Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected] Vaidlustusasi: Projektibüroo OÜ Vaidlustus riigihankes „Psühhiaatraikorpuse projekteerimine“ (273122) 14 .0 3 .2024 Hankija: SA Ida-Viru Keskhaigla Ilmajaama 12,14 , Kohtla-Järve E-post:
[email protected] Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroo Ainla e-post: HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] tel 5012635 Vaidlustaja: Projektibüroo OÜ registrikood: 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 10134 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Arne Ots Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: HYPERLINK "mailto:
[email protected] "
[email protected] Puudutatud isik : Innopolis OÜ Registrikood: 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu
[email protected] SEISUKOHT VAIDLUSTAJA TÄIENDAVA SEISUKOHA KOHTA 1. Menetlusest 1.1. Projektibüroo OÜ esitas 28.02.2024 vaidlustuse Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla avatud menetlusega riigihankes „ Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (viitenumber 273122 ) otsustele jätta kvalifitseerimata Projektibüroo OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumus . Vaidlustusse kaasati RHS § 192 lg 5 alusel kolmanda isikuna Innopolis Insenerid OÜ. 1.2. Hankija ja kolma s is iks esita sid 05.03.2024 vaidlustusele vastuse. 1.3. Vaidlustaja esitas 11.03.24 seisukoha, millele hankija esitab alljärgnevalt oma seisukohad. 2. Vaidluse all olevad küsimused 2.1. Asjaoludest 2.1. 1. 04.12.2023 avaldas hankija avatud hankemenetlusega riigihanke „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (273122). Riigihanke esemeks on ehituse projektdokumentatsiooni koostamine Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakorpuse (sh EMO laiendus) ehitamiseks (sh eskiis-, eel- ja põhitööprojekti staadiumite koostamine ), ehitustööde perioodil autorijärelevalve läbiviimine ja muude hanke alusdokumentides kirjeldatud teenuste osutamine. 2. 1. 2. Vastavalt hanke alusdokumentide hulgas olnud hankepassi IV osa punktile C pidid pakkujad olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt kaks lepingut, lepingu esemeks pidi olema vähemalt 3000 m2 üldpinnaga aktiivravihaigla, taastusravihaigla või hooldusravihaigla hoone või hoonekompleksi või majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 12641 ja 12644 nimetatud ehitise projekteerimine peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus . 2. 1. 3. Projektibüroo esitas pakkumuse, milles märkis üheks referentsobjektiks Sõle Tervisekeskuse projekteerimistööd (netopind 5464,6 m2; otstarve kood 12644). Vaidlusustaja Projektibüroo väidab vaidlustses eksitavalt, et esitas riigihankel dokumendid, mille põhjal on tuvastatav, et ta nimetatud referentstöö teostatud peaprojekteerijana tööprojekti ma hus. Tegemist on osalise valeväitega, sest h anke 218732 Sõle Tervisekeskus tehnilises kirjelduses on märge, et põhiprojekti koostajaks on Esplan OÜ , mis tähendab, et lisaks sellele, et vaidlustaja ei olnud referentsobjektina esitatud objekti põhiprojekti koostaja, polnud ta ka peaprojekteerija. 11.03.24 esitatud täiendavatest seisukohtade p-s 14. märgib vaidlustaja aga, et ta pole väitnud, et ta on viidatud Sõle Tervuskeskuse põhiprojekti koostaja. Sõltumata vaidlustaja väidetest, pole ta hanke alusdokumentide hulgas olnud hankepassi IV osa punkti s C toodud tingmust täitnud – st pole täitnud nõuetekohaselt tingimuses nimetatud ehitis t e projekteeri jana kaht lepingut peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus . 2.2. Otsuse põhjendamiskohustus t ei ole rik utud 2 . 2. 1. Vaidlustaja väidab ekslikult, et hankija on rikkunud RHS § 98 lg-s 5 ettenähtud põhjendamiskohustust ning et vaidlustatud otsus, millega hankija jättis ta kvalifitseerimata, tuleb kehtetuks tunnistada juba ainuüksi sel põhjusel. Vaidlustuse Lisa s 2 sisalduvast kvalifitseerimisotsusest tuleneb, et hankija on põhjendanud vaidlustaja kvalifitseerimata j ätmise otsust ning toonud vaidlustaja esitatud pakkumuse nr 469657 kohta järgeva põhjenduse: Pakkuja peab olema täitnud kaks projekteerimistööde lepingut peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus . Leping Sõle Tervisekeskus on täidetud tööprojekti mahus ja ei vasta nõuetele. Seega on hankija otsust piisavalt ja selgelt põhjendanud ning arusaamatuks jääb vaidlustaja etteheide, et miks tööprojekti mahus täidetud leping ei vasta nõuetele, kui tingumuseks on, et pakkuja peab olema peaprojekteerijana täitnud kaks lepingut p õhiprojekti koostajana. 