Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027", „Kalandus 2024–2027", „Ühistransport 2024–2027" ja „Regionaalpoliitika 2024–2027" kinnitamine

KÄSKKIRI 11.03.2024 nr 96 Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. 1. Kinnitan programmid „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ (lisatud) koos nimetatud programmide rahastamiskavadega (lisatud). 2. Avaldada programmid „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ koos nimetatud programmide rahastamiskavadega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Saata: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027” 2. Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027” rahastamiskava 3. Programm „Kalandus 2024–2027“ 4. Programmi „Kalandus 2024–2027“ rahastamiskava 5. Programm „Ühistransport 2024–2027“ 6. Programmi „Ühistransport 2024–2027“ rahastamiskava 7. Programm „Regionaalpoliitika 2024–2027“ 8. Programmi „Regionaalpoliitika 2024–2027“ rahastamiskava  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 8 Programmi „Regionaalpoliitika 2024‒2027“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve PROGRAMM Regionaalpoliitika Kulud 103 229 486 158 997 749 208 327 502 178 564 730 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 34 647 217 76 146 400 98 213 565 61 036 804 Investeeringud 2 246 000 2 591 293 928 400 - Mitterahalised kulud 330 399 239 899 178 948 178 948 MEEDE Regionaalareng Kulud 53 441 879 96 807 602 121 661 273 86 190 938 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 33 175 415 74 338 912 97 685 073 61 036 804 Investeeringud - - - - Mitterahalised kulud 33 612 33 612 33 612 33 612 Regionaalpoliitika, piirkondade ja - - - - piiriülese koostöö areng Kulud 53 441 879 96 807 602 121 661 273 86 190 938 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 33 175 415 74 338 912 97 685 073 61 036 804 Investeeringud - - - - Mitterahalised kulud 33 612 33 612 33 612 33 612 MEEDE Kohalike omavalitsuste - - - - poliitika ja finantseerimine Kulud 30 915 766 44 597 259 70 256 223 76 403 283 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 109 280 114 540 86 376 - Investeeringud - - - - Mitterahalised kulud 40 991 40 991 40 991 40 991 Kohalike omavalitsuste poliitika ja - - - - finantseerimine Kulud 30 915 766 44 597 259 70 256 223 76 403 283 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 109 280 114 540 86 376 - Investeeringud 0 - - - Mitterahalised kulud 40 991 40 991 40 991 40 991 MEEDE Ruumiline planeerimine - - - - Kulud 4 797 806 3 579 962 3 591 061 3 593 352 sh välistoetused ja kaasrahastus, € - - - - Investeeringud - - - - Mitterahalised kulud 57 387 57 387 57 387 57 387 Ruumilise planeerimise poliitika - - - - kujundamine ja korraldamine Kulud 4 797 806 3 579 962 3 591 061 3 593 352 sh välistoetused ja kaasrahastus, € - - - - Investeeringud - - - - Mitterahalised kulud 57 387 57 387 57 387 57 387 MEEDE Maatoimingud - - - - Kulud 6 343 297 6 323 166 5 578 631 5 320 666 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 678 466 981 565 258 292 - Investeeringud 894 891 1 032 468 369 909 - Mitterahalised kulud 83 985 47 926 23 642 23 642 Maatoimingute korraldamine - - - - Kulud 6 343 297 6 323 166 5 578 631 5 320 666 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 678 466 981 565 258 292 - Investeeringud 894 891 1 032 468 369 909 - Mitterahalised kulud 83 985 47 926 23 642 23 642 MEEDE Ruumiandmete tagamine - - - - Kulud 7 730 738 7 689 760 7 240 314 7 056 490 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 684 056 711 383 183 824 - Investeeringud 1 351 109 1 558 825 558 491 - Mitterahalised kulud 114 424 59 982 23 317 23 317 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja - - - - kättesaadavaks tegemine Kulud 7 730 738 7 689 760 7 240 314 7 056 490 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 684 056 711 383 183 824 - Investeeringud 1 351 109 1 558 825 558 491 - Mitterahalised kulud 114 424 59 982 23 317 23 317  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 2 Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024‒2027“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve PROGRAMM Põllumajandus, toit, maaelu Kulud 479 328 014 477 959 274 431 096 170 412 016 034 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 401 899 592 403 311 941 356 907 812 337 349 208 Investeeringud 3 194 153 1 868 053 1 867 823 1 868 010 Mitterahalised kulud 4 274 012 4 080 192 4 074 792 4 079 170 MEEDE Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Kulud 64 891 939 61 320 420 58 751 406 60 846 155 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 57 500 603 56 476 275 54 874 211 56 922 831 Investeeringud 619 056 244 536 243 098 243 121 Mitterahalised kulud 616 911 416 037 382 374 382 912 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Kulud 64 891 939 61 320 420 58 751 406 60 846 155 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 57 500 603 56 476 275 54 874 211 56 922 831 Investeeringud 619 056 244 536 243 098 243 121 Mitterahalised kulud 616 911 416 037 382 374 382 912 MEEDE Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Kulud 25 504 728 25 359 855 26 457 690 24 752 712 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 13 903 643 13 989 135 15 052 334 13 355 078 Investeeringud 788 001 401 690 400 756 400 771 Mitterahalised kulud 710 072 620 214 598 372 598 718 Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Kulud 25 504 728 25 359 855 26 457 690 24 752 712 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 13 903 643 13 989 135 15 052 334 13 355 078 Investeeringud 788 001 401 690 400 756 400 771 Mitterahalised kulud 710 072 620 214 598 372 598 718 MEEDE Toiduohutuse tagamine Kulud 9 268 489 11 438 431 11 447 721 11 448 866 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 55 548 159 238 159 238 159 238 Investeeringud 113 585 115 243 115 243 115 243 Mitterahalised kulud 203 634 248 651 248 651 248 651 Toiduohutuse tagamine Kulud 9 268 489 11 438 431 11 447 721 11 448 866 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 55 548 159 238 159 238 159 238 Investeeringud 113 585 115 243 115 243 115 243 Mitterahalised kulud 203 634 248 651 248 651 248 651 MEEDE Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Kulud 40 191 128 36 839 782 35 277 822 34 930 669 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 16 207 205 15 031 954 13 489 771 13 139 187 Investeeringud 642 171 494 802 494 201 494 212 Mitterahalised kulud 948 592 930 840 916 760 917 020 Maakasutus Kulud 10 250 238 10 127 744 9 543 369 9 683 820 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 7 533 819 7 505 431 6 959 171 7 093 781 Investeeringud 135 776 98 475 97 656 97 661 Mitterahalised kulud 197 140 175 503 156 332 156 454 Maaparandus Kulud 12 141 996 11 231 896 10 246 359 9 760 955 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 363 916 7 496 003 6 497 916 6 012 722 Investeeringud 114 654 79 592 79 807 79 813 Mitterahalised kulud 119 157 158 030 163 082 163 211 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Kulud 12 568 023 10 387 892 10 392 857 10 390 484 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 162 132 0 0 0 Investeeringud 276 987 239 743 239 743 239 743 Mitterahalised kulud 597 665 587 229 587 229 587 229 Põllumajandusloomade aretus Kulud 5 230 872 5 092 251 5 095 236 5 095 410 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 147 338 30 519 32 684 32 684 Investeeringud 114 754 76 992 76 994 76 994 Mitterahalised kulud 34 630 10 078 10 116 10 126 MEEDE Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Kulud 293 060 473 276 224 697 250 631 551 243 392 970 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 272 706 225 255 533 402 229 398 268 221 633 724 Investeeringud 901 407 512 754 516 661 516 761 Mitterahalised kulud 1 343 755 1 316 979 1 408 420 1 410 770 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulud 116 128 628 110 491 940 83 619 118 77 104 408 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 107 231 491 102 059 343 75 139 336 68 584 396 Investeeringud 134 227 101 074 106 403 106 456 Mitterahalised kulud 563 428 596 111 720 830 722 070 Põlvkondade vahetus Kulud 17 395 458 11 358 178 9 681 879 9 694 040 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 16 685 757 10 899 372 9 236 903 9 245 444 Investeeringud 165 079 82 714 82 088 82 097 Mitterahalised kulud 226 290 143 851 129 194 129 417 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Kulud 118 565 904 120 667 030 121 692 306 119 926 538 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 115 513 876 116 351 390 117 389 811 115 665 946 Investeeringud 207 774 90 472 90 572 90 596 Mitterahalised kulud 240 111 345 881 348 215 348 794 Ühistegevus ja koostöö Kulud 2 537 537 2 389 862 2 801 509 2 702 230 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 697 203 1 553 187 1 963 546 1 863 957 Investeeringud 115 049 78 813 78 538 78 542 Mitterahalised kulud 44 065 54 431 48 009 48 084 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Kulud 2 014 747 2 553 414 2 617 233 2 412 360 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 863 147 1 422 359 1 481 533 1 277 615 Investeeringud 114 173 77 206 77 148 77 148 Mitterahalised kulud 27 632 23 170 21 809 21 825 Mahepõllumajandus Kulud 36 418 200 28 764 274 30 219 507 31 553 394 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 30 714 750 23 247 750 24 187 139 24 996 364 Investeeringud 165 104 82 475 81 912 81 921 Mitterahalised kulud 242 229 153 534 140 363 140 579 MEEDE Maa- ja rannapiirkonna areng Kulud 46 411 257 66 776 088 48 529 979 36 644 661 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 41 526 369 62 121 937 43 933 990 32 139 150 Investeeringud 129 934 99 028 97 864 97 902 Mitterahalised kulud 451 048 547 470 520 215 521 098 Maa- ja rannapiirkonna arendamine Kulud 46 411 257 66 776 088 48 529 979 36 644 661 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 41 526 369 62 121 937 43 933 990 32 139 150 Investeeringud 129 934 99 028 97 864 97 902 Mitterahalised kulud 451 048 547 470 520 215 521 098  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 1 PÕLLUMAJANDUS, TOIT JA MAAELU programm 2024–2027 Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................... 4 2. Sissejuhatus. .................................................................................................................... 4 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5 4. Hetkeolukorra lühianalüüs ............................................................................................... 7 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ........................................................................... 7 Biomajandus......................................................................................................................... 8 Põllumajandus ja toiduainetööstus ..................................................................................... 10 Toiduohutus ....................................................................................................................... 13 Maaelu ................................................................................................................................ 14 5. Olulised tegevused ......................................................................................................... 16 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused................................................................. 19 6.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine .................................... 19 6.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ........ 19 Taimekaitse ................................................................................................................. 19 Väetised ....................................................................................................................... 21 Täiendav keskkonnahoid ............................................................................................. 23 6.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine.................................. 25 6.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ...... 25 Taimetervis .................................................................................................................. 25 Loomatervis ................................................................................................................. 26 Söödaohutus ................................................................................................................ 30 Loomade heaolu .......................................................................................................... 31 6.3. Meede – Toiduohutus ............................................................................................. 34 6.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus .................................................................. 34 6.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine .................................. 38 6.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus .................................................................. 38 6.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus ................................................................ 39 6.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ...................... 41 6.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ..................................... 43 2  6.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ............. 44 6.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime ..................................................................................................................... 45 6.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus ................................................... 47 6.5.3. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö ................................................ 50 6.5.4. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .................... 52 6.5.5. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus ..................................................... 55 6.6. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ........................................................ 56 6.6.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ............................ 56 Maaelu ja kohalik kogukond ....................................................................................... 57 Finantsinstrumendid .................................................................................................... 60 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 61 3 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised Valdkonna Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 arengukava Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu 2024―2027 Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja (oma valitsemisala Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja asutused) Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) 2. Sissejuhatus. Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad kaasa Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toiduohutuse ja -julgeoleku tagamisele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt. Samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade hea seisundi tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud. Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaalminister (endine maaeluminister) annab igal aastal Riigikogus ülevaate1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse. Biomajandus on programmis läbiv teema ja panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, mis peab vajalikuks suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade 1 Maaeluministri kõne 18.04.2022 Riigikogus ettekanne-2022-04-18-urmas-kruuse.pdf (agri.ee) 4 võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel. Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Nende kõigi teemadega, mida põllumajandus mõjutab, tegeletakse käesoleva programmi kaudu. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022)* (2024) (2025) (2026) (2027) Kasutuses oleva 986 672 990 000 990 000 990 000 990 000 põllumajandusmaa pindala, ha Kogu tarneahela loodava 7,7 7,2 7,2 7,2 7,2 lisandväärtuse osatähtsus (2020) kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, % Tarbija kindlustunde indeks, 67 69 69 69 69 % (2021) Keskkonnasõbralikult 87,97 80 80 80 80 majandatava maa osakaal, % Maapiirkonnas elavate noorte 26,65 27,76 27,76 27,76 27,76 vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % Programmi eelarve: Eelarve kulude jaotus 2023 2024 eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 Meede Põllumajanduskeskkonna 82 297 64 891 939 61 320 58 751 60 846 hea seisundi tagamine 063 420 406 155 Programmi Põllumajanduskeskkonna 82 297 64 891 939 61 320 58 751 60 846 tegevus hea seisundi tagamine 063 420 406 155 5  Meede Taimetervise, loomade 21 440 26 826 719 25 359 26 457 24 752 tervise ja heaolu tagamine 468 855 690 712 Programmi Taimetervise, loomade 21 440 26 826 719 25 359 26 457 24 752 tegevus tervise ja heaolu tagamine 468 855 690 712 Meeede Toiduohutuse tagamine 11 572 11 587 518 11 438 11 447 11 448 399 431 721 866 Programmi Toiduohutuse tagamine 11 572 11 587 518 11 438 11 447 11 448 tegevus 399 431 721 866 Meede Kvaliteetsed sisendid 40 539 40 191 128 36 839 35 277 34 930 põllumajanduses 977 782 822 669 Programmi Maakasutus 10 050 10 250 238 10 127 9 543 369 9 683 820 tegevus 080 744 Programmi Maaparandus 13 373 12 141 996 11 231 10 246 9 760 955 tegevus 069 896 359 Programmi Sordiaretus ja taimne 10 894 12 568 023 10 387 10 392 10 390 tegevus paljundusmaterjal 596 892 857 484 Programmi Põllumajandusloomade 6 222 232 5 230 872 5 092 251 5 095 236 5 095 410 tegevus aretus Meede Põllumajandussaaduste 255 020 293 060 473 276 224 250 631 243 382 tootmise, väärindamise ja 555 697 551 970 turustamise toetamine Programmi Põllumajandustootjate ja 79 544 116 128 628 110 491 83 619 77 104 tegevus toiduainetetööstuste 348 940 118 408 konkurentsivõime Programmi Põlvkondade vahetus 10 911 17 395 458 11 358 9 681 879 9 694 040 tegevus 990 178 Programmi Riskijuhtimine ja 129 140 118 565 904 120 667 121 692 119 926 tegevus põllumajandusturgude 841 030 306 538 tasakaal Programmi Ühistegevus ja koostöö 4 438 548 2 537 537 2 389 862 2 801 509 2 702 230 tegevus Programmi Ekspordivõimekus 2 651 026 2 014 747 2 553 414 2 617 233 2 412 360 tegevus ja Eesti toidu kuvand Programmi Mahepõllumajandus 28 333 36 418 200 28 764 30 219 31 553 tegevus 802 274 509 394 Meede Maa- ja rannapiirkonna 35 263 46 411 257 66 776 48 529 36 644 arendamine 830 088 979 661 Programmi Maa- ja rannapiirkonna 35 263 46 411 257 66 776 48 529 36 644 tegevus arendamine 830 088 979 661 Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. 6 Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. 4. Hetkeolukorra lühianalüüs Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste programmide ja meetmete kaudu:  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uuringute programm programmide „Põllumajanduslikud rakendus-uuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008“, „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“ tegevuste jätkamiseks. Programmi eesmärk on tagada teaduspõhine tugi põllumajanduse, maaelu, kalanduse regionaalarengu ja liikuvuse valdkonna eesmärkide saavutamiseks, aidates kaasa ministeeriumi ja valitsemisala otsuste teaduspõhisusele, põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime tõusule ning rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.  Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust koos sellekohase teabe levitamisega. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.  Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.  Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning „Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostöö toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil. ÜPP strateegiakava raames alustati 2023. aastal sekkumise „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ toetustingimusi kehtestavate rakendusaktide ettevalmistamist. 7   MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning nõustajate järelkasvuprogramm. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ abil, mille esimesed tegevused käivituvad 2023. aastal.  MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, uue perioodi nõuandetoetuse määrus on ettevalmistamisel ning see rakendub alates 2024. aastast. Nõustajate koolitustegevused liiguvad uuel programmiperioodil teadmussiirde sekkumise alla.  Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine.  Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning tema surma korral.2 Biomajandus Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel kui ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt imporditud) fossiilseid tooraineid kestlike alternatiividega, pakkuda uusi tooteid ja teenuseid ning käivitada uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ kui seda ellu viivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on eesmärgiks seatud Eesti kujundamine Euroopas tunnustatud biomajanduse arenduskeskuseks. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium esitas vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021. aasta lõpuks analüüsi ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks. Analüüsis käsitleti Eesti biomajanduse olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning rõhutati, et Euroopa roheleppe ambitsioonide ja „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamine vajab selgemat, süsteemsemat ning ambitsioonikamat biomajanduse arengu toetamist, mh biomajanduse ja ringmajanduse põhimõtete ühildamist. Juurutame mõistet „ringbiomajandus“, kuna kestlikkuse, majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus interdistsiplinaarne kontseptsioon, mis lähtub ringmajanduse põhimõttest. Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel ja koostöös Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium), teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektoriga ning Eesti Maaülikooli kaasabil valmis 2023. aasta I poolaastal ringbiomajanduse teekaart ning piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide metoodiline raam (koostöös Tallinna Ülikooliga). Vastavalt 2 2022.a teenusdisaini programmi raames edendati oluliselt ka asendusteenuse protsesse (sh Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevused) ning tehti ettepanek rahastuse suurendamiseks, et asendusteenuse pakkujaid saaks olla rohkem. 8 loodud piirkondlike ringbiomaanduse teekaartide metoodikale toimub piirkondliku teekaardi koostamise piloteerimine kahes Eesti piirkonnas (2023–2024). Teekaardis sõnastatakse ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt peamised ringbiomajanduse tegevussuunad, millega suunatakse eelkõige arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida majanduslikult ja ökoloogiliselt kasulikke ja uudseid lahendusi ning praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega. Ühtlasi võimendatakse uudsete kohalikke biomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. Ringbiomajanduse teekaart koostatakse sünergias teiste asjakohaste strateegiate ja arengukavadega koos nende koordineerimiseks loodud struktuuridega, mh „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ ja selle teekaardid ning ringmajanduse valge raamat ja tegevuskava. Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist3. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest. Samuti pole ringmajanduse põhimõtted primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi töötlemisvõimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad, nt tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud digitehnoloogiad, vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Selleks on Regionaal-ja Põllumajandusministeerium käivitanud ja käivitamas sekkumisi investeeringuteks tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse (sh kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine bioenergia tootmiseks) ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) bioressursside väärindamise investeeringutoetuse raames määrati 2023. aastal toetus 14 taotlusele kogusummas 28,3 mln eurot. Vastavat tegevust toetatakse ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021–2027 raames (käivitub 2024. aastal). Lisaks on REPowerEU raames käivitamisel (2024. aasta I poolaastal) täiendavate investeeringute toetamine biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks (eelarve ca 20 mln eurot). 3 ADDVAL-BIOEC. Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. RITA ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu: www.taltech.ee/biomajandus, 2021. 9 Põllumajandus ja toiduainetööstus4 Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Põllumajandus mõjutab mitmeti ka meie keskkonnaseisundit ja maastike mitmekesisust. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~4,8% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2021. aasta andmetel 1,13 miljardit eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (571 mln eurot) ~51%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (451 mln eurot) ~40% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 107 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (22%), ja teraviljatoodang (23%). 2022. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujunes põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,6 mld eurot5. Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses, kus töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud lisandväärtusest. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 940 ettevõtte (2021. a andmetel 941), neist ~78% on mikroettevõtted. Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 2022. aastal hoogsalt, kuid ettevõtete kasumlikkus kahanes tulenevalt kiiresti kasvavatest kuludest. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2022. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~2,2 mld euro eest toodangut, millest rohkem kui kolmandik (ligi 820 mln eurot) eksporditi. Suurima osa Eesti toiduainetööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aastal 2,8 mld eurot ja see moodustas 15% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Toiduainetööstuse müügitulu suurenes võrreldes eelmise aastaga 24%. Müügitulu kiire kasv peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest toiduainetööstuste mahud kasvasid aastases võrdluses vaid 2%. Rekordilised energia ning kütusehinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas kulude kasvu. Toiduainetööstuse 2022. aasta kulud kokku olid 2,8 mld eurot, mida oli 26% rohkem kui eelmisel aastal. Toiduainetööstuse kulude sh tööjõukulude kasv ületas käibe ja tootlikkuse kasvu. Tööjõukulude kasvu kiirus toiduainetööstuses jäi küll alla töötleva tööstuse tegevusalade 4 Põhjalikuma ülevaate põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2022. aastast leiab Ülevaated ja statistika | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 5 Avaldatud 31.03.2023 (SA) 10 keskmisele, kuid oli endiselt tõusutrendis (+6%, töötlev tööstus +12%). Samal ajal on toiduainetööstuste kasumlikkus viimastel aastatel vähenenud. Toiduainetööstuse kogukasum6 oli 2022. aastal 48,7 mln eurot, vähenedes aastaga enam kui kolmandiku võrra (-33%). Enamus toiduainetööstuse kasumist teeniti joogitööstuste poolt (70%; 34,2 mln eurot). Ülejäänud kasum jagunes piima-, puu- ja köögivilja, kala ning valmis loomasööda tööstuste vahel. Kahjumiga lõpetasid lihatööstus (-21,7 mln eurot), muude toiduainete tootmise ettevõtted (-5,2 mln eurot) ning pagaritööstus (-0,5 mln eurot). Toiduainetööstuses loodi 2022. aastal 363,5 mln eurot puhast lisandväärtust7, mis võrreldes eelmise aastaga vähenes 1,3% võrra. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi- ja piimatööstus. Toiduainetööstuse lisandväärtuse osatähtsus töötlevas tööstuses oli 11%. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks – 2022. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 193 ettevõtet. Mahetöötlejad toodavad palju puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes – 2022. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 125 toitlustusettevõtet. Toiduainetööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Teisalt on väiksemate ettevõtete eeliseks tootmise paindlikkus. Hõivatute hulk väheneb nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses. Probleemiks on nii kvalifitseeritud kui hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise vanuse kriitiline kasv. Uute ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa piiratus ja suur kapitalivajadus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2022. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot. 2022. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk vähenes 27% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja tõttu on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kaubavahetust mõjutabvad ka lähiturgude majandusarengud ja rahapoliitilised otsused inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste leidmine väärindatud toodetele, mis aitaks maandada hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust tooraine ekspordil ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted 6 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid. 7 Puhas lisandväärtus = (müügitulu-kulud kokku) + tööjõukulud 11 reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule. Teravilja peamised sihtriigid olid Saudi Araabia, Nigeeria, Kamerun, Soome, Alžeeria, Türgi ja Iisrael. Suurem osa piimast ja piimattoodetest eksporditi lähinaabritele — Leetu, Lätti ja Soome. Kalade, vähilaadsete, limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 7% ja olulisemad sihtriigid olid Hiina, Ukraina, Island, Rootsi, Soome ja Portugal. 2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui ka välisriikides, keskendudes eelkõige tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele. Toidusektori edendamisel on endiselt olulisel kohal koostöö erinevate organisatsioonide ja ministeeriumite vahel. Sektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii kodu- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Muld on ökosüsteemi suurim orgaanilise süsiniku varamu, ökosüsteemi põhiprotsesside alus, tervisliku toidu tootmise ja riikliku toidujulgeoleku tagaja. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Eesti põllumuldade seisund on üldiselt hea, põllumajandustootjad on enamasti kasutusele võtnud mitmekesised külvikorrad ning üha enam rakendavad ka mullasõbralikke harimispraktikaid. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata turvasmuldade harimise vähendamisele, mulla positiivse süsinikubilansi tagamisele ning taastava põllumajanduse praktikate viljelemisele, millele aitavad toetusmeetmete kõrval kaasa eelkõige asjakohased uuringud ning teadmussiirde tegevused. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele, aga ka muldadele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Arvestades ELi poliitika 12 üldist suundumust kestliku toidutootmise suunas tegeletakse ka keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega. Eestis on 2022 a lõpu seisuga 2046 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad 233 872 hektaril, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaapinda kiire kasv esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Väljapool kaitsealasid asuvate pärandniitude ja teiste liigirikaste niitude säilitamise toetusskeemi rakendamiseks on alustatud nende alade inventeerimisega. Hetkeolukord looma- ja taimetervise tagamisel on Eestis hea. Oluline on kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ühiskonna ootus loomade heaolu edendamiseks. Ettevõtjate omavastutuse võimestamiseks tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Toiduohutus Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2022. aastal 99,57. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Teist aastat järjest on toiduohutuse baromeetri näitaja kerges languses võrrelduna eelneva aastaga. Kõige enam mõjutas toiduohutuse baromeetri 2022. aasta tulemust toidutekkeliste nakkushaiguste kasv. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2022.aasta tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020-2021 ebatavaliselt madal, kuid nüüd on see jõudnud COVID-eelsele tasemele (2020 - 84,2; 2021- 101,2; 2022-179,4). Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.678. Protsentides väljendatuna on see 67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui mitte. Järgmine indeksi väärtuse hindamine toimub 2023. aastal, kuid aastate 2021 ja 2019 võrdluses tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei muutunud. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained, 8 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“. Järgmine hindamine toimub 2023. 13 GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku alati piisavalt ressurssi. Tulenevalt uutest riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2023. aasta juuni seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16 089 toidukäitlemisettevõtet. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks9. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on eeldatavasti kasvanud tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on ilmselt veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Seejuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijatele suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme pole tehtud, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Maaelu Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus, teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine maapiirkonnas. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2022. aastal kuuendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv languses. Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21-40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätkuvalt languses, olles 2022. aastal 26,65%, mis jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 27,8%-le koguhõives osalejatele, so 189 000 inimesele, mis on 4% kõrgem, kui PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2022. aastal oli maapiirkonna elanike tööhõivemäär vanusegrupis 20-64 82,1%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 4 protsendipunkti. Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2022. aastal 7,4%), sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest 9 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime. 14 kogukondadest (joonised 1 ja 2). Maapiirkonna primaarsektori hõive languse on tänaseks kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2022. aasta seisuga 58%. Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine ekvivalentnetosissetulek aastas Statistikaameti andmetel 18 938 eurot, siis Ida-Virumaal 13 646 eurot. Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele. Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa 250 Hõivatute arv, tuhat 200 150 100 50 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2022 Hõivatute arv primaarsektoris Hõivatute arv sekundaarsektoris Hõivatute arv tertsiaarsektoris Joonis 1. Hõivatute arv sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2022) Allikas: Statistikaamet, TT207 15  Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa 70% Setoris õivatute osakaal 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2022 Primaarsektoris hõivatute osakaal Sekundaarsektoris hõivatute osakaal Tertsiaarsektoris hõivatute osakaal Joonis 2. Hõivatute osatähtsus sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2022) Allikas: Statistikaamet, TT207 5. Olulised tegevused Olulised tegevused 2024-2027 eesmärkide täitmiseks:  Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine).  Euroopa Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ raames alustatakse menetlusi kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku loomiseks ning toidualase teabe õigusaktide (pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteem, toitumisalased põhijooned, säilimisajad, päritolu teave) ja toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusraamistiku ajakohastamisega.  Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise e-aruandluse nõue koos vastava andmekoguga võimaldab tõhustada järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle. Järjepidevalt tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega.  Euroopa mullastrateegia 2030 eesmärkide saavutamiseks ning 5. juulil 2023 Euroopa Komisjoni poolt välja antud mulla seiret ja jätkusuutlikkust edendava direktiivi ettepaneku toetamiseks pööratakse senisest enam tähelepanu mullaseirele ja asukohapõhiste mullastikuolude ja sobivate majandamispraktikate kindlakstegemisele, jätkatakse 16  mullasõbralike praktikate toetamist ja teadmussiirde tegevuste elluviimist ning panustatakse Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missiooni sihtide saavutamisse.  Jätkatakse loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiret ning riiklike tauditõrjeprogrammide rakendamist. Tehakse fokusseeritud järelevalvet mittenõuetekohaste loomapidamisjuhtude lahendamiseks, et vastata ühiskonna ootusetele loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel.  Euroopa Komisjon tuleb 2023. aastal „Talust taldrikule“ strateegia raames välja algatustega olemasolevate loomaheaolunõuete ülevaatamiseks farmiloomade kaitses, munakanade, broilerite, sigade ja vasikate pidamisel ning loomade veol ja tapmisel. Loomade heaolu parendamiseks ning põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks tuleb kokku leppida ELi ülesed heaolu nõuded loomade pidamisel, ühtsed järelevalvemeetmed ning tõhusad mittediskrimineerivad karistused.  Ühise põllumajanduspoliitika vahendite kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju avaldavate toetuste eraldamist. Valdav osa ÜPP strateegiakava pindala- ja loomatoetustest on 2023. aastast rakendunud. Nende hulgas on sissetulekutoetused ning kliima, keskkonna, loomade heaolu ja karjatervisega seotud toetused. 2024. aastal rakenduvad kaks viimast, elurikkusele suunatud keskkonnatoetust.  Põhisissetulekutoetus pakub põllumajandustootjatele stabiilset sissetulekut, millega osaliselt maandada võimalikke ettevõtlusriske. Sellele lisandub ümberjaotav toetus, mille kaudu suunatakse osa otsetoetuste eelarvest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ka turukorraldusmeetmete ja riskijuhtimismeetmete, sh põllumajanduskindlustustoetuse rakendmisega.  Põllumajandussektori sissetulekuid ja konkurentsivõimet suurendavate tootmiskohustusega seotud toetuste andmine. Nendeks on piimalehma kasvatamise, ute ja kitse kasvatamise, ammlehma kasvatamise seotud toetus loomakasvatusele ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise, tera- ja kaunvilja kasvatamise ja seemnekartuli kasvatamise seotud toetus taimekasvatuseks.  Keskkonnahoidlikel põllumajanduspraktikatel on maakasutusele ja toidutootmisele märkimisväärne mõju. Seega jätkatakse põllumeestele keskkonnatoetuste maksmist. 2023. aastast rakendatakse üheaastaseid keskkonnatoetusi, nagu keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuse ja mesilaste korjeala ökokava toetused. Maaelu viieaastastest põllumajandus- keskkonnatoetustest on võimalik saada mulla- ja veekaitsetoetust, pärandniidu hooldamise toetust, ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning 2024. aastast ka väärtuslike püsirohumaade toetust ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust.  Loomakasvatajad saavad loomade heaolutingimuste täiendavaks parandamiseks või karjatervise jälgimiseks ja parandamiseks taotleda loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetust.  Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse Natura 2000 erametsatoetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetusi.  Kõigi pindala- ja loomatoetuste saamise eelduseks on baastaseme nõuete täitmine. Selleks on välja töötatud tingimuslikkuse (senine nõuetele vastavus) süsteem, mis tagab, et toetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumeestele ja erametsaomanikele, kes 17  täidavad erinevate keskkonnavaldkondade, nagu veekaitse või elurikkus, aga ka toiduohutuse, loomatervise, taimekaitsevahendite ning loomade heaolu nõudeid. 2025. aastast liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja töötervishoiu valdkond.  Maaparandussekkumiste, sh keskkonnakaitserajatiste toetamise rakendamine aitab kasutada kuivendatud põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt ning kohaneda kliimamuutustega.  Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega ja täiendava pindalatoetuse kaudu soodustatakse põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidatakse noortel põllumajandusettevõtlusega alustada ning jätkatal.  Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega, mille eesmärgiks on jõuda Eestis vähemalt ühe tunnustatud tootjaorganistasiooni loomiseni igas põllumajandussektori tegevusvaldkonnas.  Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate tegevuse kestlikkuse parandamisele.  Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tegeleda kvaliteedikavade arendamisega ning selles valdkonnas ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Vajalik on toetada tootjaid riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamisel ning julgustada ELi kvaliteedikavade raames geograafiliste tähiste aktiivsemat taotlemist.  Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ raames erinevate tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse, tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tõstmisesse.  Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse loomaks uuenduslikke, ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.  Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ning avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks ja välisriigi messidel osalemiseks makstakse turuarendustoetust ning rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi.  Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu.  Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike tingimuste loomise ja keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamise eesmärgil jätkatakse asjakohaste rakendusuuringute projektide elluviimist.  Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa järelevalve teostamisega. Sellega tagatakse mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Jätkatakse projektiga, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine koolides. 18   Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja ettevõtluskeskkonna loomise toetamist läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste. Jätkatakse ka põllumajandustootjate, toidutööstuste ja teiste maapiirkondade ettevõtete finantseerimist läbi sihitatud rahastamisvahendite.  Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused 6.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 6.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Integreeritud taimekaitse (ITK) 99 95 95 95 95 põhimõtetele vastamine, % Püsirohumaade osakaal kogu 23.93 29.05 29.05 29.05 29.05 põllumajandusmaast, % Taimekaitse Taimekaitse valdkonnas on eesmärk tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Inimeste tervise ning keskkonna kaitse on toiduahela ohutuse tagamiseks väga tähtis. Taimekaitse mängib selles suurt rolli, sest taimekaitsetöid tehakse ning taimekaitsevahendeid kasutatakse toiduahela alguses, põllumajandussaaduste kasvatamisel. Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata ebasoovitavate taimede, kahjurputukate, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige levinumaks meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine põhjustada märkimisväärse saagikao ja lisaks suureneb risk inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Kasutada võib üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille riske ja mõjusid on eelnevalt hinnatud ning mille kasutamiseks ja turustamiseks on PTA poolt antud asjakohane luba. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning reeglite järgimine taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks 19 peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike abinõude kättesaadavaks tegemise ja asjakohase info levitamise. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA poolt kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud seitsmele koolitusasutusele. Seisuga 10.05.2022 on Eestis kokku 4646 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4187 professionaalse kasutaja tunnistust, 433 turustaja tunnistust ja 26 nõustaja tunnistust. 2022. aastal korraldati 63 koolitust. Selleks, et integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist soodustada, peavad liikmesriigid looma nende põhimõtete rakendamiseks vajalikud tingimused ja tegema ITK alase teabe taimekaitsevahendite kasutajatele kättesaadavaks. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamise eesmärgil alustati 2022. aastal kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas, kuid meil on puudu efektiivsetest taimekaitsevahenditest, seda eriti putukatõrjevahendite hulgas, ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringute projekt keemilistele taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisega. Samal ajal on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes, mistõttu on jätkuvalt oluline asjakohase teavitustegevusega tegelemine ning taimekaitsetööde kui ka integreeritud taimekaitse põhimõtete teemaliste ja taimekaitse uusi tehnoloogilisi lahendusi käsitlevate blogipostituste ja artiklite avaldamine. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka osapoolte vaheline koostöö ―põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike ühiste pingutuste tulemusel ei ole taimekaitsetööd Eestis teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba neljal järjestikusel aastal. Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus reageerida ohtudele, avastada väärtegusid, tagada nende kiire kohtueelne menetlus ja väärtegude tõhus lahendamine ning hinnata toimeaineid on piiratud ja vajab arendamist. Samuti vajab arendamist PTA võimekus taimekaitsevahendite lubasid tähtaegselt menetleda, sest tähtaegade ületamine mõjutab lõpuks taimekaitsevahendite kättesaadavust lõppkasutajate (sh põllumajandustootjatele) ja seda olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib. Eelmainitud probleemi leevendamiseks taotles PTA Ühisturu programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse taotlemisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada kõnealuste taotluste hindamistööd teostavatele asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Muuhulgas on sellel eesmärgil koostamisel ka Taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022-2023. aastal ja mis peaks jõustuma 2024. aastal. Taimekaitse on üks valdkondadest, mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjon poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid. Nende eesmärkide praktiliseks rakendamiseks on välja töötatud õigusakti eelnõu, mis on veelgi ambitsioonikam kui eelmainitud strateegia. Kõnealuste ambitsioonikate 20 eesmärkide mõjude selgitamiseks telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt eksperthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“10 Eelnõu tutvustamiseks ja arvamuste kogumiseks viidi läbi asjaomaseid huvirühmasid hõlmava Taimekaitse Nõukogu koosolek. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostas Vabariigi Valitsuse positsioonide ja seletuskirja kavandid tuginedes tähtaegselt laekunud tagasisidele. Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist, võeti vastu 13.10.2022 istungil ja need said toetuse ka Riigikogu Maaelu ja EL asjade komisjonidelt. Eesti esindajad lähtuvad Eesti huvide kaitsmisel kõnealustest seisukohtadest ja väljendavad neid Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. Kohtumised on toimunud nii tervisevolinikuga, tervise ja toiduohutuse peadirektoriga ja asedirektoriga. Oodatavad tulemused:  Suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega, tagades adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning arendades asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel;  Tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas;  Teavitatakse taimekaitsevahendite kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil kasutajaid, et nad oleksid taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega;  Eesti eripärade arvestamine ELi ambitsioone rakendavate algatuste puhul;  ELi eesmärkide liigsest ambitsioonikusest toidujulgeoleku tagamisele ning esmatootjate konkurentsivõime kadumisele tuleneva riski vältimine;  analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Väetised Väetiste valdkonnas on eesmärgiks tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uus ELi väetisemäärus on osa 2015. a lõpus Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud ringmajanduse paketist, mille eesmärk oli ELi konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu suurendamine ning uute töökohtade loomine. ELi väetisetoodete määruse üheks poliitiliseks eesmärgiks on soodustada kooskõlas ringmajanduse mudeliga ELi päritolu orgaanilistest või teisesest toormest (nt loomsetest kõrvalsaadustest) saadud väetiste tootmist, muutes mitmed kõrvalsaadused ja jäätmed taimedele toitaineteks ning vähendades seeläbi sõltuvust imporditavatest toorainetest. ELi väetisemäärusega 1009/2019 ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste toomise- ja kvaliteedinõudeid ning ühtne turg avaneb toodetele nagu mineraal- ja orgaanilised väetised, orgaanilis-mineraalsed väetised, mullaparandajad ja kasvusubstraadid, mille puhul seni ühtlustatud nõuded puudusid. 10 https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadusinfo/rakendusuuringud/ 21 Seega laiendatakse kehtiva õigusega võrreldes oluliselt reguleerimisala, senine tooteuuendust pärssiv eeldefineeritud väetiseliikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, lineaarmajanduse mudelil põhinev tootmine asendub ringmajanduse mudelil põhinevaga ning esmakordselt kehtestatakse ELi ülesed raskmetallide piirnormid väetistele. Põhilised ELi väetisetoodete turustamist reguleerivad sätted on edaspidi esitatud vahetult kohaldatavas ELi väetisemääruses. Samas jätkub valikuline väetiseturu reeglite ühtlustamine ehk liikmesriikidel on siseriiklike reeglite säilitamise võimalus ja väetise tootja peab valima, kas toodab siseriiklikele nõuetele vastavaid väetisi või viib oma tootmisprotsessid ELi väetisemääruse nõuetega kooskõlla. Esimesel juhul saab väetisi turustada üksnes Eestis, teisel juhul aga kogu ELis. Väetiseseadus ja selle alamaktid moodustavad siseriiklike väetiste tururegulatsiooni ja need kasutamise etappi ei hõlma. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse või kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul. Eesmärk on tagada, et tarbijad saavad kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte põhjustavaid väetisi. Uut ELi väetisemäärust kohaldatakse alates 16.07.2022 ja selleks ajakohastati siseriiklikke õigusakte. Uue ELi väetisemääruse alusel tekib väetiste valdkonnas uus menetlus, milleks on vastavushindamine, mida teostavad vastavushindamisasutused. Kuigi uute ELi väetisetoodete turuletuleku eelduseks on asjakohaste vastavushindamisasutuste olemasolu, siis liikmesriigil otsest kohustust neid määrata ei ole, sest vastavushindamisasutusena tegutsemine on huvi- ning vajaduspõhine. Vastavushindamisasutusena tegutsemiseks vajaliku akrediteeringu on Eestis saanud üks ettevõte, kuid nende tegevusala on piiratud. Väetise tootjad saavad vajaduse korral kasutada teiste liikmesriikide poolt asjakohase tegevusloa saanud vastavushindamisasutuste teenuseid. Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus. Seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti uue ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus, mis omakorda eeldab kulude kasvu. ELi väetisetoodete määruse rakendamine tähendab labori vaates uute meetodite väljatöötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka seadmete soetamist. Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsime põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi. Järelevalveasutuse senise praktika kohaselt kõrvaldatakse nõuete rikkumised vabatahtlikult ilma riigipoolse täiendava sekkumiseta. See viitab tootja ja käitleja huvile hoida käitlemisega seotud tegevus ja dokumentatsioon korras. 2022. aasta jooksul viidi väetiste tootmise ja turustamise protsessis läbi 172 kontrolli, mille tulemusel koostati kaks ettekirjutust, sunniraha määrati üks kord. Ühtegi trahvi 2022. aastal väetistega seoses määratud ei ole. Väetise käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal läbitud kontrollide arvust ületas 2022 aastal ette nähtud sihttaseme. Seega võib väetiste järelevalve süsteemi lugeda toimivaks. 22 Oodatavad tulemused:  Õigusaktide ajakohastamisega võimaldatakse üleminek uue ELi väetisemääruse kohasele regulatsioonile ja luuakse eeldused selle takistuseta toimimiseks;  Analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides;  Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh uuest ELi väetisemäärusest tulenevatest nõuetest;  Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Täiendav keskkonnahoid Täiendava keskkonnahoiu valdkonna eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine. Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning teiste toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetega. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, inim-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Süsteem koosneb nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Ühise põllumajanduspoliitika I sambas toimus 2023. aastal muudatusi. Mitmed toetatud nõuded kandusid tingimuslikkuse süsteemi, lisaks rakendatakse kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetusi ehk ökokavasid. Püsirohumaade säilitamise nõude üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Võrdlusuhtarv arvutatakse 2018. aasta andmete põhjal, milleks on 29,05%. 23 Ühise põllumajanduspoliitika II samba ehk maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused on suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. 2022. aastal hõlmasid maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused ligi 50% kasutatavast põllumajandusmaast. Paralleelselt 2023. aastast rakendunud ÜPP strateegiakava 2023‒2027 keskkonnategevustega jätkatakse ka eelmise perioodi pikaajaliste kohustustega. Programmiperioodil 2023‒2027 on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire. ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised:  Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms.  Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele.  Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. Nende inventeerimisega alustati 2023. aastal ning sellega jätkatakse ka 2024. aastal. Paralleelselt rakendatakse alates 2024. aastast nende alade elurikkuse hoidmiseks väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetusskeemi.  Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest.  Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele.  Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega seotud lahendusi. 2024. aasta alguses jõuab lõpule PRIA digitaalse e-põlluraamatu projekti esimene etapp, mille järel saavad põllumehed soovi korral pidada põlluraamatut elektroonselt PRIAs. 2024. aastast seotakse keskse e-põlluraamatu ja taimetoitainete bilansi kohustus ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel.  2022. aastal alustati hanget, et viia läbi auditid suuremates põllumajandusettevõtetes. Uuringut rahastatakse kauplemisperioodi 2021+ CO2 kauplemistulust. Meede hõlmab metoodika väljatöötamist, auditi meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite raames hinnatakse ettevõtete praegust olukorda ning pakutakse välja peamised meetmed olukorra parandamiseks. 