikult pakkuda varapõhist tokeni või kavatseb taotleda varapõhise tokeni kauplemisele võtmist. Samuti on MiCA määruse artikli 8 lõikes 6 sätestatud, et muu krüptovara pakkujad ja nende kauplemisele võtmist taotlevad isikud esitavad koos valge raamatuga oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nimekirja võimalikest vastuvõtvatest liikmesriikidest, kus nad kavatsevad krüptovara avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ning päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab vastuvõtvate liikmesriikide ühtset kontaktpunkti kavandatud avalikust pakkumisest või kauplemisele võtmisest ning edastab sellele ühtsele kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu viie tööpäeva jooksul alates vastuvõtvate liikmesriikide nimekirja kättesaamisest. Lõige 2. Kuna järelevalve, sealhulgas järelevalvetasude määramise seisukohast on oluline teada, millal filiaal Eestis tegutsemist alustab, tuleks päristuoluriigi järelevalveasutuse vahendusel teavitada Finantsinspektsiooni, mis kuupäeval filiaal Eestis tegutsemist alustab. Samuti on Finantsinspektsioonil oluline teada, kui filiaal kavandab lõpetada oma tegevuse Eestis (lõige 4). Lõige 3. Kuna eelkirjeldatud põhjal võivad Eestis tegutseda ka teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara pakkujad ja krüptovara kauplemisele võtmist taotlevad isikud, on lõikes 4 välja toodud, et nad peavad järgima ka käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta. Käesolevas seaduses (§ 15) on näiteks sätestatud kohustus esitada Finantsinspektsioonile järelevlavelist aruandlust. Muude Eesti õigusaktide all on mõeldud näiteks Finantsinspektsiooni seadust, mis näeb ette järelevalvetasu maksmise kohustuse, reklaamiseadusest, mis reguleerib finantsteenuse reklaami, isikuandmete kaitse seadust, tarbijakaitseseadust, mis reguleerib mh piiriüleste tarbijakaebuste lahendamist. Seaduse 4. peatükis täpsustatakse regulatsiooni seoses olulise osaluse omandamisega, eelkõige seoses Finantsinspektsiooni järelevalveliste õigustega. Paragrahv 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise keelamine ja osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed Olulise osaluse omandamine on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi puhul MiCA määruse artiklites 41 ja 42 ning varapõhise tokeni emitendi puhul artiklites 83 ja 84. 31  KrüTS Lõike 1 eesmärk on täpsustada, et kui Finantsinspektsioon otsustab keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, siis ta teeb seda ettekirjutusega. Juhul kui sama keelamise asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine MiCA määrusega vastuolus olevaks (lõige 2). Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks ta on, temas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine iga kord keelata või seda piirata, kui esinevad samad asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse olenemata nimetatud lõigetes sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel. Lõigete 4–7 eesmärgiks on täpsustada, et isik ei omanda aktsiatega ega osaga kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega ega osaga esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega, Finantsinspektsioon on teinud lõigete 2 ja 3 alusel ettekirjutuse, tehingust ei ole Finantsinspektsiooni nõuetekohaselt teavitatud, kui otsus on tehtud pärast Finantsinspektsiooni poolt ette nähtud omandamise tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on lubatud (lõige 4). Kui esineb lõikes 4 nimetatud alus, siis taolise tehingu tulemusel ei teki isikul õigusi, mis muudaksid krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tema kontrollitavaks äriühinguks (lõige 5). Kui siiski sellise tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates (lõige 6). Kui teostati tehingust, millega krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates (lõige 7). Seaduse 5. peatükk sätestab nõuded raamatupidamisele, Finantsinspektsioonile esitatavatele aruannetele ja audiitorkontrollile Paragrahv 14. Raamatupidamise korraldamine Paragrahvi 14 kohaselt tuleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldada vastavalt seaduses, raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule. Raamatupidamine peab vastama muuhulgas ka raamatupidamise seaduse §-le 4. Paragrahv 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded aruannete Finantsinspektsioonile esitamisele. 32  KrüTS Lõikes 1 on loetelu aruannetest, mis tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Esitama peab majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Eelnimetatud täpsustuse eesmärk on mitte siduda nimetatud aruanded vaid aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumisega, vaid piirata ka ajaliselt, millise aja jooksul nimetatud koosolek peab toimuma, tagamaks viidatud sättes nimetatud aruannete kohane esitamine Finantsinspektsioonile. Lõige 2. Erand lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisele kohaldub juhul, kui krüptovaraturu osaline on avalikustanud eeltoodud andmed ja dokumendid oma veebilehel või esitanud auditeeritud ning üldkoosoleku või osanike kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Samas peavad need seal kättesaadaval olema vähemalt viie aasta jooksul. Lõige 3 kohustab nii krüptovaraturu osalist, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid nii käesolevas paragrahvis kui ka MiCA määruses sätestatud korras. MiCA määrusest tulenevalt on varapõhise tokeni emitendil aruandluskohustus, kui varapõhiste tokenite emissiooni väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot. Sellisel juhul peab emitent Finantsinspektsioonile esitama MiCA määruse artiklis 22 sätestatud teabe (mida täiendatakse ja täpsustatakse rakenduslike tehniliste standarditega). Samas võib Finantsinspektsioon otsustada, et vastavat aruandluskohustust kohaldatakse ka siis, kui emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro. MiCA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi filiaalidega seotud aruandlust. MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 sätestatud pädevate asutuste õiguste nimekiri ei ole ammendav, võimaldades liikmesriigil ette näha ka muid järelevalvelisi meetmeid. Järelevalve teostamiseks vajaliku teabe kogumine on üks järelevalvelistest meetmetest. Seetõttu volitatakse ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord, et tagada krüptovaraturu osaliste ja filiaalide järelevalveks vajaliku teabe olemasolu ka ulatuses, mis ei ole MiCA määrusega reguleeritud (lõige 8). Samuti nähakse lõikega 4 ette, et lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile kord kvartalis esitama aruande, mis sisaldab teavet varapõhiste tokenite omanike arvu ja emiteeritud tokenite väärtuse kohta. Teave emiteeritud tokenite väärtuse kohta on vajalik mh filiaalile järelevalvetasu määramiseks (tegemist pole MiCA määrusest tuleneva kohustusega). FI järelevalvetasude arvestamise mudel lähtub kvartalipõhistest näitajatest. Lõikega 5 nähakse ette, et Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui seaduses või MiCA määruses ei ole ette nähtud teisiti. Näiteks on MiCA määruse sätestatud, et varapõhise tokeni emitent peab Finantsinspektsioonile teabe esitama kord kvartalis. Lõike 8 alusel kehtestatavate aruannete sagedus ja esitamise tähtajad nähakse ette vastavas määruses aruande esitamise korra all. Kui aruande esitamispäev langeb puhkepäevale, siis tuleb aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Lõike 6 kohaselt on Finantsinspektsioonil põhjendatud vajadusel õigus lisaks nõuda regulaarselt või ühekordselt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks. Kuna regulaarsete järelevalveliste aruannete esitamise sagedus on üldjuhul kvartal, siis olukorras, kus järelevalvet on vaja teostada intensiivsemalt või kui krüptovaraturu osalise tegevuses esineb puudusi, mille 33  KrüTS kõrvaldamine vajab sagedamat andmetes toimuvate muutuste monitoorimist, nähakse eelnõuga ette võimalus nõuda juba kehtestatud aruannete sagedamat esitamist. Selline nõue ei tähenda uute aruandluskohustuste kehtestamist. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus andmete kogumiseks Euroopa Järelevalveasutuste22 poolt püstitatud ülesannete täitmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 1095/2010. Selline täpsustus tagab aruannete esitaja jaoks suurema läbipaistvuse andmete kogumise eesmärgist ja annab selged volitused järelevalvele koguda ka selliseid andmeid, mille kogumine on nõutud Euroopa Järelevalveasutuste poolt ning ei tulene järelevalve teostamise vajadustest ainult seaduses sätestatud ulatuses. Määruse 1095/2010 artikli 35 lõige 1 ütleb, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida on vaja eelviidatud määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel, et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik. Nimelt muudetakse MiCA määrusega mh osutatud määrust 1095/2010 ning selle artikli 1 lõikesse 2 lisatakse viide MiCA määrusele. Artikli 1 lõige 2 näeb ette, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb 1095/2010 määrusest tulenevate volituste alusel ning sellele järgneb loetelu seadusaktidest, mille kohaldamisala piires ta tegutseb. Sellesse loetelusse on lisatud viide MiCA määrusele ehk Euroopa Väärtpaberiaturujärelevalve asutusel on õigus küsida Finantsinspektioonilt teavet ka selliste ülesannete täitmisega, mis on seotud MiCA regulatsiooniga. Käesoleva muudatusega antakse Finantsinspektsioonile seaduslik alus teabe küsimiseks krüptovarateenuse osutajalt, et ta saaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutuse ees täita määruse 1095/2010 artikli 35 lõikest 1 tulenevat kohustust. Lõike 7 kohaselt võib Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Paragrahv 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine Paragrahv 16 kehtestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontrolli ja puuduste kõrvaldamise kohta. Lõiked 1 ja 2. Finantsinspektsioon hindab esitatud aruannete nõuetekohasust ning juhul, kui tuvastab nendes puudusi, siis teavitab sellest kohe ka aruande esitajat. Lõige 3. Aruandekohuslane peab puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Et tagada aruannete õigsust igal ajahetkel, sätestatakse aruande esitajale kohustus esitada korrigeeritud aruanne kohe ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes vea tuvastanud. Lõige 4. MiCA määruse artikli 68 lõike 9 kohaselt korraldab krüptovarateenuse osutaja kõigi oma krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta käivate andmete säilitamise. Sama lõige sätestab lisaks, et need andmed peavad olema piisavad, et pädevad asutused saaksid täita oma järelevalveülesandeid ja võtta täitemeetmeid, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas krüptovarateenuse osutaja on kõik kohustused, sealhulgas tegelike või potentsiaalsete klientidega ning turu terviklusega seotud kohustused täitnud. Säilitatavad andmed esitatakse klientidele taotluse 22 Euroopa Järelevalveasutused on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutus. 34  KrüTS korral ja neid säilitatakse viis aastat või, kui pädev asutus seda enne viie aasta möödumist taotleb, siis kuni seitse aastat. Kuna eelnõu § 15 näeb ette ka muude aruannete esitamise, mille koostamise ja järelevalve asutusele esitamise alus ei tulene MiCA määrusest, on lõikes 4 sätestatud, et järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Samas ei piira nimetatud tähtaeg krüptovaraturu osalise õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krüptovaraturu osalisel muu õiguslik alus. Paragrahv 17. Audiitorkontroll Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded krüptovaraturu osalise audiitorettevõtjale, tema määramisele ja audiitorkontrollile. Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi turuosaliste (näiteks väiksema tegevusmahuga osaühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust. Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne informatsioon krüptovaraturu osalise finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud aruannetes. Seega, kuivõrd auditi ja ülevaatuse erinevus on kindluse astmes, mis tuleneb teostatud protseduuride olemusest ja ulatusest, on eelnõu puhul nähtud ette just auditeerimise kohustus. Ülevaatuse puhul viib audiitor läbi kõikide oluliste valdkondade kohta eelkõige järelpärimised ja analüütilised protseduurid. Kui audiitor ei tuvasta midagi, mis väärkajastamisele viitaks, siis ta algdokumentide ja raamatupidamiskannete testimiseni ei pea minema (samas auditis on see igal juhul kohustuslik). Samuti peab audiitor tegelema kõikide teiste valdkondadega (nt tegevuse jätkuvus, õigusnormide mittejärgimine jne) lihtsamal moel, kui auditis. Seega, ülevaatus ei ole järelevalve jaoks piisava kindluse andmiseks alati sobiv eelkõige selle tõttu, et audiitor ei pruugi raamatupidamise algandmete õigsuse kontrollini minna. Lõige 2. Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse §-s 7 lõikes 2 nimetatud isiku, st vandeaudiitorite ühingu või FIE-na tegutseva vandeaudiitori. Lisaks on täpsustatud, et isik peab olema piisavate teadmiste ja kogemustega. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu avalikustatud kvaliteedikontrolli tulemused perioodi 2022–2023 kohta23 näitasid, et vaid 10 (36st) audiitorettevõtjat olid sellised, kelle kvaliteet vastas nõuetele või kelle kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused. Finantsinspektsiooni järelevalveliste eesmärkide toetamiseks on oluline, et audiitorettevõtjal oleks piisavad teadmised ja kogemus seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Audiitorettevõtja nimetamisest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni. Lõige 3. MiCA määruse artiklis 67 on sätestatud krptovarateenuse osutaja usaldatavusnõuded. Viidatud artikli lõige 1 ütleb, et krüptovarateenuse osutajal peab pidevalt olema usaldatavusnõuete kaitsepuhver, mille summa on vähemalt sama suur, kui järgmistest arvnäitajatest suurim: a) IV lisas osutatud alaliste miinimumkapitalinõuete summa sõltuvalt osutatavatest teenustest; b) veerand eelmise aasta püsikukudest. Sama artikli lõike 4 kohaselt moodustavad kaitsepuhvri omavahendid või kindlustusleping või mõlemad. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et audiitorettevõtja 23https://ajn.ee/kvaliteet/2022-2023 35  KrüTS peab kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama kontrolli tulemuse krüptovarateenuse osutajale. Tegemist on eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames teostatava töövõtuga. Audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli võivad läbi viia erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. Käesoleva sätte puhul ei ole ette nähtud, et omavahendite kontroll peab olema teostatud kindlustandva audiitorteenusena. Töö väljastatakse vabas vormis. Nõuda kindlustandvat audiitorteenust võib olla antud juhul ebaproportsionaalne. Kindlustandev töövõtt võib olla krüptovarateenuse osutajale kulukam, kui vabas vormis väljendatud arvamus. Krüptovarateenuse osutaja esitab kontrolli tulemuse mh Finantsinspektsioonile. Omavahendite auditikohustust ei ole krediidiasutustel, e-raha asutustel, investeerimisühingutele, fondivalitsejatel, väärtpaberite keskdepositooriumidel ja reguleeritud turu korraldajal, kuivõrd neile ei kohaldu MiCA määruse artikkel 67 (sh nõuded omavahenditele). Lõige 4. Kooskõlas MiCA määruse artikli 36 lõigetega 9 ja 10 peab varapõhiste tokenite emitent alates kuupäevast, mil talle anti tegevusluba, või kuupäevast, mil krediidiasutuse puhul krüptovara valge raamat heaks kiideti, iga kuue kuu järel tagama tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille käigus hinnatakse selle vastavust MiCA määruses sätestatud reeglitele. Auditeerimise kohustus kohaldub MiCA määruse artikli 58 lõike 1 kohaselt ka olulist e-raha tokenit emiteeriva e-raha asutusele, kuid sellisel juhul korraldatakse sõltumatu audit iga kuue kuu järel alates avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast. Oluliste e-raha tokenite määratlemise tingimused on sätestatud MiCA määruse artiklis 56. Lisaks on MiCA määruse artikli 58 lõikes 2 sätestatud, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et e-raha asutus, kes emiteerib mitteolulisi e-raha tokeneid, täidaks samuti auditeerimise nõudeid, kui see on vajalik, et käsitleda riske, mida nende sätetega soovitakse käsitleda, näiteks likviidsusriskid, operatsiooniriskid või riskid, mis tulenevad tagatisvara portfelli haldamise nõuete täitmata jätmisest. MiCA määruse artikli 36 lõike 10 kohaselt teavitab emitent auditi tulemustest pädevat asutust viivitamata, ent hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mille seisuga hindamine on tehtud. Samuti on emitendil kohustus avaldada audititulemused kahe nädala jooksul alates pädeva asutuse teavitamise kuupäevast. Käesoleva audiitorettevõtja ülesande täitmine on piiratud kindlustunnet andev audiitorteenus ning sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Lõike 5 eesmärk on näha ette põhjendutud vajaduse korral paindlikkus audiitorettevõtja ülesannete täitmise tähtaegade muutmiseks, eelkõige näiteks olukorras, kui audiitorettevõtjat ei ole olnud võimalik õigeaegselt saada. Samas tuleb arvestada, et tagatisvara portfelli kontroll on ajalises mõttes üsna täpselt MiCA määruses reguleeritud (iga kuue kuu tagant alates kuupäevast, mil tegevusluba saadi) ja tähtajalisi kõrvalekaldeid ei ole sellisel juhul võimalik rakendada. Lõiked 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt määrab krüptovaraturu osalise asukohajärgne kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat seaduses sätestatud korras nimetanud, üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ning üldkoosolek ei ole seaduses sätestatud korras nimetanud uut audiitorettevõtjat või kui audiitorettevõtja on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse hindamisel võib Finantsinspektsioon lähtuda AudS § 39 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 36  KrüTS Sedasi määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosoleku või osanike koosoleku poolt uue audiitori nimetamiseni. Analoogne lähenemine on ka teistes finanttsektori seadustes. Paragrahv 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus Paragrahvi 18 eesmärk on näha ette audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni paragrahvis sätestatud asjaoludest. Lõige 1. Sätestatakse audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni auditi käigus ilmnenud õigusaktide olulise rikkumise või muude krüptovaraturu osalise tegevust ohustavate asjaolude ilmnemisel. Vastavale järeldusele saab audiitorettevõtja jõuda auditi käigus. Auditi käigus audiitor hindab talle teatavaks saanud asjaolusid, kaaludes kõiki asjaolusid, sh koosmõjus ning seejärel otsustab, kas talle teatavaks saanud asjaolud on või ei ole Finantsinspektsiooni teavitamise aluseks. Kuna audiitor ei saa kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada Finantsinspektsiooni enne otsustamist, sätestatakse, et audiitorettevõtja teavitab nimetatud asjaoludest, kas vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu ülesütlemisel, kui audiitori töö jääb lõpuni viimata ja ta teenuse osutamise käigus vastavtes asjaoludest teatavaks saab. AudS § 57 sätestab, et audiitorettevõtja võib audiitorteenuse osutamise kliendilepingu üles öelda vaid mõjuval põhjusel. Näiteks võib kliendilepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks olla kliendi juhtkonna poolt auditi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata jätmine. Lõige 2. Samuti on audiitorettevõtja kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on krüptovaraturu osalise tegevust ohustavate asjaolude ilmnemine. Märkimisväärne seoses on määratletud VpTS §-s 82 (vt ka eelnõu § 4 lõiget 3). Seaduse 6. peatükk kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamisele, ühinemisele, lõpetamisele ja pankrotile. Peatükis sätestatut ei kohaldata finantssektori ettevõtetele, kuna nendele kohalduv ühinguõigus on reguleeritu finantssektori eriseadustes. Paragrahv 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine Paragrahv 19 kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamisele. Käesoleva seaduse kohaselt võib teenuseosutaja tegutseda üksnes kapitaliühinguna, ehk asutades selleks osaühingu või aktsiaseltsi. Algselt tegutsemiseks valitud ja sobilik vorm, näiteks osaühing, võib tegutsemise käigus osutuda mingil hetkel ebapiisavaks, kui see ei suuda enam ettevõtte vajadusi rahuldada. Variandina võib osaühing tegevuse lõpetada ja asutada uue äriühingu, kuid see ei pruugi olla mõistlik. Seetõttu on käesolevas seaduses ette nähtud võimalus äriühingu ümberkujundamiseks, kusjuures on tagatud ka piisav kontroll protsessi üle. Lõike 1 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Paljude finantsettevõtete puhul pole ümberkujundamine näiteks üldse lubatud. Osaühinguna asutatud ühingu ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab ettevõtja järgima muuhulgas äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse vastavaks. Lõike 2 järgi toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisisõnu tuleks ümberkujundamisel 37  KrüTS lähtuda äriseadustikus ümberkujundamise kohta sätestatust, arvestades käesolevas peatükis toodud erisustega. Täiendava tingimusena võrreldes äriseadustikuga on lõikes 3 ette nähtud asjaomane luba finantsjärelevalvelt. Lõikes 3 tuuakse välja dokumendid, mille alusel otsustatakse ümberkujundamise loa andmine. Selleks tuleb eelnevalt Finantsinspektsioonile esitada osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta (punkt 1), koosoleku protokoll (punkt 2), põhikirja uus tekst (punkt 3) ja ümberkujundamisaruande vastavalt äriseadustiku §-le 479 (punkt 4). Ümberkujundamisaruanne on kirjalik aruanne, mille koostavad ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Lõike 3 punkti 4 kohaselt peab Finantsinspektsioonile esitatav ümberkujundamisaruanne olema ka audiitorettevõtja poolt eelnevalt kontrollitud. Täpsemad nõuded sätestavad eelnimetatud aruandele ÄS § 479 lõiked 1–2. Lõige 4 sätestab finantsjärelevalvele ajaraamistiku, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta. Nimetatud lõike kohaselt teeb Finantsinspektsioon ümberkujundamise otsuse kohta motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine aega võtta kolm kuud ümberkujundamistaotluse esitamisest. Lõige 5 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Kuivõrd loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike 5 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva krüptovaraturu osalise majanduslik usaldusväärsus ei vasta MiCA määruses sätestatud nõuetele, näiteks usaldatavusnõuetele (punkt 1) või ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (punkt 2). Kui ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi klientide või teiste võlausaldajate huve (punkt 3), on Finantsinspektsioonil samuti õigus keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Lõige 6 sätestab, et äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamiseks, millest tulenevalt on vajalik saada Finantsinspektsiooni luba enne ümberkujundamise lõpuleviimist äriregistri kandega. Lõike 7 kohaselt avalikustab Finantsinspektsioon ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. Paragrahv 20. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine Paragrahv 20 sätestab nõuded krüptovaraturu osalise ühinemisele. Ühinemine on üks võimalustest ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ja on levinud eeskätt kontsernisiseselt. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid, näiteks kontsernistruktuuri lihtsustamine. Ühinemise tulemusena peab vähemalt üks esialgne äriühing lõppema. Terminit „ühinevad ühingud“ kasutatakse üldmõistena ühinemisel osalevate ühingute nimetamiseks. „Ühendatav ühing“ on ettevõte, mis protsessi tulemusena lõpeb. „Ühendav ühing“ jätkab ühinemise tulemusel aga 38  KrüTS tegevust.24 Ühinemise korral läheb ühendatava ühingu vara, mis hõlmab ka kohustusi, täielikult üle ühendavale ühingule üldõigusjärgluse korras.25 Lõige 1 ütleb, et ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Üldised ühinemisnõuded tulenevad ÄS 31. peatükist. Joonis 3. Ühinevate ühingute jätkumine pärast ühinemist Lõige 2 annab krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise tokeni emitendile õiguse ühendatava ühinguna ühineda. Eelviidatud ühinemisprotsess võib toimuda krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga (nii Eesti kui ka lepinguriigi) või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, makseasutuse või e-raha asutusega. Oluline on siinjuures juhtida tähelepanu asjaolule, et ühendav ühing ei saa näiteks olla Eestis asutatud krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus ega ka makseasutus, kuivõrd eriseadused reguleerivad üsna kitsalt, kellega viidatud asutused ühineda võivad. Sama kehtib ka olukorras, kui viidatud asutused on ühendatavad. Lõike 3 kohaselt võivad krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent ühendava ühinguna ühineda teise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega, või äriühinguga, kellele on väljastatud EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusluba. Sama lõike punkti 2 järgi on krüptovarateenuse osutajal õigus ühendava ühinguna ühineda ka muu finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga. Finantseerimisasutuse all on mõeldud asutust KAS § 5 tähenduses. Abiettevõtja peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust Lõike 4 kohaselt jätkab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent tegevust ühendava ühingu tegevusloa alusel, kui ühinemine toimub lõikes 3 sätestatud juhul. Tegemist on täiendusega eelnõus sisalduvasse ühinemise regulatsiooni, mille kohaselt on ühinevatel ühingutel õigus ühendaval ühingul kehtinud tegevusluba alles jätta. Lõike 5 järgi tuleb ühinevatel ühingutel taotleda Finantsinspektsioonilt uus tegevusluba, kui ühinemise tulemusel asutatakse uus krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent. Uue ühingu asutajateks on ühinevad ühingud. Seega, nimetatud sätte kohaselt, kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue ühingu asutamise teel, peab ühinemise tulemusel asutatav ühing taotlema tegevusloa MiCA määruses sätestatud korras. Sellise ühinemise käigus annavad ühinemisel osalevad ühingud oma vara, mille hulka loetakse ka kõik kohustused, üle uuele 24 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 445. 25 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 446. 39  KrüTS ühingule, mis asutatakse ühinemise käigus. Ühinevad ühingud selle protsessi käigus lõppevad. Vt lisaks ÄS §-i 405. Lõiked 6 ja 7 reguleerivad ühinemise korral Eesti krüptovarateenuse osutaja ja Eesti varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Nimelt teeb Finantsinspektsioon vastava ostuse samal aja, kui teeb otsuse ühinemisloa kohta. Lisaks täpsustatakse, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei jõustu enne uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi äriregistrisse kandmise päeva või enne ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva. Paragrahv 21. Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (lõige 1). Sõltuvalt sellest, kas jätkatakse tegevust kehtiva tegevusloa alusel või taotletakse uus tegevusluba, esitab ühendav ühing või ühinevad ühingud ühiselt ühinemisloa taotluse koos vastavalt lõikes 2 või 3 sätestatud andmete ja dokumentidega. Finantsinspektsioonile tuleb esitada ühinemisleping (lõike 2 punkt 1 ja lõike 3 punkt 1) ja ühinemisaruanne (lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2). Ühinemisleping peab vastama äriseadustikus ette nähtud nõuetele (vt ÄS § 392), mh peab see olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul ehk kui vorminõuet ei järgita, on leping TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine. Edasilükkava või äramuutva tingimuse keelu kehtestab lõige 4. Lõigete 2 ja 3 punkti 3 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka ühinemisotsus, kui selle tegemine on nõutav. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Täiendavad nõuded tulenevad ÄS §-ist 397. ÄS § 396 kohaselt koostab audiitor ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande ning ka see tuleb Finantsinspektsioonile esitada. (lõigete 2 ja 3 punkt 4). Lisaks tuleb esitada andmed olulist osalust omavate isikute kohta (lõike 2 punkt 5) ja andmed äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või nende juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ja iga juhi osaluse suurust (lõike 2 punkt 6). Kõnealuses loataotluses tuleb esitada ka tegevuskava ühinemisele järgneva kolme aasta kohta (lõike 3 punkt 7). Kui ühinetakse uue ühingu asutamise teel, tuleb Finantsinspektisoonile esitada ühtlasi tegevusloa taotlus vastavalt MiCA määruse artiklile 18 varapõhise tokeni emitendi tegevusloa saamiseks või vastavalt artiklile 62 krüptovarateenuse osutaja tegevusloa saamiseks. Analoogne lähenemine on ka MERAS-es, kus uue makseasutuse või uue e-raha asutamise korral tuleb koos ühinemisloa taotlusega esitada ka uue ühingu tegevusloa taotlus. Lõike 4 kohaselt ei tohi ühinemisleping olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Selles võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist. Lõige 6 näeb ette, et juhul kui Finantsinspektsioonile ei ole esitatud kõiki lõigetes 2 või 3 osutatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ning selleks määrab Finantsinspektsioon ka tähtaja, mille jooksul tuleks vastavad puudused kõrvaldada. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus nõuda esitatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente (lõige 7). Samas, kui taotlus on esitatud kohe oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa ka läbi vaatamata (lõige 5). Lõike 8 kohaselt võib taotluse jätta läbivaatamata ka juhul, kui ka määratud tähtajaks ei ole kõrvaldatud puudusi või esitatud lisaandmeid ja -dokumente. Samuti võib uuesti nõuda puuduste kõrvaldamist. 40  KrüTS Lõike 9 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates (ehk ka lõikes 8 osutatud puuduste kõrvaldamist ei saa lõputult korrata). Lõige 10. Kuna uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni asutamisel tuleb koos ühinemisloa taotlusega esitada ka uue ühingu tegevusloa taotlus, teeb Finantsinspektsioon ühinemise kohta otsuse tähtaja jooksul, mis on ette nähtud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta. Ühinevate asutuste tegevusloa lõppemise kohta teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa ja tegevusloa otsusega. Tulenevalt lõikest 11 võib Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, kui: - ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu juhid ei vasta MiCA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 1); - ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu majanduslik usaldusvääruses ei vasta MiCA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 2); - ühinemisleping ei vasta nõuetele (punkt 3); - ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist (punkt 4); - ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve (punkt 5). Ühinevad äriühingud peavad lõike 12 kohaselt avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata oma veebilehel. Lõike 13 kohaselt tuleb esitab ühinemise äriregistrisse kandmise avaldus viivitamata pärast eelmises lõikes nimetatud teate avaldamist. Paragrahv 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine Paragrahv 22 keelab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise. Keeld tuleneb eelkõige sellest, et krüptovara väljastamisele suunatud ärimudelid on tihtipeale killustunud, kuna kasutusel on mitmed eriotstarbelised üksused (SPV-d). Seetõttu on tähtis, et tegevusloaga krüptovaraturu osaline ei kasutaks ära jagunemise võimalust jaotada oma või oma klientide varasid ja kohustusi erinevate üksuste vahel. Paragrahv 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine Paragrahv 23 sätestab tingimused krüptovarateenuse osutaja lõpetamisele. Lõike 1 kohaselt toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõige 2 täpsustab, et krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlik lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal. Finantsinspektsiooni luba on vajalik klientide kaitse tagamiseks. Lõige 3 sätestab, millised andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa saamiseks. Selle kohaselt esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: - krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta (punkt 1); 41  KrüTS - krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise kava (MiCA määruse artikli 34 lõikes 7 ja artiklis 74 nimetatud kava), sealhulgas hinnang enda lõpetamise mõju kohta klientide huvidele (punkt 2); - kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krüptovarateenuse osutajale (punkt 3); - krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni lõpetamise otsuse tegemiseni (punkt 4). Punktis 2 nimetatud hinnangus tuleks märkida vähemalt seda, kas ja kuidas lõpetamine mõjutab klientide huve, sh klientide (krüptovarateenuse osutaja juures või kontrolli all oleva) vara väärtust, võimalusi nimetatud vara võõrandada pärast teenuseosutaja lõpetamist, samuti kas ja kuidas punktis 3 nimetatud kliendisuhete lõpetamine või kliendilepingute loovutamine mõjutab kliendi huve. Lõige 4 sätestab järelevalvele otsuse tegemise ajaraamistiku. Selle kohaselt otsuse krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist. Lõige 5 sätestab finantsjärelevalvele alused krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmisest keeldumiseks. Nimelt võib Finantsinspektsioon keelduda krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmisest, kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega. Sealhulgas tuleks arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud hinnangut ning kaaluda, kas lõpetamine mõjutab negatiivselt krüptovaraturu osalise kliente. Lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon viivitamata krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise tokeni emitendile teatavaks otsuse tema lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta. Lõigetes 7–11 on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi ja krüptovarateenuse osutaja sundlõpetamine. Sundlõpetamise regulatsiooni puhul on lähtutud MERAS-e sundlõpetamise sätetest. Seega nähakse ette, et sundlõpetamine on võimalik Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud (vastavad alused on MiCA määruse artiklites 24 ja 64). Lõige 8 täpsustab lõiget 7 ning näeb ette, et sundlõpetamise avaldusega koos tuleb kohtule esitada ka tõendid MiCA määruse artiklites 24 ja 64 sätestatud asjaolude kohta. Lõike 9 kohaselt otsustab varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja sundlikvideerimise kohus kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. Lõige 10 sätestab, et sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust. Lõike 11 kohaselt sundlõpetamise korral ei rakendata äriseadustiku § 203 lõikes 3 või 366 lõikes 3 sätestatut. Äriseadustiku eelnimetatud sätted annavad võimaluse, et kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Finantsinspektsioon võib enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist teha ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks Paragrahv 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot Paragrahv 24 käsitleb krüptovarateenuse osutaja pankroti olukorda. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetlus toimub pankraotiseaduses sätestatu kohaselt, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega (lõige 1). 42  KrüTS Lõike 2 kohaselt võib krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi vastu pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon (punkt 1), likvideerijad (punkt 2) või võlausaldajad (punkt 3). Lõike 3 kohaselt võib tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik pankrotiavalduse esitada enda kohta ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. Lõike 4 kohaselt peab tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent viivitamata Finantsinspektsiooni teavitama pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes ehk kui selle on esitanud likvideerijad või võlausaldajad. Lõige 5 sätestab kaitsemeetme klientide varale pankrotimenetluse korral. Selle kohaselt kuulub teenuseosutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, teenuse osutamisega seotud kliendile ning seda ei arvata krüptovarateenuse osutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid. Seaduse 7. peatükk kehtestab nõuded järelevalvele. Käesoleva peatüki sõnastamisel on võetud arvesse artikli 94 lõikes 1 sätestatut, mis ütleb, millised ülesanded pädeval asutusel on, kuid selle sissejuhatav lause jätab riigisiseselt võimaluse näha ette pädevale asutusele täiendavaid ülesendeid, kuna lõikes 1 sätestatud loetelu ei ole lõplik. MiCA määruse artikli 94 lõige 5 sätestab lisaks, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja uurimisvolitusi. MiCA määruse artiklis 111 on loetelu karistustest ja muudest meetmetest, mida pädev asutus võib rakendada, kuid sama artikli 6 täpsustab, et liikmesriigid võivad ette näha, et pädevatel asutustel on ka muud õigused, ja nad võivad nii rikkumise eest vastutavatele füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele näha ette rangemad karistused, kui on sätestatud selles artiklis. Paragrahv 25. Järelevalve eesmärk Paragrahv 25 näeb ette järelevalve eesmärgid. Nimelt on järelevalve põhieesmärk tagada kõigi krüptovaraturu osaliste asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus õigusaktides sätestatule, pidades silmas kõigi krüptovara omanike ja krüptovarateenuse klientide huvide ja õiguste kaitset. Riigi ülesanne on (tulenevalt EV põhiseaduse §-s 13 sätestatud kaitsekohustusest) finantsjärelevalve korraldamise teel minimeerida finantsturul tegutsevate ettevõtjate ebaõnnestumisi. Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel. Eelnõuga määratakse Finantsinspektsioon teostama järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle. FIS § 2 lõike 1 kehtiv sõnastus ütleb, et riiklik finantsjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. Eelnõu § 49 punkt 1 näeb ette, et riikliku finantsjärelevalve ulatusse lisatakse järelevalve krüptovaraturu seaduses sätestatu üle. FIS § 2 lõike 12 kohaselt on finantsjärelevalve subjektiks isik, kellele on pädeva organi poolt lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal ehk eelnõu kohaselt saab finantsjärelevalvesubjektiks ka krüptovaraturu osaline. Finantsjärelevalve üldise eesmärgi sätestab FIS § 3. Tuleb arvestada, et riiklik järelevalve ettevõtjate tegevuse üle ei saa kunagi olla 43  KrüTS kõikehõlmav. Seetõttu on oluline, et järelevalve eesmärgid oleksid tasakaalus kaitstavate huvide tähtsusega. Paragrahv 26. Järelevalve alused ja ulatus Paragrahv 26 kehtestab järelevalve alused ja ulatuse ning sammud järelevalve teostamisel. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid FIS sätestatud korras. FI on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu. Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel kooskõlas rahvusvaheliste finantsjärelevalve standardite, EL õiguse ja FIS § 2 nimetatud seaduste alusel. Finantsisnpektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust Finantsinspektsiooni seaduses, ja selle § 2 nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. Finantsvaldkond on üks kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtluse valdkond ja finantssektoris võivad üldreeglina tegutseda vaid äriühingud, kellele pädev organ on välja andnud vastava tegevusloa. Finantsinspektsiooni pädevusse kuulub tegevuslubade andmine ja FI-l on volitused teostada pidevat järelevalvet tegevusloa saamise aluseks olevate tingimuste täitmise üle ettevõtja tegevuse igal ajahetkel (nn inspektsiooniline järelevalve). Inspektsiooni riiklik järelevalve on suunatud ennekõike kvantifitseeritavate finantsriskide (vastavate normatiivide) ja juhtimisnõuete rikkumise ennetamisele. Finantsjärelevalve volitused s.h. sekkumislävendid , mis erinevad oluliselt korrakaitseseaduses sätestatust, on reguleeritud arvukates finantsvaldkonna õigusaktides. Lõige 1. MICA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes täidab MiCA määruses ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. DORA määruse artikli 46 punkti d kohaselt teeb DORA määruse nõete täitmise üle järelevalvet MiCA määruse kohaselt määratud pädev asutus. Seega MiCA ja DORA nõuete täitmise üle teeb järelevalvet sama pädev asutus. Eelnõuga nähakse ette, et selleks pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 2.4.2 A), kes lähtub järelevalve teostamisel käesolevas seaduses, DORA määruses, MiCA määruses, Finantsinspektsiooni seaduses ja muudes krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatust. Lõike 2 eesmärk on täpsustata, et kuivõrd lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon määratud nii MiCA määruse kui ka DORA määruse pädevaks asutuseks, siis on tal ka viidatud määrustes sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nendes määrustes, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Näiteks on MiCA määruses sätestatud pädeva asutuse volitused sätestatud artiklis 94 ja DORA määruses on pädeva asutuse volitused sätestatud artiklis 50. Lõikes 3 on sätestatud järelevalve ulatus. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet: - Eestis asutatud krüptovaraturu osalise üle; - Eesti krüptovaraturu osalise kolmandas riigis registreeritud filiaali üle, kui filiaali üle ei teosta järelevalvet selle riigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe; - isiku üle, kellele krüptovaraturu osaline on seaduse kohaselt teatud tegevused edasi andnud, sh IKT-teenused; - MiCA alusel liidus tegutsemise õigust omava isiku üle, kes tegutseb Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt. MiCA määruse art 102 reguleerib, millised on vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse (ehk Finantsinspektsiooni) õigused, kui pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik, varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on toime pannud 44  KrüTS vastuvõtvas riigis õigusnormide rikkumise. Näiteks saab Finantsinspektsioon sekkuda ja takistada isiku tegutsemist Eestis (eelnevalt asjakohaseid asutusi teavitades). Lõige 4 võtab kokku õigusaktidest tulenevad Finantsinspektsiooni ülesanded. Finantsinspektsioon: - otsustab lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise (sh näiteks tegevusluba, kolmandas riigis tegutsemise luba ja ühinemisluba); - kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega (MiCA määruse eestikeelne versioon kasutab terminit võõrandama) seonduvat, mis on reguleeritud MiCA määruse artiklites 41, 42, 83 ja 84; - annab lubasid, nõusolekuid või teostab registreerimisi ja kooskõlastamisi; - jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades teenuseosutaja tegevuse vastavust seadusele; - teeb kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi (korraldust käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kui korraldust FIS § 221 tähenduses); - täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, sh DORA määrusest tulenevaid. Näiteks kiidab heaks krüptovara valge raamatu, hindab reklaamteadete vastavust krüptovara valges raamatus sisalduvale teabele, teavitab ühtset kontaktpunkti kavandatud avalikust pakkumisest või kauplemisele võtmisest ning edastab ühtsele kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu, hindab, kas krüptovaraturu osalisel on õigus krüptovaraturul tegutseda jne. Lõikes 5 antakse Finantsinspektsioonile õigus kohaldada eelnõus sätestatud järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud järelevalve erimeetmeid. MiCA artikli 94 kohaselt on pädeval järelevalveasutusel volitused, mis on kooskõlas riigisisese õigusega. Sama artikli lõike 6 kohaselt on liikmesriigil kohustus tagada, et pädev järelevalve asutus saaks oma ülesannete täitmiseks kasutada vajalikke järelevalve ja uurimisvolitusi. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Sel eesmärgil peab olema järelevalvele tagatud ka võimalus ettevõtja juhtidega vestelda ja seetõttu on põhjendatud, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada ka KoRS § 31 sätestatud erimeedet. Seega saab lõike 5 kohaselt isiku suhtes kohaldada sundtoomist selgituste saamiseks, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Nimetatud seaduse § 5 lõikes 4 on defineeritud „kõrgendatud oht“. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Seega, kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata ning Finantsinspektsioonil on alust arvata, et menetlusosalisel on olulist teavet, mis aitaks ära hoida ohtu suure väärtusega varalisele hüvele, võib menetlusosalise suhtes rakendada sundtoomist. Samuti võib korrakaitseseaduse § 31 lõike 3 kohaselt kohaldada sunniraha, kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta. FIS § 6 lõige 4 reguleerib, et Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses (ehk FIS-is), käesolevas seaduses nimetatud seadustes (sh KrÜTSis) ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas26 on selgitatud, et korrakaitseseaduse kohaldamine Finantsinspektsiooni riiklikule järelevalvetegevusele ei too kaasa sisulisi muudatusi inspektsiooni senises igapäevases 26 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6b6c934b-9b9c-4328-b49f-1a7c0b4ec23e/volaoigusseaduse-muutmise- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus 45  KrüTS töökorralduses, sest inspektsioon lähtub ka edaspidi riikliku järelevalve teostamisel eriseadustes sätestatust. Korrakaitseseaduse erimeetmete regulatsioon (korrakaitseseaduse § 30 jj) kohaldub erikorrakaitseorgani (Finantsinspektsiooni) suhtes üksnes siis, kui sellele erikorrakaitseorganile on eriseadusega antud õigus vastava erimeetme kohaldamiseks. Kui eriseaduses sellist õigust ei ole, siis vastav erimeede (korrakaitseseaduse § 30 jj) erikorrakaitseorganile ei kohaldu. Sellest tulenevalt antakse eelnõu § 26 lõikega 5 Finantsinspektsioonile õigus rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud järelevalve erimeetmeid. Viidatud seletuskiri selgitab lisaks, et muus osas tuleb lähtuda tavapärasest üld- ja erinormi vahekorrast: juhul kui eriseadus annab ammendava regulatsiooni korrakaitseorgani sekkumise aluste ja ulatuse kohta (korrakaitseseaduse suhtes on eriseadusteks Finantsinspektsiooni seadus ja Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadused), siis üldseadus ei kohaldu. Olukorras, kus eriseadus ei peegelda korrakaitseseaduse ohumõiste erinevaid astmeid ja tasemeid, st kui eriseadus ei ole mõistekasutuselt ega struktuurilt viidud korrakaitseseadusega kooskõlla, kuid annab regulatsiooni erikorrakaitseorgani tegevuse alustest ja ulatusest, jäävad need korrakaitseseaduse sätted, mis oma kohaldamise eeldusena räägivad ühest või teisest ohuastmest või –tasemest, eriseaduse regulatsiooni olemasolu tõttu kõrvale ning sõelale jääb eriseaduse regulatsioon. Samuti on seletuskirjas täpsustatud, et Justiitsministeerium on märkinud Finantsinspektsiooni järelevalvetegevuse suhtes korrakaitseseaduse põhimõtete ja üldmeetmete kohaldamise kohta järgmist: 1) korrakaitseseaduse §-des 7, 8, 9, 13 sätestatud põhimõtted (proportsionaalsuse, otstarbekuse, inimväärikuse tagamise ja isikuandmete töötlemise põhimõtted) kohalduvad Finantsinspektsiooni tegevuse suhtes kui põhimõtted, kuid põhimõtete sisu on täpsustatud eriseadustes; 2) korrakaitseseaduse § 23 (riikliku järelevalve meetme kohaldamise põhimõtted) ei kohaldu sisust tulenevalt, sealhulgas ei kohaldu § 23 lõige 4 (järelevalve meetme talumise kohustuse tagamiseks tehtav ettekirjutus ja selle alusel rakendatav sunniraha ülemmäär) seetõttu, et ettekirjutuste ja sunniraha määramise eeldused ja alused on eriseadustes ammendavalt reguleeritud; 3) korrakaitseseaduse § 10 (korrakaitseorganite koostöö), § 11 (korrakaitseorgani selgitamiskohustus) ja § 12 (meetme dokumenteerimine ja aruandlus) ei kohaldu, kuivõrd selleks on olemas eriseadustes ammendav regulatsioon; 4) korrakaitseseaduse § 14 (isiku õigus saada abi korrakaitseorganilt ja osaleda korrakaitses) punktid 2 ja 3 ei kohaldu sisust tulenevalt. Abi osutamisel tuleks lähtuda sellest, et abi saab korrakaitseorgan anda vaid oma pädevuse piires, s.o Finantsinspektsioonil peab olema seaduses sätestatud alus konkreetse abistava toimingu tegemiseks. Sätet ei saaks Finantsinspektsioon kohalda ka seetõttu, et see eeldab tegutsemist vastavalt ohu astmetele; 5) korrakaitseseaduse § 15 (avaliku korra eest vastutav isik). Juhul kui korrakaitseseadus sisuliselt ei kohaldu, siis ei oma ka avaliku korra eest vastutava isiku definitsioon Finantsinspektsiooni tegevuses tähendust. Lõike 6 järgi võib Finantsinspektsioon MiCA määruse 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata krüptovara pakkumise või teenuse osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumistega. „Seirama“ sisuliselt tähendab subjekti üle teostatavat spetsiifilist järelevalve liiki, pidevat vaatlust või jälgimist. Sama lõike teise lause järgi võib seiramine toimuda varjatult. Sealjuures on oluline märkida, et krüptovara pakkumise või teenuse osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute ja toimingute seiramine on vältimatult vajalik, et Finantsinspektsioonil oleks võimalik teostada MiCA määruse artikli 94 lõikest 1 tulenevaid järelevalvefunktsiooni täitvaid ülesandeid, sh keelata krüptovara pakkumine või krüptovarateenuse osutamine, kui 46  KrüTS Finantsinspektsioonil on mõjuv põhjus kahtlustada, et MiCA määrust on rikutud või seda rikutakse (vt ka MICA art 94 lg 1 punktid b, c, e ja l-o. Sarnane lähenemine on juba täna ette nähtud väärtpaberiturul ja seal läbiviidatavate tehingute puhul. Nimelt on Finantsinspektsioon otsesõnu kohustatud VpTS § 230 lõike 3 alusel eelkõige väärtpaberituru turukuritarvituste kui ka seoses oluliste osaluste omandamiste või võõrandamistega seesugust seiret läbi viia, sh võib ka väärtpaberitehingute puhul vastav seiramine toimuda varjatult. Seesugune „tööriist“ on äärmisel oluline, et tagada vastava turu korrapärane toimimine ja tehingute tegemine nö ausal ja läbipaistval viisil. Lõiked 7 ja 8. MiCA ja DORA määrustest tulenevalt peab liikmesriik tagama, et Finantsinspektsioonil on kõik määrustes sätestatud õigused (vastavalt artiklites 111 ja 50), mistõttu on selguse huvides välja toodud viited meetmetele ja karistustele ning nende alusel tehtud otsuste avalikustamisele. Kuna FIS § 54 lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses, siis antakse lõigetega 6 ja 7 ka seaduslik alus avalikustamiseks. Näiteks on Finantsinspektsioonil MICA määruse kohaselt õigus teha nõuete rikkumise korral avalik teadaanne, milles on märgitud rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad. Samuti on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse rikkumise lõpetamist või rikkumise mitte kordamisest. Finantsinspektsiooni võib kohaldada rikkuja suhtes ka rahalisi karistusi. Juhul kui rikutakse siseteabe avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid, on Finantsinspektsioonil õigus lisaks eelnimetatule nõuda rikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahju loovutamist, tunnistada krüptovarateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks või peatada teenuseosutaja tegevus. Samuti on õigus kehtestada krüptovarateenuse osutajale juhile või muule isikule juhtimise keeld, mis võib korduva rikkumise korral olla isegi vähemalt 10 aastat. Samuti võib kehtestada juhile oma arvel kauplemise ajutise keelu. Paragrahv 27. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel Paragrahvis 27 reguleeritakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamisel. Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Erinevates majandussektorites omavad andmed erinevat tähtsust. Finantsteenuste spetsiifikast (eelkõige finantsteenuste immateriaalsest olemusest) tulenevalt on finantsvaldkonnas andmete esitamisel ja avalikustamisel teistsugune tähendus ja kaal (andmeid ei koguta üksnes statistilisel eesmärgil ja järelevalve põhineb subjekti kohta kogutavatel andmetel). Finantssektori järelevalve eripärast (eelkõige infotõrgete problemaatikast) tulenevalt on aruandlus ja järelevalvesubjekti tegevuse kohta muu seaduses sätestatud teabe kogumine kesksel kohal. Järelevalvelise aruandluse ja muude dokumentide, kirjalike ja suuliste selgituste jmt põhjal toimub järjepidev kontroll järelevalvesubjekti tegevuse üle, s.h. igal ajahetkel tegevusloa nõuetele vastavuse üle. On oluline, et nii turule sisenemisel kui ka hilisemal tegutsemisel oleks tagatud ettevõtjate õiguskuulekus. Eksitav või vale teave võib kaasa tuua olulise kahju turu usaldusväärsusele ja takistada turu sujuvat ja kindlat toimimist. Vale, puuduliku või eksitava teabe põhjal läbi viidud järelevalve annab moonutatud pildi järelevalvesubjekti tegevusest, sh tema finantsilisest seisundist. Lõikes 1 loetletakse isikud, kellelt Finantsinspektsioon võib nõuda järelevalve teostamiseks teavet, dokumente ja suulisi selgitusi. Näiteks ütleb MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkt a, et pädeval asutusel on õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Seega sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib küsida teavet krüptovaraturu osalise juhilt, töötajalt, aktsionärilt või osanikult, audiitorettevõtjalt, likvideerijalt või pankrotihaldurilt, riigiasutuselt, kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, riigi 47  KrüTS põhiregistri ja riikliku registri pidajalt ning riigi andmekogu vastutavalt ja volitatult töötajatelt. Põhjendatud vajaduse korral võib Finantsinspektsioon küsida teavet ka muult kolmandalt isikult, mh läbi viia uurimist istungina, kuhu on kutsutud kolmas isik. Selline teabe kogumine võib osutuda küll isikute põhiõigust andmete kaitsele riivavaks, kuid finantsjärelevalve lähtub avaliku huvi ja turu stabiilsuse tagamise eesmärgist, mistõttu võib vastav teabe kogumine osutuda vajalikuks. Seda näiteks olukorras, kus muid kanaleid arvestades ei ole võimalik piisavalt andmeid koguda, kuid samas kliendid ja avalikkus eeldab finantsjärelevalve poolset tegutsemist. Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, võib Finantsinspektsioon selgitada eelpool nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. Lõige 2. Finantsinspektsioonil on õigus saada põhjendatud juhul otse ja viivitamata krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta. Lisaks on õigus saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud krüptovarateenuse osutaja ülesanded. Pangasaladust sisaldavate andmete küsimine on ühest küljest paratamatult riivav, kuid teisalt ka vältimatult vajalik järelevalvetegevuse osa. Nimetatud andmete korje on üks olulisemaid Finantsinspektsiooni järelevalve teostamise aspekte. Finantsinspektsioon peaks põhjendama pangasaladust sisaldavate andmete küsimise vajalikkust andmete kogujale. Seetõttu on lisatud sättesse kriteeriumina, et Finantsinspektsioonil on pangasaladust sisaldavaid andmeid õigus saada põhjendatud juhul. Finantsinspektsioonil on õigus saada teavet järelevalve subjekti või tema tegevuse kohta nii, et subjekti sellest ei teavitata. Samas on sätestatud keeld krüptovaraturu osalise teavitamisele teabe edastamisest (lõige 3). Lõikega 4 sätestatakse, et kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. Näiteks võib teabe nõudmise eesmärgi selgitamine takistada järelevalve teostamist, kui teabe subjektil võib tekkida soov midagi varjata. Paragrahv 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle Paragrahvis 28 sätestatakse regulatsioon järelevalve teostamiseks kolmandas riigis filiaali asutanud ja piiriüleselt teenuseid osutava või krüptovara pakkuva või krüptovara kauplemisele võtmist taotleva krüptovaraturu osalise üle. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus rakendada kolmandas riigis filiaali asutanud või kolmandas riigis piiriüleselt tegutseva turuosalise suhtes viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumine seisneb kolmanda riigi kehtestatud õigusaktis seisneva nõude rikkumises, sealhulgas ka juhul, kui vastava ettepaneku on teinud kolmanda riigi järelevalveasutus. Lõike 2 alusel teeb Finantsinspektsioon võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks selle riigi järelevalveasutusele. Lõike 3 järgi peab filiaal või piiriüleselt tegutsev krüptovaraturu osaline esitama kolmanda riigi järelevalveasutuse nõudmisel teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis. Säte on vajalik selle jaoks, et kolmanda riigi järelevalveasutus saaks efektiivselt toimetada järelevalvet tema riigis tegutseva isiku üle. 48  KrüTS Paragrahv 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses Paragrahvis 29 reguleeritakse menetlusosaliste õigusi ja kohustusi krüptovaraturu osalise järelevalvemenetluses. Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisteks haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isikuteks (taotleja) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat), isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab või kellele see on suunatud, ning haldusorgan. Lõiked 1–3. Finantsinspektsiooni ülesandeks on vajadusel (menetlusosalise soovi korral) selgitada menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. Menetlusosalisel on õigus tutvuda andmetega, mis Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud, ning teha nendest koopiaid ja väljavõtteid, kuid Finantsinspektsioonil on õigus ka andmete esitamisest keelduda. Keelduda on õigus juhul, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Lisaks on menetlusosalisel õigus esitada tunnistajale küsimusi kirjalikult Finantsinspektsiooni kaudu. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks (näiteks kui tegemist on töötajaga ja Finantsinspektsioon näeb, et menetlus võib selle töötaja olukorda halvendada). Paragrahv 30. Selgituste andmisest keeldumise alused Paragrahv 30 kohaselt võib selgituste andmiseks kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile selgituste andmisest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel. Viidatud § 73 lõike kohaselt on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Paragrahv 31. Kohapealse kontrolli tegemine Paragrahv 31 sätestab nõuded kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Vastava õiguse aluseks on MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkt w, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus teha kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia järgmiste isikute kohapealset kontrolli: - krüptovaraturu osaline; - temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühing; - isik, kellele ta on ülesanded edasi antud. Lõikes 2 reguleeritakse, millal on Finantsinspektsioonil õigus kohapealset kontrolli läbi viia. Esiteks on tal see õigus, kui on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Teiseks, kui tal on kahtlus, et on rikutud õigusaktides sätestatut või see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks. Lisaks on Finantsinspektsioonil see õigus, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on seda taotlenud, et kontrollida välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teavet või kui see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks. MiCA määruse artikli 94 lõikes 4 on sätestatud, et pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt. Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine, võib ta kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel endal teha kohapealse kontrolli või uurimise või jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega. 49  KrüTS Selleks, et Finantsinspektsioon saaks kohapealset kontrolli läbi viia, peab ta andma vastava korralduse. Korraldusele tuleb märkida kohapealse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ja aeg. See tuleb toimetada kontrollitava kätte hiljemalt kolm päeva enne kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kontrolli teostab selleks volitatud isik (lõige 3). Korraldust käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse korraldust FIS § 221 tähenduses. Lõikes 4 on sätestatud kontrollija õigused. Eelkõige on tal õigus siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides sealjuures võimalusel kõiki kehtestatud turvaeeskirju, nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi, piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest koopiaid, väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse. Lisaks on tal õigus nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Lõige 5. Selleks, et kontrollija saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on lõikes 5 sätestatud, et kontrollitava juhatus peab määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale vajalikke dokumente ja muud teavet ning annab nende kohta ka vajalikke selgitusi. Lõike 6 kohaselt võib Finantsinspektsioon välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teabe kontrollimisel volitada kohapealset kontrolli teostama välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi. Lõiked 7 ja 8. Kontrollimise tulemuste kohta on kontrollija kohustatud koostama akti. Akti kavand tuleb koostada kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist ning Finantsinspektsioon peab selle toimetama kontrollitavale kätte. Samas võib osutuda vajalikuks täiendavalt hinnata kontrollitava esitatud selgitusi või muid olulisi asjaolusid, mistõttu võib Finantsinspektsioon pikendada nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra. Kontrollitav võib ühe kuu jooksul esitada Finantsinspektsioonile kirjalikke selgitusi. Selgitused esitatakse kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis kooskõlas HMS § 40 lõikega 1. Lõike 9 kohaselt annab Finantsinspektsioon kohapealse kontrolli lõppakti mitte hiljem kui neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kooskõlas FIS § 18 lõikega 2 pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks mitteesitamist. Finantsinspektsiooni põhjendatud otsusega kinnitatud lõppakt, mis on kooskõlas haldusmenetluse seadusega käsitatav haldusaktina, toimetatakse kontrollitavale kätte. Lõike 10 kohaselt võib Finantsinspektsioon siiski pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat hindamist. Kontrollitaval on õigus sellisel juhul anda täiendavaid selgitusi ja esitada vastuväiteid. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, peab Finantsinspektsioon saatma lõppakti uuesti kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et ärakuulamine peab toimuma haldusakti andmise protsessis (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsus 14.03.2022. a asjas 3-19-509). Lõige 11. Lõppaktis võib ette näha kontrollitavale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või ka määrata muid kohustusi ning kui kontrollitav neid ei täida või teeb seda ebakohaselt, võib Finantsinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamine on reguleeritud seaduse §-s 36. Vaadeldav säte annab Finantsinspektsioonile mandaadi selles samas aktis sundida tuvastatud rikkumisi parandama või riske vähendama. Kui eelnevalt tehakse vastav nn hoiatus, võib Finantsinspektsioon määrata sunniraha lõppaktis toodud kohustuste tähtajaks täitmata jätmise tõttu. Kogu akti on sellisel juhul võimalik halduskohtus aga vaidlustada. 50  KrüTS Lisaks selgitame, et muude finantsjärelevalve subjektide suhtes kehtiva õiguse kohaselt ei oma kohapealse kontrolli lõppakt iseseisvat regulatiivset toimet, s.t. ei tekita kontrollitavale kohustusi, mistõttu aktis väljatoodud puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks on reeglina vaja koostada kohustav haldusakt ettekirjutuse näol. Nii haldusmenetluse kui ka järelevalvemenetluse läbiviimine peaks olema eesmärgipärane ja efektiivne, samuti võimalikult lihtne ja kiire, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohapealse kontrolli materjalid, mis annavad põhjaliku teadmise kontrollitava majandustegevuse kohta, võivad olla/on väga mahukad, s.h. lõppaktis väljatoodud tõendid võivad olla väga olulise kaaluga. Kohapealse kontrolli lõppakti eraldi vormistamise ja lõppaktis toodud puuduste kohta eraldi haldusaktina vormistamise vahele võib jääda mitmeid kuid või isegi pikem ajavahemik ja faktiline olukord võib selle aja jooksul olla oluliselt muutunud. Kohapealse kontrolli protsess ja vastavate dokumentide koostamine kulutab põhjendamatult Finantsinspektsiooni ressursse ning ei ole ka kontrollitava vaates efektiivse lahendusega. Seetõttu on võrreldes teiste finantsvaldkonna eriseadustega eelnõus välja töötatud kohapealse kontrolli lõppakti andmise kohta uus lähenemine. Lõige 12 annab Finantsinspektsioonile õiguse lõppakt või osa sellest avalikustada, aga seda vaid juhul, kui see on vajalik finantssektori stabiilsuse, läbipaistvuse või klientide huvides lähtuvalt. FIS § 54 lg 5 esimese lause kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lg 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Lõike 13 kohaselt peab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul kontrolli tulemused viivitamata teatavaks tegema päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Paragrahv 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll Paragrahv 32 käsitleb eksperdi kaasamist järelevalvemenetlusse ja erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist. Järelevalvemenetluses võib kaasata sõltumatu eksperdi, kellele kohaldub eelkõige haldusmenetluse seaduse § 39. Ekspert kaasatakse eriteadmisi nõudva asjaolu välja selgitamiseks, mida järelevalveasutus saab vajadusel kõrvutada teiste tõenditega, et oma seisukoht kujundada. Lõiked 1 ja 2. Eksperdi võib järelevalvemenetlusse kaasata eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ning erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist on õigus nõuda, kui on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad, on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud olulist kahju, järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu finantsseisundiga seotud oluline küsimus. Lõige 3. Ekspert või audiitor kaasatakse Finantsinspektsiooni algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. Lõige 4. Kohapealset kontrolli läbi viies on eksperdil või audiitoril õigus kasutada kontrollija õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmiseks ning audiitorettevõtjal on õigus teha ka ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Kõikidesse ruumisesse sisenemise õigus on tal üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Lõike 5 kohaselt peab ekspert või audiitorettevõtja esitama oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta, mille kohta talle küsimusi ei esitatud, kuid mis ta tegi kindlaks järelevalvemenetluse 51  KrüTS käigus. Seega, kui lõike 4 kohaselt antakse mandaat uurida kindlat asjaolu, kuid selle käigus tuleb välja muu leid, mida ei ole sihilikult uurima mindud, siis lõike 5 kohaselt tuleb ka selle leiu kohta oma arvamus ja hinnang esitada. Lõike 6 eesmärk on tagada, et ekspert hoiaks saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. Audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb AudS-ist. Lõikes 7 sätestatakse, et ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest ning kui ekspert või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub kulud menetlusosaline. Paragrahv 33. Ettekirjutus Paragrahv 33 näeb ette Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutusi seaduses sätestatud alustel. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui tuvastatakse õigusaktide rikkumine või rikkumiste ärahoidmiseks (õigusaktide rikkumise oht). Lisaks on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantsturu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid. Lõike 2 kohaselt peab ettekirjutuse saaja asuma ettekirjutust viivitamata täitma ning lõikega 3 nähakse ette, et kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti. Paragrahv 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel Paragrahviga 34 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel. Lõikes 1 on loetelu ettekirjutustest ning juhul, kui krüptovaraturu osaline ettekirjutust ei täida (lõige 2), võib tema suhtes rakendada muid õigusaktides ette nähtud meetmeid, sealhulgas tunnistada kehtetuks tema tegevusluba, tema filiaali registreerimise luba või ka nõuda juhi tagasikutsumist. Kuigi MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 on loetelu pädeva asutuste õigustest, on lõike 1 sõnastus jäetud analoogseks teistes finantssektori seadustes sätestatud ettekirjutuse alustega. Seda ka seetõttu, et neid saaks vajadusel kohaldada ka DORA määruses sätestatud nõuete rikkumiste korral (DORA määruse artikli 50 lõikes 4 on miinimumnimekiri pädeva asutuste meetmetest). Näiteks on DORA määruses välja toodud järgmise meetmed: (i) teha ettekirjutus, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumise ja hoiduks selle tegevuse kordamisest; (ii) õigus nõuda sellise tegevuse või tava ajutist või alalist peatamist, mis pädeva asutuse arvates on vastuolus määrusega, ning hoida ära sellise tegevuse või tava kordumine; (iii) võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist ning (iv) väljastada avalikke teadaandeid rikkumise kohta. Lõigetes 3–6 on sedastatud Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kliendi vara kasutamise või käsutamise keelu või piirangu seadmisele ning teostamisele. Näiteks, kui Finantsinspektsioonil on kahtlus, et krüptovaraturu osaline rikub õigusaktides ette nähtud nõudeid, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega keelatakse kliendi vara kasutamine või käsutamine. Samuti võib ettekirjutusega ette näha piirangu kliendi vara säilimise tagamiseks kuni kolmekümneks päevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud 52  KrüTS avaldus (avaldus, mis sisaldab Finantsinspektsiooni motiive konto või rahakoti kasutamise piiramiseks/õigustamiseks) kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks. Kui Finantsinspektsioon on konto kasutamise piirangu ette näinud, siis selle keelu kehtimise ajal ei täida krüptovarateenuse osutaja või muu vastav isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. Piirangust või keelust vabaneb tähtaja möödudes või varem, kui kahtlus langeb ära enne tähtaja möödumist. Samas võib keeldu või piirangut pikendada üksnes siis, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Pankrotimenetluse puhul otsustab kohus samamoodi, kas keelata võlgnikul oma vara käsutamist ilma ajutise halduri nõusolekuta. Paragrahv 35. Juhtorgani kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel Paragrahvis 35 sätestatakse nõuded juhtimisorganite kokkukutsumisele ja juhtimisorgani otsuse kehtetuks tunnistamisele Finantsinspektsiooni taotlusel. Lõike 1 kohaselt peab krüptovaraturu osaline teavitama üldkoosoleku, osanike koosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette ja kui tegemist on erakorralise üldkoosoleku toimumisega, siis tuleks võimalusel teavitada üks nädal ette. Lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda krüptovaraturu osalise juhtimisorganite kokkukutsumist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse päevakorda võtmiseks. Olukorras, kus võib juhtuda, et Finantsinspektsiooni ettekirjutust ei täideta ja/või seiskab selle teatud ajaks (kas või ajutiselt seisukoha küsimiseks) kohtumenetlus, võib tekkida risk, et teatud olulisi küsimusi ei saa koosolekule otsustamisele panna. Lõike eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioonil on õigus kokku kutsuda koosolek ja määrata selle päevakord, kui ei ole täidetud Finantsinspektsiooni ettekirjutust. Lõige 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda. Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ja nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. Samasisuline säte on kehtestatud praegu kõigis teistes kehtivates finantssektori ettevõtjate tegevust reguleerivates eriseadustes. Järelevalve mandaat on arvestada finantsteenuste osutajate klientide huvidega ja äärmuslikel juhtudel võib olla vajalik, et Finantsinspektsiooni esindajad saaksid juhtorganite liikmete koosolekule oma esindajaid. Lõikega 4 sätestatakse riikliku finantsjärelevalve raames rakendatav abinõu, mille eesmärk on tagada Finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud avalikud huvid. Avalikule võimule on antud õigus sekkuda krüptovaraturu osalise juhtimisotsustesse, mida kohus saab rakendada üksnes Finantsinspektsiooni taotluse alusel. Paragrahv 36. Sunniraha Paragrahv 36. Finantsinspektsioonile antakse õigus rakendada krüptovaraturu osalise suhtes ettekirjutuse või muu haldusakti (nt eelnõu kohaselt ka kohapelase kontrolli lõppakt) täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral sunniraha. Rakendatavad sunniraha määrad peaksid sundima ettekirjutusega kohustust täitma. Kuna asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 2 kohaselt sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära seadus, on käesolevas eelnõu paragrahvis sätestatud sunniraha ülemmäärad. Sunniraha määrade reguleerimisel on võetud lähenemine, et lisaks kõrgele rahatrahvile (vt vastutuse ptk) on ka muud haldusmeetmed tõhusad ja proportsionaalsed vastavalt ettevõtja tegevuse ulatuse ja keerukusele ning eelkõige motiveerivad ettevõtjaid ettekirjutusi täitma. 53  KrüTS Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000. Juriidilise isiku puhul on sunniraha kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan 8. peatükk sätestab vastutusega seotud normid. Viidatud peatükk käsitleb Finantsinspektsiooni määratavaid võimalikke sanktsioone käesolevas seaduses, MiCA määruses ja DORA määruses sätestatud rikkumiste eest. Selleks, et tagada õigusaktide tõhus jõustamine, tuleb kehtestada asjakohased menetlused nende krüptovaraturu osaliste suhtes, kes ei täida reguleerivaid õigusakte. Üldine põhimõte on, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Finantsjärelevalve prioriteet on riskihinnangute alusel konkreetse ohu tõrjumine. Üldjuhul on Finantsinspektsioonil võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, mille mittetäitmisel on õigus rakendada sunniraha. Sellest lähtekohast võetuna ei peaks väärteokoosseisud iseenesest nagu vajalikud olema. Sellisel lähenemisel finantssektori jaoks on siiski aga mitu olulist puudust. Esiteks, rikkuja suhtes rakendatava meetme heidutavuse juures hinnatakse sunni või karistuse mõju selle isiku või teiste isikute käitumise muutuse esile kutsumisele (mõjusust), kuid eelpool toodud lähenemise mõjusus ei ole finantsvaldkonnas piisav. Sellise lahenduse üld- ja eripreventiivne eesmärk ei ole selge. Eelkõige jääb vajaka üldpreventsiooni positiivne eesmärk, kuna õiguskord ei annaks avalikkusele selget märki õigusrikkumise hukkamõistetavuse kohta. Ettekirjutuse ja sunnirahaga on võimalik nõuda seaduskuulekat käitumist ja kõrvaldada eelkõige selliseid rikkumisi, mille tagajärjed ei avalda mõju kolmandatele isikutele. Näiteks kasutab Finantsinspektsioon nimetatud meetmeid peamiselt järelevalvelise aruandlus- ja raporteerimiskohustuse tagamiseks. Sunniraha rakendamine eeldab ettekirjutuse tegemist ja on suunatud ettekirjutuse täitmisele (nt ettekirjutus võib olla suunatud ka konkreetsest rikkumisest hoidumisele ning sunniraha tähtpäev määratud selle rikkumise sündmuse saabumisega, st eeldab haldusorgani poolt ohukahtluse või ohu väljaselgitamise korral selle ohu tõrjumisele ja rikkumise ennetamisele suunatud ettekirjutuse tegemist, sh hinnatakse just ettekirjutatud kohustuse täitmist, mitte tagajärje saabumist. Sunniraha instituuti ei ole samas võimalik kohaldada juhtumitele, kus minevikus tehtud tegu ja selle tagajärjed on lõppenud. Praktikas võib puududa alus rikkumist ennetava ettekirjutuse tegemiseks (näiteks teadvalt avaldatakse vale teavet, mis eksitab kliente − rikkumine on toime pandud ja keegi võib teha investeerimisotsuse tuginedes väärale teabele). Sunniraha rakendamise eelduseks on konkretiseeriva ettekirjutuse tegemine ehk rikkumise formaalne tuvastamine ning see eeldab isiku poolt täiendavaid tegevusi rikkumise kõrvaldamiseks. Sunniraha on meede, millega mõjutatakse isikut viima oma käitumine konkreetsel juhul õigusega vastavusse ja millist ei rakendata, kui ettekirjutus täidetakse. Sunniraha ei saa kasutada heidutamiseks hüpoteetilise järgmise juhtumi suhtes. Samuti ei saa sellega reageerida juba toimunud lõppenud teole, millel puuduvad kõrvaldatavad tagajärjed. Need juhtumid jäävad väärteo- või kriminaalõiguse valdkonda. 54  KrüTS Oma olemuselt on valdav osa finantsvaldkonna õigusrikkumistest peitelised ja rikkumiste toimepanemine võib selguda alles hiljem (nt mitme kuu möödumisel teo toimepanemisest). Rikkumiste puhul, mille tagajärje kõrvaldamine ei ole seega võimalik, tuleks kehtestada väärteo koosseisud ja vastavad õigusjärelmid piisavalt suure rahatrahvi näol. Eelnõus on lähtutud eeldusest, et Finantsinspektsioonil peab olema pädevus iga rikkumist eraldi hinnata. Kui rikkumise tagajärjed ei ole ilmnenud, võib olla piisav abinõu ettekirjutuse tegemine, mille mittetäitmisel rakendatakse sunniraha. Kui aga rikkumise tagajärjed on ilmnenud, liiati kui sellega kaasnes avalikkuse jaoks oluline kahju, on põhjendatud lisaks ettekirjutuse tegemisele ka vastava väärteo menetlemine ja rahatrahvi määramine. Paragrahvide 37–42 aluseks on MiCA määruse artiklis 111 sätestatud maksimaalsed rahalised trahvid, mida pädev asutus saab õigusrikkumise korral rakendada. Tabel 4. MiCA määrusest tulenevad trahvid MiCA määruses sätestatud nõuete rikkumine Füüsiline isik Juriidiline isik Artiklite 4–14 rikkumine Muu krüptovara kui  700 000 eurot;  5 mln eurot; varapõhise tokeni või  Kahekordne  Kahekordne e-raha tokeni pakkumine väärteo tulemusel väärteo tulemusel või kauplemise võtmise teenitud kasule või teenitud kasule või taotlemine ära hoitud kahjule ära hoitud kahjule vastav summa. vastav summa;  3% aastasest kogukäibest. Artiklite 16, 17, 19, 22, 23, Varapõhise tokeni  700 000 eurot;  5 mln eurot; 25, 27–41 ning 46 ja 47 pakkumine või  Kahekordne  Kahekordne rikkumine kauplemisele võtmise väärteo tulemusel väärteo tulemusel taotlemine teenitud kasule või teenitud kasule või ära hoitud kahjule ära hoitud kahjule vastav summa. vastav summa;  12,5% aastasest kogukäibest. Aartiklite 48–51, 53, 54 ja E-raha tokeni  700 000 eurot;  5 mln eurot; 55 rikkumine pakkumine või  Kahekordne  Kahekordne kauplemisele võtmise väärteo tulemusel väärteo tulemusel taotlemine teenitud kasule või teenitud kasule või ära hoitud kahjule ära hoitud kahjule vastav summa. vastav summa;  12,5% aastasest kogukäibest. Aartiklite 59, 60, 64 ja 65– Krüptovarateenuse  700 000 eurot;  5 mln eurot; 83 rikkumine osutamine  Kahekordne  Kahekordne väärteo tulemusel väärteo tulemusel teenitud kasule või teenitud kasule või ära hoitud kahjule ära hoitud kahjule vastav summa. vastav summa;  5% aastasest kogukäibest. Artikkel 88 Siseteabe  1 mln eurot;  2,5 mln eurot; avalikustamine  Kolmekordne  Kolmekordne väärteo tulemusel väärteo tulemusel teenitud kasule või teenitud kasule või ära hoitud kahjule ära hoitud kahjule vastav summa. vastav summa;  2% aastasest kogukäibest. 55  KrüTS Artiklite 89–92 rikkumine Turukuritarvituse  5 mln eurot;  15 mln eurot; ennetamise ja  Kolmekordne  Kolmekordne avastamise nõuded väärteo tulemusel väärteo tulemusel teenitud kasule või teenitud kasule või ära hoitud kahjule ära hoitud kahjule vastav summa. vastav summa;  15% aastasest kogukäibest. Paragrahv 43. Teabe esitamise kohustuse rikkumine Paragrahv 43. Kuna seaduses on sätestatud mh Finantsinspektsioonile sellise teabe ja aruannete esitamise kohustus, mis ei tulene MiCA või DORA määrusest (selline teave on vajalik Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks), siis paragrahv näeb ette vastutuse juhuks, kui seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe (mille esitamise ja avalikustamise kohustus ei tulene MiCA või DORA määrusest), esitamisest keeldutakse või ei esitata õigeaegselt või esitatakse ebaõige või puudulik teave. Näiteks on selliseks teabeks §-s 15 sätestatud aruanded ja sama paragrahvi lõike 6 alusel küsitavad täiendavad andmed. MiCA määrusest tulenevate aruannete ja teabe esitamise kohustuse rikkumine on kaetud eelpool olevate vastutuse paragrahvidega viitega MiCA määruse nõuete rikkumisele (§-d 37–42). Kuigi maksimum karistussuuruse määramisel on lähtutud samadest suurustest, mis on ette nähtud krüptovarateenuse osutajale MICA määruse nõuete rikkumise eest, siis kohaldub käesolev paragrahv kõikide krüptovaraturu osaliste ja lepinguriigi filiaalide suhtes (nt aruanded, mis käesoleva seaduse alusel neile koostamiseks ja Finantsinspektsioonile esitamiseks kehtestatakse). Paragrahv 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine Paragrahv 44 võimaldab karistada DORA määruse nõuete rikkumise eest. Nimelt on DORA määruse art 50 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased karistused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele: - art 5–14: IKT- riski juhtimine; - art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest teavitamine; - art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine; - art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine; - art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine. Paragrahv 45. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine Paragrahv 45 kehtestab karistamise võimaluse krüptovaraturu osalise ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumise korral (ehk §-des 19–23 sätestatud nõuete rikkumise korral). Kuna karistamise alus ei tulene MiCA määrusest ja lähtudes rikkumise laadist, on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot. 56  KrüTS Paragrahv 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive Paragrahvis 46 on selgitatud, kuidas leida juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive. Täpsustuse aluseks on MiCA määruse artikli 111 lõike 3 viimane alalõik. Valdavalt on EL-i õigusaktides käibepõhise rahatrahvi arvutamisel lähtutud põhimõttest, et juhul, kui rahatrahvi suurus on kuni 5% käibest, arvutatakse see juriidilise isiku kogukäibe järgi ning juhul, kui rahatrahvi saab määrata kuni 10 % käibest, arvutatakse see vastavalt netokäibele. Käesoleval juhul ei ole sellist lähenemist rakendatud, kuivõrd kõikide rahatrahvide puhul arvutatakse see kogukäibe järgi (näiteks varapõhise tokeni emitendile ja e-raha tokeni emitendile kohalduvate nõuete rikkumisel on rahatrahv 12,5 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest). Paragrahv 47. Menetlus Paragrahviga 47 täpsustatakse, et 8. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. Tegemist on tavapärase finantsjärelevalvesubjekti normiga, mis sisaldub ka kõikides teistes finantssektori eriseadustes. Väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis on analoogne ka teisest finantssektori seadustes (nt KAS, KindlTS, MERAS, IFS, VpTS) sätestatud aegumistähtajaga. Väärtegude nn üldine aegumise tähtaeg on kaks aastat. KarS § 81 lõige 3 võimaldab väärtegude kaheaastase aegumistähtaja asemel ette näha ka viieaastase aegumistähtaja. Finantsinspektsioon on korduvalt tähelepanu juhtinud, et üldine aegumise tähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav. Finantssektori väärtegude kolmeaastased aegumistähtajad nähti ette finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi raames. Paralleelselt menetleti JuMi vastutusvaldkonda kuuluvat karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid), mille seletuskirjas on selgitatud, et „väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel avaldati arvamust, et kõrgema rahatrahvi ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg. Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime pandavate väärtegude keerukust“. Teise lugemise seletuskirjas on lisaks, et „esimese lugemise läbinud eelnõus ei nähtud ette väärtegude aegumistähtaja pikendamist, vaid sätestati täiendavad aegumise katkemise alused. Arvestades siiski teatud valdkondade eripära, võib senisest suuremate trahvide korral olla põhjendatud ka pikemate aegumistähtaegade sätestamine. Nii näiteks on EL määruse (EU) 468/2014 artikli 130 kohaselt Euroopa Keskpanga poolt kohaldatavate trahvide korral aegumistähtajaks 5 aastat. Kui krediidiasutus ei allu Euroopa Keskpanga järelevalvele, oleks Eestis sama rikkumise korral aegumistähtaeg põhjendamatult lühem. Kehtiv KarS § 81 lg 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg 2 aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha kolmeaastase aegumistähtaja. Ettepaneku kohaselt jääks KarS § 81 lg 3 üldreegliks 2 aastat, kuid seaduses võib ette näha ka kuni 5-aastase aegumistähtaja (so kolme-, nelja- või viieaastase aegumistähtaja). Arvestades siiski, et 5-aastane aegumistähtaeg on ka teise astme kuriteo aegumistähtajaks, peaks nii pikk aegumistähtaeg väärtegude korral olema siiski erandlik.“. 57  KrüTS Kokkuvõtvalt – arvestades finantsvaldkonna spetsiifikat, siis on õigustatud pikema aegumistähtaja sätestamine. Finantsvaldkonnas võib olla tegemist väga keeruliste kaasustega, mis on tavaliselt nn peitsüüteod (nagu näiteks ka maksustamise valdkonna süüteod), s.t. rikkumise toimepanemise asjaolud ei ole kergelt märgatavad, kannatanut ei ole või tema isik ei ole teada ja süüteo toimepannud isik teeb kõik endast oleneva, et järelevalveasutus ei avastaks rikkumist. Kuna selliste süütegude menetlemine võtab rohkem aega, on asjakohane näha ette ka antud valdkonnas toimepandud väärtegude puhul pikem aegumistähtaeg nagu see on muudes finantsvaldkonna eriseadustes. Veel enam – krüptovaldkonna puhul on Finantsinspektsiooni jaoks tegemist täiesti uute subjektide ringiga ja ka seetõttu on õigustatud pikema ehk kolmeaastase väärtegude aegumistähtaaja ettenägemine võrreldes tavapärasega. Seaduse 9. peatükk kehtestab rakendussätted. Paragrahv 48. Rakendussätted ja üleminekusätted Paragrahv 48 kehtestab rakendussätted, üleminekusätted ja tegevuse kooskõlla viimise nõuded. Lõiked 1–3. Krüptovaraturu osalised peavad MiCA määrust rakendama hakkama erinevatel kuupäeval. Näiteks varapõhise tokeni emitendi ja e-raha tokeni emitendi tegevust reguleerivaid MiCA määruse jaotisi 3 ja 4 tuleb rakendama hakata 12 kuud pärast MICA jõustumisest (2024. aasta 30. juunist). Muus osas tuleb MiCA määrust rakendama hakata 18 kuud pärast MiCA jõustumist (2024. aasta 30. detsembrist). Lisaks on MiCA määruse artiklis 143 rakendus- ja üleminekusätted, millega krüptovaraturu osalised peaksid arvestama (vt tabel 4). Tabel 5. MiCA määruse rakendus- ja üleminekusätted Art 143 Lg 1 Kui krüptovara (avalik) pakkumine lõppeb 18 kuud enne MiCA rakendamist, siis sellele pakkumisele MiCA sätteid ei kohaldata. Lg 2 Väikesed krüptovara emissioonid, mis on võetud kauplemisele enne MiCA rakendamist (nn 18 kuud peale MiCA jõustumist) peavad täitma algul üksnes artiklit 7 ja 9 kohaseid turustamise nõuded ja hiljem - 36 kuud peale MiCA rakendumist peab turukorraldaja tagama, et valge paber on koostatud vastavalt MiCA nõuetele. Lg 3 On seadusesse üle võetud lõikega 4 ja RahaPTS muudatusega, mille kohaselt RahaPTS alusel saadud VASP tegevusluba kehtib kas 2026. aasta 1. jaanuarini või MiCA alusel tegevusloa saamiseni. Lg 4 Tegutsev varapõhiste tokenite emitent, kes pole krediidiasutus, peab 1 kuu jooksul alates MiCA rakendumisest (13 kuu jooksul MiCA jõustumisest) esitama tegevusloa taotluse. Lg 5 Tegutsev krediidiasutusest varapõhiste tokenite emitent peab 1 kuu jooksul alates MiCA rakendumisest (13 kuu jooksul MiCA jõustumisest) esitama Finantsinspektsioonile valge raamatu heakskiitmiseks. Lg 6 Lihtsustatud kord MiCA alusel uue tegevusloa menetlemisele. Lõike 4 kohaselt peab VASP, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist õigus osutada virtuaalvääringu teenust ning kes soovib osutada krüptovarateenuseid käesoleva seaduse ja MiCA määruse alusel, hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks oma tegevuse kookõlla viima MiCA määruse nõuetega. Lõike 5 kohaselt, kui krüptovarateenuse osutaja on esitanud tegevusloa taotluse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja Finantsinspektsioon ei ole nimetatud kuupäevaks otsustanud tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta VASP tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § 372 tähenduses (tegevusloata ja keelatud majandustegevus). Sellisel juhul ei ole teenuseosutajal lubatud 58  KrüTS alates vastavatest kuupäevadest kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi kleindilepinguid. Lõiked 6 ja 7. Ettevõtja, kes on asutatud ja tegutsenud enne MiCA määruse rakendamist ja kes alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei paku virtuaalteenust, ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille VASP on sõlminud enne MiCA määruse rakendamiskuupäeva, ei kohaldata KrüTSis ja MiCA määruses sätestatut. VASP on siiski kohustatud teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. Sama kehtib ka olukorras, kui virtuaalvääriku teenuse pakkuja ei ole saanud Finantsinspektsiooni tegevusluba MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutamiseks. Lõikega 8 antakse Finantsinspektsioonile võimalus tegevusloa taotlustega tutvuma hakata enne MiCA määruse rakendamist. Selline lisaaeg on ette nähtud, arvestades tegutsevate turuosaliste võrdlemisi suurt hulka eelnõu koostamise ajal, kes võiks tahta alates MiCA määruse rakendamiskuupäevast teenust osutama hakata. Lisaaja andmine siiski ei kohusta Finantsinspektsiooni vastavaid menetlustoiminguid läbi viima enne MiCA määruse rakendamiskuupäeva. Samuti ei ole potentsiaalne krüptovarateenuse osutaja kohustatud taotlust varem esitama. Lõike 9 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent oma tegevuse DORA määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2025. aasta 17. jaanuariks. Paragrahv 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Paragrahv 49 sätestab FIS muudatused. Osad muudatusettepanekud on seotud paralleelselt menetluses oleva krediidiinkassode- ja andjate seaduse eelnõuga27, kuna muudetakse samu sätteid. Punktiga 1 muudetakse FIS § 2 lõiget 1 selliselt, et samas sätestatud seaduste loetletu täiendatakse krüptovaraturu seadusega, mis annab Finantsinspektsioonile volitused järelevalve teostamiseks viimati nimetatud seaduse subjektide üle. Punktiga 2 muudetakse FIS § 38 lõiget 2. Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu koosneb FIS-is sätestatud (i) fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise protsessis ei saa muuta; ja (i) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast (nt vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast Finantsinspektsiooni eelarve kinnitamist Finantsinspektsiooni nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1). Muudatusega tagatakse, et krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara emitendid maksavad samuti järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa. Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 kolmas lause, millega kehtestatakse järelevalvetasu kapitaliosa maksmise kohustus väikefondi valitsejale, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud (so IFS §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja). IFS § 455 lõike 8 kohaselt teostab Finantsinspektsioon kõnealuse väikefondi valitseja puhul järelevalvet vaid registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle. Registreerimiskohustuse järelevalve seisneb IFS § 453 sätestatud registreerimisega seotud toimingute tegemises ning hõlmab registreerimistaotlusega esitatud materjalide ja dokumentide kontrolli, taotlejaga suhtlemist, normide ja nõuete selgitamist, täiendava teabe hankimist ja analüüsi ning muid vajalikke samme eesmärgiga tagada, et väikefondi registrisse 27 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1991ebad-eeab-4529-95ab-76adc5a51975 59  KrüTS saavad lisatud ainult kõigile nõuetele vastavad ning usaldusväärsed väikefondi valitsejad. Selline menetlusprotsess sarnaneb mahult tegevusloa menetlusega ja vajab arvestatavat inim- ja ajaressurssi. Lisaks tuleb Finantsinspektsioonil IFS § 455 lõike 8 kohaselt teostada järelevalvet väikefondi valitseja teabe andmise üle, mis põhineb AIFMD direktiivis28 sätestatud alternatiivsete investeerimisfondide kohustusel esitada iga-aastane aruandlus Finantsinspektsioonile, kes peale aruandluse vormi ja kvaliteedi kontrolli esitab selle ESMA-le. Praktikas esineb väikefondi valitsejate poolt andmete esitamises mitmeid puudusi – esitatud andmed on puudulikud, vigased või eksitavad või jäetakse andmed õigeaegselt üldse esitamata. Järelevalve teabe andmise üle on kujunenud seeläbi Finantsinspektsioonile ressusrsimahukaks protsessiks. Finantsinspektsiooni finantseeritakse järelevalvesubjektide makstavatest järelevalvetasudest. Olukord, kus selliste väikefondi valitsejate järelevalveks vajalikud kulud kaetakse teiste järelevalve subjektide poolt makstavate järelevalvetasude arvelt ei ole õiglane. Vastavalt näeb eelnõu ette järelevalvetasu kapitaliosa maksmise kohustuse väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud. Kui üldiselt koosneb järelevalvetasu nii kapitali- kui mahuosast, siis järelevalvetasu tasumist mahuosalt eelnõu kõnealuste väikefondi valitsejate puhul ette ei näe. Väikefondi valitseja järelevalve ulatus, töö maht ja sellega seotud riskid ei ole sõltuvuses valitsevate fondide mahust, mistõttu piirdubki eelnõu järelevalvetasu kapitaliosa tasumise kohustuse kehtestamisega. Tasu suurus kehtestatakse FIS § 39 lõike 1 punktis 9. Punkt 3. FIS § 38 lõike 3 muudatuse kohaselt peavad välisriigi äriühingu Eesti filiaalid, kes tegutsevad krüptovarateenuse või krüptovara emitendi tegevusalal maksma üksnes järelevalvetasu mahuosa. Kuna kolmanda riigi krüptovaraturu osaline Eestis filiaali asutada ei saa, siis välisriigile viide hõlmab käesoleval hetkel pigem lepinguriigi filiaale. Lisaks on eelnõusse lisatud, et ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaal maksab järelevalvetasu (mahuosa). Punkt 4. FIS § 38 lõike 7 täienduse kohaselt maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem. Seda juhul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Punktidega 5–7 muudetakse FIS §-i 39, mille lõige 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu kapitaliosa. Punkti 5 muudatuse (FIS § 39 lõike 1 täiendamine punktiga 7) kohaselt on krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu kapitaliosa summa, mis võrdub ühe protsendiga suurusest, mis on sätestatud MiCA määruse lisas 4 (miinimumkapitalinõuded), võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja poolt osutatavat teenust või teenuseid. Näiteks, kui krüptovarateenuse osutajal on luba täita kliendi nimel korraldusi, teha krüptovara suunatud pakkumisi, teha kliendi nimel krüptoülekandeid, võtta kliendi nimel vastu või edastada krüptovaraga seotud korraldusi, anda nõu krüptovara kohta ja/või valitseda krüptovaraportfelli, siis on tema miinimumkapitalinõue 50 000 eurot. Kui krüptovarateenuse osutaja osutab eelpool nimetalu lisaks kliendi nimel krüptovara hoidmise ja haldamise teenust, krüptovara vahetamise teenust rahaliste vahendite vastu ja/või krüptovara vahetamise teenust muu krüptovara vastu, siis on miinimumkapitalinõue 125 000 ning krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamise puhul on tema kapitalinõue 150 000. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/ELalternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 EMPs kohaldatav tekst 60  KrüTS Varapõhise tokeni emitendi puhul on kapitaliosa arvutamise aluseks MiCA määruse artikli 35 lõike 1 punktis a sätestatud 350 000 eurot (1% sellest). Kuna MiCA määruse artikli 17 lõike 4 kohaselt ei kohaldata krediidiasutuse suhtes MiCA määruse artiklit 35, ei rakendu tema suhtes ka käesolev kapitaliosa arvutamise alus. Krediidiasutuse puhul võrdub kapitaliosa ühe protsendiga õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast (FIS § 39 lõike 1 punkt 1). Lõikesse 1 lisatakse ka punkt 9, mis sätestab, et väikefondi valitsejal, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud (so IFS §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja) on järelevalvetasu kapitaliosa suuruseks 1% õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast. Arvestades, et eelnõuga kehtestatakse kõnealustele väikefondi valitsejatele minimaalne aktsia- või osakapitali nõue 25 000 eurot (IFS § 4531 lg 1), tuleb järelevalvetasu kapitaliosa suuruseks 500 eurot, mida Finantsinspektsioonile igal aastal tasuda tuleb. Vt ka punkti 2 (FIS § 38 lõike 2 muutmine) selgitusi. Punktiga 6 täpsustatakse FIS § 39 lõike 2 punkti 21 sõnastust, nähes ette protsendivahemiku ka ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaalile järelevalvetasu arvutamiseks. Punktiga 7 täiendatakse FIS § 39 lõiget 2 punktidega 22–25, mis näeb ette eeskirjad, kuidas arvutada krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi mahuosa järelevalvetasu. Järelevalvetasu mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb arvestada nende tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi. Järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks ülemäära koormav. Muudatustega on ette nähtud protsendivahemikud erinevatele krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitendile. Sõltuvalt teenuse liigist arvutatakse järelevalvetasu mahuosa kas algatatud ja vastu võetud tehingute kogusummast, kliendi jaoks hoitavate vahendite summast või teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust. Emitendi puhul lähtutakse emiteeritud krüptovara väärtusest. Mahuosal põhineva Hüpoteetilise Maksimaalne mahuosal järelevalvetasu arvestamise krüptovarateenuse ostuja või põhineva järelevalvetasu alus emitendi näitajad suurus (lihtsustatud kujul) – maksimaalne määr 0,5% - algatatud või vastu võetud 20 mln eurot 100 000 eurot tehingute kogusumma - klientide jaoks hoitavate 30 mln eurot 150 000 eurot vahendite summa - krüptovarateenuse osutaja 5 mln eurot 25 000 eurot osutatava teenuse aastane äritulust - varapõhise emitendi 100 mln eurot 500 000 eurot emiteeritud krüptovara väärtus Tabel 6. Näited võimalike maksimaalsete mahuosapõhiste järelevalvetasude suuruste kohta Punktiga 8 täiendatakse FIS §-i 41 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et krüptovarateenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks algatatud ja vastu võetud tehingute keskmine kogusumma, kliendi jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetriline keskmine või teenuseosutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannetes. Krüptovara emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetriline keskmine, mis on kajastatud Inspektsioonile esitatud aruannetes. 61  KrüTS Punktiga 9 täiendatakse FIS §-i 42 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks algatatud ja vastu võetud tehingute keskmine kogusumma, kliendi jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetriline keskmine või teenuseosutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannetes. Varapõhise tokeni emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetriline keskmine, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. Punktid 10 ja 11. FIS § 43 muudatuste eesmärk on tagada, et välisriigi krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses ning rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab krüptovarateenuse osutaja, krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses. Punktid 12, 13 ja 14. FIS §-de 453 ja 454 muutmine. Menetlustasude kindlaks määramisel on lähtutud põhimõttest, et nn esmased tegevusload seotakse kõrgema tasuga kui täiendavad tegevusload ja muud üksikute tegevuste loa- või registreerimismenetlused. Lisaks eesmärgile katta tasu arvelt vastava konkreetse toimingu ligikaudne kulu, on muu hulgas lähtutud ka nn ekvivalendiprintsiibist ehk on arvestatud toimingu eesmärki ja tähendust taotleja jaoks. Eelnõuga tõstetakse kõikide finantsjärelevalve subjektide esmase tegevusloa taotlemise ja täiendava tegevusloa taotlemise tasusid. Seda eelkõige põhjusel, et hetkel kehtivate tegevuslubade menetlustasude tasemed pärinevad aastast 2005. a. ja neid ei ole vahepealse aja jooksul muudetud. Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tuleb edaspidi tasuda esmast menetlustasu 5000 eurot. Ülejäänud finantsjärelevalve subjektide puhul tõuseb menetlustasu 3000 eurole. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise menetlustasu on võrreldes teiste järelevalvesubjektidega ka täna kõrgem (hetkel on see 1500 eurot võrreldes teiste subjektidega, kelle tegevusloa menetlustasu on täna 1000 eurot). Krediidiasutus on põhimõtteliselt kõige rangemalt reguleeritud ja samas ka finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning seepärast on põhjendatud, et sellise isiku puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu üksjagu kõrgem kui teistel. Täiendava tegevusloa taotlemise, olemasolevate teenuste ringi laiendamisel või makseteenuste pakkujatele tehtava erandi kohaldamise lõpetamise korral on tasu senise 500 euro asemel 1500 eurot. Punktiga 15 muudetakse FIS §-i 455. Lõige 1. Eelnõuga tõstatakse prospekti kinnitamise taotlemise tasu 600 eurolt 2000 eurole ning prospekti lisa kinnitamise taotlemise tasu 200 eurolt 1000 eurole. Lõige 2. Uue lõikega nähakse ette, et kui varapõhise tokeni emitendiks on krediidiasutus, siis ta peab valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasuma 2000 eurot. Vastav tasu on ettenähtud vaid krediidiasutusele, kuna MiCA määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt loetakse muu varapõhise tokeni emitendi krüptovara valge raamat heakskiidetuks koos tegevusloa saamisega, kuid kuna krediidiasutus varapõhise tokeni emitendi tegevusluba eraldi taotlema ei pea, siis tema puhul on ettenähtud eraldi menetlustasu valge raamatu heakskiitmiseks. E-raha tokenite krüptovara valget raamatut ei ole vaja eelnevalt Finantsinspektsiooni juures kinnitada. Valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tuleb tasuda 1000 eurot. See kohaldub nii tegevusloa saanud emitendile kui ka krediidiasutusele. 62  KrüTS Lõige 3. Kuigi muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-tokeni valge raamatu puhul on MiCA määruse artikli 8 lõikes 3 kirjas, et pädevad asutused ei nõua krüptovara valge raamatu eelnevat heakskiitmist enne nende avaldamist, peab Finantsinspektsioon siiski läbi viima teatud toimingud (sh vastuvõtvate liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja ESMA teavitamine) ning kuna muu krüptovara pakkuja ja kauplemisele võtmist taotleva isik ei tasu järelevalvetasu, peavad nad Finantsinspekstioonile valge raamatu esitamisel tasuma ühekorda summa 1000 eurot. Tulenevalt uue tasu kehtestamisest on muudetud paragrahvi pealkirja. Punkt 16. FIS § 457 reguleerib investeerimisfondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemisel makstavat menetlustasu. Eelnõuga tõstetakse FIS § 457 lõikes 4 kehtestatud väikefondi valitseja, kes oma tegevust Finantsinspektsioonis registreerida soovib (so IFS §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja) menetlustasu 1 000 eurolt 2 000 eurole. Kehtivas FIS-s on väikefondi valitseja registreerimise menetlustasu võrdne fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasuga. Eelnõuga tõstetakse fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasu 1 000 eurolt 2 000 eurole (vt punkti 13 ehk FIS § 453 lõike 2 muutmise selgitust). Arvestades praktikas kujunenud olukorda, kus väikefondi valitsejate registreerimistaotluste menetlemine on Finantsinspektsiooni jaoks ressursimahukas ja ei jää mahult palju alla tegevusloataotluste menetlusele, tõstetakse eelnõuga ka registreerimise menetlustasu, kuid seda siiski väiksemas ulatuses kui tegevusloa puhul. Punkt 17. FIS § 4512 lõige 6 reguleerib menetlustasu tagastamist. Muudatuse kohaselt ei ole isikul õigust nõuda menetlustasu tagastamist, kui menetluse ja toimingutega on juba alustatud. Selline lahend peaks taotlejaid paremini distsiplineerima, et koostatud dokumendid oleksid kvaliteetsed ning taotluse esitamine oleks läbimõeldud otsus. Punkt 18. FIS § 48 lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus anda teiste seas Rahapesu Andmebüroole teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tingimusel, et see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Finantsjärelevalve käigus saadud teave on FIS § 54 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalne ning isikud ja asutused, kellele on konfidentsiaalset teavet lubatud avaldada, on nimetatud FIS § 54 erinevates lõigetes. Samas ei ole FIS §-s 54 nimetatud Rahapesu Andmebürood, kellele Finantsinspektsioon on FIS § 48 lõike 2 alusel kohustatud teavet andma. Seetõttu on täiendatud FIS § 54 lõike 4 loetelu Rahapesu Andmebürooga. Paragrahv 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine Paragrahviga 50 tehakse muudatused IFS-s. Punkt 1. IFS-i täiendamine uue §-iga 2431 – selle kohaselt peab fondivalitseja viivitamata (ehk esimesel võimalusel) teavitama Finantsinspektsiooni kui ta asutab/moodustab mitte-avaliku fondi IFS-i alusel (kas siis lepingulise fondi, aktsiaseltsifondi või usaldusfondi). Kuna mitte-avaliku fondi investorikaitse režiim on tunduvalt leebem kui avalike fondide puhul, siis esitatakse selliste fondide kohta üksnes väga üldine info ja seega ei tohiks selle nõude täitmine olla fondivalitsejate jaoks ülemäära koormav. Punkt 2. IFS § 306 lõike 3 muutmine. Lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui väikefondi valitseja ei taotle tegevusluba, peab ta registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis vastavalt IFS §-s 453 sätestatule ja täitma §-s 454 sätestatud teabe Finantsinspektsioonile esitamise kohustust. Tulenevalt uute nõuete kehtestamisest lisatavate §-dega 4531 ja 4532 lisatakse kõnealusesse lausesse 63  KrüTS viited ka nendes paragrahvides registreeritud väikefondi valitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete täitmisele. Punkt 3. IFS §-i 306 täiendamine uute lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt kohaldatakse eurofondi ja alternatiivfondi valitsejale MiCA määruses krüptovarateenuse osutamise kohta sätestatut, kui ta on selleks MICA määruse alusel õiguse saanud. Lõike 12 eesmärk on täpsustada, et kui IFSis ja KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse fondivalitsejale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. Samas tasub ka meeles pidada, et krüptovarateenuse osutamisel ei kohaldada fondivalitsejale MiCA määruse artikleid 62, 63, 64, 67, 83 ja 84. Punkt 4. IFS § 453 teksti muutmine. Paragrahv reguleerib tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimist. Eelnõuga antakse kogu paragrahvile uus sõnastus. Lõige 1 kehtestab üldise nõude, et Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes Finantsinspektsioonilt tegevusluba ei taotle (tulenevalt IFS § 306 lõikes 3 sätestatust), peab siiski oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus hakata väikefondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi täisosanikuna. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud registreerimise ajahetke – see on toodud ettepoole. Tegevus ei tule registreerida mitte pärast fondi valitsemisega alustamist, aga enne ehk siis, kui on kavas fondi valitsema hakata. Selline on ka üldine praktika finantssektoris tervikuna, kus teenuse pakkumine ei olegi lubatud enne vastava tegevusloa või registreeringu saamist. Muudatusega välistatakse risk, et väikefondi valitseja hakkab teenust osutama olukorras, kus tema tegevus on veel registreerimata ja puudub selgus, kas tegevus üldse registreeritakse. Lõige 2 reguleerib väikefondi valitseja registreerimise taotlust. Registreerimise taotlemiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid: (i) väikefondi valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; (ii) taotleja juhatuse liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, kodakondsust ning elukohta; (iii) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; (iv) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; (v) teave millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada; (vi) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta; (vii) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele; (viii) tõend, mis kinnitab kapitalinõude täitmist ning (ix) tõend Finantsinspektsioonile menetlustasu maksmise kohta. Et eelnõu kohaselt tuleb tegevus registreerida enne fondi valitsemisega alustamist, on lõike 2 punktist 5 välja jäetud kohustus esitada registreerimise taotlemisel valitsetavate fondide moodustamise või asutamise kuupäevad. Fondid saavad edaspidi asutatud või moodustatud pärast fondivalitseja tegevuse registreerimist. Uute nõuetena on taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetellu lisatud andmed taotleja juhatuse liikmete ning aktsionäride või osanike kohta, hinnang tegevuse vastavusele alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele ning tõendid menetlustasu maksmise ja eelnõuga kehtestatava kapitalinõude täitmise kohta (lõike 2 punktid 2 ja 3 ning 7–9). Kapitalinõue ongi uus, mistõttu on ka vastav punkt taotlusele lisatud. Menetlustasu tuleb Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni seaduse kohaselt maksta kõigil tegevusluba või registreeringut taotlevatel isikutel. Nii tuleb Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 kohaselt väikefondi valitseja registreerimisel tasuda menetlustasu 1 000 eurot. Menetlustasu maksmise tõend lisatakse eelnõuga 64  KrüTS registreerimise taotlemisel esitatavate dokumentide loetellu, et Finantsinspektsioonil ei tuleks seda iga kord menetluse käigus eraldi küsida. Kuivõrd praktikas pole alati üheselt selge tegevuse iseloom, milleks väikefondi valitsejana end registreerida soovitakse ning tuleb ette olukordi, kus planeeritav tegevus ei vasta alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele, täiendatakse eelnõuga dokumentide loetelu taotleja koostatud hinnanguga sellele, et planeeritav tegevus, millele registreeringut taotletakse, vastab alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevusele, nagu seda näeb ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL. Hinnangu andmisel saab taotleja tugineda ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ESMA poolt välja antud vastavatele suunistele, mis selgitavad, millistele tunnustele peavad vastama alternatiivne investeerimisfond ja selle valitseja (vt täpsemalt ESMA/2013/61129). Andmed juhatuse liikmete ja aktsionäride või osanike kohta on tegevuse registreerimisel samuti olulised, seda muuhulgas nii majandustegevuse koha ja tegelike kasusaajate päritoluriikide määratlemisel kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvalt. Lõikes 3 on sarnaselt kehtivas sõnastuses lõikes 2 sätestatule kehtestatud nõue esitada lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud vormil. Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõus esitatud vorminõue viidetega konkreetsetele andmetele, mis tuleb etteantud vormil esitada. Kõiki registreerimise taotlemisel esitatavaid andmeid ja dokumente Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse lisas esitatud vormil Finantsinspektsioonile esitada ei tule. Lõikes 4 sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus nõuda lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid ja dokumente. Sisuliselt on sellega esitatud kehtivas sõnastuses paragrahvi lõikes 3 kehtestatud Finantsinspektsiooni õigus lisaandmeid ja -selgitusi küsida, kuid sätte sõnastust on täpsustatud. Sõnastust on ühtlustatud IFS-s ja teistes finantssektori seadustes läbivalt kasutatud terminoloogiaga, asendades „lisaandmed või -selgitused“ „lisaandmete ja - dokumentidega“, mis hõlmabki muuhulgas ka selgitusi. Finantsinspektsioon võib eelnõu kohaselt küsida lisaandmeid ja -dokumente ka muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Seega laiendab eelnõu mõnevõrra teabe ringi, mida Finantsinspektsioon saab menetluse käigus taotlejalt küsida. Seda põhjusel, et oleks võimalik välja selgitada kõiki tegevuse registreerimise seisukohast olulisi asjaolusid. Asjaolud ei pruugi piirduda üksnes registreerimiskohustuse väljaselgitamisega, millele viitab kehtivas sõnastuses norm. Lisaandmed ja -dokumendid tuleb taotlejal esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. Sarnane on praktika ka teiste Finantsinspektsiooni menetletavate taotluste puhul. Lõikes 5 on taasesitatud kehtivas sõnastuses paragrahvi lõige 4, mis ütleb, et taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena ning et Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde. Lõige 6 reguleerib nõuetele mittevastavat (puudustega) taotlust ja sätestab, et Finantsinspektsioon nõuab taotlejalt puuduste kõrvaldamist, kui taotlus ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või on taotlusele lisatud andmed või dokumendid eksitavad või mittetäielikud või ei ole need nõuetekohaselt vormistatud. Võrreldes kehtiva normiga kirjutatakse eelnõuga selgemalt lahti, millistel juhtudel saab taotlust pidada puudustega olevaks – so olukord, kus ei ole esitatud nõutud 29 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2013-611_guidelines_on_key_concepts_of_the_aifmd_- _en.pdf 65  KrüTS andmeid või dokumente, pole tehtud seda nõutud vormis või on esitatud andmed või dokumendid eksitavad või mittetäielikud. Kui kehtiv seadus lubab puudustega taotluse puhul nõuda Finantsinspektsioonil taotlejalt puuduste kõrvaldamist või jätta registreerimisavaldus rahuldamata, siis eelnõu toob juurde taotluse läbi vaatamata jätmise võimaluse (lõige 7). Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud lõikes 6 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud lisaandmeid või -dokumente või on esitanud need oluliste puudustega. Sarnane õigus on Finantsinspektsioonil ka muudes finantssekori erinevates menetlustes, mis hoiab halduskoormust mõnevõrra väiksemana. Eelnõu lahendab praktilist probleemi, kus taotluse läbi vaatamata jätmise võimaluse puudumisel tuleb kulutada aega taotluse menetlusele, kuigi see on esitatud sedavõrd oluliste puuduste või vigadega, et puuduvad igasugused võimalused taotleja tegevuse registreerimiseks, ja neid puuduseid ei ole taotleja olnud suuteline kõrvaldama. Eelnõu võimaldab seeläbi oluliselt vähendada halduskoormust registreerimismenetluste läbiviimisel. Lõike 8 kohaselt otsustab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrisse kandmise või taotluse rahuldamata jätmise kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates. Seda põhimõtete eelnõuga ei ole muudetud. Positiivse otsuse korral kantakse registrisse väikefondi valitseja nimi ja kontaktandmed, nagu see on olnud ka seni (vt kehtiv IFS § 453 lg 6). Lõige 9 kehtestab taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõuga täiendatakse aluseid, millal Finantsinspektsioonil on õigus jätta taotlus rahuldamata. Seoses kapitalinõude kehtestamisega saab selliseks täiendavaks aluseks kapitalinõude mittetäitmine. Säilivad ka kehtivas seaduses olevad registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alused: (i) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva majandustegevuse koht, on Eestis; (ii) tegemist ei ole IFS § 2 lõike 1 tähenduses investeerimisfondiga; (iii) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Neist ühe sõnastust täpsustatakse. Arvestades, et tegevuse registreerimine tuuakse eelnõuga ajaliselt ette poole – see tuleb ära teha enne fondide valitsemisega alustamist, pole registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alustes kohane viidata valitsetavale fondile. Antud ajahetkel on tegemist fondiga, mida kavatsetakse valitsema hakata. Eelnõuga tehakse vastav parandus – avaldus jäetakse rahuldamata, kui fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei vasta IFS § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi mõistele. Punkt 5. Paragrahvid 453¹ ja 4532 Eelnõuga täiendatakse seadust kahe uue paragrahviga. Esimesega neist (§ 4531) kehtestatakse nõuded registreeritud väikefondi valitsejale ja tema tegevusele. Lõikes 1 kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale aktsia- või osakapitalile miinimumnõue. Võrreldes kehtiva seadusega on tegemist uue nõudega. Muudatuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta tegevusloata väikefondi valitsejate vastutuse ulatust ja tekitada fondivalitseja tegevuseks vajalik puhver ning teiselt poolt kehtestada ka turule sisenemise barjäär, mis aitaks maandada nö riiulifirmade või lihtsalt edasimüügiks registreeritud kehade tekkimise riski. Analoogne nõue kehtib ka näiteks Lätis. Eelnõu vähendab regulatiivse arbitraaži kasutamise võimalust, sest kaotab seni eksisteerinud kapitalinõude puudumisest tingitud Eesti regulatsiooni eelise. Eelnõuga kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõudeks 25 000 eurot. Sama suur on aktsiakapitali miinimumnõue tavalisele aktsiaseltsile. Kui fondivalitseja tegutseb näiteks osaühingu või usaldusühingu vormis, siis sellisel juhul, muutub regulatsioon rangemaks. Võrreldes 66  KrüTS finantssektoris üldiselt kehtivate kapitalinõuetega on eelnõuga kehtestatav nõue siiski väga tagasihoidlik, mistõttu ei peaks see olema fondivalitsejana tegutsemisel takistuseks, kui tegelik eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda. Võrdluseks, et tegevusloaga väikefondi valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot (asutamisel peab aktsia- või osakapital olema vähemalt 25 000 eurot, mis tuleb tõsta 50 000 euroni asutamisest kolme aasta jooksul) ja seda samuti sõltumata äriühingu vormist. Kohustusliku pensionifondi valitseja algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot, vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal 125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad omavahendite nõuded. Väikefondi valitsejate puhul on siiski tegemist finantssektori turuosalistega ja kapitalinõue on siin sektoris üheks peamiseks ja oluliseks regulatiivseks nõudeks. Finantsinspektsioon teostab väikefondi valitseja puhul, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvet vaid registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle. Sellest tulenevalt ei saa investorid kaebuste korral pöörduda Finantsinspektsiooni poole ning kõikvõimalikud nõuded tuleb lahendada kohtus (või ühingulepingus määratud muul viisil), millega kaasnevad arvestatavad kulud. Olenemata sellest, kas tegemist on alles alustava äriühinguga, peab väikefondi valitseja ühingulepingu rikkumise korral olema valmis ja suuteline hüvitama usaldusfondile ja osaomanikele tekitatud kahju ning võttes arvesse sektori varakünnist, võivad fondide mahud ja investeeringud ületada Eesti turul tegutsevate tegevusloaga fondivalitsejate ja nende valitsetavate fondide omi. Sellest tulenevalt on kapitalinõude kehtestamine asjakohane. Teisalt, nagu juba öeldud, ei ole antud nõue ka liigselt koormav, sest kapitalinõude summa ei ole suur. 25 000 euro suurune kapital peab olema tasutud rahalise sissemaksena väikefondi valitseja asutamisel. Juba tegutsevate väikefondi valitsejate puhul rahalist sissemakset tegema ei pea, kui bilansis on piisavad vahendid olemas (nt jaotamata kasum). Lõikes 2 on taasesitatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõige 8, mis kohustab registreeritud väikefondi valitsejat esitama Finantsinspektsioonile regulaarset teavet vastavalt IFS §-s 454 sätestatule (teabe nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013). Lõikes 3 reguleeritakse registreeritud väikefondi valitseja valitsetavate fondide kohta reklaami avaldamist. Tegemist on uue nõudega. Eelnõu lubab selliste fondide kohta edaspidi reklaami avaldada üksnes tingimusel, et reklaam sisaldab teavet ka selle kohta, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet. Registreeritud väikefondi valitsejate puhul on kujunenud praktika, kus investorite leidmiseks kasutatakse tihti professionaalselt koostatud veebilehti, mis on tehtud sarnaseks avaliku fondi pakkumise reklaamile ja on kättesaadavad kõigile. Kuigi üldjuhul ei sisalda vastavad veebilehed otseseid üleskutseid fondi investeerida, näidatakse neis fondide tootlust ja muid andmeid, rõhutades häid investeerimisvõimalusi. Selliseid fonde ei ole lubatud pakkuda avalikult, mistõttu ei peaks mitteavaliku fondi valitseja võimaldama selliselt kolmandatele isikutele ligipääsu fondi dokumentatsioonile, tulemustele ega seda fondi puudutavale statistikale laiemalt. Eelnõuga suurendatakse avaldatava reklaami läbipaistvust, juhtides potentsiaalsete investorite tähelepanu selliste investeeringute olulistele asjaoludele. Lõikes 4 kehtestatakse Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus. Registreeritud väikefondi valitsejal tuleb teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete, aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutmisest ning esitada vastavad andmed või dokumendid. Sarnane teavitamiskohustus oli kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõikes 7. Eelnõuga laiendatakse teavitamiskohustust juhatuse liikmete ja omanike struktuuri 67  KrüTS muudatustest teavitamisele, mille kohta tuleb eelnõu kohaselt andmed esitada ka registreerimise taotlemisel. Muudatustest teavitamine on vajalik, et oleks võimalik veenduda registrist kustutamise aluste puudumises. Teise uue paragrahviga (§ 4532) reguleeritakse väikefondi valitseja registrist kustutamist. Registrist kustutamist puudutavad normid on kehtestatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõigetes 9 ja 10, mis tuuakse eelnõuga uude paragrahvi. Lõike 1 kohaselt tuleb väikefondi valitsejal teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist ning esitada vastavat asjaolu kinnitavad andmed. Sama näeb ette ka kehtiv norm (IFS § 453 lg 9 esimene lause). Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud juhtudel ehk olukordades, kus väikefondi valitseja tegevust lõpetatakse või tegevusega ei ole alustatud kustutab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist. Sama näeb ette ka kehtiv IFS § 453 lõike 9 teine lause. Lisaks kehtestab lõige 3 täiendavad alused, mil Finantsinspektsioon saab kaaluda väikefondi valitseja registrist kustutamist. Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui: (i) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või puudulikke andmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; (ii) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami; (iii) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; (iv) esinevad IFS § 453 lõikes 9 sätestatud alused või (v) väikefondi valitseja ei ole esitanud IFS §-s 454 ette nähtud teavet tähtaegselt. Sellised alused on ka kehtivas regulatsioonis, vt IFS § 453 lõiget 10. Uue normina on eelnõuga registrist kustutamise aluste loetellu lisatud IFS §-s 454 ette nähtud teabe tähtaegselt esitamata jätmine. Lõigetes 4 ja 5 on uued normid. Lõige 4 sätestab, et väikefondi valitseja kustutatakse registrist Finantsinspektsiooni otsusega ning et see otsus toimetakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte. Täpsustus annab õigusselguse registrist kustutamise toimingu lõpule viimiseks. Lõige 5 kehtestab fondivalitsejale kohustused, mida tal tuleb pärast registrist kustutamist täita, et oma tegevus väikefondi valitsejana ka praktiliselt lõpetada. Peale registrist kustutamist tuleb väikefondi valitsejal lõpetada oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmine, st fondivalitseja ei või enam uusi sissemakseid fondi vastu võtta. Kahe kuu jooksul registrist kustutamisest arvates tuleb fondivalitsejal alustada fondide likvideerimist või anda nende valitsemine üle teisele fondivalitsejale (kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või registreering). Et Finantsinspektsioon oleks väikefondi valitseja tegevuse lõpetamise protsessi asjaoludega kursis, tuleb teda fondide likvideerimise alustamisest arvates viivitamata ka teavitada ning pärast likvideerimise lõpetamist esitada selle kohta ka aruanne. Seaduse nõudeid rikkuva või nõuetele mittevastava väikefondi valitseja peamiseks sanktsiooniks on tema registrist kustutamine. Finantsinspektsioon ei ole saanud seda meedet aga praktikas rakendada, sest menetlusnormid ja kustutamise protsessi regulatsioon on puudulikud. Peamiseks probleemiks on tegutseva investeerimisfondi jätkamine olukorras, kus selle fondivalitseja ei oma enam õigust fondi valitseda. Eelnõus esitatud muudatused reguleerivad registrist kustutamise protsessi lõpuni ja tagavad selle, et pärast registrist kustutamist oleks fondide valitsemine üle antud või fondid likvideeritud. Punkt 6. IFS § 516 lõige 12. IFSi rakendussätetesse lisatakse uus lõige, milles reguleeritakse enne eelnõu jõustumist kehtivat registreeringut omavate väikefondi valitsejate ja nende valitsetavate 68  KrüTS fondide üleminekut kehtestatavale kapitalinõudele. Lõige 12 annab kapitalinõude jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale 12 kuud tema aktsia- või osakapitali uuele nõudele vastavusse viimiseks. Ühtlasi kohustab eelnõu väikefondi valitsejat Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, kui aktsia- või osakapital on viidud eelnõus esitatud kapitalinõudega vastavusse (IFS § 4531 lõige 1). Kui väikefondi valitseja oma kapitali kehtestatud nõudega vastavusse ei vii, ilmneb IFS § 453 lõike 9 punktis 4 sätestatud asjaolu, millest tingituna on Finantsinspektsioonil omakorda IFS § 4532 lõike 4 punkti 5 alusel õigus väikefondi valitseja registrist kustutada. Paragrahv 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Paragrahviga 51 sätestatakse KindlTS muudatused. Punkt 1. KindlTS § 107 uus lõige 41. Kui § 107 lõike 7 kohaselt peab kindlustusandja teavitama Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhi või vastutava isiku valimise või määramise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjelduse vähemalt 30 päeva enne nimetatud otsuse tegemist, siis uue lõike 41 kohaselt ei kohaldata viidatud tähtaega, kui dokumentide tähtaegselt esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik (näiteks erakorralised, sh tervislikud põhjused). Sama kehtib Finantsinspektsiooni teavitamisele, kui kindlustusandja kavatseb pikendada juhi või vastutava isiku ametiaega. Punkt 2. KindlTS-i § 109 lõike 2 muutmine. Analoogselt teiste finantsteenuse osutajate juhatuse liikmete ja töötajatega ei või krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent ja ühisrahastusteenuse osutaja olla kindlustusandja juhatuse liige, välja arvatud kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja. Paragrahv 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine Paragrahvis 52 sätestatakse KAS muudatused. Punkt 1 kohaselt täiendatakse KAS §-i 2 lõigetega 7 ja 8 õigusselguse tagamise eesmärgil. Muudatusest tulenevalt kohaldatakse krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, mh MiCA määruses, TFR määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut. Lõike 8 eesmärk täpsustada, et kui KASis ja KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. Punktid 2 ja 3. MiCA määrusega muudetakse krediidiasutuste direktiivi 2013/36/EL lisa 1 nii, et vastastikku tunnustatavate tegevuste loetellu on lisatud e-raha tokeni emiteerimine, varapõhise tokeni emiteerimine ja krüptovarateenused. Nende tegevusaladega võivad liikmesriigi territooriumil kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid. KAS § 6 lõike 1 finantsteenuste loetelusse lisatakse ka krüptovara emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja krüptovarateenuse osutamine. Olgu täpsustuseks välja toodud, et finantseerimisasutuse määratluse aluseks on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 finantseerimisasutuse definitsioon, mis viitab direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevustele. Kuna MiCA määruse artikliga 146 muudetakse punkti 15 sõnastust, lisades sinna ka e-raha tokenite emiteerimise, muudetakse vastavalt ka KAS § 6 lõike 1 punkti 5 sõnastust. Kuna varapõhise tokeni emiteerimist ja krüptovarateenuse osutamist ei ole finantseerimisasutuse tegevuste määratluse alla lisatud, on need 69  KrüTS tegevused lisatud KAS § 6 lõike 1 uute punktidena 141 ja 142, mis ei ole KAS § 5 lõike 1 viidetega punktidele 2–12 hõlmatud. Punkt 4. Punkti 15 sõnastuse ulatusse lisatakse ka uued punktid 141 ja 142. Punktiga 5 ette nähtud muudatus on tehniline, kuivõrd MiCA määrus hõlmab ka direktiivi 2013/36/EL muutmist, mis tuleb riigisiseselt üle võtta (ehk punkt 2 muudatus). Paragrahv 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Paragrahviga 54 sätestatakse MsÜS muudatused. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61, mille kohaselt ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seadust krüptovaraturu seaduse tähenduses krüptovarateenuse osutajana ja krüptovara emitendina tegutsemisele. Kuna krüptovarateenus ning krüptovara pakkumine ja kauplemisele võtmise taotlemine on eriseadusega detailselt reguleeritud, ei ole MsÜS-i kohaldamine otstarbekas. Sarnaselt teistele finantsjärelevalvesubjektidele on tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega. Paragrahv 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Paragrahviga 54 sätestatakse MERAS-e muutmine. Muudatuse kohaselt täiendatakse MERAS §- i 2 uute lõigetega 3 –5 nii, et: - TFR määrust kohaldatakse pankadele ja teistele makseteenuste osutajatele (vastav sanktsioneerimisnorm on sätestatud aga RahaPTS §-s 96); - täpsustakse, et e-raha asutusele, kes osutab krüptovarateenust, kohaldatakse KrüTSis ja MiCA määruses sätestatut (va MiCA määruse artikli 60 lõikes 10 viidatud nõudeid). E-raha asutus ei pea krüptovarateenuse osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema ning piisab Finantsinspektsiooni teavitamisest; - kui MERASes ja KrÜTSis on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, siis kohaldatakse makseasutusele või e-raha asutusele rangemaid/detailsemaid nõudeid. Samas, kui makseaustus soovib osutada krüptovarateenust, peab ta taotlema MiCA alusel tegevusloa ja täitma kõiki MiCA määruse nõudeid, mis on tegevusloa saamise aluseks (sh usaldatavusnõuded). Makseasutusele kohalduvad nii MERAS-e kui ka MiCA määruse nõuded. Lisaks korrigeeritakse § 114 lõiget 2, millest on ekslikult välja jäänud sõna „kuni“. Paragrahv 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Paragrahviga 55 sätestatakse RahaPTS muudatused. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringu tegevusloa taotlemist, tingimusi ja kehtetuks tunnistamist reguleerivad sätted (RahaPTS § 70 jj), kuivõrd nimetatud teenusepakkujate kohta käivad sätted on koondatud krüptovaraturu seadusesse ja MiCA-sse. Virtuaalvääringutega seotud mõisted tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi hõlmavad neid mõisteid krüptovaraga seotud mõisted. Kehtetuks tunnistatakse ka sätted, mis on seotud hoolsusmeetmete erisustega virtuaalvääringute vahetamise ja ülekandmise teenuse osutamisel (peaasjalikult RahaPTS § 25). Edaspidi hakkavad ülekandmise teenusele kehtima sarnased informatsiooni kogumise, edastamise ja säilitamise kohustused, mis tulenevad TFR-ist. Virtuaalvääringutega seonduvad mõisted asenduvad krüptovara mõistetega, mille definitsioonid tulenevad EL määrustest. 