Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] Vaidlustusasi: Projektibüroo OÜ Vaidlustus riigihankes „Psühhiaatraikorpuse projekteerimine“ (273122) 05.02.2024 Hankija: SA Ida-Viru Keskhaigla Ilmajaama 12,14 , Kohtla-Järve E-post: [email protected] Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroo Ainla e-post: HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] tel 5012635 Vaidlustaja: Projektibüroo OÜ registrikood: 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 10134 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Arne Ots Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: HYPERLINK "mailto: [email protected] " [email protected] Puudutatud isik : Innopolis OÜ Registrikood: 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSE KOHTA 1. Menetlusest 1.1. Projektibüroo OÜ esitas 28.02.2024 vaidlustuse Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla avatud menetlusega riigihankes „ Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (viitenumber 273122 ) otsustele jätta kvalifitseerimata Projektibüroo OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumus . Vaidlustusse kaasati RHS § 192 lg 5 alusel kolmanda isikuna Innopolis Insenerid OÜ. 1.2. Hankijal ja kolmandal isikul paluti esitada vastus vaidlustusele kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 05.03.2024 . Seega on hankija vastus esitatud tähtaegselt. 1.3. Hankija on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2. Asjaolud 2.1. 04.12.2023 avaldas hankija avatud hankemenetlusega riigihanke „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (273122). Riigihanke esemeks on ehituse projektdokumentatsiooni koostamine Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakorpuse (sh EMO laiendus) ehitamiseks (sh eskiis-, eel- ja põhitööprojekti staadiumite koostamine), ehitustööde perioodil autorijärelevalve läbiviimine ja muude hanke alusdokumentides kirjeldatud teenuste osutamine. 2. 2. Vastavalt hanke alusdokumentide hulgas olnud hankepassi IV osa punktile C pidid pakkujad olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt kaks lepingut, lepingu esemeks pidi olema vähemalt 3000 m2 üldpinnaga aktiivravihaigla, taastusravihaigla või hooldusravihaigla hoone või hoonekompleksi või majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 12641 ja 12644 nimetatud ehitise projekteerimine peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus . 2. 3. Projektibüroo esitas pakkumuse, milles märkis üheks referentsobjektiks Sõle Tervisekeskuse projekteerimistööd (netopind 5464,6 m2; otstarve kood 12644). Vaidlusustaja Projektibüroo väidab vaidlustses eksitavalt, et esitas riigihankel dokumendid, mille põhjal on tuvastatav, et ta nimetatud referentstöö teostatud peaprojekteerijana tööprojekti ma hus. Tegemist on osalise valeväitega, sest h anke 218732 Sõle Tervisekeskus tehnilises kirjelduses on märge, et põhiprojekti koostajaks on Esplan OÜ (Lisa 1) , mis tähendab, et lisaks sellele, et vaidlustaja ei olnud referentsobjektina esitatud objekti põhiprojekti koostaja, polnud ta ka peaprojekteerija. Viimane on ka iseenesest ilmselge ja loogiline. 2. 4. 02.02.2024 tegi hankija otsuse, millega tunnistas Projektibüroo pakkumuse (nr 469657) vastavaks ( vaidlustuse lisa 1) . 2. 5. 19.02.2024 tegi hankija otsuse, millega jättis kvalifitseerimata Projektibüroo , sest see ei ole täitnud kahte projekteerimistööde lepingut peaprojekteerijana põhiprojekti mahus (lisa 2) . Projektibüroo esita s referentstöö tõendamiseks leping u , mille st tuleneb, et see koostas Sõle Tervisekeskus e tööprojekti . 