Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 11. märts 2024 SEISUKOHT MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja Projektibüroo OÜ registrikood: 14426010 aadress: Vana-Lõuna tn 39a-12, 10134 Tallinn Vaidlustaja esindaja Arne Ots, vandeadvokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: [email protected] Hankija Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla registrikood: 90003433 aadress: Tervise tn 1, 31025 Kohtla-Järve e-post: [email protected] Hankija esindaja Raul Ainla, vandeadvokaat Ainla Advokaadibüroo e-post: [email protected] Kolmas isik Innopolis Insenerid OÜ registrikood: 11297032 aadress: Riia tn 24a, 51010 Tartu e-post: [email protected] Kolmanda isiku esindajad Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, advokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustusasi Projektibüroo OÜ vaidlustus riigihankes „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (273122) VAIDLUSTAJA TAOTLUSED 1. Rahuldada Projektibüroo OÜ vaidlustus. 2. Mitte anda hankijale luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kanda ja mõista Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla välja Projektibüroo OÜ kulud (sh riigilõiv) vastavalt menetluskulude nimekirjale. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal MENETLUSE SENINE KÄIK 1. 28. veebruaril 2024 esitas vaidlustaja vaidlustuse Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla (hankija) riigihankes „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (viitenumber 273122). 2. 5. märtsil 2024 esitasid hankija ja Innopolis Insenerid OÜ (kolmas isik) vastused vaidlustusele, millega palusid jätta vaidlustuse rahuldamata. Kolmanda isiku ja hankija hinnangul ei vasta vaidlustaja kvalifitseerimistingimustele ja nende arvates on kvalifitseerimata jätmise otsus põhjendatud. 3. 6. märtsil 2024 teatas Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), et vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi märkis VAKO, et menetlusosalistel on võimalik esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 11. märtsini 2024. 4. Vaidlustaja esitab käesolevaga hankija ja kolmanda isiku vastuseid silmas pidades oma kokkuvõtliku seisukoha, samuti vastuse hankija taotlusele anda luba hankelepingu sõlmimiseks ning menetluskulude nimekirja. SEISUKOHT 5. Vaidlustaja jääb vaidlustuse juurde. Otsus, millega hankija jättis vaidlustaja kvalifitseerimata, on õigusvastane. Otsus on kohasel viisil põhjendamata ja see on ka sisuliselt vale. - Põhjendamiskohustuse rikkumine 6. Seadus ja õiguspraktika annavad põhjendamiskohustusele piisavalt selgelt kriteeriumid. Ka VAKO on selgitanud hankija põhjendamiskohustuse ulatust analoogselt haldusakti põhjendamise nõuetega 1 . HMS § 56 lg 2 (mis on analoogia korras kohaldatava ka riigihankemenetluses tehtavate otsuste suhtes) järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kvalifitseerimata jätmise põhjendamisel on otsuses vaja seega välja tuua, milline oli kvalifitseerimise nõue hanke alusdokumentide järgi, millised andmed esitas pakkuja kvalifitseerimisnõude täitmise tõendamiseks ja milles seisneb mittevastavus esitatud nõudele. Nagu juba vaidlustuses märgitud, praegusel juhul ei sisalda hankija otsus niisugust põhjendust. - Otsuse sisuline õigusvastasus 7. Hankija 5. märtsi 2024 vastusest võib järeldada, et hankija jättis vaidlustaja kvalifitseerimata, sest Vanalinna Ehitus OÜ, kelle referentsile vaidlustaja pakkumuses tugines, tegi Sõle Tervisekeskuse tööprojekti, mitte põhiprojekti, ega olnud seetõttu ka peaprojekteerijaks põhiprojekti mahus. 8. Esiteks märgime, et vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuses oli ainsaks aluseks, millele hankija tugines, see, et referentstöö oli teostatud mitte põhi-, vaid tööprojekti mahus. Otsuses on märgitud: „Leping Sõle Tervisekeskus on täidetud tööprojekti mahus ja ei vasta nõuetele.“ Kvalifitseerimata jätmise aluseks ei olnud asjaolu, et tööde teostaja ei olnud põhiprojekti peaprojekteerija. On õige, et referentstöö oli tööprojekti mahus ja selle projekti teostas vaidlustaja poolt esitatud pakkumuses näidatud isik, kes oli tööprojekti teostamise osas ainsaks projekteerijaks (st pea- ja allprojekteerija vahekorra küsimust ei olnudki). Järelikult sõltub vaidluse lahendus vastusest küsimusele, kas tööprojekti maht täidab kvalifitseerimise tingimuse. Vaidlustaja leiab, et täidab. 