Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu saatmine kooskõlastamiseks

Raamatupidamise seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS ) §-s 7 1 sätestatud nõudeid masintöödeldavate algdokumentide , sh eelkõige e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast , on e-arvete laiem levik erasektoris pigem takerdunud . Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamisega soovitakse eemaldada erasektoris e-arvete leviku l ilmnenud takistused ja soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Guido Viik ( g uido. v [email protected] , telefon 6113607 ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ( [email protected] ). Märkused Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus e koostamine , mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023 . Väljatöötamiskavatsus an nab põhjaliku ma ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja kaasamisprotsessi detailidest . Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud. Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustabel iga on lisatud eelnõu seletuskirjale . Eelnõu on seotud kehtiva V abariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldus ega nr 131 kinnitatud tegevusprogrammiga, alameesmärk 3.2.7. „ Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris “ . Eelnõu ei ole seotud muude eelnõude ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 1 . veebruaril 202 3 . a jõustunud redaktsiooni ( RT I, 05.05.2022, 27 ) . Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu poolthäälte enamus ega . Seaduse eesmärk R aamatupidamise seaduse muutmise seadus e eesmärk on eemaldada erasektoris e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada nende kasutamisel ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist . Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „ E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses “ ( edaspidi E&Y uuring ) , mille eesmärk oli selgitada välja takistused e-arvete kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud nende laialdasemaks leviku ks . Uuringust selgus kaks peamis t takistus t : e-arvete topelt-standard ( Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga ) ; e-arvete rakendamise sunniviisilisus , mis on tekitanud teatud psühholoogilis e vastumeelsus e nende kasutamisele. Uuringu tulemusi arvestades on s iinse l eelnõu l kaks eesmärk i: üleminek ühtse Euroopa e-arve standardi kasutamisele ja kohustuslikkuse a sendamine senisest vabatahtliku ma , ostja valikul põhineva lähenemise ga . Viimane on ühtlasi suunatud vähendama ka ettevõtetele rakenduvat üldist halduskoormust. Ettevõtjate vaates on tegu ettevõtjaid võimestava ja nende kohustusi leevendava, mitte suurendava muudatusega – k ohustus e-arveid teatud osapooltele igal juhul esitada asendub ostjale antud ja seaduse poolt toetatud õigusega neid vajadusel müüjalt küsida. Leevendamise mõju on läbiv, kõikidele ettevõtjatele ühetaoline. Lisaks parandatakse e elnõu punktidega 5 ja 6 ära mõned väiksemad raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilis ed probleem id . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: esimesega muudetakse RPS-i , tei ne sätestab seaduse jõustumise aja. Paragrahv 1 – RPS muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RPS § 7 1 lõige t 3 , mis sätestab raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreer i mise korra. Praegu kehtiva korra kohaselt algatab äriregistris registreer i mise Eestis tegutsev e-arve te käitleja (sageli nimetatud ka ’e-arve operaator ’) , ke da raamatupidamiskohustuslane on selleks eelnevalt nende vahel sõlmitud lepingu s volitanud . Pä rast käitleja avaldust ja raamatupidamiskohustuslaselt vastava kinnituse pärimist ning saamist , registreerib äriregister raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arve te operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka raamatupidamiskohustuslase enese poolt. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnista takse kehtetuks § 7 1 lõi ked 4 – 6, mis sätestasid Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standardi käitamiseks vajalikud nõuded ja tingimused siinsetele e-arvete operaatoritele , algdokumentide identifitseerimistunnustele ja e-aadressidele . Muudatuste rakendamise järgselt muutuvad need nõuded mittevajalikuks, sest sisalduvad olemuslikult Euroopa e-arvete standardis eneses. Samuti võib raamatupidamiskohustuslane pärast Euroopa e-arve standardi kasutuselevõttu küll jätkata siinse operaatori teenuste kasutamist, kuid ei pruugi seda teha. Eelnõu § 1 punktiga 3 muu detakse § 7 1 lõige t 7 , mis sätestab e-arvete tehnilise standardi ja esitus kohustuse ulatuse. Praegune RPS redaktsioon võimaldab paralleelselt kasutada kahte tehnilist standardi t : e-arve peab vastama kas RPS § 7 1 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele ( Eesti standard ) või e-arveldamise Euroopa standardile, mi s kehtib Euroopa Liidu s tervikuna ( Euroopa standard ) . Muudatuse käigus on kavas üle minna ainult ühtse Euroopa standardi kasutamisele ja eemaldada seadusest viide Eesti standardile . E -arvete e situs kohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratle takse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada , vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastel e , kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased. Seejuures jääb kehtima RPS §7 1 esimeses lõikes sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnista takse kehtetuks § 7 1 lõi ked 10 ja 11, mis sätestasid volitusnormi masintöödeldava algdokumendi juhendi ( e-arvete Eesti standardi ) kehtestamiseks rahandusministri määrusega ning selle sisu täpsustused . Üleminekul ühtsele Euroopa standardile kaob vajadus antud volitusnormi järele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 1 kehtib andud volitusnormi alusel antud määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RPS § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud. M uudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt kehtestatakse RPS lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. R PS § 14 1 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus ). Praktikas on tekkinud vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse RPS lisa 1 „Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada RPS ja taksonoomia määrus e terminoloogia . Eelnõu § 2 kohaselt kavandatakse eelnõu kohane seadus jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Lähtudes raamatupidamise tavapärasest töökorraldusest ja eelnõus kavandatud muudatuste piiratud ulatusest on otstarbekas muudatuste jõustumine seaduse vastuvõtmisele järgneva majandusaasta algusest. Jõustumistähtaeg ei ole ajakriitiline. Kui eelnõu menetlemine kestab oodatust kauem, võib jõustumistähtaega vastavalt korrigeerida. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu vastavus E uroopa L iidu õigusele Eelnõu ei mõjuta ega muuda RPS kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020–2027” koostamisel , samuti eelpool viidatud E&Y uuring us . Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat põhjalik umat mõjuanalüüsi. Antud uuringu te põhja l saab e elnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud kaardista da järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud p ositiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju ; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju. Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töö korraldusele on eelduslikult positiivne ning see on suunatud halduskoormuse vähendamisele . Piiratud p ositiivne mõju majandus ele on kahetine. Ühest küljest tuleneb see e-arvete laialdasemast kasut amisest tekkivast üldise efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust . T akistuste kõrvaldamise ga kaasnev e-arvete osakaal u tõus u uringus toodud baastasemelt ( Eestis ca 45% kõikidest arvetest ja 23% B2B sektoris ) kõrgemale tähenda b vastavat mõju ka neid kasutavate ettevõtete tugiteenuste efektiivsusele . Euroopa Komisjon on oma vastavas aruandes hinnanud e-arvetest saadav a kasu suuruseks 5,28 eurot iga väljastatud e-arve kohta ja 8,4 eurot iga saadud e-arve kohta . Kogu ostutsükli automatiseerimisel aga 25–65 eurot ühe ostutsükli kohta . Teisest küljest on eelnõuga rakenduvad muudatused e ttevõtjate vaates kohustusi vähendava, mitte suurendava iseloomuga – k ohustus e-arveid teatud isikutele igal juhul esitada asendub seaduse poolt toetatud õigusega neid vajadusel müüjalt küsida. Koormuse v ähenemise mõju on majanduses läbiv , ühetaoline kõikidele ettevõtjatele sõltumata nende suurusest ja vormist . Loomulikult eeldab e-arvete kasutamine ettevõtjatelt ka edaspidi teatud kulutusi või investeeringuid vastava tehnilise võimekuse loomiseks , ent e elnõu leevendab , mitte ei suurenda seda vajadust. Eelnõu ga r akend uv vabatahtlikkusel ja formaadivabadusel põhinev lähenemine loob võimaluse teostada või soetada vastav teenus edaspidi paindlikult ja libisevalt, vastavalt konkreetse kliendi enda vajadustele ja majanduslikule otstarbekusele. Raamatupidamisteenuste pakkujad ja s uurettevõtted, kes saavad e-arvete kasutamises t suurema mastaabiefekti, vajavad ka mahukamat teenust . A lustav al mikroettevõt tel pole aga k ohustus t luua see võimekus endale kohe . T a saab teha seda siis, kui see on kasvades muutu nud talle majanduslikult mõttekaks . Kõige otsesemalt mõjutavad eelnõust tulenevad muudatused ilmselt raamatupidamisteenuste pakkujaid, tarkvaraarendajaid ja e-arvete operaatoreid (kaardistatud E&Y uuring us lk 16-18). Ka nende osas on eelnõu mõju leevendava suunaga, võimaldades neil kujundada ja paketeerida oma teenuseid üha enam vastama konkreetse kliendi vajadustele ja hinnatundlikkusele. E -arvete saatmis- ja vastuvõtuvõimekus on muutumas iseseisvast teenusest üha enam majandustarkvarade loomulikuks koostisosaks. P iiratud p ositiivne mõju elu- ja loodus keskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. P iiratud p ositiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusasutuste töökorraldusele tuleneb eelkõige senise süsteemi lihtsustumisest ning otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. Siin on E&Y uuringu kohaselt varasemad muudatused suuremas osas oma eesmärgi juba saavutanud , Eesti avalik sektor on sisuliselt üle läinud e-arvetele ja tehnoloogiline areng ei ole tagasipöör duv . Seega see olukord enam oluliselt muutumas ei ole. Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid ja tarkvara arenda jaid . Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete E uroopa standard, mis on ka täna juba seaduse s olemas. Enamus e-arvete operaatoreid ka juba täna võimaldab e-arveid väljastada lisaks Eesti standardile ka Euroopa standardile vastavalt. Seega ei ole muudatus drastiline . Samuti on see mõjutatud isikute suhtes pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. Seetõttu on ka eelnõust tulenev halduskoormuslik koondmõju kokkuvõttes kahanev. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa standardi rakendamine eeldab avaliku sektori raamatupidamisteenuste pakkujatelt ja e-arvete operaatoritelt t äiendavaid arendustöid nii tarkvara- ja äriprotsesside uuendamiseks kui ka näiteks globaal s e e-arvete võrgustik uga PEPPOL ( PanEuropean Public Procurement Online ) liitumiseks. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud üleminekuks vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000 eurot , Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud PEPPOL-iga liitumise halduskulusid ligikaudu 7000 eurole aastas , nende kuludega on saanud asutuste eelarve planeerimisel arvestada ja valmisolek rakendamiseks on olemas . Riigi poolsete toetavate meetmetena soovitasid E&Y uuringu koostanud eksperdid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust , mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. S iin on EAS vastav a toetusmee tme tänaseks juba rakenda n ud. Samuti soovitasid E&Y analüütikud tõsta pot entsiaalsete tulevaste kasutajate teadlikkust e-arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks o leks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ja ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Ka siin on MKM v astav a koolitusmee tme t änaseks rakenda n ud. Reaalajamajanduse projekti raames jätkab MKM valdkonna toetusmeetmeid oma vastava eelarve piirides ka tulevikus. R akendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte. HMS § 93 lõike 1 kohaselt kehtib RPS § 7 1 lõige 10 alusel välja antud rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. S eaduse jõustumine K äesoleva seaduse jõustumi se kuupäevaks on plaanitud 1 . j aanuar 202 5 . a. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile, samuti teistele väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andnud huvipooltele. Tagasiside kokkuvõte (Lisa 1, eelnõu kooskõlastustabel) on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale. Eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023 . Väljatöötamiskavatsus ja selle tagasiside kokkuvõte on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale (Lisad 2 VTK ja Lisa 3 selle kooskõlastustabel) . Al gatab Vabariigi Valitsus …… 202 4 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele Jrk nr Huvirühm Märkus Otsus Selgitus 1. Justiitsministeerium Justiitsministeeriumi hinnangul võib regulatsioon olla mikro- ja väikeettevõtjate suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Sellest lähtuvalt tuleb eelnõu seletuskirjas käsitleda seda, kas eelnõuga tehtavad muudatused, mis kohalduvad kõikidele ettevõtjatele, on proportsionaalsed mikro- ja väikeettevõtjate vaatest, ja vajadusel kaaluda regulatsiooni kohaldamisala muutmist. Kokkuvõttes palume eelnõu seletuskirja täiendada seletuskirjas viidatud analüüside põhiliste järelduste ja argumentatsiooniga, miks tehtavaid muudatusi kohaldatakse kõigile ettevõtjatele . P alume seletuskirjas märkida, kas aastatel 2024–2025 on kavas sihtrühmade teadlikkust suurendada, avada uued toetusvoorud ja koolitusmeetmed pakkumaks tuge e-arvetele üleminekuks ja nende kasutamise soodustamiseks. S eletuskirjas vajavad täpsustamist valdkonda iseloomustavad baasnäitajad ning neist lähtuvalt ka soovitav tulemus, et hiljem oleks võimalik hinnata kavandatavate muudatuste tulemuslikkust ning vajadusel kavandada täiendavaid meetmeid nende saavutamiseks. Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs jääb pealiskaudseks . Eelkõige on mõjuanalüüs puudulik osas, mis annaks mõjule hinnangu ettevõtjate vaatest lähtuvalt, võttes arvesse nii nende tegevusala kui ka suurust. V äiksematel ettevõtjatel võib ühtse Euroopa e-arve standardi kasutusele võtmine tähendada märkimisväärset aja- ja ressursikulu . Juhime tähelepanu ka asjaolule, et muudatuste aluseks olnud EY analüüsis märgitakse, et kuigi ettevõtetele Euroopa e-arve standardile üleminekuga otsest rahalist kulu ei kaasne, võivad majandustarkvara pakkuvate ettevõtjate ja e-arve operaatorite arendustele tehtud kulud ettevõtjatele kaudselt teenustasudena üle kanduda. Sellega mõjuanalüüsis hetkel arvestatud ei ole. Teiselt poolt on välja toomata jäänud ka positiivne mõju raamatupidamisteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kelle jaoks toovad muudatused kaasa vabaneva ajalise ressurssi, millega kaasneb võimalus pakkuda teenuseid laiemale hulgale klientidele. Märkimata on seegi oluline asjaolu, et e-arvetest tekib majanduslik efekt eelkõige ostjate poolel, kus arve sisestamisele võib kuluda palju tööaega ning kus võit oleks ettevõtjate vaatest suurim. P alume seletuskirjas mõjuanalüüsi täiendada, tuues muu hulgas võimalusel välja mõjutatud sihtrühmade suurused, eristades muudest ettevõtjatest minimaalselt vähemasti raamatupidamisteenuseid ja majandustarkvara pakkuvaid ettevõtjaid ja e-arve operaatoreid. Lisaks palume seletuskirja mõjuanalüüsi kokkuvõtvas osas lisada põhjendatud hinnang kõigi muudatuste halduskoormuslikule koondmõjule (kasv, kahanemine, samaks jäämine) ettevõtjatele, eristades ettevõtjaid vajadusel varasemates märkustes nimetatud alustel ning võttes kokku ning põhjendades ühtlasi ka töökoormuslikku koondmõju (kasv, kahanemine, samaks jäämine) asjaomastele riigiasutustele. RPS §7 1 (3) , eelnõu § 1 p.1 . Vastavalt RPS § 7 1 ( 7 ) on e-arve määratud sõnaühendi "masintöödeldav arve" lühendiks. Käesoleva eelnõuga muudetakse ka lg-t 7 ning enam selles lõikes kõnealust lühendit ei määrata. Kuna vastavalt HÕNTE § 19 ( 5 ) esitatakse lühend pika sõnaühendi esmakordsel kirjutamisel, siis tuleb lg-t 3 täiendada ka lühendi määramisega, et oleks arusaadav, mille lühend on e-arve ja mille lühend on e-arvete operaator. RPS §7 1 (7) , e elnõu § 1 p.3. Palume selgitada, mida sisuliselt tähendab "on avaldatud viide" - kui Euroopa standard on avaldatud konkreetse EL õigusakti nõuete tõttu, siis tuleb esitada normis ka viide EL asjakohasele õigusaktile. Seletuskiri p.1.1. Palume SK täiendada ja lisada ka loetletud lahenduste eesmärgi(d) (HÕNTE § 41 lg 2 p 2) - milleks on erasektoris vaja e-arvetele üle minna ning kasutada selleks e-arvete ühtset Euroopa standardit. Seletuskiri p.1.2. HÕNTE § 41 lg 3 kohaselt on selle alaosa pealkiri ainsuses "Eelnõu ettevalmistaja". Palume parandada. Seletuskiri p.1.3. Palume siin välja tuua ka eelnõu seotus (või mitteseotus) muu menetluses oleva eelnõuga ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (HÕNTE § 41 lg 4 p 1 ja 2). SK lugeja jaoks on oluline teada ka see, kui nimetatud seost ei esine. Seletuskiri p.1.3. Palume joonealuse märkusena lisada otseviite VTK- le eelnõude infosüsteemi. Seletuskiri p.1.3. Palume parandada SK-le lisatud kooskõlastustabeli pealkirja. See on praegu eksitav, tekitades mulje, et tegu on eelnõule esitatud tagasisidega. Eelnõu edasisel menetlemisel tuleb HÕNTE § 50 lg 2 järgi esitada eelnõu enese kohta kooskõlastustabel. Seletuskiri p.2. Siin on pigem nimetatud EN lahendused, kuid tegelik vajadus ehk eesmärk (HÕNTE § 42 lg 1 p 1) ei ole välja toodud. Palume seda SK jagu täiendada, vastates küsimustele, mida ja kelle jaoks muudab e-arvete kasutamine paremaks ning kuidas on selles abiks ühtne Euroopa e-arve standard. Seletuskiri p.2. Kehtivas õiguses puudub sund eraettevõtjate vahel e-arvlemiseks. Vajaks täpsustamist, et otsene sund asendataks üksnes avaliku sektori asutustega arvlemisel, kuigi ka see on pigem teoreetiline . Seletuskiri p.3. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on see viide ELT-st leitav, kui otsijal puudub teadmine allmärkuses nr 3 esitatud EL õigusaktide kohta. Seletuskiri p.6. Palume toodud väiteid veidi lähemalt selgitada. Meie arusaamist mööda ei kasuta Eesti ettevõtjad valdavalt Euroopa e-arve standardit, mistõttu edaspidi ostja soovil üksnes Euroopa standardile vastavat e-arvet ettevõtjate vahelisel arvlemisel nõudes oleks siiski tegemist müüjat piirava iseloomuga tegevusega, kui tal tuleb seetõttu teha kas täiendavaid pingutusi, et standarditele vastav arve esitada või halvemal juhul tehingust loobuda. Seletuskiri p.7. Ettevõtjatele seaduse rakendamisega kaasnevad kulud palume esitada SK 6. osas, kus analüüsitakse eelnõu mõju majandusele. Seletuskiri p.7. Toetusmeetmeid tuleb samuti käsitleda SK 6. osas, kuivõrd need võivad leevendada eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju ettevõtjatele. Arvestatud osaliselt . Arvestatud . Arvestatud osaliselt. Arvestatud osaliselt. Arvesta tud osaliselt . Arvestatud. Arvestatud. Arvesta mata . Arvestatud. Arvestatud. Arvestatud. Arvestatud. Arvestatud. Arvestatud osaliselt. Arvestatud. Arvestatud osaliselt . Arvestatud. Arvestatud. Arvesta mata . Seletuskiri täiendatud . Märkus põhineb eeldusel, et eelnõu seab ettevõtjatele uusi kohustusi ja nende haldus koormus see tõttu kasvab. See pole nii . Tegu on lahendusega, mis (a) vähendab senist riigipoolset sekkumist, (b) on vajalik eelnõu eesmärgi (takistuste kõrvaldamine e-arvete levikult erasektoris) saavutamiseks, ja (c) mida uuringu andmetel eelistavad just praktikud ise. Vt ka lahenduste võrdluse ja analüüsi osa VTK-s. K una samalaadne arusaamatus kordus ka teiste huvipoolte tagasisides, siis on antud teema seletuskirjas nüüd läbivalt rohkem lahti kirjutatud . Lisaks, a nalüüsid okumentide põhilised järeldused on kokku võetud seletuskirja teises punktis. Konteksti säilitamiseks ja m itmeti mõistetavus t e ning d ub leerimis t e vältimiseks on siiski hoidutud analüüsi dokumentide sisu seletuskirjas pikemalt üle kor damast . Seletuskir i täiendatud . Toetame ettepaneku mõtet , kuid toetusmeetmete rakendamine ei kuulu RPS §1 sätestatud reguleerimis valdkonda . Seletuskir i täiendatud baasnäitajate osas . Eelnõu s ei seata siiski märkuses viidatud kujul tulemuseesmärke teistele osapooltele – e-arvete kasutami n e või mittekasutamine jääb igakordselt ettevõtjate valik uks , mille osas riik on neutraalne . Seletuskir i täiendatud. Antud märkus põhineb siiski ekslikul eeldusel, et ettevõtjate koormus eelnõu tõttu kasvab. See pole nii. Näiteks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) leidis, et eelnõu on mõistlik ega kahjusta väikeettevõtjate huve Seletuskiri täiendatud. Viidatud mõjud on põhjalikult kirjeldatud EY analüüsis ja Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuan des . O ma täismahus on need sisuliselt ka antud eelnõu tervikliku mõjuanalüüsi dokumen tideks , mille le on seletuskirjas viidatud, kuid mille pikemast ümber jutustami sest seletuskirjas on sel etuskirja eesmärkide ja selguse huvides teadlikult hoidutud. Täpne info on saadaval otse algallikast. Seletuskiri täiendatud. Eelnõu §1 esimese punkti sõnastus koostöös keeletoimetajaga korrastatud . Lähtudes vähima vajaliku sekkumise printsiibist on m ärkuses viidatud osas säili tatud kehtiva seaduse sõnastus. Sisuliselt jäetakse m uudatusega RPS § 7 1 (3) teisest lausest välja lõik „ … kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või … “. Muu jääb samaks ning hetkel kehtiva sõnastusega. Seletuskiri täpsustatud. Eesmärgiks ei ole siiski erasektori kohustamine üleminekuks e-arvetele, vaid takistuste eemaldamine ne nde teelt , kes seda soovivad. Parandatud. Lisatud. Lisatud. Eelnõu kooskõlastustabel ja VTK kooskõlastustabel omavahel eristatud. VTK ja selle algne kooskõlastustabel on e sitatud muutmata kujul . S ealt algselt väljajäänud tagasiside on arvesse võetud eelnõu seletuskirja ja kooskõlastustabeli koosseisus . Seletuskiri täpsustatud. Eesmärgiks ei ole siiski erasektori kohustamine üleminekuks e-arvetele, vaid takistuste eemaldamine neilt, kes seda soovivad. Seletuskiri muudetud. Seletuskirjast eemaldatud viide ELT-le . Testimisel osutus Euroopa standard hõlpsasti leitavaks ka tavalise veebi otsinguga. Seletuskiri muudetud. Seletuskiri muudetud. SK 7. osa käsitleb pealkirja kohaselt eelnõu eeldatavat mõju riigi tuludele ja kuludele. Toetusmeetmed kujutavad endast riigi seisukohalt olulist kuluallikat, sestap on kohane kajasta da neid pigem siin . 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MKM toetab e-arvete kasutuselevõtu soodustamist ning vabatahtlikku lähenemist. Samas ei toeta selleks valitud meedet, täpsemalt seda, et erasektori puhul sätestatakse ostja õigus nõuda e-arvet seaduse tasandil. Esiteks on vastav võimalus ostjal olemas ka ilma sellekohase seadusesätte lisamiseta, mistõttu on küsitav seadusega erasuhetesse sekkumise vajadus. Teiseks tekitab vastava (niigi olemas oleva) õiguse seaduse tasandil reguleerimine mitmeid arusaamatusi ning võib praktikas pigem segadust ja vaidlusi tekitada. Juhime tähelepanu asjaolule, et seletuskirja joonealuses märkuses nr 5 nimetatud rakendusotsuses ei ole viidet dokumendile CEN/TS 16931-3-2:2020. Viide Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud standardi osale EN 16931-1:2017 ja tehnilisele spetsifikatsioonile CEN/TS 16931-2:2017. Kuna standardi osa EN 16931-1:2017 on kehtiv ainult koos muudatusega (EVS-EN 16931- 1:2017+A1:2019), siis soovitame viitamisel kasutada dateerimata viidet EN 16931-1 ning ühtsuse mõttes võib ka tehnilise spetsifikatsiooni puhul kasutada dateerimata viidet (CEN/TS 16931-2). Arvestamata. Arvestatud. Nõustume eesmärgi ja õigusliku alusloogika osas . Ei nõustu meetmete asjakohasuse ja võimaliku arusaamatuse osas. Sii n põhineb märkus eeldusel, justkui suurendaks valitud meede riigi sekkumist erasuhtesse. See pole nii . Tegu on lahendusega, mis vähendab riigi senist sekkumist ja mida uuringu andmetel eelistavad just praktikud ise. Vt ka lahenduste võrdluse ja analüüsi osa VTK-s . Viide seletuskirjas täpsustatud. 3 . Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ITL toetab Rahandusministeeriumi ettepanekut RPS-i muutmiseks, millega antakse kõigile end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamis - kohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. ITL toetab ärivabadust ja formaadivabadust, mistõttu on igati tervitatav, et RPS eelnõuga ei keelata ühegi teise arveformaadi (sh praeguse Eesti standardi järgse e-arve formaadi) kasutamist, milles tehingu osapooled on kokku leppinud. Tunneme muret, et avalikule sektoritele e-arvete esitamise kohustuse asendumine õigusega nõuda e-arvet võib tuua kaasa olulise negatiivse mõju ehk riski tagasikäiguks riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üksuste e-arveldamisel. … K ui vastav regulatsioon eelnõu kohaselt muutub, tekib tõenäoliselt siiski näiteid, kus asutus tuleb partnerile vastu ja e-arvet ei nõua. S obib eelnõu ga, muutmisvajadus puudub . Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Arvest atud osaliselt . Käsitletud seletuskirjas. Lisaks : olukord, kus asutus tuleb vastu ettevõttele või kodanikule ja mitte vastupidi , peaks ühiskonna tasandil olema vaadeldav pigem positiivse kaasusena , mitte ohuna . 4. Raamatupidamise Toimkond Kooskõlastatud Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. 5. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) EVEA on tutvunud manuses oleva, 14.12.2023 kirjaga meile saabunud eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal, et eelnõu on mõistlik ega kahjusta väikeettevõtjate huve. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. 6. Registrite ja Infosüsteemide Keskus RIK üldiselt toetab üleminekut EU e-arve formaadile, kuid seda peaks tegema mõistliku aja jooksul nagu oleme varasemalt märkinud (nt 3 aastat). RPS - is oleks mõistlik säilitada primaarse kanali märkimise kohustus, mis kokkuleppe puudumisel vaikimisi kehtib ning millisele kanalile arvete edastamist võib raamatupidamiskohustuslane müüjalt RPS § 7 1 lg 7 alusel nõuda. Vastasel juhul hakatakse saatma erikokkulepete puudumisel sama arvet erinevatesse kanalitesse korraga. Eelnõu § 1 p-ga 2 tunnistatakse mh kehtetuks RPS § 7 1 lg 6, millega oleks võimalik kehtestada täpsemad nõuded e-arvete vahendamisele. Seletuskiri puudutab üksnes Euroopa e-arve standardi piisavat reguleeritust, kuid lahtiseks on jäetud eelnõus täielikult see, milliseid kanaleid e-arvete vahetamiseks saab pidada aktsepteeritavaks. Meie hinnangul oleks võimalik just määruses kehtestada aktsepteeritavate kanalite nimekiri, mida äriregistrisse kantakse ning mis kanalites arvete esitamist saab teiselt poolelt nõuda. Mida rohkem on eri kanaleid, seda ebatõenäolisem on, et e-arvete rändlusvõrk üldse toimiks. Tehingupartnerite vahel jääb lubatuks ükskõik milliste kokkulepete sõlmimine, kuid seadus ja register peaks andma suuniseid toimiva võrgu arendamise suunas. Hetkeseisuga näeksime Eestis aktsepteeritavate kanalitena kohalikku roaming võrku ning Peppolit , kuid vajadusel peaks see loetelu ajas muudetav olema. Eelnõu ei käsitle hetkel e-arvete vahendamise formaati, v.a osas, et tehingupoolelt võib nõuda Euroopa standardile vastavat e-arvet, misjuures jääb kehtima RPS § 7 1 esimeses lõikes sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip. Euroopa standardi järgi peab sisuliselt arve olema üksnes XML formaadis ning puudub inimloetava ( pdf ) kuju esitamise kohustus. Kas selliseks muudatuseks on ühiskond valmis ning inimloetava kuju puudumine kooskõlas KMS §-ga 37 või oleks vajalik e-arve juures ka täiendavalt reguleerida pdf -kujul arve pildi kohustuslikkus. Eelnõu § 2 järgi on seadusemuudatuse jõustumise ajaks planeeritud 2025. aasta 1. jaanuar. Soovime juhtida täiendavalt tähelepanu asjaolule, et majandustarkvarad, kus täna e-arvete käsitlemine on juba võimalik, on uue e-arve formaadi toetamiseks erineva arendusvõimekusega. 3-aastase ülemineku ajaga ollakse valmis täielikult Euroopa formaadile üle minema. Samas kui tehingupartneritelt saab EU-formaati nõuda juba 1 aasta pärast, valivad nii enamik kliendid kui ka teenusepakkujaid e-arve formaadi konverteerimise tee, mille tõttu osa infost e-arvest võib kaduma minna/jääda transformeerimata. Kokkuvõttes andes üleminekuks piisava aja, saaksid operaatorid pakkuda oma klientidele e-arvete saatmist algselt kahes formaadis paralleelselt ning kolme aasta möödudes lõpetada Eesti e-arve formaadi kasutamise täielikult. Kui seaduse jõustumise ajaks planeeritakse siiski 1 aasta, peame e- arveldaja poolt mõistlikuks konverteri vahele ehitamist, et ettevõtteid toetada ning nad ei peaks suuri muudatusi tegema vähemalt esialgu, kuni nad on valmis EU UBL formaadile üleminekuks. Arvestatud osaliselt. Arvestatud. Arvesta tud osaliselt. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Arvestatud osaliselt. Osaliselt pikendatud. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaa d i edasi kasutamist. Seega ei pea üleminek olema järsk ega vaja eraldi pika jõustumisaja kehtestamist . Täpsust used eelnõu tekstis. RPS § 7 1 lg 7 kohaselt saab äriregister lisada seal e-arve käitleja tunnuse le ka muid e-arvete vastuvõtukanali te fikseerimiseks vajalikke andme id. N ii, nag u ettevõtte postiaadressi avaldamine äriregistris , on ka e-arve kanali avaldamine seal informatiivse iseloomuga – need ei sea äriregistrile kohustust kirjade ega arve te kohale toimetamiseks. Äriregistrisse saab RPS § 7 1 lg 7 kohaselt edaspidi lisada kõiki e-arvete vastuvõtukanalite fikseerimiseks vajalikke andmeid. Juhul kui see on äriregistrile tehniliselt vajalik, siis s obiv koht aktsepteeritavate kanalite ja/või aadressivormingute täiendavaks määratlemiseks on näit. justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ . Algdokumentide üldised vorminõuded on sätestatud RPS §7. Need ei ole muutumas. Pikendatud osaliselt. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaa di edasi kasutamist. Seega ei pea üleminek olema järsk ja j õustumisaeg võiks olla tavapärane , näit. 3- 6 kuud vastuvõtmisest . Er aldi pika jõustumis perioodi (näit. 3 aastat) sisse toomine looks kasutajatele pigem s egadust . Praegune planeeritud rakendumisaeg 1. jaanuar 2025 lähtub eeldusest et eelnõu läbib menetluse Riigikogus 2024. esimesel poolaastal. See ei ole ajakriitiline. Menetluse pikenedes võib ka rakendumisaeg nihkuda vastavalt hilisemaks. 7 . Eesti Raamatupidajate Kogu ERK on jätkuvalt seisukohal, et e-arvete nõudmine peab olema selgelt seotud e-arvete esitamise kohustusega. Seetõttu on ERK soovitatud sõnastus järgmine: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist ja müüja on kohustatud vaikimisi esitama e-arve, kui ostja on eÄriregistris registreerinud oma e-arve vastuvõtu aadressi. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ Lisaks tuleb arvestada tegeliku tehnilise valmisolekuga, sest üksnes seadusemuudatusega ei saa tagada e-arve esitamiseks vajalike tehniliste nõu e te täitmist. Ei saa kehtestada nõuet üleminekuks Euroopa Liidu e-arve standardile ja sisuliselt lõpetada täna käibel oleva Eesti e-arve formaadi kasutamist enne, kui kõik Eesti e-arve operaatorid ei võimalda vastava formaadi kasutamist. Lähtudes reaalajamajanduse vaatest tuleks võimaldada kasutada majandustehingu põhist e-arve formaati (https://itl.ee/internet-of-business-standardiseerides-majandustehingu-info/), mis rahuldab e-arveldamise Euroopa standardi nõudeid ning on ajas püsiv ja ei ole mõjutatav erinevate organisatsioonide (UBL by OASIS, CII by UN/CEFACT) poolt tihti muudetavatest e-arveldamise tehniliste formaatide versioonidest. Arvestamata. Arvesta tud osaliselt . Arvestamata. Nõustume ettepaneku mõttega. Eelnõu sõnastus „… võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist …“ on sellega sisuliselt samaväärne . Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist. Seega saavad kõik raamatupidamiskohustuslased Euroopa standardi rakendada sujuvalt, vastavalt oma ärivajadustele, teenuste väljaarendamisele raamatupidamistarkvara loovate ettevõtete poolt, ja soovi korral ka teenusepakkujat vahetades. Nõustume soovitatud formaadi omaduste osas, kuid hoidume standardi detailsuste täpsustamisest seaduse tasandil . Nii väl dime tulevikus vastuolude teket seaduse ja standardi enese vahel. Kui viidatud formaat vastab Euroopa standardile, siis ta sobib ka kasutamiseks. 5. Audiitorkogu Kooskõlastatud Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. 6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Peame väga positiivseks, et eelnõusse ei ole jõudnud muudatust, mille kohaselt on raamatupidamiskohustuslasel kohustus esitada teisele raamatupidamiskohustuslasele e-arve kauba või teenuse eest tasumiseks. Toetame eelnõu § 1 punktiga 3 plaanitavat muudatust selles osas, et edaspidi on avaliku sektori organisatsioonil õigus nõuda raamatupidamiskohustuslaselt ka muus formaadis arvet kui e-arvet. Samas oleme plaanitavale muudatusele vastu selles osas, mis puudutab ettevõtete vahelisi arveid. Kuna eelnõus sisalduv muudatus ei aita kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele, tekitab segadust, muudatuse järele puudub vajadus ning see toob kaasa ülereguleerimise , siis teeme ettepaneku jätta muudatusest välja ettevõtete vahelised arved ehk muudatus võiks puudutada üksnes erasektori ja avaliku sektori vahelisi arveid. Kui Rahandusministeerium ei pea võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta, siis palume lisada seletuskirja vastused järgmistele küsimustele: Millist probleemi soovitakse muudatuse abil lahendada? Kas plaanitav muudatus paneb müüjale kohustuse esitada e-arve, kui ostja seda nõuab? Mis saab olukorras, kus teenus on osutatud ja kaup on müüdud ning ostja nõuab e-arvet, kuid müüja saadab arve PDF-formaadis? Kas sellisel juhul on ostjal õigus keelduda arve tasumisest? Milline mõju kaasneb muudatusega erinevatele sihtrühmadele, sh ettevõttele, kes täna ei kasuta raamatupidamistarkvara või olemasolev raamatupidamistarkvara ei ole võimeline saatma e-arvet? Milline on e-arvete hinnanguline osakaal kõikidest arvetest praegusel hetkel? Ettevõtete vaheliste e-arvete kasutuselevõtu soodustamiseks tuleks raamatupidamise seaduse muutmise asemel jätkata teadlikkuse tõstmist e-arvete kasutamisvõimaluste kohta, sellega kaasnevast kasust ja anda ka praktilisi soovitusi e-arvete rakendamiseks. Raamatupidamiskohustuslase õigus teavitada äriregistrit e-arve vastuvõtmisest (eelnõu § 1 p 1). Kaubanduskoja seisukoht: Peame seda muudatust mõistlikuks. Üleminek e-arveldamise Euroopa standardile (eelnõu § 1 p-d 2-4) . Kuna Eesti e-arvete standardit ei ole aastaid muudetud ja sellega seoses on esile kerkinud teatud probleeme, siis põhimõtteliselt ei ole me vastu üleminekule e-arveldamise Euroopa standardile. Samas peame oluliseks, et muudatuse jõustumisel jääks ettevõtetele alles õigus leppida kokku, et pooled kasutavad jätkuvalt Eesti e-standardit. Enne eelnõu menetlemisega jätkamist peame väga oluliseks, et Rahandusministeerium analüüsiks täiendavalt, millised mõjud kaasnevad üleminekuga ettevõtetele ning kas vajalikud arendustööd on võimalik ära teha enne 2025. aasta algust. Ernst & Youngi tehtud uuringus (lk 4) on kirjas soovitus töötada välja e-arvete kasutamise spetsifikatsioon (CIUS – Core Invoice Usage Specification ), et maandada standardi rakendamisega seotud riske ja lihtsustada kasutuselevõttu. Palume Rahandusministeeriumilt infot, kas see soovitus on juba ellu viidud või kui ei ole, siis kas ja millal plaanitakse seda teha. Lisaks palume Rahandusministeeriumilt infot ka selle kohta, kas hetkel on avatud või on peagi tulemas mõni toetusmeede, mis võimaldaks ettevõtetel taotleda toetust, et minna üle Euroopa standardile. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Arvestamata. Arvestatud. Arvestamata. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Arvestatud osaliselt. Arvestamata. Arvestatud osaliselt. Nõustume märkuse laiema eesmärgi ga , kuid mitte sisus – meetmete asjakohasuse, ülereguleerimise ja võimaliku arusaamatuse osas. Siin põhineb märkus eeldusel, et valitud meede suurendab riigi sekkumist erasuhetesse. See pole nii. Tegu on lahendusega, mis (a) vähendab ja lihtsustab senist sekkumist , (b) on seatud eesmärgi (takistuste eemaldamine e-arvete levikult erasektoris ) saavutamiseks vajalik, ja (c) mida uuringu andmetel eelistavad just praktikud ise. Samuti tekiks e ttepaneku rakendamisel vastuolu seaduse väljatöötamiskavatsuse käigus läbiviidud võimalike regulatiivsete lahenduste analüüsi tulemuseks oleva ’ostja valib’ printsiibig a. Vt ka lahenduste võrdluse ja analüüsi osa VTK-s. Vastatud seletuskirjas. Säilib tehinguvabadus, st kõik tehingu tingimused (sh arveldamisvorm i ) lepi vad kokku pool ed ise . Kui ostja on oma soovi saada e-arveid äriregistris avalikustanud, siis sisuliselt on see tema poolt seatud ka tulevaste tehingute eeldatavaks vaike- tingimuseks. Sel juhul tuleb müüjal selle tingimuse ga kas arvestada , või saavutada ostjaga tei stsugune kokkulepe . J ah. Kui ostja on oma soovi saada e-arveid äriregistris avalikustanud, siis hea usu põhimõttest lähtudes peaks müüja sellega ka arvestama , mittearvestamine tähendaks nimetatud põhimõtte eiramist. Täpsemalt on k ohustuste täitmise või täitmata jätmise alused ja tagajärjed siiski reguleeritud VÕS-is . Vastatud seletuskirjas. Uuringus oli see ca 45% kõikidest arvetest ja 23% B2B sektoris . Hinnanguliselt on see praegu seks vähesel määral tõusnud. Toetame ettepaneku mõtet. Selle lahendamine jääb siiski väljapoole RPS §1 seatud reguleerimisvaldkonda. Seletuskiri täpsustatud. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist. Seega saavad kõik raamatupidamiskohustuslased Euroopa standardi rakendada (või mitte rakendada) sujuvalt , vastavalt oma ärivajadustele, konkreetseid tähtaegu ega kohustusi kellelegi ei seata. Jah, uuringu soovitus on teadmiseks võetud, kuid h oidume teadlikult Euroopa standardi detailsuste täpsustamisest Eesti õigusaktides . Nii väldime tulevikus vastuolude teket seaduse ja standardi enese vahel. Seletuskiri täiendatud. Toetame ettepaneku mõtet , kuid toetusmeetmed ei kuulu RPS-i reguleerimisvaldkonda. 7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Minimaalne aeg seaduse muudatuse jõustumisest selle rakendamiseks peaks olema vähemalt 6 kuud. Taolise muudatuskavatsusega toimub avaliku sektori jaoks oluline muudatus. Kui täna on raamatupidamisseaduses sätestatud kohustus esitada avalikule sektorile üksnes e-arved, siis nüüd tahetakse seda nõuet muuta leebemaks ning sätestada nii, et avalik sektor saab e-arve üksnes juhul, kui ta seda müüjalt nõuab. Alates 2019. aastast peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Tänu vastavale seaduse sättele on nt Tallinnas tänaseks jõutud olukorda, kus siseriiklikud arved on praktiliselt 100% e-arved. Kui raamatupidamise seadusesse viiakse kavandatav muudatus taolisel kujul sisse, siis peaksid kõik asutused hakkama edaspidi müüjatega enne tehingu tegemist kokku leppima e-arvete esitamises. Selle tulemusel kasvab kindlasti pdf arvete osakaal. Samuti võivad tekkida vaidlused e-arve väljastamisega kaasnevate kulude hüvitamise kohta . Ettepanek on, et ka edaspidi jääks raamatupidamise seaduses kehtima säte, mis kohustab Eesti ettevõtjaid kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arveid. Arvestatud. Arvestamata. Planeeritud j õustumisaeg peaks olema tavapärane ning mõistlik näit. 6 kuud vastuvõtmisest. Praegune planeeritud rakendumisaeg 1. jaanuar 2025 lähtub eeldusest et eelnõu läbib menetluse Riigikogus 2024 esimesel poolaasta jooksu l. Menetluse pikenedes võib ka jõustumis aeg nihkuda vastavalt hilisemaks. Jah, E&Y uuringu andmetel on ligi 90 protsenti KOV allasutustest oma e-arve operaatori äriregistris märkinud ja ü lejäänud 10 protsenti kasutavad teadaolevalt KOV - i keskse raamatupidamise teenust. Märge äriregistris tähendab ka edaspidi seda, et asutusele tuleb vaikimisi esitada e-arve. Seega praegune olukord nende jaoks ei muutu ja enne igat ostu tehingut tarnijaga arvevormis uuesti kokku leppi ma hakata ei ole vaja (selles on ka antud märke mõte, et igakordset eraldi kokkulepet poleks hiljem enam tarvis) . Samas taastub eelnõuga KOV- i de paindlikkus oma ostu- ja majandusprotsesside juhtimisel . Kui tehingu vastaspool arvevormi muutmist taotleb, siis ei ole neil enam keelatud sellele taotlusele vastu tulla. Teis is õnu, k ui praktikas tähenda s senine regulatsioon KOV-le üldist keeldu kõikide muude arvevormide vastuvõtmiseks hankijatelt , siis nüüd see keeld kaob ja neil tekib võimalus teha erandeid omal äranägemisel s iis , ku i olukord seda nõuab (vt ka lahenduste võrdluse ja analüüsi osa VTK-s). Kokkuvõttes on aga avalik sektor Eestis juba üle läinud e-arvete kasutamisele ja see seis käesoleva eelnõuga muutumas ei ole. Raamatupidamise seadus Lisa 1 (muudetud sõnastuses) BILANSISKEEM *VARAD *Käibevarad Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad *Kokku käibevarad *Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad *Kokku põhivarad *KOKKU VARAD  *KOHUSTISED JA OMAKAPITAL *Kohustised *Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku pikaajalised kohustised *KOKKU KOHUSTISED *Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1 *Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2 Registreerimata aktsiakapital või osakapital *Sissemaksmata osakapital Ülekurss Oma aktsiad või osad 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. * Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. Kohustuslik reservkapital Muud reservid Muu omakapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) *KOKKU OMAKAPITAL *KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 21.02.2023 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kokkuvõtlikult on probleemiks dokumendikäibe kitsaskohad Eesti raamatupidamises ja elektroonsete dokumentide (näit. e-arved) vähene kasutus. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis kohustuslik, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Alates 2017. aasta 1. juulist jõustunud raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) muudatused sätestasid avaliku sektori asutustele kohustuse vastu võtta e-arveid, kui erasektori ettevõtjad soovisid neid esitada. Sealt alates on avalikul sektoril olemas võimekus e-arveid vastu võtta. 2019. aastal teostatud järgmise RPS muutmise eesmärgiks oli toetada ja hoogustada e-arvete kasutamist ning alates 2019. aastast peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Sealt alates on ka erasektori ettevõtetel, kes esitavad arveid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele, see võimekus olemas ja laialdaselt kasutusel. Kokkuvõttes on üleminek e-arvete kasutamisele toimunud Eestis viimase 5 aasta jooksul väiksemate ja ettevaatlike sunnimeetmete abil, mida on rakendatud eelkõige avaliku sektori kaudu. Järgmiseks eesmärgiks on laiendada e-arvete kasutamist erasektori omavahelistes tehingutes, minnes üle vabatahtlikule, ostja otsustel põhinevale lähenemisele. 2. Sihtrühm E-arvete laialdasem kasutuselevõtt puudutab otseselt või kaudselt kõiki raamatupidamiskohustuslasi. Samuti puudutab see raamatupidamistarkvarade arendajaid ning e-arvete operaatoreid. Seega puudutab muudatus küllaltki suurt sihtrühma Eesti majanduses. Eraldi sihtrühmaks on ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL), kes on Eestis kasutatava e-arve standardi hoidja. Nad on esitanud rahandusministrile ettepaneku jätta Eestis kehtima ainult üks ühtne Euroopa e-arve standard1. ITLi ettepanek on ka oluliseks sisendiks siinse väljatöötamiskavatsuse koostamisel. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Käesoleva raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine ja üleminek ühtsele Euroopa e-arve standardile. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 1 ITLi ettepanek kehtestada Eestis ainult ühe e-arve standardi kasutamine on registreeritud dokumendiregistris Delta 30. märtsil 2021 viitega 13-3.1/2476-1. 1  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus E-arve vormingut ja esitamist reguleerib RPS § 71. See seab ettevõtetele kohustuse esitada riigiasutusele ning hankijale riigihangete seaduse § 5 tähenduses e-arve, mis peab vastama RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (edaspidi Eesti standard)2 või e-arveldamise Euroopa standardile (edaspidi Euroopa standard)3. Majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kinnitasid 30. septembril 2020. a oma käskkirjaga nr 200 programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020-2027”4 (edaspidi RTE5 visioon). Selle koostamisel viidi läbi reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüs, mille järgi säästavad reaalajas toimivad andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ligi 14 miljonit töötundi, mis on võrdne ligikaudu 7000 inimese täistööajaga. RTE lahenduste kasutusele võtmine peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid. Kokkuvõtvalt on RTE eesmärk luua reaalajas toimiv ärikeskkond, kus finants- ja haldustoimingud toimivad tänu standardiseeritud ja digitaalsele andmevahetusele automaatselt ja reaalajas, ilma ettevõtjat liigselt koormamata. E-arve on reaalajamajanduse loomulikuks ja senises praktikas kõige enam kasutatavaks komponendiks. Sestap on ka RTE visiooni üheks alameesmärgiks e-arvete laialdasem kasutuselevõtt – eelkõige nende juurdumine ettevõtete vahelistes tehingutes. Riigi eesmärk on e-arvete osas pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega kvaliteetset ja efektiivset lahendust, mis hoiaks kokku nende aega ja ressurssi ning aitaks edaspidi ka välismaiste hankijate ja klientidega hõlpsamalt arveid vahetada. Seda alameesmärki aitab ellu viia Rahandusministeerium. RTE visiooni alusel on Rahandusministeeriumil kaasvastutus täita alameesmärk – e-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes. 5. Tehtud uuringud Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“6 (edaspidi E&Y uuring). Selle uuringu eesmärk oli analüüsida Eestis e-arvete kasutamist, selgitada välja takistused nende kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks. Uuringust selgus, et peamiseks takistuseks e-arvete levikule on kasvamas topelt-standard – Eestis algselt kasutusele võetud e- arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga. Tänane seadus võimaldab Eestis kasutada küll mõlemat, kuid enamasti on kasutusel kohalik. Seetõttu on Eesti ettevõtetel juba tekkinud või tekkimas takistusi e-arvete saatmisel oma klientidele Euroopa Liidus. 