2. 6. 19.02.2024 tegi hankija ka otsuse , millega tunnistas edukaks pakkuja Innopolis Insenerid OÜ ( vaidlustuse L isa 3 ) . 2. 7. Projektibüroo palub tunnistada kehtetuks hankija otsused Projektibüroo kvalifitseerimata jätmise ja Innopolis Insenerid OÜ edukaks tunnistamise kohta. 3. Hankija seisukohad vaidlustuse kohta 3.1. Vaidlustaja väidab ekslikult, et hankija on rikkunud RHS § 98 lg-s 5 ettenähtud põhjendamiskohustust ning et vaidlustatud otsus, millega hankija jättis ta kvalifitseerimata , t ul e b kehtetuks tunnistada juba ainuüksi sel põhjusel. Vaidlustuse Lisa s 2 sisalduvast kvalifitseerimisotsusest tuleneb, et hankija on põhjendanud vaidlustaja kvalifitseerimata j ätmise otsust ning toonud vaidlustaja esitatud pakkumuse nr 469657 kohta järgeva põhjenduse: Pakkuja peab olema täitnud kaks projekteerimistööde lepingut peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus . Leping Sõle Tervisekeskus on täidetud tööprojekti mahus ja ei vasta nõuetele. Seega on hankija otsust piisavalt ja selgelt põhjendanud ning arusaamatuks jääb vaidlustaja etteheide, et miks tööprojekti mahus täidetud leping ei vasta nõuetele, kui tingumuseks on, et pakkuja peab olema peaprojekteerijana täitnud kaks lepingut põhiprojekti koostajana. Vaidlus ju selles küsimuses puudub, et vaidlustaja pole esitanud dokumente tõendamaks, et ta on täitnud kaks projekteerimistööde lepingut peaprojekteerijana põhiprojekti mahus . Pealegi ei ole seadusandja hankijatele ette kirjutanud, kui põhjalik peab otsuse põhjendus olema, oluline on, et see on otsuses toodud ning et sellest nähtub arusaadavalt kvalifitseerimata jätmise põhjus. Vaidlustusest tuleneb, et vaidlustaja on aru saanud, milline on tema kvalifitseerimata jätmise põhjus ning see, et põhjus talle ei sobi, ei tähenda, et seda pole põhjendatud ja/või et see on õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-2245 ja mitmetes varasemates otsustes märkinud, et kvalifitseerimisotsuse näol t egemist on otsustega, mille kohta peab hankija tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Antud juhul vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta tehtud eraldiseisev kirjalik põhjendatud otsus. 3.2. Hankija tugines Projektibüroo kvalifitseerimata jätmisel RHS § 98 lg-le 51, mis sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Praegusel juhul asjasse puutuva kvalifitseerimistingimuse järgi pidid pakkujad olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt kaks lepingut, lepingu esemeks peab olema vähemalt 3000 m2 üldpinnaga aktiivravihaigla, taastusravihaigla või hooldusravihaigla hoone või hoonekompleksi või majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 12641 ja 12644 nimetatud ehitise projekteerimine peaprojekteerijana põhiprojekti mahus . Eelnevast nähtub kolm eeldust: 1) ehitise üldpinna suurus on vähemalt 3000 m2; 2) ehitis on aktiivravihaigla, taastusravihaigla või hooldusravihaigla hoone või hoonekompleks või majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 12641 ja 12644 nimetatud ehitis; 3 ) projekteerimine peaprojekteerijana on põhiprojekti mahus. Vaidlustaja märgib õigesti, et e simese ja teise eelduse täidetuses puudub vaidlus , samas on vaidlus kolmanda eelduse täidetuse osas, sest vaidlustaja lei ab ekslikult , et Sõle Tervisekeskuse lepingu täidetus tööprojekti mahus on piisav ning on esitanud va leväite, et on olnud selle projektis peaprojekteerija. Nagu ülal märgitud, on h anke 218732 Sõle Tervisekeskus tehnilises kirjelduses märge, et põhiprojekti koostajaks on Esplan OÜ (Lisa 1) . Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus) § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 10 lg 2 kohaselt on tööprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks määruse § 8 lõikes 2 sätestatule, eelnevalt koostatud ehitusprojekti staadiumid ning teave ehitustoote, -materjali ja -seadme kohta, lõplikult täpsustatud tehnoloogilised või esteetilised eelistused ja piirangud. Sama sätte lg 3 kohaselt täpsustatakse tööprojektis eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitamisega seonduvate dokumentide koostamist, juhul kui nende koostamine on ehitustööde jaoks vajalik ja nõutud, oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Ehitusprojekti detailsus on seega erinevates staadiumites erinev. Eelprojektis esitatakse määruse § 8 lg 1 kohaselt ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida täpsustatakse järgmistes staadiumites. Põhiprojekti staadiumis esitatakse määruse § 9 lg -te 1 – 6 kohaselt on p õhiprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab määrata ehitise eelarvelist maksumust, korraldada ehitushanget ja koostada ehitamiseks hinnapakkumust. Põhiprojekti koostamise lähtealuseks on käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatu ja eelprojekt selle olemasolul. Põhiprojekti staadiumis arendatakse edasi eelprojekti staadiumis välja valitud lahendusi ja töötatakse välja ehitise põhilahendused selliselt, et ehitusprojekti osad oleksid omavahelises kooskõlas ja süsteemselt seotud. Põhiprojektis esitatakse arhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele. Esitatud lahendused peavad olema kontrollitud ja omavahel kooskõlas. Põhiprojekt sisaldab kasutatava ehitustoote, -materjali ja -seadme ja tehnilisi näitajaid ja nendele esitatavaid nõudeid. Ehitustoote, -materjali ja -seadme tootjat või valmistajat üldjuhul ei nimetata. Põhiprojektis sisalduv ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja tehniliste parameetrite kirjeldus esitatakse jooniste ja tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused. Tööprojektis tuleb esitada ehitise lahenduste kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada. Seega tähendab h ankes esitatud nõue „ ehitise projekteerimine peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus“ seda, et projekteerija on peatöövõtu korras korraldanud nõuetele vastava hoone projekteerimistööd ning need on läbi viidud minimaalse/vähemalt põhiprojekti staadiumis . P rojekteerimistööde erinevates etappides on välja töötatud lõplikud arhitektuursed lahendused, millest lähtuvalt on koostatud eriosade projektid ning peaprojekteerija omab ühtlasi tehtud tööle ka autoriõigust. Tööprojekti mahus täpsustatakse eelkõige konstruktsioonide ja tehnosüsteemide lahendusi ning ei tegeleta enam arhitektuursete lahenduste väljatöötamisega. Seega t ööprojekt ei ole nn veelgi täpsem põhiprojekt (arhitektuurne projekt), nagu vaidlustaja püüab alusetult v äita, vaid projekt eerimisstaadium arhitektuurse projekti ehistuslikuks elluviimiseks (ehitamiseks), mille ülesandeks on anda ehitajale täpsemad ehituslikud, mitte arhitektuursed lahendused, mis ei ole põhiprojektiga lahendatud