2023. aasta lõpuks töötatakse välja auditite tegemiseks vajalik 24  tööriist. 2024. aastal on plaanis alustada süsiniku jalajälje hindamistega põllumajandusettevõtetes, et kaardistada, milline on põllumajandusettevõtete ja peamiste toodete süsiniku jalajälg Eestis ning selgitada välja, mida oleks võimalik teha, et jalajälge vähendada. Programmi tegevusse panustavad teenused Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PTA, PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste valdkonnas järelevalvet, METK panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde teenustega, viib läbi laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm), teostab Eesti põllumuldade seiret ning Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seiret ja hindamist. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, tingimuslikkuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA. 6.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine 6.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Ohtlike taimekahjustajate 3 4 4 4 4 puhangute arv EL teavituskohustuslike 2 1 1 1 1 loomataudijuhtude arv Taimetervis Taimetervise valdkonna eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele. Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike ja olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning METKi reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade analüüsimisel ning õigusaktide kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat Euroopa Liidu taimetervise määrust11 ning järgitakse rahvusvahelisi standardeid. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a. 25 ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline:  taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine;  järelevalve tootmise, turustamise ja impordi taimetervise nõuete järgimise üle;  kontroll sihtriigi taimetervise nõuete järgimise üle (ekspordi kontroll);  taimekahjustajate seiresüsteemi ja kriisivalmiduse tugevdamine;  taimekahjustajate laboratoorne määramine;  ettevalmistumine hädaolukordadeks, sh meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel;  tootjate ja kauplejate teadlikkuse tõstmine: tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ELi taimetervise määruse nõuetest, kuna määruse rakendamine seondub ka ettevõtjatele suurema vastutuse võtmise kohustusega;  laboratoorse/diagnostilise võimekuse tugevdamine taimekahjustajate määramiseks;  väärtegude põhjuste ja nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjuanalüüs; analüüsi tulemusena saab koordineerida arendusi, teha strateegilisi plaane ning kujundada õigusnorme. Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seiret mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud seitsmeks aastaks (2021-2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate seiret, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seiret ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seiret peab läbi viima vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Seire viiakse läbi selliste taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine (või on piiratud levikuga ja rakendatakse tõrjemeetmeid) ning mille laiema leviku korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. Mitmeaastase seirekava rakendamise puhul on kindlasti ka üheks suuremaks väljakutseks Euroopa Komisjoni seirete kaasrahastuse vähenemine, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Ohtlike taimekahjustajate seire on samas väga oluline kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks ja nende laialdasema leviku ära hoidmiseks ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamise vältimiseks. Loomatervis Loomatervise valdkonna eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis. Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimeste tervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise EL siseturul ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. 26 Põllumajandusloomade registri andmetel on 2023. aasta 31. mai seisuga Eestis 252 771 veist, 61 164 lammast, 3751 kitse, 277 753 siga ning 48 618 mesilaspere. Veiste ja mesliasperede arv on võrreldes 2022. aastaga veidi suurenenud, kuid teiste loomade arv on pidevas vähenemises. Taudiennetuse lisameetmena on plaanis 2024. aastal laiendada bioturvalisuse kava koostamise kohustust veiste ja hobuste pidamisel. Hetkel kehtib kohustus sigade, kodulindude, kalade ja koorikloomade pidamise korral. Eriti ohtlike loomataudide, inimesele ohtlike loomataudide ja Eestis pikema aja jooksul või seni üldse mitte esinenud loomataudide varajase tuvastamise tagamiseks on kohustuslik teavitada PTAd nende diagnoosimisest. Loomahaiguste tekitajate tuvastamise ja haigustekitajate iseloomustamise teenust pakub LABRIS. ELi teavituskohustuslike loomataudide puhangud registreeritakse loomataudide teavitussüsteemi (ADIS) kaudu. 2022. aastal seirati riiklikult 34 loomataudi. Sigade Aafrika katku (SAK) leiti 57 metsseal. Kuna SAK on jätkuvalt suureks ohuks kodusigadele, tuleb jätkata SAK ennetus- ja tõrjemeetmetega. Metssigade arvukus suureneb ning tõenäosus SAK kollete arvu tõusuks looduses sunnib jätkuvalt järgima rangeid bioohutusmeetmeid kodusigade pidamisel. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal olnud ühtegi linnugripi puhangut kodulindudel, tuleb jätkuvalt linnufarmides hoida kõrget bioohtusmeetmete taset, sest oht linnugripi levikuks on kõrge. Loomataudide likvideerimiseks või esinemise vähendamiseks rakendatakse riiklikke või loomapidaja vajaduse põhiseid tõrjeprogramme. Eesti on Rahvusvahelise Loomaterviseameti (WOAH) loomataudistaatuse reeglite kohaselt vaba viiest (veiste spongioformne entsefalopaatia, suu- ja sõrataud, veiste katk, väikemäletsejaliste katk, hobuste Aafrika katk) osas väheolulise riskiga riigi staatus ja EL reeglitele vastavalt vaba üheksast loomataudist (veiste enzootiline leukoos, Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus, Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkus veise ning lammaste ja kitsede populatsioonis, lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus, marutaudiviiruse nakkus, Aujeszky haiguse viiruse nakkus, lõhede nakkava kehvveresuse viiruse ülipolümorfse piirkonna deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus, Bonamia exitiosa põhjustatud nakkus, Bonamia ostreae põhjustatud nakkus12). Kuigi taudide vaba staatust on üha keerulisem saada, tuleb siiski selle nimel pingutada, et tagada meie ettevõtjate ekspordivabadus teiste riikidega. Praegu on käimas kalataudide (viirusliku hemorraagilise septitseemia ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi) EK poolt heakskiidetud likvideerimisprogramm, mida kaasrahastatakse EL kalandusfondist. Programm lõpeb 2023. aasta detsembris. 2023. aastal teostatavad seire uuringud on osa mitmeaastasest veeloomataudide programmist (2020-2023 a), mille eesmärk on saavutada taudivabadus riigi tasandil.13 Tuginedes olukorra teaduslikule analüüsile, on ajakohastamisel salmonellooside tõrje eeskiri. Määruse muutmise eesmärk on Salmonella leviku ohjamine ja võimalusel vähendamine kulutõhusamal viisil. 12 Komisjoni määrus (EL) 2021/620 13 Riiklike Loomatauditõrje Programmide rakendusmeetmed 2023. aastal, https://pta.agri.ee/loomataudide- ennetamine?view_instance=0&current_page=1 27 ÜPP sekkumismeetmete kaudu toetatakse loomataudide kontrolliprogrammi alast koostööd veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi ja veiste viirusdiarröa tõrjeprogrammide rakendamiseks. Sekkumine võimaldab põllumajandustootjatel vähendada ravimite kasutust, piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning pikemaajalises perspektiivis suurendada tänu karjatervise näitajate paranemisele tootmise konkurentsivõimet ning ekspordivabadust. Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele ka erinevad pidamiskeskkonnast, hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid. Puudulik karjatervis suurendab saamata jäänud tulu ja ravikulusid. ÜPP sekkumismeetme kaudu toetatakse loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimist. Kõrgemate majandamisnõuete toetuse meetme esimene taotlusvoor toimus 15.05-15.06.2023, toetust taotles 106 loomapidajat. Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse meede oli plaanis avada 2023. aasta jooksul. Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. 2021. aastal müüdi Eestis 5,3 tonni antibiootikume, 2022. aastal müügikogus ei vähenenud. Seega müüginumbrite langustrend on peatunud. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamise osas. Tegevuskava näeb ette laiapõhise AMR olukorra seiramise koos olukorra analüüsiga. Analüüsi tulemusel täiendatakse tegevuskava asjakohaste meetmetega. 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Praegu kogutakse andmeid ainult toiduloomadel kasutatud antibiootikumide kohta, kuid alates 2029. aastast lisandub andmete esitamise kohustus antibiootikumide kasutamise kohta väikeloomadel. Andmekogule arendatakse lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja ka zoonooside ennetuse korraldamiseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. 2023. aasta alguses jõustusid ELi uued otsekohalduvad määrused14. Seoses sellega on riiklikud õigusaktid üle vaadatud ja EL õigusega vastavusse viidud. Alustatud on õigusruumi kaardistamist, mis võimaldaks veterinaarias võtta kasutusele digiretsept. Hetkel käivad arutelud võimaliku platvormi loomise ja asukoha üle. Digiretsepti kasutuselevõtmisega on võimalik veterinaarravimite jaemüüki paremini korraldada ning täita EL õigusaktide nõudeid. Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab pidevat kontrolli ja korrigeerimist. Tulenevalt loomatervise määruse nõudest peavad igal loomapidamisettevõttel olema märgitud karja staatused erinevate loomataudide osas. Planeerime 2024. aastal süsteemi arendust PRIA keskkonda. Arendusse on kaasatud nii PRIA, PTA kui ka LABRIS. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (rakendub 21.04.2020); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (rakendub 28.01.2022) 28 Hukkunud loomad kuuluvad nõuetekohasele kõrvaldamisele. Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate ohu tõttu kõrgema riskiga I kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud veis, lammas, kits) 2022. aasta jooksul käideldud kogus oli 4394,4 tonni. Riik toetab I kategooria kõrvaldamist lubatud riigiabi piires. II ja III kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud sead, hobused), mis olid kokku puutunud I kategooriaga, kogus oli orienteeruvalt 4875 tonni aastas. Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kahjutustamise toetamise suhtarvu vähenemine kahandab loomapidajate motivatsiooni teha õigeid valikuid nende nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuna II kategooria kõrvalsaaduste käitlemist ei toetata ja seakasvatussektoris on väiksemaid ettevõtteid rohkem, siis on oht, et kõrgema tonnihinna tõttu võivad loomapidajad otsida hukkunud loomade kõrvaldamiseks ebaseaduslikke lahendusi. Selleks, et riski vältida, peab PTA hindama antud loomakasvatusettevõtete riske ning vajadusel tõhustama kohapealseid kontrolle. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttest pärineva I kategooria kõrvalsaadusi sisaldava materjali edasiseks käitlemiseks on vähe võimalusi, uute kõrvaldamismeetodite välja töötamiseks on vaja teadusuuringuid, mille abil oleks võimalik sellise materjali võimalikult efektiivne kasutamine lõpptootena. Mõnedes valdkondades (nt põletustuhk) on Euroopa Komisjon, EFSA ja turuosalised juba koostööd alustanud, kuid uuringutulemuste selgumiseni on kasutusala piiratud. Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (loomade karjas püsivuse aeg, vasikate suremus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne). 2023. aasta II poolaastal toimub loomatervise ja -heaolu baromeetri käivitamine koostöös PRIAga. Esimesed tulemused planeerime avaldada 2024. aasta I poolaastal. Edasi on kavas baromeetri mõõdikuid avaldada kord aastas. Loomatervise baromeetri andmed on vajalikud PTA-le täpsemate analüüside ja prognooside väljatöötamiseks ning riskipõhise järelevalve juurutamiseks. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist. 2022. aastal korraldas Eesti Maaülikool piimaveise karjatervise alase täiendkoolituse veterinaararstidele, 2023. aastal avati sama õppekava tasuline õpe ja 2023. aasta II poolaastal tehakse täiendkoolitus lihaveise karjatervise protokolli täitmiseks. PTA järelevalve kehtivate nõuete rakendamise üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palgad ei ole turul endiselt konkurentsivõimelised, mis suurendab probleeme vajaliku personali värbamisel. Ekspordivõimekuse suurendamist ning kriisivalmiduse paranemist uute turgude avamise kaudu piirab samuti ressursi vähesus. Olemasolevad ja loodavad digilahendused, infosüsteemid ja järjepidev koostöö teadlastega annab võimalusi PTA-le nende kitsaskohadega tegelda ning liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas, mis omakorda võimaldab järelevalve ressursse paigutada asjakohastesse teenustesse. 29 Söödaohutus Söödaohutuse valdkonna eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus. Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. 2022. aasta juuni seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4243 söödakäitlejat, neist 19 tegevusloaga. Söödakäitlejal peab olema tegevusluba, kui sööda, sh erisööda, tootmiseks kasutatakse kõrgema riskiga söödalisandeid või ta tegeleb ravimsööda tootmisega. Lisaks eelnevale peab alates 1. juulist 2022 sööda käitlejal olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega või ravimsööda ja vahetoote ladustamise, veo või turuleviimisega. Muu sööda tootmise puhul tuleb enne tootmise alustamist esitada majandustegevusteade PTAle. Söödaohutuse tagamiseks on kehtestatud nõuded söödaseaduses ja ELi otsekohalduvates õigusaktides (söödahügieen, soovimatute ainete sisaldus söödas, keelatud ained söödas, erisööt, ravimsööt, sööda turuleviimine ja kasutamine, söödamaterjalide kataloog). Valdkonnas pakuvad laboriteenust LABRIS ja METK. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heinakultuure, valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest peamiselt toodetakse loomaliigile vajalik segasööt. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide asendamine ELis kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega, mis on põhjendatud eelkõige keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise vajadusega. Seetõttu on kasvanud vajadus tegelda võimaluste otsimisega, et asendada imporditud proteiinsööt kohalike proteiinsöötadega. Segasööt toodetakse nii söödatööstuses kui ka põllumajandusettevõttes kohapeal. Kui tööstuslikult toodetud sööt on enamasti kuumutatud, st hävitatud on paljud bakteriaalsed haigusetekitajad, siis põllumajandusettevõttes kohapeal segatakse sööda koostisosad kokku vahetult enne söötmist ning mikrobioloogiline saastumine on üks riskidest. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid, veterinaarravimid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja imporditavate söötade iseloomust (srott) tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest, sh erisöötade kasutamise võimalustest loomade haiguste ennetamisel. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi, kuna see kõiki vajadusi ei kata. Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse 30 keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks. Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2022. aastal kokku 245 kontrolli, mis moodustab 85% aastaplaanist. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks võeti kokku 281 proovi. Arvestades sööda käitlemisega kaasneda võivaid riske oleks kontrollivajadus oluliselt suurem, kuna aasta- aastalt käitlejate arv kasvab, kuid kontrollide hulk langeb. Riskide süsteemset hindamist ja juhtimist piirab inimeste ja ressursside puudus. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused15). Vajalik on tõsta kompetentsi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) ohjamiseks ja tagada konkurentsivõimeline töötasu. Samuti on olulised kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja nende rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu ja ressursi vahel, probleemide lahendamise suutlikkus. Oluline on, et tagatud oleks ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus, mis toetaks järelevalve tegevust. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Loomade heaolu Loomade heaolu valdkonna eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu väärtustavatel turgudel. Loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis võib ohustada või ohustab loomade tervist ja heaolu, reguleeritakse loomakaitseseadusega. Loomade pidamisel, veol ja tapmisel või muul lubatud hukkamisel tuleb järgida loomaliigile või -rühmale õigusaktidega kehtestatud heaolunõudeid. Loomkatsetele esitatavate nõuete eesmärk on loomkatsete asendamine, vähendamine ja täiustamine. Loomkatseprojekti lubade andmise pädevus viidi alates 2023. aasta 1. jaanuarist Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. Loomkatseprojekti lube annab PTA hindamiskomisjoni ettepanekul. Loomkatseprojekti loataotluse menetlemine on oluline etapp, et tagada loomkatsete tegemise nõuetekohasus ja selle kaudu ka katseloomade heaolu kõrge tase. Muudatus toob endaga kaasa võimaluse efektiivsemaks järelevalveks katseloomade kaitse valdkonnas. Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel avalikkusele kannavad loomade eestkosteorganisatsioonid, kes proovivad lahendada loomade heaolu puudutavaid küsimusi sageli koostöös loomakasvatussektoriga. Tänu avalikule diskussioonile muutub ühiskond aasta- aastalt teadlikumaks loomakasvatuse eetika küsimustes. Tarbijad soovivad, et loomi peetaks tingimustes, mis on neile võimalikult loomuomased ja tagavad kõrgema heaolu taseme võrreldes sellega, mis on seadusega ettenähtud. Sellest ajendatuna ja seoses teaduse arenguga vaatab Euroopa Komisjon (EK) „Talust taldrikule“ strateegia raames läbi EL loomaheaolu reguleerivad õigusaktid: põllumajandusloomade kaitset käsitlev direktiiv; munakanade, broilerite, sigade ja vasikate kaitse miinimumnõuete direktiivid; loomade vedu ja loomade 15 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL 31 kaitset surmamisel käsitlevad määrused. Algatuse eesmärk on parandada loomade heaolu, tagades ühtlasi säästva tootmise ja õiglase konkurentsi ELi ettevõtjatele ühtsel turul. EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi nende ja ka muude loomaliikide heaolu kohta nende pidamisel, veol ja tapmisel. EFSA koostab erinevate loomaliikide ja -rühmade kohta teaduslikke arvamusi kuni 2030. aastani. 2023. aasta juuni lõpu seisuga on avaldatud arvamused sigade, broilerite, munakanade, vasikate, piimaveiste, partide, hanede ja vuttide pidamistingimuste ning väikemäletsejate (lambad ja kitsed), hobuslaste (hobused ja eeslid), veislaste (veised ja vasikad), sigade, konteinerites veetavate loomade, sh kodulindude (broilerid, munakanad, kalkunid jne) ja küülikute transpordi kohta. Kõigi loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. EFSA arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad erinevad riigiti, on eelnõude läbirääkimistel oluline seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja –pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite kasutamist ja loomade heaolu kohta teadlikkuse tõstmiseks loomapidamisel toetatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumisega „Loomade heaolu toetus”. Heaolu tase põllumajanduslikus loomakasvatuses on tõusnud tänu loomakasvatajate paremale teadlikkusele, tootmistehnoloogiate arengule, uusimate teadusuuringute rakendamisele ning tootmise nõuetekohasuse järelevalvele. Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu. 2023 aasta II poolaastal käivitatakse see koostöös PRIAga. Baromeetri andmed aitavad planeerida riskipõhist järelevalvet ja võimaldab järelevalve ressursse paigutada tähelepanu vajavatesse teenustesse. Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajalise programmi (ÜhendPIP) kaudu. ÜhendPIP raames loodud teabematerjalid ja täiendkoolitustel ning infopäevadel osalemine on tasuta ligipääsetavad. Endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist, mistõttu on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa ÜhendPIP raames loodud teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste olemasolu kohta teadlikkuse tõstmine, nende jagamine ja loomapidamise käigus nende teadmiste rakendamise kontroll kõigi, kuid eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas. Sektori riskid loomade heaolu tagamisel on tootmise intensiivistumine, kontsentreerumine ja globaliseerumisest tulenev surve omahinnale. Tõusvas trendis on lemmikloomade pidamine ja sellega seoses ka piiriülene (sh illegaalne) kaubandus. Lemmikloomadena peetakse lisaks tavapärastele ka mitmesuguseid eksootilisi loomaliikide. Riskihinnangu alusel on tegemist tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja dokumentide võltsimise tõttu ning põhjusel, et selliste loomadega kauplejatel ja loomade pidajatel napib teadmisi loomaliigile vajalikest pidamistingimustest. Lisanduvate uute liikide pidamine lemmikloomadena ja uute loomapidajate lisandumine suurendab riskide esinemist lemmikloomade heaolus ja seab ohtu Eesti marutaudivaba staatuse. Eesti kennelites ja kassitõugude aretusühingutes kasvatatud 32 loomad turustatakse suures osas teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestisse tuuakse lemmikloomi kolmandatest riikidest (peaasjalikult Venemaalt, aga ka mujalt) ning teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kolmandast riigist saabuv lemmikloom peab olema kiibitud, omama ELi lemmikloomapassi ning olema vaktsineeritud ja marutaudi antikehade triitimise tulemusega. Tulenevalt sõjaolukorrast Ukrainas, leevendati 2022. aasta veebruaris nõudeid Ukraina sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade liikumisele. Kõikidest Eestisse saabunud lemmikloomadest tuli teavitada PTA-d, kes need loomad üle vaatas, kiibistas ja vaktsineeris. PTA andmetel vaktsineeriti, kiibistati ja väljastati ELi lemmikloomapassid ning kanti lemmikloomade registrisse ligi 90% Ukrainast siia saabunud lemmikloomadest. Alates 2023. aasta 1. juulist lõppes Ukraina põgenike lemmikloomadele lihtsustatud liikumise nõuete rakendamine, kuid PTA säilitab valmiduse aidata loomaomanikku olukorras, kus piiri on ületamas sõjapõgenik mittenõuetekohase lemmikloomaga. Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud. Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV). Eestis on kokku 79 KOVi, neist 68 on 2023. aasta juuni seisuga sel eesmärgil sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri teenuse pakkujaga. Sellises andmekogus saab registreerida mikrokiibiga märgistatud ehk kiibistatud loomi ja see tähendab, et 68 KOVis on koerte, mõnes neist ka kasside kiibistamine kohustuslik, loomaomanikud võivad kiibistada ka muid lemmikloomana peetavaid loomi. Tänu KOVides tehtud pingutustele lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel ja lemmikloomaomanike loomapidamise alase teadlikkuse suurenemisele on lemmikloomaregistrites registreeritud loomade arv aasta-aastalt suurenenud: 2020. aasta alguses oli registreeritud 127 846 koera, 65 971 kassi ja vähemal määral muid loomi, 2023. aasta juuni lõpu seisuga oli registrites arvel 156 061 koera, 101 641 kassi, 774 muud looma. Kuna üleriigilist nõuet lemmikloomade kiibistamiseks ei ole, vaid kasutada võib muid looma identifitseerimise meetodeid (tätoveering, kaelarihm loomaomaniku telefoninumbriga jms), ja pole ka üleriigilist nõuet kiibistatud lemmikloomi registreerida, puudub täpne info Eestis peetavate lemmikloomade arvu kohta. Alustatud on veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamisega, milles analüüsitakse üleriigilise lemmikloomade kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamise vajadust koos selle nõudega haaratud loomaliikide analüüsiga ning analüüsitakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks kasutatavate platvormide kasutamise tõhustamise võimalusi Eestis. VTK eesmärk on muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu ja leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule. VTKga soovitakse leida kõiki osapooli, seal hulgas nii lemmikloomaomanike, loomaarste, KOVe, PTAd kui ka heaoluorganisatsioone rahuldav tulemus. VTK esitatakse kooskõlastamiseks 2023. aasta novembris, pärast mida saab edasi liikuda veterinaarseadusesse vajalike muudatuste sisseviimisega. 2023. aasta kevadel alustasime loomaheaolu teemade kaardistamisega. Võtsime aluseks 2020. aastal esitatud petitsiooni „Aitab“. Peamised analüüsitavad teemad on koerte ketis pidamine, ogarihmade ja nähtamatute elektriaedade kasutamisega seotud ohud ja nende korrektne kasutus. Kaardistame hobuste pidamisega seotud küsimusi ja soovime jõuda sektoriga ühisele arusaamale, kas on tarvilik kehtestada õigusakt hobuste pidamise 33 reguleerimiseks või piisab kokkulepitud juhendmaterjalist. Analüüsi tulemusel valmib loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK, mis esitatakse kooskõlastamiseks mais 2024. Lisaks plaanilistele loomapidamise nõuetekohasuse tagamiseks tehtavatele kontrollidele, on loomade heaolu nõuete tagamisel oluline vihjepõhine reageerimine. Kui 2018. aastal sai PTA 286 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2022. aastal oli vihjete arv tõusnud 779ni, nende hulgas nii põllumajandus- kui ka lemmikloomade pidamisega seotud kaebused. Vihjete arv on tõusutrendis, mis näitab, et inimeste märkamine ja teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemisest on tõusuteel ning ootused PTA reageerimisele on suurenenud. PTA kontroll kehtivate nõuete rakendamise üle ei taga ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Loomaheaolu valdkonda on oluline leida lisaressurssi, et suurendada reageerimisvõimekust ja tõhustatult teha ette teatamata kontrolle, või olemasolevaid ressursse riskipõhise järelevalve planeerimises ja elluviimises sihitumalt kasutada. Programmi tegevusse panustavad teenused Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik anda toetust kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest. METK teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas. 6.3. Meede – Toiduohutus 6.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas Mõõdik (2022) e (2024) e (2025) e (2026) e (2027) Toiduohutuse baromeeter 99,57 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Tarbija teadlikkuse 69,4%16 72,4% - - - baromeeter (2019) (2023)* 16 2019.a mõõdetud algtase 34 * Tarbija teadlikkuse baromeetri tulemust mõõdetakse iga nelja aasta järel. Toiduohutusel on ühiskonnas oluline roll just inimeste tervise tagamisel. Inimeste hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid ja kestlikke toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine. Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid. Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt, hõlmates selliseid meetmeid nagu käitleja vastutus ja enesekontrolli kohustus, jälgitavuse nõue, keemiliste ja bioloogiliste riskide ohjamiseks kehtestatud nõuded. Samuti on oluline osa toiduohutuse nõuetest seotud toidualase teabe esitamisega. Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest tegevuskavadest, peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Välja võib tuua tegevuskavadest „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne tulenevad algatused, mis tulevad alates 2023. aastast eelnõudena arutlusele. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist toetava märgisüsteemi ning tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomisel ning toidu päritolu ja säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel. Lähiaastatel on lisaks toiduohutusele keskne teema kestliku toidusüsteemi õigusliku raamistiku kujundamine. Kestliku toidusüsteemi õigusraamistik reguleerib eeldatavalt toidusüsteemi mõisteid, üldisi kestlikkuse põhimõtteid ja annab volitusnorme täiendavate nõuete vastuvõtmiseks. Samuti reguleerib see kestlikkuse märgistamist ja avalikke hankeid ning sätestab meetmed kestlikkuse juhtimiseks toidusüsteemis. Märgistamise määruse 1169/2011 säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel kaalutakse nende toitude loetelu pikendamist, mille puhul ei ole vaja säilimisaega märkida ning seeläbi panustakse toiduraiskamise vähendamisse. 