9. Vaidlustaja taasesitab järgnevalt asjassepuutuva kvalifitseerimistingimuse täpse sõnastuse, kuna hankija on oma 5. märtsi 2024 vastuses asunud seda kitsendama. Hanke alusdokumentide hulgas olnud hankepassi IV osa punktil C nägi ette, et (vaidlustaja rõhutusega): Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul täitnud projekteerimistööd lepingute ja hea tava kohaselt. Pakkumuse esitamisega annab Pakkuja Hankijale õiguse riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva kolme aasta 1 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne (2019). § 98, p 37. 2/5  jooksul Pakkuja poolt sõlmitud mistahes projekteerimistööde lepingute täitmise kontrolliks (hankijale vastavasisuliste päringute esitamiseks). Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt kaks lepingut, lepingu esemeks peab olema vähemalt 3000 m² üldpinnaga aktiivravihaigla, taastusravihaigla või hooldusravihaigla hoone või hoonekompleksi või Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. määruse nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" lisas koodiga 12641 ja 12644 nimetatud ehitise projekteerimine peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus. 10. Hankija on oma vastuse p-s 3.2 jätnud kvalifitseerimistingimusele viitamisel välja sõna „minimaalselt“. Nimetatud terminil on aga tingimuse tõlgendamisel oluline tähtsus, sest kui midagi nõutakse minimaalsel tasemel, peab olemas olema ka midagi sellest enamal ja ka maksimaalsel tasemel. Projekteerimisel saab minimaalselt põhiprojekti mahule järgneda veel vaid tööprojekti maht, mis kvalifitseerimistingimuse sõnastuse järgi peab seega samuti olema aktsepteeritav. 11. Arvestades käesolevas vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentides avaldatut on vaidlustaja, hankija ja ka kolmas isik kõik ühel meelel, et tööprojekt on detailsem kui põhiprojekt. Järelikult ei saa olla tegelikku vaidlust, et „minimaalselt põhiprojekt“ saab tähendada põhiprojekti ja/või tööprojekti. Kui mõeldaks üksnes põhiprojekti, kaotaks sõna „minimaalne“ kvalifitseerimistingimuses tähenduse. Seetõttu on üheselt selge, et vaidlustaja poolt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud varasem töö, mis puudutas Sõle Tervisekeskust, oli täidetud minimaalselt põhiprojekti mahus, sest see oli täidetud tööprojekti mahus. 12. Ei ole võimalik nõustuda seisukohaga, nagu ei näitaks tööprojekti koostamine pädevust, mida hankija praeguses hankes ootab ja nagu ei oleks seetõttu võimalik tõlgendada kvalifitseerimistingimust vaidlustaja suhtes positiivselt. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 1 kohaselt on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Sama määruse § 10 lg 4 kohaselt on tööprojektis esitatud arhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele peavad olema kontrollitud ja omavahel kooskõlas. Tuginedes eelnevale ei saa olla kahtlust, et tööprojekti koostajal peab olema piisavalt teadmisi ja oskusi ka eelnevate projektistaadiumite projektide koostamiseks. Seetõttu ei saa olla alust vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks. 13. Hankija ja kolmanda isiku tõlgendus, arvestades kõnealuse tingimuse sõnastust, on ebaloogiliselt ja ebaproportsionaalselt kitsendav, mille aktsepteerimisel jääks praegusest hankemenetlusest kõrvale pakkuja, kellel on olemas kvalifikatsioon riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmiseks ning kes esitas hinna poolest soodsaima vastava pakkumuse. Hankija peab konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtuvalt kujundama kvalifitseerimise tingimused selliselt, et ettevõtja, kellel on vajalik võimekus lepingu täitmiseks olemas, ei jääks põhjendamatult hankest kõrvale. 2 Praegusel juhul ei tohi seetõttu kvalifitseerimistingimusele anda tõlgendust, mis välistaks vaidlustaja edasise osalemise hankemenetluses. 14. Selguse huvides täpsustab vaidlustaja, arvestades hankija vastuse punkti 2.3., et pole väitnud end olevat olnud referentsobjekti Sõle Tervisekeskus peaprojekteerijana põhiprojekti koostamisel. Vaidlustaja tugines RHS § 103 lg 1 kohaselt Vanalinna Ehitus OÜ referentsile (hankepassi lk 24). - Muud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse nõuded on täidetud 15. Hankija on 5. märtsi 2024 vastuses märkinud, et vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse muude eelduse täidetuse osas vaidlus puudub (vt hankija vastuse p 3.2 teine lõik). Seetõttu ei pea vaidlustaja vajalikuks esitada seisukohti kolmanda isiku vastuse p C kohta, milles 2 Ibid,§ 98 p 21; TlnRKo 3-23-2245, 15. 