või ei ole lahendatud piisava täpsusega. Ilmselt on vaidlustajat ajendanud vaidlustust esitama kvalifitseerimistingimuses väljendi „minimaalne“ kasutamine , mis ei väära seda, et tingimuseks on kaks varasemat põhiprojekti koostamise kogemust just pea- , mitte alltöövõtjana . Tingmus ei ole kuidagi piirav ning s ellise tingimuse seadmine peab taga ma , et pakkumisest võtaksid osa sellised pakkujad, kes on ka reaalselt võimelised planeeritavat objekti projekteerima kõige olulisema projektistaadiumini, milleks on põhiprojekt. Küsimus on selles, et i lmselgelt ei piisa ehitamiseks eelprojektist, vaid selleks peab olemas olema vähemalt (minimaalselt) põhiprojekt. Ilma põhiprojektita, mis ka selle nimetuse kohaselt põhiline ja kõige olulisem projektistaadium, pole võimalik edasi liikuda järgmisse projektistaadiumisse. Seda on hankija tingimuse seadmisel ilmselgelt silmas p idanud ning vaidlustaja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna (eeldatavalt professionaalina) sellest pakkumuse esitamisel aru saama . K ui ta mingil põhjusel seda ei mõistnud, oli tal võimalus ja kohustus esitada hankijal e RHS § 46 alusel sel gitustaotlus. Seda vaidlustaja aga ei teinud, nagu ta ei vaidlu s tanud ka hankedokumente (RHS § 185 lg 2 p 1). 3.3. Taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks RHS § 193 lg 5 alusel saab hankija taotleda VAKO-lt luba hankelepingu sõlmimiseks. R HS § 3 p 5 kohaselt tuleb hange läbi viia mõistliku aja jooksul. Antud juhul on vaidlustaja esitanud pahauskselt vaidlustuse, ilmselgelt teades, et see on alusetu ning pidurdab selliselt aegkriitilise hanke läbiviimist. Rõhutada tuleb, et Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakorpuse rajamine on Ida-Virumaa jaoks ülimalt oluline, sest parandab psühhiaatrilise ravi kättesaadavust piirkonnas oluliselt. SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakorpuse rajamise rahastamistaotlus on hetkel hindamisel. Rahastuse allikaks o n Õiglase ülemineku fond. Hetkel o llakse läbirääkimiste faasis ning alles hiljuti esita ti Rahandusm inisteeriumile täiendavaid põhjendusi projekti elluviimise vajalikkuse kohta. Fondi poolt rahastatavad objektid peavad olema valmis ehitatud hiljemalt 2026. aasta lõpuks, mis tähendab Ida-Viru Keskhaigla objekti puhul väga kriitilist ajakava. Hankija on planeerinud ca aasta projekteerimistöödele ja umbes 1,5 aastat ehitustöödele. Kuigi rahastusotsust hetkel veel ei ole, on ha nkija võtnud riski ja alustab projekteerimistöödega omavahendite arvelt, et püsida ajakavas. Tegemist on väga aegkriitilise projektiga ja iga viivitus võib viia selleni, et objekti ei suudeta tähtaegsel valmis ehitada. Seega palub hankija VAKO-lt luba hankelepingu sõlmimiseks juba vaidlustusmenetluse ajal. 4. Hankija taotlused PALUN: 1) j ätta vaidlustus rahuldamata; 2) a nda luba hankelepingus sõlmimiseks; 3) m ene tluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Raul Ainla Vandeadvokaat Lisa 1: Hanke 218732 Sõle Tervisekeskus tehniline kirjeldus. HD LISA 1 HANEKELEPINGU ESEME TEHNILINE KIRJELDUS Käesolev tehniline kirjeldus on koostatud ehitustööga seotud üldiste küsimuste käsitlemiseks ja erinevate dokumentatsiooni hulka kuuluvate dokumentide omavaheliste seoste selgitamiseks ning projektdokumentatsiooni täiendamiseks ja mõnedele projektdokumentatsioonis toodud asjaoludele täiendavaks tähelepanu juhtimiseks. Juhul, kui käesolevas tehnilises kirjelduses esitatud nõuded on rangemad, kui muudes tehnilise kirjelduse koosseisu kuuluvates dokumentides, kohalduvad käesoleva tehnilise kirjelduse nõuded. 