Kooskõlastamiseks: 11.03.2024 nr 8-2/24/1281
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Lüganuse Vallavalitsus
Kiviõli I Keskkooli hoolekogu ja õpilasesindus
Kiviõli Vene Kooli hoolekogu ja õpilasesindus
Lüganuse Kooli hoolekogu ja õpilasesindus
Haridus- ja teadusministri määruse esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse
Riigikooli moodustamine“ eelnõu.
Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude
infosüsteemis 18. märtsiks 2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Lisad:
1. Ministri käskkirja eelnõu.
2. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene
Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine.
3. Haridus- ja teadusministri 21.08.2023. a määruste nr 28, 29 ja 30 kehtetuks tunnistamine.
4. Lüganuse Riigikooli põhimääruse eelnõu.
5. Lüganuse Riigikooli põhimääruse seletuskiri.
Hille Ilves
735 4004
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 21. augusti
2023. aasta määruste nr 28, 29 ja 30
kehtetuks tunnistamine
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 21. augusti 2023. a määrus nr 28 „Kiviõli I Keskkooli
põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 21. augusti 2023. a määrus nr 29 „Kiviõli Vene Kooli
põhimäärus“ ja haridus- ja teadusministri 21. augusti 2023. a määrus nr 30 „Lüganuse Kooli
põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 31. augustil 2024. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja
Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja
Lüganuse Riigikooli moodustamine
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate
riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra
kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punkti 1
alusel:
1. Korraldan 1. septembrist 2024. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad
riigiasutused - Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli. Ümberkorralduse
tulemusel koolid ühendatakse, ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil
moodustan uue kooli, Lüganuse Riigikooli. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem
põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava
riigiasutuse Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamise
ettepanekus.
2. Lõpetan Lüganuse Riigikooli gümnaasiumiastmes koolitustegevuse järkjärguliselt. Alates
01.09.2025 gümnaasiumiastmesse vastuvõttu ei toimu.
3. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises
koosseisus:
Hille Ilves – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise
valdkonna projektijuht (Ida-Virumaa);
Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht;
Tiit Salvan – Kiviõli I Keskkooli direktor;
Ülle Roots – Kiviõli I Keskkooli juhiabi;
Jelena Ragni – Kiviõli Vene Kooli direktor;
Vladimir Kruzman – Kiviõli Vene Kooli majandusjuhataja;
Vallo Reimaa – Lüganuse Kooli direktor;
Viive Olt – Lüganuse Kooli majandusjuhataja.
4. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli,
Lüganuse Kooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a
määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja
ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“.
5. Ümberkorraldatava Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli, Lüganuse Kooli 2024. a
eelarve on planeeritud arvestusega, et eraldi tegutsevate koolidena lõpetavad need tegevuse
31. augustil 2024. a.
6. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonnal teavitada
ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatavaid koole ja nende direktoreid, vanemaid,
õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
EELNÕU
Lüganuse Riigikooli põhimäärus
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.
1. Peatükk
Üldsätted
§ 1. Kooli nimetus
Kooli nimetus on Lüganuse Riigikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm
(1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.
(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.
§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad
Kooli asukoht on Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, tegutsemiskohad on Kiviõli linn ja
Lüganuse alevik.
§ 4. Pitsat ja sümbolid
Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid.
§ 5. Asjaajamise keel ja õppekeel
(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(2) Kooli õppekeel on eesti keel.
(3) Hoolekogu ettepanekul ning haridus- ja teadusministri otsuse alusel võib muu keel olla
õppekeeleks eesti keele asemel:
1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.–9. klassis;
2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.–9. klassis;
3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.–9. klassis;
4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.–9. klassis;
5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.
§ 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded
(1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada heatasemeline eestikeelne haridus
õppija individuaalset arengut ning identiteeti toetavas koolikeskkonnas.
(2) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav
haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks
karjäärivalikuks, suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas,
valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks ning soov hoolida endast, kaasinimestest ja
ümbritsevast keskkonnast.
(3) Lõikes 2 kirjeldatud ülesande täitmisel teeb kool koostööd teiste haridusasutuste, ettevõtjate,
omavalitsuste ja kohaliku kogukonnaga.
2. peatükk.
Kooli õppe ja kasvatuse korraldus
§ 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused
(1) Koolis omandatakse põhiharidust ja üldkeskharidust statsionaarses õppes.
(2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riikliku õppekava” ja „Põhikooli lihtsustatud
riikliku õppekava” ning „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.
(3) Õpilastele pakutakse kooli võimalusi arvestades valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste ja
kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest.
§ 8. Kooli raamatukogu
Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude
teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet,
arendada õpilaste iseseisva töö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi.
3. peatükk
Kooli õppekavaväline tegevus
§ 9. Kooli õppekavaväline tegevus
(1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad:
1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud
ja suunatud kooli õpilastele;
2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad
teenused kolmandatele isikutele.
(2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega,
võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses:
1) kooli korraldatud aineõppevälist või kursustevälist huvitegevust;
2) õppematerjalide koostamist ja levitamist;
3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist;
4) õppe ja kasvatusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist.
(3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud
ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli
kodukorrast.
(4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta.
(5) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, võtab kool selle eest tasu
teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja
kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks
kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile.
4. peatükk
Kooli juhtimine
§ 10. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja
õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja
kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on
kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori
ettepanekul asendaja kooli pidaja.
(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste
lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.