70  KrüTS Punktiga 2 lisatakse RahaPTS-i §-i 3 kaks uut mõistet: krüptovara ja isehallatav aadress. Definitsioonid on antud viitega MiCA-le. Krüptovara mõistet on lähemalt käsitletud käesoleva seletuskirja alapeatükis 2.2.. Nagu eelnevalt selgitatud on tegemist mõistega, mis hõlmab endas virtuaalvääringuid, investeerimislaadseid tokeneid kui ka kasutustokeneid, mis tähendab, et RahaPTS-iga hallatavate teenuste ulatus laieneb. Sättes on täpsustatud, et RahaPTS-is defineeritakse krüptovara kitsamalt kui MICA-s, jättes välja need krüptovarad, mida MiCA ei reguleeri. Isehallatav aadress on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 kohaselt hajusraamatu aadress, mis ei ole seotud ühegi krüptovarateenuse osutajaga või üksusega, mis ei ole asutatud liidus ja osutab krüptovarateenuse osutaja teenustega sarnaseid teenuseid. Kehtiv RahaPTS kasutab virtuaalvääringute kontekstis isehallatava aadressi kohta sõnastust „virtuaalvääringu rahakott, millel puudub virtuaalvääringu teenuse pakkuja“ (RahaPTS § 25 lg 28). Punktiga 3 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuste loetellu krüptovara teenuse osutajad. Ka VASP-idele on siiani vastavalt RahaPTS § 2 lõikes 5 sätestatule kohaldatud RahaPTS-is finantseerimisasutuste kohta käivat VASP-ide suhtes. Krüptovarateenused sarnanevad olemuslikult mitmele finantsteenusele nagu näiteks makseteenus, valuutavahetus, kontoteenus jne. Seetõttu on asjakohane rakendada krüptovarateenuste osutajatele sama raamistikku koos vajalike erisustega. RahaPTS-i kohaldamisalast on välja jäetud MiCA-ga reguleeritud krüptovara kohta nõu andmise teenus. MiCA kohaselt on krüptovara kohta nõu andmine kliendile personaalsete soovituste pakkumine, andmine või nõusolek neid anda kas kliendi taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse osutaja algatusel seoses ühe või mitme krüptovara tehinguga või seoses krüptovarateenuse kasutamisega. Rahapesuks või terrorismi rahastamiseks oleks vaja, et krüptovara liiguks ühelt isikult või aadressilt teisele. Krüptovara kohta nõu andmise teenusega seda ei juhtu. Tegemist on üksnes soovituste andmisega, mille alusel klient võib otsustada mõne krüptovara teenuse kasutamise kasuks. Kuna teised krüptovarateenused on RahaPTS-iga hõlmatud, siis on teenuseosutajate vahendusel tehingu teostamisel teenuseosutajad kohustatud isikud. Siiski kui nõustamisteenuse pakkumisega osutatakse ka õigusnõu ja maksunõustamist, siis tuleb hinnata eraldi, kas teenuseosutaja võib olla mõne muu teenuse osutamisega seonduvalt kohustatud isik. Punktiga 4 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuse loetellu ka ühisrahastusteenuse osutajad. Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kohaselt peaks ühisrahastusteenuse osutajad maandama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Erialakirjanduses pööratakse eriti suurt tähelepanu võimalikule terrorismi rahastamisele, mida teostatakse ühisrahastusteenuse abil. Riikliku riskihinnanguga tuvastati, et sektoris on üle keskmise kõrged riskid. Riskihinnanguga soovitati sektorit täiendavalt reguleerida. Eestis on olnud ka rahapesu kahtluse põhjal algatatud kriminaalmenetlus, mis seostub ühisrahastusteenuse pakkumisega. Siiani on teenuse RahaPTS-i asjakohasesse loetelusse lisamist takistanud asjaolu, et teenus on olnud reguleerimata. Ettevõtjaid rahastavad ühisrahastusteenuste pakkujad on nüüd reguleeritud otsekohalduvad EL määrusega30, mis ühtlasi võimaldab vastava teenuse hõlmata RahaPTS regulatsiooni. Punktis 5 täiendatakse RahaPTS § 7 korrespondentsuhte mõistet järgmise tekstilõiguga: „või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks“. Krüptovarateenuste lisamine korrespondentsuhete regulatsiooni muudab krüptovarateenuse osutajatele rakendatava RahaPTS-i raamistiku veelgi sarnasemaks finantseerimisasutustele rakenduva raamistikuga. Muudatus on asjakohane, kuna krüptovarateenuse osutajate ja kolmandates riikides krüptovaraülekannete tegemiseks või sarnaste krüptovarateenuste osutamiseks asutatud üksustega sisse seatud suhted sarnanevad kolmanda riigi respondentasutusega sisse seatud korrespondentpangandussuhetega. TFR määruse põhjenduspunktides on selgitatud, et kuna krüptovarateenuse osutajatega sõlmitud suhted on oma laadilt pidevad ja korduvad, tuleks neid 30 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN 71  KrüTS käsitada korrespondentsuhte liigina ning nende suhtes tuleks kohaldada konkreetseid tõhustatud hoolsusmeetmeid, mis on põhimõtteliselt sarnased pangandus- ja finantsteenuste kontekstis kohaldatavate meetmetega. Korrespondentasutuste kohustused on sätestatud RahaPTS §-s 40, kuhu tehakse käesoleva eelnõuga kürptovarateenuseid puudutavad erandid. Punktis 6 täpsustatakse RahaPTS § 13 krüptovarateenuse osutaja poolt teostatava rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise nõudeid. Kuna isehallatavate aadresside puhul pole vastaspooleks teist kohustatud isikut, kes oleks isehallatava aadressil krüptovara hoiustava või seal hoiustada sooviva isiku kohta andmeid kogunud ja kontrollinud, siis kaasnevad selliste tehingutega spetsiifilised riskid, mille tarbeks on vaja täiendavaid riske maandavaid meetmeid, sh tugevdatud hoolsusmeetmeid, mis on reguleeritud RahaPTS-i §-des 37–39 ja mida käesoleva eelnõuga täiendatakse, et tagada kohustatud isikute poolt asjakohane reaktsioon isehallatavate aadressidega seonduvatele riskidele. Rakendavate meetmete sobivust ja piisavust pole võimalik hinnata ilma, et oleks eelnevalt hinnatud riske ja seetõttu on vajalik täiendada riskide hindamist käsitlevat paragrahvi. Punktiga 7 täiendatakse RahaPTS § 15 lõiget 6, mille alusel saab Finantsinspektsioon edaspidi anda korralduse krüptovarateenuse osutajale, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises EL liikmesriigis, määrata Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada teenuse osutaja vastavus RahaPTS-i nõuetega. Tegemist on AMLD431-st tuleneva liikmesriikidele antud võimalusega, mida Eesti on kasutanud e-raha asutuste ja makseteenuse pakkujate osas. Muudatusega rakendatakse vastavat võimalust ka krüptovarateenuse osutajate suhtes. Keskse kontaktpunkti määramise eesmärk on hõlbustada koostööd krüptovarateenuse osutaja ja järelevalveasutuse vahel, mis omakorda tõhustab piiriülese järelevalve efektiivsust. Punktidega 8-14 muudetakse RahaPTS §-i 25 kahes järgus, lisades esmalt krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara aadressi mõisted sätetega, mis jõustuvad 30. detsembril 2024. a, ja seejärel eemaldatakse sõnastusest virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakoti mõisted muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Muudatustega tagatakse, et krüptovarateenuse osutajatele hakkaksid kohalduma samad hoolsusmeetmete riigisisesed erisused nagu VASP-le kohalduvad ja et samad erisused kohalduksid VASP-dele kuni tegevuslubade kehtetuks muutumiseni. 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) 72  KrüTS Punkt 15. RahaPTS § 36 lõike 2 muudatusega lisatakse suuremale riskile viitavate asjaolude loetellu krüptovara ülekandmise tehingud, mis on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad isehallatavalt aadressilt. Isehallatavate aadressidega seonduvad potentsiaalselt suured riskid, mille maandamist raskendab ülesande regulatiivne ja tehnoloogiline keerukus. Euroopa Komisjon hindab 2026. aasta 1. juuliks vajadust täiendavate erimeetmete järele, et maandada riske, mida kujutavad endast ülekanded isehallatavatele aadressidele või isehallatavatelt aadressidelt või üksustele või üksustelt, mis ei ole asutatud liidus, sealhulgas võimalike piirangute kehtestamist, ning Euroopa Komisjon hindab selliste mehhanismide mõjusust ja proportsionaalsust, mida kasutatakse isehallatava aadressi omanditeabe õigsuse kontrollimiseks. Nii kaua, kui vastavaid hinnanguid pole ega täpsustavaid regulatsioone pole, tuleb kohelda isehallatavate aadressidega seonduvaid tehinguid kui tavapärasest kõrgema riskiga olukorda, mille korral tuleb kasutusele võtta asjakohaseid riske maandavaid meetmeid. Täiendavad hoolsusmeetmed on sätestatud §-des 38–40. Hoolsusmeetmete valik sõltub maandatava riski olemusest ja riskitasemest ning lõplik valik jääb kohustatud isikule, kes peab siinkohal rakendama riskipõhist lähenemist. Punkt 16. RahaPTS § 38 muudatusega lisatakse täiendavate hoolsusmeetmete loetellu täiendava teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta, mida teenuspakkuja saaks kasutada, kui ilmneb tavapärasest kõrgem rahapesu ja/või terrorismi rahastamise risk seoses krüptovaraülekannetega. Punktiga 17 lisatakse krüptovara teenuse osutajatele kohustus arvestada täiendavate hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel asjakohaste Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) suunistega. Lisaks peab § 38 lõike viis kohaselt finantseerimisasutus arvestama EBA suunistega riskifaktorite kohta. EBA annab hiljemalt 30. detsembriks 2024. a välja: - suunised riskimuutujate ja riskitegurite kohta, mida krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma ärisuhete loomisel või krüptovaratehingute tegemisel; - suunised, et täpsustada krüptovarateenuse osutaja rakendatavaid hoolsusmeetmeid, sealhulgas kriteeriume ja vahendeid isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärineva ülekande algataja või saaja isikusamasuse kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, eelkõige kolmandate isikute abil, võttes arvesse uusimat tehnoloogilist arengut; - suunised, milles täpsustatakse, kuidas kohaldatakse kliendi suhtes rakendatavaid tõhustatud hoolsusmeetmeid, kui kohustatud isikud osutavad krüptovaraülekandeid, sh kuidas ja millal saavad kohustatud isikud täiendavat teavet tehingu algataja ja saaja kohta. EBA peab riskimuutujate ja riskitegurite kohta käivates suunistes selgitama eelkõige, kuidas krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel isikute ja üksustega, kes ei ole rahapesu tõkestamise direktiiviga/RahaPTS-iga hõlmatud. Selleks peab EBA pöörama erilist tähelepanu toodetele, tehingutele ja tehnoloogiatele, mis võivad soodustada anonüümsust, näiteks privaatsust tagavad rahakotid, mikserid ja segistid. Suurema riskiga olukordade tuvastamise korral nähakse suunistes ette tõhustatud hoolsusmeetmed, mille kohaldamist peavad kohustatud isikud selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas asjakohaste protseduuride kehtestamine krüptovara päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks. TFR määruse põhjenduspunktis on selgitatud, et teatavate krüptovaraülekannetega, eelkõige nendega, mis on seotud anonüümsuse suurendamiseks kavandatud toodete, tehingute või tehnoloogiatega, sealhulgas privaatsust tagavad rahakotid, mikserid või segistid, kaasnevad spetsiifilised rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevuse suurele riskile osutavad tegurid. Selliste ülekannete jälgitavuse tagamiseks peaks EBA eelkõige selgitama, kuidas krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel liiduväliste üksustega, kes ei ole reguleeritud, registreeritud ega oma tegevusluba üheski kolmandas riigis, või isehallatavate aadressidega. Kui tehakse kindlaks suurema riskiga olukorrad, peaks EBA andma välja suunised, milles täpsustatakse, milliste tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamist peaksid kohustatud isikud 73  KrüTS selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas selliste asjakohaste menetluste vastuvõtmine nagu hajusraamatu tehnoloogia analüütiliste vahendite kasutamine, et teha kindlaks krüptovara päritolu või sihtkoht. Ülal kirjeldatu viitab, et EBA koostatavad suunised on sisult laiemad ja hõlmavad lisaks riskiteguritele ka näiteks hoolsusmeetmete valikut, mille tõttu on vaja kehtestada eraldi säte, et tagada krüptovarateenuse osutajate tegevuse igakülgne vastavus EBA suunistele. Punktiga 18 tehakse RahaPTS § 40 lõike 1 punktis 5 tehniline parandus, lisades lause lõppu sõna „andmed“. Kehtiva sõnastuse kohaselt oleks pidanud krediidiasutus või finantseerimisasutus olema suuteline esitama taotluse korral asjakohased kliendisuhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, kuid tegelikult oli silmas peetud, et esitada tuleb andmed teostatud hoolsusteemete kohta. Punktiga 19 sätestatakse RahaPTS §-s 40, et krüptovara teenuse osutaja teeb kindlaks, kas respondentasutuseks olev krüptovara teenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui kliendiks olev krüptovara teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis. Kogutud teabe põhjal peaksid korrespondent-krüptovarateenuse osutajad rakendama riskimaandamismeetmeid, mille puhul tuleks eelkõige arvesse võtta registreerimata ja tegevusloata üksustega kaasnevat potentsiaalselt suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. See on eriti oluline seni, kuni krüptovaraga seonduvate FATF standardite rakendamine püsib ülemaailmsel tasandil ebaühtlane, mis tekitab lisariske ja probleeme. Punktiga 20 sätestatakse RahaPTS §-s 40 uus lõige 5 selle kohta, et korrespondentsuhetes peab krüptovarateenuse osutaja arvestama EBA suunistega. EBA peab andma 30. juuniks 2024. a suuniseid selle kohta, kuidas krüptovarateenuse osutajad peaksid rakendama tõhustatud hoolsuskohustust, ning peaks riskimaandamismeetmeid täpsustama, sealhulgas millised oleksid miinimummeetmed, mis tuleb võtta suhtlemisel registreerimata või tegevusloata üksustega, kes osutavad krüptovarateenust. Punktiga 21 lisatakse RahaPTS § 42 lõikesse 3 lisatakse krüptovara teenuse osutaja, kehtestades talle keelu kliendi krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i §-s 25 sätestatud kohustusi. RahaPTS §-s 25 sätestatud kohustuste kohaselt tuleb teenust osutada kliendisuhte raames, tuvastades isikusamasus ja kontrollides andmeid. Keelatud on avada anonüümseid krüptovara aadresse. Punktiga 22 eemaldatakse RahaPTS § 42 lõikest 3 virtuaalvääringu teenuse ülekandeid puudutavad erisused ja virtuaalvääringu tehingute ja teenuse osutamisega seonduvad keelud, kuna edaspidi reguleerib krüptovaraülekannetele kohaldatavaid hoolsusmeetmeid TFR määrus ja edaspidi ei käsitleta RahaPTS-is virtuaalvääringuid krüptovaradest eraldiseisvalt. Punktiga 23 lisatakse RahaPTS §-i 46 säte, mis viitab kohustusele säilitada rahaülekannete ja krüptovaraülekannetega seonduvalt rakendatud hoolsusmeetmetega kogutud andmed. Andmete säilitamine on TFR määrusest tulenev otsekohalduv kohustus, kuid riigisisese õiguses on vajalik sellele kohustusele viidata, et täpsustada, millistel asjaoludel peab krüptovarateenuse osutaja andmeid pikemalt säilitama. Vastavalt kehtivale RahaPTS § 47 lõikele 7 võib pädeva järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. 74  KrüTS Punktiga 24 täiendatakse §-i 60 uue lõikega 53. Kehtiv § 60 reguleerib eelkõige seda, mismoodi toimub RABi infovahetus erinevate riigi- ja ametiasutustega. Uue lõike 53 kohaselt nähakse ette RAB-ile selge alus edastada Finantsinspektsioonile praeguste VASP-de kohta andmeid, dokumente ja muud teavet, mida Finantsinspektsioon võib vajada, kui menetleb selle VASPi/tulevase CASPi MiCA tegevusluba. RABi edastatav info võib aidata Finantsinspektsioonil nö kergendada vastava tegevusloa menetluse läbiviimist – ehk seeläbi on selgem ja arusaadavam mõista senise teenuseosutaja tausta ja tegevust. Samuti aitab RABi poolt saadav info hinnata selle isiku poolt kujutatavaid riske, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, aga ka näiteks klientide identifitseerimist, tehingute jälgimist ja muud olulist teavet. Punktidega 25 ja 26 muudetakse § 70 lõigete 4 ja 5 sõnastust selliselt, et kustutatakse viide krüptovarateenuse osutajatele RahaPTS tegevusloa taotlemise kontekstis, kuivõrd krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotlemine toimub MiCA määruse alusel. Lõiget 5 muudetakse, et kaotada viide sama paragrahvi lõikele 32, mis reguleerib virtuaalvääringu alase tegevusloa taotlemisega seonduvat. Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 724 lõige 8. Eraldi punktiga kehtetuks tunnistamine on vajalik, et tagada kõnealuse lõike kehtetuks tunnistamine esimesel võimalusel. Lõike kohaselt RAB-il on õigus nõuda, et pärast virtuaalvääringu teenuse pakkujale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni. Vastavat lõiku hakkab asendama lisatav § 1185. Punktidega 28–31 tagatakse, et §-s 25 sätestatud kohustuste rikkumise eest oleks võimalik karistada krüptovarateenuse osutajaid ja et virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes oleks väärteokoosseis kohaldatav kuni nende tegevuslubade kehtetuks muutumiseni. Täpsustatakse ka sätte sõnastust, lisades konkreetse viite § 25 lõikele 2, millest tuleneva keelu rikkumise eest on väärteokaristus §-s 83 sätestatud. Puntiga 32 asendatakse RahaPTS §-s 96 määruse (EL) 2015/847 viide viitega uuele makseteenuseid ja krüptovaraülekandeid reguleerivale TFR määrusele ehk määrusele (EL) 2023/1113. Puntiga 33 täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga (RahaPTS § 962) ja RahaPTS § 962 loetakse RahaPTS § 964, et säilitada vastutuse peatüki senine ülesehitus. Varasemalt tuli kohustus virtuaalvääringu ülekannetega edastada maksja kohta käiv informatsioon riigisisesest õigusest (RahaPTS § 25), kuid krüptovaraülekandeid reguleerib TFR määrus, kust tulenevad ka nõuded kõrgete rahatrahvide kehtestamiseks. Krüptovaraülekannetele kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumisele hakkab kohalduma sama raamistik nagu makseteenuste puhul, mis tähendab, et RahaPTS § 951 ja § 962 peavad olema sisult sarnased ning erinema üksnes subjekti osas. TFR määruse artikli 29 sissejuhatava lause kohaselt tagavad liikmesriigid, et karistused ja -meetmed hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 sätestatud halduskaristusi ja - meetmeid. Viidatud lõike 3 kohaselt võib juhul, kui kohustatud isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, kohaldada juriidilise isiku puhul maksimaalset rahatrahvi vähemalt 5 000 000 euro ulatuses või 10 % aastasest kogukäibest ning füüsilise isiku puhul on maksimaalne rahatrahv vähemalt 5 000 000 eurot. Punktidega 34 ja 35 tehakse tehnilised muudatused, mille tulemusel RahaPTS § 963 tunnistatakse kehtetuks ja RahaPTS § 97 täiendatakse lõikega 2, mis on samasisuline nagu kehtiv § 963. Muudatuse eesmärgiks on tagada kooskõla teiste seadustega, kus eraldi aegumise paragrahvi pole, vaid aegumine on sätestatud menetluse paragrahvis. 75  KrüTS Punktiga 36 lisatakse seadusesse §-d 1184 ja 1185. Lisanduva § 1184 kohaselt RahaPTS-i alusel antud VASP tegevusluba muutub kehtetuks eelnõu kohase krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmisega või 2026. aasta 1. jaanuaril. RahaPTS alusel ei saa enam tegevusluba taotleda alates 2024. aasta 30. detsembrist ehk MiCA ja AMLD4 muudatuste rakendamise kuupäevast (lõige 1). Teenuseosutajad, kes soovivad MiCA rakendumisel RAB tegevusloa all edasi tegutseda, ei saa tegevusloa muutmist taotleda alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Kui Rahapesu Andmebüroole on esitatud tegevusloa taotlus enne, kui lõike 1 kohaselt seda enam teha ei saa, kuid tegevusloa menetlus on MiCA rakendamiskuupäeva seisuga pooleli, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbivaatamata ning kõik dokumendid tagastatakse taotlejale. Riigilõivu tagastamisele kohaldatakse RLS-is sätestatut, mille § 15 lõike 1 punkti 5 kohaselt, riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata, sealjuures võib lõike 2 kohaselt tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. RahaPTS virtuaalvääringu teenuse KrüTS krüptovarateenuse osutaja pakkuja 30.12.2024 - Ei saa enam Rahapesu - Tegevusloa taotlemine FI-st Andmebüroolt tegevusluba taotleda. - Teenuse pakkujatel lubatakse Eestis tegutseda kuni 01.01.2026. Piiriüleselt teenust osutada ainult juhul, kui see on sihtriigi õigusega lubatud. 30.12.2024-01.01.2026 - RahaPTSi kohaldatakse nii Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga VASPile kui ka FI tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatele 01.01. 2026 - RahaPTSi kohaldatakse FI tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatele. - Virtuaalvääringu teenuse pakkujad kustutatakse RahaPTSist Tabel 7. RahaPTS kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ja krüptovarateenuse osutajatele Lisanduv § 1185 lahendab virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuslubade kehtetuks muutumisega seonduvad küsimused. Lõike 1 kohaselt ei ole audiitorettevõtjal kohustust kontrollida VASP-i poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ega kohustust esitada VASP-i majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse VASP-ile ja RAB-il, kui VASP-i tegevusluba on muutunud kehtetuks, kuna ettevõtja on saanud FI-lt MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa või on möödunud kuupäev, mil kõik kehtivad VASP-ide tegevusload muutuvad kehtetuks. Omavahendite kontrollimise ja selle kohta koostatava aruande esitamise eesmärk on tagada omavahendite nõude täitmine. Kui VASP-il enam tegevusluba pole, siis ei kohaldu tema suhtes RahaPTS-is sätestatud omavahendite nõue, seega pole RAB-il vajadust vastavat aruannet saada, kuna RAB ei saaks selle alusel ühtegi toimingut teha. Lõike 2 kohaselt nimetab VASP, juhul kui VASP on esitanud Finantsinspektsioonile MiCA alusel tegevusloa taotluse või kui VASP ei ole seda teinud, aga kuupäevaks on 1. september 2025, dokumentide hoidja. Dokumentide hoidja võimaldab dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid (edaspidi käesoleva paragrahvi selgitustes dokumendid) säilitada ka pärast seda hetke, mil ettevõtja VASP tegevusluba kaotab kehtivuse, tagades neile pädevate asutuste ja RAB-i ligipääsu, kui asutustel on õiguslik alus nendega tutvuda. Kõnealused dokumendid on loetletud RahaPTS-i §-des 20, 21, 22 ja 46. Peaasjalikult on tegemist hoolsusmeetmetega kogutud dokumentide ja andmetega, sh isikusamasust tõendavad dokumendid, tehingute andmed nagu näiteks tehingu aeg, sisu, summa, vääring, konto number ja summa ning andmed 76  KrüTS seoses ärisuhtest loobumisega, ärisuhte lõpetamisega ja tehingust keeldumisega. Kohustatud isikud peavad neid dokumente registreerima ja säilitama peaasjalikult selleks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil saaksid kohustatud isikud tulemuslikult rakendada hoolsusmeetmeid, juhtida riske ning pädevate asutustega teha täielikult koostööd ja kiiresti vastata pädevate asutuste esitatud teabenõuetele. Dokumentide hoidja tuleb määrata esimesel võimalusel pärast Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse esitamist, et jääks piisavalt aega dokumentide üleandmiseks ja säilitamise planeerimiseks. Samal eesmärgil on määratud viimaseks kuupäevaks 1. september, mis jätab VASP-ile neli kuud aega, et anda üle dokumendid. Siiski tuleks dokumendid anda üle nii kiiresti kui võimalik, kuna üleandmise protsessis võib ilmneda ootamatuid takistusi. Dokumentide hoidjale antakse ka võimalus nimetada uus dokumentide hoidja kandidaat, kas omal algatusel või seoses asjaoluga, et isik ei vasta enam dokumentide hoidja nõuetele. Kui dokumentide hoidja teab, et tulevikus saabub sündmus, mille tulemusel ta ei vasta tulevikus dokumentide hoidjale sätestatud tingimustele, siis tal on võimalus ka etteulatuvalt dokumentide hoidja kandidaat nimetada. Kui dokumentide hoidja on juriidiline isik, siis tal peab olema RAB-i või FI tegevusluba. See tagab jätkuva sideme Eesti järelevalveasutustega, Eestis kohaloleku nõude täitmise ja dokumentide säilitamise nõuete tundmise, kuna dokumentide hoidja oleks sellisel juhul kohustatud isik, kes peab oma tegevuses samu nõudeid täitma. FI ja RAB väljastavad tegevuslube krediidiasutustele, finantseerimisasutustele, usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutajatele, pandimajateenuse osutajatele, virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ning väärismetalli ja väärismetalltoodete müüjatele. Tõenäoliselt neist nimetatutest on peaasjalikult äriühingute teenuse osutajad huvitatud teenuse pakkumisest. Samuti võimaldab seadus VASP- il nimetada nö iseennast dokumentide hoidjaks. Iseenda nimetamine on jätkusuutlik ja soovituslik juhul, kui kavatsetakse jätkata FI tegevusloa alusel või kui juriidilisel isikul on mõni täiendav FI või RAB-i tegevusluba. Kui VASP on esitanud FI-le tegevusloa taotluse ja FI ei rahulda seda, siis tõenäoselt tuleb selleks, et VASP saaks jätkata tegevust viisil, mis tagaks RahaPTS-i nõuete täitmist, dokumentide üleandmise protsessi osaliselt või täielikult tagasi pöörata. Iseenda nimetamise korral FI tegevusloa taotluse rahuldamata jätmisel täiendavaid toiminguid dokumentide hoidmises teha ei tuleks. Võimalik on nimetada dokumentide hoidjaks ka Eestis resideeruv füüsiline isik, kellel on dokumentide hoidja ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning korrektne ärialane maine. Sisuliselt see tähendab, et isik on endale selgeks teinud RahaPTS-is sätestatud dokumentide registreerimise ja säilitamise alused ning andmekaitse reeglid ja tutvunud asjakohaste RAB-i juhenditega. Tegemist on üldistatud nõuetega, mis võimaldavad RAB-il juhenditega täpsustada, missugust haridust, isikuomadusi või kogemust on vaja sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks väga keerukate süsteemide ja suurte andmemahtude puhul võib olla vajalik, et dokumentide hoidja oleks infotehnoloogia või statistika valdkonna haridusega või ta töökogemus toetaks infotehnoloogiliste lahenduste toel tehtavat tööd andmemassiividega. Tõenäolised füüsilisest isikust dokumentide hoidjad võivad olla advokaadid, notarid ja VASP-i juhatuse liikmed. Igal juhul tuleb dokumentide hoidja määramine kooskõlastada RAB-iga. Dokumentide hoidja kandidaadi nimi, elukoha või asukoha aadressi ja elektronposti aadressi andmed tuleb esimesel võimalusel saata RAB-i, et RAB-il oleks võimalik kooskõlastada dokumentide hoidja määramine. Lubatud on saata veel täiendavaid andmeid, kui VASP-i hinnangul võib see kiirendada protsessi. RAB võib vajadusel koostada selleks täpsustavad juhendid või juhised, et tagada menetluse sujuv läbiviimine. Lisaks tuleb esitada dokumentide üleandmise kava, mille osas samuti võib RAB anda täpsustavaid juhiseid. Dokumentide üleandmise kava võimaldab RAB-il nõustada VASP-i dokumentide üleandmise protsessi osas, sh mis ajahetkel on mõistlik dokumentide üleandmist algatada. 77  KrüTS Lõige 5 annab RAB-ile õiguse dokumentide hoidjat ja dokumentide hoidja kandidaati küsitleda suuliselt ja kirjalikult. Lisaks võib RAB küsida informatsioonid dokumentide hoidja tööandjalt ja teha päringuid riigi andmekogudesse. Tegevuse eesmärk on hinnata isiku sobivust dokumentide hoidja rolli. Tõenäoliselt need toimingud pole asjakohased FI või RAB-i tegevusluba omava juriidilise isiku suhtes, kuna nende juhtudel pole seaduses kehtestatud täiendavaid nõudeid. Juriidilise isiku nõuetele vastavust tagab tavapärane tegevusloa omamisega kaasnevad järelevalvetoimingud. Füüsilise isiku puhul on lõikes 3 sätestatud nõuded, sh kutsealane sobivus, vajalikud võimed ja isikuomadused. Nende testimiseks võib RAB juhenditega ette näha ka intervjuusid või teste. Registritest võib kontrollida näiteks Eesti residentsust, haridusandmeid kui ka töötamise andmeid. Selliseks andmetöötluseks on tõenäoliselt vajalik dokumentide hoidjalt koguda enne protsessi algust nõusolek. Säte võimaldab kontrolle teostada ka juba tegutsevate dokumentide hoidjate suhtes. Lõige 6 suunab dokumentide hoidja nimetajat esimesel võimalusel pärast dokumentide hoidja määramise kooskõlastamist alustama dokumentide üleandmisega. Üleandmise protsessiga esimesel võimalusel alustamise nõue on sätestatud, arvestades, et protsess võib võtta aega ja võib esineda ootamatuid takistusi. Kui dokumentide üleandmisega põhjendamatult viivitada, võib ettevõtjal, kellel pole enam VASP-i tegevusluba või eelmisel dokumentide hoidjal tekkida andmekaitse reeglitest tulenevaid takistusi dokumentide säilitamisega jätkamisel, mis omakorda seab ohtu dokumentide säilitamise. Samuti võib dokumentide hoidjal tekkid protsessi käigus küsimusi ja probleeme, mida VASP või eelmine dokumentide hoidja peaks sellisel juhul lahendama. Dokumentide üleandmine ei tohi olla pelgalt formaalne, vaid peab olema ka sisuline tegevus, mille tulemusel dokumentide hoidja saavutab samal tasemel valmiduse vastata pädevate asutuste päringutele ja säilitada dokumente nagu on VASP-il. Andmete ülemineku säte ei kohaldu juhul, kui VASP määrab sama juriidilise isiku dokumentide hoidjaks, ehk teisisõnu sama juriidiline isik jätkab samade dokumentide säilitamist ka pärast VASP-i tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lõige 7 annab RAB-ile võimaluse määrata uus dokumentide hoidja, kui eelmine dokumentide hoidja ei vasta enam nõuetele. Uue dokumentide hoidja määramist saab RAB nõuda ettekirjutusega. Ettekirjutuse täitmata jätmisel saab RAB määrata sunniraha vastavalt § 65 lõikele 4. Nii kaua, kui dokumentide hoidja pole uut dokumentide hoidjat nimetanud, on vanal dokumentide hoidjal nii kõik kohustused seoses dokumentide säilitamisega kui ka kohustus teha pädevate asutustega koostööd vastavalt RahaPTS-is sätestatud nõuetele. Dokumentide hoida vastavus § 1185 lõikes 3 sätestatud nõuetele ei mõjuta õiguslikke aluseid ega põhjendusi dokumentide säilitamise jätkamiseks. Lõike 8 kohaselt dokumentide hoidja peab tegema koostööd RAB-iga RAB-i päringutele vastamisel. Dokumentide hoidja määramine ei mõjuta dokumentide säilitustähtaegu. Dokumentide hoidja peab dokumente säilitama täpselt sama kaua, kui oleks pidanud VASP juhul, kui VASP-i tegevusluba oleks jäänud kehtima. Dokumentide hoidja peab säilitama andmeid viisil, mis võimaldavad ammendavalt ja viivitamata vastata Rahapesu Andmebüroo või vastavalt õigusaktidele teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas VASP-il on eelmise viie aasta jooksul olnud ärisuhe päringus nimetatud isikuga ning milline on või oli selle suhte olemus. Samuti tuleb kohaldada samu andmekaitse nõudeid, mida peavad kohaldama kohustatud isikud. Lõike 9 kohaselt dokumentide hoidja kustutab andmed reeglina viis aastat pärast tehingu või ärisuhte lõetamist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust korda. Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte 78  KrüTS rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. Seega dokumentide hoidja peab jälgima säilitustähtaegu ja vastavalt tähtaegadele andmed kustutama. Dokumentide hoidja teavitab RAB oma tegevuse lõpetamisest, kui see toimub seoses kõigi hoitavate dokumentide säilitustähtaegade saabumisega. Puntiga 37 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega TFR määrusele ehk määrusele (EL) 2023/3111, kuna määrusega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849. Paragrahv 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Paragrahviga 56 tunnistatakse kehtetuks RSanS-i säte, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja on erikohustusega isik. Kuna 1. jaanuaril 2026. a jõustub RahaPTS-is muudatus, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse mõiste ja tegevusluba kaovad seaduse tekstist ning alles jääb üksnes krüptovarateenus ja krüptovarateenuse osutaja, siis on vaja ka kehtetuks tunnistada RSanS-i säte, mille kohaselt VASP on erikohustusega isik. Krüptovarateenuse osutaja RahaPTS tähenduses on edaspidi erikohustusega isik, kuna krüptovarateenuse osutajad on RahaPTS kohaselt finantseerimisasutused ja RSanS kohaselt kõik finantseerimisasutused on erikohustusega isikud. Paragrahv 57. Riigilõivuseaduse muutmine Paragrahviga 57 tunnistatakse RLS kehtetuks sätted, mis reguleerivad virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemise korral riigilõivu tasumist (esmane läbivaatamine 10 000 eurot ja muutmine 4000 eurot) ning muutmise taotluse läbivaatamise korral riigilõivu tasumisest vabastamist. Paragrahv 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Paragrahviga 58 sätestatakse EVKS muudatused. Punktiga 1 muudetakse EVKS § 2 lõiget 2, millega luuakse võimalus kanda krüptovara Eesti väärtpaberite registrisse. MiCA määruse artikli 60 lõike 2 kohaselt võib väärtpaberite keskdepositoorium krüptovara hoida ja hallata kliendi nimel üksnes juhul, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab, viidatud artikli lõikes 7 osutatud teabe. Krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel käsitletakse seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jao punktis 3 osutatud arveldusteenusega samaväärsena väärtpaberikontode pakkumise, hoidmise ja haldamisega. Punktiga 2 täiendatakse seaduse §-i 2 lõigetega 41 ja 42. Nimetatud täienduste järgi ei kohaldata eelnõus väärtpaberikonto ja kontohaldurite kohta sätestatut, kui krüptovaraturu seaduses sätestatud vara on registreeritud keskdepositooriumis. Sama paragrahvi lõike 42 alusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada täpsemad nõuded keskdepositooriumis viidatud vara registreerimisele ja tehingute tegemisele. Paragrahv 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine Paragrahviga 59 sätestatakse VpTS muudatused. Punktidega 1 ja 2 tehakse muudatused VpTS § 15 lõigetes 1 ja 6. Muudatuste kohaselt tõstetakse väärtpaberite prospekti nn minimaalse koostamise künnis 5 mln euro pealt 8 mln euro peale. Lihtsustatult – kehtiv VpTS § 15 lg 1 näeb ette, et EL prospektimääruse 2017/1129 kohane prospekt (ehk nn täisprospekt) tuleb koostada ja avalikustada juhul kui väärtpaberite pakkumise (jaeinvestoritele) koguväärtus on suurem kui 5 mln eurot. Kui väärtpaberite pakkumine on 79  KrüTS vahemikus 1–5 mln eurot, siis võib emitent koostada aga nö lihtsama teabedokumendi. Alla 1 mln euroste pakkumiste puhul ei ole vaja aga üldse prospekti ega teabedokumenti koostada. EL prospektimääruse artikli 3(2) kohaselt võib liikmesriik tõsta aga eelnimetatud künnise 8 mln euro peale ehk emitent ei pea prospektimääruse kohast prospekti koostama kui pakkumine (jaeinvestoritele) jääb alla 8 mln euro. Mitmed liikmesriigid on vastava künnise ka 8 mln eurole seadnud ja seda on teinud ka meie lähimad naaberriigid. Lisaks, käesoleva eelnõuga paralleelselt on käimas töögrupp, milles osalevad Eesti, Läti ja Leedu esindajad ministeeriumitest ja järelvalveasutustest ning mille eesmärk on ühtlustada teabedokumentide koostamisele ja nende sisule kohalduvad nõuded. Töögrupi töö tulemusel (ning vastavate ettepanekute jõustumisel) oleks Balti riikide emitentidel lihtsam väärtpabereid pakkuda ka teistes Balti riikides, koostades selle jaoks ainult ühe teabedokumendi, mis on tunnustatud kõikides Balti riikides. Kuna kehtiva VpTS § 15 lõigete 1 ja 6 kohaselt on Eestis prospekti koostamise künnis alates 5 mln euro suurusest pakkumisest (Lätis ja Leedus 8 mln eurot), siis oleks mõistlik ka Eestil näha ette kõrgem rahaline künnis, et emitentide halduskoormust vähendada ning võimaldada neile paremat ligipääsu teiste Balti riikide investoritele. Käesolevaga tehaksegi vastav muudatus VpTS § 15 lõigetes 1 ja 6, kus 5 mln euro suurune künnis asendatakse 8 mln euroga. Punktiga 3 nähakse ette uus paragrahv, mis reguleerib investeerimisühingu poolt krüptovarateenuse osutamist. Kui investeerimisühingul on direktiivi 2014/65/EL alusel antud tegevusluba, peab ta krüptovarateenuse osutamiseks esitama Finantsinspektsioonile MiCA määruse artikli 60 lõikes 7 osutatud teabe (st eraldi tegevusluba tal ei ole enam vaja). Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et kui VpTSis ja KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse investeerimisühingule nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. Punktiga 4 täiendatakse VpTS §-i 120 uute lõigetega, mille kohaselt võib korraldaja korraldada krüptovaraga kauplemise platvormi. Nimelt on MiCA määruse artikli 60 lõikes 6 sätestatud, et direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud turukorraldaja võib korraldada krüptovaraga kauplemise platvormi, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta sellist teenust esimest korda osutab, viidatud artikli lõikes 7 osutatud teabe. Lõike 7 eesmärk on täpsustada, et kui VpTSis ja KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. Punktiga 5 lisatakse VpTS § 230 viide MiCA määrusele. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil VpTS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik VpTS-is ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Samad õigused on Finantsinspektsioonil EL õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle. EL õigusaktide loetellu ongi lisatud viide MiCA määrusele. Paragrahvis 60 on seaduse jõustutumise sätted. Vt käesoleva seletuskirja punkti 9. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus kasutavad uued terminid: - krüptovara on MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, välja arvatud juhul, kui see kuulub eelnimetatud määruse artikli 2 lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud kategooriatesse või kvalifitseerub muul viisil rahaks; 80  KrüTS - krüptovaraturu osaline – defineeritud seaduse §-s 3. Tegemist on nii krüptovarateenuse osutajaga kui ka krüptovara emitendiga; - krüptovarateenuse osutaja – MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas MiCA määruse artikliga 59; - krüptovara emitent – MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja, kes emiteerib krüptovara; - varapõhise tokeni emitent – tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on tegemist krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokeneid, mille väärtus on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks; - e-raha tokeni emitent – tegemist on isikuga, kes emiteerib e-raha tokenit; - isehallatav aadress on hajusraamatu aadress, mis ei ole seotud krüptovarateenuse osutajaga ega ka üksusega, mis ole asutatud liidus ja osutan krüptovarateenuse osutajaga sarnaseid teenuseid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega: - MiCA määruse ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937; - DORA määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011; - TFR määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39). Direktiivide riigisisene ülevõtmine: - MiCA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks; - TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks. Käesoleva seletuskirja lisas on EL ja riigisisese õiguse vastavustabel. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. Majanduslik mõju 6.1.1. Majanduslik mõju krüptovarateenuse osutajale ja krüptovara emitentidele Sihtrühm: MiCA määruse kohaldumisalasse jäävate krüptovarateenuse osutajateks võivad eelkõige osutada isikud, kellel on hetkel Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusluba. 2024. aasta veebruari seisuga on selliseid teenusepakkujaid majandustegevuse registri andmetel 5232. 32 https://mtr.ttja.ee/taotluse_tulemus 81  KrüTS Kui viidatud teenusepakkujad soovivad ka edaspidi krüptovaraga seotud teenust osutada, siis peaksid nad oma tegevuse MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. Tõenäoliselt võib eeldada, et kõik RABi poolt väljastatud virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloaga VASP-id ei soovi edaspidi enam MiCA määruse alusel tegevust jätkata. Täpset numbrit on aga keeruline prognoosida. Lisaks võib teiste EL liikmesriikide VASP- del tekkida huvi taotleda oma tegevusluba MiCA määruse alusel Finantsinspektsioonilt. Varasemalt suurenes VASP-de arv väga kiiresti (2017–2019 väljastati virtuaalvääringu teenuste tegevuslubasid enam kui 1300 ettevõttele), sest Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kus virtuaalvääringu teenuste osutamisele kehtestati tegevusloakohustus. Käesolevaks hetkeks on see arv oluliselt vähenenud, kuna nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks karmistati oluliselt tulenevalt eesmärgist maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Selliste teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldasid parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei oma need VASP-d, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada33 . Lisaks sellele, et MiCA toob kaasa tegevusloa kohustuse krüptovarateenuse osutajatele, siis nähakse MiCA-ga eraldi nõuded ette ka krüptovara emitentidele – tänase seisuga on keeruline öelda, kas mõni tegutsev VASP võidakse klassifitseerida krüptovara emitendiks MiCA tähenduses. Tõenäoliselt mõningaid selliseid isikuid võib olla. Samuti kuuluvad sihtrühma ettevõtjad, kes tegutsevad juba finantssektoris (nt panganduses, investeerimisvaldkonnas jne) ning soovivad lisaks põhitegevusele krüptovarateenuse osutamisege tegeleda. Hetkel ei ole teada, kas mõni tegutsev finantssektori ettevõtja plaanib laiendada oma tegevuse krüptovara pakkumisele või krüptovarateenuse osutamisele kooskõlas MiCA määrusega. Hetkel on võimalik krüptovara osta näiteks LHV vahendusel. Mõju ulatus: Krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent peab oma tegevuse vastavusse viima seadusest, sh MiCA, DORA ja TFR määrustest tulenevate nõuetega, sealhulgas: - taotlema tegevusloa; - omama asjakohasel juhul nõuetekohaseid omavahendeid; - viima organisatsiooni ja selle juhtimissüsteemi vastavusse õigusaktidest tulenevate nõuetega; - osutama teenust vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele; - tagama digitaalse tegevuskerksuse kõrge taseme; - alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele, sh esitama oma tegevuse kohta aruandlust; - kandma vastutust, kui toimub kehtestatud nõuete rikkumine; - maksma järelevalvetasu. Siia alla kuuluvad teenuseosutajad, kes juba käesoleval ajal virtuaalvääringu teenust pakuvad kui ka uued ettevõtjad, kes soovivad alles krüptovaraturule tulla. 33Väidetavalt on virtuaalvääringud aidanud kaasa ka uut liiki kuritegevuse kasvule. Rahapesu Andmebüroo uuringu raames leiti, et virtuaalvääringute kasutamine kuritegelikes skeemides on Eestis levinud, suur osa n-ö kuritegeliku keskkonna arveldamistest toimub virtuaalvääringutes ning ka kuritegude ettevalmistamise faasis kasutatakse palju virtuaalvääringuid. Küberkuritegude vaates kasutatakse virtuaalvääringuid peaaegu kõikide kuriteoliikide puhul, üht või paari domineerivat kuriteoliiki ei ole võimalik küberkuritegude uurija sõnul võimalik esile tuua, kuid väga levinud on näiteks igasuguse kuritegevuslikuks otstarbeks kasutatava taristu (nt pahavara kontrollserverite) või kuritegelike teenuste (nt varastatud andmete, pahavara lähtekoodide ostmine) eest tasumine krüptorahaga, aga ka lunaraha nõudmine krüptorahas: https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b, lk 19 82  KrüTS Võib eeldada, et juba krüptovaraturul tegutsevatele ettevõtjatele on MiCA määrusele üleminek lihtsam ja sellega seotud halduskoormuse tõus pole nii suur, kui värskelt turule tulevatele ettevõtjatele, kuna RahaPTS alusel peab nende tegevus juba enne MiCA määruse rakendamist vastavama teatud tegevusnõuetele. Näiteks, kui RahaPTS kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkuja algkapitalinõue 100 000 eurot või 250 000, sõltuvalt teenusest, mida ta osutab, siis MiCA määruse kohaselt jääb krüptovarateenuse osutajate miinimumkapitalinõue vahemikku 50 000– 150 000 eurot. Tegelik kapitalinõue sõltub ka eelmise aasta püsikulude suurusest. Nimelt peab krüptovarateenuse osutajal pidevalt olema usaldatavusnõuete kaitsepuhver, mille summa on vähemalt sama suur kui miinimumkapitalinõue sõltuvalt osutatavatest teenuste või veerand eelmise aasta püsikuludest (ehk kumb suurus on suurem). Siiski võib väita, et tegevust jätkata soovivad teenuseosutajad on juba hästi kapitaliseeritud ja MiCA-le üleminek ei ole nii ressursimahukas. Varapõhise tokeni emitendi kapitalinõue on 350 000 eurot, 2% tagatisvara portfelli keskmisest suurusest või veerand eelnenud aasta püsikuludest (ehk milline suurus neist kolmest on suurem). MiCA määrusest ja DORA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada mh IT lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist või ajakohastamist. Lisaks võib tekkida vajadus võtta tööle uusi isikuid, tagades sealjuures, et juhtorgani liikmed (juhatuse ja nõukogu liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eelnõu kohaselt peab juhatus koosnema vähemalt kahest liikmest ja osaühingust nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget. Seega tähendab uute juhatuse ja nõukogu liikmete määramine täiendavaid tegevuskulusid ettevõtjale. Kuna krüptovara kohta nõu andvad isikud peavad vastama kutsesobivusnõuetele, võib see tähendada, et töötajaid on vaja koolitada. Seega võib majanduslik mõju avalduda ka koolituskulude suurenemises. Lisaks avaldub majanduslik mõju menetlustasude ja järelevalvetasude maksmises. Eelnõu kohaselt tuleb tasuda Finantsinspektsioonile tegevusloa menetlustasu 3000 eurot, mis on ühekordne, kuid lisaks Finantsinspektsioonile makstavale tasule tuleb teha kulutusi tegevusloa taotluse dokumentatsiooni kokkusaamiseks (muuhulgas võib vajalikuks osutuda väljavõtete esitamine erinevate riikide registritest). Kui krüptovarateenuse osutaja või krüptovara emitent on juba Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev finantssektori ettevõtja, ei pea ta tegevusluba taotlema (on ainult FI teavitamine) ning seega ei avaldu talle ka menetlustasuga kaasnev majanduslik mõju. Küll aga peab krediidiasutuse krüptovara emitent valge raamatu kinnitamiseks tasuma 2000 eurot. Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui kapitaliosa on 1% algkapitalisummast, siis oleks see krüptovarateenuse osutajate puhul 500–1500 eurot (lähtuvalt kapitalinõude suurusest, mis jääb vahemikku 50 000–150 000 eurot, sõltuvalt osutatavast teenusest). Mahuosa suurust on käesoleval hetkel keerulisem hinnata, kuna puudub vastav statistika, mille pealt arvutused teha. Kui mõni Eesti krüptovara emitent määratakse oluliseks varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni emitendiks, siis ta läheb EBA järelevalve alla ning vastava järelevalvega seotud kulud oleksid täielikult kaetud EBA-le makstavatest tasudest. Tasu suurust ei ole võimalik käesoleval hetkel hinnata, kuna Komisjon alles võtab vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse EBA-le tasutava maksimaalse summa arvutamise meetodit. Lisaks tuleb arvestada, et kui krüptovarateenuse osutaja rikub käesolevas seaduses ette nähtud nõudeid, siis võib Finantsinspektsioon teda sanktsioneerida väärteo korras kuni 5 000 000 euro ulatuses. Füüsilise isiku puhul on rahatrahv kuni 700 000 eurot. Kui rikutakse siseteabe avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid, on trahvid veelgi 83  KrüTS suuremad. Siinkohal on oluline lisada, et finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Seega finantsjärelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused, mh on järelevalve tööks ka tagada turutoimimise reeglite järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid koheldakse õiglaselt. Enne väärteomenetlemise algatamist on Finantsinspektsioonil võimalik kaaluda ka muude meetmete rakendamist. Eelkõige on Finantsinspektsioonil võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus rakendada sunniraha nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rakendamiseks peavad krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara emitendid (ei kohaldu muu krüptovara emitentidele) ilmselt teatud ümberkorraldusi tegema (nt juhtimisstruktuuri arendamine, IKT-riskide juhtimisraamistiku väljatöötamine jne), mis eeldab mh rahaliste vahendite kaasamist. Samas on DORA määruse üheks oluliseks põhimõtteks, et teenuseosutajad peaksid IKT-riski juhtimise raamistiku rakendamiseks ressursside ja suutlikkuse jaotamisel võtma oma IKT-ga seotud vajaduste puhul igakülgselt arvesse oma suurust ja üldist riskiprofiili ning oma teenuste, tegevuse ja toimingute laadi, ulatust ja keerukust. Seega ka kulud peaks olema proportsioonis asutuse suuruse ja tegevuse laadiga. Digitaalse tegevuskerksuse baastestimise nõuded kohalduvad edaspidi ka krüptovarateenuse osutajatele, mistõttu ettevõtjad, kellele varasemalt ei ole analoogsed nõuded kohaldunud või neid pole sisekorrareeglites ette nähtud, peavad oma süsteemid ja protsessid viima vastavusse mh testimise nõuetega. Krüptovara ülekannetega teabe edastamise nõuetega seonduvate muudatuste (TFR määruse) rakendamine kutsub esile mõned muudatused nende isikute tegevuses, kes praegu tegutsevad VASP tegevusloaga ja tulevikus soovivad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa alusel tegutseda. Ka kehtiva RahaPTS-i kohaselt peab virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutamisel edastama koos ülekantava vääringuga asjakohase hoolsusmeetmetega kogutud informatsiooni. Uus regulatsioon on senisest mõnevõrra täpsem, sh kehtestades nõude kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid alati, kui ülekandmise tehing on suunatud isehallatavale aadressile. Reeglite ühtlustamine üle kogu Euroopa Liidu avaldab teenuseosutajatele positiivset mõju, kuna ülekannetega seonduvate kohustuste täitmine olukorras, kus igas jurisdiktsioonis on erinevad nõuded, on kulukam, kui ühtlustatud reeglite tingimuses tegutsemine. Korrespondentsuhetega seonduvate reeglite ühtlustamine tagab võrdsema konkurentsiolukorra ja võib parandada krüptovarateenuse osutajate klientide võimalusi saada finantsteenuseid. Seega krüptovarateenuse osutajate allutamine tugevamale Euroopa Liidu õiguslikule raamistikule võib tõsta krüptovarateenuse pakkujate mainet ja tarbijate kindlustunnet, mis omakorda võib tõsta nõudlust krüptovarateenuste suhtes. Mõju avaldumise sagedus: Krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Teenuseosutaja halduskoormuse kasv võib olla suurem eelkõige tegevuse algusfaasis, st tegevusloa taotlemise protsessi ajal, kui võib vaja minna mh õigusnõustaja ja sõltumatu eksperdi abi tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta, mis on taotlejale täiendav kulu. Uus regulatsioon tähendab ka teenuseosutaja püsikulude suurenemist. Teenuse osutamise ajal on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd teenuseosutaja tegevus peab igal ajal olema vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega. 84  KrüTS Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Seaduse vastuvõtmine ja kõrgendatud tegevusnõuete rakendamine võib tähenda, et mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja peab tegevuse lõpetama (vt ka sotsiaalne mõju). Eelkõige võib olla põhjuseks see, et ettevõtja ei pruugi olla suuteline taotlema MiCA määruse nõetele vastavat tegevusluba. Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada põhjalikult ettevalmistatud dokumendid ja andmed, mis peavad tõendama, et tegevusloa taotleja vastab õigusaktides ettenähtud nõutele. Samas võib käesoleval ajal tegutseda nii krüptovara turul ka ettevõtjaid, kelle eesmärgiks ei ole tegelikult krüptovarateenuste pakkumine ja reaalne tavapärane äritegevus, mistõttu võib olla regulatsiooni kehtestamisel ka n.ö „puhastav“ efekt. Samuti võib turuosaliste hinnangul v osutuda keeruliseks leida juhtorganisse sobivusnõuetele vastavaid virtuaalvääringu valdkonna spetsialiste, mistõttu eettevõtted palkavad vormiliselt sobivaid inimesi, kes tegelikult ei ole valkonnaga kursis ning täidavad nn „tankisti“ rolli. Mõju olulisus: Mõju teenuseosutajale, kes peab taotlema tegevusluba, on kindlasti olemas ehk mõju on pigem oluline. Halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi vajadus, nii rahaline kui inimressurss. Samas üldises plaanis ei ole regulatsiooni kohaldumisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid võrreldes kogu ettevõtete arvuga väga palju. Lisaks on nende mahud võrreldes kogu finantssekori mahtudega siiski väikesed. Kuigi krüptovaraturg on suuruselt tagasihoidlik ega kujuta endast hetkel ohtu finantsstabiilsusele, võib olukord muutuda, kui tekivad nn ülemaailmsed stabiilsed krüptovarad, mille puhul püütakse saavutada laialdasemat kasutuselevõttu selle abil, et neile lisatakse nende väärtust stabiliseerivaid elemente ja kasutatakse ära neid varasid propageerivatest äriühingutest tulenevat võrguefekti. Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas. Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad krüpotovara kliendid senisest rohkem usaldada investeerimist antud valdkonda, mis võib kaasa tuua üldise teenuste mahu kasvu. 6.1.2. Majanduslik mõju tegevusloata väikefondi valitsejatele Sihtrühm: fondivalitsejate arvu arvestades on sihtrühma suurus suur, kuid vara mahtu arvestades väike. Eestis on registreeritud 78 tegevusloata väikefondi valitsejat (vrd üksteist nn suurt tegevusloaga fondivalitsejat ja kuus tegevusloaga väikefondi valitsejat).34 Osad neist registreeritud fondivalitsejatest omakorda vajavad eelnõu jõustumise järel krüptovara teenuse pakkumise tegevusluba, mistõttu kohalduksid neile praegusest rangemad tegevusnõuded nii või teisiti. Finantsinspektsiooni andmetel olid tegevusloata väikefondi valitsejate koguvarad 2022. aasta lõpu seisuga 732 miljonit eurot, moodustades 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust35. Piirdudes fondivalitsejate sektoriga, ulatus tegevusloata väikefondi valitsejate varade maht 11%-ni sektori koguvaradest (kogu fondivalitsejate sektori varade maht oli 6,43 miljardit eurot)36. Seega saab sihtrühma pidada antud vaates väikseks. Mõju ulatus: keskmine. Nii oma tegevust registreerida soovivad kui juba turul tegutsevad tegevusloata väikefondi valitsejad peavad viima end vastavusse uute nõuetega: tagama kapitalinõude täitmise (25 000 eurot) ning arvestama oma valitsetavate fondide reklaamimisel nõuet avaldada seejuures ka hoiatus, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja 34 Turuosaliste register Finantsinspektsiooni veebilehel: https://www.fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad 35 Eesti majanduse aastanäitajad: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 36 Fondivalitsejate ning investeerimis- ja pensionifondide sektori 2022. aasta neljanda kvartali ülevaade: Fondivalitsejate ning investeerimis- ja pensionifondide sektori ülevaade IV kvartal 2022_uus_2-2_1.pdf (fi.ee) 85  KrüTS ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet. Lisaks kehtestab eelnõu väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvetasu kapitaliosa, mis on 1% kahekordsest kapitalinõudest ehk 500 eurot aastas. Oma tegevust alles registreerida soovivatel väikefondi valitsejatel tuleb lisaks arvestada menetlustasuga, mis senise 1 000 euro asemel hakkab olema 2 000 eurot. Finantsinspektsioon on registreerinud 78 tegevusloata väikefondi valitsejat. E-äriregistri andmetel täidab või ületab kehtestatavat kapitalinõuet 10 tegevusloata väikefondi valitsejat (aktsia- või osakapital on suurem või võrdne 25 000 euroga), 49 fondivalitseja kapital on 2500 eurot ning 17 fondivalitsejat on asutatud sissemakset tegemata. Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb seega enamikel tegevusloata väikefondi valitsejatel leida lisaraha kapitalinõude täitmiseks. Samas on nõutav kapitali suurus siiski tagasihoidlik ja ei peaks olema liialt piirav, kui tegevuse tegelik eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda (näiteks tegevusloaga väikefondi valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot). Finantssektoris tegutsemiseks on kapitalinõuded üldiselt väga palju kõrgemad (kohustusliku pensionifondi valitseja algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot, vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal 125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad omavahendite nõuded). Läbi järelevalvetasu kapitaliosa kehtestamise tekib väikefondi valitsejatele, kes oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerivad, kulu 500 eurot aastas. Fondide reklaamimisel avaldatav hoiatus, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet, võib eelkõige jaeinvestoreid mõnevõrra heidutada sellise investeeringu kasuks otsustama. Samas ei olegi mitteavalikud fondid jaeinvestoritele suunatud. Finantsinspektsioonis tegevuse registreerimise kulu kasvab läbi menetlustasu tõusu eelnõuga 1 000 euro võrra. Tegemist on ühekordse kuluga, mis juba tegutsevaid väikefondi valitsejaid, kes on Finantsinspektsiooni poolt registreeritud, ei puuduta. Küll aga suureneb selle võrra alustavate fondivalitsejate kulu. Tegevusloata väikefondide valitsejatele kehtestatavad lisanõuded peaksid parandama üldist investeerimiskeskkonda ning usaldust selle vastu. Majanduses tervikuna aga suuri muutusi ette näha ei ole. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Osalt on muudatustel ühekordne mõju – menetlustasu tõus või kapitalinõude täitmine. Samas on muudatustel ka teatav pidev mõju – kapitalinõue peab olema täidetud ka tegutsemise ajal, samuti tuleb väikefondi valitsejatel, kes on oma tegevuse registreerinud, maksta igal aastal järlevalvetasu kapitaliosa. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Sihtrühmale kaasnevad mõjud (kapitalinõue, Finantsinspektsiooni tasud) on fondivalitseja jaoks pigem negatiivse iseloomuga, kuid need suurendavad teisalt investorite kaitse taset ja katavad menetluse ja IFS § 455 lõikes 8 sätestatud järelevalveks vajalike toimingute kulud, mis kaalub üles fondivalitsejatele avalduva negatiivse mõju. Eksisteerib võimalus, et muudatuste tulemusel lõpetab mõni fondivalitseja oma tegevuse, näiteks kui tema asutatud fondide maht on liiga väike – arvestades uut kapitalinõuet ei ole jätkamine majanduslikult otstarbekas. Tegevuse lõpetamisel tuleb fondivalitsejal lõpetada oma valitsetavate 86  KrüTS fondide aktsiate või osade väljalaskmine ning viia läbi fondide likvideerimine või anda nende valitsemine üle mõnele teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või registreering. Kehtestatav kapitalinõue ei ole kõrge, mistõttu ei ole sellest tulenev fondivalitseja tegevuse lõpetamine ilmselt praktikas kuigi tõenäoline. Kui selline kaasus realiseerub, siis oleks see teisalt investorite huvidest lähtuvalt pigem positiivne – kui fondivalitsejal puuduvad vahendid 25 000 euro suuruse kapitalinõude täitmiseks, ei suudaks ta tõenäoliselt sellise vajaduse tekkimisel ka näiteks oma fondide investoritele tekitatud kahju katta. Muudatustega kohanemiseks pakub eelnõu fondivalitsejatele ka üleminekuaega. Kapitalinõude jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale antakse 12 kuud tema aktsia- või osakapitali uuele nõudele vastavusse viimiseks. Mõju olulisus: suur. Kehtestatavad kapitalinõue ja järelevalvetasu on küll tagasihoidliku suurusega, kuid puudutavad vastavalt enamikke ja kõiki tegutsevaid tegevusloata väikefondi valitsejaid. Uued nõuded mõjutavad ka uusi potentsiaalseid väikefondi valitsejaid, kes soovivad oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerida. 6.1.3. Majanduslik mõju krüptovara omanikule ja krüptovarateenuse klientidele Sihtrühm: Kõik praegused ja tulevased krüptovara kliendid (nii juriidilised kui ka füüsilised). Krüptovaraga seotud teenuste kasutamise mõju on siinkohal keeruline hinnata, kuna võimalike klientide arv ei ole teada. Eesti tegevusloga VASP-ide tarbijate arv ulatub miljonitesse, kuid ilmselt neist väga väike hulk on elu või asukohaga Eestis. Mõju ulatus: Eelnõu võib mõjutada klientide käitumist selles osas, et regulatsioonide ja finantsjärelevalve alla kuuluvaid teenuseosutajaid usaldatakse rohkem, mistõttu on isikud valmis rohkem ka oma krüptovaraga seotud tehinguid tegema. Majanduslik mõju sõltub, millistes mahtudes on isikud valmis oma varaga tehinguid tegema. MiCA määrus peaks tagama klientide ja investorite asjakohase kaitse, turu usaldusväärsuse ja võrdsema konkurentsiolukorra sektoris, võttes arvesse, et krüptovarad, mis ei kuulu kehtivate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse, tekitavad neidsamu riske kui tuntumad finantsinstrumendid. Piiriüleste krüptovaraülekannete tegemine, kui teine osapool asub EL-is, võib lihtsustuda seoses reeglite ühtlustumisega. Mõnel juhul võivad kehtiva õiguse kohaselt kohalduda piiriülestele ülekannetele leebemad reeglid, kui uue regulatsiooniga kavandatult. Eriti nende teenuspakkujatega seotud tehingud, kes resideeruvad liikmesriikides, kus ülekannetega seotud andmete edastamise nõudeid pole veel kohaldatud. Samas kehtiva olukorra puhul nõuete erisused liikmesriikide vahel ja teatud juhtudel liiga kõrgete riskide korral andmete edastamise võimatusest tingitud tehingu teostamise võimatus, muudavad piiriüleste krüptovaraülekannete teostamise võimalikkuse raskemini ennustatavaks. Ühtlustatud reeglid tagavad ülekannete teostamise kindluse ja ühtse turu rakendumise krüptovara ülekannete teenusele. Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd teenuseosutaja peab vastama nõuetele igal ajahetkel, siis mõju avaldub ka krüptovarateenuse kliendile ja krüptovara omanikule igal ajahetkel. Kliendi jaoks kasvab teenuse usaldusväärsus, kuna tal on võimalik veenduda ülekande teostamisel ülekande teise osapoole andmetes ja hoolsusmeetmete ühtlustatud ja tulemuslikum rakendamine tõstab nende andmete usaldusväärsust. Samas võib kliendi jaoks tõusta ülekandetasu, mida tuleb tasuda iga ülekande eest või perioodilise maksena. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib negatiivselt mõjutada RahaPTS tegevusloa alusel tegutsevate VASP kliente, kui teenusepakkuja ei soovi MiCA määruse alusel tegevust jätkata või ei saa selleks uut tegevusluba. RahaPTS ei näe ette spetsiifilisi kliendikaitse 87  KrüTS nõudeid tegevust lõpetavale VASP-le. Tegevuse lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras. Kuna viidatud probleem seoses VASPi tegevuse lõpetamisega on esinenud aastaid, ei saa öelda, et eelnõu tooks otseselt kaasa täiendavaid riske klientidele, küll võib eelnõu suureneda riski, et VASP peab tegevuse lõpetama ja sealtkaudu avaldub mõju klientidele. RAB-il puuduvad meetmed klientide ja investorite vara kaitsmiseks, et viimased saaks VASP-i tegevuse lõppedes oma nõuded rahuldatud, mis ei tähenda, et klient jääks ilma õigusest saada tagasi oma vara, kuid selle nõude rahuldamisega võib kaasneda kulu ja selle nõude rahuldamine pole alati tagatud, kuna VASP-il ei pruugi olla piisavalt vabasid vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. Siiski on eelnõus ette nähtud ka kohustus, et VASP peab teavitama klienti oma tegevuse lõptamisest ja talle mõistliku aja jooksul varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. Sama kehtib juhul, kui ettevõtja ei saa Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja peab oma tegevuse seetõttu lõpetama. Käesoleva eelnõu pikaajaline mõju on kliendikaitse tugevdamine, kuivõrd selleks, et MiCA määruse alusel tegutsev krüptovarateenuse osutaja saaks tegevust lõpetada, peab ta peab saama selleks FI loa. Teenuseosutaja peab hindama enda lõpetamise mõju klientide huvidele. Samuti peab ta kinnitama, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krüptovarateenuse osutajale. Seoses variandiga, et teenuse pakkujate arv võib uute nõuete rakendumisel väheneda, siis arvestades teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust eeldada, et uute nõuete järgimisega konkurentsi vähenemine selle teenuse turul klientide jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Kui teenusepakkujad vastavad senisest kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini võimalikke riske maandada, siis on see ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole muudatus ulatuslik, kuna turg on rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti tegevusloaga teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva mõju ulatus väike. Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse kliendikaitse nõudeid ja mõju enamike klientide puhul pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline. 6.1.4. Majanduslik mõju tegevusloata väikefondi valitseja fondi investoritele Sihtrühm: Kõik praegused ja tulevased kliendid. Sihtrühma suurust täpsemalt on keeruline hinnata, sest tegevusloata väikefondi valitsejad ei ole kohustatud esitama teavet oma investorite struktuuri kohta. Siiski võib pidada sihtrühma pigem väikeseks, kuna fondide mahud on piiratud. Suurem osa investoritest on kutselised investorid ja jaeinvestorid investeerivad pigem avalikesse fondidesse. Teadaolevalt on jaeinvestorite (sh nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) osakaal tegevusloata väikefondi valitsejate fondides võrreldes nt börsiinvestoritega (avalikesse fondidesse investeerijatega) suhteliselt väike. Mõju ulatus: väike. Muudatused ei puuduta investoreid niivõrd otseselt. Läbi reklaaminõude paraneb investorite teadlikkus tegevusloata väikefondi valitsejate pakutavate fondide spetsiifikast (et tegemist ei ole tegevusloastatud finantsteenusega ja fondide üle ei teostata finantsjärelevalvet), mis võib eelkõige jaeinvestorite puhul panna neid otsustama mõne muu investeerimisvõimaluse kasuks. Mitteavalikud fondid, mida tegevusloata väikefondi valitsejad pakuvad, ei olegi aga olemuslikult jaeinvestoritele suunatud. Investorite huvide kaitsest lähtuvalt on kehtestatud tegevusloata väikefondi valitsejatele ka kapitalinõue 25 000 euro suuruses summas. Selle muudatuse majanduslik mõju investoritele avaldub, kui meede suudab sektorist eemale hoida kuritahtlikel eesmärkidel tegutsevaid äriühinguid. Majanduslik mõju võib avalduda ka olukorras, kus fondivalitseja on oma 88  KrüTS tegevusega põhjustanud valitsetava fondi investoritele kahju, mida tal hüvitada tuleb. Muu hulgas on väikefondi valitsejal võimalik siis kasutada ka oma kapitali. Mõju avaldumise sagedus: väike. Laiemalt olemasolevate ja potentsiaalsete investorite kokkupuude muudatustega on harv, kuna muudatuste adressaadiks on ennekõike fondivalitsejad. Klientidele avaldub reklaaminõudest tingitud mõju eelkõige neile tehtavate pakkumiste kaudu ning sellised pakkumised omavad pigem ebaregulaarset iseloomu. Tegevusloata väikefondi valitseja kapitalinõudest tingitud majandusliku mõju avaldumise sagedus on samuti väike (kahju tekitamine ja hüvitamine). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Investoritele ei kaasne negatiivse iseloomuga (koormav, piirav) mõjusid. Vastupidi – muudatuste tulemusel peaks investeerimiskeskkond kujunema üldiselt õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks. Seoses võimalusega, et kehtestatavate nõuete tõttu võib teenusepakkujate arv (olemasolevad ja potentsiaalsed uued) mõnevõrra väheneda, siis võttes arvesse teenusepakkujate üsna suurt hulka ei ole siiski alust eeldada, et uutest nõuetest tingitud konkurentsi vähenemine antud teenuse turul klientide jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõstetakse investorite teadlikkust, läbi nõuete mõningase karmistamise tugevdatakse sektorit tervikuna, mistõttu tuleb muudatuste kaudset mõju investoritele kokkuvõttes pidada positiivseks ja selles tähenduses siiski ka oluliseks. 6.1.5. Majanduslik mõju nn väikeemitentidele (väärtpaberiprospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 8 mln euroni) Sihtrühm: Eelnõuga muudetakse lisaks ka väärtpaberituru seaduse §-i 15, mis tähendab lihtsustatult seda, et äriühingud, kes soovivad aktisate või võlakirjade kaudu avalikkuselt raha kaasata, saavad seda edaspidi lihtsamalt teha – kui seni peab üle 5 mln euro suuruste emissioonide puhul koostama EL prospektimääruse kohase prospekti, siis edaspidi saab kuni 8 mln suuruse emissiooni korraldada nii, et ei pea eelnimetatud määruse nõudeid järgima (ehk halduskoormus väheneb). Küll aga tuleb järgida Rahandusministri määrusega37 ettenähtud teabe andmise nõudeid investoritele (mis on aga üksjagu vähem koormavam võrreldes EL prospektimääruse kohase prospekti koostamisega). Keeruline on aga ennustada/prognoosida, kui palju äriühinguid seda võimalust tulevikus rohkem kasutaksid – s.t. kui palju äriühinguid teeksid alla 8 mln euro suuruseid emissioone. Finantsinspektsiooni kodulehelt on näha, et käesoleval aastal on nö täismahus prospekti (EL prospektimääruse nõuetele vastava prospekti) koostanud ja avalikustanud 5 emitenti38. Aga antud juhul on potentsiaalsete väikeemitentide arv teadmata – nn vastavate infodokumentide ja teabe andmise nõuete koormus väheneb, kuid ka selliste emissioonide puhul tuleb nö appi võtta professionaalne emissiooni korraldaja (pank või investeerimisühing), millega kaasneb ka vastav kulu. Mõju ulatus: tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses keskmine). Rahandusministri määrusega ettenähtavad nõuded on üksjagu lihtsamad võrreldes EL prospektimäärusega. Lisaks põhinevad rahandusministri määrusega ettenähtavad nõuded 37 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022022016 38 https://www.fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis- registreeritud-prospektid 89  KrüTS olemasoleval turupraktikal, mistõttu ei ole potentsiaatsetel emitentidel sellist teabedokumenti määruse kohaselt keeruline koostada. Mõju avaldumise sagedus: harv (vastavalt vajadusele). Äriühingute jaoks, kes soovivad aktsiate/võlakirjade kaudu raha kaasata, lihtsustuvad nõuded teabe avaldamisele, kuid tõenäoliselt kasutavad seda võimalust siiski suhteliselt väike osa ettevõtetest (arvestades äriühingute arvu kokku). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Antud emissioonide puhul (alla 8 mln euro) on investorite nn kaitse tase küll väiksem (teabe andmise nõuded ja Finantsinspektsiooni roll), kuid tervikuna ei tohiks see investoritele kaasa tuua ülemääraseid negatiivse iseloomuga riske. Oluline on, et investorid ise selliste emissioonide puhul oleksid piisavalt teadlikud ja tutvuksid neile antava teabega ning teeksid selle põhjalt õigeid järeldusi. Mõju olulisus: muudatustega aidatakse üskjagu kaasa Eesti kapitalituru arengule (s.t. äriühinguid motiveeritakse lisaks traditsioonilistele rahastamisviisidele – pangalaenud jms, kaaluma ka muid alternatiive – eelkõige läbi aktsiate/võlakirjade emiteerimise). 6.3. Sotsiaalne mõju 6.3.1. Sotsiaalne mõju krüptovarateenuse osutajale Sihtrühm: Punktis 6.1.1 nimetatud sihtrühm. Samuti kuuluvad sihtrühma kõik finantsvaldkonna spetsialistid, eksperdid ja juhid, kes juba töötavad või soovivad töötada krüptovara valdkonnas. Mõju ulatus: MiCA määruse ja DORA määruse rakendamine võib mõjutada krüptovarateenuse osutajate puhul sobilike ja nõuetekohaste töötajate leidmist. Oluline on märkida, et pigem on vaja piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu (eelkõige kas juriidiliste või IT teadmistega isikuid). Kuna krüptovarateenuse osutajal peab olema kaks juhatuse liiget ja kolm nõukogu liiget, tuleb määrata ka juhatuse ja nõukogu liikmeteks sobivusnõuetele vastavad isikud. Mõju avaldumise sagedus: Ilmselt selgub uute töökohtade loomise vajadus õigusaktide rakendamise alguses. Regulaarselt avalduvat mõju on raske ette näha, jäädes pigem juhuslikuks ja ühekordseks võimalikuks mõjuks konkreetse töötaja vaates. Pigem võiks eeldada, et töökohti vahetatakse harva ja vaid vajadusel. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib kaasa tuua teatud ettevõtete äritegevuse lõpetamise, kes ei ole võimelised taotlema tegevusluba, mistõttu mõjutab see negatiivselt ka tööhõivet (töötuks jäämise oht). Samas eeldades, et selline tööjõud on piisavalt kvalifitseeritud, siis ei tohiks olla raskusi neil (nn koondatud või töökohast ilma jäänud) isikutel uute töökohtade leidmisega (nt kasvõi mõnes teises teenuseosutajas või mõnes muus finantssektori asutuses). Teisest küljest võib anda tegevusluba n.ö kvaliteedimärgise, mille alusel on ettevõtjal hõlpsam oma tegevust laiendada ja seetõttu tekib vajadus ka täiendavate töökohtade loomiseks. Mõju olulisus: Kuna pigem saab rääkida sektorisisestest muudatustest ja liikumistes, on sotsiaalne mõju väheoluline. 6.3. Mõju riigiasutustele 6.3.1. Mõju Finantsinspektsioonile Sihtrühm: Finantsinspektsioon. 90  KrüTS Mõju ulatus: Finantsinspektsiooni töökoormus võib seoses krüptovarateenuste osutajatega tõusta märkimisväärselt, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb (vt punktide 6.1 sihtrühma suurus, kes võivad olla edaspidi potentsiaalsed finantsjärelevalve subjektid), mis tähendab ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2022. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2920 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust. Hinnanguliselt võib MiCA määruse rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni jaoks ca 10–20 uue töötaja palkamist. MiCA määruse väljatöötamisel hinnati, et liikmesriigi hinnangulised järelevalvekulud (sh töötajad, koolitus, IT-taristu ja spetsiaalsed uurimisvahendid) võivad ulatuda 350 000 eurost kuni 500 000 euroni aastas, kusjuures ühekordsed kulud on hinnanguliselt 140 000 eurot. Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb subjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad MiCA määruse alusel väljastatava tegevusloa, peavad maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat järelevalvetasu. Tegevusloa menetlustasu on eelnõu kohaselt 3 000 eurot ehk kui hinnanguliselt jätkab MiCA määruse alusel tegutsemist umbes 40–50 teenuseosutajat, siis ühekordne mõju Finantsinspektsiooni eelarvele on 120 000–150 000 eurot. Krüptovara emitent peab lisaks tasuma valge raamatu kinnitamise eest 2000 eurot. Lisaks, kuigi ESMA hinnangulised kulud, mis on seotud kõigi krüptovarateenuse osutajate registri loomise ja haldamisega riikide pädevatelt asutustelt ja EBA-lt saadud teabe põhjal, kaetakse tema tegevuseelarvest, võib see tähendada liikmesriigi pädevate asutuste makstavate tasude suurenemist. Mis puudutab väikefondi valitsejatega seotud muudatusi, siis Finantsinspektsioon registreerib tegevusloata väikefondi valitsejaid ja vajadusel kustutab need registrist. Eelnõu ei too selles osas kaasa muudatusi Finantsinspektsioonis laiemalt ega vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ajutiselt võib suureneda koormus mõnele Finantsinspektsiooni osakonnale, eelkõige seoses fondivalitsejatele kehtestatud kapitalinõude kontrollimisega üleminekuperioodi ajal (12 kuud). Praktikas on Finantsinspektsiooni koormus väikefondi valitsejate registreerimisel ja registrist kustutamisel ning IFS § 455 lõikes 8 sätestatud ulatuses järelevalve teostamisel oluliselt mahukamaks kujunenud, kui seda vastava regulatsiooni kujundamisel algselt ette nähti. Finantsinspektsiooni kulud finantseeritakse järelevalvesubjektide poolt makstavate menetlus- ja järelevalvetasude arvelt. Eelnõu suurendab Finantsinspektsiooni tulusid – väikefondi valitseja, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, peab hakkama maksma järelevalvetasu kapitaliosa, suuruses 1% kahekordsest kapitalinõudest ehk 500 eurot aastas ning oma tegevuse registreerimisel menetlustasu 2 000 eurot, mis on praegusest tasust 1 000 euro võrra kõrgem. Arvestades praegust registrisse kantud väikefondi valitsejate arvu, teeks see järelevalvetasuna Finantsinspektsiooni täiendavat tulu 39 000 eurot aastas. Nagu järelevalvetasu puhul, sõltub Finantsinspektsiooni menetlustasust saadav tulu samuti subjektide arvust. Kui näiteks 2022. aastal oli menetluses kuni 30 taotlust, siis selle taotluste arvu pealt tähendaks menetlustasu tõus Finantsinspektsioonile lisatulu 30 000 eurot. Aga nagu öeldud, sõltub tegelik number taotluste arvust. Mõju avaldumise sagedus: Seoses krüptovarateenuse osutajatega seaduse rakendumise alguses avaldub suurem mõju, kui kõik käesoleva seletuskirja punktis 6.1.1 kirjeldatud sihtrühma kuuluvad isikud hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt. 91  KrüTS Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: MiCA määruse ja eelnõuga kaasnevaid kohustusi ei ole võimalik täita tänase Finantsinspektsiooni mehitatusega, kuna Finantsinspektsioonil on suurel hulgal finantssektori üleseid järelevalvelisi kohustusi ning uus raamistik suurendab olulisel määral finantsjärelevalve all olevate isikute ringi. Seoses krüptovarateenuste osutajatega võib näha üsna mahukat tegevuslubade väljastamise menetlust 2025. aastal. Kui Finantsinspektsioon ei suuda saavutada piisavat mehitatust tegevuslubade menetlemise ajaks, võib see pikendada krüptovaraturul tegutsemiseks õiguse saamise protsessi. Samuti on oluline, et Finantsinspektsiooni oleks piisavalt ressurssi pidevaks järelevalve teostamiseks uute järelevalvesubjektide üle. Riski osaliseks maandamiseks on eelnõus ette nähtud, et MiCA määruse alusel tegutseda sooviv ettevõtja võib Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse esitada 3 kuud enne MiCA rakendamiskuupäeva, mis annab Finantsinspektsioonile paindlikkuse tutvuda taotlustega juba enne, kui MiCA määrus rakendub. Seoses tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud muudatustega seotud ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on vähene. Negatiivse iseloomuga mõjud (lisatöö) on marginaalsed: vähesel määral ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib juba turul olevate tegevusloata väikefondi valitsejate kapitalinõuete täitmise kontrollimine. Selle perioodi järgselt Finantsinspektsiooni töö muudatuste tulemusel ei suurene, sõltuvalt esitatavate registreerimise taotluste kvaliteedist võib töö mõnevõrra väheneda (õigus jätta registreerimise taotlus läbi vaatamata). Negatiivseid mõjusid ei esine. Mõju olulisus: Mõju on oluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (122 töötajaga asutus, kus vajadus tekib üle 10% uute töökohtade järele) ning mõju ulatust ehk kohanemisvajadust (nt ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes ilmselt pigem oluline. 6.3.2. Mõju Rahapesu Andmebüroole Sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo. Mõju ulatus: Mõju peamiseks ulatuseks tuleb pidada seda, et järelevalve teostamine VASP-de üle läheb väljapoole Rahapesu Andmebüroo pädevust. Nimetatud mõju võib pidada oluliseks, kuivõrd Rahapesu Andmebüroo tegevus täna on suuresti suunatud VASP-dega seotud tegevuslubade menetlemisele ning vastava sektori ettevõtjate üle kontrolli teostamisele. Eelnevast tulenevalt võiks eeldada, et peamise mõjuna väheneb Rahapesu Andmebüroo töökoormus, kuid käesolevaga on keeruline hinnata, kas ja kui palju võib seetõttu Rahapesu Andmebüroo töötajaskond väheneda, ilmselt mingil määral kindlasti (teatud osa töötajatest võivad minna Finantsinspektsiooni tööle). Samas käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei tähenda, et Rahapesu Andmebüroo enam puutumust virtuaalvääringu valdkonnaga ei oma – vastav rahapesu seire, teadete esitamise menetlus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral jms jääb jätkuvalt Rahapesu Andmebüroole ka antud valdkonna osas. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Tööülesannete muutumise tõttu on Rahapesu Andmebüroo struktuuriüksustes vajalik teha tõenäoliselt muudatusi. Siiski on keeruline hinnata, kas ja kui suures ulatuses see kokkuhoidu riigieelarve tähenduses võiks omada. Samuti ei laeku riigieelarvesse RahaPTS alusel tegevusloa taotlemisega seoses riigilõiv, mis on ühe ettevõtja kohta 10 000 eurot tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ja 4000 eurot tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest. Mõju olulisus: Mõju võib pidada keskmiseks, kuna tegevuslubade väljastamine ei ole Rahapesu Andmebüroo põhitegevus. 92  KrüTS 6.4. Muud mõjud Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elukeskkonnale ning regionaalarengule. Keskonnamõju. Regulatsioonil endal puudub otsene mõju keskkonnale, kuid krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavatel konsensusmehhanismidel39 on peamine kahjulik mõju kliimale ja keskkonnale üldisemalt (ehk see ei tulene regulatsioonist, vaid krüptovaraga seotud tehnoloogia kasutab väga suurtes kogustes elektrit, mille tõttu on sellel suur keskkondlik jalajälg). Sellised konsensusmehhanismid peaksid seetõttu võtma kasutusele keskkonnahoidlikumad lahendused ja tagama, et krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad tuvastavad ja avalikustavad nõuetekohaselt mis tahes peamise kahjuliku mõju, mida nad võivad kliimale avaldada, ja mis tahes muu keskkonnaga seotud kahjuliku mõju. Euroopa Järelevalveasutustele antakse mandaat täpsustada kliimale avalduvat kahjulikku mõju ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju käsitlevate kestlikkusnäitajatega seotud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi ning kirjeldada peamisi energianäitajaid. Läbipaistvusnõute eesmärk on soodustada keskkonnahoidlikumaite lahenduste kasutusele võtmist. Mõju siseturvalisusele. Valdav enamus krüptovaraülekandeid on seaduslikud, kuid rahvusvaheline õiguskaitseasutuste praktika näitab, et järjest sagedamini kasutatakse krüptovarasid ka kuritegelikel eesmärkidel. Krüptovaraülekannete parem jälgitavus vähendab krüptovaraülekannete kasutamise atraktiivsust kurjategijate silmis ja parandab võimalusi uurida kuritegusid, mis omakorda tõstab turvatunnet ühiskonnas. RAB-i 2022. aasta aastaraamatu ja samal aastal valminud virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvate riskide uuringu kohaselt Eestis paljud kelmused pannakse toime, kasutades krüptovara. Näiteks üks levinumaid telefonipettuse vorme on nö pangatöötaja-pettused, kus pettur esineb pangatöötajana, et saada ligipääsu petetava kontoandmetele või et petetav teostaks tehingu petturi kontole ülekandega või kasutades krüptovaluuta ATM-i. Sageli konverteeritakse sellise pettuse teel saadud raha krüptovaraks. Teiseks levinud kuritegevuse vormiks on lunaraharünnakud, kus kurjategijad nõuavad, et kannatanud maksaksid neile virtuaalvääringus. Ka terrorismi rahastamine toimub mh krüptovaras, sh näiteks terrorirühmitus Hamas kasutab oma tegevuse finantseerimiseks krüptovara. Krüptovara eest saab tumeveebist tellida peaaegu kõike: narkootikume, mõrvu, tulirelvasid, lapspornot, süvavõltsingu (deepfake) väljapressimis, krediitkaardiandmeid, kasutajatunnuseid ja salasõnasid ja muud.40 Kelmuste ja lunavararünnakute vastane võitlus vähendab otseselt edukalt läbi viidud kuritegude hulka Eestis, kus ohvriks on Eesti resident. Lisaks vähendab krüptovaraülekannete parem jälgitavus võimalust, et Eesti krüptovara teenuse pakkujaid kasutatakse kurjategijate poolt erinevate rahapesu faaside teostamisel. 6.4. Mõjude kokkuvõte Krüptovarateenuse osutajatel, sh VASPidel on vaja ilmselt täiendavat tööjõudu ja kapitali, et oma tegevus viia kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Samas 2022. a. 15. juunil jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused nägid juba ette kõrgendatud nõuded selles sektoris tegutsemiseks, mistõttu on ka need teenuseosutajad pidanud astuma samme, et olla kooskõlas nõuetega, mis on kohati üsna samaväärsed MiCA määruse nõuetega (nt kapitalinõuded, nõuded juhtide usaldusväärsusele jms). Kokkuvõtvalt - krüptovara teenuseosutajate halduskoormus suureneb. 39 „konsensusmehhanism“ – reeglid ja menetlused, millega saavutatakse DLT võrgusõlmede vahel kokkulepe tehingu valideerimise kohta. „DLT võrgusõlm“ – seade või protsess, mis on osa võrgust ja millel on olemas kõigi hajusraamatus tehtud tehingute kirjete täielik või osaline koopia. 40 RAB-i uuringud ja aastaraamatud on kättesaadavad RAB-i kodulehelt. Uuringud: https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud. Aastaraamatud: https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/aastaraamatud 93  KrüTS Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu. Finantsinspektsiooni töökoormus suureneb oluliselt. Rahapesu Andmebüroo töökoormus väheneb selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-ide tegevusloa ja tegevusnõuete täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud järelevalve. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Seaduse rakendamisel puuduvad mõjud kohaliku omavalitsuste tegevustele. Kuna riigieelarvest rahastatavalt asutuselt (RAB) antakse funktsioonid üle asutusele, mis ei ole riigieelarveline (Finantsinspektsioon), mida rahastatakse turuosaliste makstavatest tasudest, võiks eeldada mõningast kulude kokkuhoidu riigieelarvele (kui selle võrra väheneks vastavalt RABi eelarve). Kuna käesoleval hetkel ei ole teada, kas või kui palju RABi eelarve seoses järelevalve üleminekuga muutub, on ka keeruline hinnata mõju riigieelarvele. Juhul kui RABi eelarvet ei vähendata, puudub mõju ka riigieelarvelistele vahenditele. Tõenäoliselt riigieelarve mõttes kulud oluliselt ei vähene ega ka suurene. 8. RAKENDUSAKTID Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestab: - Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra (eelnõu § 15 lg 8, kavand esitatud käesoleva seletuskirja lisas 2) – kuna MiCA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi filiaalidega seotud aruandlust, on oluline tagada, et Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks olemaks vajalik teave, mistõttu volitatakse ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord. - määruse, milles täpsustatakse nõudeid selliste isikute teadmistele ja oskustele, kes annavad seoses krüptovaraga nõu (eelnõu § 7 lg 2) – volitisnorm annab võimaluse täpsustada nõudeid krüptovara kohta nõu andavate isikute teadmistele (analoogne määrus on kehtestatud krediidiandjatele ja -vahendajatele41); - nõuded krüptovara registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis (eelnõu § 58 punkt 2, EVKS § 2 lg 42) – kehtiv väärtpaberite registri pidamise seadus näeb ette nõuded väärtpaberite (aktsiate, võlakirjade jm) registreerimisele/hoidmisele ja tehingute tegemisele. Kuna käesoleva eelnõuga nähakse ette registripidajale võimalus registreerida/hoida ka krüptovara, siis võib olla vajadus näha sellisele eriliigilisele varaklassile (s.t. krüptovaradele) spetsiifilisemad nõuded nende registreerimisele erinevalt väärtpaberitest. Eelnõuga olemasolevaid rakendusakte ei muudeta. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Jõustumise ja rakendamise kuupäevad: - seadus jõustub üldises korras (sh IFS, FIS ja VpTS täiendavad muudatused); - RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. detsembril ja 2026. aasta 1. jaanuaril; 41 https://www.riigiteataja.ee/akt/122112016023 94  KrüTS - RSanS muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril; - RLS muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril; - varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MiCA määruses sätestatud nõudeid rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist; - krüptovarateenuse osutaja peab MiCA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood MiCA rakendamiseks kuni 2025. aasta 1. juulini); - varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist. Seadus (KrÜTS) jõustub küll üldises korras, kuid seda hakatakse rakendama erinevates etappides, tagades seeläbi huvirühmadele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. IFS muudatused jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei eelda üleminekuperioodi. Vaid kapitalinõude kehtestamisele on ette nähtud rakendamissätted, et anda fondilatsejatele aega uute nõuetega kooskõlla viimiseks. VpTS muudatused jõustuvad samuti üldises korras, kuna muudatused ei eelda üleminekuperioodi. RahaPTS ja RSanS muudatuste jõustumine on seotud TFR määruse ülevõtmise ja rakendamisega. 2024. aasta 30. detsembrist lisanduvad RahaPTS reguleerimisalasse MiCA määruse alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad ning kuni 2026. aasta 1. jaanuarini jäävad RahaPTS regulaarimisalasse ka VASPid (ehk paralleelselt nii krüptovarateenuse osutajad kui ka VASPid). 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvad muudatused, mille kohaselt VASPid enam RahaPTS reguleerimisalasse ei kuulu. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Rahapesu Andmebüroole, Kaitsepolitseiametile, MTÜ FinanceEstonia’le, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Nasdaq Tallinna Börsile, Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile, Eesti Advokatuurile, Eesti Web3 Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Digivara Liidule ning makseasutustele, e-raha asutustele, fondivalitsejatele ja investeerimisühingutele. Tagasiside saadi Justiitministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Rahapesu Andmebüroolt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Pangalt, Audiitorkogult, Eesti Web3 Kojalt, Advokatuurilt, Digivara Liidult, EstVCA-lt, Oblicity’lt, Strigalt, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunkatsiooni Liidult ning FinanceEstonialt (vt märkuste tabelit). Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 95  KrüTS LISA 1. EL õiguse vastavustabelid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakti norm EL õigusakti EL õigusakti normi Kommentaarid normi sisuliseks rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad riigisisesed kohustus õigusaktid Art 81, lg 7 KrüTS § 8 Liikmesriik peab avaldama krüptonõustajate teadmiste ja oskuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid. Art 88, lg 3 Valikuline Art 93, lg 1 Jah KrüTS § 26 lg 1 Liikmesriigi kohustus määrata pädev asutus. Art 93, lg 5 Jah KrüTS §-d 25–36 Liikmesriik peab tagama asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja uurimisvolitusi. Art 113 lg 1 HMS42 § 56, § 87 Liikmesriik peab FIS § 55 lg 3 tagavama, et pädevate HKMS43 asutuste käesoleva määruse alusel tehtud otsused on igakülgselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. 42 Haldusmenetluse seadus 43 Halduskohtumenetluse seadustik 96  KrüTS Art 113, lg 2 TKS § 19, § 21 lg 2 p 6, § 64 Art 143, lg 3 Valikuline KrüTS § 48 lg 4 Kui liikmesriik otsustab lühendada 18 kuulist üleminekuperioodi, tuleb sellest teada anda komisjonile ja ESMA- le, sealjuures tuleb teada anda erandi kestus. 1 2 Art 146, direktiivi KAS § 6 lg 1 p 8 ja 8 , Direktiivi 2013/36/EL 2013/36/EL muutmine KAS § 214 lg 1 ja § 215 lg 1 I lisas on loetelu vastastikku tunnustavatest tegevustest. MiCA määrusega lisatakse sinna e-raha tokeni emiteerimisele, varapõhise tokeni emiteerimisele ja krüptovarateenusele. Art 147, direktiivi (EL) Tööalasest Euroopa Liidu MiCA määruse 2019/1937 muutmine õiguse rikkumisest teavitaja muudatusega lisatakse kaitse seadus44 direktiivi (EL) 2019/1937, mille kohaldamisalasse jääb mh selliste isikute kaitse, kes teavitavad MiCA määruse rikkumistest. 44 Seadus ei ole veel vastu võetud 97  KrüTS Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakti EL õigusakti EL õigusakti normi Kommentaarid norm normi sisuliseks rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad/kohaldatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 2 lg 5 Valikuline Vastava erandi tegemise võimalus on ka kehtivas samasisulises määruses, kuid seda pole kasutatud Art 26 lg 2 Valikuline RahaPTS § 46 lg 3 p 7 ja § 47 Liikmesriigi õigus vajadusel lg 7 nõuda andmete pikemat säilitamist. Art 28 lg 1 Jah KrüTS 7. ptk Halduskaristuste ja meetmete 2 RahaPTS § 96 ja 96 kehtestamine Art 28 lg 2, 5 ja 6 Jah RahaPTS § 66 lg 2 p 2, § 961 Juhtorgani liikmete ja KarS § 14 lg 1-3 töötajate vastutus Art 28 lg 4 Jah RahaPTS § 64 lg 2 ja 5-7, § Asutustel on ülesannete 66, § 67 täitmiseks vajalikud 2 9 FIS § 6 lg 4, 46, 46 , 47 , 48 järelevalve- ja KrüTS § 25 uurimisvolitused Art 28 lg 7 Jah RahaPTS § 64 lg 5 ja 6, § 67 Asutustevaheline koostöö lg 1-12 Art 29 Jah RahaPTS § 66 Karistamine korduva, FIS § 6 lg 4 süsteemse ja olulise rikkumise KrüTS § 25 korral Art 30 Jah RahaPTS § 67 lg 3 ja 4 Karistuste ja meetmete avalikustamine Art 31 lg 1 Jah KarS § 57 ja 58 Karistuste ja meetmete liigi ja suuruse määramine Art 31 lg 2 Jah FIS § 462 lg 32 EBA informeerimine karistustest ja meetmetest Art 32 lg 1 Jah FIS § 34, § 502-502 Teavitaja kaitse 1 RahaPTS § 51, § 52 Art 33 Jah RahaPTS § 64 Järelevalve/seire Art 38 lg 1 Jah Eelnõu § 55 punkt 1 Virtuaalvääringu teenuse pakkujate kustutamine teenusepakkujate loetelust Art 38 lg 2 Jah Eelnõu § 55 punkt 1, Virtuaalvääringu ja RahaPTS § 3 p 19 ja p 20, § 6 virtuaalvääringu teenuste lg 2 p 13, § 7 p 2 mõistete kustutamine, korrespondentsuhte mõiste täiendamine, krüptovara, krüptovara teenuse osutaja ja isehallatava aadressi lisamine RahaPTS-i Art 38 lg 3 Jah RahaPTS § 37 lg 5 EBA soovituste arvestamise kohustus Art 38 lg 4 Jah RahaPTS § 13 lg 31 ja 4, § 14, Suurem osa viidatud sätetest § 18, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p täidavad direktiivis sätestatud 6, § 23 lg 2 p 2, § 36-38, § 40 nõudeid kehtival kujul, kuid ja 41, RSanS § 20-23 täiendused ja muudatused puudutavad järgnevaid sätteid: RahaPTS § 13 lg 31; § 38 lg 2, § 40 lg 1 p 5, lg 11, lg 5. 98  KrüTS Tegemist on krüptovarateenustele kohladuvate erisustega riskide hindamisel, protseduurireeglites, hoolsusmeetmetes ja andmete säilitamises. Art 38 lg 5 Jah RahaPTS § 38 lg 41 EBA tõhustatud hoolsusmeetmete suuniste rakendamise kohustus. Art 38 lg 6 Jah RahaPTS § 15 lg 6 Keskse kontaktpunkti määramise kohustuse kehtestamise võimalus. Art 38 lg 7 Jah Eelnõu § 55 p 1 Tegevusloa nõue ei tulene enam AMLD-st. Art 38 lg 8 Jah Eelnõu § 60 lg 1 Jõustumissäte 99  KrüTS LISA 2. Rakendusaktide kavand Rahandusministri määrus „Krüptovarateenuse osutaja Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse (edaspidi seadus) § 14 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab krüptovarateenuse osutamise kohta Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra. § 2. Kohaldamisala Määrusekohased aruanded koostavad ja esitavad Eestis krüptovarateenuse osutamiseks õigust omavad krüptoravateenuse osutajad ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaalid. § 3. Koostatavad aruanded Teenuseosutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile: 1) „Tehingute aruande” vastavalt lisale 1, aruandekoodiga xxxa; 2) „Klientide vara aruande” vastavalt lisale 2, aruandekoodiga xxxb; 3) „Omavahendite aruande” vastavalt lisale 3, aruandekoodiga xxxc; 4) „Bilanss” vastavalt lisale 4, aruandekoodiga xxxd; 5) „Kasumiaruande” vastavalt lisale 5, aruandekoodiga xxxf. § 4. Aruannete koostamise alused (1) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või selle lisades on sätestatud teisiti. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse eurodesse ümber aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga. (4) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetamata varade puhul kajastatakse nende varade turuväärtus eurodes aruandeperioodi viimase tööpäeva seisuga. § 5. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena. (2) Krüptovarateenuse osutaja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel. (3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. 100  KrüTS § 6. Määruse rakendamine Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2025. aasta 31. detsembril ja hiljem. Lisa 1 Tehingute aruanne Lisa 2 Klientide vara aruanne Lisa 3 Omavahendite aruanne Lisa 4 Bilanss Lisa 5 Kasumisaruanne 101  MÄRKUSTE TABEL JUSTIITSMINISTEERIUM (teine ring) Märkused 1–9 JUSTIITSMINISTEERIUM Märkused 1–9 MAJANDUS- ja Märkused 10-13 KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Error! Reference source not found. Märkus 14-19 Error! Reference source not found. Märkused 20-27 FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 28-92 EESTI PANK Märkus 93 AUDIITORKOGU Märkused 94-103 EESTI WEB3 KODA Märkused 104-110 ADVOKATUUR Märkused 111-116 DIGIVARA LIIT Märkused 117-150 EstVCA Märkused 151-156 OBLICITY Märkused 157-159 STRIGA Märkused 160 ja 161 EESTI INFOTEHNOLOOGIA ja Märkus 162 TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT FINANCEESTONIA Märkused 163-172 Arvestatud/ Mitte- Rahandusministeeriumi Nr. Ettepaneku sisu arvestatud/ seisukoht Selgitatud JUSTIITSMINISTEERIUM 1. Eelnõu § 10 lg 4 punkti 2 kohaselt ei või krüptovaraturu Arvestatud Eelnõu on täpsustatud. osalise filiaali juhtimise eest vastutavaks olla isik, kes mh on pannud toime esimese astme kuriteo. Juhime tähelepanu, et süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, seega välistuseks saab olla üksnes süüdi mõistmine esimese astme kuriteo eest, mitte pelgalt teo toime panemine. Seletuskirjas (lk 29) on märgitud, et vastutavaks isikuks ei tohi olla isik, kes on pannud toime esimese astme kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Palume sätte sõnastus seletuskirjaga kooskõlla viia. 2. Eelnõu § 23 lõiked 7–11 reguleerivad krüptovarateenuse Mitte Finantsinspektsiooni kinnitusel ei osutaja ja varapõhise tokeni emitendi sundlõpetamist. arvestatud tekita viidatud sätted praktikas Kuigi sarnased sätted on ka nt kindlustustegevuse ebaselgust. JuMile on saadetud seaduses, krediidiasutuste seaduses ning makseasutuste ja täiendavad selgitused kirjalikult. e-raha asutuste seaduses, tekitavad need sätted ühinguõiguse vaatest palju küsimusi. Esmalt juhime tähelepanu, et juriidiline isik ja tema tegevusluba ei ole samatähenduslikud. Ka tegevusluba nõudval tegevusalal tuleb juriidiline isik esmalt asutada, alles seejärel saab taotleda tegevusluba. Kui juriidiliselt isikult tegevusluba ära võetakse, siis ei ole see üldjuhul juriidilise isiku lõpetamise ega sundlõpetamise aluseks, kuna osanikel on  võimalus jätkata äritegevust senisest erineval tegevusalal. Lisaks märgime, et sundlõpetamine on kohtu otsustada, seega ainuüksi Finantsinspektsiooni vastava avalduse kohtule esitamine ei tähenda, et kohus selle kindlasti ka rahuldab. Samuti ei pruugi 3-päevane tähtaeg kohtule olla realistlik. Ka on ebaselge, mida tähendab lahendi „viivitamatu täitmine“, kuna kaebeõigus säilib, mistõttu on võimalik otsuse tühistamine. Selle aja jooksul, kui määruskaebust lahendatakse, ei jõua üldjuhul likvideerimine veel lõpule. Kokkuvõtvalt leiame, et viidatud sätted tekitavad praktikas palju ebaselgust, mistõttu palume need eelnõust välja jätta. 3. Eelnõu § 24 reguleerib krüptovarateenuse osutaja ja Arvestatud Eelnõusse on lisatud vastav varapõhise tokeni emitendi pankrotti. Eelnõu 1. täiendus. kooskõlastusringi kooskõlastuskirjas juhtisime tähelepanu, et ei sättest ega seletuskirjast selgu, kas krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetlus toimub pankrotiseaduse või krediidiasutuste seaduse 11. peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt ning palusime eelnõu ja seletuskirja vastavalt täpsustada. Seletuskirja on küll täiendatud ning selgitatud, et krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankroti korral kohaldatakse pankrotiseadust, kuid õigusselguse eesmärgil palume viite pankrotiseaduse kohaldamisele lisada ka eelnõusse. 4. Eelnõu § 26 näeb ette järelevalve alused ja ulatuse. Arvestatu Eelnõu on täpsustatud. Kordame varem tehtud märkust. Eelnõus tuleb selgelt piiritleda, milline osa järelevalvest on riiklik järelevalve eelnõu § 26 lõike 5 tähenduses. Märgime, et kõik eelnõu § 26 lõikes 4 loetletud Finantsinspektsiooni tegevused ei ole käsitletavad riikliku järelevalvena. Ka ei ava seletuskiri, milline osa järelevalvest on riiklik järelevalve, mille raames saab korrakaitseseaduse (KorS) § 31 erimeedet kohaldada, ja milline on muu järelevalve, mille puhul KorS § 31 kohaldamine võimalik ei ole. Juhime tähelepanu, et KorS § 2 lõike 8 kohaselt ei kohaldata KorS-i haldusorgani poolt tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa andmise menetluses. Seega jääb nt § 26 lg 4 punktis 1 nimetatud tegevus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud lubade andmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine) riikliku järelevalve alt välja ja eelnõu § 26 lõikes 5 sätestatud volitust KorS § 31 erimeetme kohaldamiseks selles osas kasutada ei saa. Palume eelnõus riiklik järelevalve selgelt piiritleda ning ka seletuskirja vastavalt täiendada. 5. Eelnõu § 31 reguleerib Finantsinspektsiooni kohapealse Selgitatud Eelnõu § 33 lõikes 1 on kontrolli õigust ning sättes nähakse mh ette kohapealse määratletud, millistel juhtudel on kontrolli lõppakti regulatsioon. Sealjuures võib Finantsinspektsioonil õigus teha Finantsinspektsioon lõike 11 ettekirjutus. kohaselt lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud Kohapealse kontrolli akt on puuduste kõrvaldamiseks tähtaja või määrata dokument, mis fikseerib  kontrollitavale muid kohustusi ning seada piiranguid ja kohapealse kontrolli tulemused, rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise ehk leiud. Eelnõuga on plaan korral sunniraha. Kordame varem tehtud märkust, et nii lisaks tuvastatud leidude eelnõu kui ka seletuskirja põhjal jääb arusaamatuks, mis fikseerimisele anda järelevalvele dokument on kohapealse kontrolli lõppakt. Selgusetuks õigus koheselt kohustada subjekti jääb, kuidas nimetatud lõppakt erineb ettekirjutusest ka vastavad puudused korda (eelnõu § 33) ning miks sellist täiendavat tegema (kui see on vajalik ja regulatsiooni vaja on, sh miks koos mitteregulatiivse asjakohane). Kõik lõppaktiga ei oleks võimalik teha ettekirjutust. Palume menetlusõiguslikud tagatised on eeltoodut arvesse võttes kavandatud säte uuesti üle olemas, mh ärakuulamisõiguse vaadata, vajadusel eelnõu kohustus. Selliselt toetab riik täpsustada ning vähemalt seletuskirjas selgitada, mis efektiivsemat protsessi, kuna dokument on kohapealse kontrolli lõppakt ning mille annab võimaluse ühtlustada nii poolest see erineb ettekirjutusest. kohapealne kontroll ja sellele reeglina järgnev ettekirjutuse menetlus. Vastav kord on oluliselt säästlikum ka subjektile, kes ei pea üsna samanäolises protsessis (enne on kohapealne kontroll ja siis on ettekirjutuse menetlus) olema kaks korda. 6. Eelnõu § 46 sedastab, mis on juriidilise isiku ja Selgitatud Valdavalt on EL õigusaktides konsolideerimisgrupi käive eelnõu 8. peatüki käibepõhise rahatrahvi tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on juriidilise isiku arvutamisel lähtutud põhimõttest, käive aastane kogukäive vastavalt viimasele et juhul, kui rahatrahvi suurus on kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud kuni 5% käibest, arvutatakse see raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on juriidilise isiku kogukäibe järgi emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes ning juhul, kui rahatrahvi saab peab koostama konsolideeritud määrata kuni 10 % käibest, finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses arvutatakse see vastavalt nimetatud kogukäive aastane netokäibele (on ka mõned kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava erandid). konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja Seega põhjus, miks erinevates juhtimisorgan. seadustes on erinevad sõnastustes, tuleneb asjaolust, et karistuste Kui eelnõu § 46 teksti võrrelda nt investeerimisfondide aluseks olevates EL õigusaktides seaduse §-ga 5131, karistusseadustiku on erinevad §-ga 398 , kindlustustegevuse seaduse §-ga 2633, 2 lähenemised/sõnastused. krediidiasutuste seaduse §-ga 13423, makseasutuste ja e- raha asutuste seaduse §-ga 1162, rahapesu ja terrorismi Käesoleva eelnõu puhul on tõkestamise seaduse §-ga 962, väärtpaberite registri lähtutud MiCA määruse artikli pidamise seaduse §-ga 468 ning väärtpaberituru seaduse 111 lõike 3 sõnastusest, mis ütleb, §-ga 2621, nähtub, et „konsolideerimisgrupi käive“ on et „Kui esimese lõigu punktides a– erinevalt sõnastatud. Ühel juhul tuleb lähtuda aastasest d osutatud juriidiline isik on kogukäibest, teisel aastasest netokäibest, siis aga emaettevõtja või sellise konsolideeritud raamatupidamise aruandest, emaettevõtja tütarettevõtja, kes konsolideeritud aruandest, konsolideeritud aastaaruandest peab koostama konsolideeritud või konsolideeritud finantsaruannetest jne. finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, on Võimalus rahatrahvi kohaldamisele näha ette erinevaid asjakohane aastane kogukäive aluseid ja määrasid tekkis Eesti õigusesse 01.11.23 raamatupidamise valdkonnas jõustunud karistusseadustiku muudatusega. Oleme kohaldatava liidu õiguse kohane arvamusel, et vähemalt sarnastes valdkondades (nagu aastane kogukäive või vastav finantssektor) peaksid arvutamise alused siiski olema tululiik viimase kättesaadava  võimalikult ühesugused. Vastasel korral tekib ja süveneb konsolideeritud segadus nii menetlusalustele isikute kui ka raamatupidamisaruande järgi, rakendajate seas, mida rohkem eriseadustes erinevaid mille on heaks kiitnud kõrgeima rahatrahvi arvestamise võimalusi ette tasandi emaettevõtja juhtorgan.“ nähakse. Sellele tuleb tähelepanu pöörata ka Euroopa Liidu tasemel uusi algatusi ja regulatsioone läbi rääkides. Palume analüüsida ja selgitada, miks on erinevates seadustes juriidilise isiku ja konsoldeerimisgrupi käibe arvutamine sätestatud erinevalt ning võimalusel sõnastused ühtlustada. 7. Eelnõu § 47 lõike 2 kohaselt on eelnõu 8. peatükis Selgitatud Finantssektori väärtegude sätestatud väärtegude aegumistähtaeg kolm aastat. kolmeaastased aegumistähtajad Seletuskirja (lk 56) kohaselt on väärtegude kaheaastase nähti ette finantsvaldkonna aegumistähtaja asemel ette väärteokaristuste reformi raames. nähtud kolmeaastane aegumistähtaeg põhjusel, et Paralleelselt menetleti JuMi Finantsinspektsioon on korduvalt tähelepanu juhtinud, et vastutusvaldkonda kuuluvat üldine aegumise tähtaeg ei ole finantsvaldkonnas karistusseadustiku muutmise ja toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse sellega seonduvalt teiste seaduste läbiviimiseks piisav. Palume seletuskirja täiendada, muutmise seadust (Euroopa Liidu selgitades, milles õigusest tulenevad rahatrahvid), finantsvaldkonna väärtegude keerukus seisneb, et kahe mille seletuskirjas on selgitatud, et aastaga ei ole võimalik väärtegusid ära menetleda. „väljatöötamiskavatsuse Palume tuua välja, mis on kõige suurem ja aeganõudvam kooskõlastamisel avaldati tegevus sealjuures. arvamust, et kõrgema rahatrahvi ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg. Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime pandavate väärtegude keerukust“. Teise lugemise seletuskirjas on lisaks, et „esimese lugemise läbinud eelnõus ei nähtud ette väärtegude aegumistähtaja pikendamist, vaid sätestati täiendavad aegumise  katkemise alused. Arvestades siiski teatud valdkondade eripära, võib senisest suuremate trahvide korral olla põhjendatud ka pikemate aegumistähtaegade sätestamine. Nii näiteks on EL määruse (EU) 468/2014 artikli 130 kohaselt Euroopa Keskpanga poolt kohaldatavate trahvide korral aegumistähtajaks 5 aastat. Kui krediidiasutus ei allu Euroopa Keskpanga järelevalvele, oleks Eestis sama rikkumise korral aegumistähtaeg põhjendamatult lühem. Kehtiv KarS § 81 lg 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg 2 aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha kolmeaastase aegumistähtaja. Ettepaneku kohaselt jääks KarS § 81 lg 3 üldreegliks 2 aastat, kuid seaduses võib ette näha ka kuni 5-aastase aegumistähtaja (so kolme-, nelja- või viieaastase aegumistähtaja). Arvestades siiski, et 5-aastane aegumistähtaeg on ka teise astme kuriteo aegumistähtajaks, peaks nii pikk aegumistähtaeg väärtegude korral olema siiski erandlik.“. Finantssektori aegumistähtaegade määramisel otsustati siiski mitte näha ette maksimaalset ehk viieaastast tähtaega, vaid kolmeaastane tähtaeg. Käesoleva eelnõu väljatöötamisel otsustati, et on asjakohane rakendada analoogset lähenemist kõikide finantssektori karistusi puudutavate õigusnormide puhul, mistõttu nähti kolmeaastane aegumistähtaeg ette ka käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral. Seletuskirja on vastavalt muudetud. 8. Eelnõu § 55 punktiga 28 muudetakse rahapesu ja Arvestatud Sätte uus sõnastus sisaldab viidet terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § RahaPTS §-le 25: „Käesoleva 83 lõige 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: Käesolevas seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud seaduses sätestatud krediidi- või anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või finantseerimisasutusele kohalduva  krüptovara aadressi avamise otsuse tegemise või anonüümse konto, hoiuraamatu, sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui kohustatud isik oli virtuaalvääringu rahakoti või krediidi- või finantseerimisasutus, – karistatakse hoiulaeka avamise kohta käiva rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses otsuse või lepingu sõlmimise väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule keelu rikkumise eest“. Lisatakse vastavas summas. 2024. aasta 30. detsembrist kuni 2026. aastani kehtiv RahaPTS § Seletuskirjas (lk 72) tuuakse välja, et tegemist on seaduse 83 lõike 1 vaheredaktsioon, kus §-s 25 sätestatud kohustuste on ette nähtud karistused rikkumisega. Juhime tähelepanu, et normi sõnastusest ei virtuaalvääringu teenuse nähtu, et tegemist on §-st 25 tuleneva nõudega. Palume pakkujatele kui ka krüptovara normi täiendada konkreetse viitega §-le 25, et sõnastusest teenuse pakkujatele, et arvestada § oleks normi 25 vahepealsete sõnastustega. adressaadile üheselt arusaadav, mis on see keelatud tegevus, millele võib järgneda rahatrahv. 9. Eelnõu § 55 punktiga 29 muudetakse RahaPTS § 96 Arvestatud Lisatud viited määruse (EL) lõige 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: Makseteenuse 2023/1113 artiklitele, mille eest pakkuja juhi või töötaja või makseagendi juhi või töötaja tuleb määruse kohaselt ette näha või füüsilisest isikust karistusi. makseagendi poolt maksjaga seotud teabe väljaselgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113 sätestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. Eelnõu § 55 punktiga 30 täiendatakse RahaPTS §-ga 962, mille lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: Krüptovarateenuse osutaja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe väljaselgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summa. Viidatud sätetest ei selgu, mis on muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113 sätestatud makse- ja virtuaalvääringu teenuse pakkujate kohustused. Millistes artiklites need on täpsemalt sätestatud? Vajaliku õigusselguse tagamiseks palume esitada sätetes konkreetsed määruse artiklid, mille nõuete rikkumise eest on võimalik väärteovastutus. Samuti palume seletuskirja vastavate viidete ja selgitustega täiendada. I. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. I kooskõlastusring JUSTIITSMINISTEERIUM 1. Eelnõu § 22 reguleerib krüptovarateenuse osutaja ja Selgitatud Eelnõu § 22 ei kohaldu JuM varapõhise tokeni emitendi pankrotti. Nimetatud sättest ega krediidiasutustele (eelnõu § 2 ka seletuskirjast ei selgu, kas krüptovarateenuse osutaja ja lõige 2 välistab selle) ning neile varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetlus toimub kohalduvad jätkuvalt pankrotiseaduse või krediidiasutuste seaduse 11. peatüki 2. krediidiasutuste seaduse pankroti jaos sätestatu kohaselt. Palume eelnõu ja seletuskirja sätted, ehk ka siis, kui vastavalt täiendada. krediidiasutus osutab krüptovarateenust ja pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi (kes pole krediidiasutus) pankroti korral kohaldatakse ikka pankrotiseadust (käesoleva seaduse erisustega - eelnõu § 22). 2. Eelnõu § 24 lõige 4 sedastab, et Finantsinspektsioon võib Selgitatud Finantsinspektsiooni seaduse JuM eelnõus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks (FIS) § 2 lõike 1 kehtiv sõnastus rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda ütleb, et riiklik finantsjärelevalve haldusakte, teha toiminguid ja rakendada käesoleva seaduse tähenduses on korrakaitseseaduse (KorS) §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve riikliku järelevalve erimeetmeid. Samas ei ole eelnõus piiritletud, finantsjärelevalve subjektide üle milline osa järelevalvest on riiklik järelevalve ja milline ning käesolevas seaduses, osa mingi muu eriliigiline järelevalve. See eristus on aga krediidiasutuste seaduses, äärmiselt vajalik. Olukorras, kus eelnõu põhjal ei ole krediidiandjate ja -vahendajate võimalik seda eristust teha, ei ole võimalik tegelikkuses ka seaduses, kindlustustegevuse riikliku järelevalvet teostada ehk § 24 lõike 4 alusel KorS seaduses, investeerimisfondide §-s 31 sätestatud meedet ja riikliku järelevalve seaduses, kogumispensionide üldmeetmeid kohaldada. seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse Lisaks seab KorS riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete seaduses, makseasutuste ja e-raha kohaldamisele teatud piirid (nt KorS § 7). Seega selleks, et asutuste seaduses, nii järelevalve teostaja kui ka isikud, kelle suhtes erinevaid pandikirjaseaduses ja järelevalve meetmeid kohaldatakse, teaksid, millised on väärtpaberite registri pidamise järelevalvemenetluses nende õigused ja kohustused, peab seaduses ning nende alusel oleks arusaadav, millise järelevalvega tegu on. Lisaks on kehtestatud õigusaktides selge piiritlemine vajalik selleks, et hinnata, kas eelnõu sätestatud tegevuse üle. järelevalve regulatsioon on tervikuna vajalik või on mingis osas tegemist KorS-i regulatsiooni dubleerimisega. Kuna Eelnõu § 49 punkt 1 näeb ette, et ka eelnõu seletuskiri on suhteliselt lakooniline, jääb riikliku finantsjärelevalve ulatusse järelevalve osas laias ulatuses selgusetuks see, miks lisatakse ka järelevalve eelnõus sätestatud järelevalve meetmed vajalikuks peetakse krüptovaraturu seaduses sätestatud ning seetõttu ei saa eelnõu kooskõlastamisel hinnata, kas tegevuse üle. need meetmed on proportsionaalsed. Seega lisaks eelnõu täpsustamisele vajab ka seletuskiri oluliselt täiendamist. Lisaks reguleerib FIS § 6 lõige 4, et Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses, käesolevas seaduses nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. Vastava sätte seletuskirjas on, et „korrakaitseseaduse kohaldamine Finantsinspektsiooni riiklikule järelevalvetegevusele ei too kaasa sisulisi muudatusi inspektsiooni senises igapäevases töökorralduses, sest inspektsioon lähtub ka edaspidi riikliku järelevalve teostamisel eriseadustes sätestatust. Korrakaitseseaduse erimeetmete regulatsioon (korrakaitseseaduse § 30 jj) kohaldub erikorrakaitseorgani (Finantsinspektsiooni) suhtes üksnes siis, kui sellele erikorrakaitseorganile on eriseadusega antud õigus vastava erimeetme kohaldamiseks. Kui eriseaduses sellist õigust ei ole, siis vastav erimeede (korrakaitseseaduse § 30 jj) erikorrakaitseorganile ei kohaldu“. Sellest tulenevalt antakse eelnõu § 24 lõikega 4 Finantsinspektsioonile õigus rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud järelevalve erimeetmeid. Eelpool nimetatud seletuskiri selgitab lisaks, et „muus osas tuleb lähtuda tavapärasest üld- ja erinormi vahekorrast: juhul kui eriseadus annab ammendava regulatsiooni korrakaitseorgani sekkumise aluste ja ulatuse kohta (korrakaitseseaduse suhtes on eriseadusteks Finantsinspektsiooni seadus ja Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadused), siis üldseadus ei kohaldu. Olukorras, kus eriseadus ei peegelda korrakaitseseaduse ohumõiste erinevaid astmeid ja tasemeid, st kui eriseadus ei ole mõistekasutuselt ega struktuurilt viidud korrakaitseseadusega kooskõlla, kuid annab  regulatsiooni erikorrakaitseorgani tegevuse alustest ja ulatusest, jäävad need korrakaitseseaduse sätted, mis oma kohaldamise eeldusena räägivad ühest või teisest ohuastmest või –tasemest, eriseaduse regulatsiooni olemasolu tõttu kõrvale ning sõelale jääb eriseaduse regulatsioon.“ 3. Eelnõu § 25 lõike 1 punkt 6 loetleb isikud ja kogumid, Arvestatud Eelnõu sõnastust on täpsustatud. JuM kellelt Finantsinspektsioonil on õigus teavet nõuda. Muuhulgas on nimetatud, et teavet on õigus nõuda kogumitelt. Seletuskiri küll ei täpsusta, kuid võib oletada, et kogumite all on peetud silmas registreid (punktis 6 nimetatud riigi põhiregister ja riiklik register). Väljendi „kogum“ tähendus on Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt teatud hulk olendeid, esemeid, aineid või nähtusi rühma või tervikuna. Seega on keeruline mõista, kuidas saaks kogum olla keegi või miski, kellelt või millelt teavet nõuda. Selgitame, et register on tavapäraselt andmekogu ning andmekogul on tulenevalt seadusest vähemalt vastutav töötleja, kellelt saab andmekogus sisalduvat teavet nõuda. Palume eelnõu sõnastust vastavalt muuta. 4. Eelnõu § 29 lõige 12 annab Finantsinspektsioonile õiguse Selgitatud Lõppakt on haldusakt HMS § 51 JuM kohapealse kontrolli lõppakti või selle osa tähenduses (otsus) ning eelnõu § avalikustamiseks, kui see on vajalik finantssektori 29 lõige 12 (eelnõu muudetus stabiilsusest ja läbipaistvusest või klientide huvidest versioonis § 31) annab lähtuvalt. Nii eelnõu kui ka seletuskirja põhjal jääb kontrollitavale tähtaja puuduste arusaamatuks, mis dokument on kohapealse kontrolli kõrvaldamiseks ning kui lõppakt ning mis kaalutlustel või eesmärgil võib akti või kontrollitav neid ei täida või teeb selle osa avalikustada. seda ebakohaselt, võib Finantsinspektsioon rakendada Juhime tähelepanu, et Finantsinspektsioonile on rikkumiste sunniraha. puhuks ette nähtud ettekirjutuse tegemise võimalus. Seega on tegemist haldusaktiga, Sunniraha saab määrata ettekirjutuse täitmata jätmisel kus on infokorje, järeldus, (asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõige 1). Palume ärakuulamine (tulemiga eelnõu täpsustada ning ka seletuskirjas selgitada, mis arvestamine/mitte) ja otsuse osa, dokument on kohapealse kontrolli lõppakt ning mille kus Finantsinspektsioon saab poolest see erineb ettekirjutusest. kontrollitavat kohustada teatud viisil käituma + sunniraha kehtestada mittetäitmise korral. Lisaks selgitame, et muude finantsjärelevalve subjektide suhtes kehtiva õiguse kohaselt ei oma kohapealse kontrolli lõppakt iseseisvat regulatiivset toimet, s.t. ei tekita kontrollitavale kohustusi, mistõttu aktis väljatoodud puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks on reeglina vaja koostada kohustav haldusakt ettekirjutuse näol. Nii haldusmenetluse kui  järelevalvemenetluse läbiviimine peaks olema eesmärgipärane ja efektiivne, samuti võimalikult lihtne ja kiire, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohapealse kontrolli materjalid, mis annavad põhjaliku teadmise kontrollitava majandustegevuse kohta, võivad olla/on väga mahukad, s.h. lõppaktis väljatoodud tõendid võivad olla väga olulise kaaluga. Kohapealse kontrolli lõppakti eraldi vormistamise ja lõppaktis toodud puuduste kohta eraldi haldusaktina vormistamise vahele võib jääda mitmeid kuid või isegi pikem ajavahemik ja faktiline olukord võib selle aja jooksul olla oluliselt muutunud. Kohapealse kontrolli protsess ja vastavate dokumentide koostamine kulutab põhjendamatult Finantsinspektsiooni ressursse ning ei ole ka kontrollitava vaates efektiivse lahendusega. Seetõttu on võrreldes teiste finantsvaldkonna eriseadustega eelnõus välja töötatud kohapealse kontrolli lõppakti andmise kohta uus lähenemine. FIS § 54 lg 5 esimese lause kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada haldusakt või - leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lg 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. 5. Eelnõu § 41 näeb ette vastutuse teabe esitamise ja Arvestatud Eelnõu on täpsustatud ja lisatud JuM avalikustamise kohustuse rikkumise eest. Juhime viide §-le 15. tähelepanu, et nii normis endas kui seletuskirjas puuduvad igasugused viited ja selgitused, kus täpsemalt on need nõuded kehtestatud, mille rikkumise eest on karistus ette nähtud. Isikutele peab aga üheselt arusaadav olema, milles seisneb keelatud tegevus, mille eest võib järgneda karistus. Palume nii eelnõu kui seletuskirja täiendada. 6. Eelnõu §-ga 45 sätestatakse väärteo aegumise erisus Arvestatud JuM võrreldes üldisest aegumise tähtajaga (mis on karistusseadustiku § 81 lõike 3 kohaselt kaks aastat). Justiitsministeerium ei toeta eraldi aegumise paragrahvi  sätestamist. Aegumise erand tuleb sätestada menetluse paragrahvis ehk eelnõu §-s 46. Sel juhul on see kooskõlas teistes eriseadustes ettenähtud regulatsiooniga, nt riigihangete seadus § 216 lõikega 2, maksukorralduse seaduse §-ga 162. Samuti puuduvad seletuskirjas täpsemad selgitused, miks peab olema kooskõlastamiseks esitatud eelnõus olevate väärtegude aegumistähtaeg kolm aastat. Esitatud selgitus, mis viitab analoogiale teiste finantssektori seadustes sätestatud aegumistähtaegadele, ei ava põhjust. Palume seletuskirja täiendada, sealhulgas ka välja tuua, mis seadusi on silmas peetud teiste finantssektori seaduste all. 7. Eelnõu §-ga 51 kavandatakse karistusregistri seaduse Arvestatud Eelnõust on karistusregistri JuM (KarRS) § 20 lõiget 1 täiendada sättega, mis võimaldab seaduse muudatusettepanek välja Finantsinspektsioonil Finantsinspektsiooni seaduse § 2 võetud. lõikes 1 nimetatud seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid karistusregistri arhiivist. Justiitsministeerium on seisukohal, et eelnõus toodu ei ole piisav karistusregistri arhiiviandmetele ligipääsu võimaldamiseks. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, mis põhjusel on vajalik karistusregistri arhiiviandmete kasutamine. Mõistetav oleks isiku usaldusväärsuse hindamiseks kasutada karistusregistri kehtivate karistuste infot, kuid antud eesmärgi saavutamiseks kustunud karistuste andmete kasutamine on põhjendamata. Seetõttu on kavandatud säte vastuolus isikandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõttega. Selgitame, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni ning ainult erandjuhtudel, st KarRS § 5 lõikes 2 loetletud juhtudel ka arhiivi kantud andmetel. KarRS § 5 lõike 2 ja § 20 lõike 1 täiendamiseks peab esmalt sätestama pädevale asutusele selge(d) õigusliku(d) aluse(d) isiku kustunud karistuste töötlemiseks, st mis juhtudel ja eesmärgil on karistusregistri arhiiviandmetele ligipääs vajalik ning millised õiguslikud tagajärjed sellega isikule kaasnevad. Eelnõust aga ei selgu, mis eesmärgil, milliste ülesannete täitmisel ja juhtudel on Finantsinspektsioonile juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele vajalik ning millised on sellise andmete töötlusega kaasnevad õiguslikud tagajärjed isikule. Ainus Finantsinspektsiooni poolt karistusandmete töötlemist reguleeriv norm on esitatud eelnõu § 11 lg 1 punktis 4, mis sätestab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tohib pädev asutus tugineda kehtivatele karistustele. Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114 ei kohusta pädevat asutust maine hindamisel kontrollima ega võtma arvesse, kas hinnatav isik on olnud mis tahes ajal ja mis tahes teo eest süüdi mõistetud, vaid seda, et isik peab tõendama, et tal puuduvad karistusregistris kanded (kehtivate) süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja/või puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, sealhulgas maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses  rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või pettuse või ametialase vastutusega. Täpsem regulatsioon, sealhulgas kontrolli eesmärk, ulatus, viis ning pädeva asutuse ülesanded kontrolli teostamisel tuleb liikmesriigil sõltuvalt oma siseriiklikust õigusest vastavalt siseriiklikult ammendavalt reguleerida. Märgime, et juhul, kui pädeval asutusel on eesmärkide täitmiseks põhjendatud saada andmeid karistusregistri arhiivist (st kustunud karistuste kohta), eeldab see lisaks andmete töötlemise aluseks oleva selge regulatsiooni sätestamist ning muudatusi KarRS §§- des 5 ja 20 ka eelnõu seletuskirjas olulisemalt põhjalikumat mõjude analüüsi hinnatava isiku õigustele, muuhulgas sisaldama põhjalikku proportsionaalsuse analüüsi, sest tegemist on olulise riivega isiku põhiõigustele. 8. Eelnõu §-ga 54 täiendatakse majandustegevuse seadustiku Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud. JuM üldosa seaduse (MSÜS) § 2 lõiget 4 punktiga 61 , millega välistatakse MSÜS-i kohaldamine krüptovarateenuse osutajana ja krüptovara emitendina tegutsemisele. Seletuskirjas on välistamise kohta märgitud, et muudatuse puhul, sarnaselt teistele finantsjärelevalvesubjektidele, on tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega. Kuigi üldiselt on arusaadav, et kuna teenus on eriseadusega detailselt reguleeritud ning selle iseärasustest tulenevalt ei ole MSÜS-i kohaldamine otstarbekas, tuleks ka seletuskirjas see põhjus välja tuua. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. II. Normitehnilised ja keelemärkused 9. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud JuM eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 10. 1. EL õigusaktidest otseselt mittetulenevad meetmed Selgitatud Eelnõu ja MiCA määruse üheks MKM vajavad täiendavat põhjendamist ning tuleks vältida eesmärgiks on tagada, et ülereguleerimist krüptovaraturu osaline on hästi juhitud ja krüptovara kliendid on Eelnõu mõte on tagada teatud EL õigusaktide hästi kaitstud, sh krüptovaraga rakendamine Eesti õiguses, kuid kõik eelnõus valitud seotud pettuste eest. Selle meetmed, st ettevõtjatele kehtestatavad kohustused ja saavutamiseks on eelnõus ette nõuded ei tulene otseselt nimetatud õigusaktidest. Peame nähtud (vähemalt) nelja-silma oluliseks, et need kohustused ja nõuded, mis EL printsiibi rakendamine. õigusaktidest ei tulene ja on liikmesriigi enda otsustada, Eesmärgiks on vältida olukordi, oleksid samuti põhjendatud. Täpsemalt tuleks kus vaid üks isik saab põhjendada, miks just sellised meetmed valitud on, sh ka ainuisikuliselt teha otsuseid, mis kas need on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivad võivad kahjustada krüptovara ning proportsionaalsed. klientide huve. Seega suurendab nelja silma printsiibi rakendamine Põhjendamist vajavad näiteks valitud nõuded ja otsuste ja tegevuste läbipaistvust piirangud juhatuse liikmete arvule (§ 6 lg 3) ning ning aitab tagada, et otsused on krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi õiglased ja usaldusväärsed. ümberkujundamisele (§ 18). Miks on just selliseid Lisaks, kui on üks juhatuse liige piiranguid ja nõudeid vaja ja miks ei ole võimalik ja ta lahkub või on pikemat aega krüptovaraturu reguleerimise eesmärki (s.o toetada kättesaamatu, võib see oluliselt innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal mõjutada ettevõtte juhtimist. investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus) muude meetmetega saavutada? Kuna MiCA määrus ei reguleeri  ühinguõigust, on ka Eeltoodud põhjendustest sõltub ka asjaolu, kas on krüptovaraturu osaliste suhtes, põhjendatud antud valdkonna reguleerimine Eesti analoogselt teiste finantssektori õiguses karmimalt, kui EL õigusaktid seda ette näevad. ettevõtjatega ette nähtud EL õigusaktidega võrreldes karmimalt reguleerimine sektoripõhised täpsustused seoses saab olla põhjendatud vaid juhul, kui see on turu ettevõtja ümberkujundamise, olukorda arvestades tõepoolest vajalik ja eesmärgi ühinemise ja jagunemisega. saavutamiseks kõige sobivam viis. 11. 2. Üleminekuperioodi lühendamine vajab täiendavat Osaliselt Eelnõus on üleminekuperioodi MKM põhjendamist arvestatud muudetud ning see on esialgu ette nähtud 6 kuu asemel 12 kuud ehk Eelnõuga rakendatav EL määrus 2023/1114 (nn MICA) see on 2026. aasta 1. jaanuarini. lubab liikmesriikidel otsustada lühendada juba tegutsevate ettevõtjate üleminekuperioodi kestust (st mis Üleminekuperioodi pikendamisel ajaks peavad juba tegutsevad krüptoturu osalised oma on lähtutud Euroopa tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima) juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida asutuse soovitusest liikmesriikide kohaldatakse enne MICA rakendamist, on leebem kui rahandusministritele (majandus- MICA määrus. Eelnõu seletuskirjas (lk 12) on vaid ja rahandusnõukogule - ECOFIN). põgusalt välja toodud, et Eestis hetkel kehtivas ESMA soovitus on kaaluda regulatsioonis (rahapesu ja terrorismi rahastamise valikulise üleminekuperioodi tõkestamise seaduses) on nii rangemaid kui leebemaid piiramist 12 kuuni. sätteid, kuid hinnanguliselt on regulatsioon leebem. Väljavõte ESMA kirjast Peame vajalikuks siiski põhjalikumat analüüsi ja rahandusministritele: As most of argumente, miks on hinnatud Eestis kehtiv regulatsioon the existing national regimes are leebemaks ning seetõttu lühendatud üleminekuperioodi. far less comprehensive than See on oluline, kuna ettevõtjad on juba kehtiva MiCA, clients could face higher regulatsiooni valguses teinud arvestatavaid risks of detriment with some väljaminekuid vajalike dokumentide koostamiseks ja entities applying less protective tähtajatu tegevusloa saamise menetluseks, ning nüüd rules up until 1 July 2026, while tuleb neil taas vastavad väljaminekud teha. See koormab other entities would apply MiCA ettevõtjaid, mistõttu on asjakohane, kui requirements from 30 December üleminekuperiood on nende jaoks võimalikult mõistlik. 2024. Based on a recent stocktaking exercise conducted by ESMA, the grandfathering clause could theoretically apply to more than two thousand entities in the EEA currently registered under these national regimes. With this in mind, we invite Member States to consider reducing the duration of the grandfathering clause to a maximum of twelve months, in particular with respect to entities that have not been through a fully-fledged authorisation process and that are not yet subject to effective supervision in the EU. Seletuskirja punktis 2.4.2 B on MiCA regulatsiooni ja RahaPTS võrdlus. Kuigi RahaPTS kohaselt on VASPile kohalduvad kapitalinõuded kõrgemad kui  MiCA miinimumnõuded, on MiCA määrus oluliselt detailsem kui RahaPTS. 12. 3. Märkused tegevusloata väikefondi valitsejaid Arvestatud IFS § 453 lõikest 7 (uues MKM puudutavate muudatuste kohta – sõnastuste sõnastuses lg 9) on punkt 5 välja täpsustamine jäetud. Eelnõuga muudetakse investeerimisfondide seaduse § Paragrahvi struktuuri ja lõike 6 453 nii, et lg 6 võimaldab Finantsinspektsioonil sõnastust on muudetud, et oleks väikefondi valitsejate registreerimisavaldused teatud selge, millal võidakse nõuda juhtudel läbi vaatamata jätta. Seletuskirja kohaselt on puuduste kõrvaldamist ja millal muudatuse eesmärk, et Finantsinspektsioon ei peaks võib taotluse läbi vaatamata jätta. menetlema oluliste puudustega taotlusi. Samas on säte sõnastatud selliselt, et ei ole selge, millistel juhtudel saab avaldust läbi vaatamata jätta ning millistel juhtudel tuleks seda siiski menetleda või puuduste kõrvaldamist nõuda. Eelnõukohast investeerimisfondide seaduse § 453 lg 6 sõnastust tuleks täpsustada nii, et oleks selge, millal saab avalduse läbi vaatamata jätta. Sama paragrahvi lõikes 7 täiendatakse aluseid, millal Finantsinspektsioonil on õigus jätta registreerimisavaldus rahuldamata. Muu hulgas juhul, kui taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Meie hinnangul on tegemist üsna subjektiivse alusega, mis ei anna avalduse esitajale mingit ettenähtavust ega õiguspärast ootust selle rakendamisel. Meie hinnangul tuleks eelnõukohases investeerimisfondide seaduse § 453 lg 7 punktis 5 toodud avalduse rahuldamata jätmise alust selguse ja ettenähtavuse huvides piiritleda või eelnõust välja jätta 13. MKM täiendav kommentaar e-kirja teel lihtsustatud Vt selgitust märkuse 105 juures. tegevusloa menetluse kohta. SISEMINISTEERIUM 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) Mitte RahaPTS kohaldub Eesti SiM 2023/1114 võimaldab pakkuda krüptovarateenuseid arvestatud tegevusloaga teenuspakkujatele. piiriüleselt. Teenuste piiriülene pakkumine paratamatult RahaPTS-i kohaselt raskendab õiguskaitseasutuste tööd. Seetõttu on oluline, virtuaalvääringu teenuse pakkujad et kõik osapooled on allutatud ühetaolistele reeglitele, ja pärast KrÜTS-i vastu võtmist ka milles on määrava tähtsusega kliendi isikusamasuse peaaegu kõik krüptovarateenuse tuvastamine ning tunne oma klienti põhimõtte osutajad on kohustatud isikud, järgimine. Kogutud andmed peavad olema kellel on kohustus teenuse kättesaadavad õiguskaitseasutustele. Kui teenuse osutamisel teostada isikusamasuse osutaja ei asu füüsiliselt Eestis, võib asutuse ülesannete tuvastamine ja kohaldada muid täitmiseks vajalike andmete saamine osutuda hoolsusmeetmeid. keeruliseks, kui mitte võimatuks. Hoolsusmeetmetega kogutud andmed ja dokumendid tuleb Eeltoodust tulenevalt peab olema võimalus vastavalt RahaPTS-is sätestatule sanktsioneerida teenuse osutajad, kes asutuse küsitud säilitada. Osaliselt on nende andmeid ei esita ja õiguskaitseasutustega koostööd ei kohustuste eesmärgiks tagada, et tee. Teeme ettepaneku vajadusel eelnõu vastavalt andmed oleksid vajadusel täiendada. kättesaadavad õiguskaitseasutustele. Samad  kohustused on ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, seega ka piiriülese teenuse osutamisel on krüptovarateenuse osutajal kohustus hoolsusmeetmeid kohaldada ja nende kohaldamisega kogutud informatsiooni säilitada. Seadusest tulenev kohustus klientide kohta andmeid koguda ja neid säilitada on kehtiv ka praegu. Kui on esinenud juhtumeid, kus õiguskaitseasutuse töö on olnud takistatud andmete puudumise tõttu, siis võib olla pigem küsimus õiguse rakendamises. NRA, MONEYVAL hindamine ja RAB-i uuringud näitavad, et osad virtuaalvääringu teenuse pakkujad pole kõiki seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, mille tulemuseks võib olla ka see, et hilisemate menetluste käigus puuduvad neil õiguskaitseasutuse poolt küsitavad andmed. Krüptovarateenuse osutaja kohustus teha kriminaalmenetluse või väärteomenetluse raames koostööd õiguskaitseasutusega tuleneb KrMS-ist ja VTMS-ist. Kriminaal- ja väärteomenetlust puudutavad küsimused ei kuulu käesoleva eelnõu skoopi. 