2 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (21. veebruar 2023). 3 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870 avaldatud e-arve standard CEN/TS 16931-3-2:2020. Kättesaadav: https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=CEN:110:0::::FSP_PROJECT,FSP_ORG_ID:66718,1883209&cs =1829D1FAD5316065046D034AE3A9EB0CE (21. veebruar 2023). 4 Kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20visioon%202020-2027%20%28eesti%20keeles%29.pdf (21.veebruar 2023) 5 RTE on lühend inglisekeelsest terminist real-time economy ehk reaalajamajandus. Edaspidi kasutatakse tekstist lühendid RTE tähistamaks mõistet reaalajamajandus. 6 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (21. veebruar 2023). 2  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus Uuringu kohaselt esinevad ettevõtjatel ka teatud rahalised ja tunnetuslikud takistused e-arvetele üleminekul – senine sunniviisiline üleminek on tekitanud psühholoogilist vastumeelsust nende kasutamisele. Raamatupidajate poolt eelistatuim lahendus sellele probleemile oleks olukord, kus ostjal oleks õigus nõuda müüjalt e-arvet juhul, kui ta on märkinud ennast äriregistris avalikult e-arve kasutajaks. Samuti selgus uuringu tulemustest, et keskvalitsuse asutused, millele osutab raamatupidamisteenust Riigi Tugiteenuste Keskus, aktsepteerivad ostuarvetena vaid e-arveid. Teiste avaliku sektori üksuste, sh KOVide ja nende allasutuste puhul puudub küll otsene koondatud andmestik arvelduste kohta, kuid e-äriregistri andmetel on ligi 90 protsenti allasutustest oma e-arve operaatori märkinud, mis viitab ka e-arvete kasutamisele, eelkõige ostuarvete vastuvõtmisele e-arvetena. Ülejäänud 10 protsenti KOVide allasutustest kasutavad teadaolevalt KOVi keskse raamatupidamise teenust. Uuringuga ei tuvastatud, et kohalikul tasandil eksisteeriks avaliku sektori üksusi, mis aktsepteeriksid ka teisi ostuarve vorme peale e- arve. Kokkuvõttes saab väita, et varasemad seadusemuudatused on oma eesmärgi saavutanud ja Eesti avalik sektor on tänaseks üle läinud e-arvetele. E&Y uuringus soovitati minna üle ka ühtsele e-arve Euroopa standardile, mis ei ole täna Eestis väga levinud. Uue standardi rakendamine tähendab äritarkvara arendajate jaoks arenduskulusid (muudatus äritarkvara andmebaasi struktuuris, täiendavalt kasutusele võetud andmeväljade valideerimine, standardile vastava XML-faili moodustamine jms). Sellest lähtuvalt soovitati uuringus sellist arendustegevust toetada, et uuele standardile üleminek toimuks kiiremini. Samasisulise ettepaneku on teinud ka ITL oma 30. märtsi 2021. a7 pöördumises. Kuigi Eestis on lubatud kasutada mõlemat e-arve formaati, on turuosalised jõudnud arusaamisele, et kahe paralleelselt toimiva standardi kasutamine ei ole otstarbekas. Sestap tegi ITL rahandusministrile ettepaneku minna Eestis üle vaid Euroopa standardi kasutamisele. Oma ettepanekus selgitas ITL, et kuigi Eesti standard on algselt välja töötatud siinsete entusiastide poolt, standardi hoidjaks on ITL ise ja see on registreeritud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses, ei ole kahte standardit praktikas enam vaja. Samuti on Eesti standardi arendus sisuliselt peatunud ja seetõttu selle kasutamise jätkusuutlikkus pikas plaanis küsitav. Euroopa standard on laialdaselt kasutatav nii ELis kui ka globaalses mastaabis. Seega lihtsustaks see Eesti ettevõtja jaoks ka piiriüleseid e-arveldusi. Standardil on olemas tugev tugi ja jätkusuutlik arendus. Standard omab täpseid juhendeid selle kasutusele võtmiseks ning valideerimiseks nii struktuuri kui ka andmete sisu osas. Sellega saab parandada e-arvetega edastatavate andmete kvaliteeti, e- arvete üheselt mõistetavust, liikuda vabama piiriülese infovahetuse suunas ning tagada ka e- arve semantilise mudeli ja süntaksi pidev areng. Lisaks toetab Euroopa standardi ainukasutus – läbi paraneva andmekvaliteedi – Eesti püüdeid ettevõttelt-ettevõttele e-arvelduste edendamisel. Euroopa standardit toetab ametlikult ka globaalne e-arvete võrgustik PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online). Formaadi kasutamine avab Eesti tarnijatele ja arve saajatele lihtsustatud võimaluse suhelda nii PEPPOLis olevate kohalike kui ka piiriüleste partneritega. E&Y uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest saatnud või vastu võtnud e-arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut, mis moodustab ligi 8 7 Vt viide 1 3  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. E-arvete maht on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, kuid e-arvet kasutavate ettevõtete arv on jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe. 2021. aasta E&Y uuringus leiti, et ettevõtjate puhul saab e-arvete kasutamisega seotud takistused jagada kolme kategooriasse: tehnoloogilised, teadlikkusega seotud ja finantsilised takistused. Raamatupidamisteenuse pakkujad on ise üldjuhul e-arvete kasutamisest huvitatud ja soovitavad seda oma klientidele, kuid osade ettevõtete puhul takistab e-arvete kasutamist ettevõttes endas kasutatava müügitarkvara ja raamatupidamisteenuse pakkuja poolt kasutatava raamatupidamistarkvara omavahelise liidestuse puudumine. Majandustarkvara pakkujatel sisulisi takistusi ei ole, kuid nad ei soovi oma kliente (ettevõtteid) ka liigselt survestada. 6. Kaasatud osapooled Käesoleva väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisel on koostööd tehtud kõigi eelnimetatud osapooltega (MKM, ITL jt). Peamine koostööformaat on olnud RTE projekti juhtrühm, mida juhib MKM ja millesse on kaasatud kõik olulisemad andmete eest vastutavad riigiasutused ja teenusepakkujad. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused RTE visioonis seatud eesmärgi saavutamiseks ja e-arvete kasutuselevõtu laiendamiseks ettevõtete vahelistes tehingutes on võimalik kasutada mitteregulatiivseid, toetavaid lahendusi. E&Y uuringu koostanud analüütikud soovitavad tõsta potentsiaalsete e-arvete kasutajate teadlikkust e-arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ning ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Raamatupidajate suurem huvi e-arvete vastu suunaks ka äritarkvara pakkujaid selle funktsionaalsuse juurutamisel. Vastav koolitusmeede8 on tänaseks MKM-i poolt ka rakendatud. Samuti ei ole e-arvete rakendamine ettevõttes sageli üksnes äritarkvaras seadistuste tegemise ja operaatoriga lepingu sõlmimise küsimus, vaid see nõuab ka muid arendusi ja äriprotsesside ümberkujundamist. E&Y uuringu koostanud eksperdid soovitasid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele, kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Ka siin on vastav toetusmeede9 tänaseks EAS-i poolt juba rakendatud. Kokkuvõttes, mitteregulatiivsed soovitused on juba arvesse võetud. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ja analüüs Võimalikud regulatiivsed lahendused 8 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (21. veebruar 2023). 9 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (21. veebruar 2023). 4  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus Kuna e-arvete esitamise nõue ja standardid tulenevad RPS-i nõuetest, siis seonduvad ka võimalikud regulatiivsed lahendused dokumendikäibe edasiseks automatiseerimiseks RPS-i muutmisega. Konkreetselt sätestab e-arvete esitusnõude ulatuse ja standardid tänase RPS § 71 lõige 7: „Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e-arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ Saavutamaks eelpool loetletud eesmärke, tuleks muuta seda regulatsiooni nii, et: a) eemaldada seadusest viide Eesti standardile, ja b) laiendada e-arvete esitamise ulatust väljapoole avaliku sektorit. Esimese kriteeriumi täitmiseks tuleks tunnistada kehtetuks RPS § 71 lõige 10, viide sellele lõikele sama paragrahvi lõikes 7 ning rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. RPS peaks sätestama, et e-arve vorm peab vastama ainult ühele vormingule ja selleks on e-arveldamise Euroopa standard, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas. Teise kriteeriumi täitmiseks on omakorda kaks alternatiivi. Esimene, sunniviisiline alternatiiv on jätkata olemasoleva regulatsiooniga ja laiendada selles ostjate ringi, kellele kõik müüjad peavad e-arve esitama. Selle saavutamiseks tuleks suurendada tänase RPS § 71 lõikes 7 sätestatud isikute ringi, lisades sinna kas kõik või näit. teatud tunnustele (suurus, börsil kaubeldavus vmt) vastavad erasektori raamatupidamiskohustuslased. Teine, vabatahtlikum ja n-ö ostja-põhine alternatiiv on muuta regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratleda see mitte müüja kohustusena esitada e-arvet teatud liiki ostjatele, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus võiks olla näiteks raamatupidamiskohustuslastel, kes on end e- äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. E&Y uuringu kohaselt kuulub sellesse (kasvavasse) ringi juba praegu ligikaudu 10800 isikut, ja nende hulka kuuluvad ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased, kellele senise regulatsiooni kohaselt on e-arvete esitamine olnud kohustuslik. Selle alternatiivi teostamiseks tuleks vastavalt muuta RPS § 71 sõnastust. Lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus Kuna mitteregulatiivsed lahendusvariandid on juba rakendatud ja probleem ise – e-arvete topeltstandard ja esitusnõuete ulatus – tuleneb tänasest RPS-i regulatsioonist, siis on vajalik regulatiivne sekkumine. Nii Eesti standardi eemaldamine RPS-ist, kui ka e-arvete esitamisregulatsiooni muutmine on võimalik ainult RPS-i muutmise kaudu. Asjaolud, mis vajavad arvesse võtmist e-arvete kasutuse laiendamise alternatiivide kaalumisel: 1) Senine e-arvetele üleminek on olnud pigem sunniviisiline – praktikas tähendab praegune regulatsioon keeldu kõikide muude arvevormide kasutamisele avalikus sektoris. Selle regulatsiooni laiendamine erasektorile tähendaks ka keelu laiendamist sinna. 2) Taoline keeld muude arvevormide kasutamisele tähendaks erasektorisse kuuluvate majandussubjektide tehingu- ja otsustusvabaduse riigipoolset piiramist mahus ja viisil, mis siinsete eesmärkide saavutamiseks ei oleks ilmselt proportsionaalne; 5  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 3) Eesti majandusele tähendaks selline keeld ka kerksuse ja kriisidele vastupanuvõime vähenemist – majandustehinguid peab saama sooritada ja arveid esitada ka siis, kui elektrit ei ole või internet on maas. Seega vajab säilitamist võimalus kasutada vajadusel ka varasemaid, madaltehnoloogilisi lahendusi. Enamgi veel: samasugune kerksus tuleb taastada ka avalikus sektoris; 4) Nii E&Y uuringu kohaselt kui ka laiemalt on e-arvete senine kasutajakogemus olnud pigem positiivne – raamatupidajad, kes praktikas on e-arveid korra kasutanud, ei soovi naasta varasemate tööviiside juurde, vaid pigem soovitavad neid ka kolleegidele. Seega ei ole üleminekul senisest vabatahtlikumale ja ostja-põhisele regulatsioonile karta e-arvete kasutuse vähenemist avalikus sektoris. Pigem vastupidi – vabatahtlikkuse tõus eemaldab E&Y uuringus viidatud psühholoogilised tõrked ja suurendab süsteemi atraktiivsust. 5) E&Y uuringu kohaselt eelistaksid ostja-põhist lahendust eelkõige need, keda käesolev seaduse muudatus kõige enam puudutaks – raamatupidajad. Antud asjaolude kokkuvõttes on valikust eelistatav teine alternatiiv – anda end äriregistris e- arve saajana registreerinud ostjatele õigus müüjalt e-arvet nõuda, mitte vastupidi. 9. Valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda Eelneva analüüsi põhjal on valitud lahenduseks RPS § 71 muutmine nii, et: 1) eemaldada sealt viide e-arve Eesti standardile; ja 2) anda kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. Selline RPS muudatus ei ole vastuolus põhiseadusega ning EL ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Muudatus toetuks ka E&Y uuringu tulemustele ja oleks kooskõlas ITLi esitatud ettepanekutega rahandusministrile. 10. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud E&Y uuringus on kirjeldatud e-arvete kasutamise praktikat Taani, Rootsi ja Soome näitel10. Taani Taanis on alates 18. aprillist 2019. a kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e- arveid. Programmi eest vastutavaks asutuseks on Danish Business Authority, (DBA) mis haldab e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega. Seadus sätestab, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud peavad omama NemKontot, millele riik teeb makseid, ühtegi muud maksevõimalust ei ole seadusega ette nähtud. Seadus määrab ära ka avalikel hangetel kasutatava standardi – OIOUBL. Samuti on sätestatud, et avalikud üksused peaksid kasutama veebiteenust OIO Reliable Asynchronous Secure Profile (OIORASP), mis võimaldab turvalisust ning usaldusväärset dokumendivahetust. DBA haldab e-arvete standardi, edastamist veebiteenuste kaudu (kooskõlas OIORASP-iga) ning vastava riikliku infrastruktuuri (NemHandel) kasutamist, mis annab e-arvete vastuvõtjatele registreerimisnumbri (GLN/EAN number). Kõigil avalikel üksustel on vähemalt üks e-arve saaja number, mis on organisatsiooni veebisaidil avalikult kättesaadav. 10 Kirjeldus tervikuna vt E&Y uuring https://www.fin.ee/media/4658/download lk 40-50. 6  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus Rootsi Alates 1. aprillist 2019. a peavad kõik avaliku sektori üksused Rootsis vastu võtma e-arveid ning vahetama ka omavahel e-arveid. Samuti peavad tarnijad, kelle kliendiks on avaliku sektori üksused, esitama nendele e-arveid. Rootsis reguleerivad avaliku sektori e-arvete kasutamist raamatupidamise määrus ja elektroonilise teabevahetuse määrus. Sätestatud on ka e-hangete kohustuslikkus – avaliku sektori tarnijaid peavad saatma e-arveid kõikide lepingute kohta, mis on sõlmitud pärast 1. aprilli 2019. a. Üldiselt peab avalik sektori võtma vastu ja töötlema e- arveid, mis vastavad ELi e-arve standardile. Samas on kehtestatud mõningad erandid, mis puudutavad rahvuslikku julgeolekut, konkreetseid privaatsusolukordi jne. Lisaks on kõikidel avaliku sektori üksustel kohustus end registreerida PEPPOLis. Samas lubab seadus kasutada erinevaid formaate, kui tehingupartnerid kuuluvad erasektorisse. Soome Alates 1. aprillist 2019. a on kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e-arveid, mis vastavad muuseas ka ELi e-arve standardile või Finvoice 3.0 standardile. E-arvete programmi eest vastutavaks asutuseks on riigikassa (Valtiokonttori), mis monitoorib e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega ning koos Soome Pangaga kogub ka statistikat e-arvete mahu osas. Soome erineb Taanist ning Rootsist selle poolest, erasektoris võivad üle 10 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtted nõuda e-arvet. Kokkuvõttes on kavandataval lahendusel ühiseid jooni kõigi põhjamaade lahendustega, eelkõige Soomega, kus avalik sektor on sisuliselt juba üle läinud e-arvete kasutamisele ning ka erasektoris on teatud tunnustele vastavatel ostjatel õigus müüjalt e-arve esitamist nõuda. V. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle mõjude eelanalüüs 11. Kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus Valitud lahenduse elluviimiseks on kavas teha RPS-is järgmised muudatused: 1) muuta paragrahvi 71 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e- arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 2) tunnistada kehtetuks paragrahvi 71 lõige 10. Lisaks tuleb tunnistada kehtetuks rahandusministri 11. aprillil 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. 12. Kavandatava regulatsiooni olulised mõjud Eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju. 7  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 13. Oluliste mõjude analüüs Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Positiivne majanduslik mõju tuleneb eelkõige e-arvete kasutusega seonduvast üldisest efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust majanduses – E&Y uuringu kohaselt aitab see oluliselt säästa kulusid ning tööaega. Samuti peaks ettevõtjatel tekkima efekt topelt-standardi kaotamisest ja sellega kaasnevast piiriüleste tehingute lihtsustumisest. Positiivne mõju keskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. Positiivne mõju avaliku sektori töökorraldusele tuleneb senise süsteemi lihtsustumisest, otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. 14. Edasine mõjude analüüs E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud RTE visiooni koostamisel11. Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi. Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid, tarkvara arendajaid. Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline ning mõjutatud isikute suhtes on see pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. V. Väljatöötamise edasine tegevuskava 15. Edasine kaasamise plaan Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ning tagasiside saamiseks ministeeriumitele ja huvipooltele: a) ITL; b) Registrite ja Infosüsteemide Keskus; c) Raamatupidamise Toimkond; d) Eesti Raamatupidajate Kogu; e) Audiitorkogu; f) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; g) Pangaliit; h) Teenusmajanduse Koda; i) Finance Estonia. 11 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti% 20keeles%29.pdf (21. veebruar 2023). 8  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 16. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2023 II kvartal kooskõlastamise aeg 17. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 18. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Guido Viik, Rahandusministeerium, rahandusteabe poliitika osakonna nõunik, +372 6113607, [email protected] 9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele Jrk nr Huvirühm Märkus Otsus Põhjendus 1. Eesti Infotehnoloogia ja 1. Peame oluliseks rõhutada, et Sobib eelnõuga, Eelnõuga ei keelata ühegi teise Telekommunikatsiooni muudatuse näol ei tohi olla muutmisvajadus arveformaadi (sh praeguse Eesti Liit tegemist kohustusliku Euroopa puudub. standardi järgse e-arve formaadi) standardi kasutuselevõtuga Eesti kasutamist, milles tehingu standardi asemel, vaid pigem selles osapooled on kokku leppinud. suunas liikumise toetamisega. ITL Formaadivabadus on tagatud ka toetab ärivabadust ja RPS §71 lõikega 1. formaadivabadust. 2. ITL toetab väga RPS-i muudatust, Sobib eelnõuga, mis annab kõigile end äriregistris e- muutmisvajadus arve vastuvõtjatena registreeritud puudub. raamatupidamiskohustuslastele õiguse nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamis- kohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. ITL-ini on jõudnud mitmed juhtumid praktikast, kus ettevõtted on olnud hädas saamaks e-arvet, s.h kohaliku omavalitsuse asutuselt. Seetõttu peame kavandatava õiguse lisamist RPS-i väga vajalikuks. 3. ITL-i ettepanek on lisada Arvestamata. Pole praktikas teostatav. See kavandatavasse eelnõusse säte, eeldaks asutatava ettevõtte poolt e- 1/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel mille kohaselt on e-arvete arvete operaatori või kasutuselevõtmine kohustuslik raamatupidamisteenuse osutaja kõikide uute loodavate ettevõtete valimist ja lepingu sõlmimist enne jaoks. Selleks tuleb ettevõtte äriregistrisse kandmist. äriregistris registreerimisel märkida automaatselt ettevõte e-arve vastuvõtjaks. 2. Registrite ja 1. Euroopa standardile üleminekuks ja Arvestatud Eelnõuga ei keelata ühegi senise Infosüsteemide Keskus PEPPOL-iga liitumiseks osaliselt. arveformaadi edasi kasutamist. vajalikeks] arendusteks võiks Seega saavad kõik raamatupidamis- kuluda kuni 3 aastat, millega tuleks kohustuslased Euroopa standardi seaduse jõustumise tähtaja rakendada sujuvalt, vastavalt oma määramisel arvestada ärivajadustele, teenuste väljaarendamisele raamatupidamistarkvara loovate ettevõtete poolt, ja soovi korral ka teenusepakkujat vahetades. Eelnõu jõustumisaega on pikendatud ja see on planeeritud ligikaudu aastase viitega alates vastuvõtmisest, mis peaks jätma piisava ja sobiva kohanemisaja. 2. Nii ühekordsete arenduste Arvestamata. Toetame ettepaneku mõtet, kuid elluviimiseks kui ka hilisemateks selle lahendamine ei kuulu RPS-i vajalikeks muudatusteks võiks reguleerimisvaldkonda. jätkuvalt pakkuda raamatupidamistarkvara teenuse pakkujatele toetusi nagu MKM on seda täna teinud. 2/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel 3. Raamatupidamise Toimkond toetab VTK eesmärki laiendada Sobib eelnõuga, Toimkond e-arvete kasutust erasektoris, üldjoontes on muutmisvajadus pakutud lähenemine sobiv. puudub. 4. Eesti Raamatupidajate 1. Eesti Raamatupidajate Kogu Arvestamata. Ettepanek tähendaks praeguse Kogu hinnangul ei ole mõistlik muuta keelu jätkamist kõikide muude RPS § 71 lg (7) täies ulatuses, st arvevormide kasutamisele avalikus pehmendada juba olemasolevat sektoris. Antud keeldu mitte kohustuslikku nõuet leevendades tekiks õiguslik riigiraamatupidamiskohustuslasele, vastuolu seaduse kohaliku omavalitsuse üksusele, väljatöötamiskavatsuse käigus avalik-õiguslikule juriidilisele läbiviidud võimalike regulatiivsete isikule või raamatupidamis- lahendusete analüüsi tulemuseks kohustuslasele, kelle üle oleva ’ostja valib’ printsiibiga – eelnimetatutel on otseselt või mõlemat printsiipi korraga kaudselt valitsev mõju või kes on rakendada ei saa. Samuti oleks see hankija riigihangete seaduse § 5 vastuolus analüüsis viidatud tähenduses. vajadusega tagada avaliku sektori toimepidevus kriisiolukordades. 2. Seetõttu oleks ERK ettepanek mitte Arvestamata. Sisuliselt on ettepanekus viidatud siduda e-arve nõuet arve õigus ’keelduda muudes tasumisega ning sõnastada RPS § formaatides arvetest’ samaväärne 71 lõige 7 järgmiselt: eelnõu praeguse sõnastusega, mis „§ 71 (7) Kauba võõrandamisel või annab õiguse nõuda e-arvet teenuse osutamisel ’soetatud kauba või teenuse eest riigiraamatupidamiskohustuslasele, tasumiseks’. Seetõttu puudub kohaliku omavalitsuse üksusele, põhjus muuta esialgset avalik-õiguslikule juriidilisele formuleeringut, milleni jõuti isikule või raamatupidamis- väljatöötamiskavatsuse käigus. kohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või 3/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e- arve). Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest nõuda müüjalt e-arve esitamist ja keelduda muudes formaatides arvetest. E-arve peab vastama e- arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 3. Uuele standardile üleminek on Arvestatud Eelnõuga ei keelata ühegi senise ajamahukas töö, mistõttu soovitame osaliselt. arveformaadi edasi kasutamist. kaaluda Euroopa standardi Seega saavad kõik raamatupidamis- kasutuselevõttu puudutav punkt kohustuslased Euroopa standardi jõustada seadusega 1,5 aastat pärast rakendada sujuvalt, vastavalt oma RPS muutmise seaduse kehtima ärivajadustele, teenuste hakkamist. Muudatus, mis väljaarendamisele puudutab e-arvete väljastamist raamatupidamistarkvara loovate kliendi nõudmisel, nii pikka ettevõtete poolt, ja soovi korral ka ettevalmistusaega ei vaja ning teenusepakkujat vahetades. Eelnõu antud muudatuse võib sisse viia jõustumisaega on pikendatud ja see koheselt seaduse jõustamisel. on planeeritud ligikaudu aastase viitega alates vastuvõtmisest, mis 4/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel peaks jätma piisava ja sobiva kohanemisaja. 4. Kuna tänasel päeval esineb Arvestamata. Euroopa e-arve standardi ei saa mitmeid probleeme e-arve reguleerida siseriikliku õigusaktiga. operaatorite andmevahetuses, siis See on elav, ajas muutuv ja arenev teeme ettepaneku Euroopa süsteem, mida arendatakse eriala standardi kasutuselevõtuga ekspertide rahvusvahelises kehtestada täiendavalt koostöös, sh ka Eesti eksperte Rahandusministri määrusega Eestis kaasates. kasutatava e-arve andmekoosseisu kirjeldus. 5. RPS muutmisel palume üle vaadata Arvestatud RPS §71 lõige 1 sätestab, et § 71 lõige 1, mis ülaltoodud osaliselt. masintöödeldava algdokumendi muudatuse valguses ei ole meie vorming ja esitamise tingimused hinnangul enam asjakohane. lepitakse kokku tehingupartnerite Samuti palume täiendada RPS vahel, või partneri puudumisel selliselt, et oleks üheselt mõistetav, määrab vormingu mis on algdokument - kas raamatupidamiskohustuslane ise. masinloetav XML fail või Seega säilitab see ka tulevikus oma taasesitatav visuaalne dokument. olulisuse tehingu- ja ERK hinnangul on selleks formaadivabaduse tagamiseks taasesitatav visuaalne dokument. majanduses. Samas tunnistatakse eelnõuga kehtetuks RPS § 71 lõiked 4, 5 ja 6, mis muudatuste järgselt oma asjakohasuse kaotavad. Nõustume ka kirjas toodud algdokumendi käsitlusega, kuid see 5/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel ei vaja seaduse muutmist. Vastavalt RPS § 7 lõikele 1 on algdokument ’tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust’. Seega peab algdokument olema lisaks masinloetavusele alati ka kompetentse ja sõltumatu osapoole jaoks inimloetav, ehk visuaalne dokument. 6. RPS § 12 lõike 1 kohaselt peab Arvestamata. Mõistame kirjas toodud seisukohta, raamatupidamiskohustuslane sh kestlikkuse vaatepunktist. raamatupidamise algdokumente Algdokumentide säilitustähtaja säilitama seitse aastat alates selle lühendamine jääb siiski väljapoolse majandusaasta lõpust, kui siinse eelnõu ja sellele eelnenud majandustehing algdokumendi väljatöötamiskavatsuse ulatust. alusel raamatupidamisregistris kirjendati. ERK hinnangul on antud 7 aastat liiga pikk aeg. Raamatupidajate praktikast tuleneb, et 6 ja 7 aasta vanuseid andmeid läheb vaja väga üksikutel juhtudel, mistõttu ei kaalu see üles kõigi raamatupidamiskohustuslaste dokumentide säilitamise kohustusest tulenevat kulu. Kuna enamus dokumente säilitatakse 6/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel elektroonselt, siis kestlikkuse seisukohalt on oluline, et mittevajalikke andmeid ei säilitataks andmeserverites liiga kaua. Seetõttu teeme ERK poolt ettepaneku dokumentide säilitamise aeg vähendada 5 aastani. 7. Tunnistades kehtetuks RPS § 71 Arvestatud. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks lõike 10, siis ei ole ka lõige 11 RPS §71 lõiked 10 ja 11. asjakohane. 5. Audiitorkogu Toetame väljatöötamise kavatsuse Sobib eelnõuga, eesmärki soodustada Eestis e-arvete muutmisvajadus vabatahtlikku kasutuselevõttu ja puudub. üleminekut ühtsele Euroopa e-arvete standardile ning selleks vajalike muudatuste tegemist raamatupidamise seaduses. Leiame samuti, et kavandatavad muudatused soodustavad e-arvete laialdasemat kasutusevõttu ja aitavad kaasa dokumendikäibe lihtsustamisele ka erasektori omavahelistes tehingutes. Toetame e-arvete kasutuselevõtul vabatahtlikku, ostja otsustusel põhinevat lähenemist ja avaliku sektori juriidiliste isikute ja asutuste võimalust vastu võtta arveid ka muus vormis kui ainult e-arved. 6. Eesti Kaubandus- 1. Kaubanduskoda on seisukohal, et Sobib eelnõuga, Eelnõu vähendab e-arvetega Tööstuskoda e-arvete kasutuselevõtu suhtes muutmisvajadus seonduvat regulatiivkoormust toimub loomulik järkjärguline puudub. Eestis, mitte ei suurenda seda. üleminek ning seaduse tasandil Senise riikliku topelt-standardi 7/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel regulatsiooni loomiseks vajadus asemel jääb seadusesse üks ühtne puudub. Raamatupidamise seaduse standard, säilitades samas muutmise seaduseelnõu VTK puhul võimaluse muude formaatide tuleb arvesse võtta, et plaanitavad kasutamiseks, kui tehingu muudatused toovad endaga osapooled seda soovivad. Samuti väikeettevõtjatele kaasa suurema asendub väikeettevõtete kohustus koormuse ja kulude kasvu. esitada avaliku sektori klientidele Väikeettevõtjate seas on esmatähtis igal juhul e-arveid nüüd tõsta teadlikkust e-arvete kokkuleppevõimalusega. rakendamiseks, mis omakorda soodustab loomulikku järkjärgulist üleminekut e-arvetele. 2. Kehtiva seaduse kohaselt on Sobib eelnõuga, võimalik esitada e-arveid nii Eesti muutmisvajadus standardi kui ka Euroopa standardi puudub. järgi. Kaubanduskoda peab õigeks liikuda ühtse standardi kasutamise suunas. Kui e-arvete kasutamine ettevõtete seas suureneb, siis lihtsustab ettevõtete tegevust see, kui kõik e-arved on koostatud ühe standardi järgi. Siiski ei tohiks üleminek ühele e-arve formaadi kasutamisele toimuda liiga kiiresti ning sellega peavad kaasa tulema erinevad osapooled. 7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8. Teenusmajanduse Koda Ei esitanud seisukohti. 9. FinanceEstonia MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel 10. Riigikogu Kantselei Väljatöötamiskavatsuse arutelu toimus ja Sobib eelnõuga, Arutelu käigus tekkinud küsimused seisukohad kajastuvad Riigikogu muutmisvajadus said vastatud, märkuseid eelnõu majanduskomisjoni istungi protokollis nr puudub. kohta ei olnud, eelnõud oodatakse 5, 09. mai 2023 Riigikogu menetlusse 2024. aasta alguses. 11. Riigi Tugiteenuste Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud Sobib eelnõuga, Keskus vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000 muutmisvajadus eurot. Kui muudatus tehakse, oleme valmis puudub. rakendama. 12 Justiitsministeerium 1. Uusi e-arvete kasutajaid Eestis ei Arvestatud. Arvestatud eelnõu seletuskirjas. E- ole eriti lisandunud, kuid selle arve kasutuse aeglase lisandumise põhjust VTK välja ei too ning põhjused ja topeltstandardiga kasutusel olev topeltstandard siin kaasnevad riskid on põhjalikult asjasse ei puutu. kajastatud E&Y uuringus. 