(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi
ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka
kasutamise eest.
(6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid
andmeid ja dokumente.
§ 11. Kooli õppenõukogu
Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on korraldada, analüüsida ja hinnata oma pädevuse
piires õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke õppe- ja kasvatusalaseid otsuseid.
§ 12. Kooli hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate,
Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate
organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning
luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused.
(2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes
õigusaktides sätestatu alusel.
5. peatükk
Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ning kohustused
§ 13. Õpilase õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis pakutaval õppesuunal;
2) võtta osa õppetööst;
3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete
rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja
korras;
4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades
õigusaktides sätestatut;
6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid
õppekavaväliseks tegevuseks direktori kehtestatud korras tasuta;
7) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes
teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;
8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;
9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
10) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse
ning õppekavavälise tegevuse kohta;
11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli
juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
12) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) osalema õppetöös vastavalt kooli tunniplaanile ja õppekorraldusele;
2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;
3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid;
4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;
5) täitma kooli kodukorda;
6) hoidma kooli head mainet;
7) järgima tervislikke eluviise;
8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
§ 14. Vanemate õigused ja kohustused
(1) Vanemal on õigus:
1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;
2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;
3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe
rakendamist;
4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete
rakendamise üle;
5) osaleda vanemate koosolekul;
6) kandideerida kooli hoolekogusse;
7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli
juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas:
1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;
5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub;
6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.
§ 15. Töötajate õigused ja kohustused
(1) Töötajal on õigus:
1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt
täienduskoolitust;
3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;
4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume,
raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja
korras tasuta;
5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng
õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud
hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik
teenindamine.
(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning
suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ning „Põhikooli riiklikus
õppekavas”, „Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas” ja „Gümnaasiumi riiklikus
õppekavas” sätestatud alusväärtustest ning sihiseadest.
(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja
kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
6. peatükk
Kooli majandamise ja asjaajamise alused
§ 16. Kooli vara ja eelarve
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu
vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile
sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.
(2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse,
riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt.
(3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.
(4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest
sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise
tegevuse tulemusena saadud tuludest.
§ 17. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused”.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub
kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes
kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise
korrast.
(3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse
heakskiitmise kord
(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast
õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui
selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.
(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on
otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna
üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue
üldkoosoleku.
(3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega.
Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete
arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud
õpilased.
(4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja
abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse
heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3
õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku
direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul
neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2024.
Kristina Kallas
minister
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Lüganuse Riigikooli põhimäärus“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.
Käesoleva eelnõu on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna
riigikoolide pidamise valdkonna riigikoolide projektijuht Ida-Virumaal Hille Ilves (tel 735
2533,
[email protected]), riigikoolide pidamise valdkonna juht Raivo Trummal (tel 735 0282,
[email protected]), riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar (tel 735 0185,
[email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristi Aule
Parmas (tel 735 4098,
[email protected]).
Lüganuse Vallavalitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 2023. aastal sõlmitud
halduslepingu eesmärgiks oli tagada Lüganuse vallas kvaliteetse eesti keelse hariduse
kättesaadavus ja nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamiseks vajalikud õppe- ja töötingimused.
Selle täitmiseks oli vajalik anda lepingus nimetatud koolide pidamine riigile korrastamaks
koolivõrku, arvestades demograafilisi muutusi ning haridusvaldkonna strateegias toodud
eesmärke ning võimaldada seeläbi kohaliku omavalitsuse üksusel suunata oma tulubaasist üle
antavate koolide pidamisest vabanevaid eelarvevahendeid haridusele ligipääsetavuse, eesti
keelse alushariduse, huvihariduse ja noorsootöö tugevdamiseks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler tegi haridus- ja teadusministrile ettepaneku
korraldada ümber Kiviõli I Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja Lüganuse Kool, mis alates
01.09.2023. aastast on riigikoolid. Ümberkorralduse tulemusel koolid ühendatakse,
ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus kool, Lüganuse
Riigikool.
Lüganuse Riigikooli gümnaasiumiastmes õpilaste vastuvõtt 10. klassi jätkub 2024/2025
õppeaastal ning õpilased saavad oma gümnaasiumiõpingud lõpetada samas koolis. Alates
2025/26 õppeaastast 10. klassi ei avata ja õpilaste vastuvõttu gümnaasiumiastmesse ei toimu.
Seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga avatakse 1. klassid tänastes Kiviõli I Keskkooli ja
Lüganuse Kooli õppehoonetes. Ümberkorraldatava tänase Kiviõli Vene Kooli õpilased
jätkavad õppetööd olemasolevas õppehoones, kuni on võimalik õpilased ümber paigutada
parematesse tingimustesse. Ümberkorraldatava Kiviõli Vene Kooli õppekeeled on 2023/2024
õppeaastal kehtiva kooli põhimääruse kohaselt eesti keel ja vene keel. Üleminek eestikeelsele
õppele toimub 2024/2025 õppeaastal 1. ja 4. klassis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §
10015 kohaselt võib üleminek eestikeelsele õppele toimuda järk-järgult. See saab toimuda
hoolekogu ettepanekul ja haridus- ja teadusministri otsusel ning võib hõlmata üksnes
ümberkorraldatava tänase Kiviõli Vene Kooli õpilasi, kelle õpe toimus 2023/2024 õppeaastal
vene keeles. 2024/2025 õppeaasta osas hoolekogu ettepanekut teha ei saa, sest uue kooli
hoolekogu on võimalik moodustada alles peale uue kooli tegutsema hakkamist.