3/5  käsitletakse referentsina näidatud projekteerimistöö alusel valminud ehitise kasutusotstarbeid ja vastavaid koode. Kolmanda isiku poolt viidatud temaatika ei ole olnud vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise aluseks ega puutu seetõttu asjasse. Mingit sisulist probleemi siin aga ka ei ole, sest referentsina viidatud ehitis vastab vaidluseta vähemalt ühele hankija poolt nõutud kasutusotstarbele ja hankija ei nõudnud korraga kahele kasutusotstarbele vastamist. Seda kinnitab hankija avaldus vaidlustusele esitatud vastuses, mille järgi muudes kvalifitseerimise eelduste täidetuses vaidlust ei ole. - Kokkuvõtteks 16. Eelnevast tulenevalt jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, mistõttu tuleb vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus ja kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada. VASTUS TAOTLUSELE ANDA LUBA HANKELEPINGU SÕLMIMISEKS 17. RHS § 93 lg 5 sätestab, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. 18. Hankija on viidatud sätte alusel taotlenud luba hankelepingu sõlmimiseks, põhjendades seda sellega, nagu oleks vaidlustaja vaidlustus pahauskne, ning samuti haigla ehitusprojekti ajakriitilisusega ja olulisusega. 19. Esiteks, vaidlustus ei ole pahauskne. Vaidlustajale ei saa ette heita, et ta on asunud hankemenetluses teostama oma põhiseaduslikku õigust vaidlustada hankija otsust, mis välistab vaidlustaja edasise osalemise riigihanke menetluses ja mis on vaidlustaja hinnangul õigusvastane. Iga riigihange tuleb planeerida nii, et oleks arvestatud ka vaidlustamiste võimalusega. Teisiti ei ole avalik-õiguslik menetlus õigusriigis mõeldav. Ainuüksi hankelepingu sõlmimise ja täitmise perioodi mõningane võimalik edasilükkumine ei saa olla aluseks hankelepingu sõlmimisele loa andmiseks enne vaidluse sisulist lahenemist. Hankija poolt esitatud ajakriitilisuse argument on ka liialt üldine ja vastuoluline, sest hankija enda väitel pole projektil veel rahastusotsustki. Rahastusotsuse tingimused (milliste eeldustel antakse, milline peab olema projekteerimis- ja ehitusgraafik jms) on aga kõik esitamata ja tõendamata. 20. RHS § 93 lõiget 5 arvestades tuleb hankelepingu sõlmimiseks loa saamis taotluses kaaluda avalikku huvi ja vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist ning selgitada ja tõendada, mis on see oluline avalik huvi, mille ees vaidlustaja õigused peaksid konkreetsel juhul taanduma. Niisugused kaalutlused ja tõendid taotluses puuduvad ja seetõttu ei ole ka alust taotluse rahuldamiseks. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 21. Vaidlustaja palub määrata kindlaks ja mõista välja hankijalt menetluskulud summas 5144,50 eurot, sh riigilõiv 1280 eurot ja esindajakulud 3864,50 eurot (käibemaksuta). 22. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 23. Vaidlustaja esindaja vandeadvokaat Arne Ots on osutanud õigusabi mahus 13,1 h tunnihinnaga 295 eurot (lisad 1-2). Seega on vaidlustaja esindajakulud 3864,50 eurot (käibemaksuta). 24. Vaidlustaja esindajakulud koosnevad järgmistest toimingutest: €/h Kuupäev Kirjeldus Esindaja h Kokku (km-ta) Õiguslik analüüs: hanke materjalid, hankija 21.02.2024 Arne Ots 1,00 295,00 295,00 otsused ja vaidluse perspektiiv 4/5  23.02.2024 Dokumendi ettevalmistamine: vaidlustus Arne Ots 0,90 295,00 265,50 Dokumendi ettevalmistamine ja 27.02.2024 Arne Ots 5,80 295,00 1 711,00 kooskõlastamine kliendiga: vaidlustus Dokumendi analüüse: Innopolis Insenerid 05.03.2024 Arne Ots 0,30 295,00 88,50 OÜ vastus vaidlustusele Dokumendi analüüs: hankija vastus 06.03.2024 Arne Ots 0,30 295,00 88,50 vaidlustusele Dokumendi ettevalmistamine: seisukoht, vastus hankelepingu sõlmimiseks loa 07.03.2024 Arne Ots 4,80 295,00 1 416,00 andmise taotlusele, menetluskulude nimekiri 3864,50 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 25. Tähtaeg. VAKO palus esitada kirjalikud selgitused ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 11. märtsil 2024. Seega on seisukoht tähtaegne. 26. Menetlusdokumendi edastamine. Menetlusdokument on saadetud vaidlustaja lepingulise esindaja poolt ka hankija esindajale e-posti aadressile [email protected] ja kolmanda isiku esindajatele e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots Vandeadvokaat Lisad: 1. Arve nr 240851; 2. Arve nr 240984. 5/5