2.2.2. See, et vaidlustaja pole esitanud dokumente tõendamaks, et ta on täitnud kaks projekteerimistööde lepingut peaprojekteerijana põhiprojekti mahus , vaidlus puudub. S eadusandja ei ole hankijatele ette kirjutanud, kui põhjalik peab otsuse põhjendus olema, oluline on, et see on otsuses toodud ning et sellest nähtub arusaadavalt kvalifitseerimata jätmise põhjus. Vaidlustusest tuleneb, et vaidlustaja on aru saanud, milline on tema kvalifitseerimata jätmise põhjus ning see, et põhjus talle ei sobi, ei tähenda, et seda pole põhjendatud ja/või et see on õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-2245 ja mitmetes varasemates otsustes märkinud, et kvalifitseerimisotsuse näol t egemist on otsustega, mille kohta peab hankija tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Antud juhul vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta tehtud eraldiseisev kirjalik põhjendatud otsus. 2.2.3. Kuna HMS § 56 lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka riigihankemenetluses tehatavate otsuste suhtes, siis viitan alljärgnevalt Riigikohtu seisukohtadele, milles on käsitletakse haldusakti põhjendamikohustust. Riigikohus on asjas nr 3-20-1548 p-s 14. märkinud: Valele õiguslikule alusele viitamine või ka üldse õiguslikule alusele viitamata jätmine ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist, kui haldusakti toetav õiguslik alus on õiguskorras tegelikult olemas ning kohtuvaidluses ilmneb, et selle kohaldamise eeldused on täidetud (HMS § 58; vt ka kolleegiumi otsus nr HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-18-1740/36" \t "_parent" 3-18-1740/36 , p 18.4 koos viidetega). Vaidlustaja pole vaidlustuses tuginenud õiguslikule selgusetusele ning käeseoleval juhul ei saa olla vaidlust selle üle, et vaidlustatud otsuse andmiseks puudus õiguslik alus ning ka selle kohaldamise eeldused on täidetud. Vaidlustuse p-s 11. on vaidlustaja välja toonud, et kvalifitseerimata jätmise otsus on tehtud RHS § 98 lg-le 5 -1 ning käsitlenud allpool õigusaktidele tuginedes ehitusprojekti erinevaid staadiume. Sama Riigikohtu otsuse p-s 15. on Riigikohus leidnud: Vastustaja otsuse faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei kandunud lubamatus ulatuses üle kohtumenetlusse (vrd kolleegiumi otsus nr HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-20-2474/11" \t "_parent" 3-20-2474/11 , p 32). Ei ole usutav, et vastustaja otsuse õiguslik alus - määruse nr 10 § 5 lg 1 - oleks kaebaja jaoks üllatuslikult selgunud alles kohtumenetluses. Ka käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus faktilise ja õigusliku aluse otsimine oleks kandunud lubamatus ulatuses üle vaide menetlusse . Küsimus ei ole lubatavuse ulatuses ja vaidlustaja ei väida gi , et tema jaoks oleks vaidlustatud otsuse õiguslik ja faktiline alus selgunud alles vaidementeluses . Vaidlustusest tuleneb, et vaidlustaja on täpselt aru saanud, miks teda ei kvalifitseeritud ja on vaidlusküsimuse selgelt defineerinud (vt vaidlustuse osa B, p-d 11. – 16.). Sama Riigikohtu otsuse p-s 1. 6 on Riigikohus märknud : HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. See oleks vastuolus õigusliku argumentatsiooni olemusega. Haldusorganil kui vastaspoolel peab olema võimalik kaebaja väidetele reageerida omapoolsete vastulausetega (HKMS § 2 lg 6; kolleegiumi otsus asjas nr HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-28-12" \t "_parent" 3-3-1-28-12 , p 19). Lakoonilisusele vaatamata olid vastustaja otsuses ära näidatud selle põhimotiivid, Vaidlustatud otsuses, kuigi see on lakooniline, on motiivid selgelt ära toodud ning need on vaidemenetluses kontrollitavad. 2.2.4. Eeltoodu valguses on alusetu vaidlustaja poolt 11.03.24 esitatud menetlusdokumendi p-s 6. toodud etteheide , et tema k valifitseerimata jätmise otsus t ei ole põhjendatud. 2. 