Kolme kooli ümberkorraldamise otsusega hakkab kool kandma nime Lüganuse Riigikool.
Koolide põhimääruste kehtetuks tunnistamisega peale uue kooli moodustamist lõpetatakse
kolme kooli tegutsemine. Uus kool tegutseb algselt kolmes (Lüganusel ja kahes asukohas
Kiviõlis), hiljem kahes tegutsemiskohas (Lüganusel ja ühes asukohas Kiviõlis), kus õpe toimub
põhi- ja kuni 31.augustini 2027. aastal üldkeskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis.
Kool alustab tegutsemist 1. septembril 2024. aastal.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga tunnistatakse seni kehtinud Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse
Kooli põhimäärus kehtetuks, et viia ühendkooli põhimäärus haridus- ja teadusministri
käskkirjaga „Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja
Lüganuse Riigikooli moodustamine“, kooskõlla.
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega.
Eelnõu koostamisel ei ole seda teiste riikide õigusaktidega võrreldud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri.
4. Määruse mõjud
Eelnõu sätestab raamid õppeasutuse töö korraldamiseks ja arenguks ning loob õpilastele
eeldused põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes Lüganuse vallas.
Kool pakub kõigile õpilastele, olenemata emakeelest, võimaluse omandada kvaliteetne
eestikeelne haridus, mis edaspidi annab kõigile noortele paremad võimalused edasi õppimiseks
ning kujundab sotsiaalse valmiduse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks
õppeks, samuti toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist. Moodustatava kooli kõik
tegutsemiskohad täidavad riiklikult olulist ülesannet eestikeelsele haridusele üleminekul olles
partneriks Lüganuse valla ja teistele maakonna haridusasutustele, eesti keeles õppimis- ja
õpetamiskompetentsi jagamisel ning keelekeskkonna loomisel. Haridusasutuste võrgu
ümberkorraldamisel lähtutakse eelkõige laste huvidest ja õpikeskkonna kvaliteedi
paranemisest. Majanduslikult mõistlikud lahendused võimaldavad hariduse andmise kvaliteeti
hoida ja tõsta.
Ümberkorraldusega kaasnevad võimalikud riskid ja nende maandamine:
- Identiteet: tulenevalt koolide ajaloost võivad koolipered tunnetada senise identiteedi
võimalikku kadumist. Näiteks Lüganuse Kooli ajalugu ulatub 1694. aastasse, mis on
tegutsenud varasemalt kihelkonnakeskuse koolina, asudes endise Püssi mõisa
territooriumil. Kiviõli I Keskkooli ja Kiviõli Vene Kooli ajalugu ulatub vastavalt 1932.
ja 1927. aastasse ning on edendanud varasemalt kasvavas tööstuspiirkonnas hariduse
andmist nii eesti kui vene keeles.
Tegemist on pika aja- ja kultuurilooga Lüganuse kihelkonna piirides asuvate koolidega,
kus väga oluliseks on kohaliku ajaloo ja pärimuskultuuri edasi kandmine kõikides
riigikoolides. Ümberkorralduste järgselt on uue kooli identiteedi loomisel võimalik
arvestada kõikide seniste koolide traditsioone ning luua uusi.
- Eestikeelse koolikeskkonna kadumine: muukeelsete õpilaste õppima asumine võib
vähendada eesti keele kasutajate osakaalu koolikeskkonnas.
Õppetöö koolides toimub jätkuvalt eesti keeles, osaliselt vene keeles praeguses Kiviõli
Vene Koolis, kus üleminek eestikeelsele haridusele algab 4. klassis. Kiviõli I Keskkoolis
alustavad muukeelsed lapsed õpinguid järk-järgult 1. klassis, st õpperühmad
moodustatakse eesti keele oskuse põhiselt. Kooliperel on ühine väljakutse edendada
eestikeelset keelekeskkonda ka õppetöövälistes tegevustes, sotsiaalset suhtlemist, mis
toetab vallas elavate õpilaste omavahelist lõimumist ning koostöö teiste koolidega üle
Eesti ning kogukonnaga. 2027/28 õppeaastal toimuva muudatuse rakendumisel, kui
suletakse tänane Kiviõli Vene Kooli tegutsemiskoht, tagatakse kõikidele õpilastele
eestikeelne, turvaline ja nüüdisaegne õpikeskkond.
- Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine: õpilastele tugiteenuste tagamine väheneb.
Moodustatakse ühine tugispetsialistide võrgustik, sh tagades kõikide tugispetsialistide
olemasolu (logopeed, psühholoog, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog), arvestades
seejuures ka kvalifikatsioonile- ja keelenõuetele vastavust, mis võimaldab kaasava
hariduse põhimõtete ühtlasemat rakendamist tegutsemiskohtade vahel.
- Õppekorralduslik tegevus: uue koolikorralduse eripäradest sõltuvalt võib õpilaste
koolipäev pikeneda ja liikumine erinevate tegutsemiskohtade vahel on raskendatud.
Arvestades tegutsemiskohtade erinevaid võimalusi õppetöö rikastamiseks ja
läbiviimiseks korraldatakse projektiõpet, koostööpäevi jt õppekavapõhiseid tegevusi,
mille toimimiseks arvestatakse transporditeenusega.
- Õpilaste kaasatus õpilasesindusse: hetkel tegutseb igas koolis õpilasesindus, uues koolis
võib erinevate tegutsemiskohtade esindatavate liikmete arv ühtses õpilasesinduses
väheneda.
Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel, lähtudes demokraatlikest
põhimõtetest, eelnevalt kokku leppides liikmete arvu esinduses. Ühtsel õpilasesindusel
on suurem roll ja võimalused õpilaste kaasamisel koolielu puudutavates küsimustes
kõikides tegutsemiskohtades, ühisürituste korraldamisel ja koostöö edendamisel teiste
koolide ning kogukonnaga.
- Koolitee pikeneb gümnaasiumiastme sulgemisega 31.08.2027. aastal, võimalus
kohapeal huvihariduses ja -tegevuses osalemiseks väheneb:
Väljaspool Lüganuse valda õppima asuvatel õpilastel pikeneb mõnevõrra koolitee.
Näiteks Kiviõlile lähemal on Kohtla-Järve (ca 23 km) ja Jõhvi (33 km), samuti Rakvere
riigigümnaasium (ca 40 km), kutseharidust pakub Ida−Virumaa Kutsehariduskeskus,
mille lähim õppekoht on Jõhvis. Õpilastel on võimalik kasutada majutuse ja
ühistranspordi sõidukulude hüvitamist. Õpilaste transpordi paremaks korraldamiseks
toimuvad konsultatsioonid MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskusega. Arvestades
muudatusele eelnevat ajavaru on aega ühistranspordi korralduse parandamist ette
valmistada.
Koostöös huvihariduse ja -tegevuse pakkujatega Lüganuse vallas on võimalik leida
lahendusi õpingute või tegevuste jätkamiseks, kasutades selleks erinevaid vorme. Lisaks
pakkuvad riigigümnaasiumid Ida-Virumaal ja Rakveres väga mitmekesiseid võimalusi
huvitegevuseks.
- Organisatsioonikultuuride erinevus: kolmes koolis on kujunenud aastatega oma
harjumuspärane koolikultuur, mille muutmisel peale ümberkorraldamist on
kooliperedel raskem harjuda. Infoliikumine koolide vahel võib väheneda.
Uue kooli juhtkonna roll on koostöövõimaluste loomine õpetajate ja tugispetsialistide
vahel, näiteks aineühendused, tugispetsialistide võrgustik. Lisaks mittepedagoogilise
personali tõhusama tööjaotuse rakendamine: kooliraamatukogude koostöö, ühine
projektijuhtimine, IT-halduse korraldamine, ühine halduspersonal. Koolis luuakse
ühised infokanalid, nt uus veebileht, siseveeb.
- Töökorralduslik tegevus: õpetajate töökoormus võib muutuda ja töö erinevates
tegutsemiskohtades võib tuua kaasa transporditeenuse küsimused.
Erineva suunitlusega tegutsemiskohad laiendavad õpetamise ja õppimise võimalusi,
samuti koolihoonete ja taristute ristkasutamist. Uus juhtkond tagab õpetajate,
tugispetsialistide jm personali ametikohtade ja töökoormuse võrdsema jaotamise ,
arvestades kvalifikatsiooni- ja keelenõuetele vastavust ning vajadusel
transpordiühendust.
- Lapsevanemate kaasamine: ühise hoolekogu moodustamisel võib lapsevanemate roll
väheneda.
Koolis õpivad enamuses Lüganuse vallas elavad õpilased, mis võimaldab ühisürituste
sidusamat korraldamist, hoolekogu kaasamist ning laiemat sotsiaalset suhtlemist, sh
kooliperede ja kogukonna ühendamist. Uue hoolekogu moodustamisel kaasatakse iga
tegutsemiskoha lastevanemate ettepanekul üks esindaja hoolekogusse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes
riigikoolidele ettenähtud vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2024. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Põhimääruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli
ja Lüganuse Kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Eelnõu kooskõlastatakse
Haridus- ja Teadusministeeriumi siseselt, kuna muudatused puudutavad riigikoole, mille pidaja
ülesandeid täidab Haridus- ja Teadusministeerium ning väljatöötatud muudatused täiendavad
juba kehtivat riigikooli põhimäärust.
Ülle Matsin
üldhariduspoliitika osakonna juhataja
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja
Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja
Lüganuse Riigikooli moodustamine“
Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Kiviõli I Keskkooli,
Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse Riigikooli
moodustamine
Austatud haridus- ja teadusminister
Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Lüganuse vallas paiknevad Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused nimetustega Kiviõli I Keskkool, Kiviõli Vene
Kool ja Lüganuse Kool uueks kooliks, mille õpe toimub statsionaarses õppevormis edaspidi
algselt kolmes, pikema aja jooksul kahes tegutsemiskohas.
Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamise põhjendus
Haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035 on üheks olulisemaks strateegiliseks eesmärgiks
seatud kvaliteetset haridust pakkuva, kaasava ja kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu
kujundamine selleks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks
nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti nüüdisaegsest õpikäsitusest lähtuvad õppekavad, nutikas
õppevara ja -metoodika. Lisaks ühine kultuuri- ja väärtusruum, kvaliteetne eestikeelne ja eesti
keele õpe.1
Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepe aastateks 2023−2027 haridus- ja teadusarengu eesmärkide
hulgas on: „Jätkame eestikeelsele haridusele üleminekuga ja koolivõrgu korrastamisega,
laiendades võimalusi kodulähedaste algkoolide säilitamiseks.2 “.