16. Samuti on tähtis, et teenusepakkujal on iga kliendi Selgitatud RahaPTS § 21 lg 1 punkti 4 SiM kohta minimaalselt lisaks tunne oma klienti põhimõtte kohaselt on kohustatud isik protsessis küsitud alusandmetele (isikut tõendava kohustatud tuvastama kliendi ja dokumendi andmed, foto, elukoht, pangakonto number, asjakohasel juhul tema esindaja IP-aadress) ka toimiv e-postiaadress ja isikusamasuse ning säilitama isiku mobiiltelefoninumber. Teeme ettepaneku eelnõu ja asjakohasel juhul tema esindaja vastavalt täiendada. kohta mh sidevahendite andmed. RahaPTS § 22 lg 1 punkti 4 kohaselt on kohustatud isik kohustatud tuvastama Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasuse ja säilitama tema mh juriidilise isiku sidevahendite andmed. Sidevahendite andmete kogumise kohustus on juba kehtivas seaduses olemas. 17. Eelnõu §-s 25 sätestatakse Finantsinspektsiooni Mitte Vastavalt FIS § 54 lg 4 p 11 on FI-l SiM õigused. Finantsinspektsioonil on järelevalvetegevuse arvestatud õigus julgeolekuasutustele  eesmärgil punkti 4 kohaselt õigus saada otse ja julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja viivitamatult teavet kliendi või siseteavet valdava isiku § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja täitmiseks kuritegude ennetamisel krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta. ja tõkestamisel ning riigisaladuse Punkti 5 kohaselt on õigus saada pangasaladust ja salastatud välisteabe seaduses sisaldavaid andmeid krüptovarateenuse osutaja ja tema nimetatud julgeolekukontrolli klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on teostamiseks avaldada edasi antud krüptovarateenuse osutaja ülesanded. konfidentsiaalset teavet ja finantsjärelevalve tulemusi. Oleme seisukohal, et samasugused õigused peab olema Julgeolekuasutuste üldpädevused ka ametil riigi julgeoleku tagamisel (sh julgeoleku tagamisel (sh julgeolekukontrolli tegemisel) ja kriminaalmenetluse julgeolekukontrolli tegemisel) ja läbiviimisel. Teeme ettepaneku eelnõu vastavalt kriminaalmenetluse läbiviimisel ei täiendada. kuulu käesoleva eelnõu skoopi. 18. Ühtlasi täiendatakse eelnõuga Finantsinspektsiooni Selgitame Juhime tähelepanu FIS § 54 lg 4 SiM seaduse §-i 48. Kõnealune muudatus võimaldab punktile 11. Nimelt on Finantsinspektsioonil esitada andmeid finantsjärelevalve käigus Rahandusministeeriumile, Rahapesu Andmebüroole ja finantsjärelevalve subjektilt või Eesti Pangale. Finantsinspektsioonil peab olema õigus muudelt isikutelt või asutustelt esitada andmeid ka Kaitsepolitseiametile saadud konfidentsiaalse teabe ja julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete finantsjärelevalve tulemusi täitmiseks. Teeme ettepaneku eelnõu vastavalt kajastavate dokumentide täiendada. avaldamine lubatud olemasoleva teabe ulatuses julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks. 19. Lõpetuseks jääb ebaselgeks, millised on tegevusjuhised Selgitatud Terrorismi rahastamise kahtluse SiM turuosalistele terrorismi rahastamise kahtluse korral. korral peab teenuse osutaja Praeguse praktika kohaselt teenuse osutaja lõpetab teavitama viivitamata, kuid mitte kliendisuhte ja annab õiguskaitseorganitele umbes kolm hiljem kui kaks tööpäeva pärast päeva seisukoha kujundamiseks, misjärel tagastab tegevuse või asjaolude tuvastamist kliendile vahendid. See on liiga lühike periood, mis RAB-i (RahaPTS § 49 lg 1). toob paraku kaasa olukorra, kus ei ole võimalik Tehingute tegemised tuleb teate kriminaalmenetluslikult tõendeid koguda ega vahendeid tegemiseni edasi lükata. Kui arestida või konfiskeerida. tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, selle tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku terrorismi rahastamise toimepanija tabamist, tehakse tehing ja pärast seda esitatakse teade RAB-ile (RahaPTS § 49 lg 6). Üldreegel on, et tuleb edasi lükata ja võimalus tehingut teostada on erand, mida tuleb tõlgendada kitsalt ja mille üldjuhud võiksid olla kirjeldatud RAB-i juhendis. Teate põhjal saab RAB tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või muu rahapesu või  terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates ja pikendada seda piirangut täiendava 60 päeva võrra (RahaPTS § 57). See 30+60 päeva on ette nähtud piisavate tõendite kogumiseks, et otsustada, kas tuleks algatada kriminaalmenetlus. Teenuseosutajate poolt enne kahtlase tehingu teadet või enne RAB-ilt tagasiside saamist ühepoolselt kliendisuhte lõpetamine võib olla vastuolus RahaPTS-iga, RahaPTS-i eesmärgi, RAB-i juhiste ja rahvusvaheliselt tunnustatud parimate praktikatega. Sellisel juhul peaks KAPO koostöös RAB- iga vaatama üle juhendid, tegevuspraktikad ja vajadusel ka koolitama teenuseosutajaid, et võimaldada KAPO-l ka praktikas kasutada seadusest tulenevaid terrorismi rahastamise tõkestamiseks ette nähtud meetmeid. RAHAPESU ANDMEBÜROO 20. Toetame krüptovaraturu seaduse kehtestamist ja Teadmiseks võetud. RAB eelkõige järelevalvesubjektide viimist Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) järelevalve alla. Olles läbi vaadanud kooskõlastamiseks edastatud seaduse eelnõu ja seletuskirja, esitab RAB alljärgnevad märkused ja muudatusettepanekud. 21. 1. Seaduse eelnõu §-id 14–16 sätestavad krüptovaraturu - RAB osalise aruandluskohustuse Finantsinspektsioonile ja audiitorkontrolli nõuded. 21.1. 1.1. Kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise Arvestatud Seadusesse on lisatud RAB tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) §-i 723 lõike 4 rakendussättena § 1185, mille kohaselt peab audiitorettevõtja kontrollima kohaselt ei pea audiitorettevõtja virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kontrollima omavahendite nõuetele kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga vastavust ega RAB-ile esitama ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite kohta kehtestatud majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase nõuete täitmise aruannet, kui arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale (edaspidi VASP-i tegevusluba on kehtetuks VASP) ja Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB). tunnistatud tulenevalt asjaolust, et RAB-i tegevusloaga VASP-idel on kohustus esitada ettevõtjale on väljastatud audiitoraruanne hiljemalt 30.06.2025 (kui nende krüptovarateenuse osutaja majandusaasta on 01.01–31.12). Hetkel jääb tegevusluba või on möödunud selgusetuks, kas seaduse jõustumisel VASP-id peavad kuupäev, mil kõik VASP-ide esitama audiitoraruanded (kes neid sisuliselt hindama tegevusload on kehtetuks hakkab) veel RAB-ile või juba FI, kelle järelevalve alla tunnistatud.  VASP-id lähevad alates 01.07.2025. Teeme ettepaneku eelnõud täpsustada, kas VASP-idel on kohustus esitada 01.01.2024–31.12.2024 majandusaasta audiitoraruanne RAB-ile ja kui on, siis kumb (RAB või FI) hakkab neid sisuliselt hindama. Pakume välja ka alternatiivi, et erisusena ei kohustata VASP-e esitama 30.06.2025 audiitoraruannet, kuna RAB-i poolt antud VASP-ide tegevusload tunnistatakse kehtetuks alates 01.07.2025. 21.2. 1.2. RahaPTS § 541 lõike 3 kohaselt esitavad RAB-ile Selgitatud RAB-ile jääb õigus RahaPTS § 541 RAB regulaarset aruandlust lisaks krediidiasutustele edaspidi lõike 3 kohaselt kehtestada ka VASP-id (rahandusministri 12.09.2023 määrus nr aruandluskohustus 34). Saame aru, et eelnõu raames nimetatud paragrahvi finantseerimisasutustele ja sisu ei muutu. Toome välja, et RAB-ile on ka edaspidi vastavalt käesoleva eelnõu rahapesu riskide hindamiseks aruannetes esitatav info muudatustega on äärmiselt vajalik. krüptovarateenuse osutajad Eelnõu raames vajaks reguleerimist ka FI õigused finantseerimisasutused. Eelnõuga edaspidi viidatud aruandlusega esitatud infot saada. plaanitakse FI-le anda õigus küsida aruandlust krüptovarateenuse osutajatelt. FI ja RAB saavad infot vahetada ja koostööd teha, lähtudes mh RahaPTS § 64 lõikest 6, § 67 lõigetest 1 ja 12 ning FIS §-dest 479 ja 48. Lisaks on võimalik analoogselt krediidiasutuste aruandlusele määruses sätestada, et FI esitatavaid aruandeid edastatakse ka RAB-ile. Seaduse tasandil pole muudatusi vaja ja piisab määruste muutmisest. Esialgse plaani järgi VASP-id jätkavad aruandluse esitamist RAB-ile, kuni oma tegevuse lõpetamiseni. Krüptovarateenuse osutajad hakkavad aru andma FI-le, kes omakorda esitab kõik RAB-i jaoks vajalikud andmed RAB-ile. Kui RAB-il on vaja andmeid, mida FI ei vaja, siis saab määrusega kehtestada ka eraldiseisva aruandluskohustuse RAB-i ees. 22. 2. Rakendussätete 2. jao „Muudatused kehtivates Arvestatud Eelnõusse on lisatud täpsustus, et RAB seadustes“ §-s 56 on toodud RahaPTS muudatused, tegevusloa muutmist ei saa taotleda mille punkti 29 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 1184 alates 2026. aasta 1. jaanuarist. virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba. Eelviidatud sätte lõike 1 kohaselt ei saa ettevõtja taotleda käesoleva seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba või tegevusloa muutmist alates 2024. aasta 30. detsembrist. Viidatud lõige on problemaatiline olukorras, kus RAB-i tegevusloaga VASP näiteks muudab juhatuse liiget, vahetab kontaktisikut või tegevuskohta ja on kohustatud nendest muudatustest teavitama RAB-i 30 päeva ette. See VASP ei pruugi FI-le tegevusloa taotlust esitada ja soovibki tegutseda RAB-i tegevusloaga kuni 01.07.2025, mil RAB-i tegevusload  muutuvad kehtetuks. Võib ka juhtuda, et juhatus lahkub või kontaktisik lahkub töölt, aga selleks viimaseks pooleks aastaks on neil kohustus majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR) esitada õigeid andmeid. Teeme ettepaneku seaduses täpsustada, et VASP-ide poolt tegevusloa muutmise taotlus on mingil ajaperioodil pärast 30.12.2024 jätkuvalt lubatav, näiteks kuni 01.05.2025. 23. 3. RahaPTS § 1184 lõikes 3 sätestatakse Mitte Tegevusluba on haldusakt. RAB virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks arvestatud Vastavalt HMS-ile haldusakt kehtib muutumise tingimused. Viidatud sätte kohaselt muutub kuni kehtetuks tunnistamiseni, tegevusluba kehtetuks FI-lt tegevusloa saades või kehtivusaja lõppemiseni, hiljemalt 2025. aasta 1. juulist. Teeme ettepaneku haldusaktiga antud õiguse lõpliku täpsustada eelnõud, või minimaalselt seletuskirja, et realiseerimiseni või kohustuse RAB-i väljastatud tegevusload muutuvad 01.07.2025 täitmiseni, kui seadus ei sätesta saabudes automaatselt kehtetuks ning RAB ei pea teisiti. Reeglina sellises olukorras selleks andma eraldi haldusakti. tuleks tegevusluba kehtetuks tunnistada teise haldusaktiga. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine mõjutab oluliselt subjektide õigusi. Haldusakti tegemine võimaldab tegevusloa kehtetuks tunnistamisel oma õigusi kaitsta, kohustab haldusakti tegijat haldusaktist puudutatud isikut teavitama ja annab selguse haldusakti jõustumisest. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korralduses muudatuste tegemise tingimustes ja korras pole siiani muudatusi tehtud seoses olukordadega, kus tegevusloa tingimused muutuvad või kui tegevusloa väljastaja muutub. Kehtetuks tunnistavate tegevuslubade hulk pole käesoleval juhul pretsedenditult suur. Varasemalt on RAB lühikese aja jooksul ka suurema hulga tegevusluba kehtetuks tunnistanud. Kuna kehtetuks tunnistamise aeg on teada, siis RAB saab selle sündmuse saabumiseks ka varakult ettevalmistusi teha. 24. 4. KrüTS-i seletuskirja punkt 2.5 selgitab väikefondi Vt 24.1 ja 24.2. RAB valitsejate täiendavat reguleerimist. Selle kohaselt muudetakse eelnõuga investeerimisfondide seaduse (edaspidi IFS) tegevusloata väikefondi valitsejaid (edaspidi väikefondi valitsejad) reguleerivaid sätteid. 24.1. 4.1. Täiendavad nõuded väikefondi valitsejatele on Selgitatud Isikud, kellel ei ole RahaPTS RAB toodud eelnõu §-s 50. Eelnõust ei selgu, kas FI kohast tegevusloa kohustust on registreeringuga väikefondi valitsejatel kehtib ka nimetatud RahaPTS § 70 lõikes 2, edaspidi täiendavalt RAB-ilt tegevusloa taotlemise seejuures viitab selle lõike punkt 1 kohustus või see kohustus kaob. Teeme ettepaneku isikutele, kellele on väljastanud selles osas eelnõud ja/või seletuskirja täpsustada, tegevusloa Finantsinspektsioon. lisades näiteks selgituse, et väikefondi valitsejatel Kõnealused väikefondi valitsejad ei  kehtib jätkuvalt pärast registreeringu saamist kohustus tegutse tegevusloa alusel. Nemad taotleda tegevusluba RAB-ilt. üksnes registreerivad oma tegevuse Finantsinspektsioonis. Nii on see ka kehtiva IFS kohaselt. Seega on tegevusloata väikefondi valitsejatel endiselt kohustus RahaPTS § 70 kohaselt tegevusluba RAB-lt taotleda. 24.2. 4.2. Täiendavalt ei reguleeri kehtiv RahaPTS ega IFS Mitte Kehtiv regulatsioon ei takista RAB täna selgesõnalisena, mis hetkest peaks taotlema arvestatud väljakujunenud praktika jätkumist, tegevusluba RAB-ilt väikefondi valitseja, kes FI kus esmalt registreeritakse tegevus tegevusluba ei vaja, kuid on kohustatud ennast FI-s Finantsinspektsioonis ja seejärel registeerima. RAB-i hinnangul saab seda teha pärast FI- taotletakse tegevusluba RAB-lt. s registreerimist ehk pärast FI vastava Kokkuvõttes on oluline, et isikul menetlustoimingu tegemist (RAB on avaldanud ka oleks olemas tegevusluba RAB-lt sellekohase suunise oma veebilehel: ja ta oleks oma tegevuse FI-s https://fiu.ee/uudised/muutunudvaikefondi-valitsejate- registreerinud. Nende kahe tegevusloa-taotlemise-kord). taotlemise järjekorra kehtestamist Teeme ettepaneku täiendada RahaPTS §-i 70 lisanduva seaduses ei pea me vajalikuks. tingimusega, et väikefondi valitseja, kes on kohustatud oma tegevuse FI-s registreerima, saab esitada tegevusloa taotluse finantseerimisasutusena tegutsemiseks pärast FI-s registreerimist. 25. 5. RAB-i hinnangul vajab täpsemat regulatsiooni ka FI Selgitatud FIS § 48 lg 1 sätestab, et FI-l on RAB ja RAB-i vahel andmete jagamise õigus. Nimelt, kui FI õigus taotluse alusel saada RAB-ilt alustab VASP-i osas tegevusloa andmise menetlust, teavet, mis on vajalik FI ülesannete võib tekkida 3 vajadus küsida RAB-ilt detailset täitmiseks. Järelikult FI-l on õigus informatsiooni mõne konkreetse VASP-i kohta, kes oma ülesannete, sh tegevusloa omab või omas RAB-i luba. Teeme ettepaneku väljastamise menetluses, täitmiseks täiendada KrüTS-i, et juhul kui FI-lt tegevusluba vajalikku informatsiooni küsida taotlev VASP on omanud või omab RAB-i tegevusluba, RAB-ilt ja RAB-il on kohustus ka saab FI küsida RAB-ilt informatsiooni järelevalve vastata. käigus kogutud andmete kohta. 26. 6. Hetkel on reguleerimata andmete säilitamise Arvestatud Seadusesse lisati andmete RAB kohustus pärast VASP-i tegevusloa lõppemist. Hetkel säilitamise raamistik, mis tagab, et kehtiva RahaPTS § 724 lõike 8 kohaselt on andmete RahaPTS-i alusel säilitatavaid säilitamise kohustus RAB-i nõudel 5 aastat pärast andmeid, dokumentide koopiaid ja tegevusloa lõppemist. Teeme ettepaneku muuta dokumente säilitatakse edasi pärast RahaPTS-i ja sätestada, et kõigil VASP-idel, kelle VASP-i tegevusloa kehtetuks tegevusluba muutub kehtetuks FI-st loa saamisega või muutumist. tähtaja saabumisega, peavad andmeid säilitama 5 aastat pärast RAB-i tegevusloa lõppemist. 27. 7. Väga olulisena juhime tähelepanu probleemile seoses Selgitatud Nagu ka seletuskirja ebasoovitavate RAB VASP-idega, kes ei soovi FI-lt tegevusluba taotleda ja mõjude osas on välja toodud, kelle tegevusluba muutub kehtetuks tegevusloast nõustume, et kehtiva regulatsiooni loobumist või tähtaja saabumisega 2025. aastal. Juhul, puudus ongi see, et RahaPTS ei näe kui need VASP-id lahkuvad turult, puudub RAB-il ette spetsiifilisi kliendikaitse nõuded meetmed klientide ja investorite vara kaitsmiseks, et tegevust lõpetavale virtuaalvääringu viimased saaks VASP-i tegevuse lõppedes oma nõuded teenuse pakkujale. Tegevuse rahuldatud. Palume ministeeriumil mõelda, kas ja lõpetamine toimub äriseadustikus kuidas antud olukord õiguslikult lahendada. sätestatud korras. Kuna viidatud probleem seoses VASP-i tegevuse lõpetamisega on esinenud aastaid, ei saa öelda, et eelnõu tooks otseselt kaasa täiendavaid riske klientidele,  küll võib eelnõu suureneda riski, et VASP peab tegevuse lõpetama ja sealtkaudu avaldub mõju klientidele. Käesoleva eelnõuga tagatakse klientide vara parem kaitse, kuivõrd selleks, et MiCA määruse alusel tegutsev krüptovarateenuse osutaja saaks tegevust lõpetada, peab ta peab saama selleks FI loa. Teenuseosutaja peab hindama enda lõpetamise mõju klientide huvidele. Samuti peab ta kinnitama, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krüptovarateenuse osutajale. MiCA tegevusloaga teenusepakkujate konkurentsivõimet klientide silmis võiks tõsta MiCA-st tulenevate kaitsemehhanismide rakendamine. MICA tegevusloa konkurentsieelised saaksid motiveerida teenuspakkujaid kiiremini minema üle MICA alusel väljastatud tegevusloale, mis omakorda tõstaks kiiremine klientide vara kaitsetaset ja kiirendaks Eestis üleminekut MICA-le. Eelnõusse on lisatud täpsustus, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. FINANTSINSPEKTSIOON 28. Pädev asutus Selgitatud Seletuskirjas on esitatud pädeva FI 1. Eelnõu kohaselt hakkab krüptovaraturu osaliste üle asutuse määramise selgitused. järelevalvet teostama FI, elik saab Euroopa krüptovaraturgude määruse (edaspidi ka MiCA) tähenduses pädevaks asutuseks. Täna kuuluvad virtuaalvääringu teenuse pakkujad, ehk tulevased krüptovaraturu osalised, Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) järelevalve alla. Seega on täna, mõneti küll lihtsustatumal kujul, krüptovarade regulatsioon ja järelevalve läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) juba olemas. Seega KrüTS-i sellisel kujul jõustumine tooks kaasa olulise järelevalvemudeli muudatuse, kus kogu senine virtuaalvääringu teenuse valdkonna järelevalve  võetakse RAB-lt ja antakse üle FI-le. Kuigi seletuskirjas on välja toodud selgitused, mille tõttu on pädevaks asutuseks määratud Finantsinspektsioon, siis meie hinnangul krüptovaraturgude määruse rakendamisel Eestis oleks põhjendatud rohkem võtta arvesse ka riskikeskkonda, mis sedalaadi äritegevusega kaasneb. Krüptovaraturu valdkonna üks olulisemaid järelevalve valdkondi oli ja on ka tulevikus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega tegelemine. Ka RAB on virtuaalvääringu teenuse osutajate riskide hulgas oma 2022. aasta aruandes toonud välja, et virtuaalvääringuid kasutatakse järjest sagedamini kuritegelikel eesmärkidel, nii kuriteo toime panemiseks, kui ka kuritegelikul teel saadud vara jälgede peitmiseks. Osundame, et vastavas valdkonnas on täna RAB-il mehitatud tugev kompetents ning väga hea vastava sektori tundmine. FI-l oleks sedalaadi kompetents vaja suures ulatuses täiendavalt luua, mis toob kaasa arvestatavad kulud finantsjärelevalve mehitamise näol. Kui RAB-lt vastav järelevalve võetakse ära, on oluline, et sedalaadi üleminek toimub korrapäraselt nii FI kui turuosaliste vaatest. Muuhulgas on vaja anda piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks ja uute nõuetega kohanemiseks, sealhulgas on vaja lahendada nii rahaliste ressursside (elik vastus küsimusele, kes tekkivad järelevalve korraldusega seonduvad kulud kinni maksab) kui ka RAB-is oleva erialateadmistega isikute ületoomine FI-sse võimalikult varajases faasis. Siinjuures rõhutame üle, et MiCA ja Eelnõuga kaasnevaid kohustusi ei ole võimalik täita tänase FI mehitatuse ega olemasolevate ressurssidega, seda põhjusel, et ka täna on FI-l suurel hulgal finantssektori üleseid järelevalvelisi kohustusi ning see raamistik eelduslikult suurendab olulisel määral finantsjärelevalve all olevate isikute ringi (umbes 25- 45%). Arvestades, et täna asub vastav virtuaalvääringute kompetents RABis, peaks vastava valdkonna erialateadmine (töötajad) liikuma FI-sse koos Eelnõuga antavate kohustustega. Seega on endiselt reguleerimata ja lahendamata Eelnõu ja MiCA rakendamise praktilised küsimused, mis uute finantsjärelevalve subjektide järelevalve kohustusega kaasnevad. FI ei pea õigeks lahendust, kus teised järelevalvesubjektid peaksid maksma kinni krüptovara turu ületoomise FI-sse ja selle rakenduse protsessi, kuna tegu on arvestatavate kuludega. 29. Järelevalve finantseerimine ja ettemaksu Teadmiseks Kahjuks on täna väga keeruline FI kehtestamine võetud/ hinnata, kas ja kui palju seni RAB- 2. Jätkuvalt peame vajalikuks rõhutada, et selgitatud i juures virtuaalvääringu Finantsinspektsiooni poolt krüptovaraturu järelevalve tegevusloa saanud isiku oma teostamiseks tuleb finantsjärelevalve finantseerimisel tegevuse nö ümber kujundab ja ja rahastamisel lähtuda vähemalt järgmistest taotleb edaspidi krüptovarateenuse printsiipidest: - järelevalve peab olema vastava sektori osutamise luba FI-lt. Lisaks ei ole enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus ka teada, kas ja kui palju on täiesti neid kulusid maksaksid teised finantsjärelevalve uusi teenuseosutajaid (sh ka subjektid; - järelevalve peab olema kulupõhine, st tuleb välisriikidest pärit isikuid). Seega luua olustik, kus tegevusloa menetlus ja järelevalve on on täpset mõjuanalüüsi koostada tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast sisuliselt võimatu. alates; - rahastus peab olema piisav, et tagada kvaliteetne järelevalve teostamine. Kui FI hinnangul on ühte tegevusloa nn menetlemise kulu ca Eelnõu kontekstis on oluline järelevalve teostamisel 20 000 eurot, siis paraku ei saa me eristada kahte suuremat blokki, st i) tegevusloa eelnõuga kehtestada nii suurt menetlus ja nö esimese aasta järelevalve ning ii) pidev tegevusloa taotlemise tasu kuna järelevalve. Eelnõus puudub lahendus selle kohta, et see oleks väga ebaproportsionaalne kuidas tagada FI rahastamismudel järelevalve teistes finantssektori valdkondades teostamiseks nö esimesel aastal, st MiCA loa taotlejatega. Seetõttu oleme rakendusfaasis. Rõhutame, et uute eelnõus jätkuvalt jäänud selle järelevalvesubjektide üle järelevalve teostamise tõttu ei juurde, et krediidiasutuste loa tohi kannatada olemasolevate järelevalvesubjektide üle taotlemise menetlustasu saab järelevalve tegemine, sh ei või tekkida ka olukord, kus olema 5 000 eurot ja ülejäänud olemasolevad subjektid maksavad krüptovaraturu lubade puhul on 3 000 eurot (sh ka osaliste järelevalve kinni. Seega on väga oluline, et krüptovarateenuse osutjate puhul). Eelnõu mõjuanalüüsis oleks välja toodud põhjalik käsitlus Finantsinspektsiooni ressurssidele, mis annaks Küll aga oleme lisanud uude võimaluse hinnata, kas Eelnõuga kavandatavad eelnõu versiooni täienduse, mille ressursid võimaldavad ka reaalselt kavandatavaid kohaselt tuleb valgest raamatust muudatusi FI-l rakendada ning MiCA rakendamiseks teavitamise korral tasuda FI-le kuluv ressurss ei oleks subsideeritud teiste turuosaliste 1 000 euro suurune menetlustasu. poolt. Finantsinspektsiooni esmaste arvutuste pinnalt See peaks vähemalt mingilgi on näiteks ühe tegevusloa järelevalveliseks hinnaks määral vähendama nn kulude mitte vähem kui 20 000 eurot, samas on menetlustasu subsideerimist teiste subjektide määr ette nähtud vaid 3 000 eurot. Lisaks tegevusloa poolt. menetlusele kaasnevad krüptovarateenuse osutajatega ka teised menetlused, nt valge raamatuga seonduvad Mis puudutab esimest aastat, siis toimingud. Seega palume mõjuanalüüsis selgitada tuleb paratamatult vastavad kulud täpsemalt, et milline on tegelik menetlustasu kulu ühe katta muude FI tulude või tegevusloa puhul ja kuidas toimub krüptovaraturu reservide arvelt ning hiljem (s.t. osaliste järelevalve teostamiseks rahastamismudel järgmistel aastatel) saab vastavaid esimesel aastal, sest Eelnõus välja pakutud kulusid nö tasaarvestada suurema menetlustasu tegelikke kulusid/ressursivajadusi ära ei nn jooksva järelevalvetasu arvelt kata. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks (s.t mahuosa põhiste ja iga-aastaste krüptovaraturu järelevalve olema selles osas järelevalvetasude arvelt). kulupõhine. Teised järelevalvesubjektid ei peaks tasuma Eelnõu rakendamisega seonduvaid kulusid. Meie hinnangul peaksid nn Sellest tulenevalt on oluline Eelnõus ja/või jooksva järelevalvetasu %-ndi seletuskirjas täpsemalt välja tuua ja selgitada, kuidas vahemikud olema piisavad toimub nn esimese aasta järelevalve kulude katmine sobiliku mahuosa põhise ning vajalik oleks ettemaksu kriteeriumi kehtestamine. järelevalvetasu kehtestamiseks. Näiteks kui krüptovara Eelnõus on välja pakutud järelevalvetasude võimalikud vahendusteenuse maht on 20 mln arvestusalused. Rõhutame, et järelevalvetasu alused eurot (põhineb reaalselt ühel Eestis ning määrade vahemikud peavad olema sellised, mis asutatud ja VASP-i loa saanud võimaldavad FI tegevuse kulupõhist finantseerimist. isiku käibenäitajal), siis saaks Samuti leiame, et järelevalvetasude määrad peavad maksimaalne jooksev olema paindlikud ning vahemikud võimalikud laiad. järelevalvetasu olla 20 000 eurot.  Hetkel väljapakutud järelevalvetasude määrade puhul tekib küsimus, et mille pealt neid määrasid arvutada. Siiski, et vältida seda, et jooksev Leiame, et oluline on teha läbi testarvutused, et üldse järelevalvetasu ei kujuneks liialt tekiks arusaam millises summas järelevalvetasud madalaks, siis oleme muutnud eelkõige mahuosalt sinna vahemikku jäävad, kas on vastavaid vahemikke – uues eelnõu üldse kättesaadavad nende arvutuste aluseks olevad versiooni need määrad seega andmed (nt krüptovara väärtus) ning kas need määrad 0,005% - 0,5%. Seletuskirja on on piisavad kvaliteetse ja täieliku järelevalve lisatud ka mõningased teostamiseks. Testarvutusi tegemata ja nägemata on arvutuslikud näited selle kohta (vt võimatu anda hinnanguid Eelnõus kehtestatud lk 61). järelevalvetasu määradele ning nende asjakohasusele. Märgime siinkohal, et käesoleva vastuse teises osas Ettepaneku järelevalvetasude (sisulised kommentaarid), oleme teinud ettepaneku muutmiseks selliselt, et kui isikul järelevalvetasude muutmiseks selliselt, et kui isikul on on mitu tegevusluba, siis tuleb mitu tegevusluba, siis tuleb tasuda ka kõigi lubade eest tasuda ka kõigi lubade eest vastavat tasu. vastavat tasu, on küll arusaadav, kuid leiame, et käesoleva eelnõuga nii suuremahulist muudatust ei ole mõistlik teha (kuna puudutab kõiki FI subjekte ja eeldab seega põhjalikumat konsultatsiooni). 30. Rakendamine/RAB-i tegevuslubade kehtivus Vt selgitust märkuse 11 juures. FI 3. Juhul kui kogu krüptovaraturu järelevalve tõstetakse RAB-lt üle FI-le, siis tuleb Eelnõus ette näha selge regulatsioon seoses järelevalvetegevuse ülevõtmisega, mh puudutab see senise dokumentatsiooni, aruandluse ja muu olemasoleva informatsiooni üleandmist FI-le. Arvestades võimalikku suurt tegevuslubade taotluste mahtu MiCA ja KrüTS-i jõustumisel, on oluline, et kogu virtuaalvääringu teenusepakkujate järelevalve üleminek RAB-ilt FI järelevalve alla oleks võimalikult paindlik ja kaaluma peaks võimalikult pikaaegset üleminekuprotsessi. MiCA-t tuleb kohaldada alates 30.12.2024 ning artikkel 143 näeb ette üleminekumeetmed. MiCA artikkel 143 lõike 3 kohaselt krüptovarateenuse osutajad, kes osutasid oma teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel enne 30. detsembrit 2024, võivad jätkata tegutsemist kuni 1. juulini 2026 või kuni neile vastavalt artiklile 63 kas antakse tegevusluba või keeldutakse selle andmisest, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem. Liikmesriik võib otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele esimeses lõigus sätestatud üleminekukorda või lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse enne 30. detsembrit 2024, on leebem kui MiCA määrus. Finantsinspektsioon toetab võimalikult paindlikku ja MiCA tähtaegasid järgivat üleminekuperioodi kehtestamist. Kuna MiCA võimaldab virtuaalvääringu teenuse osutajatel senise tegevusloa alusel teenuseid osutada kuni 1.juulini 2026, siis tuleks ka Eelnõuga see võimalus ette näha. Võttes siinkohal arvesse ka  ühisrahastusmääruse rakendamisest saadud kogemust, kus menetlused on veninud mh seetõttu, et delegeeritud määruste jõustumine võttis väga kaua aega ning puudus selge raamistik tegevusloa taotluste menetlemiseks. MiCA artikli 139 lõike 2 kohaselt on antud Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, seda 36 kuu jooksul alates 29. juunist 2023. Seega võib ka MiCA rakendamisel tekkida samalaadne probleem, kus FI peab tegevuslubasid väljastama, kuid puuduvad jõustunud õigusaktid, millest lähtudes peab FI tegevuslubasid väljastama. Paindlikum ja pikem üleminekuperiood on vajalik ka selleks, et kui MiCA pädevaks asutuseks saab FI, siis nagu eelnevalt juba mainitud, on tegemist uute subjektide ringi ja uute järelevalveliste ülesannetega. Nende rakendamiseks on vajalik piisav mehitatus ja ressursside olemasolu, sealhulgas tuleb läbi viia vajalikud värbamised, koolitused, protsessid luua ja kinnitada, kehtestada järelevalvepoliitikad jne. Võimalikult pikk üleminekuperiood võimaldab kvaliteetsema ja efektiivsema järelevalve rakendamist. 31. Muud üldised tähelepanekud Selgitatud Eelnõu koostamisel võeti üldjuhul FI 4. Juhime tähelepanu, et Eelnõus ei ole asjakohastes lähenemine, et MiCA määrusele kohtades alati viidatud kogu vajalikule käsitlusele lisatakse viited juhtudel, kui MiCA-s (nt muu krüptovara emitendi regulatsioon, vt eesmärk on viidatavat MiCA punkt 8). Eelnõu peaks tegelema nende küsimustega, määruse sätet täpsustada. mis on lubatav siseriiklik valik või muu MiCA väline siseriiklik lubatud eripära. Osundame siinjuures, et MiCA rakendusaktid veel täna puuduvad, mistõttu ka neist tulenevalt võib Eelnõu hilisemas faasis vajada muutmist. 32. Eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala Arvestatud Eelnõu § 1 lõike 1 sõnastust on FI 5. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib KrüTS mh korrigeeritud ja selguse huvides järelevalvet nii krüptovaraturu kui krüptovaraturu välja jäetud järelevalve osalise üle. Palume selgitada mida tähendab krüptovaraturu üle, kuivõrd eelnõu järelevalve krüptovaraturu üle ning kes selle reguleerib järelevalvet järelevalve alla kuuluvad. Seletuskirjas peaksid olema krüptovaraturu osalise üle. pädeva asutuse pädevused ja volitused selgelt lahti Krüptovaraturu osaline on kirjutatud. defineeritud §-s 3 ning järelevalve peatükis 7. 33. 6. Kuna Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud krüptovaraturu Arvestatud Viidet on muudetud. FI osalised on kohustatud oma tegevuse kohta esitama aruandeid FI-le, siis esitatud andmetele peaks laienema FI õigus need põhjendatud vajadusel edastada RMile ja Eesti Pangale. Sellest tulenevalt palume nimetatud lõike esimeses lauses teksti osa „§ 14 lõigetes 3, 5 ja 6“ asendada teksti osaga „§ 14 lõigetes 3 ja 5-7“ 34. 7. Eelnõu § 2 lõige 3 vajab täiendavalt selgitamist, Arvestatud MiCA määruse järelevalve sätted FI kuidas kohaldada muu krüptovara pakkuva ja ei kohaldu muu krüptovara kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes nt KrüTS §- emitendile, kui ta ise krüptovara ei des 10-11 ja 7. peatükis sätestatut. Muu krüptovara paku ega taotle selle kauplemisele pakkuv või kauplemisele võtmist taotlev isik on MiCA võtmist (MiCA määruse kohaselt kohustatud finantsjärelevalveasutust üksnes põhjenduspunkt 98).  teavitama valge paberi avaldamisest. Järelevalveasutus ei anna muu krüptovara pakkuvale või kauplemisele MiCA artikli 93 kohaselt peab võtmist taotlevale isikule tegevusluba ega ei kiida liikmesriik määrama pädeva heaks valge paberi sisu või varade pakkumist. Sellist asutuse, kes täidab määruses ette isikut ei tuleks pidada finantsjärelevalvesubjektiks (FIS nähtud ülesandeid ja kohustusi kohaselt finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse ning määruse art 94 ütleb, et tähenduses on isik, kellele on pädeva organi poolt pädeval asutusel on mh selles käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel artiklis loetletud antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal). järelevalveõigused II jaos sätestatud nõuete täitmise üle. Kuidas saab FI takistada muu krüptovara pakkujal või Pädeval asutusel on seega roll kauplemisele võtmist taotleval isikul tähtajatult seoses ka muu krüptovara krüptovara pakkumist kolmandas riigis? Nt kui Eesti pakkujate ja kauplemisele ettevõte pakub EL-is muud krüptovara ning 5 aastat taotlevate isikutega. hiljem ükskõik millises kolmandas riigis sama krüptovara, ei ole FI-l ühtegi hooba sellist pakkumist Eelnõu sõnastust on täpsustatud ja kolmandas riigis takistada. Muuhulgas ei riku selline seadus ei reguleeri eraldi muu pakkumine MiCA artiklites 4-14 sätestatud nõudeid, krüptovara pakkumist ja mistõttu ei kohalduks KrüTS §-s 38 sätestatud kauplemisele võtmise taotlemist rahatrahvid. Sama loogika alusel jääb arusaamatuks 7. kolmandas riigis (st viide peatüki rakendamine muu krüptovarade pakkujatele vastavatele artiklitele on või kauplemisele võtmist taotlevatele isikutele. Mitte kustutatud). järelevalvesubjekt ei saa alluda järelevalvele. Samuti ei kohaldata muu Mh näib nt KrüTS § 25 olevat vastuolus MiCA artikkel krüptovara pakkujatele ja 11 lõikega 2, mis sätestab, et muu krüptovara pakkujad kauplemisele võtmist taotlevatele ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei ole isikutele seaduse 7. peatükis kohustatud pärast nõuetega vastavuses oleva valge sätestatud järelevalve sätteid ja paberi emiteerimist esitama täiendavat informatsiooni. kohalduvad ainult MiCA määruse sätted seoses pädevate asutuste õigustega. 35. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et muu krüptovara emitent Selgitatud/ Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt FI on isik, kes emiteerib sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 Osaliselt kohaldatakse seadust vaid selliste nimetamata krüptovara. Juhime tähelepanu, et antud arvestatud isikute suhtes, kes tegelevad lõikes ja ka mujal Eelnõus puuduvad viited MiCA krüptovara emiteerimise, artikli 2 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 4 lõikes 3 sätestatud pakkumise ja krüptovaraga välistustele. Nt ei kohaldu MiCA mh krüptovaradele, kauplemise platvormil mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise kauplemisele võtmisega ning kes krüptovaraga (nt NFT-d). Ka ei ole korrektne osutavad krüptovarateenuseid seletuskirjas lk 17 toodud selgitus, et krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu mõiste alla ei ole hõlmatud sellised krüptovarad, mis määruse (EL) 2023/1114 on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise tähenduses ja selle kohaldamisala krüptovaraga (nt NFT-d). MiCA terminoloogia ulatuses. kohaselt on NFT-d kvalifitseeritavad küll krüptovarana, ent määruse kohaldamine seda tüüpi Seega ei kohaldata seadust ka tokenitele on eraldi välistatud artikkel 2 lõikega 3. sellistele isikutele, kes ei kuulu Lisaks on artikkel 2 lõikega 4 välistatud MiCA MiCA määruse kohaldumine finantsinstrumentidele jmt kohaldamisulatusse. instrumentidele, mis on reguleeritud juba varasemalt teiste finantssektorit puudutavate EL õigusaktidega, Seletuskirja on parandatud seoses isegi kui neile laieneb krüptovara definitsioon. selgitusega, et krüptovara mõiste Välistusi lisamata on KrüTS-i reguleerimis- ja alla ei ole hõlmatud sellised kohaldamisala muude krüptovarade lõikes oluliselt krüptovarad, mis on unikaalsed või laiem MiCA käsitlusest ning muuhulgas tekiks mis ei ole asendatavad teise olukord, kus nt hajusraamatu tehnoloogia abil krüptovaraga  emiteeritud väärtpaberitele väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) mõisteks kohalduksid samaaegselt ka KrüTS sätted. 36. Eelnõus on läbivalt kasutatud termin „krüptovara Arvestatud Järelevalvetasude sõnastust on FI emitent, sh Eelnõu § 49 kohaselt on kõik krüptovara täpsustatud ja krüptovara emitendi emitendid kohustatud maksma järelevalve tasu. Juhime asemel on kasutatud terminit tähelepanu, et FIS sätted ei tohiks kohalduda muu varapõhise tokeni emitent. Samuti krüptovarade emitentidele, samuti saavad e-raha on muudetud §-s 54 sama terminit. tokenite emitendid olla üksnes e-raha asutused või krediidiasutused (kellele sätted juba varasemast Märkuses on välja toodud, et kohalduvad). Teeme ettepaneku rakendada läbivalt „Finantsinspektsioon ei hakka termini „krüptovara emitent“ asemel mõistet teostama muu krüptovara „varapõhise tokeni emitent“. Esiteks välistab mõiste pakkujate ega kauplemisele „krüptovara emitent“ (mis hõlmab muuhulgas muude võtmist taotlevate isikute või neid krüptovarade emitente) kasutamise MiCA põhistus 98, kontrollivate isikute üle MiCA mille kohaselt ei kohaldu MiCA muu krüptovara alusel ühtegi kontrolli (saame emitentide suhtes, kui emitent ei ole pakkuja ega üksnes kontrollida valge paberi kauplemisele võtmist taotlev isik. Muude krüptovarade vastavust nõuetele) ning emitendid, nagu ka muud krüptovara pakkuvad või Finantsinspektsioon ei anna nende kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei saa olla tegevusele heakskiitu.“ finantsjärelevalvesubjektid, kuivõrd neile ei anta vastaval tegevusalal tegutsemise õigust. Neil Juhime tähelepanu MiCA artiklile eksisteerib FI-st sõltumatult aprioorne õigus pakkumist 94, mille kohaselt on pädeval läbi viia, tingimusega et nad avaldavad nõuetele asutusel kõik viidatud artiklis vastava valge paberi ja teavitavad FI-d sellest. On ka nimetatud õigused, et täita mh II FI huvides igal juhul vältida selliste isikute käsitlemist jaotisest tulenevaid ülesandeid. finantsjärelevalvesubjektidena, kuivõrd me ei hakka teostama nende või neid kontrollivate isikute üle Näiteks on pädeval asutusel punkti MiCA alusel ühtegi kontrolli (saame üksnes i kohaselt õigus nõuda muu kontrollida valge paberi vastavust nõuetele) ning me ei krüptovara kui varapõhiste anna nende tegevusele heakskiitu. Arvestades, et tokenite ja e-raha tokenite selliste pakkumiste puhul on väga võimalik suur pakkujatelt, kauplemisele võtmist pettuste osakaal, ei tasuks meil selliseid emitente taotlevatelt isikutelt krüptovara legitimeerida neid enda subjektidena määratledes või valge raamatu muutmist või neilt tasu vastu võttes. Samadel põhjustel on küsitav krüptovara valge raamatu sama mõiste kasutamine ka näiteks Eelnõu §-s 54. muudetud versiooni muutmist, kui nad on seisukohal, et krüptovara valge raamat või krüptovara valge raamatu muudetud versioon ei sisalda artiklis 61 nõutud teavet. Sama on reklaamiteadetega. Lisaks on eelnõus ette nähtud karistus MiCA artiklites 4–14 sätestatud nõuete rikkumise eest (selle aluseks on MiCA artikli 111 lõige 1 koos lõigetes 2 ja 3 sätestatud karistusmääradega. Vt ka kommentaari märkuse 34 juures ehk järelevalve sätteid ei kohaldata muu krüptovara emitendi suhtes juhul, kui ta ise ei ole krüptovara pakkuja ega  krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik. Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele 37. 10. Eelnõu § 5 lõigetes 4 ja 5 on reguleeritud Mitte Leiame, et see ettepanek läheb FI krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht. Teeme arvestatud MiCA regulatsioonist liialt kaugele ettepaneku lisada, et ettevõtte tegevuskoht ja peakontor ja võib olla vastuolus EL teenuste asuvad Eestis, millest tuleneb ka, et olulised osutamise vabaduse põhimõttega. funktsioonid asuvad siin. Kui isik soovib Eestis tegevusluba saada, siis peab ta tegelikkuses kogu oma majandustegevuse korraldama Eesti territooriumil (vähemalt üks juhatuse liige, töötajad jne peavad asuma Eestis). 38. 11. Eelnõu § 5 lõiked 9-11 reguleerivad olukorda, kui Mitte Juhime tähelepanu, et MiCA FI MICA määruse kohaselt ei pea krüptovaraturu osaline arvestatud artiklid 17, 48 ja 60 reguleerivad, tegevusluba taotlema ning tegevusõiguse saamiseks mis tingimustel tohib krüptovara piisab FI teavitamisest. Palume sätestada Eelnõus ka FI pakkuda või selle kauplemisele õigus loobuda nimetatud sätetes loetletud tegevuste võtmist taotleda või kinnitamisest, sh kui esitatud teave on puudulik, krüptovarateenust osutada. taotlejale on mitu korda antud täiendav tähtaeg, kuid taotleja ei kõrvalda puudusi jne. Ehk nn teavitamisega Näiteks MICA artikkel 17 näeb menetluste osas võiks seaduses olla menetlusnormid, et ette järgmised menetlusnormid: vältida menetluste nö lõpmatuseni kestvust, samuti Lõike 1 punktis b osutatud teate motiveerib selge regulatsioon taotlejaid kiiremini saanud pädev asutus hindab 20 puudusi likvideerima. tööpäeva jooksul alates selles Lisaks palume kaaluda sätestada Eelnõus: loetletud teabe saamisest, kas selle 1) otsuse sisu (vt nt krediidiandjate ja –vahendajate punkti kohaselt nõutav teave on seaduse § 15 lõige 6); esitatud. Kui pädev asutus jõuab 2) FI toimetab otsuse viivitamata taotleja kätte; järeldusele, et teatava teabe 3) FI teeb otsuse avalikult teatavaks oma veebilehel puudumise tõttu ei ole teade hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. täielik, annab ta sellest teate esitanud krediidiasutusele viivitamata teada ja määrab tähtaja, mille jooksul krediidiasutus peab puuduva teabe esitama. Puuduva teabe esitamise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva alates puuduva teabe nõudmise kuupäevast. Kuni selle tähtaja möödumiseni peatatakse lõike 1 punktis b sätestatud tähtaja arvestamine. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõike 1 punktis b sätestatud tähtaega enam ei peatata. Krediidiasutus ei paku varapõhist tokenit avalikult ega taotle selle kauplemisele võtmist nii kaua, kui teade ei ole täielik. Lisaks on MiCA artikli 60 lõikes 14 ette nähtud, et ESMA töötab  tihedas koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 7 kohase teabe esitamiseks standardvormid, -mallid ja - menetlused. Seega ei saa seaduses ette näha menetlusnorme, mis võivad hiljem olla vastuolus MiCA regulatsiooniga. 39. 12. MiCA artikli 59 lõike 2 kohaselt peab Mitte Oleme arvamusel, et kuna MiCA FI krüptovarateenuse osutaja vähemalt üks juhatuse liige arvestatud artikli 59 lõike 2 kohaselt peab üks olema EL resident. Eelnõud võiks täiendada sättega, juhatuse liige olema EL resident, mille kohaselt peaks lisaks registrijärgsele asukohale siis riigisiseselt ei saa piiranguna olema vähemalt üks juhatuse liige Eesti kodanik. See ette näha, et tegemist peab olema aitab tugevdada seost Eestiga ning vältida olukorda, Eesti kodanikuga. kus tegevusluba antakse isikutele, kellel Eestiga seos puudub. 40. 13. Kui RTS-sid ei reguleeri täpsemalt juhtidest Osaliselt 1) Arvestatud. FI teavitamist, teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 5 ja arvestatud 2) Tegemist on 2. peatükki järgmiste regulatsioonidega: Finantsinspektsiooni juhendiga, 1) Sätestada täpsemad tähtajad juhtidest teavitamiseks mis on FIS § 57 lõike 1 kohaselt (MiCA artiklid 33 ja 69 sätestavad viivitamata soovitusliku iseloomuga, mistõttu esitamise nõude), minimaalselt 30 päeva ette. Hilisem ei saa seadusega kohustada teavitamine võiks olla lubatud ainult erakorraliste krüptovaraturu osalist seda täitma. asjaolude esinemisel. Sellisel juhul tuleks küsimustiku 2) Juhid peavad täitma ja esitama sobivusmenetluse vorm ja täitmise kohustus küsimustiku. Arvestades sobivusmenetluse kehtestada ministri määruses. dünaamilisust ja FI kehtivat praktikat, teeme Siinjuures juhime tähelepanu ettepaneku vastav säte sõnastada nii, et krüptovaraturu ESMA konsultatsioonipaberi lk 21 osalise juhtide andmed tuleb esitada FI juhatuse https://www.esma.europa.eu/sites/ kinnitatud vormil ja mahus. FI juhatus kinnitab default/files/2023-07/ESMA74- vajalikud vormid, nagu on seda teinud juba täna. FI 449133380- juhatuse kinnitatud vormi täitmise nõue peaks 425_MiCA_Consultation_Paper_1 laienema ka olulist osalust omandavatele isikutele. st_package.pdf, mis mh selgitab, millist teavet tuleb pädevale asutusele juhtide kohta esitada. Seega oleks sellise küsimustiku kohustuslikuks muutmise puhul oht, et juhid peavad esitama Finantsinspektsioonile teabe vastavalt küsimustikule, aga ka lisaks vastavalt standarditele (teabe esitamise dubleerimine). 41. 14. Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab et krüptovara kohta nõu Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud. FI andev isik peab tundma turu kuritarvitamise Näiteks on ESMA ärahoidmise korda. Eelnõu § 7 lõige 8 sätestab et konsultatsioonipaberis, kirjas, et krüptovara kohta nõu andev isik peab tundma rahapesu krüptovarateenuse osutaja peab ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda. Teeme teavitama, kuidas ta tagab, et…. ettepaneku täpsusta seletuskirjas, mida nõu andev isik the arrangements to ensure that täpselt teadma peab. natural persons involved in the provision of advice or portfolio management are aware of, understand and apply the notifying entity’s internal policies and procedures designed to ensure  compliance with Regulation (EU) 2023/1114, especially Article 81(1) of Regulation (EU) 2023/1114 and antimoney laundering and anti- terrorist financing obligations in accordance with Directive (EU) 2015/849. 42. 15. Kuna uue regulatsiooni kohaselt võib Selgitatud Eelnõusse on lisatud sätted KAS, FI finantsjärelevalve subjektil olla mitu tegevusõigust, IFS, MERAS ja VpTS samuti ei ole välistatud, et isik omab nii varapõhise täiendamiseks, mille kohaselt tuleb tokeni emitendi tegevusluba kui ka krüptovarateenuse mitme regulatsiooni kohaldamisel osutaja tegevusluba, siis erinevate riskide rakendada rangemat/detailsemat maandamiseks tuleb KrüTS-is selgelt ette näha, et regulatsiooni. Samas tuleb arvesse mitme regulatsiooni esinemisel, tuleb kapitalinõuete võtta ka asjaolu, et MiCA määruse puhul rakendada igale tegevusloale vastavat art 17 lõike 4 kohaselt ei kohaldata kapitalinõuet. krediidiasutuse suhtes, kes emiteerib varapõhiseid tokeneid, KrüTS-i muudatuste selgitustes on sätestatud, et juba MiCA määruse artikleid 16, 18, tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata 20, 21, 24, 35, 41 ja 42. Samuti ei kõiki KrüTS-i sätted, kuna nende suhtes kohalduvad kohaldata MiCA määruse artikli 60 eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi. Kui lõike 10 kohaselt sama artikli ELi õiguse alusel tegevusluba omav finantssektori lõigetes 1–6 osutatud ettevõtja (MiCA artikli 60 lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 finantssektori ettevõtjate suhtes nimetatud isik) soovib osutada krüptovarateenust, MiCA määruse artikleid 62, 63, tuleks tema suhtes kohaldada ka kõiki nõudeid, mida 64, 67, 83 ja 84. Seega saab MiCA alusel kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate rangemat regulatsiooni kohaldada suhtes, välja arvatud tegevusloa nõudeid, vaid ulatuses, mis on MiCA omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate määrusega lubatud. Kuna aktsionäride heakskiitmise menetlust, kuna need makseteenuse osutajatele küsimused on hõlmatud vastavate liidu seadusandlike kirjeldatud erandit ei kohaldata aktidega, mille alusel neile tegevusluba anti. Teeme ning krüptovarateenuse ettepaneku sätestada KrüTS-is reegel, et kui osutamiseks peab neil olema tegevusluba omav finantssektori ettevõtjale ja tema tegevusluba, kohalduvad neile ka tegevusele on seadusega ette nähtud rangem MiCA määruse regulatsioon kui krüptovarateenuse osutajale ja usaldatavusnõuded. krüptovara emitendile, siis ka krüptovaraga seotud tegevuses peab ta järgima rangemat/konservatiivsemat Märkuses esitatud ettepanek, et sätet. Ehk konkureerivate sätete esinemisel erinevate kapitalinõuete puhul rakenduks regulatsioonide puhul peab järelevalve subjekt järgima reegel, et iga tegevusloaga rangemaid tegevusele sätestatud nõudeid (v.a rakenduvad ka vastavad kapitalinõuded), sest tegemist on ühe subjektiga ning kapitalinõuded, on MiCA tema tegevuse kontrolli käigus võib tekkida olukord, määrusega juba tagatud, kuna kus on võimatu eristada, kas ta tegutses antud juhul nt vastava tegevusloaga on ette krüptovarateenuse osutajana või makseasutusena. nähtud kindlad nõuded, sh nõuded Oluline on tagada, et antud juhul makseasutus, kes kapitalile, mida krüptovarateenuse osutab krüptovarateenuse osutajana teenuseid, järgib osutaja või varapõhise tokeni alati makseasutusele kehtestatud nõudeid ja juhul kui emitent täitma peab. Mitme krüptovarateenuse osutaja tegevusele tuleb Eelnõust ja tegevusloa omamine ei vabasta MiCA-st leebem regulatsioon, siis see ei vabasta teda isikut täitmast nõudeid, mis on iga makseasutusele kehtestatud nõuete järgimisest. See tegevusloa saamise/omamise tuleks reguleerida seaduse tasemel, mitte aluseks. Kuna eelpool kirjeldatud seletuskirjaga, et FI-l oleks võimalus selle üle finantssektori ettevõtjate puhul ei järelevalvet teostada. Kapitalinõuete puhul aga ole tegevusloa nõuet, siis ei rakenduks reegel, et iga tegevusloaga rakenduvad ka kohaldu neile ka topelt vastavad kapitalinõuded. usaldatavusnõuded. 43. 16. Eelnõus on reguleeritud sisekontroll (§ 9) ja Arvestatud Eelnõusse on lisatud kohustus FI audiitorkontroll (§ 16), sealhulgas sätestatud nõuded teavitada audiitorettevõtja siseaudiitorile ja välisaudiitorile. Samas puudub nimetamisest Finantsinspektsiooni. Eelnõus krüptovaraturu osalisel kohustus teavitada Sisekontrolli paragrahv on Finantsinspektsiooni siseaudiitorist ja välisaudiitorist. kustutatud, kuna MiCA määrus mh Teistes FI eriseadustest on vastav kohustus reguleerib siseauditi funktsiooni järelevalvesubjektile kehtestatud, mis tagab ka vastava nõudeid, sj siseauditi funktsiooni info olemasolu järelevalves. täitmise eest vastuta isiku kohta teabe edastamist. Tegevus kolmandas riigis 44. 17. Teeme ettepaneku vaadata üle kogu Eelnõu 3. Mitte Peame oluliseks mitte piirata FI peatükk ja kaaluda, kas üldse lubada tegutsemist arvestatud krüptovaraturu osalise võimalusi kolmandas riigis piiriüleselt, filiaalina või muul viisil. tegutseda soovi korral ka kolmandas riigis. 45. 18. Palume lisada Eelnõu § 10 lõikesse 2 nõue, mille Mitte Märkusest ei selgu, kuidas tuleks FI kohaselt peaks FI-le esitama ka kinnituse, et arvestatud kinnitada, et kolmandas riigis kolmandas riigis tegutseda sooviv krüptovaraturu tegutseda sooviv krüptovaraturu osaline on analüüsinud talle sihtriigi õigusaktides osaline on analüüsinud talle kohalduvaid nõudeid ning on võimeline neid täitma. sihtriigi õigusaktides kohalduvaid nõudeid ning on võimeline neid täitma. 46. 19. Palume täiendada Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 3 Arvestatud Kuna kolmandas riigis asutatud FI teise lausega järgmiselt: Filiaali juhtimise eest filiaali juhtimise eest vastutavad vastutavad isikud peavad vastama krüptovaraturu isikud ei kuulu MiCA määruse osalise juhatuse liikme nõuetele. alla, ei saa neile meie hinnangul määrust otsekohaldada, mistõttu on eelnõu §-s 10 ette nähtud eraldi sobivusnõuded sellistele isikutele. 47. 20. Palume täiendada Eelnõu § 10 lõiget 3 järgmiselt: Arvestatud FI „(3) Kolmandas riigis võib filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada, krüptovara pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides ja käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse kehtestatud nõudeid.“ 48. 21. Eelnõu § 10 lõike 4 punktid 1-5 sätestavad Osaliselt Punkti 2 muutmisettepanek - FI asjaolud, millal saab FI keelduda kolmandas riigis arvestatud ettepanekust ei selgu, mida on tegutsemise loa andmisest. mõeldud muude võimaluste all, Palume täiendada Eelnõu § 10 lõike 4 punkti 2 mis ei pruugi olla piisavad, aga järgmiselt: võivad olla keeldumise põhjuseks. „2) krüptovaraturu osalise finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei Uus keeldumise alus – arvestatud. ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis;“. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 10 lõikesse 4 täiendav keeldumise alus järgmiselt: „kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet kolmandas riigis asutatud filiaali üle.“ 49. 22. Eelnõu § 10 lõike 6 kohaselt teatab krüptovaraturu Mitte Kuna tegevuse alustamise algusaeg FI osaline enne kolmandas riigis tegevuse alustamist FI-le arvestatud sõltub mh sellest, millal saadakse  kuupäeva, millal selles riigis tegutsemist alustatakse. Finantsinspektsioonilt kolmandas FI hinnangul võiks Eelnõud muuta selliselt, et riigis tegutsemise luba, on selle krüptovaraturu osaline esitab tegevuse alustamise kuupäeva ettenägemine kuupäeva tegevuskavas. FI teeb ettepaneku lisada tegevuskavas pigem hinnanguline vastavasisuline kohustus Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 2. ning täpsele kuupäevale on võimalik osutada alles siis, kui vastav otsus on kätte saadud. 50. 23. Palume täiendada Eelnõu § 10 lõiget 7 järgmiselt: Arvestatud FI „(7) Krüptovaraturu osaline teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või dokumentides, kuid vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse muudatuse keelamiseks käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud alustel.“ 51. 24. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 7 kohaselt võib FI Arvestatud Eelnõu § 5 lõikesse 6 on lisatud FI tunnistada kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks, täpsustus, et tegevusloa kehtivuse kui krüptovaraturu osalise tegevusluba on kehtetuks lõppemise korral kaotab tunnistatud. Selle sätte sõnastus on küll sarnane teiste krüptovaraturu osaline õiguse eriseadustega (nt MERAS § 28 lõike 1 punkt 8, IFS § tegutseda mh kolmandas riigis. 405 lõike 1 punkt 8). Kuid selle sätte puhul esineb probleem, et kui isiku tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, siis pole enam järelevalvesubjekti, kelle suhtes teha otsus kolmandas riigis tegutsemiseks antud loa kehtetuks tunnistamise kohta. Selguse huvides võiks Eelnõu täiendada selliselt, et kui tegevusluba lõpeb, siis ei ole automaatselt ka filiaalil enam õigus teenuseid osutada (on seotud Eelnõu § 11 lõike 1 punktiga 7). 52. Oluline osalus Teadmiseks FI 25. Eelnõu 4. peatükk reguleerib olulist osalust. võetud Soovime siinkohal märkida, et RTS-i esialgse projekti kohaselt, mis puudutab olulise osaluse menetlusi, tuleb MiCA subjektide puhul rakendada korrutamiskriteeriumit. Senise praktika kohaselt ei ole korrutamiskriteeriumit FI kasutanud, kohaldatakse vaid kontrollikriteeriumit. Seega on tegemist olulise muudatusega, mis võib vajada täpsemat reguleerimist ka seaduse tasandil. Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll 53. 26. Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt on FI-l lisaks samas Arvestatud FI paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks KrüTS-is ja MiCA-s sätestatud ulatuses. Kuna regulaarsete järelevalveliste aruannete esitamise sagedus on üldjuhul kvartal, siis olukorras, kus järelevalvet on vaja teostada intensiivsemalt või kui krüptovaraturu osalise tegevuses esineb puudusi, mille kõrvaldamine vajab sagedamat andmetes toimuvate muutuste monitoorimist, oleks tarvis, et Eelnõu annaks võimaluse nõuda juba kehtestatud aruannete sagedamat esitamist. Samuti peab FI-l olema õigus andmete kogumiseks Euroopa järelevalveasutuste poolt püstitatud ülesannete täitmiseks vastavalt Euroopa  Parlamendi ja nõukogu määrusele 1095/2010. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 14 lõike 6 sõnastust järgmiselt: „(7) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda sagedamini aruannete esitamist ning täiendavaid ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. Samuti andmeid ja aruandeid krüptovarateenuse osutaja osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus, alusel. Andmete ja aruannete sisu, vormi ja esitamise tähtaja otsustab Finantsinspektsioon.“ Selgitame täiendavalt oma ettepaneku teise lause vajalikkust. Praegune sõnastus piirab andmete kogumist kogumise eesmärgiga, milleks peab olema järelevalve teostamine käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. Samas meie poolt pakutud sõnastusega sarnast sõnastust on kasutatud KAS § 91 lõikes 13 ja KindlTS §123 lõikes 7 ning meie hinnangul tuleks kasutada ka teistes eriseadustest. See tagab aruannete esitaja jaoks suurema läbipaistvuse andmete kogumise eesmärgist ja annab selged volitused järelevalvele koguda ka selliseid andmeid, mille kogumine on nõutud ESA-de poolt ning ei tulene järelevalve teostamise vajadustest käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. FI kohustus koguda ESA-de nõudel andmeid on sätestatud ESA-de määrustes. Esimese lause osas oleme soovinud samuti minna aruannete nõuete osas täpsemaks. Meie pakutud lause esimene osa „sagedamini aruanne esitamist“ sisuks on juba kehtestatud regulaarsete aruannete sagedama esitamise nõudmine. Selline nõue ei tähenda uute aruandluskohustuste kehtestamist, millele viitab Eelnõu sõnastus. Näiteks on KAS § 91 lõikes 14 samuti sätestatud, et FI võib nõuda CRR alusel sätestatud aruandeid sagedamini, kui on nõutud asjakohaste määrustega. Viidatud säte aluseks on pangandusdirektiivi nõue, mille kohaselt järelevalvel peab olema õigus nõuda juba kehtestatud regulaarsete aruannete esitamist sagedamini, kui on ette nähtud asjakohaste määrustega. Meie hinnangul on tegemist asjakohase sättega, mis annab järelevalvele lisaks ka õiguse nõuda aruannete esitajatelt valmisolekut sagedamaks aruannete esitamiseks. 54. 27. Eelnõu 14 lõikes 8 palume asendada teksti osa Selgitatud Kuna volitusnormi ulatus on lai ja FI „võib kehtestada“ tekstiosaga „kehtestab“. erinevate aruannete määruste täpsem sisu alles selgub huvirühmadega (sh FI-ga) konsultatsioonide raames, on jäetud paindlikkus kehtestada  määrus, mitte kohustus. 55. 28. Eelnõu § 16 lõikes 1 palume täpsustada, et Arvestatud Arvestatud FI krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. 56. 29. Eelnõu § 16 lõike 2 praegune sõnastus ei esita Arvestatud FI mingeid piiranguid audiitori spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele ning töö kvaliteedile. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 16 lõike 2 esimene lause järgmiselt: „(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.“ Selgitame täiendavalt, et audiitortegevuse järelevalvenõukogu avalikustatud kvaliteedikontrolli tulemused perioodi 2022-2023 kohta on järgmised1 : „roheline“ (kvaliteet vastab nõuetele) - 5 audiitorettevõtjat; „kollane“ (kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused, täiustamine nõutav - 5 audiitorettevõtjat; „oranž“ (audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav) - 14 audiitorettevõtjat; „punane“ (audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav) - 6 audiitorettevõtjat. Seega kontrollitud audiitorettevõtjatest kahe kolmandiku kvaliteet ei ole selline, mis toetaks FI järelevalveliste eesmärkide täitmist. Sellest tulenevalt üksnes viide audiitortegevuse seadusele ei ole piisav. 57. 30. Palume kustutada Eelnõu § 16 lõikest 2 teine lause Osaliselt Arvestatud – lõikest 2 on FI „Audiitorettevõtja ülesannete täitmine on arvestatud kustutatud vastav täpsustus ja kindlustandev audiitorteenus ja sellele kohaldatakse lisatud tagatisvara portfelli audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas kontrolli juurde. seaduses sätestatud erisustega“ ja sõnastada Eelnõu § Samas juhime tähelepanu, et 16 lõige 5 järgmiselt: kontrolli tulemuste esitamine Finantsinspektsioonile on „(5)Audiitorettevõtja peab kontrollima krüptovara reguleeritud juba MiCA määruses, emitendi tagatisvara portfelli kohta kehtestatud nõuete mistõttu seda kohustust eelnõus üle täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) ei korrata. 2023/ 1114, artikli 36 lõike 9 ning artikli 58 lõike 1 ja asjakohasel juhul lõike 2 kohaselt ning esitama sellekohase aruande krüptovara emitendile. Audiitorettevõtja ülesannete täitmine on kindlustandev audiitorteenus ning sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Krüptovara emitent esitab kontrolli tulemused eelnimetatud määruse artikli 36 lõike 10 kohaselt Finantsinspektsioonile.“ Selgitame, et tegemist on eraldiseisva töövõtuga, mis tehakse auditist sõltumatult. Eelnõu § 16 lõike 2 teine lause tuleb kustutada, sest see laiendab kindlustandva töövõtu nõue ka omavahendite kontrollile. Juhime tähelepanu, et analoogne omavahendite kontrolli nõue on olemas ka teistes eriseadustes, nt krediidiasutuste seaduses (edaspidi  KAS), VPTS-s, investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS) ja MERAS-s. Üheski neist ei ole sätestatud, et kontroll peab olema teostatud kindlustandva audiitorteenusena ning reeglina audiitorid seda ka ei tee. Töö tehakse auditi raames ja väljastatakse vabas vormis aruanne. Nõuda krüptovaraturu osalise puhul kindlustandvat audiitorteenust võib olla antud juhul ebaproportsionaalne. Lisaks tuleb märkida, et kindlustandev töövõtt tõenäoliselt on jäerelevalvesubjektile kulukam, kui vabas vormis väljendatud arvamus. Juhime tähelepanu, et muudatusettepaneku viimases lauses on sätestatud krüptovara emitendi kohustus esitada kontrolli tulemused FI-le. 58. 31. Eelnõu § 16 lõike 4 kohaselt peab audiitorettevõtja Selgitatud Eelnõu ei näe eraldi ette piirangut, FI sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud auditi käigus millal bilansipäev on. Lisaks on kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt eelnõu sõnastust parandatud – omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist lõikes 4 sätestatud kontrolli ei pea bilansipäeva seisuga ning esitama sellekohase läbi viima koos raamatupidamise arvamuse krüptovarateenuse osutajale. Bilansipäev aastaaruande auditiga. võib olla iga suvaline päev aastas, mil bilanss kokku pannakse. Teistes eriseadustes ei ole kasutatud mõistet “bilansipäev”. Palume selgitada, mida „bilansipäeva“ all silmas peetakse. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirja kohaselt võivad audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli läbi viia erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. Kuid Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et audiitorettevõtja peab raamatupidamise aastaaruande auditi käigus kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist. Seega ei saa tegemist olla erinevate audiitorettevõtjatega. 59. 32. Eelnõu § 17 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Arvestatud Seotud Audiitorkogu märkusega nr FI audiitorettevõtja kohustatud viivitamata teavitama 101. kirjalikult FI-d krüptovaraturu osalise kohta auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla audiitorettevõtja märkustega vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta. Sellest sõnastusest võib järeldada, et audiitor ei pea FI- d informeerima, kui tal tuleb välja anda vastupidine arvamus või arvamusest loobumisega aruanne. Audiitori aruanded jagunevad modifitseerimata (nö „puhas“) ja modifitseeritud (märkusega, vastupidine ja arvamuse avaldamisest loobumine). Arvamuse avaldamisest tuleb audiitoril loobuda, kui ta ei suuda olulise osa kirjete kohta koguda tõendusmaterjali. Praktikas on sellised olukorrad tulnud ette nt Ukraina sõja tõttu – ettevõttel on tütarettevõte, mille kohta ei ole võimalik tõendusmaterjali koguda. Aastaaruandes  raporteeritud numbrid võivad olla õiged, aga võivad ka mitte olla ja audiitoril puudub tõendusmaterjal. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 17 lõike 1 punkti 3 sõnastust järgmiselt: „3) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;“. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ning pankrot 60. 33. Eelnõu § 19 lõike 3 punkti 2 kohaselt võivad Selgitatud Abiettevõtja määratlemisel ongi FI krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent oluline juhinduda eelnõu ühendava ühinguna ühineda finantseerimisasutuse või sõnastuses olevast täpsustusest, et abiettevõtjaga. Termini „abiettevõtja“ kohta võiks olla tegemist on ettevõtjaga, mille sarnaselt terminiga „finantseerimisasutus“ Eelnõu peamine ja püsiv tegevus on seletuskirjas selgitus. Hetkel on ebaselge, kas finantsteenuste, abiettevõtja on sama, mis KAS § 6 lõikes 2 sätestatu infotehnoloogiateenuste, või midagi muud. vastavuskontrolli teenuste või muu sellise teenuse osutamine või tegevus, mis täiendab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust. 61. 