3. Otsus ei ole ka sisuliselt õigusvastane 2.3.1. Hankija on kõnealuse kvalifitseerimistingimuse sisu vaidlustuses põhjalikult käsitlenud ning toonud viited Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse le nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus) . Neid pole siinkohal korrara vaja. H ankes esitatud nõue „ ehitise projekteerimine peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus“ seda, et projekteerija on peatöövõtu korras korraldanud nõuetele vastava hoone projekteerimistööd ning need on läbi viidud minimaalse/vähemalt põhiprojekti staadiumis . See tähendab, et eelprojektist ei piisa. Seega t ööprojekt ei ole nn veelgi täpsem põhiprojekt (arhitektuurne projekt), nagu vaidlustaja püüab alusetult v äita, vaid projekt eerimisstaadium arhitektuurse projekti ehistuslikuks elluviimiseks (ehitamiseks), mille ülesandeks on anda ehitajale täpsemad ehituslikud, mitte arhitektuursed lahendused, mis ei ole põhiprojektiga lahendatud või ei ole lahendatud piisava täpsusega. V aidlustajat on ajendanud vaidlustust esitama kvalifitseerimistingimuses väljendi „minimaalne“ kasutamine , see nähtub ka selgelt ka tema 11.03.24 menetlusdokumendist. Vaidlustaja on algatanud semantlise, mitte sisulise vaidluse. Vaidlustaja tõlgendab väljendit „minimaalne“ kasutades tingimust vääralt – laiendatult, minnes vastuollu projekteerimisloogikaga. Projekteerimise erinevates staadiumites toodud mahud on määratud standardis EVS 932:2017 „ Ehitusprojekt “ (standard) . Kolmas isik on vastuses vaidlustusele teinud viited ja toonud projekteerimisstaadiumite kirjeldused . V aidlustaja tõlgendus on projekteerimis valdkonnas tegutseva isiku puhul asjatundmatu ja põhendamatu . Tööprojekt on küll ehitusprojekti kõige detailsem staadium , kuid ainult tööprojekti tegemine ei näita inseneri ega arhitekti pädevust koostada eel- ega põhiprojekti . Tööprojekt on põhiprojekti täpsustamine , selles tuuakse täpsemad mõõdud , valitakse seadmed ja seadmete asukohad jne . Tööprojekt tegemine on ehitus tehni line töö ega eelda inseneri ega arhitekti panust olulises mahus nagu seda eeldab põhiprojekti tegemine . Seega on projektihangete puhul praktikas tavaline , et projekteerimine hangitakse kuni põhiprojektini , nagu ka käeolevas hankes n ing tööprojekti koosta b projekteerijaga kooskõlastades ehitaja . Seega v äljendi „minimaalne“ kasutamine ei muuda seda , et tingimuseks on kaks varasemat põhiprojekti koostamise kogemust just pea- , mitte alltöövõtjana . Tingmus ei ole kuidagi piirav ning s ellise tingimuse seadmine peab taga ma , et pakkumisest võtaksid osa sellised pakkujad, kes on ka reaalselt võimelised planeeritavat objekti projekteerima kõige olulisema projektistaadiumini, milleks on põhiprojekt. Seega i lmselgelt ei piisa ehitamiseks eelprojektist, vaid selleks peab olemas olema vähemalt (minimaalselt) põhiprojekt. Ilma põhiprojektita, mis ka selle nimetuse kohaselt põhiline ja kõige olulisem projektistaadium, pole võimalik edasi liikuda järgmisse projektistaadiumisse. Seda on hankija tingimuse seadmisel ilmselgelt silmas p idanud ning vaidlustaja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna (eeldatavalt professionaalina) sellest pakkumuse esitamisel aru saama . K ui ta mingil põhjusel seda ei mõistnud, oli tal võimalus ja kohustus esitada hankijal e RHS § 46 alusel sel gitustaotlus. Seda vaidlustaja aga ei teinud, nagu ta ei vaidlu s tanud ka hankedokumente (RHS § 185 lg 2 p 1). 3. Hankija täiendav menetluskulude nimekiri ja vastuväide vaidlustaja täiendavale menetluskulude nimekirjale 3.1. Hankija esindamisel olen käesolevas vaidlustuses teinud järgnevaid toiminguid: - tutvumine vaidlustaja 11.03.24 seisukohaga, analüüs – 1,5 t; - tutvumine 3 isiku Innopolis Insenerid seisukohaga vaidlustuse kohta, anaüüs - 1,5 tundi ; - lõpliku seisukoha koostamine - 2,5 t; - menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi . Kokku: 5,75 tundi 3.2. SA Ida-Viru Keskhaigla on sõlminud Ainla Advokaadibüroo OÜ-ga kliendilepingu tunnistasuga 150 eurot tunnis, millele lisandub km. Seega palun vaidlustajalt hankija kasuks täiendavalt välja mõista esindajatasu 862,50 eurot ( 5 , 7 5 tx 150 eur). 3.3. Esitan ka vastuväite vaidlustaja tunnitasu määrale, mis on arvestades kesmist turuhinda ilms e lgelt liiga kõrge . S amuti palun lugeda mittepõhjendatuks ja ülepaisutatuks vaidlustaja töötundide arv. Vaidlus ei ole keerukas ega mahukas ja vaidluse sisu on lihtne. 4. Hankija taotlused PALUN: 1 ) j ätta vaidlustus rahuldamata; 2 ) jätta m ene tluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Raul Ainla Vandeadvokaat