01.09.2024. a toimub üleminek eestikeelsele haridusele 1. ja 4. klassis, et pakkuda kõigile Eesti
lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis
edaspidi annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning
meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus, samuti toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist.
Siinkohal on väga suur võtmeroll motiveeritud õpetajatel ja tugispetsialistidel ning nende
järelkasvul. Kolmes riigikoolis töötab täna kokku 74,4 ametikohal (ametikohtade arv =
koormuste summa) 90 õpetajat, kellest 50 vastavad kvalifikatsiooni- ja keelenõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte
gümnaasiumi, nüüdseks tegutseb 27 riigigümnaasiumi. Ida-Virumaale on rajatud viis uut
riigigümnaasiumi: 2015. aastast tegutseb Jõhvi Gümnaasium, 2019. aastast Kohtla-Järve
Gümnaasium ning Narvas alustasid õppetööd 01.09.2023. Narva Gümnaasium ja Narva Eesti
1 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-
09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf
2 Koalitsioonilepe 2023-2027. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-
alused/koalitsioonilepe#haridus
1
Gümnaasium. Riigigümnaasiumites on loodud võimalused, et õpilastele pakkuda rohkem
valikuid erinevate õppesuundade näol, kindlustada tugev ainealane õpe.
Lisaks võttis riik kohaliku omavalitsuse üksustelt 2022. aastal üle Kohtla-Järve Järve Kooli,
2023. aastal üle Sillamäe Gümnaasiumi, Sillamäe Eesti Põhikooli, Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli
Vene Kooli ja Lüganuse Kooli pidamise.
Lüganuse valla riigikoolide ümberkorralduse vajadus on eesmärgistatud Lüganuse valla ja
Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 07.03.2023. a sõlmitud halduslepingus, so kvaliteetse
eesti keelse hariduse kättesaadavuse ja nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamiseks vajalikke
õppe- ja töötingimuste tagamine.
2021. aastal on Lüganuse vald tellinud haridusvõrgu analüüsi3 , mille järeldustes on ära toodud
muu hulgas: senist koolivõrku on vaja otsustavalt reformida, arvestades õpilaste arvu on
haridusasutusi liiga palju, millega kaasneb suur ressursikulu.
Üha kahaneva elanike, sh õpilaste arvu tõttu on osa koolihooneid ruumikasutuselt muutunud
ebaefektiivseks, nii vajavad pooltühjad hooned kaasaegse õpikeskkonna säilitamiseks,
ülalpidamiseks ja remontimiseks suuri investeeringud. Lisaks toob õpilaste arvu vähenemine
kaasa sotsiaalse suhtluse piiratuse ning vähenevad ka huvitegevuse võimalused, sest laste arv
ei võimalda huviringe avada. Eelnimetatu on tinginud vajaduse koolivõrgu korrastamiseks.
Laste ja õpilaste arv Lüganuse vallas
- Rahvastiku vähenemine Ida-Virumaal on olnud eriti järsk ning ka järgnevateks
kümnendikeks näeb Statistikaameti rahvastikuprognoos rahvastiku languse jätkumist.
Rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vallas sündinud laste arv viimase seitsme
aasta jooksul olnud kõikuv. 2017. aastal sündinud lapsed on kooliealised järgmiseks,
2024/25 õppeaastaks. Alates 2021. aastast on laste sündimus kahanemistendentsis (tabel
1).
Tabel 1. Rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vallas sündinud laste arv
Aasta Sündinud laste arv Kooliealised õppeaastal
2017 57 2024/25
2018 63 2025/26
2019 53 2026/27
2020 71 2027/28
2021 46 2028/29
2022 44 2029/30
2023 32 2030/31
EHISe andmetel on Lüganuse valla koolides toimunud õpilaste arvu vähenemine viimase
üheksa õppeaasta jooksul 112 õpilase võrra (tabel 2).
Tabel 2. Statsionaarse õppe õpilaste jaotus ja arv Lüganuse valla üldhariduskoolides 2015-
2023 õa.
Õppeaast 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/ 2023/
a 16 17 18 19 20 21 22 23 24
3 Lüganuse valla haridusvaldkonna analüüs 2021 , OÜ Cumulus Consulting
2
Õppeasut
us
Kokku 776 746 737 706 694 683 658 673 664
Kiviõli I
336 340 340 352 376 363 347 360 347
Keskkool
Kiviõli
Vene 268 252 253 231 211 213 201 209 196
Kool
Lüganuse
97 90 79 68 60 66 58 58 68
Kool
Maidla
Kool 51 44 46 38 39 36 46 46 53
(KOV)
Sonda
Kool 24 20 19 17 8 5 6
(KOV)
Allikas: EHIS
Kolmes riigikoolis õpib (EHIS 10.11.2023 andmetel) kokku 611 õpilast, neist põhikooliosas
569 ja gümnaasiumiosas 42.
Ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused
Koolivõrgu ümberkorraldamisega Lüganuse vallas panustatakse riigile strateegiliselt olulise
regiooni arengusse, sidustades hariduse kaudu suure osa eesti keelest erineva emakeelega inimesi
(eeskätt muukeelne kogukond) muu Eesti ühiskonnaeluga. Riigikoolide tegevusega aidatakse
kaasa eesti keele positsiooni parendamisele regioonis. Moodustatava kooli kõik tegutsemiskohad
täidavad riiklikult olulist ülesannet eestikeelsele haridusele üleminekul olles partneriks Lüganuse
valla ja teistele maakonna haridusasutustele, eesti keeles õppimis- ja õpetamiskompetentsi
jagamisel ning keelekeskkonna loomisel.