2. Eelnõu konkreetsete lahenduste mõjude analüüsimisel palume olla võimalikult täpsed mõjutatud sihtrühmade kaardistamisel 9/9  EELNÕU 04.03.2024 Raamatupidamise seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Raamatupidamiskohustuslane või masintöödeldava arve (edaspidi e-arve) käitlemise teenuse pakkuja, kellega raamatupidamiskohustuslane on sõlminud nimetatud teenuse kasutamise lepingu, edastab sellekohase info äriregistrile, kes pärast vajaduse korral vastaspoole kinnituse saamist märgib raamatupidamiskohustuslase e-arvete vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve käitleja tunnuse või muu e-arvete vastuvõtukanali andmetega.“; 2) paragrahvi 71 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 71 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e- arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“; 4) paragrahvi 71 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „peamised finantssuhtarvud konsolideeriva üksuse“ sõnadega „konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud“; 6) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Lisa 1 Bilansiskeem Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 1  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) §-s 71 sätestatud nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, sh eelkõige e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, on e-arvete laiem levik erasektoris pigem takerdunud. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamisega soovitakse eemaldada erasektoris e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Guido Viik ([email protected], telefon 6113607). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 20231. Väljatöötamiskavatsus annab põhjalikuma ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja kaasamisprotsessi detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud. Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustabeliga on lisatud eelnõu seletuskirjale. Eelnõu on seotud kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 kinnitatud tegevusprogrammiga, alameesmärk 3.2.7. „Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris“. Eelnõu ei ole seotud muude eelnõude ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 1. veebruaril 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.05.2022, 27). Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu poolthäälte enamusega. 2. Seaduse eesmärk Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eesmärk on eemaldada erasektoris e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada nende kasutamisel ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist. Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“ (edaspidi E&Y uuring)2, mille eesmärk oli selgitada välja takistused e-arvete kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud nende laialdasemaks levikuks. Uuringust selgus kaks peamist takistust: 1) e-arvete topelt-standard (Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga); 2) e-arvete rakendamise sunniviisilisus, mis on tekitanud teatud psühholoogilise vastumeelsuse nende kasutamisele. 1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76a4c0c4-ec77-4686-af49-21efa1833d94 (04. märts 2024). 2 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (04.märts 2024). 1/6 Uuringu tulemusi arvestades on siinsel eelnõul kaks eesmärki: üleminek ühtse Euroopa e-arve standardi kasutamisele ja kohustuslikkuse asendamine senisest vabatahtlikuma, ostja valikul põhineva lähenemisega. Viimane on ühtlasi suunatud vähendama ka ettevõtetele rakenduvat üldist halduskoormust. Ettevõtjate vaates on tegu ettevõtjaid võimestava ja nende kohustusi leevendava, mitte suurendava muudatusega – kohustus e-arveid teatud osapooltele igal juhul esitada asendub ostjale antud ja seaduse poolt toetatud õigusega neid vajadusel müüjalt küsida. Leevendamise mõju on läbiv, kõikidele ettevõtjatele ühetaoline. Lisaks parandatakse eelnõu punktidega 5 ja 6 ära mõned väiksemad raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilised probleemid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: esimesega muudetakse RPS-i, teine sätestab seaduse jõustumise aja. Paragrahv 1 – RPS muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RPS § 71 lõiget 3, mis sätestab raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korra. Praegu kehtiva korra kohaselt algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete käitleja (sageli nimetatud ka ’e-arve operaator’), keda raamatupidamiskohustuslane on selleks eelnevalt nende vahel sõlmitud lepingus volitanud. Pärast käitleja avaldust ja raamatupidamiskohustuslaselt vastava kinnituse pärimist ning saamist, registreerib äriregister raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka raamatupidamiskohustuslase enese poolt. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 4–6, mis sätestasid Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standardi käitamiseks vajalikud nõuded ja tingimused siinsetele e- arvete operaatoritele, algdokumentide identifitseerimistunnustele ja e-aadressidele. Muudatuste rakendamise järgselt muutuvad need nõuded mittevajalikuks, sest sisalduvad olemuslikult Euroopa e-arvete standardis eneses. Samuti võib raamatupidamiskohustuslane pärast Euroopa e-arve standardi kasutuselevõttu küll jätkata siinse operaatori teenuste kasutamist, kuid ei pruugi seda teha. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 71 lõiget 7, mis sätestab e-arvete tehnilise standardi ja esituskohustuse ulatuse. Praegune RPS redaktsioon võimaldab paralleelselt kasutada kahte tehnilist standardit: e-arve peab vastama kas RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (Eesti standard)3 või e-arveldamise Euroopa standardile, mis kehtib Euroopa Liidus tervikuna (Euroopa standard)4. Muudatuse käigus on kavas üle minna ainult ühtse Euroopa standardi kasutamisele ja eemaldada seadusest viide Eesti standardile. E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku 3 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (04. märts 2024). 4 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870 avaldatud e-arve standard EN 16931-1. Kättesaadav: https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=205:110:0::::FSP_PROJECT:70451&cs=1980C1B474097ECA53 665F38C404C5766 (04. märts 2024). 2/6 sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased. Seejuures jääb kehtima RPS §71 esimeses lõikes sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 10 ja 11, mis sätestasid volitusnormi masintöödeldava algdokumendi juhendi (e-arvete Eesti standardi) kehtestamiseks rahandusministri määrusega ning selle sisu täpsustused. Üleminekul ühtsele Euroopa standardile kaob vajadus antud volitusnormi järele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 1 kehtib andud volitusnormi alusel antud määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RPS § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud. Muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt kehtestatakse RPS lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. RPS § 141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus). Praktikas on tekkinud vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse RPS lisa 1 „Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada RPS ja taksonoomia määruse terminoloogia. Eelnõu § 2 kohaselt kavandatakse eelnõu kohane seadus jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Lähtudes raamatupidamise tavapärasest töökorraldusest ja eelnõus kavandatud muudatuste piiratud ulatusest on otstarbekas muudatuste jõustumine seaduse vastuvõtmisele järgneva majandusaasta algusest. Jõustumistähtaeg ei ole ajakriitiline. Kui eelnõu menetlemine kestab oodatust kauem, võib jõustumistähtaega vastavalt korrigeerida. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei mõjuta ega muuda RPS kooskõla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020–2027” koostamisel5, samuti eelpool viidatud E&Y uuringus. Sestap ei ole kavas viia läbi 5 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti %20keeles%29.pdf (04. märts 2024). 3/6 täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi. Antud uuringute põhjal saab eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud kaardistada järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju. Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning see on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Piiratud positiivne mõju majandusele on kahetine. Ühest küljest tuleneb see e-arvete laialdasemast kasutamisest tekkivast üldise efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust. Takistuste kõrvaldamisega kaasnev e-arvete osakaalu tõus uuringus toodud baastasemelt (Eestis ca 45% kõikidest arvetest ja 23% B2B sektoris) kõrgemale tähendab vastavat mõju ka neid kasutavate ettevõtete tugiteenuste efektiivsusele. Euroopa Komisjon on oma vastavas aruandes hinnanud e-arvetest saadava kasu suuruseks 5,28 eurot iga väljastatud e-arve kohta ja 8,4 eurot iga saadud e-arve kohta. Kogu ostutsükli automatiseerimisel aga 25–65 eurot ühe ostutsükli kohta6. Teisest küljest on eelnõuga rakenduvad muudatused ettevõtjate vaates kohustusi vähendava, mitte suurendava iseloomuga – kohustus e-arveid teatud isikutele igal juhul esitada asendub seaduse poolt toetatud õigusega neid vajadusel müüjalt küsida. Koormuse vähenemise mõju on majanduses läbiv, ühetaoline kõikidele ettevõtjatele sõltumata nende suurusest ja vormist. Loomulikult eeldab e-arvete kasutamine ettevõtjatelt ka edaspidi teatud kulutusi või investeeringuid vastava tehnilise võimekuse loomiseks, ent eelnõu leevendab, mitte ei suurenda seda vajadust. Eelnõuga rakenduv vabatahtlikkusel ja formaadivabadusel põhinev lähenemine loob võimaluse teostada või soetada vastav teenus edaspidi paindlikult ja libisevalt, vastavalt konkreetse kliendi enda vajadustele ja majanduslikule otstarbekusele. Raamatupidamisteenuste pakkujad ja suurettevõtted, kes saavad e-arvete kasutamisest suurema mastaabiefekti, vajavad ka mahukamat teenust. Alustaval mikroettevõttel pole aga kohustust luua see võimekus endale kohe. Ta saab teha seda siis, kui see on kasvades muutunud talle majanduslikult mõttekaks. Kõige otsesemalt mõjutavad eelnõust tulenevad muudatused ilmselt raamatupidamisteenuste pakkujaid, tarkvaraarendajaid ja e-arvete operaatoreid (kaardistatud E&Y uuringus lk 16-18). Ka nende osas on eelnõu mõju leevendava suunaga, võimaldades neil kujundada ja paketeerida oma teenuseid üha enam vastama konkreetse kliendi vajadustele ja hinnatundlikkusele. E- arvete saatmis- ja vastuvõtuvõimekus on muutumas iseseisvast teenusest üha enam majandustarkvarade loomulikuks koostisosaks. Piiratud positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. Piiratud positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusasutuste töökorraldusele tuleneb eelkõige senise süsteemi lihtsustumisest ning otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. Siin on E&Y uuringu kohaselt varasemad muudatused suuremas osas oma eesmärgi juba 6 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule direktiivi 2014/55/EL mõju kohta siseturule ja e- arveldamise kasutuselevõtule riigihangete puhul. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52024DC0072 (04. märts 2024). 4/6 saavutanud, Eesti avalik sektor on sisuliselt üle läinud e-arvetele ja tehnoloogiline areng ei ole tagasipöörduv. Seega see olukord enam oluliselt muutumas ei ole. Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid ja tarkvara arendajaid. Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka täna juba seaduses olemas. Enamus e-arvete operaatoreid ka juba täna võimaldab e-arveid väljastada lisaks Eesti standardile ka Euroopa standardile vastavalt. Seega ei ole muudatus drastiline. Samuti on see mõjutatud isikute suhtes pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. Seetõttu on ka eelnõust tulenev halduskoormuslik koondmõju kokkuvõttes kahanev. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa standardi rakendamine eeldab avaliku sektori raamatupidamisteenuste pakkujatelt ja e-arvete operaatoritelt täiendavaid arendustöid nii tarkvara- ja äriprotsesside uuendamiseks kui ka näiteks globaalse e-arvete võrgustikuga PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online) liitumiseks. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud üleminekuks vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000 eurot, Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud PEPPOL-iga liitumise halduskulusid ligikaudu 7000 eurole aastas, nende kuludega on saanud asutuste eelarve planeerimisel arvestada ja valmisolek rakendamiseks on olemas. Riigi poolsete toetavate meetmetena soovitasid E&Y uuringu koostanud eksperdid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Siin on EAS vastava toetusmeetme7 tänaseks juba rakendanud. Samuti soovitasid E&Y analüütikud tõsta potentsiaalsete tulevaste kasutajate teadlikkust e- arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ja ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Ka siin on MKM vastava koolitusmeetme8 tänaseks rakendanud. Reaalajamajanduse projekti9 raames jätkab MKM valdkonna toetusmeetmeid oma vastava eelarve piirides ka tulevikus. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte. HMS § 93 lõike 1 kohaselt kehtib RPS § 71 lõige 10 alusel välja antud rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse jõustumise kuupäevaks on plaanitud 1. jaanuar 2025. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile, samuti teistele väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andnud huvipooltele. Tagasiside kokkuvõte (Lisa 1, eelnõu kooskõlastustabel) on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale. Eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023. Väljatöötamiskavatsus ja selle 7 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (04. märts 2024). 8 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (04. märts 2024). 9 Kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/ (04. märts 2024) 5/6 tagasiside kokkuvõte on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale (Lisad 2 VTK ja Lisa 3 selle kooskõlastustabel). Algatab Vabariigi Valitsus …… 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) 6/6  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele Jrk Huvirühm Märkus Otsus Selgitus nr 1. Justiitsministeerium 1. Justiitsministeeriumi hinnangul Arvestatud Seletuskiri täiendatud. Märkus võib regulatsioon olla mikro- ja osaliselt. põhineb eeldusel, et eelnõu seab väikeettevõtjate suhtes ettevõtjatele uusi kohustusi ja ebaproportsionaalselt koormav. nende halduskoormus seetõttu Sellest lähtuvalt tuleb eelnõu kasvab. See pole nii. Tegu on seletuskirjas käsitleda seda, kas lahendusega, mis (a) vähendab eelnõuga tehtavad muudatused, mis senist riigipoolset sekkumist, (b) kohalduvad kõikidele ettevõtjatele, on vajalik eelnõu eesmärgi on proportsionaalsed mikro- ja (takistuste kõrvaldamine e-arvete väikeettevõtjate vaatest, ja levikult erasektoris) vajadusel kaaluda regulatsiooni saavutamiseks, ja (c) mida kohaldamisala muutmist. uuringu andmetel eelistavad just Kokkuvõttes palume eelnõu praktikud ise. Vt ka lahenduste seletuskirja täiendada seletuskirjas võrdluse ja analüüsi osa VTK-s. viidatud analüüside põhiliste Kuna samalaadne arusaamatus järelduste ja argumentatsiooniga, kordus ka teiste huvipoolte miks tehtavaid muudatusi tagasisides, siis on antud teema kohaldatakse kõigile ettevõtjatele. seletuskirjas nüüd läbivalt rohkem lahti kirjutatud. Lisaks, analüüsidokumentide põhilised järeldused on kokku võetud seletuskirja teises punktis. Konteksti säilitamiseks ja mitmeti 1 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel mõistetavuste ning dubleerimiste vältimiseks on siiski hoidutud analüüsidokumentide sisu seletuskirjas pikemalt üle kordamast. 