2023. aasta esimesel poolaastal said ajakohastatud riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava tegevussuunad ning ettenähtud lühiperspektiivi tegevused. Muuhulgas on ülevaatamisel põllumajandusministri määruse nr 24, mis käsitleb pakendamata toidu märgistamist, nõuded eesmärgiga lihtsustada toidu annetamise nõudeid ning sellega seonduvalt täpsustatakse ka Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus annetamisel“. Jätkatakse Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. 2023. aasta juulis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga toidujäätmete vähendamise riiklike sihtasemete kehtestamiseks. Eesti koostab seisukohad ning osaleb eelnõu menetlusprotsessis. Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja -kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamise teemas, ning valitsemisala spetsialistide töötasu konkurentsivõimet. PTAs tuleb luua täiendav kompetents suutmaks 35 paremini analüüsida järelevalve andmeid, et tõhusamalt ohjata toiduohutuse riske. Toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjuste väljaselgitamiseks tuleb parandada koostööd Terviseametiga. Järelevalveasutuste haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna ootustele paremini vastavaks infosüsteemide ajakohastamisega, järelevalveprotsesside tõhustamisega ja läbipaistvuse suurendamisega. Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide, taimetoksiinide, püsivate orgaaniliste saasteainete jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettuste kohta, sh päritolu tuvastamiseks, eksportturgude avamisega seonduvad seired). Valdkonnas on saavutatud mõningane järjepidevus toiduohutuse seireprogrammide puhul, mida korraldatakse zoonooside, üksikute saasteainegruppide (sh veterinaarravimite ja pestitsiidide jäägid) ning väga vähesel määral ka lisaainete seiramiseks. Toiduohutuse keemiliste riskide osale on siiski tähelepanu pööratud liiga vähe; osa näitajaid ei seirata üldse või seiratakse väga väikeses mahus. Samuti ei ole olnud suutlikkust viia läbi seiret valdkondades, kus piirnorme pole kehtestatud, kuid teaduslike andmete põhjal võib eeldada ohtu inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid alati vajalikku alust riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis. 1. jaanuarist 2023. aastast kohaldatakse ELis ühtseid kriteeriume toidu saasteainete kontrollikavade koostamisele. EL üleste kriteeriumite kohaldamine on kavandatud ka lõhna- ja maitseainete ning lisaainete korral. Lõhna- ja maitseainete ning lisaainete pilootseire on kavas läbi viia aastatel 2024‒2026. Tulevikus peaks see tagama kõikide tootegruppide kontrolli teatavas ulatuses, kuid piisava ulatuse tagamiseks tuleb leida lisaressursse. Läbiviidavad seired ei kata uute turgude avamisega seotud vajadusi. Puuduvad piisavad ressursid maandamaks riske mitmetes valdkondades nagu toidu märgistamine (eelkõige toitumis- ja tervisealased väited), toidulisandid, lisaained ning lõhna- ja maitseained, saasteained, uuendtoidud, toidupettuste ärahoidmine, toiduga kokkupuutuvad materjalid (TKM) jne. Näiteks avaldas Euroopa Komisjon 2021. aastal aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide ametlikust kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju puudusi EL üleselt valdkonna järelevalves, sh kontrollimahtude, kvaliteedi ning inspektorite puudulike kompetentside kohta. Arvestades Komisjoni aruandes esitatut, analüüsime toiduohutuse tervikteenuse raames TKMi ametliku kontrolli tõhusust Eestis, st mil määral praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse. Edaspidi on vaja leida täiendavad ressursid parendustegevusteks. Nimetatud valdkond vajab esiletõstmist ka tulenevalt järjest suurenevast ühiskondlikust ootusest vähendada pakendite koguseid ning võtta kasutusele keskkonnahoidlikumaid alternatiive. Uute lahenduste kasutuselevõtmine eeldab aga toiduohutuse uute riskide hindamist ning kontrolli ulatuse laiendamist. Turul olevate ja turule toodavate toidulisandite hulk on suur ning aina kasvava trendiga (2027. aastaks ennustatakse 7,3% turukasvu). Toidulisandite esmakordsest turuleviimisest teavitamiste arv on kasvava trendiga. Aastal 2021 teavitati Eestis 1147 toidulisandi esmakordsest turuleviimisest ning aastal 2022 (novembri seisuga) teavitati Eestis 1160 toidulisandi esmakordsest turuleviimisest. See arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga kahekordistunud. Samuti on selle ajaga mitmekordistunud toidulisandite tootjate arv Eestis. Toidulisandite valdkonna järelevalve tõhustamiseks on tehtud esimesed sammud, kuid see vajab veelgi suuremat tähelepanu. Rohkem vajavad tähelepanu teatud toidulisandite grupid nagu taimsed toidulisandid, sportlastele mõeldud toidulisandid jne. Samuti on vajalik seire 36 läbiviimine. Vaja on suurendada valdkonna ressurssi (tööjõud, analüüsid), kui ka tõsta ametnike pädevust, mis võimaldaks hõlpsamini tuvastada uusi riske. Ebaausate tegevusetega toidu tarneahelas kaasneb sageli risk rahvatervisele, majanduslik kahju tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise. Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist ning vajalik on koostöö teiste ametiasutustega. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Eestis ei ole toidupettusi järelevalve käigus süsteemselt uuritud. Tõhusa pettuste tuvastamisele suunatud järelevalvesüsteemi osa arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT-lahendused (sh masinõpe), analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud eksperdid ning tõhustada nii riikide kui asutuste vahelist koostööd. 2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügisel. Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Järelevalveks oluliste analüüside tegemiseks tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning tuleb võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. LABRIS tegeleb ka sõltumatute teadushinnangute koostamise ja toiduohutuse riskidest teavitamisega. Koostatud teadushinnanguid saab arvesse võtta õigusloome protsessis ja järelevalves. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine ― laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring, toiduga kokkupuutuvate materjalide uute tehnoloogiatega kaasnevate riskide hindamine ja meetodite arendamine. Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu tagamisega. Samuti on vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase kompetentsi tõstmine vastavate koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks toiduohutusest on vaja korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide maandamine läbi tasakaalustatud, mitmekülgse ja mõõduka toitumise, kestlikke ja tervist toetavate toiduvalikute edendamine, toidupakendil oleva info lugemise oskus (koostis, säilimisaeg jne)). Tõhusat teavitustööd tuleb korraldada peamiselt Maaelu Teadmuskeskusesse loodud AKIS keskuse kaudu, kus tegevuste sihtrühmade hulgas on ka tarbijad. Järjepideva teavitustöö sisu määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid tarbijauuringuid. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnatakse 2023.aastal, järgmine hindamine toimub 2027.aastal. Jätkata tuleb toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest, sh toiduraiskamise vähendamise vajalikkusest ning sidusrühmade (nt arstid, õed, toitumisnõustajad jne) toiduohutuse alase teadlikkuse tõstmisega. Arendada tuleb toidukäitejate nõuandesüsteemi, kuna see ei kata praegusi vajadusi. Senisest tõhusamalt tuleb tõsta toiduohutuse nõuete alast teadlikkust alustavatel ja väikeses mahus tegutsevatel toidukäitlejatel, kellel puudub toidu valdkonna hariduslik taust, kes tegutsevad ajutiselt või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas. Toiduohutuse nõuete alaseid teavitustegevusi jätkatakse 37 pikaajalise teadmusiirde programmi kaudu ning lisaks on plaanis arendada toiduohutuse alased e-koolitusmoodulid, mis võiks aidata eelkõige alustavatel toidukäitlejatel tõhusamalt tagada toiduohutust. Programmi tegevusse panustavad teenused Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM (toiduohutuse poliitika kujundamisega), PTA (toiduohutuse järelevalve ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega) ning LABRIS (toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega). 6.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 265 265 265 265 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, 33 797 45 000 50 000 50 000 50 000 t (2020) Sordilehte võetud sortide arv 746 840 840 840 840 Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 100 500 100550 - - loomade arv (2020) 6.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus Maakasutuse programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 66 093 67 875 67 862 67 838 67 751 aastas (ha) Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja olemas on potentsiaal põllumajandusliku maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine ning mulla ehitistega (rajatised, hooned) katmine, mis viib põllumullad põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks (hinnanguliselt 1000 hektarit aastas). Samuti on Eestis viljaka mullastikuga põllumajandusmaa kaitse ebapiisav ning muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik ebapiisav. Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindalast (u 2,3 miljonit hektarit). Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh 38 metsamajandamise hea tava järgimise põhimõtteid, noorendike hooldusraiete, metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamise olulisust. Natura 2000 alade maismaa pindala on 724 260 ha, lisaks on 22 188 ha erametsamaal väljaspool Natura 2000 ala looduskaitselisi piiranguid. Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele osaliselt saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Programmi olulisemad maakasutuse ülesanded on järgmised:  kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse17 ja töötada välja asjakohane infosüsteem;  tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid;  rakendada Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura 2000 aladel);  seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi. Nende tegevuste tulemusena:  väärtuslikku põllumajandusmaad on kajastatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ning üldplaneeringutes on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste põhimõtted;  Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik ja tulemuslik kasutamine. Looduskaitseliste piirangutega (nii Natura 2000 alad ja väljaspool Natura 2000 ala) erametsamaadel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodne seisund on tagatud ja erametsaomanikele on toetusega osaliselt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu;  põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed, mis on vajalikud maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. Programmi tegevusse panustavad teenused Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat maakasutuse valdkonnas. Olulisemad teenused METK poolt on riikliku mullaseire teostamine, väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate koolitamine ja laboratoorsete analüüside teostamine. PRIA kaudu makstakse erinevaid metsandustoetusi. 6.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. 17 Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu tegevuses 39  Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Kuivendatud maatulundusmaa 1 384 536 1 396 300 1 397 300 1 400 000 1 400 000 pind (ha) Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021. a seisuga 637 011 ha) ja metsamaa (01.01.2022. a seisuga 747 525 ha) sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk suureneb ligi 18% ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Samuti hakkab enam esinema põuda. Senised toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist pidurdada ja vähesel määral kaasajastada maaparandussüsteeme, kuid see ei ole küllaldane, et suurendada nende vastupidavust tuleviku ilmastikuriskidele. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda samuti piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad hea kuivendus- seisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevaid investeeringuid. Kitsaskohaks on ebapiisav maaparandusseire, mis ei anna piisavat ülevaadet maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ega kuivendusseisundi muutusest. Samuti mõjutab maaparandussüsteemide seisukorda see, et maaomanikud ei ole teadlikud maaparandussüsteemide paiknemisest ega korrashoiu ja ühistegevuse vajadusest, sest maaparandussüsteemid on suured ja mitme maaomaniku omandis. Üha rohkem hakkab valdkonna arengut sh projekteerimise, ehitamise ja järelevalve tegemise kvaliteeti negatiivselt mõjutama erialase kompetentsi ja järelkasvu vähesus. Riiklikud maaparandusregistrid (sh kaardikihid) vajavad süsteemset arendamist ja täiendamist, et vastata paremini teenuse tarbijate ootustele ja vajadustele ning tehnoloogilisele arengule. Selleks, et tagada programmi eesmärkide täitmine, on vaja:  rakendada maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks;  arvstada senisest enam kliima-ja keskkonnaeesmärkide ning ühiskonna ootustega maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja abimeetmete rakendamisel;  lihtsustada maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse;  parandada teavitustegevusi maaparanduse valdkonnas, milleks üheks väljundiks on maaparandusseaduse ja selle õigusaktide ajakohastamine;  parandada kättesaadavust maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalsele andmebaasile ja edendada PTA arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab suurendada maaparandusalast teadlikkust ja lihtsustab maaparandussüsteemide tehniliste andmete ja kooskõlastuste saamist PTAst;  täpsustada maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed kuivendatud põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta. Tulemuste saavutamist võib mõjutada maaparandustoetuse rakendamata jätmine Euroopa Liidu programmiperioodil (2023–2027) ja tegevusteks vajalike ressursside nappus. Programmi tegevusse panustavad teenused 40 Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat maaparanduse valdkonnas. PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemist ja maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet. PRIA kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidmist ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist. 6.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Sertifitseerimise läbinud partiide 95 90 95 95 95 suhtarv, % Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide 95 90 90 90 90 arvust, % Tuulekaeraga saastunud pind, ha 132 275 150 000 149 000 149 000 110 000 Paljundusmaterjali tootmisega 315 300 300 300 300 tegelevate ettevõtete arv Uute Eestis aretatud ja sordilehte 2 3 3 3 3 võetud sortide arv aastas Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 100 95 95 95 95 kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte, kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. Eesti sordilehes oli 2022. aastal 767 sorti, neist Eestis aretatud põllukultuuride sorte 60, köögiviljakultuuride sorte 26. Lisaks on sordilehes 10 Eesti säilitussorti. Puuviljasorte oli sordilehel 338, neist tuntud puuvilja-marjakultuuri sorte 251 ning Eestis aretatud ja registreeritud puuviljakultuuride sorte 87. Sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist. Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle. 41 Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte katsetatakse METK-s. 2022. aastal oli majanduskatsetes kokku 175 sorti, millest 83 talisorti ja 92 suvisorti 13st erinevast taimekultuurist ning neist omakorda 37 standardsorti. Kuigi sortide katsetamine on oluline kliimatingimustesse sobivate sortide arvu suurendamiseks, on teiseks mõjutavaks teguriks õige standardsortide valik ning laiem teave põllumajandustootmises kasutatavate sortide kasutamise kohta. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. 2022. aastal esitas 102 seemnetootjat taotluse 1408 seemnepõllu põldtunnustamiseks kogupinnaga 14 547 ha. 2021. aasta seemnesaagist tootis 77 ettevõtet kokku 27 295 tonni sertifitseeritud seemet. Seda on võrreldes 2020.aasta seemnesaagiga 6319 tonni võrra vähem. Terviljaseemne kogus vähenes peamiselt tingituna ebasoodsamatest ilmastikutingimustest (kuum ja kuiv). Seemne pakendajaid on taimetervise registris kokku 143. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2022. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis 95%-ni. Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning 55 puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne üheks sambaks on põldtunnustamine. Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise küsimus on jätkuvalt oluline ja vajab tähelepanu nii seemnetootmises kui ka tavatootmises. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu). Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind 156 173 ha, 2021. aastal 132 275 ha ja 2022. aastal 111 602 ha. Alates 21. märtsist 2023 on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest välja jäetud tuulekaera tõrjeabinõude sätted ning riik ei kontrolli edaspidi nende sätete täitmist. Lisaks tuleb jätkuvalt tõsta tootjate ja kauplejate teadlikkust ELi taimetervise määrusest tulenevatest nõuetest. Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele vastamine (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnikate kasutuselevõtt (ja selle lubamine konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnikate arengutega kaasas käimiseks tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. Programmi tegevusse panustavad teenused Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimsepaljundusmaterjali valdkonnas. PTA tegeleb seemnete sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamisega. Olulisemad teenused METK poolt on seemnete kvaliteedi määramine, 42 seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine, geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ning põllumajanduskultuuride sordiaretus. PRIA kaudu toetatakse kohalike taimesortide kasvatamist. 6.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti): Eesti hobune 2610 2630 2640 2640 2650 Eesti raskeveohobune 360 360 360 360 360 Tori TA 615 615 615 615 615 Vana-Tori 32 33 34 35 36 Eesti maatõug 909 910 915 920 925 Kihnu maalammas 950 960 970 980 990 Eesti vutt (individuaaljõudluses) 3714 3750 3770 3790 3800 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat juriidilist isikut, neist kaks veiste, kolm lammaste, üks sigade ja kuus hobuste aretusega tegelevat aretusühingut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide aretusega tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti Vutt. Aretusühingutele maksti 2022. aastal aretustoetust 4 548 500 eurot tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast ÜPP toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Aretustoetuse praegune tase on hea ning see võimaldab aretusühingutel teha nende poolt aretusprogrammis ettenähtavaid tegevusi. Riigiabi reeglite kohaselt on lubatud hüvitada kuni 100% tõuraamatupidamise kuludest ning kuni 70% jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kuludest. Aretustoetuse üldsummat küll suurendati, kuid see vajab siiski pidevat tõstmist seoses kõigi hindade tõusuga. Kuigi põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on järelevalveasutusel kahtluse korral kohustus teostada põlvnemise tuvastamise ekspertiise laboratoorselt, siis praeguse ajani ekspertiiside tarbeks raha eelarvesse ei ole planeeritud ning neid tellitud ei ole. PTAle tuleb 43 planeerida ressursid põlvnemise tuvastamise laboratoorsete ekspertiiside tellimiseks, kuna see on vajalik väljastatavate põlvnemistunnistuste täiendava usaldusväärsuse tagamiseks Tõuloomade sisseost ei kata tõuaretuse vajadusi, mis seab kahtluse alla eesmärgipärase aretuse suutlikkuse. Riigi antav toetus aretusloomade ostmiseks parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali. Tõuloomade importi ei ole võimalik toetada aretustoetusest, kuna seda toetust on aretusühingutel lubatud kasutada vaid tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning sama teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele. Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid. Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamine on toimumas ning see peaks valmima 2023. aasta jooksul. Tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Uuringud ohustatud tõugude loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamise osas tuleb läbi viia kõigi nende tõugude osas. Programmi tegevusse panustavad teenused Mitmekesise tootmise võimaldamiseks põllumajanduses kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja põllumajandusloomade aretustoetust. 6.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Põllumajandussektori tootmisteguritulu 9718 94 95 96 97 tööjõu aastaühiku kohta võrreldes ELi (2021) keskmisega (3 a liikuv keskmine), % Mahetootjate lisandväärtus aasta 28 611 29 000 30 000 31 000 32 000 tööjõuühiku kohta, € 18 Eurostat seisuga 13.11.2022, Eesti võrdluses EL27 keskmine 44  6.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime valdkonna eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Põllumajandussektori netolisandväärtus 27 963 28 284 28 991 29 716 30 205 tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN) Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja 37 664 36 200 37 300 38 200 38 900 kohta Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme (Joonis 3). Joonis 3. Põllumajandussektori lisandväärtus faktorhinnas 3 aasta keskmisena võrdluses Euroopa Liidu keskmisega Andmed: Eurostat, seisuga 13.12.2022 Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset. Toiduainetööstus on põllumajandustootjate jaoks olulise tähtsusega, kuna pakub neile võimalust oma toodangu turustamiseks ja toodangule lisandväärtuse andmiseks. Eesti 45 toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on viimase kümne aastaga enam kui kahekordistunud ( 2011.a 411 ettevõtet; 2021.a 974 ettevõtet). Toiduainetööstuse ettevõtetest ~80% moodustavad väikesed, alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Vaatamata suurele ettevõtete arvule annavad mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja lisandväärtusest. Samas üle 100 töötajaga ettevõtted moodustavad vaid ~4% toiduainetööstuse ettevõtetest, kuid annavad üle 60% müügitulust ja lisandväärtusest. Kasvanud nõudlus mahetoodete järgi on iga aastaga suurendanud ka mahetöötlejate arvu (2022. aastal 193 töötlejat). Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Sellest tulenevalt on väga oluline jätkuv investeerimine tootmise moderniseerimisse. Viimastel aastatel on toiduainetööstuste tööviljakus aasta-aastalt kasvanud. 2022. aastal loodi 37 664 tuhat eurot lisandväärtust töötaja kohta, mida oli kümnendiku võrra enam võrreldes eelmise aastaga. Vaatamata tööviljakuse kasvule pole seni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. Viimased Eurostatis avaldatud tööviljakuse andmed kajastavad 2020. aastat, mil Eesti toiduainetööstuses loodud lisandväärtust töötaja kohta jäi 34% madalamaks EL riikide keskmisest (2015. a -37%). Lähiriikidega võrreldes oli tööviljakus ~2 korda madalam kui Soomes ja Rootsis, kuid Leedu ja Lätiga võrreldes oli see näitaja kõrgem, vastavalt 17% ja 51%. Investeeringud uutesse tehnoloogitesse suurendavad ettevõtete efektiivsust ja vähendavad tööjõu vajadust. Kuigi toiduainetööstuste ettevõte arv on kiiresti kasvanud, siis töötajate arv on viimase kümnendiga jäänud enam-vähem samale tasemele ( 2021. a 14 475 tööga hõivatut, võrreldes 2011. aastaga +5%). Toiduainetööstuses on tegevusalasid, nt pagaritööstus, lihatööstus, kus kasutatakse siiski veel palju tööjõudu. Jätkuv investeerimine ja ettevõtete moderniseerimine leevendab viimastel aastatel Eestis aina teravamaks muutunud kvalifitseeritud tööjõu nappust. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väiksed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad. Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalamana ELi keskmisest. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 70% ELi keskmisest). Kuna põllumajandustootmise ja ka toiduainetööstuse investeeringud on turuolukorra muutustele reageerimiseks liiga jäigad, ei suuda nad kuigi kiiresti tootmissuunda turul toimuvatele muutustele reageerimiseks ümber kujundada. Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Investeeringutoetustega aidatakse kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele, keskmise suurusega ettevõtjate ja 46 suurettevõtjate arengule ning koostöös tehtavatele ühistulistele investeeringutele. Oma toodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. Töötlejate ja tootjate omavahelise koostöö suurendamiseks, struktuursete muutuste toimumisele kaasa aitamiseks ning investeeringute laiema mõju tagamiseks sai 2017. aastal taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust suurprojektide elluviimiseks. Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust suurprojektide elluviimiseks määrati ühele ettevõtjale summas 15 miljonit eurot. Investeeringu tulemusena valmib uus ühistuline piimatööstus. Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate sektorite toetamiseks on Eestis rakendatud ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi loomakasvatus- ning taimekasvatussektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses. Ka koolikava toetus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede, panustab muu hulgas põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks. Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse investeeringutoetuse nagu põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse paranemine, väikeste põllumajandusettevõtjate arendamine, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus nii mikro-, väikeettevõtjatele, keskmise suurusega ettevõtjatele kui ka suurettevõtjatele. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena rakendatakse koolikavade toetust, toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse järelevalvet turukorralduse üle. 6.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus Põlvkondade vahetuse valdkonna eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus 17 17 17 17 17 põllumajanduslikes majapidamistes, % Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis. Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab 47 otseselt probleemidele põlvkondade vahetuses (Joonis 4). Seega on vajalik tuua noori põllumajandussektorisse põlvkondade vahetuse soodustamisega. Üks võimalus on soodustada põlvkondade vahetust meetmetega, mis aitavad noortel sellesse valdkonda suunduda, tagada nende hoidmise sektoris ning edendada nende kestlikku arengut. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema toetusmeetme eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. Täiendavalt kavandatakse (ReM) noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammi, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist ning mida plaanitakse rakendada alates 2024. aastast. Joonis 4. Alla 40-aastate ja üle 65-aastaste juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistest Allikas: Eurostat (2020 Farm Structure Survey), SA (2020 põllumajandusloendus) Programmi tegevusse panustavad teenused Olulisemad teenused on põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine (ReM), mida rakendatakse ka PRIA teenuste kaudu (rakendab toetusi). 48  6.5.3. Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Netolisandväärtus faktorhinnas aasta 19 536 17425 18000 18550 19 000 tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv keskmine EAA alusel) Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha 0 4 4 4 4 arv põllukultuuride pinnast % Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja poliitikariskid. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist. Eriti ohtlike loomataudide loetelus on kokku 16 haigust, sealhulgas Eestis mets- ja kodusigadel tuvastatud sigade Aafrika katk. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Alates 2015. aastast oleks põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta negatiivne19 (Joonis 5). Normaalsete riskidega, millel ei ole ulatuslikku mõju, tuleb tegeleda põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus. Kindlustatavate riskide maandamisse panustavad ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turukorraldusmeetmed ning ka saagi, loomade ja taimede kindlustamine. 19 2022 aasta esialgsetel andmetel (SA seisuga 31.03.2023) oli ettevõtjatulu 206 mln €, ilma toetusteta -68 mln € 49 Joonis 5. Põllumajandussektori ettevõtjatulu koos ja ilma toetusteta 2005–2021, mln eurot Allikas: Statistikaamet, seisuga 13.12.2022 Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis põhisissetulekutoetust kasutatava põllumajandusmaa kohta. Põhisissetulekutoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2023. aastal 13 145 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2023 jõudnud 980 202 hektarini. Planeeritav toetuse määr 2024. aastal on 109 eurot hektari kohta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või põllumajandustoodang on hävinenud või saanud olulisel määral kahjustada. Saagi ning loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides. Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Programmi tegevusse panustavad teenused Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (rakendab toetusi) ja PTA teenuste kaudu. 1.1.1. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö Ühistegevuse ja koostöö valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. 50  Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 73 108 109 109 109 Põllumajandusühistutesse koondunud 32 22 22 22 22 põllumajandustootjate osakaal FADNi põllumajandustootjate üldkogumist, % Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni ning riskid kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile. Kaubavooge vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka lühikesed tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne). Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel arendamisel on takistuseks põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevuskompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Endiselt on probleemiks ettevõtjate vähene ühistegevuse kogemus ja traditsioonide puudumine. Põllumajandussektoris on alates 2013. aastast registreeritud üle 50 uue tulundusühistu, tunnustatud 38 tootjarühma ja üks tootjaorganisatsioon. Tootjarühmad koondavad üle 150 põllumajandustootja ning tunnustatud riiklike kvaliteedikavadega on 2022. aasta lõpu seisuga liitunud 73 põllumajandustootjat. Lühikese tarneahela edendamisele suunatud toetusest on kasu saanud 29 tootjaid koondavat liitu ja ühistut. Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul, mis saavutatakse mitme erineva toetuse rakendamise abil: tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. 51  1.1.2. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi valdkonna eesmärk ja oodatav tulemus: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2022) ) ) ) (2027) Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 27 20 22 26 29 kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses algtasemega (2018)20, % Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad 61 75 75 75 75 osta kodumaist toidukaupa , % Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 78 14 16 19 21 toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018)21, % 2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022- 2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka välisriikides. Toidusektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii sise- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada Eesti toidu kuvandi arendamisse, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse erinevate toetusmeetmete abil. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab 200-300 miljoni euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul. Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks teistesse riikidesse (Joonis 6). 20 2018. a algtase 396 400 00 eurot. 21 2018. a algtase 867 500 000 eurot. 52  2303 2 500 2017 1 785 1 620 1 631 2 000 1 546 1 542 1 490 1 507 1548 1 474 1 443 1 402 1 419 1 366 1 246 1 207 1 182 1 154 1 079 1 134 1 082 1 500 1 121 1 038 868 867 845 847 831 778 1 000 500 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 -201 -261 -265 -268 -500 -283 -286 -310 -359 -361 -392 -1 000 Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import Defitsiit Joonis 6. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus Eestis 2013–2022, mln € 22 Allikas: Statistikaamet Madal töötlemisvõimekus avaldub selgelt tegevusalade kaupa ― Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete netoimportija; elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ajas järjepidevalt kasvanud tänu ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingutele ja riigi poolt avatud sihtturgudele, samas pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki ― Soome, Lätti ja Leetu. Tooraine suurem kohapealne väärindamine annab ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele. Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi jaoks tähendab kodumaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid, erinevalt toorainest, mis müüakse börsikaubana. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides. Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks alustas 2021. aastal toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mis kestab 2024. aasta kevadeni. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate 22 Avaldatud 10.07.2023 (SA) 53 ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Samuti panustab ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamisse turuarendustoetus, mis võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel, välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks. Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tarneahelas tootjate positsiooni parandamisel. 2022. aasta seisuga on Eestis tunnustatud kaks riiklikku kvaliteedikava ― „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“―, mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele. Lisaks on registreeritud kaks Euroopa Liidu geograafilise tähisega toodet ― piiritusjook Estonian vodka ja kohupiimajuust sõir. Alates 2016. aastast saab Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetust. Kuigi seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi pigem tagasihoidlikult kasutatud, on oluline toetada kvaliteedikavade arendamist, julgustada tootjaid kvaliteedikavadega ühinema ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Kvaliteedikavade toetamine on oluline tegevus ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tõsta nende teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine. Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse. Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedigarantii. Seda peab toetama tõhus järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Samuti ei saa globaalses majandustegelikkuses eksport areneda liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut. Eesti toit on hinnatud, kui selle järele valitseb kodu- ja välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel, ning kogu tarneahelas saadakse toidu ja teiste saaduste eest õiglast hinda, mis ühtlasi tagab ahela kõikidelee lülidele piisava sissetuleku. Programmi tegevusse panustavad teenused Eesmärgi saavutamisel on ReM-i roll poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine) ja PTA (turgude avamine) tegevuste kaudu. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning Eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse erinevaid toetusmeetmeid (nt turuarendustoetus, toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, kvaliteedikavade teavitamis- ja müügiedendamise toetus), ning avatakse uusi eksporditurge. Seatud eesmärkide saavutamisel on võtmetähtsusega ka ReMi roll koordineerida tegevusi erinevate ministeeriumit 54 e ja sektori esindusorganisatsioonide vahel, sest oma tegevustega panustavad toidusektori konkurentsivõimesse erinevad osapooled ning seetõttu on oluline tagada tegevuste ühtsus, seostatus ja sünergia. Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlauad. 1.1.3. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Mõõdik Algtas Sihttas Sihttas Sihttas Sihttas e e (2024 e (2025 e (2026 e (2027 (2022) ) ) ) ) Tunnustatud ettevõtete arv 2398 2400 2400 2400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 9 12 15 15 15 regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%) Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2022. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2046 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja 23 3872 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus. 2022. aastal oli 61% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera ja nisu, kaunviljadest põlduba ja põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning kanepit. Maheloomakasvatusega tegeles 2022. aastal 1126 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja lambaid. Mahepiimalehmade arv oli 2022. aastal 1908, võrreldes 2021. aastaga vähenes see 2%, mis moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust, aga praegu on suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle minna. Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda oli 2022. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 491. Eesti mahetoodete eksport vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2021. aastal mahetooteid ligikaudu 29 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid lasteasutuste toitlustamisel. Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste 55 suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2022/2023 õppeaastal on mahetoitu pakkuvate haridusasutuste arv suurenenud 107-ni. Järgnevatel aastatel tuleb toitlustamise valdkonnale jätkuvalt tähelepanu pöörata. Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Programmi tegevusse panustavad teenused Olulisemad teenused on ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. 1.2. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine 1.2.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi 26,65 27,76 27,76 27,76 27,76 noorte üldarvus, % (Statistikaamet, RV0240) Maapiirkonnas töötavate inimeste arv 189 põhitöökoha asukoha alusel 189 000 189 000 189 000 189 000 000 (Statistikaamet, TT210) Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates 27,8 27,4 27,4 27,4 27,4 põhitöökoha asukoha alusel, % (Statistikaamet, TT210) 56 Maaelu ja kohalik kogukond Maaelu ja kohaliku kogukonna valdkonna eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. “Maaelu ja kohalik kogukond“ sisaldab kolme alamtegevust, mis on järgmised.  Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks.  LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva lähenemisviisi rakendamine.  Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ÜPP võrgustik) tegevused, näiteks kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD/LEADER) meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine Euroopa ÜPP võrgustiku (EU CAP network) töös. Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade saadavus, sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, elu- ja ettevõtluskeskkonna hea ja ligitõmbav kuvand, vajaduspõhiste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Maa- ja rannapiirkonna arengu puhul on olulisteks näitajateks maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja tööhõive määr (Joonis 7). 200 28% 30% 27% 180 24% 22% 22% 22% 25% 160 21% 20% 20% Hõivatud, tuhat 140 20% 120 100 15% 179,6 189 162,2 150,6 147,6 147,6 145,8 144,7 80 134,3 132,2 130,8 126,3 10% 114,8 60 99,4 99,1 93,1 91,3 90,7 40 5% 48,5 47,4 46,8 45,3 45,3 43,2 33,2 35,6 39,1 20 0 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2022 Maapiirkonnas töötavate inimeste arv sh maapiirkonna elanikud sh linnapiirkonna elanikud Osakaal kogu hõivatute arvust Joonis 7. Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osakaal kogu hõivatute arvust põhitöökoha asukoha alusel. Allikas: Statistikaamet, TT234 Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Maamajandus on kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule (Joonis 8) ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule. Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem, kui sinna sisenevate noorte 57 arv. Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. 7 290 Töötlev tööstus 17 038 9 073 Kaubandus ja mootorsõidukite remont 46 914 Haridus 9 541 Ehitus Avalik haldus ja riigikaitse 14 562 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 15 245 34 762 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Veondus ja laondus 15 698 Haldus- ja abitegevused Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 23 000 17 354 Majutus ja toitlustus 21 303 Muud valdkonnad Joonis 8. Hõivatute arv maapiirkonnas tegevusalade kaupa 31.detsember 2021 Allikas: Statistikaamet, RL21147 Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka LEADER meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. Sarnaste meetmetega on plaanis jätkata ka perioodil 2024―2027. Riskid, mille maandamisega tuleb tegeleda maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuste puhul, on peamiselt seotud prognoositud tulemuste saavutamise tagamisega, toetatavate projektide sisulise hindamisega ja tegevuste suunamisega olulist mõju loovale sihtrühmale. LEADER-lähenemise eelisteks võrreldes sekkumistega, kus eesmärgid ning suunad määratakse ühiselt kogu rakenduspiirkonnale, on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlike eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid, võimalused) parem arvestamine. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 kohalikku LEADER tegevusrühma (Joonis 9), mille tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna. 58 Joonis 9. LEADER tegevusrühmad Maamajanduse jõukuse tõstmiseks arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja- tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse, töökohtade loomise ning muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. LEADER-lähenemise puhul on oluliseks läbipaistvus nii taotlemisel kui ka hindamisel. Tänu pikaajalisele rakendamisele (läbi mitme programmiperioodi) on kohalikel tegevusrühmadel olemas kompetents piirkonna eripärade rakendamisel, strateegiate koostamisel, ettevõtjate ja organisatsioonide nõustamisel ning abistamisel piirkonna arendamisel. Tänu eeltoodule on LEADER meede rakendunud edukalt. 2022. aasta lõpu seisuga on kasutatud 88% Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014―2020 raames planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 73% planeeritud eelarvest. Valminud on ka uued strateegiad, mille rakendamine järgnevatel aastatel toimub. LEADER lähenemise kaudu arendatakse tegevuspiirkonnas erinevaid sektoreid (ligi pooled toetuse saajatest tulevad kolmandast sektorist). Piirkonna arendamisel on tähtsal kohal inimeste kaasamine ning koostöö ― ligi 70% senistest LEADER toetuse saajatest on esmakordsed toetuse saajad. Lähtudes kohaliku arengu strateegiast on täiendavalt võimalik suunata rahalisi vahendeid tegevuspiirkonnas valukohaks olevatesse valdkondadesse ning samuti ka piirkonna mootoriks olevatesse tegevustesse. Seda näitab ka olukord, kus 56% heaks kiidetud projektidest on defineeritud kui piirkondliku eripära projektid. Kohalikku elu viivad edasi just piirkonnas tegutsevad väikesed ettevõtted. Tänu LEADERile on paljud neist saanud tuge, et edendada ja laiendada enda tegevust. Ligi 70% toetust saanud ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad maapiirkonnas töökohti. 59 ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Finantsinstrumentide kaudu saab toetada erinevate arengueesmärkide saavutamist ning tagasi laekuvat raha saab uuesti kasutada investeeringute tegemiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus- ja toiduainesektoris ning maamajanduses. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Kapitalile ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige krediidiasutuste tegevuse maksimaalsest optimeeritusest, st võimalusel tegelevad nad võimekate klientidega, kes tegutsevad majanduse mõttes olulise mahuga ja stabiilses ettevõtlusvaldkonnas. Pankadel on suuremates majandusvaldkondades paremad teadmised turutrendidest, seega suudavad nad riske paremini hinnata, mis omakorda väljendub madalama riski tõttu intressi suuruses. Tulenevalt laenutoote madalatest intressimääradest, ei ole krediidiasutused väga altid võtma lisariske, mistõttu on neil selged nõuded (kasumlik tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata jätmisel kliendile laenu ei väljastata. Tavaliselt on pikaajalise ärilise ajalooga ja väärtuse poolest paremate tagatistega suurettevõtted. Negatiivses võtmes mõjutab eeltoodu eelkõige alustavaid ettevõtteid, millel on lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad tagatised pangalaenu saamiseks, ning kasvavaid ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad annavad seda pigem ulatuses, mida ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad. Need ettevõtted võivad vajada vastavalt ettevõtluse iseloomule, kas riskikapitali investeeringuid, laene või tagatisi. Kapitalile ligipääsu piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti loovate alustavate ettevõtete puhul. Finantsinstrumentide rakendamine on läinud plaanipäraselt. Kuid turutõrge vastavates sektorites on tunduvalt suurem kui finantsinstrumentide rakendamiseks kavandatud eelarvelised vahendid. Seega on oluline jätkata finantsinstrumentide rakendamisega ka ÜPP 60 strateegikava raames, toetades ettevõtteid täiendavalt digi- ja rohepöörde elluviimisel. Ettevõtjate huvi ja vajadus on finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen) vastu olnud senini suur ning täiendavalt on planeeritud rakendada ka käibekapitali laenu, mis võimaldab lahendada lühiajalisi või sesoonsusest tekitatud takistusi kapitali leidmisel. Finantsinstrumentide rakendamisel on riskiteguriks välja laenatud raha tagasilaekumine. Programmi tegevusse panustavad teenused Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning vastavate toetusmeetmete välja töötamine. 2. Programmi juhtimiskorraldus Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkonda „Tõhus riik“ (regionaalareng ja maaelu), „Keskkond“ (Natura 2000) ja „Tervis“ (ohutu toit) ning „Ettevõtlus ja innovatsioon“ (koostöömeetmed). Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programmi koostamist ja täitmist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Programmi kinnitab regionaalminister käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Regionaal-ja 61 Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2024―2027. Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. 62  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 6 Programmi „Ühistransport 2024‒2027“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve PROGRAMM Ühistransport Kulud 130 485 226 126 385 842 134 689 013 136 189 667 sh välistoetused ja - - - - kaasrahastus, € Investeeringud 50 000 50 000 20 000 - Mitterahalised kulud 16 396 16 396 16 396 16 396 MEEDE Ühistransport Kulud 130 485 226 126 385 842 134 689 013 136 189 667 sh välistoetused ja - - - - kaasrahastus, € Investeeringud 50 000 50 000 20 000 - Mitterahalised kulud 16 396 16 396 16 396 16 396 Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Kulud 130 485 226 126 385 842 134 689 013 136 189 667 sh välistoetused ja - - - - kaasrahastus, € Investeeringud 50 000 50 000 20 000 - Mitterahalised kulud 16 396 16 396 16 396 16 396  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 5 ÜHISTRANSPORDI programm 2024–2027 Sisukord 1. Programmi üldinfo .............................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava............................................................. 5 Ühistransport ja siseriiklik regionaalne reisijatevedu ............................................................. 7 Ühistranspordikorraldus ......................................................................................................... 8 4. Olulised tegevused ............................................................................................................ 11 5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .................................................................... 11 5.1 Meede – Ühistransport .............................................................................................. 11 6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine ......... 12 7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................... 14 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Transport Tulemusvaldkonna Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele eesmärk ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava/ Programmi nimi Ühistranspordi programm 2024-2027 Programmi eesmärk Ühistranspordi parem organiseerimine, s.h tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise; targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise; ühistransporditranspordisüsteemide omavaheliste ühilduvuste ja nutikate lahenduste kasutamise. Programmi periood 4 aastat Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad Transpordiamet (oma valitsemisala asutused) 2. Sissejuhatus Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK) üldeesmärgist: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kaks programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Ühistranspordi2 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. 1 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 2 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 3 Tulemusvaldkonna programmipuu: TUV TRANSPORT (TULEMUSVALDKO ND) TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAM ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM PROGRAMM M (regionaalminister) (kliimaminister) MEEDE TRANSPORDI KONKURENTSIVÕIME ÜHISTRANSPORT PROGRAMM I Raudteetra Veetransp Õhutrans Maanteetra Keskkonnah ÜHISTRANS- Ohutu ja PORDITEENU TEGEVUSED nsporditari orditarist porditaris nsporditari oidlikku säästlik SE stu u tu stu liikuvust transpord ARENDAMINE arendamin arendami arendami arendamine soodustav isüsteem JA e ja ne ja ne ja ja linnakeskko SOODUSTAMI korrashoid korrashoi korrashoi korrashoid nd NE d d Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (edaspidi ka ReM). Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, strateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ 3, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse4 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi5 aluspõhimõtetega. Transpordi tulemusvaldkond panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega6 korraldatakse senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 4 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 5 https://www.kul.ee/media/60/download 6 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 4 Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad Rahandusministeeriumilt üle Regionaal-ja põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile ja ligipääsetavuse koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, siis sellest tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldatakse ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on edaspidi transpordi tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi. Samas on nii tulemusvaldkonna, programmi kui ka meetme mõõdikuid korrastatud TLAK-i ja „Eesti 2035“ mõõdikutega vastavaks. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Ühistranspordi programmi eesmärgiks on eelkõige ühistranspordi parem organiseerimine, s.h tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise; targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise; ühistransporditranspordisüsteemide omavaheliste ühilduvuste ja nutikate lahenduste kasutamise. Tabel 1: Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022) (2024) (2025) (2026) (2027) Ühistranspordiga tööl käivate 16.90% 18.00% 18.520% 19.20% 20.00% liiklejate osakaal, % Ühistranspordiga liiklejate 20.50% 22.00% 23.00% 25.00% 28.00% osakaal linnapiirkondades, % Oluline on välja tuua, et ühistranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK mõõdikusse „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“. Reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise eest vastutab regionaalminister (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega) läbi ühistranspordi programmi rakendamise. Lisaks liiguvad Regionaalministeeriumi vastutusalasse ka eelnevalt kehtinud transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi meetme 2. programmi tegevuse 2.1 mõõdikute planeerimise ja täitmise kohustus. Tabel 2. programmi eelarve Eelarve kulude jaotus 2023 2024 eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 5  Programmi Ühistransporditeenuse 59 512 812* 130 485 126 385 134 689 136 189 tegevus arendamine ja 226 842 013 667 soodustamine *Kajastab vaid 2023.a juulist üle tulnud vahendeid seoses valdkonna liikumisega Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumisse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele. Täiendavad vahendid ühistranspordile vastavalt 2024. a riigieelarve Lisa 5 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise kohta on kajastatud järgmises tabelis: Ühistranspordi valdkond panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise. Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2022.aastal:  2022. aastal sai Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programm Euroopa Investeerimispangalt ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu. 2022. a toimus kaks väljamakset, summades 9,06 mln eurot ja 22,997 mln eurot. Programmiga kinnitati muuhulgas elektrilise parvlaeva ja Elroni kümne täiendava elektrirongi hankimine.  Alates 1. aprillist 2022. a võeti kasutusele uued Põhja-Eesti 30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike ühe piletitootega nii Tallinnas kui ka Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). See on oluline samm selles suunas, et inimestel ei oleks ühistranspordi kasutamisel piire, vaid nad saaksid seda teha erinevate transpordiliikide üleselt.  Nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutamise planeerimissüsteemid on välja arendatud. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.  Sõlmiti leping kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamiseks ning teostati esimene makse rongide eest summas 13 607 017 eurot.  2022. aastal tuli liiniveo mahule juurde 8% (s.o 3 832 tuhat km7) maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu.  Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva8 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning Laev valmib 2026. aastaks. 2023. aasta märtsis valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeirumi (praegu Kiimaministeeriumi vastutusalas) tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“, mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt: liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni 160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti 7 Ligi 80% maakondlikku bussiliiklust teenindavatest bussidest on nooremad kui kümme aastat ja nendest omakorda 17% on keskkonnasõbralikud gaasibussid. Allikas: https://www.transpordiamet.ee/bussiliinid 8 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“. 6 valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Ülemistele. Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk 2035. aastal on 20 miljonit aastast rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi9. Rongiliikluse atraktiivsust ja kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal suurim. Olulised on nii rongi- kui ka bussiliikluse omavaheline sidumine, aga ka üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine. Jätkuvalt on fookus ka regionaalsete (Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu) lennujaamade efektiivsusel, aga ka piirkondade sotsiaal-ruumilise eraldatuse vähendamisel igapäevaste lennuühenduste tagamiseks saartel. 28. märtsil 2022. a taasavati peale COVID-19 pandeemiat lennuliiklus Tartu ja Helsingi vahel, mis vedaja otsuse tõttu sügisel siiski peatus. Tartu linn otsib omavahendeid lennuliini taaskäivitamiseks. Hooajaliselt alustas 5. mail 2022 tööd Pärnu−Helsingi liin ning 25. juunil 2022 Pärnu−Stockholmi lennuliin. Talvehooajal on Pärnu lennujaamast lennuühendus Ruhnuga. Ühistransport ja siseriiklik regionaalne reisijatevedu Seoses Covid kriisiga vähenes ühistranspordi kasutus, kuid samal ajal tõusis kodust töötamise osakaal. Ühistranspordi osakaalu langust on 2020–2022 aastatel mõjutanud eelkõige COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud liikuvusmustrite muutumine. Säästvate liikumisviiside (jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga sõitjad) osakaal on viimase aasta jooksul küll veidi kasvanud (34%- lt 2021. a kuni 34,4%-ni 2022. a), kuid ühistranspordiga igapäevaselt liikujate osakaal ja sõitjate koguarv pole taastunud pandeemia eelsele tasemele. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 2022. a 58,1%-ni tööle liikumistest, mis näitab, et autostumise trend jätkub ning ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud. Praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täideta. Lisaks mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.10 9 Vältimatud parendused taktgraafikute töökindluse tagamiseks oleksid: Liiva–Saku kaheteelise raudteelõigu rajamine, Kiisa–Rapla lõigul kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, parendused Raasiku (160 km/h), Kehra (160 km/h, tupiktee) ja Balti jaamas (1. tee jagamine kaheks sektsiooniks), Tapa jaama idapoolse kõriku ümberehituse ära jätmine ning selle asemel väiksemahuline keskkõriku ümberehitus laugpöörmete paigalduseks, Kaarepere piirkonna kaheteeline lõik, Taevaskoja ooteplatvormi pikendamine. Parendused rongiliikluse atraktiivsuse ja kättesaadavuse tõstmiseks oleksid: Kristiine terminali ja Avala peatuskoha rajamine, Kopli linnaraudtee rajamine ning linnarongi käivitamine, Edelasuunal raudtee õgvendamine, et tõsta sõidukiirused kuni 160 km/h, Haapsalu raudtee valmimisel kontaktvõrgu uuendamine, raudteetrassi õgvendamine ja kiiruste tõstmine Keila–Riisipere vahel, Tartu–Valga raudtee elektrifitseerimine. Tapa–Narva raudteeliini parendused oleksid: kaheteelise raudteelõigu taastamine Oru–Vaivara vahel, Jõhvi peatuse nihutamine bussijaama juurde, „Energia“ peatuskoha rajamine Narva lääneossa, Kagusuuna raudteedel kiiruste tõstmine ning perroonide asukohtade korrektuurid, Läänesuuna raudteel kiiruste tõstmine ning päevase läbilaskevõime tagamine kaubarongidele. Ohutuse seisukohalt tuleks täiustada VEPS süsteemi, et tagada rongiliikluse riskide maandamiseks vajalik funktsionaalsus või võtta Eestis kasutusele Euroopa Raudteeliikluse Juhtimissüsteem ERTMS. 10 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel) 7 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste pakkumisega. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ning piletitoodete arendamise linna, maakonna ja rongiliinidega. Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades kaaluma kahetasandilist regionaalse ühistranspordi korraldusmudelit:  Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on lihtne ja selge regionaalsete põhiliinide võrk koostoimes rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade ja väiksemate keskuste vahel.  Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid (nõudepõhine transport). Nõudepõhine transport teenindab väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise transpordiga saab sõita väiksemasse keskusesse, kus on võimalik kiire ümberistumine põhiliinile. Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist, oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist võrdselt per capita. Ühistranspordikorraldus Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohaliku- või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. COVID-19 pandeemia tulemusel on vähenenud kaugliinide väljumiste arv ning reisirongi teenindusalast välja jäävate linnade ühistranspordiühendused on võrreldes pandeemia eelse ajaga muutund kehvemaks. Puudub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse kui ka Elroni poolel. Siiski on mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK), kus juba praegu sünkroniseeritakse bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, kus kõik rongide väljumised ei ole alati bussidega teenindatud ning ÜTK-del on raske tihti muutuvate rongiaegadega sammu pidada. Eesmärk oleks muuta kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendused selliselt, et:  ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku;  rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega;  ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning 8  potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust;  sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka paariminutilise hilinemise korral;  kogu reisi hind oleks sarnane rongipileti hinnaga;  Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad. Esmased vajalikud tegevused selleks on:  Töötada välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine, kommunikatsioon) Elroni, ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega praeguse liinimahu raames.  Tekitada 2024. aastal eraldi eelarve rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja kommunikatsiooniks eesmärgiga, et igas maakonnas tekib vähemalt paar jaama, kus olulised liinid on sünkroniseeritud.  Ajakohastada maakonnaliinide sõiduplaani koostamise juhendit nii, et see toetaks busside ja rongide integreerimist ning rongidega seotavad bussiliinid oleksid eraldi teavitatud ja seeläbi üle Eesti kasutajatele lihtsamini leitavad.  Piirkondades, mis ei ole rongidega ühendatud, kasutada sama põhimõtet kaugbussiliinide/saartel lennukite ning kohalike ja maakonnabussidega ühendamiseks (nt Võru, Kuressaare, Haapsalu).  Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muutmine regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk oleks, et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne.  Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine.  Üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam.  Taktipõhise rongisõiduplaani juurutamine (LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs”). Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi ülalnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. Kiire ja laialdane üleminek üle-eestilisele nõudepõhisele ühistranspordile ei ole 2024. aastast siiski veel võimalik, sest pilootprojekt pole selleks ajaks veel lõppenud. Järgnevalt on toodud vastavat transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid: Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE VEDU RAUDTEEL11 Sõitjad 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* (tuhat) 11 Allikas: Statistikaameti tabel TS1421 9  Kokku 5 982 6079 7 100 8 000 8 500 10 000 11 000 12 000 (tuhat in.) Riigi toetus liiniveo korraldamis 29 736 772** 33 451 531 29 599 040 36 689 668 34 613 995 39 190 799 39 425 558 48 100 000 eks (eurodes) Indikatiivne riigi toetus 4,97€ 5,50€ 4,17€ 4,59€ 4,07€ 3,92€ 3,58€ 4,08€ reisija kohta (eurodes) * prognoos ** summa sees ei sisaldu Tallinna-Moskva-Tallinna liinile maksud toetust 2020.a summas 226 419 eurot Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV12 Parvlaevad 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* Virtsu-Kuivastu ja 2 344 728 1 975 868 2 204 139 2 298753 2 391 623 2 439 455 2 463 850 2 488 488 Rohuküla-Heltermaa Sõru-Triigi 40 477 46 253 43 938 44 817 45 713 46 627 47 094 47 565 Ruhnu 7 504 7 803 8 635 8 808 8 984 9 164 9 255 9 348 Vormsi 64 712 73 508 71 738 73 173 74 636 76 129 76 890 77 659 Kihnu 69 944 81 875 81 753 83 388 85 056 86 757 87 625 88 501 Piirissaare 9 177 9 401 9 772 9 967 10 167 10 370 10 474 10 579 KOKKU 2 167 682 2 422 979 2 514 589 2 564 881 2 616 178 2 668 502 2 695 187 2 722 139 Muutus,% -17% 12% 5% 2% 2% 2% 1% 1% Riigi toetus (eurodes) 22 885 22 233 24 891 28 749 29 324 29 910 30 508 31 119 159 730 898 311 292 278 764 979 Indikatiivne riigi 10,56 € 9,18 € 9,90 € 11,21 € 11,21 € 11,21€ 11,32€ 11,43 € toetus reisija kohta * prognoos Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV13 Lennuk 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* Kärdla 8611 10 552 11 849 12 204 12 571 12 948 13 336 13 736 Kuressaare 15 490 27 773 36 784 37 888 39 024 40 195 41 401 42 643 Ruhnu 762 1 544 1 528 1 574 1 621 1 670 1 720 1 771 12 Allikas: Transpordiamet 13 Allikas: Transpordiamet 10  KOKKU 24 863 39 869 50 161 73 173 53 216 54 812 56 457 58 150 Muutus,% -23% 60% 26% 3% 3% 3% 3% 3% Riigi toetus (eurodes) 2 938 707 5 031 023 5 559 522 7 073 313 7 214 779 7 359 074 7 506 256 7 656 381 Indikatiivne riigi 136,91 € 118,20 € 125,07 € 110,83 € 135,58 € 132,26 € 132,96 € 131,67 € toetus reisija kohta * Prognoos Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL14 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* Sõitjaid 17 893 810 18 015 703 22 203 440 22 425 474 23 546 748 24 017 683 24 498 037 24 987 998 kokku Muutus,% -20% 0,7% 23% 1% 5% 2% 2% 2% Riigi toetus 47 393 876 49 756 301 62 643 568 73 027 600 73 993 880 76 020 124 78 399 376 80 851 187 (eurodes) Indikatiivn 2,65 € 2,76 € 2,82 € 3,26 € 3,14 € 3,17 € 3,20 € 3,24 € e riigi toetus reisija kohta * Prognoos 4. Olulised tegevused Ühistranspordi programmi olulised tegevused programmiperioodil 2024―2027:  Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 712,2 miljonit eurot, 2024. aastal on vajaminev toetus ca 155 miljonit eurot.  Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.  Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.  Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.  Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine 5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused 5.1 Meede – Ühistransport Ühistranspordi meetme eesmärk ja mõõdikud ühtivad käesoleva programmi mõõdikute ja eesmärgiga. Ühistranspordipoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega reisijale kogu reisiteekonna 14 Allikas: Transpordiamet 11 mugavamaks ja kiiremaks muutmine. See hõlmab ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja ligipääsetavuse (sh teekonda peatusesse jalgsi, jalgrattaga ja autoga), ühistranspordiliinide toimivuse, ümberistumisaegade mõistlikkuse (graafikute ühildamine) jm kavandamist, pakkudes seeläbi sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo (sh piletimüük) oleks kõigile kättesaadav ja hõlpsasti mõistetav (sh veeremis, peatustes, veebis). Muuhulgas tuleb vaadata kaugemale nn traditsioonilisest ühistranspordist, arendades nt nõudetransporti. Eraldi tuleb vaadelda ka seda, kuidas oleks võimalik tagada igapäevaselt sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades läbi ühistransporditeenuse korraldamise. 6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Programmitegevuse eesmärk on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas ühistranspordi korraldamine tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks ning kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Tabel 8: Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik Trend Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022)* (2024) (2025) (2026) (2027) Rongireisijate arv tellitud ↗ 1,23 1,43 1,43 1,44 1,44 rong/km kohta Maakondlike bussiliinide ↗ 0,46 0,54 0,55 0,56 0,57 sõitjate arv/lkm kohta Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha ↗ 73 29 29 30 31 kohta (reisijad reisi istekoha kohta) Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta ↗ 82,7 97,40 98,69 99 99,9 (reisijad reisi kohta) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast Programmi tegevuse raames toimub liinivõrkude kujundamine lähtuvalt inimeste liikumisvajadustest (sh võetakse arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi, näiteks töö ja hariduse kättesaadavus, tulenevalt näiteks vanusest või muudest tunnustest). Arendatakse taktipõhist ja maakonnaliinidega koordineeritud reisirongiliiklust, ühistranspordisõlmi ja ühistranspordi kättesaadavust jalgsi, jalgratta, auto jt liikumisviisidega. Lisaks arendatakse piletimüügisüsteemi ning erinevate liikuvusteenuste lõimimist ja sõlmitakse lepinguid vedajatega regionaalse ühistransporditeenuse osutamiseks vastavalt teenustaseme normidele. 12 Ühistranspordi teenuse arendamise osana tõstetakse inimeste teadlikkust ja kujundatakse ühistranspordi mainet. Tegevus hõlmab muu hulgas ka piirkondlike ja suuremate asutuste liikuvuskavade koostamist, ühtse ühistranspordi korralduseks Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamist ning erinevate liikuvusega seotud pilootprojektide elluviimist. Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust: 1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. 2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Riigi parvlaevade kasutusse andmise ja selle tingimustele vastavuse kontrolli korraldamine ning vara eesmärgipärase, sihtotstarbelise, säästliku ja heaperemeheliku kasutamise järgimine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Trend Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2022)* (2024) (2025) (2026) (2027) Ühistranspordi kasutajate rahulolu riigi ↗ puudub 3,1 3,1 3,2 3,3 poolt doteeritava ühistranspordiga Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga (rong, ↗ 32 33 33 34 35 lennuk, laev, maakonnabuss) *välja tuua viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga 13 7. Programmi juhtimiskorraldus Programm „Ühistransport 2024–2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Transport“. Programmdokument koosneb ühest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused. Programm on arengukavas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programmi koostamist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Järelevalvet programmi täitmise osas teostab vastava valdkonna asekantsler. Programmi kinnitab regionaalminister käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile. 14  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 3 KALANDUS ÜHISPROGRAMM 2024-2027 SISUKORD 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................... 3 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5 4. Hetkelukorra lühianalüüs ................................................................................................. 6 5. Olulised tegevused ........................................................................................................... 9 6. Meetmed, tegevused ja teenused ................................................................................... 10 6.1 Kestlik kalandus ..................................................................................................... 10 6.1.1 Kutseline kalapüük .......................................................................................... 11 6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine ............................................... 13 6.1.3 Vesiviljelus ..................................................................................................... 16 6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine ......................................................................................................................... 17 6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse ...................................................................... 18 6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine ...................... 19 7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus ................................................................................. 19 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutaja Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna arengukava Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. visioon Programmi nimi Kalandus Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Programmi periood 2024―2027 Vastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Kliimaministeerium) (kaasvastutaja) Kaasvastutajad ( Regionaal- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), ja Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutused) Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA) (Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused) Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Kalavarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samal ajal saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende eesmärkide saavutamisele kaasa, esitades nägemuse kalamajandussektori vajadustest, väljakutsetest ja arenguvõimalustest. 2. Sissejuhatus Kalanduse programm on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi ühisprogramm, mis hõlmab valdkonna vastutusala kirjeldust, mõõdetavaid väärtusi ning eelarvet. Ühisprogrammi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister käskkirjaga vastavalt pädevusjaotusele . 3 Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki:  keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus;  kasvab keskkonnateadlik harrastuspüük;  kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline;  kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga. Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“. Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega seotud tegevuse ja teenuste eest, samuti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021―2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium vastutab kalapüügiga seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise eest. 2023. aasta seisuga on valdkonna tervikteenuste protsessis kaardistatud kutselise kalapüügi ning vee-elusressursside töötlemise ja turustamise teenuste protsessid. Kaardistamisel on vesiviljeluse teenuste protsess. Kalanduse programmi 2024. aasta ReM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 13 338 610€ (Tabel 2). Kliimaministeeriumi eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 3 678 537€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma kodulehel pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse 4 igal aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 perioodil ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikute abil. Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa. 2022* 2024 2025 2026 2027 Mõõdik, sh allikas (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Heas seisus varud, % 42 61 61 61 61 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, 25 711 29 000 29 500 30 500 31 000 vesiviljelus ja kala töötlemine), (2021) €/Statistikaamet Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus 1903 1855 1875 1875 1875 ja kala töötlemine), Statistikaamet (2021) Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kuue tegevuse eelarvest. Tabel 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi tegevuste eelarve Eelarve kulude jaotus 2023 2024 eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 Meede Kestlik kalandus 30 078 835* 17 017 147 28 362 204 30 737 717 29 920 883 Program Kutseline 8 638 475 5 264 006 10 063 779 10 045 407 10 428 070 mi kalapüük tegevus 5  Program Vee- 8 644 684 3 330 646 6 402 016 8 590 312 6 708 593 mi elusressursside tegevus töötlemine ja turustamine Program Vesiviljelus 3 044 400 1 042 474 2 479 749 2 579 215 2 793 765 mi tegevus Program Euroopa 3 747 992 2 636 654 4 903 159 5 041 074 5 522 882 mi Merendus- ja tegevus Kalandusfondi keskkonnakaitse meetmete rakendamine Program Kalavarude 0* 1 064 830 858 093 838 159 838 896 mi haldamine ja tegevus kaitse Program Kalavarude 6 003 284*** 3 678 537 3 655 408 3 643 550 3 628 677 mi kaitse ja –püügi tegevus haldamise ja kaitse korraldamine * Ei kajasta kogu 2023.a eelarvet, kuna kalavarude haldamise ja kaitse valdkond liikus Regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse alates 1. juuli 2023. **Kajastab vaid 2023.a juulist üle tulnud vahendeid seoses valdkonna liikumisega Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiga vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele. *** 2023.a number on programmi kinnitamise hetkel veel täpsustamisel. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuludesse soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud, mis sisaldavad põhivara amortisatsiooni kulu. 4. Hetkelukorra lühianalüüs Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaidloov. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori 6 atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee- elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, olles samal ajal vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee- elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele. 7 Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil. Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021―2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest, varasemalt ELi finantsperioodil 2014―2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF ) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on seni rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. 8 EMKF 2014―2020 rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aasta lõpuni arvestusega, et kõik toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 31. detsembriks 2023. Uue eelarveperioodi 2021―2027 EMKVFi Eesti rakenduskava kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 21. juulil 2022. aastal. Euroopa Komisjon andis sellele heakskiidu 9. detsembril 2022. aastal. Esimeste EMKVF 2021―2027 toetusmeetmete avamist planeeritakse 2023. aasta III kvartalis. Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava aastani 2030 kinnitati 12. juulil 2022. aastal ning see annab võimaluse rakendada EMKVFi vahendeid sektori arenguteks. Elektrienergiatoodete hind kasvas 2022. aastal oluliselt ja seda eelkõige Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. 2023 aasta alguses võimaldati kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. 5. Olulised tegevused Olulised tegevused 2024―2027 eesmärkide täitmiseks:  Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete elektrooniliseks esitamiseks ning andmehalduse kaasajastamiseks juurutatakse elektroonilisi infotehnoloogilisi kliendirakendusi. Tänapäevaste IT-lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada andmehalduses täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle.  Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.  Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada tehnoloogilist võimekust, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsem kasutamine. Vee-elusressursside väärindamisel tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks on ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvahelisel tasandil. Toodetele uute turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna see võimaldab vähendada võimalikke tekkivaid riske peamistel sihtturgudel, mis on tingitud näiteks geopoliitilisest olukorrast maailmas.  Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse tegevusrühmade tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude kalurite majandustegevuste mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning suurendada vastupidavust võimalikele 9  majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks. Samuti suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi.  Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning väärindamise etappides.  Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades kasutatavate püügivahendite arvu vähendamist ning kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamist (alammõõdu korrigeerimine, ajalis- ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele.  Kalavarude hea seisundi saavutamiseks rakendatakse taastamisemeetmeid: rändeteede avamine (paisude ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele), elupaikade ja koelmute taastamine ning taasasustamine.  Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse vabatahtlikke kudealade kaitsmisel.  Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade väljastamine toimub alates 2022. aasta 1. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu.  Jätkatakse harrastuspüügi taristute toetamist, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.  Viiakse ellu harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust tõstvaid tegevusi. 6. Meetmed, tegevused ja teenused 6.1 Kestlik kalandus Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 3. Meetme mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Kutselise kalapüügi 39 237 42 000 44 000 46 000 48 000 lisandväärtus sektori (2021) töötaja kohta, € Vesiviljeluse 15 265 24 800 25 000 25 200 25 500 lisandväärtus sektori töötaja kohta, € Majanduslik mõju 278 320 320 320 320 (sotsiaalmajanduslik mõju) harrastaja kohta aastas, € 10 6.1.1 Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. Poliitika kujundamise ja elluviimisega loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel. Sektori arengu eelduseks on heas seisus kalavarud. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Kalanduse kogusaagist, mis oli 2022. aasta andmetel 74,2 tuhat tonni, saadakse koguseliselt püügil rannavetest ja siseveekogudest 16,6%, kaugpüügil 21% ja Läänemere traalpüügil üle 62% kalast. Väärtuselt moodustab kalasaagist kaalukama osa kaugpüük 73%-e väärtusega, järgnevad ranna- ja sisevete püük 13,5% ja traalpüük 13%-ga kogu Eesti kalasaagist. Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1504 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud kokku 2304 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 83% kogu Eesti väljapüügist, tegutseb 20 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna- ja siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv suur, siis on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal ning kalapüük ei ole enamikule ranna- ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa omanikest püüab alla 200 kg kala aastas). Seega on ranna- ja siseveekogude kalapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal püügikoormuse ning kutselise kalapüügiga tegelejate arvu ja kasutada oleva kalavaru vahel. Lisaks tuleb sissetulekute suurendamiseks toetada tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia). Sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, mis toetab säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Eelduse selleks loob ettevõtjate endi majanduslik koostöö, mille üks vorm on tootjaorganisatsioon. Läänemere traalpüügisektoris toimib selline lähenemine juba aastaid, kus kilu ja räime püüdvad ettevõtjad on koondunud kolmeks toimivaks tootjaorganisatsiooniks ning katusorganisatsiooniks ― tootjaorganisatsioonide liiduks. Ranna- ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks tunnustatud üks tootjaorganisatsioon, mis toimetab peamiselt Peipsi järvel. Tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele, panustades enda tegevusega ka jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse. Näeme, et riigi roll on toetada sellises vormis ühistegevust ka edaspidi, et sektoris toimuksid konkurentsivõimet suurendavad muutused ja arengud. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. 11 Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks ohustab sektori kestma jäämist, mistõttu on vaja luua sektorist atraktiivne positiivne kuvand. Ühelt poolt tuleb sektorisse suunata parimad teadmised ja lahendused koostöös haridus- ja teadusasutustega ning soodustada selleks ka erinevaid rahvusvahelisi projekte. Teisalt on vaja tõhustada dialoogi ka sektori ja administratsiooni vahel. Vähem tähtsad ei ole ka erinevad teadlikkust tõstvad kampaaniad, mis on hea viis teadmiste viimiseks laiema avalikkuseni. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis leiavad aset kalapüügisektori ja teadus-arendusasutuste koostöös. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ tegevustes. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Lisaks sektori sisestele tegevustele, ei ole vähem tähtis pöörata tähelepanu keskkonnale ja meetmetele, millega hallata kutselise kalapüügi majandamist ja andmete kogumist. Selleks, et muuta püügiga seonduvate andmete esitamist ettevõtjatele lihtsamaks ja administratsioonile süsteemsemaks, on vaja jätkata selleks sobilike elektrooniliste lahenduste parendamist ja juurutamist. Alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata tehakse elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame aastatel 2023―2024 üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel, et 2024. aastast rakendada elektroonilist andmeedastust Eesti kutselises kalapüügis lausaliselt. Täiselektrooniline andmeesitus võimaldab koguda andmeid operatiivselt, mis tähendab, et ka ülevaade kvooditäituvusest saabub operatiivselt. Andmete kvaliteet paraneb tänu nende ühetaolisusele ja elektrooniliste võimalustega loodavate andmete sisestamise eelseadistamise võimalustele. Samuti paraneb andmete aja- ja vajaduspõhine töötluskiirus. Selle pinnalt on võimalik ümber defineerida ka andmete analüüsitehnikad, et kasutada rohkem süsteemitööriistu ja automaatseid aruandlusi. See aitab tõhustada järelevalvet ja vastavalt ka ressursse suunata. Alates 1. jaanuarist 2023 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks majanduslikult olulisemate kalaliikide püügivõimaluste jaotamisel kehtestatud püügivahendite piirarvu jaotamisele lubatud ka aastase saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta. Muudatus võimaldab püügiõiguse omanikel stabiilsemat püügivõimaluste kasutust, kuna nüüd saavad nad ise püügitegevust planeerida, vältides suures koguses kala ühel ajal turule paiskamist, ja teha otsuseid lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest. 2022. aastal kasvas hüppeliselt l kütuse hind maailmaturu Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. Seetõttu suurenesid oluliselt traalapüügi kulud nii Läänemerel kui ookeanil. Nende ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi vahendite toel hüvitada 2022. aastal kalapüügiks kasutatud aktsiisivaba diislikütuse hinnatõusu osa, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust. Programmi tegevuse tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügiga seotud andmete kogumine ja analüüs ning 12 turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF ja EMKVF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Tabel 3. Programmi tegevuse mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ranna- ja siseveekogude 54,2 54 54 54 54 kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus Kutselise kalapüügi 79 (2021) 85 88 90 92 ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), % Kutselise kalapüügi 57 892 000 67 700 000 68 700 000 70 000 000 72 000 000 ettevõtete müügitulu, € (2021) 6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA- NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Eestis on kala tarbimine viimase kolme aastaga olnud kerges tõusutrendis ulatudes 17kg-ni aastas ühe elaniku kohta. See on omakorda mõjutanud Eesti kalatoodetega isevarustatuse taset, mis on püsinud suhteliselt kõrgel ( 2022. aastal 328%). See tähendab, et meil on küllaltki suur hulk ressurssi, mida tarbida ja kõrgema väärtusega toodeteks töödelda. Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala-ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. 13 Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. Ajapikku on sektor suutnud sellest siiski taastuda (joonis 2). Ka COVID-19 levikust tingituna vähenes 2020. aastal Euroopa-suunaline eksport, eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus oli marginaalne. Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. 140 000 250 000 120 000 208 858 188 260 173 686 200 000 189 373 100 000 161 545 147 810 139 252 150 000 80 000 150 629 125 647 134 461 120 282 60 000 108 481 101 51965 204 63 472 100 000 102 753 97 110 40 000 65 261 42 600 50 000 57 453 20 000 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh € Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika aastatel 2018-2022 Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi koguväärtus oli 2022. aastal üle 153,8 miljoni euro (joonis 3), millest külmutatud kala osakaal moodustas koguseliselt üle 60%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele 14  1% Värske või jahutatud kala, v.a kalafileed Külmutatud kala, v.a kalafileed 10% Kalafileed ja muu kalaliha 26% 18% Kuivatatud, soolatud, suitsukala Vähid 16% Kalatooted ja - 25% konservid; kaaviar 4% Tooted ja konservid vähkidest, limustest Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2022. aastal. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA. 15 Tabel 4. Programmi tegevuse mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Eesti päritolu eksporditavate 153 828 729 155 000 000 160 000 000 165 000 000 167 000 000 toodete koguväärtus, € Kalandustoodete tarbimine Eestis, 17 17 18 19 19 (kg inimese kohta) Kalatöötlemise lisandväärtus 21 501 (2021) 22 500 23 000 23 500 24 000 sektoris töötaja kohta, € 6.1.3 Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Enim tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid. Konkurentsivõime tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Seda toetab noorjärkude kasvatamine maismaal paiknevates kalakasvandustes. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus 16 merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste tõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Ühe eelduse loob selleks ettevõtjate endi majanduslik koostöö, mille üheks vormiks on ühistuline tegevus. Sellise koostöövormina tegutseb üks vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA. Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Vesiviljelusettevõtete 4 900 000 7 000 000 8 000 000 10 000 000 11 000 000 müügitulu, € Vesiviljelussektori 801 1200 1400 1600 1700 toodang, tonni 6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Alates 2024. aastast viiakse ellu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, mille keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavate toetuste menetlemist, taotlusvoorude ja nende eelarvete planeerimist. 17   Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust, tekitamata seejuures täiendavat halduskoormust ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist.  Kalandusandmete kogumise toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks, teaduspõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks.  Merekeskkonna uuringute toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisse.  Kalade kudemistingimuste parendamise toetusega toetatakse kalade kudemiskohtade ja rändeteede taastamist. 6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Sellekohase poliitika kujundamisega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023. 2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatava tulemuse saavutamist toetavad oma teenuste kaudu Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik 2022 2024 2025 2026 2027 (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) 18  Madalas seisus varude arv 22 15 15 15 15 Jõgedel avatud rändetakistuste 118 130 135 140 145 arv (tk) 6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk on, et kalapüügi ja -käitlemise, kalastiku uuringute valdkonnas ning harrastuspüügivõistlustel on tagatud keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus ja kalade paljundusmaterjali kogumine toimub nõuetele vastavalt. Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise toetamiseks keskkonnajärelevalve ja reguleerimise abil parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maale tuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks arendati välja infosüsteem, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Järgnevatel aastatel tuleb süsteemi toimimist jälgida ning vajadusel teha jätkutegevusi. Programmi tegevuse eesmärgi täitmise eest vastutab oma teenustega Keskkonnaamet. Tabel 9. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik 2022 2024 2025 2026 2027 (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tulemiga ``vastab nõuetele`` 74 Tase ei Tase ei Tase ei Tase ei kontrollide osakaal kalakaitses, ole ole ole ole % langenud langenud langenud langenud 7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus Ühisprogramm „Kalandus 2024―2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkonda „Keskkond“. Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programmi koostamist ja täitmist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis strateegia- ja finantsosakond ning Kliimaministeeriumis eelarve- ja strateegiaosakond. Programmi kooskõlastavad mõlema ministeeriumi juhtkonnad. Programmi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister vastavalt pädevusjaotusele käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse mõlema ministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. 19 Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2024―2027. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta tulemusaruande. 20  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 4 Ühisprogrammi „Kalandus 2024–2027“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve PROGRAMM Kalandus Kulud 13 338 610 24 706 795 27 094 168 26 292 206 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 963 300 21 477 267 23 891 017 23 091 017 Investeeringud 5 913 5 313 5 543 5 356 Mitterahalised kulud 510 662 481 238 486 638 482 260 MEEDE Kestlik kalandus Kulud 13 338 610 24 706 795 27 094 168 26 292 206 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 963 300 21 477 267 23 891 017 23 091 017 Investeeringud 5 913 5 313 5 543 5 356 Mitterahalised kulud 510 662 481 238 486 638 482 260 Kutseline kalapüük Kulud 5 264 006 10 063 779 10 045 407 10 428 070 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 841 058 8 566 310 8 566 827 8 932 797 Investeeringud 2 217 2 081 1 943 2 032 Mitterahalised kulud 374 367 365 424 362 189 364 286 Vee-elusressursside töötlemine Kulud 3 330 646 6 402 016 8 590 312 6 708 593 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 879 285 5 980 861 8 146 765 6 308 210 Investeeringud 1 748 1 506 1 928 1 488 Mitterahalised kulud 55 301 45 080 54 960 44 670 Vesiviljelus Kulud 1 042 474 2 479 749 2 579 215 2 793 765 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 861 196 2 277 250 2 379 037 2 586 094 Investeeringud 488 557 544 595 Mitterahalised kulud 18 439 18 773 18 482 19 657 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Kulud 2 636 654 4 903 159 5 041 074 5 522 882 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 381 761 4 652 847 4 798 389 5 263 916 Investeeringud 1 460 1 169 1 128 1 241 Mitterahalised kulud 44 109 33 516 32 561 35 201 Kalavarude haldamine ja kaitse Kulud 1 064 830 858 093 838 159 838 896 sh välistoetused ja kaasrahastus, € - - - - Investeeringud - - - - Mitterahalised kulud 18 446 18 446 18 446 18 446  Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”, „Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja „Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“ Lisa 7 REGIONAALPOLIITIKA programm 2024–2027 Sisukord 1. Programmi üldinfo 3 2. Sissejuhatus 3 3.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava 5 4. Positiivsed arengud valdkonnas 6 5. Olulised tegevused 7 6. Programmi tegevused 9 Tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 9 Tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 14 Tegevus 3. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 17 Tegevus 4. Maatoimingute korraldamine 20 Tegevus 5. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 24 5. Programmi juhtimiskorraldus 26 2 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine eesmärk Valdkonna - arengukava/ Programmi nimi Regionaalpoliitika programm Programmi Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, eesmärk kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Programmi periood 4 aastat (2024–2027) Peavastutaja Regionaal- ja põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad Maa-amet (oma valitsemisala asutused) 2. Sissejuhatus Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programm hõlmab: 1) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist; 2) ruumilise planeerimise ja jätkusuutliku maakasutuse edendamist kohalikul ning riiklikul tasandil; 3) regionaalpoliitika kujundamist ja regionaalarengu suunamist 4) Maakasutuse ja maatoimingute korraldamist 5) Ruumiandmete tagamist. Kohalike omavalitsuste poliitika, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise, maakasutuse ja 3 maatoimingute korraldamine, ruumiandmete tagamine ning regionaalareng on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Tõhus riik“ ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalpoliitika programmi eesmärgid saavutatakse suures osas muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika, maaelupoliitika jm) kaudu. Regionaalpoliitika programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala meetmeid ja tegevusi. Regionaalpoliitika programmi abil tagatakse muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine. Regionaalpoliitika programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ „majandus ja kliima“, „ruum ja liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse. Seoses 2023. a toimuvate ministeeriumide vaheliste ümberkorraldusega lisandub regionaalpoliitika programmi kaks uut meedet. Meede „maakasutus ja maatoimingud“ on seotud ruumilise planeerimise meetmega, sest maakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, mille väärtus ajas kasvab, ühtlasi kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maaga seotud info ulatusele, kvaliteedile, kogumisele, kättesaadavusele ja kasutamisvõimalustele. Ühiskonnas toimuvate muutustega kohanemiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid, et reageerida tekkivatele muutustele õigeaegselt, loovalt ja loodust säästvalt. Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkonnapoliitika eesmärkide ja huvigruppide vahel. Maaressurssi, sh riigi maareservi on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh väärtustades maa perspektiivset kasutust planeerimisprotsessi käigus. Meede „ruumiandmete tagamine“ hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning taristu riiklikku koordineerimist. Ruumiandmed on näiteks kaardid, ortofotod, kõrgusandmed, satelliitseire tulemused, maaüksuste piirid, aadressid, loodus- ja ehitatud keskkonna objektide andmed. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks ristkasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, ajakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed aitavad hoida Eesti pärandit, kultuuri, keskkonda, julgeolekut ja turvalisust ning parandada riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõimet. Ruumiandmetega on seotud ühiskonna kõik valdkonnad. Programmi alusdokumendid: ● Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035” ● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027; ● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; ● Ruumilise planeerimise roheline raamat; ● Eesti regionaalse arengu tegevuskava; ● Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027 ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid; ● Maakondade arengustrateegiad, maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste arengukavad ja üldplaneeringud. 4 Joonis 2. Regionaalpoliitika programmi struktuur 3.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 2035 Mõõdik 2022 Sihttase Harju maakonna elanike osakaal 46,1% 46,4% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% Eesti rahvaarvust, %, <= Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst, %, >= - 35% 35% 35% 35% 35% 35% Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, %, > 56.38% 58% 60% 60% 60% 60% 60% Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa 4,5 5 5 5 5 5 5 vs ülejäänud Eesti keskmine, kordades), <= Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kuludest, % 24,2% 25% 25% 25% 30% 30% 30% Programmi eelarve täitmine 2023* Eelarve tegevuste lõikes, tuh eurot 2024 2025 2026 2027 Regionaalpoliitika programm 46 889 103 230 158 998 208 327 178 564 Tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö 38 456 53 442 96 808 121 661 86 191 areng Tegevus: Kohalike omavalitsuste 785 30 916 44 597 70 256 76 403 poliitika ja finantseerimine Tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja 967 4 798 3 580 3 591 3 593 korraldamine 5  Tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks 3 880 7 731 7 690 7 240 7 056 tegemine** Tegevus: Maakasutuse ja 2801 6 343 6 323 5 579 5 321 Maatoimingute korraldamine** * Kajastab ainult alates 01. juulist 2023.a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse liikunud vahendeid ** Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele, mille eelarve on kajastatud Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmis 2024-2027. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arengu tegevuse kulude eelarvest 99% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalse arengu tegevuskavale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja- poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine 4. Positiivsed arengud valdkonnas  Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks.  Piiriülene koostöö: nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud. 2023. a juuli seisuga on kõik perioodi 2021―2027 Interreg programmid käivitunud v.a Interreg NEXT Eesti-Vene programm, mille ettevalmistamine on 2022. a lõpetatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu.  Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning 2023. aasta juuli seisuga on rakendatavate meetmete toetusmahust üle ¾ kehtestatud toetuse andmise tingimused kinnitatud ning meetmete taotlusvoorud avatud.  Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas[1]. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies.  Eesti arengut toetavad 2022. aastal kehtestatud Eesti mereala planeering ja Ida-Viru maakonna joonehitise teemaplaneering “Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine”. Lisaks valmistati ette riigile oluliste ehitiste, sh 1 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika 6  tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muutmise eelnõud (muudatused jõustusid 17.03.2023).  2023. aastal viidi Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisel tegutsenud Maa-amet ühtse juhtimise alla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. See loob head võimalused valdkondade tegevustes suurema sünergia loomiseks strateegilisel tasandil ühtse maakasutuspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel, ühendades ruumiplaneerimise ja maatoimingud.  Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viidi 2022. aastal Maa-ameti poolt läbi maa korraline hindamine. Seaduse muudatuse tulemusena hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant.  Võeti vastu Riigivaraseaduse (RVSi) muudatuste pakett, mis jõustus aprillis 2023. Muudatused on kantud soovist lihtsustada ja kiirendada riigi ja KOV-ide omavahelisi maatehinguid ning kontrollimehhanismi asemel suurendada ühiste huvidega arvestamist ja koostööd. 5. Olulised tegevused ● Regionaalse arengu tegevuskava rakendamine:  EL 2021–2027 struktuurivahendite majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgil regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine.  Interreg programmide 2021–2027 elluviimine.  Erinevate ministeeriumide poolt välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende regionaalse mõju koordineerimine ja piirkondlike eripäradega arvestamine, et tagada nende toetav mõju regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja parandada sealsete ettevõtete konkurentsivõimet.  Piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele suunatud regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojektide läbiviimine (Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis), mis toetab regionaalse arengu tegevuskava rakendamist.  Kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside arendamine, omavalitsuste vahelise koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamine, detsentraliseerimine ja selle toetamiseks kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmine ning kohalike omavalitsuste rolli suurendamine kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel.  Kohaliku omavalitsuse arengu tulevikustsenaariumite koostamine, mille raames viia läbi omavalitsusmudeli uuendamisele suunatud tegevusi (regulaarsed arutelud, katseprojektid, uuenduslike lahenduste kogemustest õppimine, uute trendidega arvestamine jm).  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uue redaktsiooni esitamine Vabariigi Valitsusele.  Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskus, panustab läbi eri- ja teemaplaneeringute ning uuringute transpordi, keskkonna ja regionaalpoliitika programmide täitmisesse (nt Rail Baltic raudtee, Haljala-Kukruse 2+2 maantee, Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse ja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringud ning Pärnu jõe ning Harju, Rapla ja Pärnu maavarade 7  maakonna teemaplaneeringud, uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“, mille aluseks on uuring „Trendide ruumilise mõju analüüs“).  Tegevused ruumilise planeerimise tõhustamiseks – planeeringute digipöörde elluviimine (sh planeeringute ruumiandmete kättesaadavuse tagamine, menetluste tõhustamine digilahendustega) koos asjakohaste õigusaktide muudatustega planeerimise lihtsustamiseks.  Reorganiseeritakse senine ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks Maa- ja Ruumiametiks (VVTP punkti 5.4.1). Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MARU on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendameti moodustamine toimub liites eeskätt maa- ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid, ühtlasi uuendades terviklikult struktuuri, identiteeti kui ka organisatsioonikultuuri.  Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mille toel luuakse terviklik ülevaade erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana.  Koostatakse analüüs ja ettepanekud linnades ja asulates kasutuses mitte oleva riigimaa võõrandamise võimaluste kohta KOV-le ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil. (VVTP p7.1.7)  Valmistatakse ette ja viiakse läbi 2026 aasta korraline hindamine. Vajadus on arendada edasi automaatseid hindamismudeleid, kuna metoodikas on kasutamata võimalusi, mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine), masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed, tehinguregistri arendused).  Jätkatakse avalikes huvides maade omandamist raudteede ja roheenergia taristute arendusteks. Selleks jätkatakse digitaalsete maateenuste väljaarendamist ja sidumist hindamismudelitega.  Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri kaasajastamist. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete kaardiandmete alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete parandamiseks.  Seatakse uued maapoliitilised suunad ja arendatakse maakasutuspoliitikat terviklikult. Senise maapoliitika tegevus – maareformi eesmärgid – on suures osas täidetud, vajalik oleks kokku leppida uutes maakasutuspoliitika põhimõtetes.  Geo3D võimekuse suurendamine. Ebapiisav 3D-võimekus ning 3D-andmete puudumine või kehv kvaliteet on fundamentaalne probleem ja arengu piiraja kõigile ruumiandmete kasutajatele nii avalikus kui erasektoris. Jätkuma peab aeromõõdistusliku andmehõive ja kaarditoodete üleminek kolmemõõtmeliseks selliselt, et riiklikud registrid ja eratarbijad saaksid uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini osutada teenuseid ja katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele.  Ruumiandmete teenuste loomise analüüsi ja automatiseerimise võimekuse suurendamine läbi AI (tehisintellekt) kasutuselevõtu. Aluseks võetakse avaandmete kirjeldused. 8   GNSS asukoha määrangusüsteemi tugijaamade võrgu uuendamine tagab stabiilsuse Eesti geodeetilise süsteemi haldamise ja georefereeringu jälgimise juures, mis tagab geodeetiliste andmete kättesaadavuse. Geodeetilised punktid on vajalikud selleks, et nende koordinaatide abil looduses täpselt määrata mistahes objekti asukoht.  Andmeomanike nõustamine ja abistamine Euroopa Ühenduse INSPIRE avaandmete direktiivi rakendamise juures. Selleks avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks Eesti geoportaali kaudu Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute haldusalas olevad INSPIRE direktiivi nõuetele vastavad ruumiandmed ja ruumiandmeteenused.  ESTHub’i satelliitandmete kasutuse laiendamine. Hetkel on andmete kasutajate hulgas lisaks avalikule sektorile ka kasutajaid haridus- ja erasektoris, nii Eestis kui ka teistes Balti riikides. Riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub töötleb ja vahendab Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid Eesti ja lähialade kohta. 6. Programmi tegevused Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Meede 1. Regionaalareng Tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane Eesmärk: elluviimine. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase* Maakondade SKP kasv (15/15, kõigis 6/15 15 - 15 15 15 15 15 maakondades) Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades 14/15 suurem kui THI muutus (Läänemaa 15/15 - 15/15 15/15 15/15 15/15 15/15 l <-0,4%) (15/15), % Regionaalarengu 82-100% toetusmeetmete (2023.a 92- 95- eesmärkide saavutamise sihttaseme 100% 100% tase (täpsem indeks vajab st); 95- (2023.a 2023.a. 100% - - - - väljatöötamist), % 100% sihttase sihttase (2020.a mest) mest vaheees- märkidest) Kasusaanud ettevõtete arv 10369 13560 15758 2410 2410 - - - 9  Toetuste kaasabil loodud 1563 1918 1944 1950 1950 - - - töökohtade arv Elukeskkonda arendavate 27 43 48 35 35,3 - - - toetuste maht, m€ Piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti partnerite arv 400 406 - 200 300 - 400 - (kodanikuaktiivsuse näitaja) * Paljud näitajad seotud lõppeva 2014-2020 perioodi meetmetega, mistõttu viimane sihttase 2023/2024. Meetmetega seotud programmi mõõdikud muutuvad järgmise programmi uuendamisega. Tegevused: Väljakutsed: Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Piirkondlikud erinevused on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud nii tööjõus osalemise määra, suhtelise vaesuse määra kui keskmiste sissetulekute osas. Ka rändesaldos on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid, kus rahvastik on rände arvelt mõnel aastal kasvanud (nt Hiiu, Saare, Pärnu maakond), ja mitmes maakonnas ka teatud maaliste asustuspiirkondade puhul. Muudes olulisemates sotsiaalmajanduslikes arengunäitajates viimastel aastatel piirkondlike erinevuste vähenemist märgata ei ole. Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule. Välja kujunemata on tegelik praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel. Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumide ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega. Tegevused: Regionaalpoliitika kujundamine Regionaalpoliitika peamine eesmärk on aidata kaasa järgmiste tulemuste saavutamisele: - piirkondade majandusarengu ja hõive tugevnemine; - teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus toimepiirkonna keskustes; - maapiirkondade kohandamine väheneva ja vananeva rahvastikuga, inimeste tagasipöördumise soodustamine väljapoole pealinna piirkonda; - suuremate linnapiirkondade jätkusuutlik areng; 10  - piirkondliku ja kohaliku tasandi arendustegevuse tugevnemine; aktiivsem piiriülene arenduskoostöö kohalikul ja regionaalsel tasandil. Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega. Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks. 2024. aasta alguseks on käivitunud kõik regionaalvaldkonna EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmeetmed. 2023. aastal jätkame Interreg programmide elluviimisega ning lõplikult selgub ELi välispiiri toetamiseks eraldatud ERFi vahendite kasutamisemudel. Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmete rakendusmehhanism kehtib 2027. aastani, pärast mida vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja jätkumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt taas üle. Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe jagamiseks. Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOV-ide ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2024. aastal viiakse lõpule arenguprogrammid omavalitsusjuhtidele ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtidele, jätkub 2022. aastal käivitunud ettevõtluskeskkonna arengu programm, käivituvad KOV personalijuhtide koolitus- ja võrgustikutegevused, planeeringute alased koolitused ning KOV koostöö nõustamine. Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine. Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide eelnõude regionaalsete mõjudega arvestamise kontroll ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning valdkondlike EL ja OECD töörühmade tegevuses. 11  Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021―2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025―2026). Maakondliku arendustegevuse uuring (võimalik, alates 2025). Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF) ja riigieelarvest. Rahandusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on peamiseks partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab enamiku meetmete puhul rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele võivad rakendusüksuseks olla mõnel juhul ka maakondlikud arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud partnerid vastavalt toetuse spetsiifikale. Riigi toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on: - toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond); - maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele; - toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks; - toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm); - toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm); - väikesaarte programm; - Ida-Virumaa programm; - Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks; - toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks; - toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF); - toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF); - toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde võimekuse kasvatamisel (ERF); - toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF); - toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF); - toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF); - toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF); - toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF, Ühtekuuluvusfond); - toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond ehk ÕÜF); - toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF); - toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (RePowerEU) . 12  Toetusmeetmete puhul on sihiks maakondlike arendusorganisatsioonide vastutuse ja otsustusõiguse järkjärguline suurendamine ning killustatuse vähendamine, seda nii uute meetmete kujundamisel ja vajadusel ka seniste toetusmeetmete ümberkorraldamisel. Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mida rahastatakse ERFi, Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames toetatakse koostööd: - piiriüleselt: Euroopa Liidus ― Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid - riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; - piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid. Eesti ELi välispiiri (Eesti-Vene) programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene- Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata. 2022. a novembrist jõustus uus ELi määrus, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia. -Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa programmides on läbiviidud kaks taotlusvooru. 2023. a juunis tehti esimese taotlusvooru rahastamisotsused URBACT ja Eesti-Läti programmide seirekomiteed. Interreg NEXT Eesti-Vene programmi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu ning programmile eraldatud Eesti ERFi vahendid suunatakse ümber Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere programmidesse. Interreg programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal- majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit). Eesti-Läti programmi ja Eesti ELi välispiiri programmi rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses. Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus. Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele. Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus. Postsideteenuse kujundamine 2023. aastal võtame üle postside valdkonna ning töötame välja postside arengut puudutava tegevuskava 2023. aastal alustame Postiseaduse muudatuse ettevalmistamist. 13 Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt paranev elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate piirkondade areng. Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku Eesmärk: omavalitsuse korraldus 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2022 Sihttase KOV teenustega rahulolu, > 60,7 61 61 61 61 61 KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% 24,8 25 25 25 25 25 kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe, <= Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh - 24% 10% 10% 10% 10% toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja 1,27 1,20 1,20 1,20 1,20 1,20 maamaks) elaniku kohta erinevus kordades Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 0 Tegevused: Väljakutsed: Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli 14 suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kohaliku omavalitsuse valmidus käia kaasas ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist. Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tegevused: Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel. Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil. 15  Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring2) minuomavalitsus.fin.ee veebilehel. Taotleda vahendeid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks; Koordineerida ministeeriumide vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist; Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning koostada KOV tulevikustsenaariumid aastaks 2035; Viia läbi regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojekt; Toetada KOV IT-arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu. Tulemus: Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest. Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitika kujundamine Tegevusega tagatakse kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid summas, mille arvutamisel arvestatakse nende geograafilisi, demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke erinevusi, et tagada omavalitsuste stabiilne finantsseis ja finantsraskuste tekkimise riskide ennetamine, kestlik finantsjuhtimine kõikides etappides ning läbipaistev ja adekvaatne finantsinformatsioon selleks, et omavalitsused suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda. Keskendumine tulemuste saavutamisele ja teenuste paremaks muutmisele käib samaaegse maksuautonoomia ja rahastamise sihtotstarbe vähendamisega. Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks, - andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ning jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu; - suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu. Suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega. Edasi arendada rakendust „minu omavalitsus“, muutes rakenduse igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega. Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole. Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2 Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks. 16 Tulemus: Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole. Meede 3. Ruumiline planeerimine Tegevus 3. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel Eesmärk: eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2022 Sihttase 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel 13 24 39 56 73 73 kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73) Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt 0.25 10% 30% 50% 75% 80% kättesaadavate planeeringute osakaal Tegevused: Strateegiliste pikaajaliste maakasutust suunavate dokumentide koostamine (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering ja üldplaneering) on ainus haldusmenetlus, mille eesmärk on erinevate valdkondade arenguvajaduste tasakaalustamine, mitte ühe konkreetse valdkonna (näiteks transport, muinsuskaitse, looduskaitse või ettevõtlus) ruumivajaduse rahuldamine. Erinevate valdkondade ruumiliste arenguvajaduste tasakaalustamine võimaldab kasutada säästlikumalt loodus- ja rahalist ressurssi. Riigi eriplaneeringute eesmärk on leida asukoht suure riikliku huviga ehitistele ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärk on leida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitistele. Väljakutsed: Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus. Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada kahanemise ja (valg)linnastumisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta. 17  Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad ― kliima-ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Koostada tuleb uus Eesti keskne ruumilise arengu dokument – üleriigiline planeering. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010-2012. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2022. aasta seisuga 60 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud 15 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2023. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega. Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja leida lahendusi takistuste elimineerimisel, sh tööjõu puudusele. Tegevused: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine Teenuse eesmärk on planeerimispraktika arendamine kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil. Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised: Välja töötada viisid taastuvenergeetika ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kiirendamiseks ja kestlikuks planeerimiseks riigi tasandil ja kohalikul tasandil. Rakendades tõhusaid ning kestlikku arengut soosivaid planeerimise võimalusi, saab lahendada energiakriisi ja toetada rohepööret; Taastuvenergia ehitise planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad (2022- 2023); Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast (2023-2024), et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavaid mõõdikuid ja praktilised ruumilises planeerimises kasutatavad töövahended ning testida loodavat tööriistakasti. Kestliku arengu põhimõtetest lähtuva ruumilise planeerimise tagamiseks tuleb tiheda asustusega alasid tugevdada ning töötada välja kestliku ruumiplaneerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse osas; Leida võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni tugevdamiseks. Samuti leida lahendused pädevuse tagamiseks asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana; Kujundada planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas; 18  Koostada ja pidevalt ajakohastada vajalikud riiklikud planeeringud riiklike ruumivajaduste määratlemiseks ning riikliku tähtsusega ehitiste asukohavalikuks; Viia ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks. Suurendada kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste talumishuvi ettevõtluse arendamisel ning tagada otsuste läbipaistvus ja arendajate võrdne kohtlemine, töötades välja vajalikud valdkondlikud regulatsioonid ning meetmed. Riigikogus on vastu võetud regulatsioon tuuleparkidest põhjustatud häiringu hüvitamiseks elanikele ja kohalikele omavalitsustele. Lahendamist vajavad kaevandustest jt objektidest põhjustatud häiringu hüvitamised. Töötada välja ja viia ellu lahendused kahanevate asulate vähenenud rahvaarvuga kohanemiseks, et luua kvaliteetne elukeskkond, toimiv kinnisvaraturg ning tagada hea avalike ja kaubanduslike teenuste kättesaadavus. Toimub OECD projekti SPADAPT ― Adapting to shrinkage and ageing through spatial interventions (Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis)3[1] tulemuste rakendamine. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks, tasakaalustatud ruumilise arengu ja kvaliteetse elukeskkonna edendamiseks osaletakse koostöös teiste ministeeriumide ja valitsusasutustega erinevate sekkumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, mille eesmärk on kahaneva rahvaarvaga kohanemine. Kohalike omavalitsuste tegevuse toetamine läbi nõustamise, juhendamise ja koolitamise; Planeerimisõiguse muudatuste ettevalmistamine ja muudes seonduvates õigusloomeprotsessides osalemine; Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring (2023) Võrdlusriikide analüüs planeerimissüsteemi ja planeerimisõiguse viimase aja olulisematest muudatustest ja reformidest ―Läti, Soome, Norra ja UK näitel/Planeerimisõiguse uute teemade käsitlemiseks lähiriikide analüüs (2022) Rahvusvahelistes võrgustikes osalemine riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises osalemiseks; Planeeringumenetluste kiirendamine ja lihtsustamine nii õiguslike kui digilahenduste abil: Planeeringute keskse andmekogu juurutamine planeeringute kättesaadavuse tagamiseks (sh varem kehtestatud planeeringute tagantjärele digiteerimine). Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi analüüsimine ja arendamine, et tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine. Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise jätkuv arendamine ning parem sidumine eri valdkondade poliitika kujundamise ja rakendamisega. Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise metoodika täiendusvajadused ja jätkuuuringute läbiviimine KOV andmekorje osana. Üleriigilise, maakonna-, eri- ja KOV planeeringute alane tegevus 3 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/nutikas-kahanemisega-kohanemine-eestis/ 19 Teenuse eesmärk on üleriigilise planeeringu, üleriigilise mereala planeeringu, maakonna- ja eriplaneeringute koostamine ja ajakohasena hoidmise korraldamine ning KOV planeeringute menetlemine ja heakskiit. Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised: Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine. Eesti maakasutust mõjutavad rahvusvahelised trendid ― üleriigilise planeeringu alusuuring, mis on sisendiks üleriigilise planeeringu koostamisele; Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) algatamine ja koostamine, kehtestatud maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire ning vajadusel tegevuskavade uuendamine; Pärnu maakonnas kogu jõe ulatuses maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine (2022―2023); Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2020–2024); Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine (2022 ― 2025); Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu algatamine ja koostamine (2023―2026); Eriplaneeringute koostamise algatamine, koostamise korraldamine, menetlustoimingute tegemine ja kehtestamiseks ettevalmistamine. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamine koostamine (2023―2028); Tallinn ― Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu koostamine (2022―2027); Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2022 ― 2027); KOV planeeringute (üld- ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasuse kontroll, KOV planeerijate nõustamine, juhendamine ja koolitamine; Tulemus: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid ruumiotsuseid. Meede 4. Maakasutus ja maatoimingud Tegevus 4. Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud Eesmärk: viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2022 Sihttase 20 Reformimata maaüksuste arv 7700 7600 5200 2800 1000 Maa-ameti hallata olev riigimaa 22 864 22 800 22 400 21 600 20 000 (kinnisasjade) arv Maakatastri andmete 49,9 50,7 51,2 51,7 52,1 usaldusväärsuse määr, % Tegevused: Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja ja lepitakse kokku maakasutuspoliitika põhimõtteid, millest lähtutakse maakasutust puudutavate otsuste tegemisel. Vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse olemasolev maakasutuspoliitika rakendamist toetav õiguslik regulatsioon eesmärgiga muuta maatoimingud lihtsamaks, vähem ressursimahukamaks ja rohkem seostatumaks erinevate maakasutuse korraldamist puudutavate valdkondadega. Arendatakse digitaalsete maatoimingute tegemist, andmevahetust maa kasutamist ja omandit määravate andmekogude vahel ja maa andmete kvaliteedi parandamist. Väljakutsed: Koostöös erinevate valitsusasutustega vajavad väljatöötamist ja kokku leppimist maakasutuspoliitika põhimõtted, millest lähtuda maakasutuse planeerimisel ja maatoimingute tegemisel. Maakasutuspoliitika arvestab planeerimisseaduse ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, strateegiliste planeeringutega, ehituse pika vaatega jt asjakohaste strateegiatega moodustades nendega ühtse terviku. Erinevate valdkondade huvide tasakaalu hoidvate maakasutusotsuste (ruumiotsuste) tegemiseks on vajalik tagada regulaarne maakasutuse seire kokkulepitud mõõdikute ja metoodika alusel. Ruumiline planeerimine ja maatoimingud vajavad rohkem sidustamist. Maakasutuse põhimõttelised kokkulepped tehakse planeerimise protsessis ja fikseeritakse hiljem planeeringute elluviimisel maatoimingutega. Praegu on probleemiks see, et planeerimisel ei hinnata planeeringu mõju maaomandite ja -kasutuste väärtuste muutusele tulenevalt maakasutusõiguste muutumisest ega lepita kokku võimalikes hüvitistes, mistõttu võib ajakulu planeeringute elluviimisel (maatoimingute tegemisel) olla ebamõistlikult suur. Ühtlustamist vajavad maakasutuse otstarbed maakatastris ja planeeringutes, need on aluseks maakasutuse suunamisel, maa maksustamisel ja hindamisel. Riigil on ühtne avaliku sektori huve teeniv maareserv, mida valitsetakse kokkulepitud põhimõtete alusel. Riik omab terviklikku ja pikka vaadet avalikest huvidest, riik on heaperemehelik maaomanik omades detailset ülevaadet oma maaportfellist, kus iga maaüksuse vajalikkus on eesmärgistatud ja maad on korras hoitud. Maareservi säilitatakse võimalikult kuluefektiivselt, tagades maa käibes hoidmise (rendile andmise) nii kaua, kui seda ei ole vaja kasutada avalike ülesannete täitmiseks, vähendades sellega ka avaliku sektori kulusid. Riigi ja kohalike omavalitsuste vahelised maatoimingud on lihtsad, neid tehakse ühes keskkonnas ja võimalikult väikese ressursikuluga. 21  Maatoiminguteks vajalik info on kergesti kättesaadav, maatoiminguid tehakse lihtsalt, kiirelt ja digitaalselt. Maa ja kinnisvaraga seotud andmed, regulatsioonid, tööprotsessid ja infosüsteemi teenused on koondatud ühtseks maatoimingute platvormiks, mille keskne andmekogu on maakataster, millel on ladus andmevahetus teiste maa kasutust ja omandit määratlevate andmekogudega (sh kinnistusraamat, ehitisregister ja planeeringute andmekogu). See loob aluse maakasutusest (sh maakasutuspiirangutest ja maahõivest) ülevaate saamiseks ning digitaalsetetele maakorraldustoimingutele muutes need tavapäraseks viisiks maakasutuskokkulepete tegemisel ja planeeringute elluviimisel. Maareform on lõpusirgel. Maareformi lõpetamiseks on vaja teha erinevaid toiminguid vähemalt 7000 maaüksusega, sealhulgas läbi viia menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Lisaks tuleb ca 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta maa osas maareformi käigus viia läbi piirnevale kinnisasjale juurdelõike tegemise menetlus. Tegevused: Riigi maakasutuspoliitika kujundamine Töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika ja tegevuskava. Täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maapoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord reguleeritakse õigusaktis üheselt ja selgelt. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond. Koostatakse analüüs ja ettepanekud linnades ja asulates kasutuses mitte oleva riigimaa võõrandamise võimaluste kohta KOV-le ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil. (VVTP p7.1.7) Riigimaa haldamine Maa-ameti maaportfelli inventuuri läbi viimine vastavalt kehtestatud nõuetele. Tagatakse Maa-ameti hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Riigimaade võõrandamine (sh avaliku huvi väljaselgitamine) ja kasutamiseks andmine. Maatoimingute läbiviimine Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vaheliste maatoimingute kujundamine lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Riigi huvide kaitsmine planeeringute, teede ja tehnovõrkude projekteerimise menetlustes. 22  Maa kasutusõiguse (servituut, isiklik kasutusõigus) seadustamine juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning võrguühenduse rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maakorraldustoimingute teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks ettevalmistamisel Riigimaade arvestuse pidamine (sh maabilansi koostamine) Avalikes huvides maade omandamine Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine. Rail Balticu projektiga seotud kinnisasjade omandamine Eesti Raudtee projektiga seotud kinnisasjade omandamine RePowerEU elluviimisel maaga seotud toimingud Kinnisvara hindamine ja analüüsimine Kinnisvaratehingute andmebaasi pidamine Maa korralise hindamise läbiviimine ja metoodika edasiarendamine Kinnisasja erakorralise hindamise korraldamine ja läbiviimine Kinnisvaraturu analüüside tegemine ja avalikustamine Maareform Maareformi käigus omandisuhete seadusest tulenev ümberkujundundamine, sh läbi viia menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Maareformi käigus tekkinud iseseivat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide omandiküsimuste lahendamine. Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine Kinnisasja piiri, ruumiline ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maatoimingute platvormi väljaarendamine. 23 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine Katastriandmete kvaliteedi tagamine kontrollmõõdistamise korraldamisega. Katastriandmete kvaliteedi tagamine litsentseeritud maamõõtjate tegevuse järelevalve korraldamisega. Tulemused: Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid on ajakohased ning riigi seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuse omandisuhe on seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt. Katastri andmed on avaandmetena kättesaadavad. Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta on info olemas. Meede 5. Ruumiandmete tagamine Tegevus 5. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad Eesmärk: tarkade otsuste tegemist 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2022 Sihttase Kuni 4.a vanuste 80 topograafiliste 80 80 80 80 andmete (2022) osakaal, % Ruumiandmete vastavus 5 15 20 25 30 nõuetele, % Tegevused: Ruumiandmetega on seotud ühiskonna kõik valdkonnad, sh kõik „Eesti 2035“ valdkonnad. Ruumiandmete tagamine hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist teenuste abil. Ruumiandmed on näiteks kaardid, ortofotod, kõrgusandmed, satelliitseire tulemused, maaüksuste piirid, aadressid, loodus- ja ehitatud keskkonna objektide andmed. Ruumiandmete tagamiseks on vajalik vastava taristu olemasolu ja haldamine (riiklik geodeetiline süsteem, asukohamäärangu püsijaamade võrk, aeromõõdistamiseks kohandatud 24 lennuk aerokaamera ja aerolaserskanneriga jm). Ruumiandmeteenusteks kogutakse andmed ühtsel korrastatud viisil ja hoitakse need piisavalt ajakohasena, arendatakse andmete ristkasutust, võimalusel taaskasutust vältimaks andmete dubleerimist. Väljakutsed: Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate vajadustest ja toimub kaasaegselt. Asja- ja ajakohaste ruumiandmete oskuslik kasutamine peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem, sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid). Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel. Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine. Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ― point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem. Tegevused: Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine Aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toimingute teostamine, et ruumiandmete lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud. RePowerEU raames seadmete uuendamine Baasruumiandmete tootmine Topograafia andmekogu andmete ajakohastena hoidmine. Veekogu tüübi määramine integreeritakse Eesti topograafia andmekogu andmete tootmise- ja kvaliteediprotsessi. RePowerEU taastuvenergeetika arendamise alusandmete koostamine Geodeetilise süsteemi haldamine RePower raames ESTPOS võrgu uuendamine. 25  Riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS haldamine Geodeetiliste andmete ajakohasuse tagamine. Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine Geo3D arenduste lõpuleviimine ja juurutamine. 2D ja 3D toodete ajakohastamine ja avaandme teenustena kättesaadavaks tegemine (sh API-d). Samuti 2D ja 3D ruumiandmete omavahelise ühilduvuse tagamine. INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasuse ja direktiivi nõuetele vastavuse tagamine. Ruumianalüüside teostamine toetuste maksmiseks (KIK, PRIA jt toetused) Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine Aadressiandmete, huvipunktiandmete ja kohanimeandmete kvaliteedi tagamine. Aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindluse tagamine. Aadressi- ja kohanimeandmete süsteemi (AKS) arendamine ja juurutamine, tagades riigi infosüsteemile jätkusuutliku tugiteenuse. Geoloogiliste andmete haldamine Geoloogiliste avaandmete kasutajatele kättesaadavaks tegemine; Maavarade registri ja ehitusgeoloogia andmebaasi ja spetsiaaltarkvara uuendamine; Maavarade registri ja ehitusgeoloogia andmekogu pidamine, maavarade kaitse rakendamine, kaevandamise aerokontroll, geoloogilise kaardi jt geoloogiliste avaandmete visualiseerimine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine; RePowerEU elluviimisel maardlate alade menetlused. Tulemused: Ruumiandmete ja -teenuste kättesaadavus on kvaliteetselt tagatud, mis on kasutuses nii avalikus- kui ka erasektoris. Samuti on satelliidiandmed kättesaadavad koos teiste ruumiandmetega GreenIT kohaste teenuste kaudu. Aadressi- ja kohanimeandmed on hallatud ning geoloogilise kaardi andmed on avalikustatud. 5. Programmi juhtimiskorraldus Regionaalpoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Ministeeriumi peamisteks koostööpartneriteks programmi elluviimisel on kohalikud omavalitsused, kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiline liit, maakondlikud omavalitsusliidud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, ministeeriumid, 26 Eesti Keele Instituut, Maa-amet, põhiseaduslikud institutsioonid, ülikoolid, uurimiskeskused, valdkonnaga seotud vabaühendused, valdkonnas tegutsevad konsultatsiooniettevõtted ja välispartnerid. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. Regionaalpoliitika programmi 4. ja 5. meetme teenuste eelarve kajastub Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmis 2024-2027. Seoses ministeeriumide ümberkorraldustega liikus esialgu Regionaalpoliitika programmi ka ligipääsetavuse teenus, kuid järgmise Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega viiakse nimetatud teenus üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Regionaalpoliitika programmi juhib regionaalpoliitika asekantsler koos halduse asekantsleriga. Programmijuhtide ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm avalikustatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“ tulemusaruandesse. 27