Tegemist on pika aja- ja kultuurilooga Lüganuse kihelkonna piirides asuvate koolidega, kus väga
oluliseks on kohaliku ajaloo ja pärimuskultuuri edasi kandmine. Näiteks Lüganuse Kooli ajalugu
ulatub 1694. aastasse, mil koolitegevusest Lüganusel on esimesed andmed Lüganuse kiriku
kroonikas. 2017. aastal toimunud haldusreformi järgselt moodustati Lüganuse vald senise
Lüganuse valla, Kiviõli linna ja Sonda valla liitmisel. Iseloomustamaks seda, et moodustatav kool
oma erinevate tegutsemiskohtadega on eeskätt mõeldud kogu Lüganuse valla lastele, sel põhjusel
saab ühendkooli nimeks Lüganuse Riigikool.
Piirkonna tööstusharusid arvestades on võimalik panustada keskkonnahariduse ja rohepöörde
eesmärkide edendamisele. Oluline on koostöö tõhustamine Virumaa riigi- ja munitsipaalkoolide,
Kiviõli Kunstide Kooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Rakvere Ametikooli ja maakonnas
tegutsevate kõrgkoolide filiaalide, Kood/Jõhviga ning piirkonna ettevõtetega.
Kaasnevad muudatused:
- Moodustatava kooli nimi on Lüganuse Riigikool.
- 2024/25 õppeaastal jätkatakse õppetööd tänastes tegutsemiskohtades.
- Lüganuse Riigikooli gümnaasiumiastmesse õpilaste vastuvõtt lõpetatakse alates
2025/26 õppeaastast ning uut 10. klassi ei avata. 2024. aasta kevadel saavad 9. klassi
õpilased osaleda Virumaa riigigümnaasiumide sisseastumiskatsetel ja kandideerida
riigigümnaasiumitesse konkursi korras (nt 2022/23 õppeaastal 84-st vallas elavast
põhikooli lõpetajast valis õpingute jätkamiseks väljaspool kohaliku omavalitsust teise
3
haridusasutuse 37 õpilast (44%)). Kõik gümnaasiumiastmesse õppima asunud õpilased
saavad oma gümnaasiumiõpinguid jätkata samas koolis kuni 2026/27 õppeaasta lõpuni
(tänaste põhikooli lõpetajate hulgas läbiviidud küsitluse põhjal vastanutest (80%)
eelistab jätkata õpinguid Kiviõli I Keskkooli gümnaasiumiastmes 10%). Vabade
kohtade olemasolul on võimalik 11. ja 12. klassi sisse astuda ja jätkata õpinguid
gümnaasiumiastmes kuni 2026/27 õppeaasta lõpuni.
Väljaspool Lüganuse valda õppima asuvatel õpilastel pikeneb mõnevõrra koolitee.
Näiteks Kiviõlile lähemal on Kohtla-Järve Gümnaasium (ca 23 km) ja Jõhvi
Gümnaasium (33 km), samuti Rakvere Riigigümnaasium (ca 40 km), kutseharidust
pakub Ida−Virumaa Kutsehariduskeskus, mille lähim õppekoht on Jõhvis. Õpilastel on
võimalik kasutada majutuse ja ühistranspordi sõidukulude hüvitamist. Õpilaste
transpordi paremaks korraldamiseks toimuvad konsultatsioonid MTÜ Ida-Viru
Ühistranspordikeskusega. Arvestades muudatusele eelnevat ajavaru on aega
ühistranspordi korralduse parandamist ette valmistada.
- Seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele toimub õpilaste vastuvõtt 1. klassi
vastavalt kooli vastuvõtu tingimustele ja korrale Kiviõli ning Lüganuse
tegutsemiskohas.
- Senise Kiviõli Vene Kooli õpilased jätkavad õpinguid tänases koolihoones eeldatavalt
kuni 2026/27 õppeaasta lõpuni. Seejärel hoone kasutamine koolihoonena lõpetatakse,
sest füüsiline õpikeskkond ei vasta tänapäevastele tingimustele ning hoone on
amortiseerunud.
- 2027/28 õppeaastast jätkavad (2023/24 õa õpilaste arvu järgi) 4.-9. klasside 107 õpilast
põhihariduse õpinguid tänases Kiviõli I Keskkooli tegutsemiskohas (tabel 3).
Muudatuste rakendamisel tagatakse kõikidele õpilastele turvaline ja nüüdisaegne
õpikeskkond, seda Kiviõli I Keskkooli hoone ruumiprogrammi võimaluste
parendamisel.
Tabel 3. Kiviõli Vene Kooli õpilaste arv klassis 2023/24 kuni 2027/28 õppeaastani.
Õppeaasta 2023/24 2024/25 2025/26 2026/27 2027/28
1. klass 14
2. klass 26 14
3. klass 16 26 14
4. klass 24 16 26 14
5. klass 27 24 16 26 14
6. klass 21 27 24 16 26
7. klass 23 21 27 24 16
8. klass 18 23 21 27 24
9. klass 27 18 23 21 27
Kokku 196 169 151 128 107
Allikas: EHIS 10.11.2023
Ümberkorralduste eesmärk on tagada kvaliteetse ja tugeva hariduse jätkusuutlikkus kõikides
valla riigikoolides, tugevdades haridusasutuste strateegilist juhtimist, kasutades olemasolevaid
ressursse optimaalsemalt, sh makstes konkurentsivõimelist töötasu ning keskendudes senisest
enam õppearendustegevusele.