1. Hankeobjekti andmed 1.1 Andmed hankeobjekti asukoha kohta (aadress): Sõle tn 63, Tallinn. 1.2 Hankeobjekt: uue tervisekeskuse ehitamine. 1.3 Projekteerimistingimused: Nr_1911802_00999 (20.02.2019). 1.4 Ehitusprojekt: Esplan OÜ poolt koostatud ehitusprojektile, töö nr 1915 „LTKH Põhja- Tallinna tervisekeskuse projekteerimine“, staadium: Põhiprojekt. Serveri link: http://kontor.esplan.ee:5000/sharing/fcgrS5zfU Parool: 1915LTKH 1.5 Ehitusluba: Ehitusluba nr 2012271/01287 1.6 Muinsuskaitselased eritingimused: ei ole nõutav; 1.7 Keskkonnamõjude hindamine: ei ole nõutav; 1.8 Ehitusprojekti ekspertiis: ehitusprojekti ekspertiisi teostab Pikk Silm OÜ. 1.9 Ehitise valmimise tähtaeg: 16 kuud. 2. Ehitustööde kvaliteet ja garantii 2.1 Ehitustööde kvaliteet peab vastama Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele (“Rakennustöiden Yleiset Laatuvaatimukset RYL”), 2. kvaliteediklassi nõuetele. 2.2 Ehitustöödele antav garantii: Töövõtja peab andma tööle 24 kuu pikkuse garantii. Garantiiperiood algab peale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lõppakti) allkirjastamist Poolte poolt ja Töövõtja poolt garantiiperioodi tagatise üleandmist Tellijale. Juhul kui tööde vastuvõtmisel fikseeriti vaegtöid, alustatakse garantiiaja arvestamist nende tööde üleandmise akti allakirjutamisest. Garantiiaeg hõlmab kogu tööde mahtu, sealhulgas objektile paigaldatud seadmeid ja teisi objekti olulisi osasid. 2.3 Garantiiperioodi tagatiseks on krediidiasutuse garantiikiri summale, mis vastab kahele (2) % lepingu lõplikust hinnast. Garantiiperioodi tagatis peab olema kehtiv töö vastuvõtmise vormistamise päevast kuni tööde garantiiperioodi lõpuni. 3. Informatsioon hankeobjekti asukohast tulenevate võimalike piirangute kohta Töövõtjal on kohustus võtta kasutusele meetmed, mis välistavad ehitusaegse mustuse kandumist ümbruskonda. Töövõtja korraldab ehitustöödega seotud jäätmete äraveo ja utiliseerimise ning ala korrashoiu. Tööde teostamine toimub etapiti, täpsem etappide järjekord ning teostamise ajaperiood lepitakse tellija ja töövõtja vahel enne töödega alustamist kokku. 4. Töövõtu maht ja ulatus Töövõtu mahtu kuulub tööprojektide koostamine ning kooskõlastamine Hankijaga. Krundisisesed teed ja platsid Töövõttu kuulub parklate ning juurdepääsuteede, ümbritseva krundi heakord projektis määratud mahus. Küte, ventilatsioon, jahutus Veevarustus, kanalisatsioon Keraamilised sanitaarseadmed ja emailitud detailid näha ette soovitavalt valget värvi portselanist, kas Gustavsberg, IFÖ või IDO või nendega samaväärne. WC potid näha ette kahesüsteemsed. Töövõtu mahtu kuulub sanitaarsõlmede sisustus: potid, valamud, segistid, peeglid, nagid, deso vahendite hoidjad (siinid 40 cm), paberkäterättide hoidjad, seinapealsed prügikastid, wc paberi hoidikud. Töövõtu mahtu kuulub invatualettide sisseseade (käsitoed poti kõrval, rõhtkäsipuud seinal, terastala laes ja sellel liigutatavad trapetsid) projekteerimine, hange ja paigaldus ning sisustus. NB! Invatualetid tuleb varustada „inva-WC appikutsesüsteemiga“. Koristajaruumi paigaldada roostevabast terasest valamu, koos pööratava segisti ja käsiduššiga, mis võimaldab veevõttu koristajaämbrisse; arvestada põrandatrapiga. Kõik põrandatrapid paigaldada isesulguva Högfors NOOD-tüüpi „või