34. Eelnõu 19 lõige 6 kehtestab andmed ja Osaliselt Märkusest ei selgu, mis alusel on FI dokumendid, millised tuleb esitada FI-le ühinemisloa arvestatud Finantsinspektsioonil õigus nõuda saamiseks. Teeme ettepaneku lisada säte, mis teise liikmesriigi finantsjärelevalve kohustaks esitama andmed ja dokumendid ühendava alla kuuluvalt asutuselt andmeid ühingu juhtide kohta (nt nagu on sätestatud MERAS § tema juhtide kohta ja mis 55 lõike 1 punktis 5). Selgitame, et ühendava ühingu eesmärgil Finantsinspektsioon neid juhtide kohta ei pruugi FI-l andmeid olla, kui andmeid kasutab. Teise ühendavaks ühinguks on teise lepinguriigi ühing. liikmesriigi juhtide sobivusmenetluse läbiviimine on Lisaks juhime tähelepanu, et praeguse sõnastuse juures selle liikmesriigi jääb selgusetuks, kes on kohustatud ühinemisloa järelevalveasutuse pädevuses. taotluse esitama. Seetõttu võiks sättes täpsustada, et Vajab täpsustamist, kas taotluse esitab ühendav ühing või esitavad selle Finantsinspektsioon ei saa ühinevad ühingud ühiselt. vajalikku teavet selle teise liikmesriigi pädevalt asutuselt? Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et oleks selgem, kes on kohustatud ühinemisloa taotluse esitama. 62. 35. Eelnõu §-s 19 võiks eraldi lõikes reguleerida Arvestatud FI ühinemisloa taotluse esitamise korra, kui ühinetakse uue ühingu asutamise teel (hetkel alus on sätestatud Eelnõu § 19 lõikes 5), kuna sellise ühinemise puhul on hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide koosseis pisut erinev võrreldes sellega, kui üks ühinevatest ühingutest jätkab tegevust. Sellega seoses teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 19 täiendava lõikega järgmises sõnastuses: „Ühinemisloa saamiseks krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ühinemise korral uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni  emitendi asutamise teel esitavad ühinevad ühingud ühiselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) ühinemisleping; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud; 4) vandeaudiitori aruanne; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloa taotlus.“ Lisaks tuleks sätestada eraldi menetlustähtaeg sellise ühinemisloa taotluse menetlemiseks, kuna selle raames lahendatakse ka tegevusloa taotlus. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 19 lõiget 8 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel, teeb Finantsinspektsioon ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tähtaja jooksul, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta.“ 63. 36. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 19 juurde Arvestatud FI ühinemisloa taotluse menetlemise kohta järgmised sätted: „Kui ühinemisloa taotlemisel ei ole esitatud kõiki käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 või __ nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist. Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 või lõikes __ nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Käesoleva paragrahvi lõigetes __ ja __ nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui ühinemisloa taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes __ nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.“ 64. 37. Eelnõu § 19 reguleerib krüptovarateenuse osutaja Arvestatud Arvestatud, kuid täpsustatud, et FI ja varapõhise tokeni emitendi ühinemist. Teeme tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku sätestada selgelt ühinemisloa andmisega otsuse saab Finantsinspektsioon seoses tegevuslubade kehtetuks tunnistamise ja teha vaid Eesti krüptovaraturu andmisega seonduv: osalise suhtes.  „Ühinevate krüptovarateenuse osutajate või varapõhise tokeni emitentide tegevuslubade kehtivuse lõpetamise krüptovarateenuse osutajate või varapõhise tokeni emitentide ühinemise korral uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel otsustab Finantsinspektsioon samal ajal ühinemisloa ja ühinemise tulemusel asutatavale krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu enne uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi äriregistrisse kandmise päeva. Ühendatava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtivuse lõpetamise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon samal ajal ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu enne ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva.“ 65. 38. Eelnõu §-s 21 on sätestatud krüptovarateenuse Arvestatud FI osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine. Teeme ettepaneku reguleerima ka sundlõpetamist, nt nagu on MERAS §-s 87 66. 39. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 21 reguleerib Mitte Meie hinnangul ei anna MiCA FI krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni arvestatud määrus liikmesriigile paindlikkust emitendi lõpetamist ehk olukorda, kus piirata emitendi enda soovil järelevalvesubjekt täielikult oma tegevuse lõpetab (st tegevusloa kehtetuks tunnistamist. ettevõte kustutatakse ka äriregistrist). Juhul, kui MiCA määruse artikli 24 lõige 1 äriühing tegevust ei lõpeta, vaid soovib üksnes loobuda sätestab alused, mil pädev asutus KrüTS-i alusel antud tegevusloast ja näiteks mõnel tunnistab varapõhise tokeni muul tegevusalal edasi tegutseda, tuleb rakendada emitendi tegevusloa kehtetuks ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise regulatsiooni (s.o ühe alusena (punkt e) on välja subjekti enda avalduse alusel tegevusloa kehtetuks toodud, et emitent on tegevusloast tunnistamine). Subjekti soovil tegevusloa kehtetuks sõnaselgelt loobunud või tunnistamise alused on sätestatud MiCA artiklites 24 ja otsustanud oma tegevuse peatada. 64, kuid menetluslikke sätteid Eelnõus ei ole. Palume Juhime tähelepanu, et ka sellisel täiendada Eelnõu järgmiselt: juhul peab olema täidetud sama „Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni artikli lõike 5 teises lauses emitent ei soovi enam osutada tegevusloas märgitud sätestatu, et tegevusloa kehtetuks teenuseid, esitab ta Finantsinspektsioonile vastava tunnistamise korral rakendab taotluse koos kinnitusega et kõik kliendisuhted ja varapõhise tokeni emitent kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele artiklis 47 sätestatud menetlust krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni (lunastamise kava). Sama on emitendile. krüptovarateenuse osutaja puhul ehk MiCA artikli 64 lõike 1 punkti Finantsinspektsioon võib keelduda nimetatud taotluse b kohaselt tunnistab pädev asutus alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on tunnistab krüptovarateenuse põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks osutaja tegevusloa kehtetuks, kui tunnistamine võib kahjustada tarbijate õigustatud krüptovarateenuse osutaja on huve. Käesoleva paragrahvi lõikes _ nimetatud tegevusloast sõnaselgelt loobunud. taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ja teeb otsuse Krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest kohustus on kehtestada, rakendada keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest ja säilitada asjakohaseid menetlusi, arvates.“ millega tagatakse, et tema  tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral kantakse klientide krüptovara ja raha aegsasti ja korrektselt teisele krüptovarateenuse osutajale üle. Lisaks on MiCA määruse artikli 94 punkti g kohaselt pädeval asutusel õigus nõuda, et olemasolevad lepingud antakse üle mõnele teisele krüptovarateenuse osutajale, kui krüptovarateenuse osutaja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks. Järelevalve 67. 40. Seoses Eelnõu § 26 lõike 1 sõnastusega tekib Arvestatud FI küsimus, kas FI-l üksinda on pädevust hinnata isiku tegevuse vastavust teise riigi õigusaktidega. Selline hinnang peaks antama eelkõige välisriigi finantsjärelevalveasutuse enda poolt. Vt ka MERAS § 92 lõiget 1. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada säte ümber järgmiselt: „Kui krüptovaraturu osaline, kes on asutanud kolmandas riigis filiaali või osutab kolmandas riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakub kolmandas riigis piiriüleselt krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, rikub selle riigi kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi finantsjärelevalveasutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks.“ 68. 41. Eelnõu § 29 sätestab kohapealse kontrolli Arvestatud Finantsinspektsiooni märkustega FI regulatsiooni. Oleme edastanud 08.05.2023 RM-le arvestatud (mis puudutab ettepaneku kohapealse kontrolli regulatsiooni käesolevat seadust). muutmiseks. Praktika on näidanud, et kohapealse kontrolli regulatsioon vajab uuendamist osas, mis puudutab kohapealse kontrolli menetluse lõppakti. Käesoleval ajal ei oma kohapealse kontrolli lõplik akt regulatiivset toimet, vaid fikseerib kohapealses kontrollis tuvastatu. Kui FI soovib puuduste kõrvaldamise subjektile kohustuslikuks teha kindla tähtaja jooksul ning rakendada ka sunnivahendit, siis peab ta tegema selleks eraldi haldusakti – ettekirjutuse. Eeltoodu muudab kohapealse kontrolli menetluse lõpu venivaks ja ebaefektiivseks. Seetõttu soovime eriseadustes, sh ka KrüTS-is sätestatud kohapealse kontrolli sätteid muuta selliselt, et FI-l oleks võimalik kohapealse kontrolli lõplik akt vajadusel võrdsustada ettekirjutusega järgides selleks ka haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. 69. 42. Lisaks teeme ettepaneku muuta Eelnõu §-29 Arvestatud FI järgmiselt: 1) lõike 7 lisada täiendav lause: „Finantsinspektsioon võib pikendada nimetatud tähtaeg kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat hindamist.“.  2) lõike 8 algus sõnastada järgnevalt: „Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul /…/“; 3) lõige 9 sõnastada järgnevalt: „Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks mitteesitamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab Finantsinspektsioon oma otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.“; 4) lõiget 11 täiendada järgnevalt: „/…/ muid kohustusi ning seada piiranguid ja rakendad nende/…/“. 70. 43. Eelnõu § 32 sätestab ettekirjutuse tegemise alused. Arvestatud 1 ja 2 arvestatud. Punkt 3 oli FI Palume muuta lõike 1: eelnõus olemas. 1) punkti 5 järgmiselt: „nõuda krüptovaraturu osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite kehtestamist, muutmist või ajakohastamist“; 2) punkti 6 järgmiselt: „nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist“; 3) täiendada järgmise punktiga: „teha ettepanek krüptovaraturu osalise üldkoosolekule audiitorettevõtja vahetamiseks. Rakendussätted ja üleminekusätted Seotud märkusega nr 30. 44. Finantsinspektsioon toetab võimalikult paindlikku ja MiCA tähtaegasid järgivat üleminekuperioodi kehtestamist. Vaata täpsemalt ka käesoleva kirja punkti 3. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine 71. 45. Eelnõu § 49 punktiga 8 täiendatakse mh FIS §- 41 Arvestatud FI lõikega 57, mille kohaselt võetakse krüptovara emitendi järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel aluseks emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. Eelnõu § 49 punktiga 7 täiendatakse FIS § 39 lõiget 2 mh punktiga 25, mille kohaselt on kohustatud järelevalvetasu mahuosa maksma ka välisriigi krüptovara emitendi Eesti filiaal. Sellest tulenevalt palume viimane lisada ka FIS § 41 lõikesse 57. 72. 46. Teeme ettepaneku kustutada sõna „keskmine“ Arvestatud FI Eelnõu § 49 punktides 8 ja 9 järgmiselt: „(54 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutatava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud või vastu võetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“ „(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud või vastu võetud tehingute  kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“ Palume teha samasugune muudatus ka Eelnõu § 49 punktides 8 ja 9 sätestatud FIS § 41 lõikes 55 ja § 42 lõikes 55. Algatatud või vastu võetud tehingute kogusumma peaks olema eelmise aasta kohta kokku. 73. FI 47. Eelnõu § 49 punktiga 13 kavandatakse FIS-is Arvestatud Eelnõusse on lisatud FISi sätestatud fondivalitseja tegevusloa taotlemise muudatus, millega tõstetakse menetlustasu tõstmist 1 000 eurolt 3 000 eurole, kuid väikefondi valitseja tegevuse väikefondi valitseja registreerimise menetlustasu registreerimise menetlustasu 1 000 tõstmist kavas ei ole. Kehtivas FIS-is on väikefondi eurolt 2 000 eurole. valitseja registreerimismenetluse tasu võrdne fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasuga. FI selgitab siinkohal, et väikefondi valitseja registreerimistaotluse menetlemine võtab praktikas palju tööressursse, nõuab esitatud materjalide, dokumentide ja muu teabe kontrolli, päringute koostamist ning paranduste järelkontrolli. Sage on olukord, kus esitatakse oluliselt muudetud mahukaid dokumente üha uuesti ja uuesti ning nende läbitöötamine on väga ajakulukas. Ühtlasi on sagenenud selliste taotluste esitamine, mille detailsuse ja täpsuse tase ei vasta seaduse nõuetele, mis omakorda viitab halvale distsipliinile. Eelnevast tulenevalt palume kaaluda väikefondi valitsejate registreerimise menetlustasu tõstmist samas mahus fondivalitseja tegevusloa taotlemisega või vähemalt 2 000 euroni ning sellega seonduvalt FIS § 457 lõike 4 muutmist. Kõrgem menetlustasu distsiplineeriks paremini väikefondi valitsejaid pannes neid hoolikamalt kaaluma kavandatavat tegevust ning taotluse esitamist, arvestades mh asjaolu, et kavandatava muudatuse kohaselt ei oleks neil enam alust menetlustasu tagasi küsida, kui FI on menetluse ja toimingutega juba alustanud. 74. 48. Lisaks teeme täiendava tähelepaneku väikefondi Arvestatud Eelnõusse lisatud FISi FI valitseja järelevalvetasu osas. IFS § 455 lõike 8 muudatused, millega kehtestatakse kohaselt teostab FI väikefondi valitseja puhul, kes on väikefondi valitsejale, kes on oma oma tegevuse FI-s registreerinud, järelevalvet vaid tegevuse Finantsinspektsioonis registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle. registreerinud, järelevalvetasu Registreerimiskohustuse järelevalve seisneb IFS § 453 kapitaliosa, suurusega 1% sätestatud registreerimisega seotud toimingute kahekordsest minimaalsest aktsia- tegemises ning hõlmab registreerimistaotlusega või osakapitali nõudest. esitatud materjalide ja dokumentide kontrolli, taotlejaga suhtlemist, normide ja nõuete selgitamist, täiendava teabe hankimist ja analüüsi ning muid vajalikke samme eesmärgiga tagada, et väikefondi registrisse saavad lisatud ainult kõigile nõuetele vastavad ning usaldusväärsed väikefondi valitsejad. FI igapäevane töö on näidanud, et registreerimiskohustuse täitmisega seotud töö maht sarnaneb oma olemuselt rohkem täistegevusloa menetlusega kui lihtsa registrisse kandmisega ning FI peab eraldama registreerimiskohustuse täitmisele arvestatavaid inim- ja ajaressursse. IFS § 455 lõikes 8 sätestatud FI teine ülesanne on järelevalve väikefondi valitseja teabe andmise üle, mis põhineb AIFMD direktiivis sätestatud alternatiivsete investeerimisfondide kohustusel esitada iga-aastane aruandlus FI-le, kes peale aruandluse vormi ja kvaliteedi kontrolli esitab selle ESMA-le. Direktiivis ette nähtud suhteliselt lihtne ülesanne andmete kogumiseks ja edastamiseks on praktikas muutunud üsna pingeliseks ja ressursimahukaks protsessiks. Väikefondi valitsejate esitatud andmete kvaliteet on tihti alla igasuguse arvestuse, FI peab regulaarselt tegelema puudulike, vigaste või eksitavate andmete parandamisega. Lisaks sellele lonkab osa väikefondi valitsejate aruandluse esitamise distsipliin – FI peab aruannete esitamist mitmekordselt meelde tuletama ja sisse nõudma. Eespool toodud asjaolud viitavad sellele, et väikefondi valitsejate üle teostatud järelevalve maht on oluliselt suurem, kui see oli esialgu direktiiviga ette nähtud. Selle peamiseks põhjuseks on väikefondi valitsejate puudulikud ja mitte nõuetekohased registreerimistaotlused ja iga-aastane aruandlus. FI-s on väikefondi valitsejate järelevalvega seotud kokku vähemalt 9 FTE-d (full time equivalent) ning väikefondi valitsejate arvu suurenemisel kasvavad paratamatult ka FI kulud. Lisaks kasutab FI aruandluse kogumiseks enda arendatud tarkvara, millel on oma regulaarsed ülalpidamise ja arendamise kulud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada FIS § 38 lõiget 3 ja § 39 lõiget 1 selliselt, et väikefondi valitsejal on kohustus tasuda järelevalvetasu kapitaliosa kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summalt. Kuivõrd FIS § 39 lõige 1 sätestab kapitaliosa järelevalvetasu määraks ühe protsendi, siis muudatuse tulemusena oleks iga väikefondi valitseja iga-aastane järelevalvetasu suurus summas 500 eurot. FI ettepanek ei näe ette järelevalvetasu tasumist mahuosalt lähtuvalt sellest, et väikefondi valitseja järelevalve ulatus, töö maht ja sellega seotud riskid ei ole sõltuvuses väikefondi valitseja poolt valitsevatest fondide mahust. Arvestades väikefondi valitsejate piiratud järelevalve spetsiifikat on FI seisukohal, et kapitaliosal põhinev järelevalvetasu on piisav oma eesmärkide täitmiseks. Teeme ettepaneku lisada täiendav kolmas lause FIS § 38 lõikesse 2 järgmises sõnastuses: „IFS §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu kapitaliosa.”. Teeme ettepaneku täiendada FIS § 39 lõiget 1 uue punktiga (arvestades Eelnõu § 49 punkti 6 muudatusettepanekut) järgmises sõnastuses: “IFS §-s 453 sätestatud väikefondi  valitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast.”. 75. 49. MiCA artikkel 65 reguleerib krüptovarateenuste Osaliselt Eelnõusse on lisatud uus FI piiriülest osutamist. RM-i edastatud info kohaselt on arvestatud paragrahv, mis reguleerib selle artikli all mõeldud ka krüptovarateenuse osutajate lepinguriigi krüptovaraturu osalise puhul filiaali kaudu piiriüleselt tegutsemist ehk tegutsemist Eestis, mh on uude liikmesriik ei saa näha ette täiendavaid takistusi (nt paragrahvi lisatud lõige, mis luba jne) riigis teenuse osutamiseks. Juhime kohustab teda järgima tema suhtes tähelepanu, et filiaali asutamise loamenetluse kohalduvat õigust Eestis puudumine Eelnõus põhjustab erinevaid probleeme. tegutsemise kohta. Näiteks, Eelnõu § 49 punktidega 3 ja 7 on ettenähtud järelevalvetasu maksmise kohustus välisriigi äriühingu Juhime tähelepanu MiCA määruse Eesti filiaalile, kes tegutseb mh krüptovarateenuse artiklile 21 lõikele 5, mille osutaja tegevusalal. Kui siseriiklikus õiguses ei kohaselt edastavad pädevad reguleerita filiaali asutamise nõudeid, siis võib tekkida asutused vastuvõtvate probleeme järelevalve tasu maksmise kohustuse liikmesriikide ühtsele määramise ja lõpetamisega, sest vastav info ei pruugi kontaktpunktile, ESMA-le, EBA- FI-sse õigel ajal jõuda ning MiCA artikkel 65 ega le, Euroopa Keskpangale ja, kui siseriiklik õigus ei reguleeri filiaali tegevuse lõpetamist see on kohaldatav, artikli 20 ega sellest teavitamist. lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates tegevusloa Eelmisest kommentaarist tulenevalt on küsitav ka andmisest artikli 109 lõikes 3 välisriigi krüptovara emitendi Eesti filiaalilt osutatud teabe. Artikli 109 lõike 3 järelevalvetasu küsimise võimalus, mida Eelnõu § 49 punkti d kohaselt sisaldab see mh punktid 3 ja 7 võimaldavad. teavet vastuvõtvate liikmesriikide loetelu kohta, kui taotlev emitent Varapõhise tokeni emitendi tegevusluba kehtib kogu kavatseb avalikult pakkuda EL-is ning MiCA-ga ei ole ette nähtud piiriülesest varapõhist tokeni või kavatseb tegevusest teavitamise kohustus. Kui vastav info ei taotleda varapõhise tokeni jõua õigeaegselt liikmesriigi pädevalt asutuselt, siis ei kauplemisele võtmist. saa FI nõuda järelevalvetasu tasumist lepinguriigi varapõhise tokeni emitendilt, kes asutab Eestis filiaali. Siiski on selguse huvides lisatud Märgime, et Eelnõu §-ga 14 on lepinguriigi varapõhise eelviidatud uude paragrahvi säte ka tokeni emitendi Eesti filiaalile sätestatud aruannete selle kohta, et Finantsinspektsiooni esitamise kohustus FI-le. Selle kohustuse täitmise tuleb teavitada nii filiaali kontrollimine tekitab ka küsitavusi. alustamise kuupäevast kui ka lõpetamise kuupäevast, kui filiaal Palume see regulatsioon üle vaadata ning Eelnõu peaks soovima oma tegevust vastavalt täiendada. Lisaks teeme ettepaneku sätestada lõpetada. Eelnõus järgmine kohustus: „Teenuste osutamisel Eestis peab välisriigi krüptovaraturu osaline järgima käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.“ 76. 50. Eelnõu § 49 punktiga 4 muudetakse FIS § 38 lõiget Vt kommentaari märkuse 29 FI 7. Teeme ettepaneku muuta FIS § 38 lõiget 7, mis juures. sätestab, et järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe järelevalvesubjektina. Eelnõuga muudetakse vastavat sätet selliselt, et muudatuse jõustumisel hakkaks järelevalvesubjekt maksma järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalve on suurem. Teeme ettepaneku sätte  muutmiseks selliselt, et järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu iga järelevalvesubjektina, kellena ta tegutseb. Seega kehtiks edaspidi nõue, et järelevalvetasu tuleb tasuda iga tegevusloa eest. Need subjektid, kes omavad mitut tegevusluba peavad edaspidi arvestama, et ka järelevalvetasu tuleb tasuda iga tegevusloa eest, sest üks tegevusluba on kalibreeritud ühe finantssektoti subjekti jaoks. Samuti palume kaaluda regulatsiooni muutmist selliselt, et erinevate teenuste osutamisel koosneks järelevalvetasu kõikide teenuste osutamisega kaasnevatest järelevalvetasude summast. Seda eriti, arvestades krüptovaraturu spetsiifikat ja selle üle järelevalve teostamiseks vajaminevat ressurssi. 77. 51. Eelnõu § 45 punktiga 15 muudetakse FIS §-i 455. Arvestatud Eelnõusse on lisatud säte, mille FI FIS § 455 lõige 2 reguleerib ka valge raamatu kohaselt muu krüptovara valge kinnitamise menetlustasu, kuid sätte kohaselt maksab raamatu esitamise korral tuleb kinnitamise tasu 2 000 eurot ainult krediidiasutus. tasuda ka sellest teavitamise Kuna MiCA-st tulenevad ka teised emitendid, korral. kauplemisele lubamist taotlevad isikud ja kauplemisplatvormide operaatorid peavad enne avaliku pakkumist edastama valge raamatu FI-le (nt MiCA artiklid 8 ja 48) ning FI peab MiCAga nõutud teabe esitama ESMA-le (nt MiCA artikli 51 lõige 14) ja sellega võivad kaasneda ka teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamiskohustused, palume kaaluda ka sellistele toimingutele menetlustasu kehtestamist. Selgitame, et tegemist ei ole lihtsalt teabe vastuvõtmise ja edastamisega, sest FI peab veenduma, et on edastatud kogu vajalik teave ja vajadusel küsima puuduoleva informatsiooni. Lisaks tuleb esitatud teabest kokku panna edastamiseks kõlblik versioon. FI hinnangul peavad sellised tegevused olema tasustatud, sest nõuavad esitatud teabe analüüsimist ja subjektiga suhtlemist ja seeläbi omakorda inimressurssi. Samuti peaks selline lahend taotlejaid paremini distsiplineerima, et taotluse esitamine oleks läbimõeldud otsus. 78. 52. Eelnõu § 49 punktiga 17 täiendatakse FIS § 48 Arvestatud FI lõikega 3, mis võimaldab vajadusel esitada Finantsinspektsioonile esitatud andmeid Eesti Pangale, Rahapesu Andmebüroole ja Rahandusministeeriumile. Eesti Pangal, Rahapesu Andmebürool ja Rahandusministeerium on juba kehtiva õiguse alusel FI-lt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks informatsiooni saada, mistõttu lisatud täpsustus ei ole meie hinnangul vajalik. Liiatigi luuakse ilma suurema arutelu ja põhjendusteta konstruktsioon, kus Vabariigi Valitsusel tekib justkui subjektsus saada konfidentsiaalset järelevalvelist informatsiooni. Sedalaadi operatiivse informatsiooni avaldamine Vabariigi Valitsusele vajab täiendavat  analüüsi ja arutelu, mh EL õiguse vaatest. Samuti tõusetub küsimus, kas statistika seaduse alusel on põhjendatud konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooni avaldamine (läbi Eesti Panga). Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt FI ei toeta vastava normi kehtestamist. Küll juhime tähelepanu, et FIS § 48 lõike 2 kohaselt on FI-l kohustus anda teiste seas RAB-ile teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tingimusel, et see ei ole seadusega keelatud. Finantsjärelevalve käigus saadud teave on FIS § 54 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalne ning isikud ja asutused, kellele on konfidentsiaalset teavet lubatud avaldada, on nimetatud FIS § 54 erinevates lõigetes. Samas ei ole FIS §-s 54 nimetatud RAB-i, kellele FI on FIS § 48 lõike 2 alusel kohustatud teavet andma. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada FIS § 54 lõike 4 loetelu RAB-iga ning Eelnõu § 49 punktiga 17 pakutud täiendus kustutada. Investeerimisfondide seaduse muutmine 79. 53. Eelnõu § 50 punktis 4 on esitatud IFS § 453 lõike 1 Selgitatud, Mõiste „väikefond“ on eelnõus FI muudetud tekst, milles on kasutusel mõiste osaliselt asendatud mõistega „fond“. „väikefond“. Vastavat mõistet kehtiv IFS ega Eelnõu arvestatud IFS ei eelda, et tegevusloata ei kasuta, IFS-is on kasutusel mõiste „väikefondi väikefondi valitseja saaks valitseda valitseja“. Teeme ettepaneku asendada sõna vaid usaldusfonde. Valitseda võib „väikefond“ sõnaga „usaldusfond“. Eelnevast IFSi tähenduses mitteametlikke tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 50 lõike 4 fonde, st ka aktsiaseltsifonde, aga sõnastust järgmiselt: „(1) Eestis asutatud väikefondi ka IFSi väliseid fonde. valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus hakata usaldusfondi valitsema, sealhulgas täisosanikuna. Selgitame, et IFS ei näe expressis verbis ette, et tegevusloata väikefondi valitseja võib valitseda muud fonditüüpi kui usaldusfond, kuid selline võimalus ei ole ka keelatud ning asub seetõttu hallis alas. Muudatus tooks õigusselguse selles osas, et tegevusloata väikefondi valitsejad võivad asutada ja valitseda ainult usaldusfonde. See on kooskõlas ka turul levinud usaldusfondide valitsemise praktikaga. 79.1 54. Eelnõu § 50 punktis 4 on sätestatud IFS § 453 lõige Arvestatud Registreerimisavalduse FI 7. Palume asendada „võib jätta“ sõnaga „jätab“. sisuliselt, rahuldamata jätmise otsustamisel selgitatud on eelnõus säilitatud Finantsinspektsiooni kaalutlusõigus. Sama paragrahvi erinevate sätete ebakõla vältimiseks on muudetud IFS § 453 lõike 11 (uues sõnastuses lg 8) sõnastust. 80. 55. Eelnõu § 50 punktis 4 sätestatud IFS § 453 lõike 7 Arvestatud IFS § 453 lg 7 p 2 (uues sõnastuses FI punkt 2 võimaldab FI-l jätta registreerimisavalduse lg 9 p 2) sõnastatud järgmiselt: rahuldamata, kui „taotleja ei valitse käesoleva seaduse „fondid, mida taotleja kavatseb  § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat valitsema hakata, ei vasta investeerimisfondi.“ Kuna Eelnõu kohaselt tuuakse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 registreerimise hetk ettepoole, millest tulenevalt tuleb sätestatud investeerimisfondi tegevus registreerida enne fondi valitsemisega mõistele;“. alustamist, siis ei ole kohane kasutada siin sõnastust „ei valitse“. Selle asemel võiks olla sobilik järgnev sõnastus: „taotleja kavandatavad fondid ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi mõistele.“ 81. 56. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 4531 lõikes Selgitatud Eelnõus on arvestatud sama punkti FI 3 ja lõike 4 punktis 3 on kasutatud sõnastust kohta teistelt huvigruppidelt „valitsetava fondi minimaalne investeeritav summa“. laekunud märkusega ja Sellest võib jääda mulje, justkui fondi poolt investeeringu miinimumsuuruse investeeritav summa peaks vastama ette nähtud kehtestamisest on loobutud. määrale. FI hinnangul oleks selgem sõnastada see, kas „valitsetavasse fondi minimaalselt investeeritav summa“ või „valitsetavasse fondi tehtava investeeringu miinimumsuurus“. 82. 57. Nii kehtiv IFS kui ka Eelnõuga kavandatavad IFS-i Arvestatud Eelnõus on IFS §-st 4532 välja FI muudatused võimaldavad esmapilgul väikefondi jäetud lõike 2 punkt 2 ja lõige 3. valitseja suhtes erinevat käitumist olukorras, kus ta täidab IFS § 4532 lõikes 1 toodud teavitamiskohustust (valitsemise lõpetamise puhul) ja olukorras, kus ta seda ei tee, seejuures võimaldades teavitamiskohustuse mittetäitmisel justkui soodsamat käitumist. Nimelt tuleb teavitamiskohustuse täitmise korral FI-l väikefondi valitseja IFS § 453² lõike 2 punkti 2 alusel registrist kustutada (imperatiivne), kuid olukorras, kus ta seda ei tee, on FI-l IFS § 453² lõike 4 punktist 1 ja punktist 5 (koosmõjus IFS § 453 lõike 7 punktiga 2) tulenevalt kaalutlusõigus registrist kustutamise osas. Tegelikkuses on FI-l kaalutlusõigus nii IFS § 4532 lõike 2 punkti 2 puhul (tulenevalt IFS § 4532 lõikest 3) kui lõike 4 punktide 1 ja 5 puhul ning erinevus on üksnes selles, et ühel juhul saab menetlus alguse väikefondi valitseja teavitusest ja teisel juhul FI initsiatiivil. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku õigusselguse huvides hinnata esile toodud sätteid (IFS § 4532 lõiked 1-3 ja lõike 4 punkt 1) nende koostoimes ja kaaluda nende muutmist või täpsustamist. Üheks võimaluseks oleks IFS § 4532 lõike 4 punkti 1 kaotamine ja sellega seoses lõike 2 punkti 2 täpsustamine selliselt, et see kataks nii tegutsemise lõpetamise kui fondi valitsemisega mittealustamise, kuid ei seoks eelnevat väikefondi valitseja teavitusega. Teiseks võimaluseks oleks IFS § 4532 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 kaotamine, kuna lõike 2 punkti 2 olukorda katavad juba IFS § 4532 lõike 4 punkt 1 ja punkt 5 (koosmõjus IFS § 453 lõike 7 punktiga 2), mis võimaldavad Finantsinspektsioonile ühtlasi kaalutlusõigust. Seejuures on võimalik arvesse võtta ka investorite huvide kaitset. 83. 58. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 453² lõike 6 Selgitatud Vt selgitust FI märkuse nr 79 FI punktis 1 ja Eelnõu § 50 punktis 6 (ekslikult märgitud juures. 5) IFS § 516 lõikes 13 on kasutatud fondiga seoses sõna „aktsiad“. Aktsiad saavad olla aktsiaseltsifondil. IFS § 242 lõike 2 kohaselt saab aktsiaseltsifondi registrisse kanda ja seega ka valitseda üksnes tegevusluba omav fondivalitseja. Usaldusfondil on IFS § 21 lõikest 1 tulenevalt osad. Eelnevast tulenevalt on sõna aktsiad viidatud sätetes üleliigne 84. 59. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 453² lõike 6 Arvestatud Eelnõus esitatud IFS § 4532 lg 6 p FI punktis 3 palume täpsustada teate esitamise aeg, nt 3 sõnastatud järgmiselt: „viivitamata peale fondide „3) esitama viivitamata peale fondide likvideerimise protsessi alustamist Finantsinspektsioonile sellekohase teate ning kahe kuu jooksul pärast likvideerimise lõpetamist ülevaate likvideerimise tulemuste kohta.“ Kindlustustegevuse seaduse muutmine 85. 60. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 52, millega Arvestatud FI muudetakse kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS). KindlTS § 107 lõige 4 kohustab kindlustusandjat juhi või vastutava isiku valimise või määramise kavatsusest teavitama FI-d 30 päeva enne nimetatud otsuse tegemist ning ametiaja pikendamise kavatsusest vähemalt 10 päeva enne otsuse tegemist. Soovime nimetatud sätet täiendada kolmanda lausega, mis näeb erisuse, et mõjuval põhjusel eelnimetatud tähtaega ei kohaldata. Teeme ettepaneku täiendada KindlTS § 107 lõiget 4 järgmiselt: „(4) /…/. Eeltoodud tähtaegu ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.“. Eeltoodud ettepaneku oleme RM-le edastanud ka 29.04.2022 kirjaga nr 5-2/2833-1. 86. 61. KindlTS-is näeme vajadust kehtestada nõue, mille Selgitatud Juhime tähelepanu, et Komisjoni FI kohaselt peab kindlustusandjal olema juhatuses delegeeritud määruse (EL) vähemalt kaks liiget. Nimetatud nõude võiks lisada 2015/35 artikli 258 lõige 4 KindlTS §-i 106 uue lõikena 11 : „(11 ) reguleerib juba, et Kindlustusandja juhatuses on vähemalt kaks liiget.“. kindlustusandjad tagavad, et kindlustusandjat juhivad tegelikult vähemalt kaks isikut. Muud kommentaarid 87. 62. Eelnõu § 5 lõikes 10 on kirjaviga viiendal real Arvestatud FI sõnas „Finantsinspektsioon“. 88. 63. Eelnõu § 6 lõikes 2 peaks olema „krüptovaraturu Arvestatud FI osalisel“. 89. 64. Eelnõu § 56 punkti 23 sõnastuses on kasutatud Arvestatud FI sõna „info“, mille asemel võiks olla „teave“. 90. 65. Seletuskirjas on Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt FI sätestatud järgmine kommentaar: „Krüptovaraturu osalised on ka isikud, kes emiteerivad sellist krüptovara, mis ei ole varapõhine tõken või e-raha token. Selliste isikute suhtes kohalduvad mõnevõrra leebemad nõuded (vt ka § 1 lõige 4). Näiteks võib selliseks krüptovaraks olla kasutustoken (krüptovara  liik, mille ainus eesmärk on anda juurdepääs kaubale või teenusele, mida pakub või osutab selle emitent).“ On küsitav, millele on viidatud sulgudes – vt ka § 1 lõige 4 91. 66. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 4532 lõike 5 Arvestatud FI teises lauses on trükiviga - sõna „toimetakse“ asemel peaks olema „toimetatakse“. 92. 67. Finantsinspektsiooni hinnangul, tuginedes MiCA Teadmiseks Saame ettepanekust aru, kuid FI artiklile 111 jj, ei ole väärteo vorm trahvimiseks võetud halduskaristusliku meetme kooskõlas MiCA-ga. sisseviimine on sektoriülene teema, millega tuleb tegeleda MiCA eeldab halduskaristuslikke meetmeid. eraldiseisvalt. Osundame täiendavalt, et sedalaadi sõnastatud (võrdsed) karistuse maksimumalused //…karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.…// ei taga elementaarset õigusselgust – ehk ei järelevalve ega menetlusalune isik ei tea seda, milline võib teo eest olla maksimaalne karistus, see võib ekstreemsematel juhtudel olla 0 eurost miljoniteni. Samuti on puudu põhjendus ja seadusest tulev viide, kuidas peaks järelevalve valima õiget maksimaalset karistuse määra. EESTI PANK 93. Eesti Pank toetab krüptovaraturu reguleerimist ning Teadmiseks EP krüptovaraturu osaliste järelevalve üleandmist võetud Finantsinspektsioonile. Eesti Pangal ei ole eelnõule muudatusettepanekuid ega täiendusi. AUDIITORKOGU 94. KrüTS § 16 Audiitorkontroll § 16 lg 1 (1) Arvestatud AudK Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aruanne peab olema auditeeritud. Mõiste „auditeerimine“ on senini tekitanud segadust selles osas, kas auditeerimise all võib mõista ka ülevaatust; seda mõistet AudSs ei ole ja mõnedes valdkonna seadustes on auditeerimise nõuete all silmas peetud, et need nõuded laienevad ka ülevaatusele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1 alljärgnevalt: „Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruandele on kohustuslik audit.“ 95. § 16 lg 3 Audiitorettevõtjatel on tekkinud järgmised Arvestatud Eelnõust on audiitori nimetamise AudK küsimused ja ettepanekud, mida palume seaduse sätete tähtaeg välja jäetud. sõnastamisel õigusselguse eesmärgil arvestada: 1. Nimetatud lõige seab audiitorettevõtja rotatsiooninõude pärast 5 aastast perioodi. Audiitorettevõtjad on teinud ettepaneku rotatsiooninõude pikkuseks määratleda juba Eesti õiguses eksisteerivatest rotatsiooninõuetest karmimad, ehk avaliku huvi üksusele kehtivad rotatsiooninõuded: audiitorettevõtja puhul  maksimaalselt 10 aastat ning ettenähtud nõuete 2/6 täitmisel maksimaalselt täiendavalt 10 aastat, konkreetse vandeaudiitori puhul maksimaalselt 7 aastat. Kui eesmärgiks on seada rotatsiooniajaks 5 aastat, peab see olema selgelt põhjendatud, miks on selle nõude osas otsustatud veel lühema tähtaja kasuks kui avaliku huvi üksuste puhul, kus teenuse osutamise perioodi piiramine ja rotatsiooniperioodi määratlemine juba on keskne audiitori sõltumatust tagav aspekt. Ka krediidiasutustele kui avaliku huvi üksustele laienevad eelnimetatud rotatsiooninõuded tulenevalt EL määruse 537/2014 nõuetest. Nimetatud määruse jõustumisega tunnistati tühiseks KAS § 94 lg 2, mis varasemalt reguleeris audiitoriks nimetamise tähtaega. 2. Audiitorettevõtja nimetamine teatud maksimaalseks perioodiks tekitab ebaselgust selles osas, mis hetkest tähtaeg hakkab kulgema. Kas nimetamisest, mis ei ole ilmselt eesmärk, kui mõeldud on viie järjestikuse aasta töövõtte. Selgem sõnastus on, et (näiteks) 10 või muu lõigus 3 märgitud perioodi järjestikuse majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditiks või ka omavahendite ja tagatisvara portfelli kontrolliks (vaata järgmine punkt). 3. Kas audiitorettevõtja roteerumise nõue puudutab vaid auditit või ka omavahendite- ja tagatisvara portfelli audiitorkontrolli? 4. Kas audiitorettevõtja roteerumise nõue hakkab kehtima seaduse jõustumisest või laieneb tagasiulatuvalt ka enne seaduse jõustumist tehtud töövõttudele? Näiteks kui audiitorettevõtja on juba 1 aasta enne seaduse jõustumist osutanud kliendile töövõtu, kas sellisel juhul võib ta osutada kliendile auditi teenust 4 aastat? 96. § 16 lg 4 Selgitatud 1. Kuna omavahendite AudK 1. Teeme ettepaneku viidata MiCA määruse vastavale auditeerimise kohustus ei tulene art.-le ja punktile analoogselt sama paragrahvi lõikele 5. MiCA määrusest, ei ole ka Eraldi küsimus on, kas audiitorkontrolli käsitlevasse vastavat viidet eelnõu teksti paragrahvi võiks lisada ka erinõude varapõhiste tokenite lisatud. emiteerijate omavahendite nõudele MiCA art 36 kohaselt 2. Seletuskirjas on täpsustatud, et analoogselt järgmises lõikes nimetatud tagatisvara omavahendite kontroll ei pea portfelli nõudele. olema teostatud kindlustandva audiitorteenusena. Samas 2. Oleme ka oma eelmistes arvamustes toonud välja tagatisvara portfelli puhul on kriitilise vajaduse täpsustada, missugust kindlusastet eelnõus täpsustatud, et kontroll audiitorettevõtjalt oodatakse. Kuna ISAE 3000 nõuded peab olema läbi viidud võimaldavad audiitoril anda nii piiratud kui põhjendatud kindlustunnet andvana ning kindlustunnet ja praktika võib kujuneda väga erinevaks, seletuskirja on lisatud, et tegemist on nõuete selgus audiitorkontrolli läbiviimiseks äärmiselt on piiratud kindlustundega. oluline. Audiitorid leiavad, et järgneval paaril aastal on valdkonna keerulisusest ja uudsusest tulenevalt võimalik piiratud kindlustunde andmine. Soovitame mõne, näiteks kahe kuni viie aasta pärast teha järelhindamine, kas tugevam ehk põhjendatud kindlustunde andmine on  võimalik, vajalik ja optimaalne või on sobivam jääda piiratud kindlustunde andmise juurde. Viimaste aastate õigusloomes on eeskujulik praktika audiitori eritööde puhul selgema kindlustunde määratlemises osas. Näiteks elektrituruseaduse § 17 lg 4 ja pakendiseaduse § 241 lg 3. Soovitame nimetatud praktikat jätkata. 97. 3. Omavahendite kontrolli läbiviimiseks on vajalik Selgitatud Eelnõu puhul on võetud AudK vastava juhendmaterjali olemasolu. Oodatava lähenemine, omavahendite kindlustunde andmiseks on vajalik täpne raamistik kontrolli puhul ei nõuta/täpsustata, omavahendite aruande koostajale, sh viited täpsetele et see peab olema teostatud MiCA sätetele. kindlustandva audiitorteenusena. Töö väljastatakse vabas vormis. Oleme ka varasemalt märkinud, et eeltingimuseks audiitorite poolt virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite kontrollimisele on juhendi või korra olemasolu, mis käsitleks seda, kuidas vastavad teenusepakkujad omavahendeid arvestama ning nende osas aruandlust koostama peavad. Analoogne juhend või kord eksisteerib nii fondivalitsejate (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa /1291/1201/8020/Lisa5.pdf#), makseasutuste (https://www.riigiteataja.ee/akt/101122020002), kui ka e- raha asutuste omavahendite puhul (https://www.riigiteataja.ee /aktilisa/1100/9201/9002/Lisa_4.pdf#). Meile teadaolevalt puudub seni sarnane juhend virtuaalvääringu teenuse pakkujatele nende omavahendite osas. MiCA ja kehtiv RahaPTS sätestab, et teenuseosutaja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega. Kuna viidatud määrus ei arvesta krüptovara teenuse pakkuja erisustega tekib praktikas probleeme määruse tõlgendamisel näiteks selles osas, kas ja millistel juhtudel peab mahaarvamiste hulka arvestama krüptovara. Kehtiva RahaPTS seaduse § 722 ja § 723 nõuete täitmiseks on Rahapesu andmebüroo välja andnud juhendmaterjali1. Sarnase juhendmaterjali väljatöötamine või olemasoleva ülevaatamine ja täiendamine on ka väljatöötatava KrüTSi nõuete täitmiseks vajalik. 4. Tehnilise märkusena lisame lõike teise lause sõnastuse osas, et ka omavahendite kontrolli puhul on tegemist vandeaudiitori aruandega (mitte arvamusega) ja arvamuse ärakiri ei ole kohane termin digitaalselt allkirjastatud dokumendi puhul. 98. § 16 lg 5 Selgitatud Seletuskirja on täpsustatud, et AudK Analoogselt omavahendite kontrollile on ka tagatisvara tegemist on piiratud  portfelli kontrolli puhul kriitiline vajadus täpsustada, mis kindlustundega. on seadusandja ootus - kas oodatakse põhjendatud või piiratud kindlustunnet? 99. § 16 lg 6 Selgitatud/ 1. Arvestatud AudK 1. Teeme ettepaneku, et pädevaks isikuks uue arvestatud 2. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse audiitorettevõtja määramisel p-s 1-3 nimetatud asjaolude hindamisel võib Finantsinspektsioon korral on kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. lähtuda AudS § 39 lõikes 3 Sarnane regulatsioon on KASs § 94 lg.s 3. sätestatud kriteeriumitest. 3. Eelnõu on muudetud, vt 2. P 3 osas soovivad audiitorettevõtjad selgemat mõiste ettepaneku nr 1 arvestamist. määratlust. Millal on tegemist usalduse kaotusega? 3. Audiitorettevõtja määramise aluseks peab olema audiitorettevõtja eelnev nõusolek, nimetatu tuleb seaduses kajastada. Oleme nimetatut märkinud ka oma ettepanekutes eelmisele eelnõule. § 17 Audiitorettevõtja informeerimiskohustus 100. § 17 lg 1 Arvestatud AudK Oleme nõus, et audiitorettevõtja peab Finantsinspektsiooni teavitama p.-s 1-5 nimetatud asjaoludest, kui ta on jõudnud järeldusele, et nimetatud asjaolud eksisteerivad. Vastavale järeldusele saab audiitorettevõtja jõuda auditi käigus. Auditi käigus audiitor alles hindab talle teatavaks saanud asjaolusid - kaalub kõiki asjaolusid, sh ka koosmõjus ning seejärel otsustab, kas talle teatavaks saanud asjaolud on või ei ole Finantsinspektsiooni teavitamise aluseks. Audiitor ei saa kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada enne otsustamist. Teeme ettepaneku, et audiitorettevõtja teavitab nimetatud asjaoludest kas vandeaudiitori aruande väljastamisel või ka kliendilepingu ülesütlemisel, kui audiitori töö jääb lõpuni viimata ja ta teenuse osutamise käigus p 1-5 nimetatud asjaoludest teatavaks saab. AudS sätestab, et audiitorettevõtja võib audiitorteenuse osutamise kliendilepingu üles öelda vaid mõjuval põhjusel. Näiteks võib kliendilepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks olla kliendi juhtkonna poolt auditi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata jätmine. Selgitasime eelnimetatut ka eelmisele eelnõule ettepanekute esitamisel. Rahandusministeeriumi vastuseks oli, et teavitamise kohustuse puhul „vastav konstruktsioon („mille tagajärjeks on või võib olla“) sisaldub kõikides teistes finantssektori seadustes. Kaalume vajadusel selle sätte muutmist kõikides finantssektori seadustes ühetaoliselt.“ Vajadus sätet muuta on olemas, arvestades audiitoriteenuse olemust ja vandeaudiitorite kutsetegevuse standardeid ning kaalutletavate asjaolude võimalikku suurt ulatust ja audiitori töömahtu. Peame vajalikuks lõpetada ebaselgete nõuete juurde loomist ning alustada seadusloomes selgemate määratlustega kohe selles eelnõus. 101. § 17 lg 1 p 3 osas palume märkida, et audiitorettevõtja on Arvestatud AudK kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama  modifitseeritud vandeaudiitori aruande, mitte ainult märkusega aruande esitamisest. Ka oma eelmises arvamuses selgitasime, et õige termin märkuse asemel on modifitseeritud aruanne, sest see hõlmab lisaks märkusega aruandele ka arvamuse avaldamisest loobumist ja vastupidist arvamust. Märkusega aruande väljastab audiitor, kui ta leiab, et aruanne on oluliselt väärkajastatud või kui ulatuse piiratuse tõttu ei ole võimalik teatud aruande osade kohta järeldust teha ja audiitor hindab, et võimaliku väärkajastamise puhul on see oluline, kuid mitte läbiv. Vastupidise aruande ja arvamuse avaldamisest loobumise puhul hindab audiitor, et väärkajastamine või võimalik väärkajastamine on oluline ja läbiv, seega praktikas on sellistest olukordadest teavitamine olulisemgi. Sarnane konstruktsioon, et audiitor teavitab ka vastupidisest arvamusest ja arvamuse avaldamisest loobumisest on samuti krediidiasutuste audiitorkontrolli puhul - KAS § 95 lg p 4. 102. § 17 lg 3 on otstarbetu ja tuleb eelnõust kustutada kuna Arvestatud AudK AudS § 48 lg 4 p 2 juba võimaldab Finantsinspektsioonile andmete esitamist ja seetõttu on tegemist korduva õigusnormiga. Samuti ei pea me õigeks õigusloome praktika loomist, mille kohaselt AudSs sätestatud ammendavat konfidentsiaalsuskohustust on võimalik teiste valdkonna seadustega muuta. 103. § 19 lg 6 p 4 osas palume täpsustada, mis on ühinemisel Arvestatud Sõnastust on täpsustatud, et AudK vandeaudiitori aruande objekt. Praegu see puudub. aruanne on ühinemiselepingu kontrolli tulemuste kohta. EESTI WEB3 KODA 104. 1. KrüTS alustab esimeses paragrahvis krüptovaraturu Selgitatud Kuna eelnõu/seadus keskendub WEB3 osaliste reguleerimisest, jättes seejuures defineerimata krüptovaraturu osaliste tegevuse krüptovaraturu kui sellise. Teeme ettepaneku reguleerimisele ja nende defineerida krüptovaraturu mõiste. järelevalvele, on ka § 1 sõnastusest krüptovaraturg välja jäetud. Ka MiCA määrus ei defineeri mõistet krüptovaraturg, kuigi selle pealkiri viitab krüptovaraturgude käsitlemisele. 105. 2. Tänaste VASP tegevusloa omanike õiglane Selgitatud MiCA määrus näeb ette selged WEB3 kohtlemine reeglid tegevusloa taotlemisele. Esmalt tuleb silmas pidada, et Eesti virtuaalvääringu Tegemist on EL õiguse teenusepakkujad on värskelt läbinud põhjaliku rakendamisega ehk riigisiseselt ei tegevuslubade uuendamise, viimaks oma tegevus ole võimalik ette näha sellest kooskõlla Raha PTS viimase redaktsiooniga. Enamus erinevat lähenemist ja erisusi. nõuded, mis MiCA alles praegu kehtestab, on Eestis juba jõustunud ja tegevusloa säilitanud ettevõtted on Samuti ei ole Eesti puhul võimalik oma tegevuse nendega kooskõlla viinud. Ei KrüTS-st rakendada lihtsustatud korras ega seletuskirjast ei nähtu, et oleks läbi viidud analüüs tegevusloa taotlemist järgmistel hindamaks, mis osas tänased tegevusload ei ole põhjustel: nimelt peavad pädevad kooskõlas MiCA nõuetega ja kas täna kehtiv asutused artikli 143 lõike 6 regulatsioon on MiCA-st leebem või karmim. Näiteks kohaselt enne lihtsustatud korras miinimum osakapitali nõuded on juba täna oluliselt tegevusloa andmist veenduma, et karmimad kui MiCA need sätestab. (Viitasime sellele MiCA V jaotise 2. ja 3. peatükis juba kehtiva RahaPTS redaktsiooni eelnõud sätestatud nõuded on täidetud. kommenteerides) Selguse huvides toome välja, millised nõudeid peaks Toonitame, et RAB väljastatud tegevusload krüptovarateenuse osutaja täitma väljastati tähtajatult, aga KrüTS eelnõu seab neile enne, kui ta saaks lihtsustatud lõputähtaja (tõenäoline põhiseaduslike õiguste riive) menetluskorras tegevusluba üldse isegi aasta võrra lühema kui MiCA seda ette näeb. taotleda - Art 66: Kohustus Sellist üleminekuaja lühendamist lubab MiCA ainult tegutseda kliendi parimates juhul kui kohaliku regulatsioon on MiCA-st leebem. huvides ausalt, õiglaselt ja Rahandusministeerium ei ole teinud sellist analüüsi, professionaalselt; Art 67: mis annaks vastuse, kas Eestis täna kehtiv Usaldatavusnõuded; Art 68: regulatsioon on leebem ja kui, siis mis osas. Juhtimiskord; Art 69: Pädevatele asutustele esitatav teave; Art 70: Turuosaliste õiglase kohtlemise huvides peaks lisama Klientide krüptovara ja raha eelnõusse tänaste tegevusloa omanike ülemineku kaitse; Art 71: Kaebuste sätted, milles oleks selgelt väljatoodud, millises osas käsitlemise kord; Art 72: Huvide on vaja tegevus viia kooskõlla MiCA nõuetega, ehk konfliktide tuvastamine, vältimine, millised on puudused. Sellised täiendused peaks juhtimine ja avalikustamine; lubama turuosalistel ellu rakendada "tegevuse Art 73: Teenuste ja tegevuste kooskõlla viimise menetluse" raames, andes välja edasiandmine; Art 74: ettevõtetele puuduste kõrvaldamise ettekirjutuse, Krüptovarateenuse osutaja milles on selgelt välja toodud uued nõuded, mis tuleb tegevuse korrapärane lõpetamine; täita. Selle kasuks räägib ka argument, et RAB on Art 75: Krüptovara hoidmine ja värskelt viinud läbi tegevuslubade uuendamise haldamine kliendi nimel; Art 76: protsessi, omab selleks vastavat kogemust ja head Krüptovara kauplemisplatvormi kontakti ettevõtjatega. Lisaks vähendaks see oluliselt korraldamine; Art 77: Krüptovara riigi halduskoormust. vahetamine raha või muu krüptovara vastu; Art 78: Seda toetab ka põhimõte riigile andmete ühekordsest Krüptovaraga seotud korralduste esitamisest. Kui peale tegevuse kooskõlla viimist riik täitmine kliendi nimel; Art 79: leiab, et krüptovaldkond on vaja viia FI alluvusse, siis Krüptovara pakkumise võiks seda teha, andes üle kehtivad tegevusload. Samas korraldamine; Arti 80: peaks kaaluma, kas kogu krüptovaldkond tuleks üldse Krüptovaraga seotud korralduste anda FI alluvusse või ainult osa, mis puudutab finants- vastuvõtmine ja edastamine ja investeerimis-instrumentidena käsitletavate tokenite, kliendi nimel; Art 81: Krüptovara e-raha või varapõhiste tokenite väljastajaid. Viimati kohta nõu andmine ja mainituid on Eestis vähe ja nende tegevus võiks krüptovaraportfelli valitsemine; tõepoolest olema FI kontrolli all. Riik on tunnistanud Art 82:Krüptovaraülekande riskihinnangus ja muudes dokumentides, et suurimad teenuse osutamine kliendi nimel. probleemid virtuaalvääringu teenusepakkujatega seisnevad rahapesus ja terrorismirahastamises. Nimetatud nn valikuvõimalus on Seega oleks igati loogiline, et KrüTS-s nimetatud ette nähtud eelkõige nendele muud krüptovara teenusepakkujad jääksid RAB liikmesriikidele, kus alluvusse. Kompetentse asutuse definitsioon, MiCA järelevalveorgan võrreldes artikkel 3 lõige 35, lubab selgelt liikmesriigil määrata varasemaga ei muutu (s.t. kui rohkem kui ühe kompetentse asutuse. varasemalt on nt VASP-de loa väljastajaks olnud Juhime tähelepanu, et äsjane tegevusloa uuendamise finantsjärelevalveasutus ja maksumus turuosalistele ulatus keskmiselt kuuekümne finantsjärelevalveasutus saab tuhande Euroni. Sellele lisandus audiitorteenuse olema ka loa väljastajaks CASP- maksumus, mis virtuaalvääringu teenusepakkujate dele). Sellisel juhul on puhul oli kordades kõrgem tavalistest turuhindadest. järelevalveorganil võimalik Kogu dokumentatsioon tuli esitada uuesti, mis efektiivselt hinnata, kas vastavad tähendab, et tegemist ei olnud kooskõlla viimisega, nõuded on juba täidetud ja kas vaid sisuliselt uuesti loa taotlemisega. See protsess seetõttu oleks õigustatud halvas suuresti turuosaliste võime keskenduda äri väljastada nö uus luba lihtsustatud arendamisele, sest tihti olid dokumentatsiooni korras. Käesoleval juhul ei ole tootmisesse kaasatud terve meeskond. Samuti võib Finantsinspektsioonil võimalik eeldada, et RAB oli suuresti pühendunud veenduda enne lihtsustatud korras loamenetlustele ja rahapesu ennetamise ja avastamise tegevusloa andmist, et jaoks ei jäänud eriti aega. Uue tegevusloa taotlemine teenuseosutaja täidab MiCA olemasoleva asemele, mis juba täna suuresti täidab nõudeid, kuna MiCA nõudeid, kustutaks tõenäoliselt turuosaliste huvi Finantsinspektsioonil puudub jätkata Eestis ja see oleks häbiväärne löök Eesti kui selleks vastav järelevalveline inovatiivse- juhtiva digiriigi mainele. õigus ja info. Teeme ettepaneku näha seaduses ette selge kord Teiseks, kehtiv RahaPTS suurt osa tänaste tegevuslubade kooskõlla viimiseks läbi viidatud nõuetest ei reguleeri (vaid puuduste kõrvaldamise ettekirjutuste, millele nõuded kapitalile ja antakse tähtaeg vastavalt MiCA-s ettenähtule - kuni omavahenditele ning juhtimiskord 01. juuli 2026. on teatud osas reguleeritud sarnaselt MiCA-le, vt seletuskirja). Seega isegi kui näha ette eraldi vastavad koostöö/info edastamise alused RABi ja FI vahel, siis samuti ei ole vastavat teavet võimalik RAB-ilt saada, kuna nagu osutatud, suur osa viidatud nõuetest kehtiva regulatsiooni kohaselt teenuseosutajale hetkel ei kohaldu ehk ka RABil pole vastavat järelevalvelist infot, mida Finantsinspektsiooniga jagada. Seega kirjeldatud lihtsustatud korras tegevusloa menetlus oleks rakendatav üksnes siis, kui riigisiseselt oleks juba varasemalt kehtestatud riigisisene (nö MiCA eelne) krüptovara regulatsioon, mille kohaselt oleks olnud Finantsinspektsioon vastav järelevalveorgan ja krüptovarateenuse osutaja suhtes oleks kohaldatud eelpool viidatud nõudeid. Eelnõus on aga üleminekuperioodi muudetud ning see on senise 6 kuu asemel 12 kuud ehk 2016. aasta 1. jaanuarini. Üleminekuperioodi pikendamisel on lähtutud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitusest liikmesriikide rahandusministritele (majandus- ja rahandusnõukogule – ECOFIN). ESMA soovitus on kaaluda valikulise üleminekuperioodi piiramist 12 kuuni.  Väljavõte ESMA kirjast rahandusministritele: As most of the existing national regimes are far less comprehensive than MiCA, clients could face higher risks of detriment with some entities applying less protective rules up until 1 July 2026, while other entities would apply MiCA requirements from 30 December 2024. Based on a recent stocktaking exercise conducted by ESMA, the grandfathering clause could theoretically apply to more than two thousand entities in the EEA currently registered under these national regimes. With this in mind, we invite Member States to consider reducing the duration of the grandfathering clause to a maximum of twelve months, in particular with respect to entities that have not been through a fully- fledged authorisation process and that are not yet subject to effective supervision in the EU. 106. 3. Tegevusloa taotlemise kord Mitte Kuna tegevusloa taotlemise kord WEB3 KrüTS ei sisalda tegevusloa taotlemise korda. arvestatud on reguleeritud MiCA määruses Eeldades, et Eesti on innovatsioonile avatud riik, peaks (rakendusmäärused täpsustavad olema tegevusloa taotlemine, nõutavad dokumendid, seda korda), siis riigisiseselt me isikkoosseisule esitatavad nõuded, loamenetluse eraldi regulatsiooni selleks ette ei tähtajad jne olema lihtsalt ja selgelt kirjeldatud KrüTS- näe. s. Teeme ettepaneku selline kord lisada. 107. 4. Tegevusloakohustuslikud krüptovaraturu Selgitatud Eelnõu § 2 lõige 1 määratleb WEB3 osalised ja välistused selgelt, et KrÜTS kohaldub ainult sellistele isikutele, kes kuuluvad Kõik mis puudutab krediidiasutuste, makseasutuste, e- MiCA kohaldamisulatusse. raha asutuste, investeerimisühinte, eurofondide või (1) Käesolevat seadust alternatiivfondide fondivalitsejate, väärtpaberite kohaldatakse isikute suhtes, kes keskdepositooriumi või reguleeritud väärtpaberituru tegelevad krüptovara korraldajate poolset krüptovara kasutamist ja sestap emiteerimise, pakkumise ja krüptovaraturu osaliseks olemist ning FI poolse krüptovaraga kauplemise kinnituse saamust on igati selge ning mõistlik. platvormil kauplemisele võtmisega ⁃ Probleem tekib sealt kus tänane seaduse eelnõu on ning kes osutavad liiga lai ning võimaldab iga indiviidi ja ettevõtet kes krüptovarateenuseid Euroopa kasutab krüptovara ükskõik millisel viisil samuti Parlamendi ja nõukogu määruse järelvalve alla suunata selliselt et see pole ei (EL) 2023/1114 tähenduses ja turuosaliste ega järelvalvaja osas mõistlik, sest iga selle kohaldamisala ulatuses. krüptovara on a priori kaubeldav ning sestap potentsialselt varapõhine. Samuti on eelnõus defineeritud muu krüptovara pakkujad ja § 3 Krüptovaraturu osaline ⁃ Nende hulk ei ole enam kauplemisele võtmise taotlejad nii lihtsasti hoomatav - neid on juba tuhandeid ning nende puhul on samuti lahendusi ülemaailma - ja nad ei tegutse finantsturul, täpsustatud, et KrüTS tähenduses vaid teevad enamjaolt keerulisemaid IT protsesse. krüotovaraturu osalisega on ⁃ Taoliste osapoolte tegevuse esialgne reguleerimine tegemist vaid juhul, kui see isik on enamvähem tehtav, sest alustades on arendajad kuulub MiCA määruse teada ning saab kontrollida nende poolt loodavat koodi kohaldaisalasse (eelnõu sõnastus enne selle lanseerimist. on välistav). ⁃ ENT hiljem liigub enamjaolt nende ettevõtete poolne kontroll peaaegu täielikult kasutajateni ning pärast desentraliseerimist nemad ise enam ei oma täielikku ligipääsu koodini, et oleks võimalik tegevust lõpetada ega oma ka kontrolli tokenite üle, et nendega toimuva eest vastutust võtta. ⁃ LISAKS ei ole taolised tokenid üldiselt mõeldud muuks kui erinevate arvutite vahel inforuumi kasutamise või muude tegevuste eest arvepidamiseks. ⁃ Lühidalt - taoliste osapoolte reguleerimine on juba algusest peale keeruline. ⁃ Või ka ettevõtted kes loovad nn mängu- või üritusesisese valuuta millel pole otseselt reaalset väärtust, ent mida kasutajad saavad ise hakata omavahel kauplema? Nt ApeCoin ja DESK. ⁃ Nende hulk ei ole üldse hoomatav - neid on kümneid tuhandeid lahendusi ülemaailma - ja nad ei tegutse ei finantsturul ent nende tegevuse mõistmine võib olla veelgi keerulisem. ⁃ Taoliste osapoolte tegevuse esialgne reguleerimine on juba keeruline, sest nende hulk on niivõrd suur ja juba alustades ei pruugi nende arendajad olla teada. ⁃ ENT üldiselt saab siiski kontrollida nende poolt loodavat koodi pärast selle lanseerimist. ⁃ SAMAS liigub enamjaolt nende ettevõtete poolne kontroll tokenite üle koheselt täielikult kasutajateni ning nemad ise enam ei oma peaaegu üldse võimalust tegevust lõpetada või ka nende tokenitega toimuva eest vastutust võtta. ⁃ Lühidalt - taoliste osapoolte reguleerimine on juba algusest peale keeruline. ⁃ Või ka ettevõtted kes omavad erinevaid tokeneid ning kasutavad kolmandate osapoolte tööriistu maksete vastuvõtmiseks, tokenitega kauplemiseks ja/või protokollide tööshoidmiseks? Nt AirBaltic ja Starbucks. ⁃ Nende hulk ületab täna samuti juba kümneid tuhandeid ülemaailma ning lahenduste lihtsuse tõttu saab igaüks iseseisvalt täna taolisi tegevusi alustada. ⁃ Taoliste osapoolte tegevuse reguleerimine, lõpetamine ja vastutusele võtmine on lihtsasti tehtav, sest nad teevad pigem arusaadavaid tegevusi mida on lihtne jälgida. ⁃ SIISKI - taoliste osapoolte reguleerimine on keeruline nende hulga tõttu ja ei vasta MiCA mõttele ning peletab ettevõtted plokiahelal põhinevate  lojaalsusprogrammide kasutamisest eemale. ⁃ Või ka eraisikud kes omavad erinevaid tokeneid ning kasutavad kolmandate osapoolte tööriistu maksete vastuvõtmiseks, tokenitega kauplemiseks ja/või protokollide tööshoidmiseks? § 6 ütleb selgelt, et turuosalised peavad olema osaühing või aktsiaselts. Tokeni loonud eraisik ei kvalifitseeru, ega ilmselt ei peagi kvalifitseeruma. Siiski ei saa sellist tegevust ära keelata, sest järelvalve korraldamine sellise inkvisitsiooni üle oleks ebamõistlik ja tooks kaas väga huvitavaid õiguslikke/karistusõiguslikke menetlusi. ⁃ OLULINE on märkida, et ka eraisik saab lihtsa vaevaga luua uusi tokeneid ning neid ise kauplemisele panna sellest endaga seotud jälgi jätmata. Hetkel kirjeldatu kohaselt on krüptovaraturu osalejateks nad kõik, ent kui eesmärk on nende kõigi tegevuse, lõpetamise ja vastutuse järelvalve, siis me ei saa sellega puhtinimlikult kunagi hakkama, sest see hulk osalisi on liialt suur ning riigi tasemel puudub suuresti ka kompetents enamike krüptovarade ning nende taga olevate lahenduste täielikuks mõistmiseks. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku KrüTS-s selgelt välistada tokenid, mille emiteerimist, kauplemisele panemist jne ei reguleerita. MiCA näeb sellised välistused ette ja see tuleks kindlasti üle tuua ka KrüTS-i, kas või viitena MiCA alapunktile. 108. 5. KrÜTS sõnastus ja viited MiCA'le Mitte Hea õigusloome tagamiseks tuleb WEB3 Leiame, et MiCA tekstile viitamine on kohati hüplik. arvestatud vältida sätete dubleerimist ja Kindlasti oleks teenusepakkujale lihtsam ja hea seeläbi õigusaktide koormamist. õigusloome seisukohalt tervitatav, kui olulised punktid Eelnõu puhul on otsustatud viidata oleks sõnastatud KrüTS-s endas, et teda oleks võimalik MiCA määrusele vaid sellistel lugeda ka ilma MiCA versiooni kõrval lahti hoidmata. juhtudel, kui need viited on pigem abiks sätte täpsustamisel ja rakendamisel. 109. 6. Krüptovaraturuosalise nõukogu Mitte MiCA määruse artikli 3 lõike 1 WEB3 MiCA ei näe ette turuosalisele nõukogu kohustust. arvestatud punktis 27 on defineeritud Arvestades, millised nõuded on esitatud juhtorgani mõiste. Tegemist on virtuaalvääringuteenusepakkuja juhatuse liikmetele, on emitendi, pakkuja või ilmne, et neid nõudeid kohaldatakse ka nõukogu kauplemisele võtmist taotleva liikmetele. Oleme seisukohal, et kolme isiku või krüptovarateenuse juhatuseliikmega saaks lahendatud nõukogule pandud osutaja organi või organitega, mis kohustused (näiteks siseaudiitori alluvus) ja eraldi on nimetatud kooskõlas riigisisese nõukogu loomine osaühingule ei ole vajalik. õigusega ja millel on õigus Praktiliselt on Eestis tõenäoliselt 15-20 inimest, kes määrata kindlaks ettevõtja kvalifitseeruksid nõukoguliikme nõuetele ja ei ole veel strateegia, eesmärgid ja üldine mõne turuosalisega seotud. See tähendab, et tegevusloa tegevussuund ning mis kontrollib saaks KrüTS järgi umbes 6,5 ettevõtet. ja jälgib ettevõtja juhtimisotsuste tegemist ning hõlmab isikuid, kes Teeme ettepaneku nõukogu nõuedest ettevõtja äritegevust tegelikult krüptoturuosalisesest osaühingul loobuda. suunavad.  Nõukogu roll on planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle juhtimist ja teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Eelnõu koostajate hinnangul näeb MiCA määruse ette nõuded ka nõukogu liikmetele. Eelnõu kohaselt nähakse ette ka erand, mil nõukogu ei pea olema, kuid sellisel juhul täidavad osanikud nõukogu rolli (ÄS § 168 lg 2), mistõttu kohalduvad neile MiCA määruse juhtorgani liikmetele ette nähtud nõuded. 110. 7. Karistusi puudutavad sätted Mitte MiCA määruse artikkel 111 lõige WEB3 Üsna segaseks jääb, milline rikkumine toob kaasa arvestatud 1 kohustab liikmesriike (ehk see millise karistuse. Saame aru, et etteruttavalt on raske tuleb riigisiseselt üle võtta) prognoosida reaalseid juhtumeid, aga hetkel tundub, et kooskõlas riigisisese õigusega trahvid algavad 5 miljonist ja edasine arvutuskäik pädevatele asutustele andma lähtub kvartaalsetest audiitoraruannetest. Kuna hetkel õiguse kohaldada asjakohaseid pole ilmselt aega seda küsimust põhjlikult lahendada, karistusi ja muid haldusmeetmeid. siis: Samas lõikes on viidatud, milliste rikkumiste eest on karistused ette Teeme ettepaneku jätta kaistusted sätestamata ja nähtud. Lõiked 2 ja 3 täpsustavad, asendada see KrüTS-s lausega: kehtestab millised on rahalised karistused valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. selliste rikkumiste korral. KrüTS eelnõu puhul on võetud lähenemine, mis on analoogne kõikides finantssektori seadustes ette nähtud vastutuse regulatsiooniga, nähes ette väärteokoosseisud ja maksimum karistussuurused, mille suurus võib olla nii fikseeritud kui ka sõltuda väärteo tulemusel teenitud kasust või ära hoitud kahjust või ka aastasest käibest. ADVOKATUUR 111. 1. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja uus tegevusluba Selgitatud Alustuseks juhime tähelepanu, et Adv. eelnõu aluseks on EL õigus (MiCA Leiame, et kavandatud nõue turuosaliste jaoks taotleda määrus), mis näeb ette, et isik, kes uut tegevusluba suurendab põhjendamatult ettevõtjate soovib alates 2025. aasta 1. halduskoormust ning vähendab Rahapesu Andmebüroo jaanuarist EL-s krüptovarateenust varasema töö väärtust. Eelnev RahaPTS redaktsioon, mis osutada, peab selleks omama jõustus 15.03.2022, nõudis turuosalistelt tegevuse MiCA määruse alusel välja antud kohandamist uute nõuetega ja uue tegevusloa taotlemist tegevusluba. Riigisiseselt saavad hiljemalt 15.06.2022. Paljud neist menetlustest on veel virtuaalvääringu teenuse pakkujad käimas. teenust osutada kuni üleminekuperioodi lõpuni, kuid EL Mainitud RahaPTS redaktsiooni seletuskirjas märgiti üleselt (ja vastavalt MiCA seoseid kahe Euroopa Liidu algatusega, mis olid tol ajal reeglitele) nad alates 1. jaanuarist veel menetluses. RahaPTS redaktsiooni seletuskirjas 2025. a enam teenust osutada ei selgitati, et „Eelnõu on seotud kahe Euroopa Liidu tohiks. EL-s piiriüleselt algatusega, mis mõlemad on veel menetluses. Esimene teenuseosutamise on neil vaja neist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse taotleda MiCA tegevusluba ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega (vastavalt MiCA nö piiriülestele muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593 tunnustamisreeglitele). final) ja teine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslik pakett. Esimene neist sätestab MiCA määruses on sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse nõuded ja selged reeglid MiCA määruse teine hoolsusmeetmed. Kummagi algatuse täpne alusel krüptovarateenuse osutaja jõustumisaeg pole eelnõu kirjutamise hetkel teada. Kõik tegevusloa taotlemisele, sealjuures Euroopa Liidu algatused omavad sarnaseid eesmärke on ette nähtud loetelu andmetest ja nagu käesolev eelnõu: maandada rahapesu ja terrorismi dokumentidest, mis tuleb pädevale rahastamise riske ning suurendada usaldusväärsust ja asutusele edastada. Samuti on läbipaistvust virtuaalvääringu teenuse sektoris“. ESMA konsultatsioonipaberis1 võimalik tutvuda tegevusloa Eelnõu ettevalmistajate sõnum turuosalistele seisnes taotluse vormidega. Eesmärk on selles, et „uue“ RahaPTS’i järgi väljastatud tegevusluba tagada, et kõiki krüptovarateenuse on võrdväärne MiCA loaga. Uute tegevuslubade osutajad, kes saavad loa EL-s taotlemine tähendaks kolmandat samasisulist järjestikust teenust osutada, on võrdsetel loamenetlust alates 2020. aastast. alustel ja tingimustel hinnatud, et nad ei kahjustaks liidu Uue tegevusloa menetluse ning seniste tegevuslubade krüptovaraturu kui terviku automaatse kehtetuks tunnistamise jaoks puudub vajadus. usaldusväärsust ja klientide huve Seletuskirjas toodud põhjendus (lk 11), et ehk kõik liikmesriigid on Finantsinspektsioonil puudub ülevaade virtuaalvääringu rakendanud samu eeskirju selle teenuse pakkujate tegevusloa aluseks olevatest tagamiseks. asjaoludest ja riskidest, ei ole põhjendatud. Finantsinspektsioonil on eelnõu kohaselt olemas kõik MiCA määruse näeb küll ette vahendid ja tööriistad tuvastamaks kõigi virtuaalvääringu lihtsustatud korras tegevusloa teenuse pakkujate osas asjakohased asjaolud ja riskid, mis taotlemise, kuid vt selgitust tuvastataks tavapärase tegevusloa menetluses. Samuti on märkuse 105 juures, miks seda olemas kõik vahendid tegevusloa nõuetele mittevastavate Eesti puhul rakendada ei saa. ettevõtete turult eemaldamiseks. Finantsinspektsioon saab alati teostada kohapealseid kontrolle, pärida Kuna RABi tegevusloa alusel kõikvõimalikke andmeid ja aruandeid ning tunnistada tegutsevad virtuaalvääringu teenuse nõuetele mittevastavate subjektide tegevusluba kehtetuks. pakkujada ei ole Finantsinspektsiooni järelevalve Meie hinnangul on kavandatud üleminekusätted alla kuuluvad ebaotstarbekad, eriti seoses kehtivate tegevuslubadega. finantsjärelevalvesubjektid, puudub Soovitame rakendada lahendust, mis annab võimaluse Finantsinspektsioonil õigus kontrollida nõuetele vastavust, säilitades samas kontrollida nende tegevuse olemasolevad tegevusload. Märgime, et MiCA võimaldab vastavust nõuetele, sh viia läbi sellist lähenemist ja soovitame sellest lähtuda. kohapealset kontrolli või rakendada muidu järelevalvemeetmeid. Ja Virtuaalvääringu tegevusloa saamine või uuendamine nägu märkuse 105 juures osutatud, võtab praktikas üks kuni poolteist aastat aega ning on kehtiv RahaPTS ei hõlma enamus märkimisväärne ajaline ja rahaline kulu ettevõtetele. nõudeid, mis peaksid olema Sellise koormava menetluse kehtestamiseks ja korduva täidetud enne lihtsustatud korras läbimise nõudmiseks peaks olema väga kaalukad tegevusloa taotlemist. põhjused, mida seletuskirjast ei nähtu. Eelnõu lähenemine tegevuslubadele tuleks lahendada nii, 1 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380- 425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf et näiteks alates 2023. aastast tegevusloa saanud või tegevusluba uuendanud ettevõtete osas kontrollitaks eelnõus sätestatud uutele nõuetele vastavust, kuid tegevusload jäävad kehtima võimalusega need kehtetuks tunnistada. Eeldatav lahendus oleks tegevuslubade lihtsustatud menetlus. Tegevusload ei peaks automaatselt kehtivust kaotama ning MiCA ja KrÜTS jõustumisel (või sellele eelnevalt üleminekusätete alusel) peaks kontrollima üksnes uutele nõuetele vastavust. Lisaks oleks Finantsinspektsioonil sellisel juhul võimalik kontrollida ka vastavust kõigile muudele nõuetele tavapäraste järelevalvemenetluste käigus. Prantsusmaa on näiteks teatanud, et nad võimaldavad enne MiCA kehtima hakkamist virtuaalvääringu tegevusluba omavatel ettevõtetel tegevusega jätkata. Olukorras, kus Eesti ettevõtetele luuakse Euroopa Liidu teiste riikide ettevõtetega oluliselt keerulisem ja kulukam menetlus halvab Eesti konkurentsivõimet ning tekitab riigile lisakulusid. Uue nullist alustatava tegevusloa menetluse kehtestamine ja kehtivate tegevuslubade automaatne kehtetuks tunnistamine võib suure tõenäosusega osutuda ebaproportsionaalseks, rikkuda õiguspärase ootuse printsiipi ning luua ebamõistlikku halduskoormust. Eeltoodu äärmusliku abinõu näol on tegemist põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse lubamatu riivega, kuna kavandatud ulatuslik piirang ei ole proportsionaalne ehk sobiv ja ainuvajalik (st ei kaalu üles vastuargumente) taotletava eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus on näiteks asunud ühes oma lahendis seisukohale, et kauplemisloa peatamine saab olla vajalik vaid siis, kui ei leidu muid vahendeid loa peatamise eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32- 02). Seejuures on Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-77- 04 asunud järgmisele seisukohale: „Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.“ Õiguspäraselt tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad on olnud Eestis pideva regulatsioonide muutmise ja Rahapesu Andmebüroo halduspraktika muutumise tõttu pea pidevas tegevusloa menetluses. Regulatiivsete muudatuste tõttu on tegevusloa menetlus tulnud läbida vähemalt kaks korda – esmalt kehtiva RahaPTS esimese redaktsiooni jõustumisel 2017. aastast ning teisalt praeguse regulatiivse režiimi jõustumisel alates 2020. aastast. Seejuures Rahapesu Andmebüroo halduspraktika muutumise tõttu on kohustatud kõik virtuaalvääringu teenuse pakkujad oma tegevuslubasid uuendama ehk läbima tegevusloa menetluse täies ulatuses kehtiva RahaPTS nõuetele vastavuse osas teistkordselt. Seega on Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujad läbinud alates 2017. aastast vähemalt kolm tegevusloa menetlust ning paljud läbivad alles viimast uuendamise menetlust. Menetlusökonoomia printsiip eeldab, et protsessid korraldatakse kulutõhusalt ja vältides tarbetut kordust. Uute taotluste esitamise nõue loob olukorra, kus järelevalveasutused ja ettevõtted korduvalt esitavad ja kontrollivad samu dokumente, mida on varem juba hinnatud ja heaks kiidetud. See dubleerimine tekitab märkimisväärseid lisakulusid erasektorile ja riigieelarvele, ilma et tooks kaasa proportsionaalset lisandväärtust turu reguleerimisele ja järelevalvele. Võimalik, et viimased (hetkel käimasolevad) Rahapesu Andmebüroo tegevusloa uuendamise menetlused viiakse lõpuni alles KrüTS jõustumise ajaks. Rahapesu Andmebüroo on teinud märkimisväärselt palju tööd, et veenduda olemasolevate tegevuslubade taotlejate usaldusväärsuses. Seega ei ole põhjust eeldada (mida eelnõus sätestatud seniste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine sisuliselt teeb), et tegevusload väljastatakse ettevõtetele, kes ei suuda täita MiCA’st tulenevaid kohustusi. Eesti ei ole ainus riik, kus olemasolevad teenusepakkujad peavad viima oma tegevuse kooskõlla MiCA’ga. Näiteks Prantsusmaa, kus tegutseb mh Binance, üks suurimaid krüptovarateenuse osutajaid maailmas, on teinud ettepaneku automaatselt väljastada „MiCA“ tegevusload ettevõttetele, kes omasid tegevusluba enne 1. jaanuari 2024: https://www.amffrance.org/en/news- publications/news/digital-assets-amf-amends-it-general- regulation-andits-policy-dasp-light-enhanced-registration- and. Sarnase lähenemise võtmine võimaldaks muuta menetlused oluliselt paindlikumaks. Järelevalveasutused saaksid teostada järelevalvet turuosaliste protsesside üle ning tunnistada rikkujate tegevusload kehtetuks vastavalt vajadusele. Samas ei oleks katkestatud nende turuosaliste tegevus, kelle taotluseid ei jõuta menetleda eelnõus määratud tähtajaks. Ettepanek: 1. virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba jääb kehtima ettevõtetel, kes omasid tegevuslubasid enne 30.12.2024; või alternatiivselt 2. virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellele on väljastatud tegevusluba või uuendanud tegevusluba alates 2023. aastast ei pea taotlema uut tegevusluba; ja 3. virtuaalvääringu tegevuslubasid omavad ettevõtted peavad esitama järelevalve seisukohast olulised dokumendid (vastav loetelu lepitakse kokku turuosaliste ja Finantsinspektsiooni vahel) Finantsinspektsioonile hiljemalt 30.12.2024.  2. KrüTS-i kehtima hakkamine 112. Eelnõu pakub välja, et turuosalised peavad saama uue Osaliselt Nõustume märkuses esitatud Adv. tegevusloa kuue kuu jooksul pärast seaduse jõustumist. arvestatud/ võimalike probleemide avaldumise Samas on üldteada, et Finantsinspektsiooni tegevusloa selgitatud riskidega, mistõttu on menetlused võtavad tavaliselt rohkem aega. Kui suur hulk üleminekuperioodi pikkust turuosalisi esitab tegevusloa taotlusi samal ajal, võib muudetud ja senise 6 kuu asemel menetlemise kiirus veelgi enam kannatada, eriti on see 12 kuud, vt selgitust olukorras, kus lähiajal suureneb tegevusloa taotlejate hulk märkuse nr 11 juures. Lisaks on tulenevalt uute järelevalve alla minevate valdkondade eelnõuga antud võimalus alustada lisandumisest lähiajal. Seetõttu võib tekkida olukord, kus Finantsinspektsiooniga suhtlust ettevõtetel, kes pole saanud uut tegevusluba õigeaegselt, seoses tegevusloa taotlemisega tuleb oma tegevus peatada. enne MiCA määruse rakendamist.. Mõned võimalikud probleemid ja riskid: Juhime tähelepanu, et eelnõus on olemas säte ka juhuks, kui VASP Klientide huvide kahjustamine: Ettevõtted, kes ei saa on Finantsinspektsioonile esitanud tegevusluba õigeaegselt, võivad olla sunnitud peatama tegevusloa taotluse, kuid seda ei ole oma tegevuse. See võib mõjutada klientidele pakutavaid jõutud enne üleminekuperioodi teenuseid, sealhulgas teenuste katkestamine või kvaliteedi lõppu ära menetleda. Sellisel juhul langus. ei ole veel tegemist tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § Klientide varade kaitse: Kui ettevõte peatab tegevuse, 372 tähenduses. VASPil ei ole peavad nad kindlustama, et klientide vara ja andmed lubatud sõlmida uus oleksid kaitstud ja tagastatud õigeaegselt ja turvaliselt. kliendilepinguid, kuid see ei Olukorras, kus ettevõttelt võetakse tegevusluba, võib tähenda tegevuse peatamist ja tekkida risk, et makseteenuse pakkujad sulgevad nende olemasolevate klientide huvide maksekontod. See omakorda võib tekitada olukorra, kus kahjustamist. ettevõtted ei saa oma klientidele enam nende vara tagasi kanda. Erinevaid riske vaadates, ei ole soovitav jätta tegevusloa taotlemist Investorite huvide kahjustamine: Kui ettevõtted peatavad nö viimasele hetkele (sh tasub oma tegevuse, võivad kohalikud ja välisinvestorid hakata pidama võimalikult varakult kaotada Eesti riigi vastu usalduse, mis võib mõjutada vastavaid eelkonsultatsioone FI- negatiivselt Eesti majanduskeskkonda. ga). Töökohtade kaotus: Ettevõtetel, kes peavad oma tegevuse peatama, peavad koondama töötajaid, mis mõjutab negatiivselt töökohtade arvu ja majandust tervikuna. On murettekitav, et eelnõu ei kasuta EL õigusega ette nähtud võimalust pikendada üleminekuaega 2026. aasta 1. juulini. See pikendus annaks ettevõtetele ja Finantsinspektsioonile rohkem aega kohaneda uute nõuetega ja vähendaks riske, mis on seotud tegevusloa taotlemisega. Eelnõu praegusel kujul võib põhjustada ebavajalikku segadust ja ebakindlust. 3. Juhatus ja nõukogu 113. MiCAst ei tulene, et krüptovaraturu osalisel peab olema Selgitatud Vt selgitust märkuse nr 10 juures. Adv. nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige. Muudatus teeks Eesti ebaatraktiivseks uutele taotlejatele. Kui teistes riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani liikmest, siis Eestis tuleks otsida viis Finantsinspektsiooni kõrgendatud nõuetele vastavat spetsialisti. Finantsinspektsiooni sobivusmenetlus on väga  ressursimahukas menetlus nii ettevõtetele, kui ka riigile. Haldusmenetluste keerulisemaks muutmine on vastuolus üleriigilise rahanduspoliitikaga. Kui teistes sektorites otsitakse kärpekohti, siis finantsvaldkonnas tõstetakse halduskoormust. Hetkel on väljastatud üle 80 virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa. Valdav enamus hetkel tegutsevatest ettevõtetest on nõukoguta osaühingud ning juhatuse liikmete hulgas on mitteresidente. Lisaks hakkab peatselt kehtima krediidiinkassode ja -ostjate seadus (KAVS). Seaduse seletuskiri viitab uuringule, mille järgi oli 2021 aasta lõpus Eestis 211 äriühingut, mille tegevusala nõuab tegevusloa saamist. Isegi, kui kõik tänased virtuaalvääringu teenuse pakkujad ja krediidiinkassod ei taotle tegevusluba, siis tekib ikkagi olukord, kus tegevusluba võivad järgneva aasta-kahe jooksul taotleda ca sadakond ettevõtet, mis tähendab ca 500 Finantsinspektsiooni kõrgendatud nõuetele vastava isiku leidmist. Teatavasti nõuab Finantsinspektsioon, et enamus juhatuse liikmeid peaks olema Eesti residendid ning nõukogus peaks samuti olema Eesti resident. Sellises mahus tippspetsialiste Eestist leida on keeruline, kui mitte võimatu. Lisaks, näiteks KAVS-i alusel, kus on samuti jäetud võimalus tegevusloa kohustusega isik asutada nii OÜ- kui AS-ina, taoline nõue puudub. Kuigi seletuskiri viitab, et selline nõue on läbi RahaPTS § 724 lõike 2 olemas ka olemasolevate virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevuslubade puhul, siis ei ole see kindlasti üheselt selge. Argument, et “võib teha osaühingu juhtimise nõrgemaks” ei põhjenda juhtkonnale taolise suuruse määramist arvestades, et lubatud on nii osaühingu kui aktsiaseltsina tegutsemine. Samas ei ole põhjendatud, mille poolest jääb osaühingu juhtimine nõrgemaks. Vormivabadus asutamisel muutub sellise nõude lisamisel sisutühjaks. Võiks kaaluda kaheliikmelise juhatuse liikme kohustuse kehtestamist, sest sellisel juhul saab esimese ja teise kaitseliini ülesanded jagada erinevate isikute vahel. Samuti tagab kaheliikmeline juhatus ettevõtte jätkusuutlikuma juhtimise, kui üks juhatuse liige ei saa ajutiselt tööülesandeid täita. Samas ei tohiks piirata juhatuses mitteresidentide olemist. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku loobuda eelnõus pakutud § 6 lõigetest 2 ja 3. 4. Audiitorkontroll 114. Virtuaalvääringu teenust pakkuvaid ühinguid auditeerivad Arvestatud Adv. üksikud audiitorid, kes turuosaliste teatel on ülekoormatud. Probleemiks on auditeeritud aruannete tähtaegne valmimine. Kui ettevõtted peavad hakkama audiitoreid vahetama võib tekkida olukord, kus sobivat audiitorit ei leita või peab uus audiitor hakkama ettevõtte tegevusega alusest peale kurssi viima, mis on suur  ressursikulu. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku loobuda eelnõu § 16 lõige 3 nõudest, et audiitorettevõtja võib nimetada kuni viieks aastaks ning sama audiitorettevõtte vahetult järgnevaks perioodiks nimetamine ei ole lubatud. 115. 5. Täpsustavad kommentaarid eelnõu osas - - Täpsustavad kommentaarid koos ettepanekutega spetsiifiliste eelnõu punktide kohta on toodud järgnevas tabelis: (vt käesoleva seletuskirja lisa) 116. 6. Ühisrahastusteenuse osutajate lisamine RahaPTS alusel Mitte Alustame ühisrahastusteenuse kohustatud isikute hulka arvestatud osutajate RahaPTS-i kohustatud isikute loetellu lisamise Ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduvad nõuded on põhjendusega. Eelnõu seletuskirjas sätestatud otsekohalduvas määruses (EL) 2020/1503 ja on seda põhjendatud järgmiselt: selle rakendusaktides. Määruse (EL) 2020/1503 „Rahvusvaheliste rahapesu ja preambuli punktis 32 on viidatud, milliseid meetmeid terrorismi rahastamise tõkestamise tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise riski standardite kohaselt peaks maandamiseks võtta, kuid nende meetmete hulka ei kuulu ühisrahastusteenuse osutajad ühisrahastusteenuse osutajate lisamine kohustatud isikute maandama rahapesu ja terrorismi hulka liikmesriikide otsusel. Määruse (EL) 2020/1503 rahastamise riske. Erialakirjanduses preambuli punkti 32 ja artikli 45 lg 1 punkti (p) kohaselt pööratakse eriti suurt tähelepanu peab Euroopa Komisjon hindama, kas on vajalik ja võimalikule terrorismi rahastamisele, proportsionaalne, et ühisrahastusteenuse osutajad mida teostatakse ühisrahastusteenuse järgiksid riigisisest õigust, millega rakendatakse direktiivi abil. Riikliku riskihinnanguga (EL) 2015/849 seoses rahapesu ja terrorismi tuvastati, et sektoris on üle keskmise rahastamisega, ning kas sellised ühisrahastusteenuse kõrged riskid. Riskihinnanguga osutajad tuleks lisada kohustatud isikute loetellu soovitati sektorit täiendavalt kõnealuse direktiivi tähenduses. Seega ei peaks reguleerida. Eestis on olnud ka ühisrahastusteenuse osutajad olema kohustatud isikud rahapesu kahtluse põhjal algatatud RahaPTS-i alusel seni, kuni neid ei ole direktiivi (EL) kriminaalmenetlus, mis seostub 2015/849 muutmisega kohustatud isikute hulka arvatud. ühisrahastusteenuse pakkumisega. Siiani on teenuse RahaPTS-i Ühisrahastusteenuse osutajate lisamine RahaPTS-i alusel asjakohasesse loetelusse lisamist kohustatud isikute hulka ei ole vajalik - määruse (EL) takistanud asjaolu, et teenus on olnud 2020/1503 preambuli punkti 29 ja artikkel 10 lg 4 reguleerimata. Ettevõtjaid kohaselt võib ühisrahastusteenuse osutaja osutada rahastavad ühisrahastusteenuste makseteenuseid ise või kolmanda isiku kaudu, tingimusel pakkujad on nüüd reguleeritud et ühisrahastusteenuse osutaja ise või kolmas isik on otsekohalduvad EL määrusega2, mis makseteenuse pakkuja vastavalt direktiivile (EL) ühtlasi võimaldab vastava teenuse 2015/2366. Makseteenuse pakkujad on juba kohustatud hõlmata RahaPTS regulatsiooni.“. isikud direktiivi (EL) 2015/849 ja RahaPTS alusel. Seega Selgituses on välja toodud, et on RahaPTS-s sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamine ühisrahastusteenuse osutajate juba kohustuslik juhul, kui ühisrahastusteenusega lisamise põhjuseks on teenusega kaasnevad makseteenused – sel juhul peab makseteenuse seonduvad riskid, mida tuleks osutaja hoolsusmeetmeid kohaldama. Sama kohustuse maandada. Ühisrahastusteenuse sätestamine ühisrahastusteenuse osutajatele, kes ise osutajaid pole varasemalt lisatud makseteenuseid ei osuta, ei ole põhjendatud. RahaPTS-i, kuna see on olnud tehniliselt raksendatud. Osad Määruse (EL) 2020/1503 eesmärk on preambuli punktide ühisrahastusteenuse pakkujad jäävad 6 ja 7 kohaselt edendada piiriüleseid tõenäoliselt jätkuvalt hõlmamata, ühisrahastusteenuseid ja kõrvaldada ühisrahastusteenuste keda tegelikult oleks vaja RahaPTS-i siseturu nõuetekohase toimimise takistused (sh kohaldamisalasse lisada, tulenevalt 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN liikmesriigiti killustunud õigusraamistik). Eelnõuga asjaolust, et EL õigus on kasutanud RahaPTS § 6 lg-sse 2 lisataval punktil 81 oleks aga kitsendavaid kriteeriumeid vastupidine mõju. Veelgi enam, muudatus seab Eesti ühisrahastuse määratlemisel. ühisrahastusteenuse osutajad piiriüleste teenuste osutamisel kehvemasse konkurentsiolukorda, sest Eesti Määruse (EL) 2020/1503 ühisrahastusteenuse osutajate teenuste kasutamine preambuli punkti 32 ja artikli 45 lg muutub nii investoritele kui ka projektiomanikele 1 punkti (p) alusel koostatud raport ebamugavamaks. pole veel valmis. Samas on vahepeal Euroopa Komisjon Lisaks ei ole eelnõu seletuskirja põhjendus piisav osas, koostanud rahapesu ja terrorismi miks RahaPTS-is kohustatud isikute ringi laiendada rahastamise tõkestamise õigusliku olukorras, kui selline muudatus läheb vastuollu EL-i paketi mõjuhinnangud, kus otsekohalduva määruse eesmärkide ja sisuga ning seab käsitletakse ka ühisrahastajaid. Seal Eesti ettevõtjad kehvamasse konkurentsipositsiooni. on toodud välja, et Seletuskirjas toodud põhjendus, et nüüd on lihtsalt supranatsionaalses riskihinnangus võimalik ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute on Euroopa Komisjon tuvastanud hulka lisada (sest nad on reguleeritud teenuse pakkujad), kõrged rahapesu ja terrorismi ei ole piisav ning põhjendus, et määrus (EL) 2020/1503 rahastamise riskid seoses võimaldab vastava teenuse hõlmata RahaPTS-i ühisrahastusteenusega. regulatsiooni, ei ole korrektne. Viidatud määruse kohaselt Ühisrahastusteenuse osutajate tuleks vastav otsus teha direktiivi (EL) 2015/849 hõlmamata jätmist rahapesu ja muutmisega, mitte üksikult liikmesriikide poolt. Määrus terrorismi rahastamise tõkestamise (EL) 2020/1503 jätab mitme muu nõude osas regulatsioonis nimetatakse liikmeriikidele valikuõiguse, kuid mitte rahapesu ja mõjuhinnangus ebaadekvaatseks terrorismi tõkestamiseks kohustatud isikute ringi osas. lähenemiseks. 2021. aastal valminud mõjuhinnangu kohaselt kolmandik liikmesriike olid juba lisanud ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute sekka või olid seda tegemas. Tulenevalt riikide motivatsioonist täita FATF standardites olevaid nõudeid ning maandada terrorismi rahastamise ja rahapesu riske on see osakaal kindlasti kasvanud. Seega ei vasta tõele väide, et muudatuse tulemusel Eesti ühisrahastusteenuse osutajate konkurentsiolukord muutuks tunduvalt kehvemaks võrreldes teistes EL-i liikmesriikides olevate konkurentidega. Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise paketiga lisatakse ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute sekka. Samas pole põhjendatud jätta Euroopa Liidu õiguse muudatuste ootuses riskid maandamata. Selline lähenemine poleks kooskõlas rahapesu tõkestamise parimate praktikatega ja sellist lähenemist ei toeta ka Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Liidu õiguse muudatuste jõustamiseks  kulub veel aastaid enne mida võib näiteks terrorirünnaku näol realiseeruda terrorismi rahastamise risk, mis võib saada osaliselt võimalikuks ühisrahastusteenuse osutajate hõlmamata jätmise tõttu. EESTI DIGIVARA LIIT 117. 1. Täname, et esitasite meile oma 21.08.2023 kirjaga nr Selgitatud 1.1 – vt selgitust märkuse 119 EDL 13-1.1/5460-1 arvamuse avaldamiseks krüptovaraturu juures. seaduseelnõu (edaspidi KrüTS eelnõu või eelnõu). 1.2 – vt selgitust märkuse 11 juures Esitame käesolevaga oma ettepanekud ja selgitused, 1.3 – vt selgitust märkuste 10 ja millest olulisematena märgime järgmised: 109 juures. 1.1 teeme ettepaneku reguleerida MiCA-ga võimaldatud 1.4. Arvestatud lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise protseduuri; 1.5. Seotud FI märkusega nr 29. 1.2 teeme ettepaneku reguleerida üleminekuperioodi kuni 1. juuli 2026. a. nagu võimaldab MiCA; 1.3 teeme ettepaneku jätta eelnõust välja kohustus määrata kaks juhatuse liiget ja kolm nõukogu liiget; 1.4 teeme ettepaneku eemaldada piirang, mille järgi võib audiitori määrata kuni viieks aastaks; 1.5 teeme ettepaneku eraldada Finantsinspektsioonile piisavad ressursid tegevuslubade nõuetekohaseks menetlemiseks. 118. Palume eelnõu edasises menetluses arvestada sektori Selgitatud Seotud eelmise märkusega (117). EDL konkurentsivõimet ja riigi enda ressursside olemasolu, mis on vajalik, kui lühendatud tegevuslubade kehtivuse korral jätta reguleerimata ka tegevusloa lihtsustatud korras uuendamise menetluskord. 119. 3. Sektori konkurentsivõime sõltub otseselt lihtsustatud Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures. EDL korras tegevusloa taotlemise menetluskorra siseriiklikku regulatsiooni olemasolust ja tegevuslubade regulatsioonist laiemalt. Liikmesriigid, kellel puudub vastav regulatsioon on EL ühisturul konkurentsivõimelt ebasoodsamal positsioonil investeeringute ja töökohtade riiki meelitamiseks või nende säilitamiseks. Meenutame, et Eesti virtuaalvääringute sektor on viimastel aastatel läbi teinud olulised regulatiivsed muudatused, RAB on väljastanud ligi 4000 tegevusluba, millest tänaseks on alles 79. 2022-2023 aastad on olnud sektori ettevõtetele tegevuslubade uuendamise periood, mil oma majandustegevus ja tegevusload viidi uute nõuetega vastavusse. Tegevusloa järjekordsel uuendamisel on määrusega lubatud lihtsustatud menetluskorra rakendamata jätmine ebaproportsionaalne ning võib põhjendamatult riivata ettevõtlusvabadust ja omandi põhiõigust, eriti arvestades eelnõu seletuskirjas toodud põhjendusi. Sama kehtib rahvusvaheliste välisinvesteeringute kaitse lepingute puhul. Eelnõu seletuskirjas väljendatud seisukoht, et lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise regulatsioon jäetakse välja töötamata põhjusel, et sisuliselt ei usalda Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo senist tegevust ega oma senise tegevuse kohta piisavalt  ülevaadet on meie hinnangul põhjendamatu ning taolise seisukohaga avaliku esinemise korral peaksid eelnimetatud asutuste töö usaldusväärse korraldamise eest vastutavad isikud kujunenud olukorra kohta selgitused esitama – miks teise riigiasutuse tööd ei usaldata, kuidas selline olukord on kujunenud ja mida olukorra muutmiseks ette plaanitakse võtta? 120. 4. Õiguspäraselt tegutsevad VASP-id on olnud Eestis Selgitatud Seotud eelmise märkusega (119). EDL pideva regulatsioonide muutmise ja halduspraktika Vt selgitust märkuse 105 juures. muutumise tõttu pea pidevas tegevusloamenetluses. Regulatiivsete muudatuste tõttu on tegevusloamenetlus tulnud läbida vähemalt kaks korda – esiteks kehtiva RahaPTS esimese redaktsiooni jõustumisel 2017. aastast ning teiseks praeguse regulatiivse režiimi jõustumisel alates 2022. aastast. Selles kontekstis nõuda uut täiemahulist tegevusloamenetlust, kui on olemas kõik eeldused ja vahendid saavutada samad eesmärgid vähem koormava menetluste kaudu, on ilmselgelt ebaproportsionaalne. 121. 5. Oleme kategooriliselt vastu ja peame täiesti Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures + EDL põhjendamatuks kehtivate tegevuslubade automaatset eelnõuga nähakse ette kehtetuks tunnistamist ja täies ulatuses uue tegevusloa üleminekuperiood 2026. aasta 1. taotlemise kohustust. MiCA artikli 143 lõige 6 näeb ette jaanuarini. võimaluse liikmesriigil kehtestada lihtsustatud tegevusloa menetlus juhul, kui siseriiklikult on juba valdkonda reguleeriv regulatsioon olemas. See vastab täpselt Eesti olukorrale. MiCA näeb ette Eesti olukorra jaoks loodud võimaluse seniste uute MiCA tegevuslubade taotlemisel kontrollida vaid uutele nõuetele vastavust, mis oleks proportsionaalne ja mõistlik lähenemine. Samuti on võimalik MiCA artikli 143 lõike 3 kohaselt riigil kehtestada MiCA ja eelnõu rakendamise üleminekuaja kuni 1. juulini 2026, kuid ilma ühegi sisulise põhjenduseta on eelnõuga pakutud üleminekuaeg terve aasta võrra lühem (2025. aasta 1. juuli). 122. 6. Finantsinspektsioonil on võimalik kontrollida nii Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures. EDL lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise regulatsiooni olemasolu korral kui ka väljaspool seda menetlust majandustegevuse nõuete täitmist riikliku järelevalvemenetluse käigus, mille eest tasuvad järelevalve subjektid. Seetõttu puudub lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise regulatsiooni korral riigile täiendav rahaline kulu võrreldes sellise menetluskorra puudumisega ning riikliku järelevalvemenetluse teostajal on võimalik majandustegevuse nõuete täitmist kontrollida sel hetkel kehtivate sätete järgi. Vastupidiselt - kui riik jätab lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise menetluskorra reguleerimata, on riigi jaoks kõikide majandustegevuse nõuete täitmise sisuline kontroll kulukam, sest lisaks tegevusloa taotluse riigilõivule järelevalvemenetluse tulu riigile ei laeku, ent töö sisu ja ulatus on suurem. Kui riikliku  järelevalvemenetlust teostab Finantsinspektsioon, ei ole asjakohane ka seletuskirjas toodud põhjendus selle kohta, et Finantsinspektsioon ei usalda Rahapesu andmebüroo senist tegevust, sest Finantsinspektsioonil on võimalik riiklik järelevalvemenetlus teostada iseseisvalt ja täies ulatuses. 123. 7. Leiame, et riik peaks õppima minevikus tehtud Selgitatud Mõistame kirjeldatud muret. Nagu EDL vigadest. 2022.-2023. aastatel läbi viidud tegevuslubade krüptovarateenuse osutajatele on uuendamise protsessi käigus ei ole riigieelarvest MiCA määrusest tulenevalt eraldatud piisavalt vahendeid kõikide tegevuslubade esitatud nõuded tegevusloa ajakohaseks menetlemiseks sedavõrd lühikeses ajaraamis taotlemisele, on ka pädevale ning taolised menetlused venivad meile teadaolevalt üle asutusel ette nähtud menetluslikud lubatud tähtaegade. Kui riiklik järelevalve liigub sätted, sh tähtajad, tegevusloa Finantsinspektsiooni alluvusse, lihtsustatud korras andmise/mitte andmise kohta (art tegevusloa uuendamise kord puudub, tegevusload 63) ehk pädeval asutusel ei ole tunnistatakse automaatselt kehtetuks ning võimalik venitada tegevusloa Finantsinspektsioonile ei eraldata võrreldes Rahapesu andmisega 12-18 kuud, kui Andmebürooga viidatud tegevuslubade taotluste teenuseosutaja on omalt poolt menetlemiseks riigieelarvest täiendavaid vahendeid, on teinud kõik, et taotlus oleks üsna tõenäoline, et tegevuslubade väljastamine jääb nõuetekohaselt esitatud. taaskord venima. Turuosaliste endi kogemusel kestab praktikas nii Rahapesu Andmebüroo kui Tegevuslubade menetlusest Finantsinspektsiooni tegevusloa väljastamise menetlus tuleneva koormuse hajutamiseks 12-18 kuud, mistõttu ei ole eelnõuga planeeritud on üleminekuperioodi pikendatud lahendus praktiliselt teostatav. Taolist olukorda saab ning see on 12 kuud senise 6 kuu vältida üksnes juhul, kui riigieelarvest eraldatakse asemel. järjekordseks tegevuslubade uuendamise menetluseks piisavalt rahalisi ressursse ning selleks on vajalik Tegevuslubade menetlemiseks ei personal või reguleeritakse lihtsustatud korras tegevusloa ole ette nähtud riigieelarvest uuendamine võimalusega sisuliselt ajatada täielikku täiendavaid vahendeid, küll aga majandustegevuse nõuetele vastavuse kontrolli, juhul kui peavad kõik turuosalised tasuma Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebürood ei usalda, menetlustasusid. riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseni. Eelnõu seletuskiri ei ava, kuidas on planeeritud uute tegevuslubade väljastamisel piisav menetlusvõimekus ja selleks vajamineva ressursi olemasolu ning kas sellega on üldse arvestatud seniseid menetlustähtaegu arvestades. 124. 8. On lubamatu, et tegevusload plaanitakse eelnõu järgi Selgitatud Juhime tähelepanu, et eelnõus on EDL tunnistada kehtetuks enne, kui on täielikult tagatud, et olemas säte ka juhuks, kui VASP kõikide tegevusloa omajate uued tegevusloa taotlused on on Finantsinspektsioonile esitanud lõpuni menetletud või on selleks antud mõistlik tegevusloa taotluse, kuid seda ei võimalus. Sellise valiku sisuline mõju seisneb selles, et ole jõutud enne üleminekuperioodi ettevõtted on sunnitud Eestis oma tegevuse lõpetama, kui lõppu ära menetleda. Sellisel juhul uue tegevusloa menetlus ei lõppe enne kehtiva tegevusloa ei ole veel tegemist tegevusloata kehtetuks tunnistamist. Leiame, et riigil lasub vastutus tegevuseks karistusseadustiku § tagada, et kõikidel taotluse esitamise ajahetkel 372 tähenduses. VASPil ei ole tegevusluba omavatel isikutel oleks mõistlik võimalus lubatud sõlmida uus oma tegevuse jätkamiseks Eestis ka juhul, kui taotlema kliendilepinguid, kuid see ei peab uut tegevusluba. Juhul, kui riik seda ei taga, tähenda tegevuse lõpetamist ja vastutab selle eest riik. Eelnõuga annab riik turule olemasolevate klientide huvide käesoleval juhul sõnumi, et oma majandustegevuse kahjustamist. jätkamiseks on mõistlik Eestist lähiajal lahkuda. Selline lähenemine kahjustab Eesti riiklikke huve ja Lisaks selgitame, et Eestist rahvusvahelist konkurentsivõimet. lahkumiseks (muude liikmesriiki) peab teenuseosutajal igal juhul  olema MiCA määruse alusel väljastatud tegevusluba, kuna alates 2024. aasta 30. detsembrist ei ole liidus võimalik MiCA tegevusloata teenuseid osutada. Riigisisesed tegevusload liidus teenuse osutamiseks ei kehti. 125. 9. Selgitame, et enamik ettevõtete ärimudel toimib Selgitatud Vt selgitust märkuse 124 juures. EDL selliselt, et kehtiva tegevusloa puudumisel ning majandustegevuse peatumisel liigub kliendibaas konkurentide juurde ning tegevusloa ja majandustegevuse taastamisel ei taastu endine kliendibaas. Igal juhul tekiks sellises olukorras ettevõttele varaline kahju, mille eest eelkirjeldatud juhul vastutab riik. Ilmselgelt ei meelitaks järjekordse õigusselgusetuse ja ebakindluse olukorra tekitamine Eestisse uusi investoreid. 126. 10.Teeme ettepaneku, et riik kaaluks põhjalikumalt Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL tegevusloa lihtsustatud menetluse reguleerimata jätmise juures + eelnõuga nähakse ette tagajärgi ning kajastaks need eelnõu seletuskirjas üleminekuperiood 2026. aasta 1. adekvaatselt. Samuti teeme ettepaneku, et eelnõu jaanuarini, vt selgitust märkuse nr täiendatakse lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise 11 juures. regulatsiooniga kirjeldatud põhjustel ning kasutataks võimalust reguleerida üleminekuperiood kuni 1. juulini 2026 a. Oleme omalt poolt valmis panustama vastava regulatsiooni väljatöötamisse, kuivõrd meid esitatud eelnõu väljatöötamisse varasemalt kaasatud ei ole nagu ka meile teadaolevalt laiemalt virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektorit Eestis. 127. 11. Üleminekutähtaja osas on mõistlik riigi Selgitatud Eelnõuga nähakse ette EDL konkurentsivõime säilitamiseks ja halduskoormuse üleminekuperiood 2026. aasta 1. hüppelise koormuse vältimiseks kasutada MiCA jaanuarini tulenevalt ESMA rakendamise maksimaalset tähtaega ehk lisaks kehtivate soovitusest liikmesriikide tegevuslubade säilitamisele peaks oma tegevuse nii rahandusministritele. MiCA-ga kui eelnõuga kooskõlla viima 1. juuliks 2026. 128. 12. Uue täiemahulise tegevusloa menetluse ning seniste Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL tegevuslubade automaatse kehtetuks tunnistamise jaoks juures, sh näeb MiCA ette väga puudub igasugune õiguslik või praktiline vajadus ja selged reeglid, millal on õigustus, võttes arvesse viimaste aastate niigi suurt lihtsustatud korras tegevusloa kord koormust sektori ettevõtetele tegevuslubade uuendamisel. lubatud. Seletuskirjas toodud põhjendus (lk 11), et Finantsinspektsioonil puudub ülevaade VASP-ide tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest, ei ole põhimõtteliselt õige ega ka asjakohane, sest Finantsinspektsioonil ei peagi sellist ülevaadet olema, kui nimetatu on olemas teisel riigiasutusel ning majandustegevuse nõuete täitmist juba kontrollitud. RahaPTS on avaldatud õigusakt ja rakenduspraktika osas on võimalik konsulteerida Rahapesu Andmebürooga. 129. 13. Finantsinspektsioonil oleksid eelnõu kohaselt olemas Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL kõik vahendid ja tööriistad tuvastamaks kõigi VASP-ide juures. osas kõik asjaolud ja riskid, mis on aluseks tegevusloa väljastamisele. Samuti on järelevalveasutusel olemas kõik vahendid nõuetele mittevastavate VASP-ide turult eemaldamiseks. 130. 14. Eelnõu lähenemise põhiline argument, et Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL Finantsinspektsioonil puudub võimalus tagada terviklik juures. ülevaade VASP-ide tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest on vale ning ei saa olla niivõrd kaaluka regulatsiooni põhjenduseks. 131. 15. Viimaste 2022. aasta RahaPTS-i regulatiivsete Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL muudatustega saavutati MiCAga sarnase usaldusväärsuse juures + seletuskirjas esitatud tase paljudes, kui mitte enamikes aspektides. Vastavas MiCA ja RahaPTS võrdlust. osas on kehtivate tegevuslubadega VASP-id Rahapesu Andmebüroo poolt kontrollitud nii tegevuslubasid andes, tegevuslubasid uuendades, kui pideva aktiivse riikliku järelevalve kaudu. 132. 16. Järelevalve üleviimine ühe riigiasutuse alt teise ei ole Teadmiseks Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL adekvaatseks põhjenduseks, et uuesti kontrollida samu võetud juures. asjaolusid, mida Rahapesu Andmebüroo on juba 2022- 2023 kontrollinud. Selline lähenemine tähendaks üheselt ja otseselt riigi usaldamatust iseenda suhtes. Samade asjaolude uuesti üle kontrollimist eeldusega, et Rahapesu Andmebüroo on varasemates tegevusloa- ja muudes menetlustes ning oma üldises järelevalvetegevuses eksinud, on arusaamatu, vale ning peaks tuginema elulistel asjaoludel, mida seletuskirjas avatakse. 133. 17. Meie hinnangul tooks esitatud kujul eelnõu Teadmiseks Juhime tähelepanu, et viidatud EDL vastuvõtmine kaasa olukorra, kus Eestis sisuliselt võetud olukord ei saa tekkida ainult Eesti lõpetatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevus ja vaates, kuivõrd EL-s teenuse vastava sektori ettevõtteid tulevikus Eestisse enam ei osutamiseks tuleks igal juhul uus asutata. tegevusluba taotleda. Seega on tegemist pigem riskiga, et kõik teenuseosutajad lähevad kolmandasse riiki (kuid ka sellisel juhul ei saa nad tütarettevõtet asutamata EL-s teenust osutada). 18. Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud sätete kaupa: 134. 18.1 Eelnõu § 6 - nõuded krüptovaraturu osalise Selgitatud Vt kommentaari märkuse 11 ja EDL tegevusele. MiCA-st ei tulene, et krüptovaraturu osalisel märkuse 109 juures. peab olema nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige. Muudatus teeks Eesti ebaatraktiivseks uutele taotlejatele. Kui teistes riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani liikmest, siis Eestis tuleks otsida viis kvalifitseeritud spetsialisti. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: „kuna osaühingute puhul puudub nõukogu loomise kohustus, kui seda põhikirjaga ette ei nähta, mis võib teha osaühingu juhtimise nõrgemaks“. Samas ei ole põhjendatud mille poolest jääb osaühingu juhtimine nõrgemaks ning nenditakse, et on ka võimalus, et juhtimine ei jää nõrgemaks. Sisuliselt on esitatud põhjenduseks suvaline väide. Virtuaalvääringu tegevusluba on hetkel väljastatud ca. 80-le ettevõttele. Valdav enamus hetkel tegutsevatest ettevõtetest on nõukoguta osaühingud. Nende ettevõtete juhatuses ei pruugi olla kahte inimest. See tähendab, et tekib vajadus leida 200-300 spetsialisti ning läbida nende  sobivusmenetlus Finantsinspektsioonis. Eestist ei ole võimalik leida sellisel arvul uusi inimesi, kes saaksid neid ülesandeid täita. Finantsinspektsiooni sobivusmenetlus on pikk ja kallis menetlus nii ettevõtetele, kui ka riigile. Haldusmenetluste keerulisemaks muutmine on vastuolus riigi üldiste poliitiliste suundadega. Olukorras, kus teistes sektorites otsitakse kärpekohti, on finantsvaldkonnas halduskoormuse hüppeline tõstmine MiCA nõudeid ületavas osas arusaamatu. Kogemus virtuaalvääringute tegevuslubadega näitab, et taotluste läbivaatamine võib kesta üle aasta või ligemale kaks aastat ning pakutud muudatus pikendab menetlusi veelgi. Asjatundliku juhtkonna ja nõukogu leidmine eelnõuga määratletud ulatuses on erakordselt keeruline ning arvestades täna tegevusluba omavate virtuaalvääringu teenuse osutajate hulka, kes on kõik potentsiaalsed tegevusloa taotlejad krüptovaraturu seaduse alusel, võib tekkida praktilisi probleeme 5-liikmelise juhtkonna leidmiseks. Eelnõu seletuskiri ei ava, kas sellise nõude täitmine on üldse võimalik tänaste tegevusloa omajate arvu juures ning missugust majanduslikku mõju see subjektidele omab. Eelnõu seletuskiri ei ava, kuidas on sama küsimust planeerinud lahendada teisel EL liikmesriigid. Ettepanek: jätta eelnõust välja kavandatud § 6 lõiked 2 ja 3. 135. 18.2 Arvestatud Eelnõu sõnastusest on välja jäetud EDL Eelnõu § 16 lõige 3 ja lõige 6. Tulenevalt asjaolust, et säte, mis nägi ette, et audiitori võib krüptovara valdkonnas pädevaid audiitoreid on Eestis määrata maksimaalselt viieks vähe, palume eemaldada nõue, et audiitorettevõtja võib aastaks. nimetada kuni viieks aastaks (ning sama audiitorettevõtte vahetult järgnevaks perioodiks nimetamine ei ole Eelnõusse on lisatud paindlikkus lubatud). Planeeritava § 16 lõike 6 puhul palume muuta audiitori ülesannete täitmise tervikuna läbi mõelda Finantsinspektsiooni poolt tähtaegasid, kui see on audiitori määramise protseduur. Mõistlik on, et põhjendatud ja selleks on saadud audiitoriga konsulteeritakse enne tema määramist, sest Finantsinspektsiooni nõusolek. audiitoril võivad puududa vajalikud oskused ja teadmised virtuaalvääringu valdkonna ettevõtte asjakohaseks auditeerimiseks piisava põhjalikkusega. Ettepanek: eemaldada planeeritava § 16 lõike 3 sõnastusest piirang, mille kohaselt võib audiitori määrata maksimaalselt viieks aastaks. Teeme ettepaneku lõiget 6 täiendada viisil, et sundkorras audiitori määramisel oleks selle eelduseks audiitori nõusolek. Palume eelnõu täiendada ka sätetega juhuks, kui audiitorit ei ole võimalik turult saada, et täita teisi auditeerimisega seotud kohustusi tähtaegselt. Võimaliku alternatiivina palume kaaluda ka tähtaegade seadmist selliselt, et need ei langeks kokku tavapärase ettevõtlusaasta auditite esitamise tähtaegadega. 136. 18.3 Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105 EDL Eelnõu § 118-4 – virtuaalvääringu teenuse pakkuja juures. tegevusluba. Viimane RahaPTS redaktsioon jõustus 15.03.2022 ning turuosalised olid kohustatud viima oma tegevust kooskõlla uute nõuetega ning esitama taotluse uue tegevusloa saamiseks hiljemalt 15.06.2022. Suur osa neist menetlustest kestavad tänaseni. Kõnealuse RahaPTS redaktsiooni seletuskirjas selgitati, et „Eelnõu on seotud kahe Euroopa Liidu algatusega, mis mõlemad on veel menetluses. Esimene neist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593 final) ja teine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslik pakett . Esimene neist sätestab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse nõuded ja teine hoolsusmeetmed. Kummagi algatuse täpne jõustumisaeg pole eelnõu kirjutamise hetkel teada. Kõik Euroopa Liidu algatused omavad sarnaseid eesmärke nagu käesolev eelnõu: maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust virtuaalvääringu teenuse sektoris“. Eelnõu ettevalmistajate sõnum turuosalistele seisnes selles, et „uue“ RahaPTS’i järgi väljastatud tegevusluba on võrdväärne MiCA loaga. Uute tegevuslubade taotlemine tähendaks kolmandat samasisulist järjestikust loamenetlust alates 2020. aastast. Menetlusökonoomika ja õiguskindluse printsiip eeldab, et protsessid korraldatakse kulutõhusalt ja vältides tarbetut kordust. Uute taotluste esitamise nõue loob olukorra, kus ettevõtted esitavad korduvalt samu dokumente ja järelevalveasutused kontrollivad neid ja nende järgimist korduvalt, kuigi seda on varem juba hinnatud. Selline dubleerimine tekitab märkimisväärseid lisakulusid erasektorile ja riigieelarvele ilma, et see tooks kaasa lisandväärtust turu reguleerimisele ja järelevalvele. Tõenäoliselt jõutakse viia kõik RAB-i menetlused lõpuni KrüTS jõustumise ajaks. Rahapesu Andmebüroo on teinud märkimisväärset tööd, et veenduda olemasolevate tegevuslubade taotlejate usaldusväärsuses, sh. paikvaatlusi ja taluvusteste. Seega ei ole põhjust arvata, et tegevusload väljastatakse ettevõtetele, kes ei suuda täita MiCA’st tulenevaid kohustusi. Prantsusmaa on pakkunud lahenduse, mille kohaselt automaatselt väljastatakse „MiCA“ tegevusload ettevõttetele, kes omasid tegevusluba enne 1. jaanuari 20241 . Sarnase lähenemise võtmine võimaldaks muuta menetlused oluliselt paindlikemaks. Järelevalveasutused saaksid teostada järelevalvet turuosaliste protsesside üle ning tunnistada rikkujate tegevusload kehtetuks vastavalt vajadusele. Samas ei oleks katkestatud nende turuosaliste tegevus, kelle taotlused ei jõua menetleda eelnõus määratud tähtajaks.  Ettepanek: muuta eelnõu selliselt, et uute tegevuslubade väljastamisel rakenduks lihtsustatud menetluskord nagu võimaldab MiCA. 137. 18.4 Eelnõu § 54 punkt 6. Mitte Siin ja järgmiste kommentaaride EDL Riskihinnanguga määratakse kindlaks üleüldiselt arvestatud juures eeldame, et EDL väiksema ja suurema riski asjaolud arvestades nii kommenteerib § 56, millega regulatiivseid nõudeid kui ka riigi riskihinnanguid. Jääb muudetakse RahaPTS-i, mitte § 54, arusaamatuks, millest tuleneb vajadus tuua seadusesse millega muudetakse MSÜS-i. eraldi konkreetse riskifaktori hindamine, sest seaduses ei Nõustume, et seaduse tasandil ei ole välja toodud teiste sarnaste riskifaktorite osas ole kõiki riskifaktoreid välja samalaadset lähenemist. Selline täiendus ainult ühe toodud, kuna selles küsimuses riskifaktori osas ei ole kooskõlas sätte üldise loogikaga. peab jääma kohustatud isikutele Samuti tasub arvestada, kas Eestil on vajalik olla ees paindlikkus. Antud juhul on EBA juhenditest, eriti olukorras, kus EBA on vastava tegemist erandiga üldreeglist. juhendi osas juba turuosalistega konsultatsioonis ja teada Liikmesriikide tasandil ja Euroopa on sellise riski hindamine kõrgeks, mis nõuab tugevdatud Liidu tasandil on riskihinnangutega hoolsusmeetmeid. Kuna turuosalised peavad järgima tuvastatud väga kõrge risk seoses TFR määrust ja seal toodud riskipõhist lähenemist, peaks isehallatavate aadressidega. nimetatud punkti planeeritud kujul eemaldama. Tavaliselt kehtestatakse riske Ettepanek: jätta eelnõust välja § 54 punkt 6. maandavad regulatsioonid riski allika suhtes. Isehallatavate aadresside puhul on tegemist uue tehnoloogia ja uue riskiga, mille osas pole selge kas efektiivne reguleerimine on võimalik ja kuidas seda teha. Kuna reguleerimise võimalused pole selged ja ei soovita keelata tehinguid isehallatavate aadressidega, siis ainus alternatiiv on nõuda krüptovarateenuse osutajatelt kõrgendatud hoolsust juhul, kui oma äritegevuses puututakse kokku isehallatavate aadressidega. Antud juhul otsustati Euroopa Liidu tasandil, et reeglid seoses isehallatavate aadressidega peavad olema siduvad ja alati järgitavad, mistõttu pole asjakohane, et seda reguleeritaks täida-või-selgita õigusjõuga juhendite tasandil. Selleks, et need reeglid oleksid üheselt siduvad liikmesriikidele, on need sätestatud direktiivis ja käesoleva eelnõuga võtab Eesti vastavad direktiivi sätted üle. Siinkohal tasub mainida, et tegemist ei ole ainulaadse juhtumiga, kus direktiivi ja seaduse tasandil tuuakse esile mõnda spetsiifilist riski. Näiteks RahaPTS-ist võib näiteks leida expressis verbis viiteid riskidele, mis tulenevad tehingutest, mille esemeks on elevandiluu, nafta,  relvad või tubakatooted. 138. 18.5 Mitte Alustuseks märgime, et seadustel EDL Eelnõu § 54 punkt 15. Seaduse muudatuse puhul on arvestatud ja direktiividel on tugevam oluline jälgida, et sisse viidavad muudatused on õigusjõud kui juhenditel. Seega sobilikud, vajalikud (dubleerimine) ja oleks kooskõlas juhendid peavad vastama valdkonda reguleerivate juhenditega. EBA juhendi seadustele ja direktiividele mitte kavandi kohaselt on suuremale riskile viitavate asjaolude vastupidi. Käesolevas hulgas tehingud isehallatavate aadressidega. Selliselt kommentaaris tehtud ettepanek on järgides nii määrust kui EBA juhendit, oleks kohasem tõsta muudatust RahaPTS §-st 36 muuta paragrahvi § 37 lg 3 ja lisada täiendav punkt RahaPTS §-i 37. Järgnevalt tehingute kohta, mis hõlmavad isehallatavaid aadresse. selgitame kahe paragrahvi Taoline muudatus oleks kooskõlas EBA riskifaktorite erinevusi ja sellest tulenevat mõju juhendiga2. Kui soovitakse muuta RahaPTS §-i 36, siis ning miks peab siinkohal selliselt ei ole see muudatus kooskõlas (EL) 2015/ 849 täiendama RahaPTS §-i 36 mitte artikkel 18 punktiga 1, mis räägib tugevdatud meetmetest RahaPTS §-i 37. RahaPTS-i § 37 kliendi osas, sest antud juhul on tegemist tehingu mitte sisaldab loetelu suuremat riski kliendi riskiga. Tehingu riski katab RahaPTS § 37 lg 3. iseloomustavatest asjaoludest. Sama käsitlust toetab ka eelnõu § 54 punkt 16 muudatus, Paragrahvis nimetatud asjaolude mis räägib täiendava ülekantava krüptovara tehingu korral võib olla tegemist kohta info kogumisest kõrgema riski korral. Tuleks olukorraga, kus on tavapärasest analüüsida, kas RahaPTS § 37 lg 3 punktid 2 ja 3 juba kõrgem risk. Samas ainult ühe katavad tehinguid isehallatavate aadressidega (p 3 asjaolu ilmnemine ei tähenda veel tundmatud isikud ja p 2 anonüümsed tehingud). EBA on kindlalt, et on tavapärasest kõrgem TFR määruse kontekstis juhiste väljastaja - millistel risk ja et peab tugevdatud juhtudel on tehingud isehallatavate aadressidega kõrgema hoolsusmeetmeid kohaldama. riskiga. EBA juhendi draftis punktis 21.5 on sellised RahaPTS-i § 37 võtab üle AMLD4 olukorrad loetletud. Ettepanek 1: Mitte muuta RahaPTS § artikli 18 lõikeid 2-4 ja direktiivi 36 lõiget 2 ning jätta eelnõust välja § 54 punkt 15. III lisa, kus on esitatud võimalikku Ettepanek 2: Muuta vajadusel RahaPTS § 37 lg 3. suuremat riski iseloomustavate tegurite ja tõendite mittetäielik loetelu. Käesoleva eelnõuga ülevõetava direktiiviga pole täiendatud viidatud lisa ega muudetud artikli 18 viidatud lõike. Seega pole asjakohane täiendada RahaPTS §-i 37. Kõnealuse muudatusega RahaPTS-i võetakse üle direktiivi täiendus, millega lisatakse direktiivi uus artikkel number 19a. Artiklile 19a hakkab viitama artikkel 18 lõige 1. Artikkel 18 lõige 1 sätestab juhud, mil tuleb alati kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Selline loetelu asjaoludest on RahaPTS-is sätestatud § 36 lõikes 2. Seetõttu on otsustatud direktiivi säte võtta üle RahaPTS-i § 36 lõikega 2. 139. 18.6 Mitte Paljude krüptovarade puhul on EDL Eelnõu § 54 punkt 16. Seaduse muudatuse puhul on arvestatud võimalik saada informatsiooni oluline jälgida, et sisse viidavad muudatused on krüptovaraga varasemalt teostatud sobilikud, vajalikud (nõuete ja juhendite dubleerimine) ja tehingutest. Samuti on võimalik oleks kooskõlas valdkonda reguleerivate juhenditega. avalikest allikatest saada § 38 lg 2 ütleb: “täiendava teabe kogumine ärisuhte, informatsiooni krüptovara  tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning aadresside kohta: nii varasema esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete kasutuse kui ka võimaliku kasutaja või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja kohta. Selline informatsioon võib sõltumatust allikast”. Seega lõige 2 juba katab täiendava aga ei pruugi olla seotud hoolsusmeetme rakendamise tehingute kohta, mille alla teenuspakkuja kliendiga ega kuuluvad ka juba krüptovara tehingud. TFR määruses on kõnealuse tehingu või toiminguga. toodud kohustus krüptovara ülekannete algatajate ja Tegemist on saajate kohta käiva info kogumine, mis annab samuti informatsioonikogumiga, mis on tulemuseks päritolu ja sihtkoha kohta info kogumise. Kui krüptovarale iseloomulik ja mis ei seadusandja peab silmas selle muudatusega tehniliste ole kättesaadav teiste tehingute, lahenduste kasutamist (Elliptic, Chainanalysis jt) kui toimingute ega ärisuhete puhul. täiendavat hoolsusmeedet krüptovara päritolu ja sihtkoha Informatsioonil krüptovara päritolu ehk saaja hindamisel, siis see ei tule kavandatud sätte ja ja sihtkoha kohta on vaid osaline seletuskirjast üheselt välja. Isegi sellisel juhul oleks kattuvus informatsiooniga, mis tegemist nõudega, mis reguleeritakse EBA juhendiga ja puudutab klienti, tehingut ja mida kõik peavad järgima. Ettepanek: Jätta eelnõust välja toimingut. Seega peavad mõlemad § 54 punkt 16, kuna olemasolev seadus ja tulevikus k infokogumid olema mainitud. 140. 18.7 Mitte Tegemist on direktiivi EDL Eelnõu § 54 punkt 19. Seaduse muudatuse puhul on arvestatud ülevõtmisega. Ka direktiivis oluline jälgida, et sisse viidavad muudatused on sätestatu kohaselt pole expressis sobilikud, vajalikud (dubleerimine) ja oleks kooskõlas verbis sätestatud, et valdkonda reguleerivate juhenditega. Arvestades § 40 korrespondentsuhete sõlmimisel on lõikes 2 toodut ja asjaolu, et korrespondentasutusel ei ole alati vaja väga põhjalikult uurida tavapäraselt soovi respondentasutuse klientide osas tegevusloa või registreeringu kohaldada ise kõiki hoolsusmeetmeid, peab tegema olemasolu, kuid kui kindlaks kas respondentasutus on järelevalve all ja seega korrespondentsuhe sõlmitakse koguma tegevusloa kohta info. Lisaks ka hindama, kas krüptovarateenuse osutajaga, siis vastav respondentasutus kohaldab võrdväärseid nõudeid. on kindlasti vaja seda teha. Sellisel Praktikas ei ole usutav, et ühelgi juhul erisusel on ka sisuline põhjus. korrespondentsuhteid luues jäetakse kogumata info Traditsiooniline finantssektor on tegevuslubade kohta. Arvestades, et tegevuslubade nõue kõigis riikides tegevusloastatud või kehtib kõikide finantseerimisasutuste kohta, siis ei ole vähemalt registreerimisnõudega, kohane, et vaid ühele kehtestatakse seaduses vastav mistõttu ei ole need küsimused nii punkt. Ettepanek: Jätta eelnõust välja § 54 punkt 19. relevantsed, võrreldes krüptovarasektoriga. Hinnanguliselt ainult veerandis maailma riikidest on krüptovarateenusele kehtestatud tegevusloa režiim ja nende režiimide kvaliteet on väga varieeruv. Ka informatsiooni saamine tegevusloa või registreeringu olemasolu kohta võib olla raskendatud. Keeruline võib olla ka ettevõtte asukoha tuvastamine. Seetõttu on tegevusloa või registreeringu tuvastamine krüptovarateenuse osutajate puhul väga oluline nõue, millest kõrvale ei tohi kalduda. 141. 18.8 Arvestatud Eelnõud on täpsustatud. EDL Eelnõu § 54 punkt 21. Punktiga 21 eemaldatakse Asjakohane on tähelepanek, et RahaPTS § 42 lõikest 3 virtuaalvääringu teenuse RahaPTS § 25 kohaldub ülekandeid puudutav erisus. Makseteenuse alla ei kuulu makseteenuse kui ka krüptovarateenuse pakkujad, samas §-s 25 toodud nõuded krüptovarateenuse osutajatele,  kehtivad ka neile. Samuti kehtib TFR ka makseteenuse seega § 42 peaks sisaldama pakkujatele ja mitte ainult krüptovara teenustele. mõlemale subjektile kohaldavat Kommentaar: palume selgitada muudatuse loodetavat keeldu. mõju. 142. 18.9 Selgitatud Eelnõu § 54 punktiga 26 ei EDL Eelnõu § 54 punkt 26. Trahvimäärade suurendamine ei muudeta trahvimäära vaid ole toodud antud punkti seletuskirjas välja kui üks hõlmatakse väärteo koosseisu eesmärkidest, mistõttu ei ole ka arusaadav, mis alusel lisaks virtuaalvääringuteenusele ka suurendatakse trahvimäärasid ning miks just kirjeldatud krüptovarateenus. Karistusmäärad suuruses. Seletuskiri ei ava, kas senised trahvimäärad on jäävad samaks ja need ei ole virtuaalvääringute sektoris olnud ebatõhusad – palume 400 000 eurot nagu kommentaaris eelnõu seletuskirja asjakohaselt täiendada. Direktiivi viidatud, vaid alates 1. novembrist (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 sätestatud 2023 kuni 5 000 000 eurot või kuni halduskaristused ja -meetmed ei ole muutunud. 2017 kahekordses väärteo tulemusel RahaPTS muudatus, millega viidi seadus rahapesu teenitud kasule või ära hoitud direktiiviga kooskõlla ei tõstetud trahvimäärasid kahjule vastavas summas. Seega kõrgemale kui 400 000 eurot. On oluline, et muudatusega trahvimäärasid kõnealuses punktis kaasneksid asjakohased põhjendused, kui riik on jõudnud ei tõstetagi. teisele seisukohale haldustrahvide määramisel. Ettepanek: Trahvimäärad jätta tõstmata, sest puuduvad sisulised põhjendused seniste määrade muutmise kohta 143. 18.10 Eelnõu § 54 punkt 27. Juhime tähelepanu et TFR Selgitatud Eelnõu § 54 punktiga 26 ei EDL artikliga 29 määratavad halduskaristused ja -meetmed muudeta trahvimäära vaid hõlmavad direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja asendatakse kehtetu määruse viide 3 sätestatud halduskaristusi ja -meetmeid. Kuna Eesti on uue kehtiva määruse viitega. Viited direktiivi üle võtnud ja selle alusel kehtivad trahvid on määruse konkreetsetele artiklitele kehtivas seaduses juba määratud, siis ei ole selge, mille olukorras, kus sõnastusega „muude alusel on otsustatud muuta määrasid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113 Samuti on oluline järgida, et halduskaristused määratakse kehtestatud makseteenuse pakkuja sama põhimõtte alusel, mis on toodud määruses, kus kohustuste rikkumise eest“ on rikkumised peavad olema korduvad, süstemaatilised ja hõlmatud kõik määruses sätestatud olulised. RahaPTS-s ei ole selliseid põhimõtteid nõuded. Kõigi nõuete ükshaaval rakendanud mitte üheski rikkumise paragrahvides. loendamine ei tundu asjakohane, kuna mõlemal juhul oleksid Kuna trahvid määratakse EL määruse rikkumise alusel, hõlmatud kõik määruses sätestatud siis peab seaduses toodud rikkumine olema kooskõlas nõuded. Seega kehtiv tekst juba (EL) 2023/1113 määruse artiklis 29 tooduga, mida tänane lähtub ettepanekust number 2. sõnastus ei ole, sest viidatakse kogu määrusele. TFR Muus osas samad selgitused nagu kohaselt oleks paragrahvi 96 lõige 1 sõnastus eelmiselegi kommentaarile. järgmine:“Makseteenuse pakkuja jätab korduvalt või süstemaatiliselt rahaülekandes edastamata maksjat või makse saajat käsitleva nõutava teabe, rikkudes (EL) 2023/1113 artiklit 4, 5 või 6 või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113 kehtestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest”. Ettepanek 1: Trahvimäärad jätta tõstmata, sest puuduvad sisulised põhjendused seniste määrade muutmise kohta. Ettepanek 2: Kui rikkumised tulenevad EL määrustest, siis rikkumiste sõnastamisel järgida täpselt määruses toodut, sh viiteid artiklitele. 144. 18.11 Eelnõu § 54 punkt 28. Selgitatud RahaPTS § 96 ja § 962 puhul on EDL Krüptovaraülekannetega saavad tegeleda MICA alusel karistused suunatud erinevate  erinevat tüüpi kohustatud isikud, siis on korrektne subjektidele. Läbipaistvusnõuetes igasuguste makseandmete kogumise kohustuse maksteenuse osutamisel ja rikkumisega seotud trahvimäärad viia ühe paragrahvi alla krüptovara ülekannetes on olulised nagu on TFR määruses, et vältida olukordi, kus sama teo erinevused ja erinevad õiguslikud eest võib saada trahvi kahe erineva rikkumise alusel alused. Samuti on erisus (näiteks krediidiasutused, makseasutused). subjektides. Ka määruses eristatakse rikkumis Ettepanek 1: viia planeeritav RahaPTS § 962 kokku §-ga krüptovaraülekannete nõuetes ja 96 või kehtestada uue sättena. makseteenuse pakkumises. Ettepanek 2: kui rikkumised tulenevad EL määrustest, siis rikkumiste sõnastamisel järgida täpselt määruses toodut, sh. viiteid artiklitele 145. 18.12 Selgitatud 1. Vt lihtsustaud korra selgitust EDL Eelnõu § 54 punkt 29. Makseasutuste litsentside märkuse nr 105 juures. taotlusprotsess kestab tavapäraselt ligemale aasta ja on 2. Esiteks võimaldatakse teada, et menetlusvõimekus ei pruugi olla piisab lubade Finantsinspektsioonil tegevusloa menetlemiseks tähtaegselt. Makseasutuste kontekst on taotlustega tutvuma hakata enne siinkohal oluline, sest arvestades tänaseid RAB MiCA määruse rakendumist (2024. tegevusloaga tegutsevaid turuosalisi, siis paljud on just aasta 30. septembrist). Teiseks seda tüüpi ettevõtted. Poole aastaga ei ole meie hinnangul pikendatakse üleminekuperioodi, võimalik tulemuslikult menetleda mitte ühtegi taotlust. mis peaks hajutama tegevuslubade Ettepanek 1: rakendada MICA lubatud lihtsustatud esitamise tihedust ning korda. kolmandaks on soovitav Ettepanek 2: hinnata kuidas on tagatud, et taotluste teenuseosutajal lähtuda läbivaatamise kehtestatud tähtaja raames on kõikidel mõistlikkuse põhimõttest ja mitte taotluse esitamise ajal tegevusluba omavatel isikutele jätta tegevusloa taotluse esitamist tagatud tähtaegne uue tegevusloa menetlus. viimasele tunnile, eelkõige arvestades, et vana tegevusloaga Piiriüleselt (ja MiCA reeglite kohaselt) teenust alates 1. jaanuarist 2025 osutada ei saa. 146. 19. Lisaks eelnõus reguleeritule palume tunnistada Mitte EDL-i tõstatatud mured on EDL kehtetuks RahaPTS § 31 ning selle paragrahvi lõike 6 arvestatud mõistetavad, kuid käesoleva eelnõu alusel antud rahandusministri 23.05.2018 määrus nr 25 eesmärgi ja teemaga ei ole piisavat “Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse kattuvust. Nimelt pole eelnõu tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded koostamisse ja kaasamisringi ja kord”. kaasatud kõiki RahaPTS-i §-s 31 Tegemist on regulatsiooniga, mis ei ole eluliselt olevast regulatsioonist mõjutatud reaalsuses täidetav, on ebavajalik, seab isikuid ja nende esindajaid. ebaproportsionaalsed piirangud, sisaldab olulisi loogika- Viidatud regulatsiooni kehtetuks ja tehnilisi vigasid ega arvesta tänapäevaste tunnistamine nõuab täpsemat tehnoloogiliste võimalustega. Turuosalistel peaks olema õigusanalüüsi ja mõjuanalüüsi, võimalus ise otsustada kuidas turvaliselt ja mille koostamisega usaldusväärselt isikusamasust tuvastada ning võimalus Rahandusministeerium tegeleb, välja töötada erinevaid innovaatilisi turvalisi lahendusi. kuid mille valmimine võtab aega, mistõttu ajaliselt ei jõuaks Vastav regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning pidurdab RahaPTS § 31 muudatused oluliselt kogu Eesti finantssektori kasvupotensiaali, käesoleva eelnõu menetluse ekspordivõimekust ning sellega Eesti riigi raamidesse. konkurentsivõimet ja maksutulude kasvupotentsiaali. Tegemist ei ole ainult virtuaalvääringu teenuse pakkujaid, vaid kogu finantssektorit puudutava ning ebavajalikult piirava normistikuga. Viidatud nõuded ei põhine ühelgi Euroopa Liidu  õigusaktil. Veelgi enam - teistes Euroopa Liidu riikides, kus on spetsiaalsed reeglid isikute kaugtuvastamiseks, on viimaste aastate jooksul selge trend aegunud füüsilise teenuse pakkumise dogmadest loobumise ning digitaalse isikusamasuse tuvastamise reeglite moderniseerimise suunas. Eestil ei tohiks regulatsiooni kaasajastamisel maha jääda. Võrreldes ülejäänud Euroopa ja maailmaga, seab kehtiv regulatsioon Eesti ettevõtted väga selgelt ja oluliselt ebavõrdsesse ja ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Vastava regulatsiooni loomisest alates on oluliselt muutunud nii rahapesuvastane regulatiivne keskkond, kuid eriti tehnoloogiliste lahenduste turvalisus ja võimalused. Samuti on tegemist bürokraatliku nõudega, mis jätab varju tegeliku eesmärgi ehk faktilise isikute tuvastamise. Rahapesu Andmebürool ning Finantsinspektsioonil on kõik haldusõiguslikud vahendid kontrollida kas isikusamasuse tuvastamise nõue on tegelikult täidetud või mitte ning rakendada vajadusel sanktsioone. Vastava regulatsiooni muutmise ja kaasajastamise ettepanekuid on viimaste aastate jooksul tõusetunud pidevalt. Mõistame, et taoliste muudatuste menetlused on enamasti jäänud toppama MONEYVAL hindamise tulemuste ootuse tõttu. Nüüdseks on selline takistus ära langenud ning Eestil on võimalus oma konkurentsivõimet taastama asuda. 146.1 Alternatiivina RahaPTS § 31 ja vastava määruse Mitte Muudatus puudutab määruse EDL kehtetuks tunnistamisele, palume sisse viia eelkõige arvestatud eelnõud, mis ei ole käesoleva järgmised muudatused: seaduse eelnõuga seotud. Seadusega ei ole võimalik määrust 19.1 Muuta RahaPTS § 31 lõiget 1 järgmiselt: 19.1.1 muuta. muuta lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt: “kliendi elu- või asukoht on suure riskiga kolmandas riigis.” 19.1.2 Tunnistada kehtetuks punkt 2. RahaPTS peamine eesmärk on takistada rahapesu. § 31 regulatsioon on suunatud kaugtuvastamisele. Seega peaks olema § 31 eesmärk vähendada rahapesu riski, mis lähtub kliendi tuvastamisest, kui ta asub kõrge riskiga riigis. Lõikes 2 toodud piirmäärad on aegunud ning väljuvad sätte eesmärgist. Kõrge riskiga kolmas riik on selgelt defineeritud RahaPTS § 3 punktis 18. 146.2 19.2 Kaotada määrusest loogika, mille kohaselt on Mitte Muudatus puudutab määruse EDL samaaegselt nõutavad videokõne ning e-identimise arvestatud eelnõud, mis ei ole käesoleva süsteemi kasutamine, kuid samas alternatiivsete seaduse eelnõuga seotud. lahenduste kasutamine ei ole lubatud. Seadusega ei ole võimalik määrust muuta.  Videokõne ja digiallkiri peaksid olema alternatiivid, mitte kumulatiivsed nõuded. Hetkel on tegemist nõudega, mille kohaselt tuleks inimene justkui tuvastada kolm korda: esiteks dokumendi kaudu (paralleelselt kehtiv üldnorm), seejärel videokõne kaudu ning kolmandaks e-identimise süsteemi kaudu. Tegemist on ebamõistlikult koormava lahendusega nii klientidele kui teenuste pakkujatele. Sama eesmärk oleks saavutatav alternatiivide lubamisel. 147. 19.3 Asendada määruse § 2 lõikes 2 täielikult Mitte Muudatus puudutab määruse EDL ebaõnnestunud sõnastus selgelt eIDAS “kõrge” taseme arvestatud eelnõud, mis ei ole käesoleva allkirjaga. Enamikes Euroopa Majanduspiirkonna riikides seaduse eelnõuga seotud. ei ole kehtiva sõnastuse nõuetele vastavat e-identimise Seadusega ei ole võimalik määrust süsteemi olemas või ei ole see laialt kasutusel. RahaPTS muuta. § 31 ja vastav määrus on suunatud olukordadele, kus klienti teenindatakse virtuaalselt üle maailma, mistõttu ei ole mõistlik nõuda üle maailma klientidelt spetsiifiliste Euroopa süsteemide kasutamist, mida neil lihtsalt ei saa olemas olla või ei ole. On ilmne, et määruse § 2 lõike 2 viide eIDAS artikli 9 alusel avaldatud nimekirjale on läbi mõtlemata ja eesmärgipäratu nõue. 148. 19.4 Tunnistada kehtetuks eesmärgipäratud ja Mitte Muudatus puudutab määruse EDL ebavajalikud tehnilised ja protseduurilised kitsendused arvestatud eelnõud, mis ei ole käesoleva määruses: seaduse eelnõuga seotud. 19.4.1 § 2 lõiked 3 kuni 6 - kõik need lõiked on sisult Seadusega ei ole võimalik määrust eksitavad ja ebavajalikud; muuta. 19.4.2 § 3 - ebavajalik kantseliit - oluline on ainult isikusamasuse tuvastamise fakt, millega loetakse ka isikusamasuse tuvastamine õnnestunuks või mitte; 19.4.3 § 4 - ebavajalik ning sisus eksitav; andmekaitse aspektid on juba reguleeritud üldnormide ja GDPR-ga; 19.4.4 § 5 lõige 1 - ebavajalik, mitmes aspektis sisus eluvõõras - kirjeldatud funktsioon võib olla ka teisele isikule edasi antud, identifitseerimine ei pruugi toimuda digiallkirja kasutades, identifitseerimine võib toimuda riigi infosüsteemide vahendusel jne; 19.4.5 § 6 lõige 2 - nii detailne regulatsioon on ebavajalik - iga teenusepakkuja peaks ise otsustama, kuidas ta on võimeline isikusamasuse tuvastamise fakti hiljem tõestama; 19.4.6§ 6 lõike 3 punkt 2 - ebavajalik; 19.4.7 § 6 lõige 4 - ebavajalik; 19.4.8§ 9 - riskiprofiili määramine on palju laiem kui määrusega reguleeritav isikusamasuse tuvastamine; 19.4.9§ 10 - nii spetsiifiline ankeedi defineerimine ei ole vajalik ja on võrreldes seaduse loogikaga eksitav; 19.4.10 § 11 lõige 4 - riskiprofiili määramine on palju laiem kui määrusega reguleeritav isikusamasuse tuvastamine; 149. 19.5 Kaotada reaalajas läbiviidava intervjuu kohustus (§ Mitte Muudatus puudutab määruse EDL 11 lõige 2 ja vastavad viited muudes sätetes) ning lubada arvestatud eelnõud, mis ei ole käesoleva isikusamasuse kontrollimine salvestatud video põhjal. seaduse eelnõuga seotud. Seadusega ei ole võimalik määrust Tegemist on ebavajaliku ja ebaproportsionaalselt kitsa muuta. nõudega. Isikusamasuse tuvastamine saab toimuda ka vähemalt sama turvaliselt salvestuse põhjal. On väga  levinud automaatsete juhistega salvestustel põhinevad tehnoloogiad, mille kasutamine on Euroopa teistes riikides tavapärane. Juhime ka tähelepanu, et videotuvastus on enamasti teenusepakkuja enda soovil rakendatav lisaturvalisus, mitte kohustus. 150. 