- Uus kool loob võimaluse kolme tegutsemiskoha vaheliseks õppekorralduslikuks
koostööks:
4
o õpilaste, kooliperede ja kogukonna sidustamisel;
o erineva suunitlusega tegutsemiskohad laiendavad õpetamise ja õppimise
võimalusi, samuti koolihoonete ja taristute ristkasutamist;
o õpilaste jagunemist kooli õppekohtade vahel paremini korraldada;
o luua tingimused õpilastele nüüdisaegseks õpikäsituseks, mis toetab sujuvat
liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
o ühisürituste siduvamat korraldamist ning sotsiaalset suhtlemist, mis toetab
vallas elavate õpilaste omavahelist lõimumist;
o kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tõhustatud ja eritoe vajadusega
õpilaste toetamist; ligipääsetavuse tagamist ning üldise toe asjakohasemat ja
tulemuslikumat pakkumist.
- Uue kooli juhtimises kaasnevad struktuursed muudatused juhtimistasandil:
o koolidirektori ametikohale avaliku konkursi korraldamine;
o eelnevalt Kiviõli I Keskkooli ja Kiviõli Vene Kooli direktori ametikoha
koondamine;
o Lüganuse Kooli direktori kohusetäitja tööleping on tähtajaline, mis lõpeb uue
kooli direktori tööle asumisel.
- Õpetajad ja tugispetsialistid võetakse ühendkooli üle kehtivate töölepingutega, mis
edaspidi annab võimaluse õpetajate, tugispetsialistide jm personali ametikohtade ja
töökoormuse võrdsema jaotamise.
- Mittepedagoogiline personal võetakse samuti ühendkooli üle kehtivate töölepingutega,
mis võimaldab personali ametikohtade ja töökoormuse võrdsema jaotamise:
o kooliraamatukogude koostöö, sh ühine õppekirjanduse soetamine;
o ühine projektijuhtimine;
o ühine IT-halduse korraldamine;
o ühine halduspersonal.
- Õpilaste toitlustamine Kiviõli I Keskkooli kooliköögi baasil ja toitlustusteenuse osutamine
Kiviõli Vene Koolis, mis võimaldab korraldada toiduainete ühishankeid ning vähendada
tooraine ja toidu raiskamist.
Koolide rahastamine ja tehniline seisukord
Ümberkorraldused ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele.
Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli tegutsemiskohad asuvad oma
endistel pindadel Lüganuse vallas. Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid osutab osaliselt
Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
Ühendkooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala eelarvest (tabel 4). Õpilaste arvu täpsustumine ning täiendavate halduskulude
prognoos arvestatakse iga-aastaselt majandusprognoosis.
5
Tabel 4. Koolide eelarved kokku (eurodes, ilma käibemaksuta):
2023 eelarve 2024 eelarve* 2025 eelarve**
Õpetaj Tege RKAS KOK Õpetaj Tege RKAS KOK Õpetaj Tege RKAS KOK
Kooli ate ja vus- *** KU ate ja vus- *** KU ate ja vus- *** KU
nimi juhtide kulud juhtide kulud juhtide kulud
tööjõu tööjõuk tööjõu
kulu ulu kulu
Kiviõli
I
Keskk 648 459 1 119 1 514 956 340 2 812 1 514 956 340 2 812
ool 441 076 11 649 166 744 496 880 120 744 496 880 120
Kiviõli
Vene 257 303 570 823 650 282 1 756 823 650 282 1 756
Kool 443 192 10 073 708 095 441 594 130 095 441 594 130
Lügan
use 145 154 306 369 279 206 856 369 279 206 856
Kool 688 096 6 970 754 786 559 854 199 786 559 854 199
* täpsustub peale seda, kui Vabariigi Valitsus kinnitab 2024. a õpetaja palga alammäära
määruse;
** täpsustub peale riigieelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamist ja 2025 riigieelarve
koostamist ning Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmete põhjal seisuga 10.11.2024;
***Kinnisvara haldamine, tehnohooldus ja tugiteenused (valve) läbi RKAS-i. Heakorra
korraldab kool ise ja tarbimisteenused tulevad läbi kohaliku omavalitsuse (KOV-i).
Koolihoonete tehniline seisukord:
- Kiviõli I Keskkooli (aadressil Viru tn 14, Kiviõli) hoone on renoveeritud aastatel 2010-2012
(koolihoone on valminud 1969. aastal, toona õppis koolis ca 900 õpilast), mille käigus
muudeti osaliselt seniseid ruumiplaane, sest õpilaste arv oli langenud. 2023/24 õppeaastal
õpib koolis 347 õpilast (EHIS). Kaasaegse õpikeskkonna ja võimaliku õpilaste arvu
suurenemisega on vaja kaasajastada spordikompleksi riietus- ja pesemisruume, garderoobi
ning muuta ruumiprogrammi.
- Kiviõli Vene Kooli (aadressil Pargi tn 9, Kiviõli) hoone on oluliselt amortiseerunud.
Õppekorpuste suuruse ja tehnilise seisukorra tõttu ei ole optimaalne jätkata kogu hoone
kasutust väheneva õpilaste arvu juures (valminud 1985. aastal; ehitatud ca 800-900
õpilasele), 2023/24 õppeaastal õpib 347 õpilast (EHIS). Varasemalt on valla
munitsipaalkoolis panustatud siseviimistlusse, kuid tehnoseadmed ja -süsteemid (küte,
vesi/kanal, nõrkvool, valgustus) on vananenud, sh sööklatehnika, hoonel on soojuskaod,
puudub ventilatsioon. Hoone suletud netopind (edaspidi SNP) on 7014,3 m2.
- Lüganuse Kooli (aadressil Kiviõli tee 25, Lüganuse) hoone on renoveeritud 1997. aastal
(valminud 1926. aastal, ehitatud ca 350 õpilasele). 2023/24 õppeaastal õpib 68 õpilast
(EHIS). Kooli territooriumil paiknevate hoonetekompleksi kuulub: koolimaja SNP 2041,7
m2, söökla, õppetöökodade ja Lüganuse raamatukogu kõrvalhoone SNP 816,1 m2, võimla
SNP 552 m2 ja katlamaja SNP 250,7 m2. Kaasaegse, turvalise õpikeskkonna tagamiseks on
6
vaja kavandada investeeringuid. Hoonetes puudub ventilatsioon, tehnosüsteemid (küte,
vesi/kanal, tugev- ja nõrkvool) on amortiseerunud; ehituslike vigade tõttu vajavad hoonete
katusekatted vahetust ja katusekonstruktsioonide ning vundamendihüdroisolatsiooni
seisukord täiendavaid uuringuid. Kompleksi soojusenergia tagamiseks on kinnistul
katlamaja, mis teenindab ainult kooli hooneid. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse
põlevkiviõli. Hoonete rekonstrueerimisel tuleks kaaluda ka alternatiivseid küttelahendusi,
projekteerimiseks ja ehituseks on vajalik teha investeeringuid. Piiranguid kõigile
ehitustöödele seab kinnistu asumine miljöökaitsega alal.
Kaasamisprotsessist
Ümberkorralduste peamine eesmärk on tagada kvaliteetse eesti keelse hariduse kättesaadavus
ja nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamiseks vajalikud õppe- ja töötingimused.
Muudatuste kavandamiseks oli oluline kohtuda Lüganuse valla riigikoolide õpilaste, õpetajate
ja koolide hoolekogudega ning kogukonna ja Lüganuse valla juhtide ja volikogu liikmetega, et
vahetada informatsiooni ning saada erinevatelt osapooltelt neid puudutavates küsimustes
tagasisidet.
Laekunud ettepanekuid on võetud arvesse antud ümberkorralduste kavandamisel, näiteks kõik
kolm riigikooli ühendada ja viia ühise juhtimise alla juba 2024/2025 õppeaastast ja samal
õppeaastal 1. klassis õpinguid alustavate laste erineva kodukeelega arvestamine õpperühmade
moodustamisel. Lähtuvalt esitatud ettepanekust on pikendatud gümnaasiumiastmesse õpilaste
vastuvõttu ühe aasta võrra, mis võimaldab õpilastel muudatustega paremini kohaneda ja edasist
õpinguteed kujundada.
Toimunud on kohtumised erinevate osapooltega:
- Koolide hoolekogu koosolekud: Kiviõli Vene Koolis (edaspidi KVK) 22.11.2023;
Kiviõli I Keskkoolis (edaspidi KIK) 23.11.2023 ja Lüganuse Koolis (edaspidi LK)
04.12.2023, kus kavandatavaid muudatusi on tutvustatud, samuti toimus kohtumine
KIK gümnaasiumiastme õpilastega 15.11.2023 ja õpetajatega 22.11.2023.
- 28.11.2023 toimus I. kohtumine kogukonnaga KIKs, osalejaid ca 30.
- 11.12.2023 toimus kohtumine Lüganuse vallavalitsuses volikogu ja vallavalitsuse
liikmetega ning volikogu hariduskomisjoni liikmetega.
- 11.12.2023 toimus II. kogukonnaga kohtumine KIKs, kutsustud hoolekogu ja
kogukonna liikmed ning vallavalitsuse esindajad, osalejaid 55.
- 16.01.2024 toimus III. kogukonnaga kohtumine KIKs, kutsustud olid kolme kooli
direktorid ja hoolekogude ja kogukonna liikmed ning vallavalitsuse esindajad.
- 24.01.2024 toimus LK HK koosolek.
- 29.01.2024 toimus KVK ja KIK HK koosolek.
- 30.01.2024 toimus KVK lastevanemate koosolek.
- 14.02.2024 toimus kohtumine KIK 9. klassi õpilastega.
- 14.02.2024 toimus LK lastevanemate koosolek.
Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides
Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine uueks kooliks
ei too kaasa muudatusi seadustes.
Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli kehtivad põhimäärused
tunnistatakse kehtetuks. Põhimääruste kehtetuks tunnistamise eelnõu on lisatud käesolevale
ettepanekule Lisa 2. Ümberkorraldusotsuse jõustumisel kehtestatakse uuekooli põhimäärus.
7
Ümberkorraldamise kuupäev
Koolid korraldatakse ümber ajavahemikul 1. juuli kuni 31. august 2024. a. Lüganuse Riigikool
alustab tegevust 1. septembril 2024. a.
Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine
Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
arvamuse avaldamiseks Lüganuse Vallavalitsusele, Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja
Lüganuse Kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
Kristi Vinter-Nemvalts
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/24-0257 - Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse Riigikooli moodustamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.03.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9cbdd1ce-a55a-436f-a371-2e562c9c10a4
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9cbdd1ce-a55a-436f-a371-2e562c9c10a4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main