2. Palume seletuskirjas märkida, kas Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Toetame aastatel 2024–2025 on kavas ettepaneku mõtet, kuid sihtrühmade teadlikkust toetusmeetmete rakendamine ei suurendada, avada uued kuulu RPS §1 sätestatud toetusvoorud ja koolitusmeetmed reguleerimisvaldkonda. pakkumaks tuge e-arvetele üleminekuks ja nende kasutamise soodustamiseks. 3. Seletuskirjas vajavad täpsustamist Arvestatud Seletuskiri täiendatud valdkonda iseloomustavad osaliselt. baasnäitajate osas. Eelnõus ei baasnäitajad ning neist lähtuvalt ka seata siiski märkuses viidatud soovitav tulemus, et hiljem oleks kujul tulemuseesmärke teistele võimalik hinnata kavandatavate osapooltele – e-arvete kasutamine muudatuste tulemuslikkust ning või mittekasutamine jääb vajadusel kavandada täiendavaid igakordselt ettevõtjate valikuks, meetmeid nende saavutamiseks. mille osas riik on neutraalne. 4. Eelnõu seletuskirjas esitatud Arvestatud Seletuskiri täiendatud. Antud mõjuanalüüs jääb pealiskaudseks. osaliselt. märkus põhineb siiski ekslikul Eelkõige on mõjuanalüüs puudulik eeldusel, et ettevõtjate koormus osas, mis annaks mõjule hinnangu eelnõu tõttu kasvab. See pole nii. ettevõtjate vaatest lähtuvalt, võttes Näiteks Eesti Väike- ja arvesse nii nende tegevusala kui ka Keskmiste Ettevõtjate suurust. Väiksematel ettevõtjatel Assotsiatsioon (EVEA) leidis, et võib ühtse Euroopa e-arve eelnõu on mõistlik ega kahjusta standardi kasutusele võtmine väikeettevõtjate huve 2 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel tähendada märkimisväärset aja- ja ressursikulu. 5. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et Arvestatud Seletuskiri täiendatud. Viidatud muudatuste aluseks olnud EY osaliselt. mõjud on põhjalikult kirjeldatud analüüsis märgitakse, et kuigi EY analüüsis ja Reaalmajanduse ettevõtetele Euroopa e-arve majandusliku mõju uuringu standardile üleminekuga otsest lõpparuandes. Oma täismahus on rahalist kulu ei kaasne, võivad need sisuliselt ka antud eelnõu majandustarkvara pakkuvate tervikliku mõjuanalüüsi ettevõtjate ja e-arve operaatorite dokumentideks, millele on arendustele tehtud kulud seletuskirjas viidatud, kuid mille ettevõtjatele kaudselt pikemast ümberjutustamisest teenustasudena üle kanduda. seletuskirjas on seletuskirja Sellega mõjuanalüüsis hetkel eesmärkide ja selguse huvides arvestatud ei ole. Teiselt poolt on teadlikult hoidutud. Täpne info on välja toomata jäänud ka positiivne saadaval otse algallikast. mõju raamatupidamisteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kelle jaoks toovad muudatused kaasa vabaneva ajalise ressurssi, millega kaasneb võimalus pakkuda teenuseid laiemale hulgale klientidele. Märkimata on seegi oluline asjaolu, et e-arvetest tekib majanduslik efekt eelkõige ostjate poolel, kus arve sisestamisele võib kuluda palju tööaega ning kus võit oleks ettevõtjate vaatest suurim. 6. Palume seletuskirjas mõjuanalüüsi Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. täiendada, tuues muu hulgas võimalusel välja mõjutatud 3 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel sihtrühmade suurused, eristades muudest ettevõtjatest minimaalselt vähemasti raamatupidamisteenuseid ja majandustarkvara pakkuvaid ettevõtjaid ja e-arve operaatoreid. Lisaks palume seletuskirja mõjuanalüüsi kokkuvõtvas osas lisada põhjendatud hinnang kõigi muudatuste halduskoormuslikule koondmõjule (kasv, kahanemine, samaks jäämine) ettevõtjatele, eristades ettevõtjaid vajadusel varasemates märkustes nimetatud alustel ning võttes kokku ning põhjendades ühtlasi ka töökoormuslikku koondmõju (kasv, kahanemine, samaks jäämine) asjaomastele riigiasutustele. 7. RPS §71 (3), eelnõu § 1 p.1. Arvestatud. Eelnõu §1 esimese punkti Vastavalt RPS § 71 (7) on e-arve sõnastus koostöös määratud sõnaühendi keeletoimetajaga korrastatud. "masintöödeldav arve" lühendiks. Käesoleva eelnõuga muudetakse ka lg-t 7 ning enam selles lõikes kõnealust lühendit ei määrata. Kuna vastavalt HÕNTE § 19 (5) esitatakse lühend pika sõnaühendi esmakordsel kirjutamisel, siis tuleb lg-t 3 täiendada ka lühendi määramisega, et oleks arusaadav, 4 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel mille lühend on e-arve ja mille lühend on e-arvete operaator. 8. RPS §71 (7), eelnõu § 1 p.3. Arvestamata. Lähtudes vähima vajaliku Palume selgitada, mida sisuliselt sekkumise printsiibist on tähendab "on avaldatud viide" - kui märkuses viidatud osas säilitatud Euroopa standard on avaldatud kehtiva seaduse sõnastus. konkreetse EL õigusakti nõuete Sisuliselt jäetakse muudatusega tõttu, siis tuleb esitada normis ka RPS § 71 (3) teisest lausest välja viide EL asjakohasele õigusaktile. lõik „…kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või…“. Muu jääb samaks ning hetkel kehtiva sõnastusega. 9. Seletuskiri p.1.1. Palume SK Arvestatud. Seletuskiri täpsustatud. täiendada ja lisada ka loetletud Eesmärgiks ei ole siiski erasektori lahenduste eesmärgi(d) (HÕNTE § kohustamine üleminekuks e- 41 lg 2 p 2) - milleks on erasektoris arvetele, vaid takistuste vaja e-arvetele üle minna ning eemaldamine nende teelt, kes kasutada selleks e-arvete ühtset seda soovivad. Euroopa standardit. 10. Seletuskiri p.1.2. HÕNTE § 41 lg 3 Arvestatud. Parandatud. kohaselt on selle alaosa pealkiri ainsuses "Eelnõu ettevalmistaja". Palume parandada. 11. Seletuskiri p.1.3. Palume siin välja Arvestatud. Lisatud. tuua ka eelnõu seotus (või mitteseotus) muu menetluses oleva eelnõuga ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (HÕNTE § 41 lg 4 p 1 ja 2). SK lugeja jaoks on 5 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel oluline teada ka see, kui nimetatud seost ei esine. 12. Seletuskiri p.1.3. Palume Arvestatud. Lisatud. joonealuse märkusena lisada otseviite VTK-le eelnõude infosüsteemi. 13. Seletuskiri p.1.3. Palume Arvestatud. Eelnõu kooskõlastustabel ja VTK parandada SK-le lisatud kooskõlastustabel omavahel kooskõlastustabeli pealkirja. See on eristatud. VTK ja selle algne praegu eksitav, tekitades mulje, et kooskõlastustabel on esitatud tegu on eelnõule esitatud muutmata kujul. Sealt algselt tagasisidega. Eelnõu edasisel väljajäänud tagasiside on arvesse menetlemisel tuleb HÕNTE § 50 lg võetud eelnõu seletuskirja ja 2 järgi esitada eelnõu enese kohta kooskõlastustabeli koosseisus. kooskõlastustabel. 14. Seletuskiri p.2. Siin on pigem Arvestatud Seletuskiri täpsustatud. nimetatud EN lahendused, kuid osaliselt. Eesmärgiks ei ole siiski erasektori tegelik vajadus ehk eesmärk kohustamine üleminekuks e- (HÕNTE § 42 lg 1 p 1) ei ole välja arvetele, vaid takistuste toodud. Palume seda SK jagu eemaldamine neilt, kes seda täiendada, vastates küsimustele, soovivad. mida ja kelle jaoks muudab e- arvete kasutamine paremaks ning kuidas on selles abiks ühtne Euroopa e-arve standard. 15. Seletuskiri p.2. Kehtivas õiguses Arvestatud. Seletuskiri muudetud. puudub sund eraettevõtjate vahel e- arvlemiseks. Vajaks täpsustamist, et otsene sund asendataks üksnes avaliku sektori asutustega 6 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel arvlemisel, kuigi ka see on pigem teoreetiline. 16. Seletuskiri p.3. Palume Arvestatud Seletuskirjast eemaldatud viide seletuskirjas selgitada, kuidas on osaliselt. ELT-le. Testimisel osutus see viide ELT-st leitav, kui otsijal Euroopa standard hõlpsasti puudub teadmine allmärkuses nr 3 leitavaks ka tavalise esitatud EL õigusaktide kohta. veebiotsinguga. 17. Seletuskiri p.6. Palume toodud Arvestatud. Seletuskiri muudetud. väiteid veidi lähemalt selgitada. Meie arusaamist mööda ei kasuta Eesti ettevõtjad valdavalt Euroopa e-arve standardit, mistõttu edaspidi ostja soovil üksnes Euroopa standardile vastavat e-arvet ettevõtjate vahelisel arvlemisel nõudes oleks siiski tegemist müüjat piirava iseloomuga tegevusega, kui tal tuleb seetõttu teha kas täiendavaid pingutusi, et standarditele vastav arve esitada või halvemal juhul tehingust loobuda. 18. Seletuskiri p.7. Ettevõtjatele Arvestatud. Seletuskiri muudetud. seaduse rakendamisega kaasnevad kulud palume esitada SK 6. osas, kus analüüsitakse eelnõu mõju majandusele. 19. Seletuskiri p.7. Toetusmeetmeid Arvestamata. SK 7. osa käsitleb pealkirja tuleb samuti käsitleda SK 6. osas, kohaselt eelnõu eeldatavat mõju kuivõrd need võivad leevendada riigi tuludele ja kuludele. Toetusmeetmed kujutavad endast 7 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel eelnõuga kaasnevat negatiivset riigi seisukohalt olulist mõju ettevõtjatele. kuluallikat, sestap on kohane kajastada neid pigem siin. 2. Majandus- ja 1. MKM toetab e-arvete Arvestamata. Nõustume eesmärgi ja õigusliku Kommunikatsiooniministeerium kasutuselevõtu soodustamist ning alusloogika osas. Ei nõustu vabatahtlikku lähenemist. Samas ei meetmete asjakohasuse ja toeta selleks valitud meedet, võimaliku arusaamatuse osas. täpsemalt seda, et erasektori puhul Siin põhineb märkus eeldusel, sätestatakse ostja õigus nõuda e- justkui suurendaks valitud meede arvet seaduse tasandil. Esiteks on riigi sekkumist erasuhtesse. See vastav võimalus ostjal olemas ka pole nii. Tegu on lahendusega, ilma sellekohase seadusesätte mis vähendab riigi senist lisamiseta, mistõttu on küsitav sekkumist ja mida uuringu seadusega erasuhetesse sekkumise andmetel eelistavad just praktikud vajadus. Teiseks tekitab vastava ise. Vt ka lahenduste võrdluse ja (niigi olemas oleva) õiguse seaduse analüüsi osa VTK-s. tasandil reguleerimine mitmeid arusaamatusi ning võib praktikas pigem segadust ja vaidlusi tekitada. 2. Juhime tähelepanu asjaolule, et Arvestatud. Viide seletuskirjas täpsustatud. seletuskirja joonealuses märkuses nr 5 nimetatud rakendusotsuses ei ole viidet dokumendile CEN/TS 16931-3-2:2020. Viide Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud standardi osale EN 16931-1:2017 ja tehnilisele spetsifikatsioonile CEN/TS 16931-2:2017. Kuna standardi osa EN 16931-1:2017 on kehtiv ainult koos muudatusega (EVS-EN 16931- 8 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel 1:2017+A1:2019), siis soovitame viitamisel kasutada dateerimata viidet EN 16931-1 ning ühtsuse mõttes võib ka tehnilise spetsifikatsiooni puhul kasutada dateerimata viidet (CEN/TS 16931- 2). 3. Eesti Infotehnoloogia ja 1. ITL toetab Rahandusministeeriumi Sobib eelnõuga, Telekommunikatsiooni Liit ettepanekut RPS-i muutmiseks, muutmisvajadus millega antakse kõigile end puudub. äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamis- kohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e- arvet. 2. ITL toetab ärivabadust ja Sobib eelnõuga, formaadivabadust, mistõttu on igati muutmisvajadus tervitatav, et RPS eelnõuga ei puudub. keelata ühegi teise arveformaadi (sh praeguse Eesti standardi järgse e-arve formaadi) kasutamist, milles tehingu osapooled on kokku leppinud. 3. Tunneme muret, et avalikule Arvestatud Käsitletud seletuskirjas. Lisaks: sektoritele e-arvete esitamise osaliselt. olukord, kus asutus tuleb vastu kohustuse asendumine õigusega ettevõttele või kodanikule ja mitte nõuda e-arvet võib tuua kaasa vastupidi, peaks ühiskonna olulise negatiivse mõju ehk riski tasandil olema vaadeldav pigem tagasikäiguks riigiasutuste ja positiivse kaasusena, mitte ohuna. 9 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel kohalike omavalitsuste üksuste e- arveldamisel. …Kui vastav regulatsioon eelnõu kohaselt muutub, tekib tõenäoliselt siiski näiteid, kus asutus tuleb partnerile vastu ja e-arvet ei nõua. 4. Raamatupidamise Toimkond Kooskõlastatud Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. 5. Eesti Väike- ja Keskmiste EVEA on tutvunud manuses oleva, Sobib eelnõuga, Ettevõtjate Assotsiatsioon 14.12.2023 kirjaga meile saabunud muutmisvajadus (EVEA) eelnõu ja selle lisadega ning on puudub. seisukohal, et eelnõu on mõistlik ega kahjusta väikeettevõtjate huve. 6. Registrite ja Infosüsteemide 1. RIK üldiselt toetab üleminekut EU Arvestatud Osaliselt pikendatud. Eelnõuga ei Keskus e-arve formaadile, kuid seda peaks osaliselt. keelata ühegi senise arveformaadi tegema mõistliku aja jooksul nagu edasi kasutamist. Seega ei pea oleme varasemalt märkinud (nt 3 üleminek olema järsk ega vaja aastat). eraldi pika jõustumisaja kehtestamist. 2. RPS-is oleks mõistlik säilitada Arvestatud. Täpsustused eelnõu tekstis. RPS § primaarse kanali märkimise 71 lg 7 kohaselt saab äriregister kohustus, mis kokkuleppe lisada seal e-arve käitleja puudumisel vaikimisi kehtib ning tunnusele ka muid e-arvete millisele kanalile arvete edastamist vastuvõtukanalite fikseerimiseks võib raamatupidamiskohustuslane vajalikke andmeid. Nii, nagu müüjalt RPS § 71 lg 7 alusel nõuda. ettevõtte postiaadressi Vastasel juhul hakatakse saatma avaldamine äriregistris, on ka e- erikokkulepete puudumisel sama arve kanali avaldamine seal arvet erinevatesse kanalitesse informatiivse iseloomuga – need korraga. ei sea äriregistrile kohustust 10 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel kirjade ega arvete kohale toimetamiseks. 3. Eelnõu § 1 p-ga 2 tunnistatakse mh Arvestatud Äriregistrisse saab RPS § 71 lg 7 kehtetuks RPS § 71 lg 6, millega osaliselt. kohaselt edaspidi lisada kõiki e- oleks võimalik kehtestada arvete vastuvõtukanalite täpsemad nõuded e-arvete fikseerimiseks vajalikke andmeid. vahendamisele. Seletuskiri Juhul kui see on äriregistrile puudutab üksnes Euroopa e-arve tehniliselt vajalik, siis sobiv koht standardi piisavat reguleeritust, aktsepteeritavate kanalite ja/või kuid lahtiseks on jäetud eelnõus aadressivormingute täiendavaks täielikult see, milliseid kanaleid e- määratlemiseks on näit. arvete vahetamiseks saab pidada justiitsministri 28. detsembri aktsepteeritavaks. Meie hinnangul 2005. a määrus nr 59 „Kohtule oleks võimalik just määruses dokumentide esitamise kord“. kehtestada aktsepteeritavate kanalite nimekiri, mida äriregistrisse kantakse ning mis kanalites arvete esitamist saab teiselt poolelt nõuda. Mida rohkem on eri kanaleid, seda ebatõenäolisem on, et e-arvete rändlusvõrk üldse toimiks. Tehingupartnerite vahel jääb lubatuks ükskõik milliste kokkulepete sõlmimine, kuid seadus ja register peaks andma suuniseid toimiva võrgu arendamise suunas. Hetkeseisuga näeksime Eestis aktsepteeritavate kanalitena kohalikku roaming võrku ning Peppolit, kuid vajadusel 11 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel peaks see loetelu ajas muudetav olema. 4. Eelnõu ei käsitle hetkel e-arvete Sobib eelnõuga, Algdokumentide üldised vahendamise formaati, v.a osas, et muutmisvajadus vorminõuded on sätestatud RPS tehingupoolelt võib nõuda Euroopa puudub. §7. Need ei ole muutumas. standardile vastavat e-arvet, misjuures jääb kehtima RPS § 71 esimeses lõikes sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip. Euroopa standardi järgi peab sisuliselt arve olema üksnes XML formaadis ning puudub inimloetava (pdf) kuju esitamise kohustus. Kas selliseks muudatuseks on ühiskond valmis ning inimloetava kuju puudumine kooskõlas KMS §-ga 37 või oleks vajalik e-arve juures ka täiendavalt reguleerida pdf-kujul arve pildi kohustuslikkus. 