19.6 Lubada alternatiivseid isikusamasuse tuvastamise Mitte Muudatus puudutab määruse EDL lähenemisi, protsesse ja süsteeme. arvestatud eelnõud, mis ei ole käesoleva seaduse eelnõuga seotud. Oluline peab olema eesmärk, mitte arengut piirav ja Seadusega ei ole võimalik määrust eesmärgipäratu regulatsioon. Eesmärk peab olema isikute muuta. faktiline tuvastamine, mitte konkreetse keerulise ja äärmiselt kuluka protsessi järgimine. Ei ole mõjuvat põhjust keelata alternatiivseid isikusamasuse tuvastamise lahendusi, kui need täidavad lõppeesmärki ehk isikud on faktiliselt õigesti tuvastatud. Rahapesu Andmebürool ning Finantsinspektsioonil on kõik haldusõiguslikud vahendid kontrollida kas isikusamasuse tuvastamise nõue on tegelikult täidetud või mitte ning rakendada vajadusel sanktsioon EstVCA 151. Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et EstVCA Teadmiseks Tegevusloata väikefondi valitsejate liikmete hulka kuuluvad muuhulgas väikefondi võetud / tegevust siiski puudutab teatavas valitsejad, kelle tegevust reguleerib Seadus. Märgime, selgitatud osas uus krüptovaraturu seadus et kuivõrd Eelnõu näol on tegemist krüptovaraturu (võimalik kohustus taotleda seaduse eelnõuga, on fondivalitsejate kui turuosaliste tegevusluba uue seaduse alusel). ja EstVCA jaoks üllatuslik ning ei ole kooskõlas hea Ühtlasi on arvestatud muudatuste õigusloome tavaga, et selle raames muudetakse kiireloomulisust. kavandatud määral ka Seadust. Seaduse muutmine Eelnõu kaudu võiks olla põhjendatud näiteks siis, kui vastavad muudatused puudutaksid üksnes krüptovaradesse investeerivaid fonde, mitte kõiki väikefonde, sõltumata investeerimisstrateegiast. Lisaks soovime juhtida tähelepanu järgmistele muudatustele: 152. 1. Vastavalt Eelnõule muudetakse Seaduse § 453 lõiget Arvestatud IFS § 453 struktuuri ja lõike 6 6, millega antakse Finantsinspektsioonile õigus jätta sõnastust on muudetud, et oleks väikefondi valitsejana registreerimise taotlus läbi selge, millal võib vaatamata (lisaks kehtivas õiguses puuduste Finantsinspektsioon nõuda kõrvaldamise nõudmisele ja avalduse rahuldamata puuduste kõrvaldamist ja millal jätmisele), kui taotlus ei vasta § 453 lõigetes 2 ja 3 võib ta jätta taotluse läbi sätestatud nõuetele või taotlusele lisatud andmed ja vaatamata. dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud. Kui taotlus on esitatud puudustega, Leiame, et viidatud säte peaks võimaldama nõutakse esmalt puuduste Finantsinspektsioonil jätta taotlus läbi vaatamata kõrvaldamist. Kui taotleja ei suuda üksnes juhul, kui taotlus on tõepoolest (selgelt) puudusi etteantud tähtajaks puudulik. Väikefondi valitsejad on praktikas kokku kõrvaldada, on puutunud olukordadega, kus Finantsinspektsioon Finantsinspektsioonil õigus taotlus esitab taotlejale lisaküsimusi ning ei vii ettenähtud aja läbi vaatamata jätta. jooksul menetlust läbi. Jääb mulje, et Finantsinspektsioon käsitleb taotlust puudulikuna olukorras, kus inspektsioonil on lihtsalt lisaküsimusi, mis tuleks lahendada menetluse jooksul. Sarnane praktika on ka Rahapesu Andmebürool, mistõttu on  väikefondi valitsejana tegevuse alustamine praktikas oluliselt aeganõudvam kui õigusaktides sätestatud menetlusaegu silmas pidades planeerida võiks. See teeb fondide asutamise ja investorite kaasamise protsessid ebamõistlikult pikaks ja ebakindlaks. Eeltoodud põhjustel leiame, et § 453 lg 6 peaks taotluse läbi vaatamata jätmise eeldusena rõhutama taotluse selget puudulikkust. Selleks võiks näiteks kasutada väljendit „ilmselgelt mittetäielikud“ Eelnõus kavandatud „mittetäielikud“ asemel. 153. 2. Vastavalt Eelnõule muudetakse Seaduse § 453 lõiget Arvestatud Küsimus on täiendavalt 7, millega muuhulgas lisatakse uue alusena analüüsimiseks võetud. Taotluse Finantsinspektsiooni poolt registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alus, mis rahuldamata jätmiseks olukord, kus taotleja tegeliku puudutab taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil kasusaaja päritoluriigiga tõhusa ja tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, usaldusväärse koostöö võimaluse mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. puudumist, on eelnõust välja jäetud. Kuivõrd Finantsinspektsioon ei teosta sisulist järelevalvet registreeringu alusel tegutsevate väikefondi valitsejate üle, siis on küsitav, kas investorite huvide kaitsmisega seonduv alus on antud juhul õigustatud. Lisaks, Eelnõu seletuskirjas on muudatust põhjendatud vajadusega maandada sanktsioonide rakendamisest kõrvalehiilimise riski. Meie hinnangul on maandatava riski (sanktsioonidest kõrvalehiilimine) ja seda väidetavalt adresseeriva normi (mille põhisisuks on päritoluriigiga puuduv tõhus ja usaldusväärne koostöö) omavaheline seos üsna nõrk. Eeltoodud põhjustel leiame, et kõnealune alus registreerimisavalduse rahuldamata jätmiseks tuleks Eelnõust välja jätta. Kui päritoluriigiga seonduv alus Eelnõusse siiski jääb, tuleks seda oluliselt selgemalt piiritleda: - Esmalt tuleks sisustada „päritolu“ mõiste ehk täpsustada, kas see on sünnikoht, kodakondsus, elukoht või ükskõik milline eelnimetatutest. Meie hinnangul võiks „päritoluriigi“ asemel viidata „elukoha riigile“, kuivõrd elukoha olemasolu konkreetses riigis viitab kõige selgemalt isiku tugevale ja vastaval ajal relevantsele seosele selle riigiga. - Lisaks tuleks tagada see, et ebasobivate riikide nimekiri oleks selgelt määratletud ja ette teada (avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel, eelistatult viitega mõnele rahvusvaheliselt tunnustatud asjakohasele nimekirjale – vastavalt tuleks muuta ka Eelnõus kavandatud § 453 lõiget 8, mis jätab selle Finantsinspektsiooni  diskretsiooniotsuseks). Oleks äärmiselt problemaatiline, kui Seadus võimaldaks tekkida olukorral, kus mõne riigi ebasobivus selgub alles menetluse käigus – pärast seda, kui taotleja on teinud taotluse esitamiseks vajaliku eeltöö, kandnud vastavad kulud seoses õigusabiga, tasunud menetlustasu jne. - Juhime tähelepanu, et kõnealuse sättega seoses tuleks Seaduse § 453 lõiget 2 täiendada selliselt, et taotlus peaks sisaldama ka andmeid taotleja tegeliku kasusaaja kohta. Vastava täienduseta oleks keeldumise alus seotud andmetega, mille esitamise kohustust ei ole. 154. 3. Vastavalt Eelnõule lisatakse Seadusesse § 4531, Mitte- Juhime tähelepanu, et väikefondi mille lõikega 1 kehtestatakse miinimumkapitali nõue arvestatud valitsejate puhul on siiski tegemist suuruses 25 000 eurot, mis peab olema tasutud rahalise finantssektori turuosalistega, kelle sissemaksena. puhul kindlasti ei ole kapitalinõude kontseptsioon oma tähtsust Eelnõu seletuskirjas on kapitali nõuet presenteeritud minetamas. Vastupidi, kapitalinõue vastutuse ulatust suurendava meetmena ning vajaliku kui selline on siin sektoris üheks puhvrina, kuid äriühingute kapitalinõude kontseptsioon peamiseks ja oluliseks on oma tähtsust minetamas ja õigusloome liigub nii regulatiivseks nõudeks. Eestis kui mujal pigem kapitalinõudest loobumise Fondivalitseja, kes registreerib suunas. Käesoleva aasta talvel kaotati osaühingutele oma tegevuse kehtiv miinimumkapitali nõue ka äriseadustikust, Finantsinspektsioonis, peaks olema kuivõrd on jõutud järeldusele, et praktikas ei paku see oma tegevuse põhjalikult märkimisväärset kaitset mitte kellelegi. läbimõelnud. Väikefondi valitsejatele miinimumkapitali nõude Finantsinspektsioon teostab sätestamine oli arutelu all, kuid turuosaliste tagasiside väikefondi valitseja puhul, kes on põhjal sellest loobuti, ka eelmine kord kui Seadust oma tegevuse muudeti (551 SE). Eeldatavasti ei ole nüüdseks Finantsinspektsioonis asjaolud selliselt muutunud, et vastav muudatus oleks registreerinud, järelevalvet vaid õigustatud. registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle. Sellest Kui alustavatel fondivalitsejatel oleks eeldatavasti tulenevalt ei saa investorid vastav summa vähemalt osaliselt vajalik ka kaebuste korral pöörduda Finantsinspektsiooni registreeringu, Rahapesu Finantsinspektsiooni poole ning Andmebüroo tegevusloa ja muude tegevuse kõikvõimalikud nõuded tuleb alustamisega seonduvate kulude katmiseks, siis lahendada kohtus (või olemasolevatel turuosalistel oleks täiendava rahalise ühingulepingus määratud muul sissemakse tegemine eriti ebamõistlik, kuivõrd viisil), millega kaasnevad fondi(de) valitsemisest saadav juhtimistasu enamikel arvestatavad kulud. Olenemata juhtudel juba katab tegevusega seotud jooksvaid sellest, kas tegemist on alles kulusid. alustava äriühinguga, peab väikefondi valitseja ühingulepingu Teisalt on 25 000 eurot summana küllaltki väike ning rikkumise korral olema valmis ja praktikas ei täidaks see ka eesmärki hoida eemal suuteline hüvitama usaldusfondile halbade kavatsustega isikuid. ja osaomanikele tekitatud kahju ning võttes arvesse sektori Eeltoodud põhjustel leiame, et miinimumkapitali nõue varakünnist, võivad fondide mahud tuleks Eelnõust välja jätta. ja investeeringud ületada Eesti turul tegutsevate tegevusloaga fondivalitsejate ja nende valitsetavate fondide omi.  Sellest tulenevalt on kapitalinõude kehtestamine asjakohane. Teisalt ei ole antud nõue ka liigselt koormav, sest kapitalinõude summa ei ole suur. Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et oleks üheselt mõistetav, et kapital peab olema tasutud rahalise sissemaksena väikefondi valitseja asutamisel. Juba tegutsevate väikefondi valitsejate puhul rahalist sissemakset tegema ei pea, kui bilansis on piisavad vahendid olemas (nt jaotamata kasum). 155. 4. Vastavalt Eelnõule lisatakse Seadusesse § 4531, Arvestatud Küsimus on täiendavalt mille lõikega 3 nähakse uue nõudena ette, et analüüsimiseks võetud. väikefondi valitseja valitsetava fondi minimaalne Investeeringu miinimumsumma investeeritav summa peab olema vähemalt 10 000 kehtestamine on eelnõust välja eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise korral. jäetud. Eelnõu seletuskirjas on nõuet põhjendatud krüptovarasse investeerimise ja keeruliste strateegiate rakendamisega seotud riskidega. Seletuskirjast jääb arusaam, et krüptoinstrumentidega seotud probleeme lahendatakse kõigi fondivalitsejate, sealhulgas krüptovaraga mitteseotud turuosaliste täiendavate tegevuspiirangute hinnaga. Hea õigusloome tava järgimine peaks tagama selle, et krüptovara reguleeriva seadusega ei kehtestata kõigile väikefondidele laienevat regulatsiooni. Eelnõu aluseks tundub olevat ka eeldus, et Eestis on suur hulk kaitseta jaeinvestoreid. Tõusetub küsimus, kust nähtub nende kaitsmise vajadus, sh kas on andmeid selle kohta, et Eesti inimeste raha on suuresti fondides, millel on väga riskantne strateegia. Meie hinnangul on hetkel kehtiv 2,5 miljoni euro suurune künnis Seaduse § 10 lg 4 punktis 3 juba määratlenud, mis on ühiskonna jaoks piisavalt väike risk, et vastava pakkumise reguleerimisega mitte tegeleda. Lisaks kehtib 100 000 euro suurune künnis avaliku pakkumise regulatsiooni välistamiseks läbi viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2017/1129. Mistahes täiendavad künnised ei ole vajalikud ega põhjendatud. Avaliku pakkumise regulatsiooni muutmisest loobuti õigesti ja põhjendatult ka eelmises Seaduse muutmise eelnõus (551 SE). Eeltoodud põhjustel leiame, et minimaalse investeeritava summa nõue tuleks Eelnõust välja jätta.  Kui selline täiendav piirang Seadusesse lisada, tuleks seda sisustada ja rakendada kitsamalt, et mõjutatud oleks ainult fondid, millel on keerulisemad ja riskantsemad investeerimisstrateegiad, näiteks antud juhul krüptovarad. Mingil juhul ei tohiks piirangut rakendada olemasolevate fondide suhtes. Tõenäoliselt ei ole neil praktikas võimalik vabaneda investoritest, kes on investeerinud vähem kui 10 000 eurot, kuna sõlmitud lepingutes puuduvad selleks vajalikud õiguslikud mehhanismid ja tingimused. 156. 5. Vastavalt Eelnõule lisatakse Seadusesse § 4531, Arvestatud mille lõikega 4 nähakse ette uued nõuded reklaamile, muuhulgas, et reklaam peab sisaldama teavet selle kohta, et valitsetav fond on kõrge riskitasemega keerukas investeerimistoode, mis võib olla raskesti mõistetav. Antud lauses on kokku liidetud kolm erinevat omadust (kõrge riskitase, keerukas toode ning raskesti mõistetav), millest ükski ei pruugi paljude fondide puhul põhjendatud olla. Sellest tulenevalt peame põhjendamatuks, et Seadusesse lisatakse vastava teabe esitamise kohustus. Eeltoodud põhjustel leiame, et § 4531 lg 4 punkt 2 tuleks Eelnõust välja jätta. OBLICITY 157. Rahandusministeerium saatis 21.08.2023 Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures. kooskõlastusringile KrüTS eelnõu, mille peamine eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) õiguse nõuetekohane riigisisene rakendamine (MICA määrus). Leiame, et eelnõu on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega osas, mille kohaselt ei kasutata MICA artiklis 143 lõikes 6 sätestatud võimalust kohaldada juba tegevusluba omavatele isikutele (VASPid) lihtsustatud korda tegevusloa menetlemisel. Praegu eelnõus pakutav lahendus rikub a) õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, b) ei ole laiemas mõttes proportsionaalne meede, kuna see ei ole vajalik, c) rikub põhimõtet, mille kohaselt riik ei tohi küsida samu andmeid korduvalt. Regulatsioon rikub Põhiseaduses sätestatud õiguskindluse põhimõtet Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õigusriigi põhimõte, mis hõlmab muuhulgas ka õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte. Õiguskindlus nõuab muu hulgas seda, et õiguse subjektid saaksid olla kindlad kehtestatud normide püsimajäämises (õiguspärase ootuse põhimõte). Nagu Riigikohus on korduvalt rõhutanud ei nõua õiguspärase ootuse põhimõte kehtiva regulatsiooni kivistamist, kuid tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, punktid 13 ja 14). Igaühel on õigus mõistlikule ootusele, et seadusandja lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-2-99, punkt II). Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. PS § 9 teise lause kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Seega hõlmab õiguspärase ootuse põhimõtte isikuline kaitseala PS § 9 teisest lausest tulenevalt ka juriidilised isikud, sh käesoleval hetkel tegevusluba omavaid VASPe. Virutaalvääringuga sektorit on Eestis sisulisemalt reguleeritud viimasel viiel aastal, kui 2017. a lõpus jõustus RahaPTS. Esimest korda muudeti kehtivat regulatsiooni põhjalikult juba 2019.a. Muudatusega kehtestati näiteks 5 korda kõrgem osakapitali nõue, lisandusid nõuded omada reaalselt Eestis töötavaid AML officeri ja Eesti juhatuse liiget, samuti pidi ettevõte endale hankima reaalse kontoripinna ning omama kindla pakkuja pangakontot. Järgmine ja antud kontekstis veel olulisem RahaPTS muudatuste pakett jõustus juba aastal 2022. Lisandus väga palju ettevõtteid koormavaid nõudeid. Veelkord tõsteti osakapitali nõuet olenevalt tegevusalast 10-25 korda ning lisandus omavahendite nõue, lisandus sise- ja välisaudiitori nõue, juhatuse liikmetele tekkis hulga pädevusnõudeid ning tegutsemispiiranguid (üks juhatuse liige ei või tegutseda rohkem kui kahes VASPis), koostada ja esitada tuli väga suur hulk dokumente. Uute nõuetega kooskõla kontrollimiseks pidid KÕIK tegevusluba omavad VASPid läbima Rahapesu Andmebüroo juures loa uuendamismenetluse, mis oma sisult oli identne uue loa taotlemise menetlusega ning oli ettevõtetele äärmiselt koormav nii halduse kui ka rahalises mõttes. Lisaks dokumentide koostamisele, osakapitali ja omavahendite sisse maksmisele, kulutused audiitoritele jne läbisid ettevõtte juhatuse liikmed, AML officerid ning ka tegelikud kasusaajad (tihti välisriikidest) RAB juures füüsiliselt kohal käies  sobivushindamiseks vestluse. Seadus nägi uuendamismenetluseks ette 60 päevase tähtaja, mida põhjendatud juhul võis RAB pikendada kuni 150 päevani. Seega oleks kõik menetlused pidanud olema ka kõige negatiivsema stsenaariumi realiseerumisel lõppenud sama aasta oktoobri keskpaigaks. Väga suur hulk menetlusi on endiselt pooleli ning praeguseks on need kestnud juba üle 400 päeva. Selline ülipikas menetluses osalemine on ettevõtetele äärmiselt koormav, sest puudub kindlus tuleviku osas, ei ole võimalik teha ega saada investeeringuid, pidevalt tuleb arvestada töö ja ärimudeli ümberkujundamise vajadusega ning arvestatav osa ettevõte ressursist on seotud loa uuendamismenetlusega. Oluline on ka rõhutada, et eelkirjeldatud olukorra on riik loonud (RahaPTS muudatuste vastuvõtmine) olukorras, kus MICA jõustumine ning sisu olid teada. Üks RahaPTS muudatuste põhiline eesmärk oligi vastavalt eelnõu seletuskirjale viia Eesti õigusruum aegsasti vastavusse tuleva MICA nõuetega. Eelnevast tulenevalt on praeguseks loa uuendamismenetluse läbinud ning tähtajatu loa saanud VASPidel vaieldamatult ning igasuguse kahtluseta tekkinud õiguspärane ootus, et teda ei sunnita koheselt uuesti läbima kogu loamenetlust otsast peale. Kui MICAst tulenevalt (või muidu seaduse muudatustest) lisandub veel mõni nõue või muutub regulatsioon, siis loomulikult tuleb ettevõttel sellega arvestada ja vajadusel oma vastavust ka tõendada, kuid puudub igasugune põhjus, vajadus või õigustus läbida täies mahus uuesti menetlus, mis just äsja on suure vaeva ja kuludega positiivselt läbitud. Sisuliselt on uue menetluse läbiviimine ka sisutühi. Ei ole ju võimalik ette kujutada, et ettevõte on just läbinud kõik kontrollid ning riik (RAB) on tunnistanud ta loanõuetele vastavaks ning kohe pärast seda tunnistab see sama riik (FI) ta samadele nõuetele mittevastavaks. Ja seda olukorras, kus loamenetluse aluseks olevad faktilised asjaolud ega regulatsioon ei ole oluliselt muutunud. Selline olukord oleks karjuvas vastuolus õiguskindluse põhimõttega. 158. Regulatsioon rikub Põhiseaduses sätestatud Vt kommentaari märkuse nr 105 proportsionaalsuse põhimõtet juures. Vastavalt Põhiseaduse §-le 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega peab iga regulatsioon olema vajalik, sobiv ning kitsamas mõttes proportsionaalne. Vajalik on meede juhul, kui ei ole olemas teist, isikule vähem koormavat meedet, millega saavutatakse sama tulemus. Vastavalt eelnõu seletuskirjale on loobutud lihtsustatud korras loa menetlemise võimalusest selleks, et Finantsinspektsioon (kellest saab lubade menetleja RAB asemel) saaks tervikliku ülevaate kõikide subjektidega seotud asjaoludest. Seega on eesmärgiks FI informeerimine. Kogu loamenetluse algusest peale läbimine on kahtlemata subjekti jaoks äärmiselt koormav. Seda nii rahaliselt, töömahult kui ka vaatest, et enne loamenetluse lõppu on äritegevus reaalsuses oluliselt piiratud tuleviku ebakindluse tõttu. Samas on ettevõte just värskelt läbinud väga pika, intensiivse ja põhjaliku loamenetluse RAB juures ning RABil (samuti riik) on olemas ülipõhjalikud teadmised ettevõtte toimimisest, äriplaanist, sisekorraeeskirjadest, isikukoosseisust ja üldse kõigest, mis on loamenetluses vähegi oluline. Kõiki dokumente on kontrollitud ning vajadusel RAB suuniste järgi täiendatud/parandatud, isikutega on läbi viidud vestlused, esitatud on audiitorite aruanded, vajadusel on RAB teostanud kontrolli ettevõtetes kohapeal. Seega FI täielikuks ja kõikehõlmavaks informeerimiseks piisaks, kui RAB annab üle kõik enda menetlusdokumendid. Selline tegevus ei oleks FI- le rohkem koormav (sest isik peaks ju täpselt samad dokumendid esitama ikkagi uuesti), oleks FI informeerimise seisukohalt isegi efektiivsem (sest RAB saab üle anda ka sisemised menetlusdokumendid ning kogutud info, mida isik ise ei saa teha) ning oleks ettevõttele oluliselt vähem koormav. Seega ei ole meede vajalik ning seetõttu ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele (laiemas mõttes). Kaaludes uue loamenetluse koormust ettevõtetele, ei saa jätta tähele panemata ka seda, et objektiivselt võttes ei ole riik saanud hästi hakkama juba eelmise lubade uuendamismenetlusega, mille viis läbi RAB. Kuigi menetluseks oli ette nähtud normaaloludes 60 päeva, siis selle ajaga (ega isegi mitte lähedase ajaga) ei lõppenud mitte ükski! menetlus. Paljud menetlused on pooleli siiani ehk siis juba oluliselt üle aasta ning pooleli on ka märkimisväärne number kohtuasju. See omakorda tekitab turuosalistes veel suurema ebakindluse uue menetluse eest, sest puudub alus arvata, et seekord on asi sujuvam. Eelnevast tulenevalt ei ole meede ka mitte proportsionaalne (kitsamas mõttes). Ühest küljest on valitud subjekti jaoks absoluutselt kõige koormavam võimalik lahendus ning teisest küljest on meetme eesmärgiks ainult riigi haldusorganile sellise info kogumine, mille riigi teine haldusorgan on just värskelt kogunud ning valideerinud. Vastavalt riigikohtu  läbivale praktikale peab nii koormava meetme rakendamiseks eksisteerima erakordselt kaalukas põhjus, olukorda tuleb väga põhjalikult analüüsida ja meetme kasutamist põhjendada. Antud juhul ei ole ka kõige konservatiivsemalt tõlgendades võimalik jõuda seisukohale, et just värskelt täiemahulise, ulatusliku ja kuluka loa uuendamismenetluse läbinud ettevõtete sundimine kogu protsessi uuesti läbima oleks proportsionaalne loodetava eesmärgiga, milleks on riigile teistkordselt samade andmete kogumine, mis on just kogutud nimetatud eelmises menetluses. Seega on meede selgelt ebaproportsionaalne (kitsamas mõttes) ning seetõttu rikub PS sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet (laiemas mõttes). 159. Regulatsioon rikub andmete topelt küsimise keelu Selgitatud FIS § 48 reguleerib teabe printsiipi vahetamist RABi ja FI vahel. Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis kehtib andmete Eelnõu ei piira kuidagi FI õigust ühekordse küsimise põhimõte (the principle of once saada RABilt teavet, mis on vajalik only). Selle kohaselt ei tohi riik enam küsida ega isikul FI ülesannete täitmiseks. Vastav ei ole ka kohustust esitada andmeid, mille ta juba on teave võib olla seotud ka riigile esitanud. Põhimõtte kohaselt on haldusorganil tegevusluba menetlusega. kohustus võimalusel küsida (ja teisel haldusorganil ka kohustus anda) vajalikud andmed teiselt Lihtsustatud tegevusloa menetluse haldusorganilt, mitte andmesubjektil endalt uuesti. kohta vt selgitust märkuse 105 Nimetatud reegel on tihedalt seotud mitme teise juures. õigusriigi põhimõttega ning hea halduse tavaga. Arvestades, et kõik VASPid on just värskelt esitanud loa uuendamismenetluse raames kõik vajalikud andmed nagu dokumendid, tõendid, selgitused ja muu vajaliku RABile, siis vastavalt andmete ühekordse küsimise printsiibile tuleb FI-l kõik vajalikud dokumendid küsida RABilt, mitte ettevõtetelt. Ettevõttelt on lubatud küsida ainult infot ja andmeid selle kohta, kas tema loakohustuse mõttes olulistes asjaoludes on mingeid muutusi toimunud või siis andmeid uute, RAB menetluse hetkel veel mitte kehtivate nõuete täitmise kohta. Kokkuvõtvalt on tegevusloa menetlemisel lihtsustatud korra kasutamise välistamine selges ja ulatuslikus vastuolus mitme põhiseaduses sätestatud õigusriigi aluspõhimõttega, on võimalikest valikutest subjektile kõige koormavam ning samas mitte kõige efektiivsem ega ole ka seaduse eesmärki arvestades üldse vajalik. Täismahuline uus loamenetlus tõstab väga oluliselt ning täiesti mõttetult nii ettevõtete kui ka riigi halduskoormust põhjustades sealjuures suuri ja ebavajalikke rahalisi kulutusi mõlemale poolele. Lisaks eelmainitud vahetule mõjule on sellisel lähenemisel suur ning otsene mõju Eesti kui riigi mainele. Sisuliselt annab Eesti selge märgi, et siinne õigusraamistik ja ettevõtluskeskkond on äärmiselt ettearvamatu ja ebastabiilne. Kusjuures antud mõju ei  piirdu mitte ainult virtuaalvääringu teenuste sektoriga, vaid laieneb kogu majanduskeskkonnale tööstusest põllumajanduseni. Keegi ei taha teha investeeringuid või pikaajalisi plaane keskkonnas, mis ei ole isegi paari-aastases perspektiivis ennustatav ning kus õiguskindlus on vähene. STRIGA 160. I. Paragrahv 47 lg 4, 6, 7 (keeleline) Arvestatud 1. KrüTS eelnõu § 47 lõigetes 4, 6 ja 7 kasutatakse terminit „virtuaalvääringu teenuse osutaja“. Kehtiv turuosalise definitsioon seaduses on „virtuaalvääringu teenuse pakkuja“. 3. Osundame viidatud sätetega seoses järgnevatele kitsaskohtadele. 161.2. 4. Esiteks, juhime tähelepanu, et mitmed regulatiivsed Selgitatud Eelnõuga nähakse ette ja tehnilised nõuded ning juhendmaterjalid antakse üleminekuperiood 2026. aasta 1. MiCA alusel välja hiljemalt päevaks, kui MiCA jaanuarini. Vt kommnetaari muutub tervikuna kohalduvaks (30.12.2024), sh märkuse nr 11 juures. suunised krüptovara kvalifitseerimise kohta finantsinstrumendiks (Art 2(5)), krüptovara kohta nõu andmise suunised (Art 81(15)), krüptovaraülekande teenuse osutamise suunis (Art 82(2)), turukuritarvituste ärahoidmise ja ennetamise RTS (Art 92(2)). 161.3. 5. Turuosalisel on mõttekas taotleda tegevusluba siis, Võtame Nõustume, et tegevusloa kui kohalduvad nõuded on teada ning turuosaline on teadmiseks taotlemise hetkeks peaksid kõik jõudnud oma tegevuse nõuetega kooskõlla viia. Lisaks regulatiivsed nõuded ja suunised võib alles avaldatavate regulatiivsete nõuete või kehtestatud olla. juhendmaterjalide sisu omada mõju turuosalise ärimudelile laiemalt (nt suunised krüptovara finantsinstrumendiks kvalifitseerimise kohta). On võimalik, et lõplikud suunised ja standardid kehtestatakse lõplikul kujul varem, kuid see ei ole tänasel hetkel teada. 161.4. 6. Seega jääb regulatiivse keskkonna Selgitatud Eelnõuga nähakse ette väljakujunemiseks seatud tähtaja ning tegevusloa üleminekuperiood 2026. aasta 1. saamise tähtaja vahele tänases teadmises 6 kuud, mille jaanuarini. sisse peab mahtuma lõplike nõuete analüüs ja kindlakstegemine, vastavuse saavutamine, taotluse esitamine ning menetluse läbimine. Meie hinnangul on küsitav, kas selline ajaraamistik on realistlik või vähemasti kas see on proportsionaalne. Osalt on tegevusloa menetluse läbimise kestus ka väljaspool turuosalise kontrolli. Meie ettepanek oleks seega üleminekukorda mõnevõrra pikendada. 161.5. 7. Arvestades, et lõplikud nõuded võivad selguda alles Selgitatud Eelnõuga nähakse ette detsembri lõpuks 2024, ei pruugi turuosalisel olla üleminekuperiood 2026. aasta 1. otstarbekas tegevusloa taotlust Finantsinspektsioonile jaanuarini. esitada septembris 2024 (praegune võimalus eelnõus), teadmata, kas esitatud dokumentatsioon ning sisemised süsteemid/protsessid vastavad veel tulevikus kehtestavatele tingimustele. Üks variant oleks seega jätta ära võimalus esitada taotlusi alates septembrist 2024 ning selle asemel pikendada üleminekukorda vähemalt 30. detsembrist 2024 – 1. oktoobrini 2025 (9 kuud, pool maksimaalsest võimalikust). 161.6. 8. Alternatiivne, ja vahest optimaalsemgi variant, oleks Selgitatud Eelnõuga nähakse ette kehtestada üleminekukord „astmelisena“, s.t seadus üleminekuperiood 2026. aasta 1. annab esmalt tähtaja, mille jooksul tuleb tegevuse jaanuarini. Leiame, et jätkamiseks tegevusloa taotlus esitada (näiteks kuus virtuaalvääringu teenuse pakkujad kuud pärast MiCA määruse kehtima hakkamist), ning peaksid ka ise oma tegevust seejärel tähtaja, mille jooksul tuleb tegevuse planeerima sedasi, et tegevusloa jätkamiseks tegevusluba saada (näiteks 12 – 18 kuud taotlus oleks esitatud piisava pärast MiCA määruse kehtima hakkamist). Kui varuga, arvestatud MiCA-s tegevusloa saamiseks ettenähtud tähtaeg jääb 18- sätestatud pädevale asutusele kuulise ajaraami sisse, oleks selline lahendus ettenähtud maksimaalset kooskõlas MiCA artikliga 143(3). Vt ka tabel lisas. menetlusperioodi. 161.7. 9. Teiseks, turuosaliste ja rohkem ehk isegi nende Arvestatud Vt kommentaare märkuste 161.7 ja klientide huvides oleks tarvis ka täpsemalt reguleerida 161.8 juures. olukorda, kui turuosaline kaotab õiguse teenuse osutamisega jätkata, kuivõrd on võimalik, et mõned praegustest teenusepakkujatest ei saa või soovi uut tegevusluba. Suur osa praegu VVTP-dena tegutsevatest turuosalistest hoiavad klientide varasid kas virtuaalvääringu või traditsioonilise valuuta näol (rahakotiteenuse ja vahetusteenuse osutajad), mistõttu seadus peaks täpsustama, milline on sellisel juhul seaduslik käitumisjuhis majandustegevuse peatamiseks/lõpetamiseks. Siin peaks eristama kahte olukorda. 161.8. 10. Esimene on olukord, kus teenusepakkuja ei ole Arvestatud Eelnõusse on lisatud säte, et VASP ettenähtud ajaks tegevusluba taotlenud või on kohustatud teavitama klienti Finantsinspektsioon keeldub tegevusloa andmisest. temale teenuse osutamise lõpetamisest ja kliendi varad tema Seadus peaks selleks puhuks andma ühese juhise, et sel nimetatud rahakoti aadressile või juhul on teenusepakkuja õigustatud ja kohustatud maksekontole tagastama. kliente teavitama kliendisuhte lõppemisest ja kliendi varad tema nimetatud aadressile või maksekontole tagastama, ilma et seda loetaks ebaseaduslikuks majandustegevuseks (nt virtuaalvääringu ülekande puhul kvalifitseeruks virtuaalvääringu ülekandmine ülekandeteenuse osutamiseks, mida teenuse osutamise keelu korral teenusepakkuja teha ei tohiks). Kaaluma peaks ka võimalust, et kui VVTP-l on tegevusluba virtuaalvääringut raha vastu vahetada ja vastupidi, siis VVTP võib kliendi varade väljamaksmise eesmärgil vastava vahetustehingu teostada (nt kui kliendil on vara virtuaalvääringus, aga soovib selle välja võtta rahas; või vastupidi). Seaduses saaks ka täpsustada, et uute sissemaksete vastuvõtmine on lõpetaval teenuseosutajal igal juhul keelatud, ning kui neid klientide poolt tehakse, tuleb need tagasi saata. Teadupärast ei ole teenusepakkujal võimalik vältida seda, et klient algatab plokiahelas tema suunal sissemakse. 161.9. 11. Teine on olukord, kus teenusepakkuja on Arvestatud Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et tegevusluba taotlenud, aga selle andmist ei ole veel uusi kliendilepinguid ei ole lubatud ettenähtud tähtajaks otsustatud. Praegu eelnõus sõlmida. sisalduv ühene keeld ka sel juhul teenuse osutamisega jätkata võib olla tõlgendatav selliselt, et pärast loa saamiseks ettenähtud tähtaja möödumist veel  tegevusluba oodates ei tohi teenuseosutaja enam klientide varasid hoida ning peab need tagastama. Samas, kui on veel võimalik, et teenuseosutaja siiski tegevusloa saab, ei oleks see proportsionaalne lahendus, sest see sunniks teenuseosutajat olemasolevate klientidega ärisuhted lõpetama ning tegevusloa saamisel alustama n-ö otsast peale, seades kahtluse alla äriplaani realiseerimise, mis on mh üks osa Finantsinspektsioonile esitatavatest ja loamenetluses hinnatavatest dokumentidest. Võimalus oleks see lahendada nii, et loa andmiseks ettenähtud aja möödudes tegevusluba ootaval turuosalisel on kuni tegevusloa andmise otsustamiseni keelatud uute ärisuhete loomine, kuid olemasolevate klientide teenindamine on lubatud. Tulenevalt MiCA määruse maksimaalsest 18-kuulisest üleminekuajast tuleks seaduses ka täpsustada, et kui tegevusloamenetlus on pooleli ka 18 kuu möödudes, rakendub teenuse osutamise keeld. Vt ka tabel lisas. 161.10 12. Kokkuvõtvalt märgime, et olukord, kus praeguse Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 161.6 tegevusloaga teenuseosutaja uus loamenetlus oleks juures. pärast loa saamiseks ettenähtud aega veel pooleli, oleks operatsiooniliselt kompleksne ja täkitaks suurel määral ärilist ebakindlust ja ebaselgust – seda isegi siis, kui seadust selles osas täpsustatakse. Seetõttu oleks mõistlik seada menetlustähtajad nii, et sellist olukorda ei juhtuks, või et see risk oleks väike. Meie hinnangul aitaks seda tagada punktis 8 kirjeldatud „astmeline“ üleminekukord, mis läbi erinevate tähtaegade tegevusloa taotlemiseks ja saamiseks eraldab esimeses etapis tegijad, kes soovivad tegevusluba taotleda, ning annab neile mõistliku tähtaja menetluse läbimiseks, tagades sujuva ülemineku uuele režiimile. EESTI INFOTEHNOLOOGIA ja TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT 162. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Arvestatud Eelnõust on välja jäetud vastav (ITL) tutvus kooskõlastamisel oleva krüptovaraturu muudatusettepanek. seaduse eelnõuga (edaspidi: eelnõu). Märkasime, et sellega plaanitakse muuta ka elektroonilise side seadust (eelnõu § 48). Kuna kavandatav muudatus mõjutab ITL-i kuuluvaid elektroonilise side ettevõtteid, esitame käesolevaga eelnõu kohta oma arvamuse. ITL on korduvalt juhtinud tähelepanu Euroopa Kohtu erinevatele otsustele ja Riigikohtu 18.07.23 otsusele nr 2021 1-16-6179 sideandmete säilitamise ja kasutamise osas ning palunud sellest tulenevalt Justiitsministeeriumil vaadata üle kogu elektroonilise side seaduse raamistik sideandmete säilitamise ja kasutamise kohta. Muu hulgas on Euroopa Kohus teinud 20.09.2022 otsuse ka finantsjärelevalve poolt oma järelevalvetegevuses sideandmete kasutamise kohta liidetud kohtuasjades C-339/20 ja C-397/201.  Seetõttu soovime juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu eelnõu kahele võimalikule vastuolule Euroopa Liidu õigusega: - Juurdepääs sideandmetele on õigustatud ainult menetlustes, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine. Euroopa Kohus on sätestanud, et juurdepääs sideandmetele (välja arvatud isiku identifitseerimisega seotud andmed) on õigustatud ainult menetlustes, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine. Eelnõus on sätestatud Finantsinspektsiooni uurimis- ja järelevalvemenetluseks oluliselt ulatuslikumad õigused, milles ei arvestata võimaliku rikkumise raskust ja laadi ning isikuõiguste riive põhjendatust. - Puudub kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev kontroll sideandmetele ligipääsu põhjendatuse kohta. Sideandmete väljastamisel tekib riive andmesubjekti eraelule, mistõttu tuleb alati kaaluda, kas andmete väljastamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kui kriminaalmenetluse puhul nähakse ette, et sideandmete väljastamisel on loa andjaks kohus, mitte hiljem tõendite põhjal järeldusi tegev prokuratuur, siis antud eelnõus puudub sõltumatu kohtu/sõltumatu haldusasutuse kontroll, kes hindab eelnevalt taotletava eesmärgi proportsionaalsust, kaalub andmesubjekti õigusi ning hindab igakordselt loa alusel andmete küsimise lubatavaks. Ülaltoodud põhjusel ei toeta ITL elektroonilise side seaduse täiendamist eelnõu §-ga 48. Teeme ettepaneku see säte eelnõust välja jätta ning vastavalt muuta ka eelnõu muid sätteid. Näiteks tuleb seonduvalt eelnõust välja võtta § 25 lg 7. Oleme seisukohal, et uute aluste lisamisest sideandmete kasutamiseks tuleb hoiduda. Selle asemel tuleb sideandmete säilitamise ja kuritegevuse vastu võitlemiseks kasutamise õigusnormid Eestis tervikuna üle vaadata ning Eestis ja Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla viia. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekut edasises menetluses arvestada. Palume kaasata ka ITL kui eelnõuga mõjutatud sideettevõtete esindaja krüptovaraturu seaduse edasisse menetlusse. FINANCEESTONIA 163. KrüTS § 1 määratleb seaduse reguleerimisala, mille Selgitatud Eelnõu puhul on mitmetest FE kohaselt reguleerib seadus kruptovaraturu ̈ osalise täpsustavatest turuosalisele tegevust, lõpetamist, vastutust ja järelevalvet suunatud nõuetest loobutud (nt kruptovaraturu ja selle osalise ̈ üle niivõrd, kuivõrd see sisekontrolli sätted). täpsustab ja täiendab MiCA määrust. Arvestades, et Samas juhime tähelepanu, et kõik  MiCA näol on tegemist EL määrusega, mis on mis puudutab järelevalvet, siis tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides MiCA määrusega on kooskõlas liikmesriikides, siis määruse ühetaoline ja vahetu riigisisesed täiendused. kohaldamine tähendab ka seda, et määrus ei vaja eraldi riigisisesesse õigusesse ülevõtmist. Määruse jõustumisel tuleb kehtetuks tunnistada kõik riigisisesed õigusnormid, mis takistavad määruse vahetut õigusmõju. Seega tuleb arvestada, et MiCA hakkab liikmesriigi ̃ territooriumil kehtima niisugusel kujul, nagu ta vastu võetakse, seejuures hakkab MiCA kohalduma Eesti seaduste, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste kõrval ning olema nende suhtes ülimuslik. Lähtudes määruse õiguslikust tähendusest, peaks seega KrüTS eesmärgiks olema eelkoige MiCA ̃ täpne ja nõuetekohane riigisisene rakendamine, mitte MiCA artiklite täiendamine ning seeläbi täiendavate nõuete ja kohustuste tekitamine kruptovaraturu osalistele. Leiame, et KrüTS eesmärk peab olema reguleerida praegusest olukorrast (st mis on reguleeritud RahaPTS- s) üleminekut uuele korrale, mis on ette nähtud MiCA- ga. KrüTS eelnõu kohaselt kordab see osaliselt MiCA- ga sätestatud nõudeid, kuid teisalt tekitab juurde uusi mõisteid. See võib raskendada KrüTS ja MiCA rakendamist. Ettepanek Muuta KrüTS reguleerimisala vastavalt eeltoodule. Lisaks teeme ettepaneku täiendavalt hinnata, kas KrüTS sätted tegelikult toetavad MiCA riigisisest rakendamist ühetaoliselt ja loovad EL-is ühtse reeglistiku kruptovaraturu osalistele ̈ . 164. 2. Tegevuslubade kehtivus ning üleminekusätted Arvestatud/ Eelnõuga nähakse ette FE KrüTS kohaselt peavad kõik turuosalised taotlema Selgitatud üleminekuperiood 2026. aasta 1. uued tegevusload. Leiame, et antud lähenemine ei ole jaanuarini. põhjendatud, suurendab turuosaliste ning riigi kulusid. MiCA annab võimaluse kehtestada tegevusloa Lihtsustatud tegevusloa korra saamiseks lihtsustatud menetlus ja võimaldab ka kohta vt palun kommentaari üleminekuperioodi 1. juulini 2026. Leiame, et märkuse nr 105 juures. mõlemad võimalused on mõistlik kasutusele võtta ka Eestis. Kehtestades tegevusluba omavatele ettevõtjate kohustuse läbida uuesti täies mahus loamenetlus ei ole proportsionaalne nõue ning võib osutuda vastuolus olevaks teenusepakkujate õiguspärase ootusega. Teenusepakkujatel, kellele on RAB haldusmenetluse tulemusena väljastatud 2023. aastal tegevusload, on õiguspärane ootus, et neile väljastatud tegevusload ei muutu peale ühte või kahte aastat kehtetuks. MiCA art 143 lõige 6 annab lihtsustatud menetluseks võimaluse, kui siseriiklikult on juba valdkonda  reguleeriv regulatsioon olemas. Virtuaalvääringu teenuse loataotlejad läbisid alles hiljuti tegevusloa uuendamise menetluse. Eelnõu kohaselt kohustatakse ka tegevusloa uuendamise menetluse läbinud teenuseosutajaid uuesti läbima samasisulist haldusmenetlust. Seletuskirjas on märgitud, et pärast konsulteerimist huvirühmadega on eelnõus võetud lähenemine, et kuna tegevusloa andjad on erinevad asutused (kehtiva õiguse kohaselt on tegevusloa väljastaja Rahapesu Andmebüroo ning uue tegevusloa väljastaja on Finantsinspektsioon), siis lihtsusatud korras tegevusloa taotlemise korral ei ole võimalik tagada, et uuel pädeval asutusel ehk Finantsinspektsioonil on terviklik ülevaade kõikidest subjektiga seotud tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest, mis võivad mõjutada tegevusloa andmise otsust. Seetõttu viib Finantsinspektsioon krüptovaraturu osalisega läbi täies mahus uue menetluse. Meile teadaolevalt virtuaalvääringu teenuse pakkujatega sellist konsulteerimist ei ole toimunud. Seletuskirjas ei ole esitatud sisulisi põhjendusi, miks ei saa lihtsustatud korras tegevusloa väljastamisega tagada, et Finantsinspektsioonil oleks sektorist terviklik ülevaade. Virtuaalvääringu teenuse loataotlejad alles hiljuti läbisid tegevusloa uuendamise menetluse, mistõttu lihtsustatud menetlus kannaks sama eesmärki (rõhutame, et eesmärgiks ei ole menetluse puudumine). MiCA järgi peaks Finantsinspektsioon veenduma enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded on täidetud. Samas ei reguleeri MiCA lihtsustatud korras tegevusloa menetlemise korda. Seega on Finantsinspektsioonil võimalik koguda dokumente ja andmeid ulatuses, mis tagavad ülevaate tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest. Samuti leiame, et seadusandja peab kaaluma üleminekuperioodi pikendamist. Selline võimalus on ettenähtud MiCA-s ning annaks ettevõtetele ja riigiasutustele piisavalt aega uute nõuetega kohandumiseks, vähendades seeläbi potentsiaalseid äritegevuse häireid, halduskulusid ja vaidlusi. Tuleb samuti arvestada sellega, et pikema üleminekuperioodi kasutamine võimaldaks arvestada vahepeal tekkinud teiste riikide praktikaga, Euroopa Liidu asutuste juhiste ning kohtulahenditega. Ettepanek a) Pikendada üleminekuperioodi kuni 1. juulini 2026. b) Rakendada RAB tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lihtsustatud menetlust. 165. 3. Nõuded krüptovaraturu osalise juhtorganitele Vt kommentaari märkuse 10 ja 109 FE MiCA-st ei tulene, et krüptovaraturu osalisel peab juures. olema nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige.  Muudatus teeks Eesti ebaatraktiivseks uutele loataotlejatele. Eestis tegevusluba omavatel virtuaalvääringu teenuse pakkujatel oleks samuti keeruline vastavat nõuet täita. Kui teistes riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani liikmest, siis Eestis tuleks otsida osade teenuse pakkujate puhul vähemalt viis kvalifitseeritud spetsialisti. KrüTS seletuskirjas on märgitud, et kuna osaühingutel puudub nõukogu loomise kohustus, siis muutuvad osaühingu juhtimised nõrgemaks. Samas ei ole põhjendatud, mille poolest jääb osaühingu juhtimine nõrgemaks. Eelnõu osas ei ole tehtud mõjuhinnangut, milles käsitletakse kulu ettevõtjale, kes peaks hakkama palkama juurde juhatuse ja nõukogu liikmeid. Virtuaalvääringu teenuse tegevuslube on hetkel väljastatud 79-le ettevõttele. Valdav enamus tegutsevatest ettevõtjatest on nõukoguta osaühingud. Nende juhatuses ei pruugi olla kahte inimest. See tähendab, et võib tekkida vajadus leida 200-300 virtuaalvääringu valdkonna spetsialisti ning läbida nende sobivusmenetlus Finantsinspektsioonis. Eestist ei ole võimalik leida sellisel arvul uusi inimesi, kes saaksid neid ülesandeid täita. Tööjõupuudus omakorda võib viia selleni, et ettevõtted palkavad vormiliselt sobivaid inimesi, kes tegelikult ei ole valkonnaga kursis ning täidavad nn „tankisti“ rolli. Teistes EL riikides, kus lähtutakse üksnes MiCA-s toodud miinimumnõuetest, vajavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oluliselt vähem juhtorganite liikmeid. Arvestades Eesti finantsvaldkonnas tegutsevate inimeste vähesust, siis ei ole selline nõue õigustatud krüptovaraturu osalise suhtes. 166. 4. Sisekontroll Arvestatud Eelnõust on kustutatud FE KrüTS § 9 lg 1 kohaselt krüptovaraturu osaline peab sisekontrolli sätted, kuid juhime rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mille tähelepanu ESMA eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise tegevuse konsultatsioonipaberile „Technical vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja Standards specifying certain vastu võetud otsustele tema kõigil juhtimis- ja requirements of the Markets in tegevustasanditel ning otsuste vastuvõtmine Crypto Assets Regulation 3 usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel. (MiCA) “, mille lk 18 punktis 36 KrüTS § 9 lg 2 näeb ette, et kruptovaraturu osalise on täpsustatud, et tegevusloa nõukogu määrab siseaudiitori. KrüTS seletuskirjas on taotlus peab sisaldama: märgitud, et sisekontrolli nõue tuleneb MiCA art 62 lg b. personal details of heads of 2 p-st i. MiCA inglisekeelne tekst näeb ette, et internal functions (management, tegevusloa taotlemisel tuleb esitada: „A description of supervisory and internal control the applicant crypto-asset service provider’s internal functions), including personal control mechanisms, policies and procedures to information, including their identify, assess and manage risks, including money location and a detailed curriculum laundering and terrorist financing risks, and business vitae, (stating relevant education, 33 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380- 425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf  continuity plan”. Lähtudes MiCA inglisekeelsest professional training and tekstist, tuleb tegevusloa taotlemisel esitada kirjeldus experience) and a description of sisekontrolli meetmete, põhimõtete ja protseduuride the skills, knowledge and expertise kirjelduse kohta, mida rakendatakse riskide, sh necessary for the discharge of their rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide responsibilities. kindlakstegemiseks, hindamiseks ja juhtimiseks. Seega d. the policies, procedures and MiCA art 62 lg 2 sisekontrolli meetmete all on arrangements to ensure eelkõige silmas peetud ettevõtte sise-eeskirju ja compliance of the applicant’s protseduure, mille abil tuvastatakse, hinnatakse ja management body’s requirement to juhitakse riske, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise assess and periodically review the tõkestamisest tulenevaid riske. Varapohise tokeni effectiveness of the governance- emitentidele kohaldub MiCA art 34 lg 12, mille related policy arrangements and kohaselt varapõhiste tokenite emitent tagab, et procedures, including: nimetatud süsteeme auditeeritakse korraliselt (i) the identification of the internal sõltumatute audiitorite poolt. Auditi tulemused control functions to monitor the edastatakse asjaomase emitendi juhtorganile ja tehakse policy arrangements and kättesaadavaks pädevale asutusele. MiCA ei sätesta procedures established to comply sellist kohustust krüptovarateenuse osutajatele. KrüTS with the prudential and conduct seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks peab Eestis requirements for CASPs set out in kehtestama siseauditi kohustuse ka krüptovaraturu the Chapters 2 and 3 of Title V of osalisel. MiCA, including the reporting lines to the applicant’s Ettepanek. Hinnata täiendavalt, kas siseauditi nõue management body; krüptovaraturu osalisele on vajalik, ja kas KruTS̈ (ii) an explanation how the eelnõuga ettenähtud täiendavate kohustuste applicant ensures that the internal kehtestamine täidab MiCA ühetaolise kohaldamise control functions operate eesmärk independently from the functions they control; have access to the necessary resources and information and can report (regularly and ad hoc basis) directly to the applicant’s management body, where they detect a significant risk of compliance failure by the applicant; 167. 5. Audiitorkontroll Mitte Raamatupidamise aastaaruande FE KrüTS § 16 lg 1 kohaselt peab krüptovaraturu osalise arvestatud auditeerimise vajalikkust on raamatupidamise aruanne olema auditeeritud. põhjendatud seletuskirjas järgmiselt: auditeerimiskohustuse üldnõuded on MiCA art 67 lg 3 sätestab, et lõike 1 punkti b sätestatud audiitortegevuse seaduses, kohaldamisel arvutab krüptovarateenuse osutaja oma kuid need ei pruugi tagada kõigi eelmise aasta püsikulud, kasutades kohaldatavast turuosaliste (näiteks väiksema raamatupidamistavast tulenevaid arvnäitajaid, arvates tegevusmahuga osaühingute) pärast kasumi jaotamist aktsionäride või osakuomanike raamatupidamisaruannete vahel nende viimastes auditeeritud raamatupidamise auditeerimise kohustust. aastaaruannetes, või kui auditeeritud aruandeid ei ole, Raamatupidamisaruannete siis riiklike järelevalveasutuste poolt kinnitatud auditeerimise nõude kehtestamise raamatupidamise aastaaruannetes, kogukuludest maha eesmärk on tagada usaldusväärne kirjed. Antud artikli sõnastusest võib järeldada, et informatsioon krüptovaraturu osalise MiCA-st ei tulene kruptovarateenuse osutajatel ̈ e finantsseisundi ja majandustulemuste välisauditi teostamise kohustust. kohta nii Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks kui ka KrüTS seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on avalikkusele äriregistris avalikustatud raamatupidamise aruannete auditeerimine vajalik. aruannetes.  Seletuskirjas on märgitud, et auditeerimise nõuet kinnitab asjaolu, et kruptovaraturu osaliste ̈ Oleme teadlikud, et RahaPTS-iga omavahenditele on kehtestatud regulatiivsed nõuded. kehtestatud raamatupidamise Krüptovaraturu osaliste ̈ omavahenditele on kehtestatud aastaruande audiitorkontrolli ja regulatiivsed nõuded, kuid see ei tähenda tingimata omavahendite kontrolli nõuded on majandusaasta auditeerimise kohustust. Näiteks peab tõstatanud küsimuse, kui palju on kehtiva regulatsiooni järgi audiitorettevõtja kontrollima vandeaudiitoreid, kes suudavad ja virtuaalvääringu ̃ teenuse pakkuja poolt omavahendite soovivad vastavat töövõttu teostada. kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama Juhime tähelepanu, et 2023. aasta sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse oktoobris toimus Audiitorkogu pakkujale ja RAB-ile. Seejuures võib olla tegemist eestvedamisel koolitus eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames “Virtuaalvääringu teenuste pakkujate teostatava töövõtuga. auditi/ülevaatuse ja omavahendite kontrolli ümarlaud”4. Arvestades, et seletuskirja eesmärk on põhjendada Audiitorettevõtjatel endil on huvi eelnõu seisukohti ning anda ülevaade seaduse täiendada oma teadmisi selles vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest, siis ei ole valdkonnas. Kuna ka kehtiva õiguse KrüTS seletuskirjas käsitletud viimaste RahaPTS kohaselt on omavahendite kontroll muudatuste valguses tõusetunud probleemi, kui palju kohustuslik, siis eelduste kohaselt on on tegelikult vandeaudiitoreid, kes tegelikult suudavad eelnõu jõustumise hetkeks juba ja soovivad vastavat töövõttu teostada. Tänane olukord rohkem kogemuste ja teadmistega on selline, et enamusel vandeaudiitoritest puuduvad audiitoreid. teadmised ning kogemus virtuaalvääringu teenuse pakkujate majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Juhime tähelepanu ka MiCA Samas nõudlus vastava teenuse järele on oluliselt määruse 67 lõikele 3, mis täpsustab kasvamas. püsikulude arvutamist, viidates sealjuures viimastele auditeeritud Ettepanek raamatupidamise aastaaruannetele. Hinnata täiendavalt, kas majandusaasta aruande auditeerimiskohustuse kehtestamine on kooskõlas MiCA eesmärgiga. 168. 6. Varjatud seiramine Mitte Juhime tähelepanu, et analoogne FE KrüTS § 24 lg 5 sätestab, et Finantsinspektsioon võib arvestatud säte on ka VpTS § 230 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) mistõttu on ekslik väide, et sellised 2023/1114 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise sätted puuduvad teistes ärahoidmise, avastamise ja vähendamise eesmärgil finantssektori õigusaktides. seirata krüptovara pakkumise või krüptovarateenuse Käesolevas eelnõus on vastav osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute õigus piiritletud vaid tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses turukuritarvitust käsitlevate võimalike nõuete rikkumisega. Seiramine võib toimuda õigusnormide nõuete rikkumise varjatult. Leiame, et varjatud seiramine peaks jääma ärahoidmise, avastamise ja uurimisasutuste pädevusse, vajadusel vastava kohtuliku vähendamise eesmärgiga. kontrolliga. Selline ühe sektori riivav kohtlemine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Sellised sätted puuduvad Seletuskirjas on selgitatud, et teistest finantssektori õigusaktidest ning nende osas krüptovara pakkumise või teenuse puudub põhjendatud vajadus. KrüTS ei läbiks selles osutamise raames tehtud või osas põhiseadusega kooskõla kontrolli. tehtavate tehingute ja toimingute Ettepanek seiramine on vajalik, et Loobuda KrüTS § 24 lg-s 5 sätestatud nõudest. Finantsinspektsioonil oleks võimalik teostada MICA määruse artikli 94 lõikest 1 tulenevaid järelevalvefunktsiooni täitvaid 4 https://www.audiitorkogu.ee/est/koolituskalender/koolitus/173  ülesandeid, sh keelata krüptovara pakkumine või krüptovarateenuse osutamine, kui Finantsinspektsioonil on mõjuv põhjus kahtlustada, et MICA määrust on rikutud või seda rikutakse. 169. 7. Üldkoosolekute kontroll Mitte Kohustus teavitada FE KrüTS § 33 lg 1 kohaselt krüptovaraturu osalise arvestatud Finantsinspektsiooni juhtorgani juhatus peab üldkoosoleku, osanike koosoleku ja kokkukutsumisest on ette nähtud nõukogu koosoleku toimumisest teatama ka teiste finantsjärelevalve Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. subjektide puhul. Tegemist on Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse järelevalvelise meetmega. korral teatama vähemalt ühe nädala ette. Sellist nõuet ei tulene MiCA-st ega ka praegu RahaPTS-is kehtivas regulatsioonist. Seletuskiri ei selgita, millest selline vajadus tuleneb. Antud säte tekitab täiendava halduskoormuse, teeb juhtorganite töö keeruliseks ning teatud juhul teeb võimatuks kiirete otsuste vastuvõtmise. Ettepanek Loobuda KrüTS § 33 lg-s 1 sätestatud nõudest 170. 8. Ettevõtlusvabadus ja finantssektorile Mitte Märkuses on osutatud, et sellised FE ebatüüpilised piirangud arvestatud sätted puuduvad teistes KrüTS § 33 lg 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse finantssektori õigusaktides. Juhime saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus tähelepanu järgmistele esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda finantssektori õigusaktidele, kus nende kandmist koosoleku protokolli. Seletuskirjas on analoogne õigus on märgitud, et lõige 3 annab Finantsinspektsioonile Finantsinspektsioonile ette nähtud: õiguse ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda. Selline - krediidiandjate ja -vahendajate ühe sektori riivav kohtlemine ei ole põhiseadusega seaduse § 92 lg 3; kooskõlas. Sellised sätted puuduvad teistes - makseasutuste ja e-raha finantssektori õigusaktides ning nende osas puudub asutuste seaduse § 102 lg 3; põhjendatud vajadus. KrüTS ei läbiks selles osas - kindlustustegevuse seaduse § põhiseadusega kooskõla kontrolli. 229 lg 4; Ettepanek - krediidiasutuste seaduse § 105 Loobuda KrüTS § 33 lg-s 3 sätestatud nõudest. lg 2; - investeerimisfondide seaduse § 459 lg 2; - väärtpaberite registri pidamise seaduse § 44 lg 2; - väärtpaberituru seaduse § 236 lg 2. Tegemist on järelevalvelise meetmega, mille rakendamise õigus on ka teises finantssektori seadustes. 171. 9. Üldised ettepanekud Osaliselt Nõustume, et terminite tähendused FE Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb arvestatud tuleb määratleda. Eelnõusse on üldjuhul määratleda ühest või mitmest sõnast koosneva lisatud osade terminite täpsustused, termini tähendus. samas ei saa dubleerida seaduses Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja selliste terminite definitsioone, mis täpne. on juba määratletud MiCA määruses. 171.1 KrüTS § 3 lg 1 p-s 2 nimetatud isikud on defineeritud Selgitatud Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt FE KrüTS § 3 lg-tes 2, 3 ja 4 läbi MiCA (viidates kasutatakse seaduses termineid vastavale MiCA normile). Ometigi ei ole sama tehtud MiCA määruse tähenduses. KrüTS § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud krüptovarateenuse Krüptovarateenuse osutaja on osutajaga. Seletuskirjas on viidatud vastavale MiCA defineeritud MiCA määruse artikli sättele (artikkel 3 lg 1 p 15), kuid jääb arusaamatuks, 3 lõike 1 punktis 15. miks seda ei ole tehtud KrüTS eelnõus. Samas ei ole MiCA määruses defineeritud varapõhise tokeni Lisaks jääb KrüTS §-s 3 selgusetuks, kas nimetatud emitenti ja e-raha tokeni emitenti, termineid kasutatakse üksnes isikute suhtes, kes on mistõttu on need defineeritud saanud vastava tegevusloa Finantsinspektsioonilt või seaduses. ka isikute suhtes, kes tegutsevad krüptovarateenuse osutajatena ilma vastavat luba omamata. Selgitame, et §-s 3 osutatud krüptovaraturu osalised on nii Näiteks MiCA art 3 lg 1 p-s 15 on krüptovarateenuse MiCA tegevusloa alusel tegutsevad osutaja defineeritud kui „juriidiline isik või muu krüptivarateenuse osutajad ja ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või varapõhise tokeni emitendid, kui mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises ka isikud, kelle on MiCA määruse kliendile ja kellel on lubatud osutada alusel selleks õigus (tegevusluba krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59“. Artikkel taotlemata). 59 reguleerib tegevusluba. Seega on krüptovarateenuse osutaja MiCA tähenduses üksnes selline ettevõtja, kes Kui MiCA määruse artikli §-i 3 on saanud vastava tegevusloa kooskõlas artikliga 59. lõike 1 punktis 15 on defineeritud krüptovarateenuse osutaja, siis sõnastus viitab „juriidilisele isikule või muule ettevõtjale, … kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59“. Viidatud luba ei tähenda ainult tegevusluba, vaid artikli 59 lõike 1 punkt b annab loa osutada krüptovarateenust finantssektori ettevõtjatel ka tegevusluba omamata. Sama on krediidiasutustega, kelle on MiCA määruse artikli 17 lõike 1 punkti b alusel luba varapõhist tokenit avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda (eraldi tegevusluba omamata). 171.2. Samal ajal jääb selgusetuks, kes on KrüTS Selgitatud Selgitame, et KrÜTS FE kohaldamisalast väljas, sest hetkel peab hakkama kohaldamisala on üks-ühele sama, vaatama seletuskirja ja sellest tulenevalt veel MiCA mis MiCA kohaldamisala. Selle määrust. tagab § 2 lõige 1. 171.3. KrüTS § 5 lg-s 1 on küll viidatud, krüptovaraturul Selgitatud Vt selgitust märkuse 171.1 juures. FE tegutsemiseks peab krüptovaraturu osalisel olema Krüptovaraturu osalised on kõik tegevusluba. Siiski, kuivõrd vastava loa omamine on isikud, kellel on MiCA määruse määrav faktor nii KrüTS kui ka MiCA sätete alusel õigus tegutseda rakendamisel, on mõistete defineerimine seaduses väga krüptovaraturu osalisena või oluline. Seetõttu tuleks juba KrüTS § 3 juures välja pakkuda krüptovara või taotleda tuua, et neid mõisteid kasutatakse üksnes isikute selle kauplemisele võtmist. suhtes, kes on saanud vastava tegevusloa. Mitmes normis on KrüTS ja MiCA vahel ebakõla. Need Märkusest ei tule välja, milliste tulenevad sellest ,et KrüTS osaliselt dubleerib MiCA-t. sätete puhul on ebakõla KrÜTS ja MiCA vahel. 171.4. KrüTS § 5 lg-s 10 on kirjaviga, „Fiantsinspektsioon“ Arvestatud FE asemel peab olema „Finantsinspektsioon“. 171.5. KrüTS §-s 10 jääb selgusetuks, kas selleks, et Selgitatud Selgitame, et kuna seadus FE kolmandas riigis osutada teenust, peab krüptovaraturu kohaldub § 2 lõike 1 kohaselt osaline olema taotlenud eelnevalt ainult isikutele, kes kuuluvad Finantsinspektsioonilt luba tegutsemiseks. MiCA määruse kohaldamisulatusse Defineerimata on see, kas krüptovaraturu osaline on ehk neil on ka MiCA määrusest juba tegevusloa saanud isik või mitte, kuivõrd KrüTS tulenevad tegevusload/õigused, siis §-st 3 see selgelt välja ei tule. Lisaks süvendab käesoleva seaduse alusel saavad segadust KrüTS § 11 lg 1 p 7, mida võib tõlgendada kolmandas riigis tegutseda ka selliselt, et justkui võib isikul olla kolmandas riigis ainult viidatud isikud. Selguse tegutsemise luba, kuid ei pruugi olla Eestis tegevusluba huvides on eelnõu sõnastust täpsustatud, et ainult isikud, kes on saanud Eestis õiguse krüptovaraturul tegutsemiseks (tegevusloa), saavad ka kolmandas riigis tegutseda. Kuna teistele finantssektori ettevõtjatele juba kohalduvad sektoripõhised nõuded kolmandas riigis tegutsemisele, neile viidatud paragrahv ei kohaldu (see välistus tuleb ka § 2 lõikest 2 välja). 171.6. KrüTS § 10 lg 1 viitab lepinguriigile. Samas pole Arvestatud Eelnõud on täpsustatud. FE mõistet defineeritud. Eelnõu ettevalmistaja võis silmas pidada nii Euroopa Liidu, kui ka Euroopa Majandusühenduse liikmesriike? Seetõttu ei ole võimalikult ka selgelt määratleda, millised on need kolmandad riigid, kus peab KrüTS § 10 lg 1 alusel taotlema tegevusluba. 171.7. KrüTS § 10 lg-s 2 on kirjaviga, „tegusemise“ asemel Arvestatud FE peab olema „tegutsemise“. KrüTS § 10 lg-s 7 on kirjaviga, „paragarhvi“ asemel peab olema „paragrahvi“. 171.8. KrüTS § 29 jj kasutab terminit „kontrollitav“, kuid Arvestatud FE seda pole defineeritud. Selguse mõttes tuleks termini „kontrollitav“ esmasel kasutamisel defineerida, mida või keda on mõeldud selle all. 171.9 Ettepanek Vt kommentaare märkuste 171.1- FE Parandada vead lähtudes hea õigusloome ja 171.8 juures normitehnika eeskirjast. Loobuda sätete defineerimisest KrüTS-s, kui MiCA nõue või norm ei vaja eraldi selgitamist. 172. 10. Teiste seaduste muutmine Arvestatud Investeeringu miinimumsumma FE Eelnõuga kavatsetakse teha muudatused ka teistesse osaliselt, kehtestamine ja seadustesse, mh plaanitakse muudatusi selgitatud registreerimisavalduse rahuldamata investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS). jätmise alus, mis puudutab taotleja Eelnõuga soovitakse sätestada tegevusloata väikefondi tegeliku kasusaaja päritoluriigiga valitsejatele aktsia- või osakapitali nõue suuruses 25 tõhus ja usaldusväärse koostöö 000 eurot. Samasugune muudatus pakuti 2022. a võimaluse puudumist, on võetud jaanuaris koos investeerimisfondide seaduse muutmise täiendavalt analüüsida. Vastavad ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatused (IFS § 453 lg 7 p 5 eelnõuga. (uues sõnastuses lg 9) ja § 4531 lg 3) on eelnõust välja jäetud. Toome Finance Estonia kommentaari antud eelnõule: „Rahandusministeerium ei ole piisavalt põhjendanud Mis puudutab kapitalinõude nimetatud summas aktsia- või osakapitali nõude kehtestamist, siis selline nõue on sätestamist. Märgime, et Finantsinspektsioon on teinud finantssektoris üheks peamiseks ja ettepaneku määrata nõue 15 000 euro suuruse aktsia- oluliseks regulatiivseks nõudeks. või osakapitali jaoks. 25 000 eurot on väga suur Fondivalitseja, kes registreerib oma muutus olemasolevate fondivalitsejate jaoks ning piirab tegevuse Finantsinspektsioonis, liigselt uute fondivalitsejate turule pääsemist, peaks olema oma tegevuse kehtestades sisuliselt väikefondi valitsejale nõude põhjalikult läbimõelnud. järgida aktsiaseltsidele kehtestatud kapitalinõudeid. Väikefondi valitseja võib tegeleda fondi valitsemisega Finantsinspektsioon teostab väga väikeses mahus ning sellistele ettevõtetele väikefondi valitseja puhul, kes on sätestatud nõuded peaksid olema antud eesmärki silmas oma tegevuse pidades proportsionaalsed“ Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvet vaid KrüTS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et muudatuse registreerimiskohustuse täitmise ja eesmärgiks on ühelt poolt tõsta tegevusloata väikefondi teabe andmise üle. Sellest valitsejate vastutuse ulatust ja tekitada fondivalitseja tulenevalt ei saa investorid tegevuseks vajalik puhver ning teiselt poolt kehtestada kaebuste korral pöörduda turule sisenemise barjäär, mis aitaks maandada nö Finantsinspektsiooni poole ning riiulifirmade või lihtsalt edasimüügiks registreeritud kõikvõimalikud nõuded tuleb kehade tekkimise riski. Seletuskirjas ei ole märgitud, lahendada kohtus (või kui suur on sellise probleemi tegelik ulatus. ühingulepingus määratud muul viisil), millega kaasnevad Leiame, et eelnõu vähendab regulatiivse arbitraaži arvestatavad kulud. Olenemata kasutamise võimalust. Eesti kaotaks kapitalinõude sellest, kas tegemist on alles puudumisest tingitud regulatsiooni eelise. alustava äriühinguga, peab väikefondi valitseja ühingulepingu Järelevalveasutuste eesmärgiks registreerimistaotluste rikkumise korral olema valmis ja menetlemisel on muu hulgas tuvastada taotlejate suuteline hüvitama usaldusfondile eesmärgid ning pärssida riiulifirmade pääsemist turule. ja osaomanikele tekitatud kahju Kapitalinõuete suurendamine väikefondivalitsejatele ei ning võttes arvesse sektori taga seda eesmärki, kuid suurendab asutajate kulusid. varakünnist, võivad fondide mahud ja investeeringud ületada Eesti Samuti soovitakse eelnõuga kehtestada minimaalse turul tegutsevate tegevusloaga investeeringu suurus registreeritud väikefondi valitseja fondivalitsejate ja nende valitsetavasse fondidesse. Seletuskirja kohaselt on valitsetavate fondide omi. nende muudatuste eesmärgiks muuta fondide osakute pakkumised mitteavalikeks ning vähendada Sellest tulenevalt on kapitalinõude jaeinvestorite arvu sellistes fondides. Sealjuures, ei ole kehtestamine asjakohane. Teisalt ei selgitatud kui suur osakaal on jaeinvestoritel ole antud nõue ka liigselt koormav, väikefondi valitsejate valitsetavates fondides. Pöörame sest kapitalinõude summa ei ole tähelepanu sellele, et registreeritud fondivalitsejate suur. fondide pakkumised ei tohi olla avalikud. Avaliku pakkumise mõiste on sealjuures defineeritud Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et investeerimisfondide seaduses ja tuleneb Euroopa oleks üheselt mõistetav, et kapital Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1129. peab olema tasutud rahalise Asjaolu, et fondide osakuid pakutakse avalikult, sissemaksena väikefondi valitseja tuleneb pigem sellest, et järelevalve ei ole piisav ning asutamisel. Juba tegutsevate rikkujaid ei karistata. Minimaalse investeeringu summa väikefondi valitsejate puhul kehtestamine ei aita taotletud eesmärki saavutada. rahalist sissemakset tegema ei pea, kui bilansis on piisavad vahendid Eelnõust ei ole põhjendatud, mis on vaja kehtestada 10 olemas (nt jaotamata kasum). 000 eurot investeeringu piirmääraks. Piirmäär kitsendab jaeinvestorite ligipääsu investeerimisvõimalustele, samas aga ei anna täiendavat kaitset neile, kes saavad investeerida rohkem kui 10 000 eurot. Praktikas võib kõrge piirmäär tuua kaasa olukorra, kus jaeinvestorid hakkavad kasutama reguleerimata investeerimisteenuseid. See omakorda suurendab järelevalveasutuste ning kohtute koormust. Eelnõus muudetakse IFS § 453 lõiget 7, mille alusel Finantsinspektsioon võib jätta registreerimisavalduse rahuldamata kui taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Kuivõrd Finantsinspektsioon ei teosta sisulist järelevalvet registreeringu alusel tegutsevate väikefondi valitsejate üle, siis on küsitav, kas selline õigus on vajalik ja õigustatud. Ettepanek Loobuda täiendavate nõuete kehtestamisest registreeritud väikefondivalitsejatele või esitada täiendavad põhjendused pakutud piirangute kehtestamiseks. Lisa. Advokatuuri täiendavad märkused Rahandusministeeriumi seisukoht: Sama vastus, mis kommentaarile nr 137 Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 138. Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 139. Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 140. Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 141. Lisa 2. STRIGA lisa