sellega samaväärse“ haisulukuga. Trapid varustada roostevabast või happekindlast terasest restkaanega. Valve, läbipääsusüsteem, lukustus Tervisekeskuse ruumidesse paigaldada valve- ja läbipääsusüsteem. Ukselukud, käepidemed, uksehinged, uksesulgurid jne peavad olema arvestatud intensiivseks kasutamiseks ja arvestama ukse kaaluga. Tuletõkke ja läbipääsusüsteemiga ühendatud uksed tuleb varustada uksesulguritega. Ukselukud peavad olema sarjastatud (sarjastuse määrab Hankija) ja omama vähemalt kolme võtit. Kellasüsteem: digitaalne numbrite ja seieritega kell, ühendatud võrku. Inventar ja sisustus Tööde hulka kuulub kohtkindla inventari ja sisseehitatud mööbli tarnimine ja paigaldus. Töövõtja peab tagama vastava inventari ja mööbli paigaldamise ja ühendamise insener- kommunikatsioonidega. Kohtkindel mööbel: garderoob, arhiiv, puhke- ja protseduuriruumid. Kööginurga mahtu kuuluvad lisaks valamule ja segistile ka integreeritud tehnika: tööpinna valgustus LED, külmik, pliit, kubu, nõudepesumasin. Integreeritud tehnika energiaklass peab olema vähemalt: A. Töömahtu kuulub peeglite ja peeglivalgustite hankimine ja paigaldamine. Sõlmitava hankelepingu mahu hulka ei kuulu projekti arhitektuurses osas toodud mitte- kohtkindla mööbli ning tehnika tarne. Juhul kui mitte-kohtkindla mööbli paigaldus toimub ehituse ajal, peab töövõtja võimaldama mööbli ja seadmete paigalduse ning vajadusel ühenduse kommunikatsioonidega tagades selleks ruumide piisava valmiduse. Aknakatted Aknakatete ja päikesekaitseelementide materjal peab olema valitud selliselt, mis tagaks piisava kaitse päikesevalguse eest ja võimaldaks tagada normaalse töökeskkonna. Valik kooskõlastada Tellijaga. Töömahtu kuulub aknakatete hankimine ja paigaldamine. Hambaravi kompressor ja imuri süsteemi torustikud, ravigaaside torustik Töömahtu kuulub torustuki väljaehitamine kuni tehnoruumini. 5. Töömahu muutmine ja reservi kasutamine Tellijal on õigus suurendada või vähendada töö mahtu 20 % ulatuses. Tellija reserv on 5% ehitustööde maksumusest. Reservi kasutamine peab olema hankelepingu esemega seotud või hankelepingu eesmärgi täitmiseks vajalik. Töövõtjal on kohustus teostada töö mahu ja ulatuse muutmisest tulenevad muudatus- ja lisatööd, mille kohta pooled sõlmivad eelnevalt täiendava kirjaliku kokkuleppe. Töövõtjal on õigus nõuda Tellija poolt kirjalikult tellitud mõistliku suurusega muudatus- või lisatööde maksumuse hüvitamist kohalike keskmiste turuhindade alusel ja tööde teostamise graafikus fikseeritud teostamise tähtaja põhjendatud pikendamist. Töövõtja võib muudatusi ja täiendusi töös teostada ainult Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Töövõtja peab arvestama, et muudatus- ja lisatööde tellimise õigus on ainult Lepingus sätestatud Tellija selleks volitatud isikul. Muudatus- või lisatööd loetakse tellituks ainult siis, kui need on kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis ja Tellija selleks volitatud isiku poolt allkirjaga aktsepteeritud või tellitud muudatus- ja lisatööde tellimise või muudatuste tegemise õigust ei ole projekteerimisfirmade esindajatel ega omanikujärelevalvel ilma konkreetse volituseta. Töövõtja poolt omaalgatuslikult, ilma Tellija eelneva kooskõlastuseta tehtud lisatööde teostamist Tellija ei tasusta. Tehnilise kirjelduse lisad Esplan OÜ poolt koostatud ehitusprojekt, töö nr 1915 „LTKH Põhja-Tallinna tervisekeskuse projekteerimine“, staadium: Põhiprojekt.