5. Eelnõu § 2 järgi on Arvestatud Pikendatud osaliselt. Eelnõuga ei seadusemuudatuse jõustumise ajaks osaliselt. keelata ühegi senise arveformaadi planeeritud 2025. aasta 1. jaanuar. edasi kasutamist. Seega ei pea Soovime juhtida täiendavalt üleminek olema järsk ja tähelepanu asjaolule, et jõustumisaeg võiks olla majandustarkvarad, kus täna e- tavapärane, näit. 3-6 kuud arvete käsitlemine on juba vastuvõtmisest. Eraldi pika võimalik, on uue e-arve formaadi jõustumisperioodi (näit. 3 aastat) toetamiseks erineva sisse toomine looks kasutajatele arendusvõimekusega. 3-aastase pigem segadust. Praegune ülemineku ajaga ollakse valmis planeeritud rakendumisaeg 1. täielikult Euroopa formaadile üle jaanuar 2025 lähtub eeldusest et 12 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel minema. Samas kui eelnõu läbib menetluse tehingupartneritelt saab EU- Riigikogus 2024. esimesel formaati nõuda juba 1 aasta pärast, poolaastal. See ei ole ajakriitiline. valivad nii enamik kliendid kui ka Menetluse pikenedes võib ka teenusepakkujaid e-arve formaadi rakendumisaeg nihkuda vastavalt konverteerimise tee, mille tõttu osa hilisemaks. infost e-arvest võib kaduma minna/jääda transformeerimata. Kokkuvõttes andes üleminekuks piisava aja, saaksid operaatorid pakkuda oma klientidele e-arvete saatmist algselt kahes formaadis paralleelselt ning kolme aasta möödudes lõpetada Eesti e-arve formaadi kasutamise täielikult. Kui seaduse jõustumise ajaks planeeritakse siiski 1 aasta, peame e-arveldaja poolt mõistlikuks konverteri vahele ehitamist, et ettevõtteid toetada ning nad ei peaks suuri muudatusi tegema vähemalt esialgu, kuni nad on valmis EU UBL formaadile üleminekuks. 7. Eesti Raamatupidajate Kogu 1. ERK on jätkuvalt seisukohal, et e- Arvestamata. Nõustume ettepaneku mõttega. arvete nõudmine peab olema Eelnõu sõnastus „…võib soetatud selgelt seotud e-arvete esitamise kauba või teenuse eest tasumiseks kohustusega. Seetõttu on ERK nõuda müüjalt e-arve soovitatud sõnastus järgmine: esitamist…“ on sellega sisuliselt „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 samaväärne. kohaselt end äriregistris e-arve 13 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel vastuvõtjaks märkinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist ja müüja on kohustatud vaikimisi esitama e-arve, kui ostja on eÄriregistris registreerinud oma e-arve vastuvõtu aadressi. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 2. Lisaks tuleb arvestada tegeliku Arvestatud Eelnõuga ei keelata ühegi senise tehnilise valmisolekuga, sest osaliselt. arveformaadi edasi kasutamist. üksnes seadusemuudatusega ei saa Seega saavad kõik tagada e-arve esitamiseks vajalike raamatupidamiskohustuslased tehniliste nõuete täitmist. Ei saa Euroopa standardi rakendada kehtestada nõuet üleminekuks sujuvalt, vastavalt oma Euroopa Liidu e-arve standardile ja ärivajadustele, teenuste sisuliselt lõpetada täna käibel oleva väljaarendamisele Eesti e-arve formaadi kasutamist raamatupidamistarkvara loovate enne, kui kõik Eesti e-arve ettevõtete poolt, ja soovi korral ka operaatorid ei võimalda vastava teenusepakkujat vahetades. formaadi kasutamist. 3. Lähtudes reaalajamajanduse vaatest Arvestamata. Nõustume soovitatud formaadi tuleks võimaldada kasutada omaduste osas, kuid hoidume majandustehingu põhist e-arve standardi detailsuste formaati (https://itl.ee/internet-of- täpsustamisest seaduse tasandil. business-standardiseerides- Nii väldime tulevikus vastuolude majandustehingu-info/), mis teket seaduse ja standardi enese rahuldab e-arveldamise Euroopa vahel. Kui viidatud formaat 14 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel standardi nõudeid ning on ajas vastab Euroopa standardile, siis ta püsiv ja ei ole mõjutatav erinevate sobib ka kasutamiseks. organisatsioonide (UBL by OASIS, CII by UN/CEFACT) poolt tihti muudetavatest e-arveldamise tehniliste formaatide versioonidest. 5. Audiitorkogu Kooskõlastatud Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. 6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Peame väga positiivseks, et Sobib eelnõuga, eelnõusse ei ole jõudnud muutmisvajadus muudatust, mille kohaselt on puudub. raamatupidamiskohustuslasel kohustus esitada teisele raamatupidamiskohustuslasele e- arve kauba või teenuse eest tasumiseks. 2. Toetame eelnõu § 1 punktiga 3 Sobib eelnõuga, plaanitavat muudatust selles osas, muutmisvajadus et edaspidi on avaliku sektori puudub. organisatsioonil õigus nõuda raamatupidamiskohustuslaselt ka muus formaadis arvet kui e-arvet. 3. Samas oleme plaanitavale Arvestamata. Nõustume märkuse laiema muudatusele vastu selles osas, mis eesmärgiga, kuid mitte sisus – puudutab ettevõtete vahelisi arveid. meetmete asjakohasuse, Kuna eelnõus sisalduv muudatus ei ülereguleerimise ja võimaliku aita kaasa soovitud eesmärgi arusaamatuse osas. Siin põhineb saavutamisele, tekitab segadust, märkus eeldusel, et valitud meede muudatuse järele puudub vajadus suurendab riigi sekkumist ning see toob kaasa erasuhetesse. See pole nii. Tegu 15 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel ülereguleerimise, siis teeme on lahendusega, mis (a) vähendab ettepaneku jätta muudatusest välja ja lihtsustab senist sekkumist, (b) ettevõtete vahelised arved ehk on seatud eesmärgi (takistuste muudatus võiks puudutada üksnes eemaldamine e-arvete levikult erasektori ja avaliku sektori erasektoris) saavutamiseks vahelisi arveid. vajalik, ja (c) mida uuringu andmetel eelistavad just praktikud ise. Samuti tekiks ettepaneku rakendamisel vastuolu seaduse väljatöötamiskavatsuse käigus läbiviidud võimalike regulatiivsete lahenduste analüüsi tulemuseks oleva ’ostja valib’ printsiibiga. Vt ka lahenduste võrdluse ja analüüsi osa VTK-s. 4. Kui Rahandusministeerium ei pea Arvestatud. võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta, siis palume lisada seletuskirja vastused järgmistele küsimustele: - Millist probleemi soovitakse Vastatud seletuskirjas. muudatuse abil lahendada? - Kas plaanitav muudatus paneb Säilib tehinguvabadus, st kõik müüjale kohustuse esitada e- tehingu tingimused (sh arve, kui ostja seda nõuab? arveldamisvormi) lepivad kokku pooled ise. Kui ostja on oma soovi saada e-arveid äriregistris avalikustanud, siis sisuliselt on see tema poolt seatud ka tulevaste tehingute eeldatavaks vaike- 16 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel tingimuseks. Sel juhul tuleb müüjal selle tingimusega kas arvestada, või saavutada ostjaga teistsugune kokkulepe. - Mis saab olukorras, kus teenus Jah. Kui ostja on oma soovi saada on osutatud ja kaup on müüdud e-arveid äriregistris ning ostja nõuab e-arvet, kuid avalikustanud, siis hea usu müüja saadab arve PDF- põhimõttest lähtudes peaks müüja formaadis? Kas sellisel juhul on sellega ka arvestama, ostjal õigus keelduda arve mittearvestamine tähendaks tasumisest? nimetatud põhimõtte eiramist. - Milline mõju kaasneb Täpsemalt on kohustuste täitmise muudatusega erinevatele või täitmata jätmise alused ja sihtrühmadele, sh ettevõttele, tagajärjed siiski reguleeritud kes täna ei kasuta VÕS-is. raamatupidamistarkvara või olemasolev raamatupidamistarkvara ei ole võimeline saatma e-arvet? - Milline on e-arvete Vastatud seletuskirjas. hinnanguline osakaal kõikidest arvetest praegusel hetkel? 5. Ettevõtete vaheliste e-arvete Arvestamata. Uuringus oli see ca 45% kõikidest kasutuselevõtu soodustamiseks arvetest ja 23% B2B sektoris. tuleks raamatupidamise seaduse Hinnanguliselt on see praeguseks muutmise asemel jätkata vähesel määral tõusnud. teadlikkuse tõstmist e-arvete kasutamisvõimaluste kohta, sellega kaasnevast kasust ja anda ka praktilisi soovitusi e-arvete rakendamiseks. 17 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel 6. Raamatupidamiskohustuslase õigus Sobib eelnõuga, Toetame ettepaneku mõtet. Selle teavitada äriregistrit e-arve muutmisvajadus lahendamine jääb siiski vastuvõtmisest (eelnõu § 1 p 1). puudub. väljapoole RPS §1 seatud Kaubanduskoja seisukoht: Peame reguleerimisvaldkonda. seda muudatust mõistlikuks. 7. Üleminek e-arveldamise Euroopa Sobib eelnõuga, standardile (eelnõu § 1 p-d 2-4). muutmisvajadus Kuna Eesti e-arvete standardit ei puudub. ole aastaid muudetud ja sellega seoses on esile kerkinud teatud probleeme, siis põhimõtteliselt ei ole me vastu üleminekule e- arveldamise Euroopa standardile. Samas peame oluliseks, et muudatuse jõustumisel jääks ettevõtetele alles õigus leppida kokku, et pooled kasutavad jätkuvalt Eesti e-standardit. 8. Enne eelnõu menetlemisega jätkamist peame väga oluliseks, et Arvestatud Seletuskiri täpsustatud. Eelnõuga Rahandusministeerium analüüsiks osaliselt. ei keelata ühegi senise täiendavalt, millised mõjud arveformaadi edasi kasutamist. kaasnevad üleminekuga Seega saavad kõik ettevõtetele ning kas vajalikud raamatupidamiskohustuslased arendustööd on võimalik ära teha Euroopa standardi rakendada (või enne 2025. aasta algust. mitte rakendada) sujuvalt, vastavalt oma ärivajadustele, konkreetseid tähtaegu ega kohustusi kellelegi ei seata. 9. Ernst & Youngi tehtud uuringus (lk Arvestamata. Jah, uuringu soovitus on 4) on kirjas soovitus töötada välja teadmiseks võetud, kuid hoidume 18 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel e-arvete kasutamise teadlikult Euroopa standardi spetsifikatsioon (CIUS – Core detailsuste täpsustamisest Eesti Invoice Usage Specification), et õigusaktides. Nii väldime maandada standardi rakendamisega tulevikus vastuolude teket seotud riske ja lihtsustada seaduse ja standardi enese vahel. kasutuselevõttu. Palume Rahandusministeeriumilt infot, kas see soovitus on juba ellu viidud või kui ei ole, siis kas ja millal plaanitakse seda teha. 10. Lisaks palume Arvestatud Seletuskiri täiendatud. Toetame Rahandusministeeriumilt infot ka osaliselt. ettepaneku mõtet, kuid selle kohta, kas hetkel on avatud toetusmeetmed ei kuulu RPS-i või on peagi tulemas mõni reguleerimisvaldkonda. toetusmeede, mis võimaldaks ettevõtetel taotleda toetust, et minna üle Euroopa standardile. 7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Minimaalne aeg seaduse Arvestatud. Planeeritud jõustumisaeg peaks muudatuse jõustumisest selle olema tavapärane ning mõistlik rakendamiseks peaks olema näit. 6 kuud vastuvõtmisest. vähemalt 6 kuud. Praegune planeeritud rakendumisaeg 1. jaanuar 2025 lähtub eeldusest et eelnõu läbib menetluse Riigikogus 2024 esimesel poolaasta jooksul. Menetluse pikenedes võib ka jõustumisaeg nihkuda vastavalt hilisemaks. 2. Taolise muudatuskavatsusega Arvestamata. Jah, E&Y uuringu andmetel on toimub avaliku sektori jaoks ligi 90 protsenti KOV 19 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel oluline muudatus. Kui täna on allasutustest oma e-arve raamatupidamisseaduses sätestatud operaatori äriregistris märkinud ja kohustus esitada avalikule sektorile ülejäänud 10 protsenti kasutavad üksnes e-arved, siis nüüd tahetakse teadaolevalt KOV-i keskse seda nõuet muuta leebemaks ning raamatupidamise teenust. Märge sätestada nii, et avalik sektor saab äriregistris tähendab ka edaspidi e-arve üksnes juhul, kui ta seda seda, et asutusele tuleb vaikimisi müüjalt nõuab. Alates 2019. aastast esitada e-arve. Seega praegune peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba olukord nende jaoks ei muutu ja võõrandamisel või teenuse enne igat ostutehingut tarnijaga osutamisel avaliku sektori arvevormis uuesti kokku leppima raamatupidamiskohustuslasele hakata ei ole vaja (selles on ka esitama e-arve. Tänu vastavale antud märke mõte, et igakordset seaduse sättele on nt Tallinnas eraldi kokkulepet poleks hiljem tänaseks jõutud olukorda, kus enam tarvis). Samas taastub siseriiklikud arved on praktiliselt eelnõuga KOV-ide paindlikkus 100% e-arved. Kui oma ostu- ja majandusprotsesside raamatupidamise seadusesse juhtimisel. Kui tehingu viiakse kavandatav muudatus vastaspool arvevormi muutmist taolisel kujul sisse, siis peaksid taotleb, siis ei ole neil enam kõik asutused hakkama edaspidi keelatud sellele taotlusele vastu müüjatega enne tehingu tegemist tulla. Teisisõnu, kui praktikas kokku leppima e-arvete esitamises. tähendas senine regulatsioon Selle tulemusel kasvab kindlasti KOV-le üldist keeldu kõikide pdf arvete osakaal. Samuti võivad muude arvevormide tekkida vaidlused e-arve vastuvõtmiseks hankijatelt, siis väljastamisega kaasnevate kulude nüüd see keeld kaob ja neil tekib hüvitamise kohta. Ettepanek on, et võimalus teha erandeid omal ka edaspidi jääks raamatupidamise äranägemisel siis, kui olukord seaduses kehtima säte, mis seda nõuab (vt ka lahenduste kohustab Eesti ettevõtjaid kauba võrdluse ja analüüsi osa VTK-s). 20 / 21  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel võõrandamisel või teenuse Kokkuvõttes on aga avalik sektor osutamisel avaliku sektori Eestis juba üle läinud e-arvete raamatupidamiskohustuslasele kasutamisele ja see seis käesoleva esitama e-arveid. eelnõuga muutumas ei ole. 21 / 21  Justiitsministeerium [email protected] Meie 13.03.2024 nr 1.1-10.1/1287-1 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu saatmine kooskõlastamiseks Austatud minister Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 ja Teie 19.01.2024 kirjale nr 8- 2/2571 esitame Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister rahandusministri ülesannetes Lisa(d): EN RPS muutmine e-arved EN RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1_Bilansiskeem_202 ... SK RPS muutmine e-arved EN_20240301.docx SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1 eelnõu kooskõlas ... SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 2 VTK_20240301.pdf SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 3 VTK kooskõlastus ... Guido Viik 611 3607 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 0 4 .03.2024 Raamatupidamise seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 1 lõige 3 muudetakse ja sõnasta takse järgmiselt: „ (3) Raamatupidamiskohustuslane või masintöödeldava arve (edaspidi e-arve ) käitle mise teenuse pakku ja, kellega raamatupidamiskohustuslane on sõlminud nimetatud teenuse ka sutamise lepingu, edastab sellekohase info äriregistrile, kes pärast vajaduse korral vastaspoole kinnituse saamist märgib raamatupidamiskohustuslase e-arvete vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve käitleja tunnuse või muu e-arvete vastuvõtukanali andmetega. “; 2 ) paragrahvi 7 1 lõi ked 4 – 6 tunnista takse kehtetuks ; 3 ) paragrahvi 7 1 lõige 7 muudetakse ja sõnasta takse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtja ks märkinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ ; 4 ) paragrahvi 7 1 lõi ked 10 ja 11 t unnista takse kehtetuks ; 5) paragrahvi 31 lõike 2 punkt is 9 asendatakse sõnad „ peamised finantssuhtarvud konsolideeriva üksuse “ sõnadega „ konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud “; 6) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 5 . aasta 1. j aanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 4 Lisa 1 Bilansiskeem Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt)