Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord

Rahandusministeerium 13.03.2024 nr 1-6/2925-1 Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarve lise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust viie tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Eelnõu 7-lehel Lisa 2. Seletuskiri 11-lehel Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kirikute Nõukogu EELK Usuteaduse Instituut EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar Gerly Herm 6125230 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 11.03.2024 SISEMINISTER MÄÄRUS Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaals ete kõrgkoolide: 1) riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord; 2) taotluse hindamise kriteeriumid; 3) hindamiskomisjoni moodustamise alused; 4) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse, toetuse väljamakse tegemise ning toetuse tagasinõudmise alused. (2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andja Toetuse andja on Siseministeerium (edaspidi toetuse andja). § 3. Toetuse andmise eesmärk ja suurus (1) Toetuse eesmärk on toetada usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaals ete kõrgkoolide (edaspidi taotleja) põhikirjaliste eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikku toimimist, arvestades ühiskonna vajadusi ja toetuse taotleja tegevuse sotsiaalset mõju. (2) Toetuse maksimaalne suurus on 5000 eurot kalendriaastas taotleja kohta. § 4. Vähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist ja VTA määrusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. (2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks toetuse 1 taotlejale kolme järjestikuse aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos eraldatava toetusega 300 000 eurot. (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja toetuse taotlusele ning toetuse taotlemine § 5. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei ole riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud; 2) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 3) ta ei ole rikkunud Siseministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut; 4) kui ta on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; 5) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 6) tema juhtorgani liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud. § 6. Nõuded toetuse taotlusele Toetuse taotlus (edaspidi taotlus) peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja kontaktandmed; 3) taotleja arveldusarve number ja pank; 4) toetuse kasutamise eesmärk ja tegevuste loetelu, milleks toetust taotletakse; 5) toetuse kasutamise eeldatava tulemuse kirjeldus; 6) taotletav summa; 7) omafinantseeringu suurus selle olemasolul; 8) eelarvejaotus. § 7. Toetuse taotlusvooru avamine (1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (2) Toetuse andja võib kuulutada ühes kalendriaastas välja mitu taotlusvooru, kui eelarve seda võimaldab. 2 § 8. Taotluse esitamine (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile [email protected]. Taotlus tuleb esitada taotlusvoorus määratud tähtajaks. (2) Taotluse esitab usulise ühenduse või konfessionaalse kõrgkooli juht või tema volitatud isik. (3) Taotlejal on õigus esitada kalendriaasta jooksul üks taotlus, välja arvatud juhul kui: 1) toetuse andja eelarvejääk võimaldab anda lisatoetusi; 2) riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega eraldatakse toetuse andja eelarvesse lisatoetusi. (4) Lisatoetuse andmise korral ei kohaldata § 3 lõikes 2 sätestatut. 3. peatükk Toetatavad tegevused ja kulu abikõlblikkus § 9. Toetatavad tegevused (1) Toetusega võib katta ainult abikõlblikke kulusid, mis vastavad toetatava tegevuse eesmärkidele, on põhjendatud, vajalikud ja tõhusad. (2) Toetust võib kasutada tegevusteks: 1) mis on suunatud ühiskonna ja usuliste ühenduste väärtuste toetamisele ja edendavad aktiivset hoolivat osalemist ühiskonnaelus teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevuste kaudu; 2) mis soodustavad kogukonna tugevnemist, sealhulgas rehabilitatsiooni, sotsiaalhooleka nde ning laste- ja noortetööga seotud jätkusuutlikud tegevused; 3) mis toetavad toetuse saaja jätkusuutlikku toimimist ja on suunatud usuliste ühenduste juhtimissuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamisse; 4) mis on suunatud usuliste ühenduste omandis või kasutuses oleva vara säilimiseks tehtavatele parendustele. § 10. Kulu abikõlblikkus (1) Abikõlblikud kulud on järgmised: 1) põhikirjaliste plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud; 2) ürituste ja koolituste korraldamisega ning täiendõppe ja elukestva õppega seotud kulud; 3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal; 4) taotleja tegevustega seotud eesti keele reeglitele vastavate trüki- ja digimaterja lide väljaandmisega seotud kulud ja teavitustegevuse kulud, sealhulgas veebilehe loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine; 5) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisse ostetavate teenuste kulu, sealhulgas õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud; 6) vanausuikoonide restaureerimise kulud; 7) taotleja, kelle liikmed ei maksa liikmemaksu ja on taotleja täielikul ülalpidamise l, põhikirjaliste tegevuste elluviimisega seotud üüri-, side-, transpordi-, kommunaalkulud; 8) taotleja tegevuste elluviimisega otseselt seotud vara soetamise kulud, sealhulgas vahendid, seadmed, mööbel; 9) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta; 10) muud taotleja tegevustega seotud põhjendatud kulud. 3 (2) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) investeeringud kinnisvara ja maa soetamiseks; 2) sularahamaksed, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada; 3) taotlejaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulu, sealhulgas tehingud taotleja juhatuse liikmele kuuluva äriühinguga; 4) finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; 5) viivised, rahatrahvid, sotsiaaltoetused, vaide- ja kohtumenetluse kulud; 6) infotehnoloogilised kulud; 7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; 8) eraüldhariduskoolile antav tegevustoetus, kui sellele koolile eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt riigieelarvelist toetust; 9) avaliku sektori poolt varem teisele isikule tasuta võõrandatud vara soetuskulu; 10) muud taotleja tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (3) Kõik tegevuste elluviimisel tekkinud kulud peavad olema tõendatavad arvete või raamatupidamisdokumentidega. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemise tähtaeg Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtpäevast. § 12. Taotluse läbi vaatamine (1) Taotluse läbi vaatamisel kontrollitakse: 1) taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluses esitatud andmete õigsust. (2) Kui taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid ja dokumente või kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja sisulise lt hindamata ning tagastatakse taotlejale. § 13. Taotluse hindamine (1) Nõuetekohast taotlust hindab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon hindab taotlust järgmiste kriteeriumide alusel: 1) tegevuste olulisus ja mõju, sealhulgas tulemused, väljundid ja kasusaajad; 2) tegevuste teostatavus; 3) taotluse eelarve põhjendatus ja tõhusus; 4) taotleja kogemused ja suutlikkus kavandatavaid tegevusi ellu viia. 4 (3) Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täiendada taotluse sisu, eelarvet või eeldatavat tulemust. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotlejale taotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra. § 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hinnangul rahuldamisele. (2) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud, võib taotleja nõusolekul rahuldada taotluse osaliselt või muuta taotluses märgitud tegevusi. (3) Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, jäetakse taotlus rahuldamata. (4) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul valdkonna eest vastutav minister. (5) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi; 3) toetuse summa; 4) toetuse andmise eesmärk ja peamised tegevused; 5) vähese tähtsusega abi andmisel märgitakse, et antav toetus on vähese tähtsusega abi ning komisjon vastutab abi andmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kandmise eest; 6) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi; 3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 4) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (7) Toetuse andja teavitab e-posti teel taotlejat taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamise st või rahuldamata jätmisest. 5. peatükk Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine § 15. Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (1) Pärast taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja taotlejaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). (2) Lepingu sõlmimise aluseks on taotleja esitatud taotlus ja valdkonna eest vastutava ministr i otsus taotluse rahuldamise kohta. (3) Toetus makstakse taotlejale välja lepingus määratud tingimustel. 5 § 16. Toetuse kasutamise tähtaeg (1) Toetust võib kasutada toetuse eraldamise aasta lõpuni, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Põhjendatud taotluse alusel võivad pooled toetuse kasutamise aega pikendada ühe aasta võrra. § 17. Toetuse kasutamise aruandlus Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise lõpparuande lepingus määratud tähtpäevaks. § 18. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda: 1) kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid; 2) kui toetuse saaja on kasutanud toetust teisel otstarbel, kui oli märgitud taotluses; 3) kui toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 4) kui toetus jääb lepingus määratud tähtajaks kasutamata; 5) kui toetuse saaja ei esita lõpparuannet. (2) Toetuse saaja peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäe va jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates taotluse (edaspidi ajatamise taotlus), milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus. (5) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (7) Toetuse andja teavitab toetuse saajat e-posti teel ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest. 6. peatükk Poolte õigused ja kohustused § 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. 6 (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi; 2) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 4) andma toetuse andjale toetatavate tegevuste läbiviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitus i ning andmeid; 5) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi; 6) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimalda vas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust; 7) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 8) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 20. Toetuse andja õigused ja kohustused (1) Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta ja küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta; 3) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale määruses sätestatust. (2) Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist; 4) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleeriva tes õigusaktides tehtud muudatustest; 5) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 7  Siseministri määruse „Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaals ete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord. Seni on olnud usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused reguleeritud siseministri 27. detsembri 2022. aasta käskkirjaga nr 1-3/106 „Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaals ete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse taotlemise, taotluste menetlemise ja toetuse andmise tingimused ning kord ja nende taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni moodustamine ning hindamismetoodika kinnitamine“ (edaspidi siseministri käskkiri nr 1-3/106)1 . Kuna riigieela r ve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeer iumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, kehtestatakse siseministri määrus. Siseministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. Võrreldes seni kehtinud korraga regulatsiooni ei muudeta, kuid määruse kehtestamise ga muutub usulistele ühendustele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsetele kõrgkoolide le riigieelarvelise toetuse andmine läbipaistvamaks ja selgemaks. Seega kaasneb eelnõuga väheoluline, kuid positiivne mõju usulistele ühendustele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsetele kõrgkoolidele, suurendades selgust toetuse andmise tingimuste kohta. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au (tel 612 5057, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Herm (tel 612 5230, [email protected]). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast eelnõu kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis (EIS). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogra mmi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 20 paragrahvist ja on jagatud kuueks peatükiks: 1 Siseministri 27. detsembri 2022. aasta käskkiri nr 1-3/106 „Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse taotlemise, taotluste menetlemise ja toetuse andmise tingimused ning kord ja nende taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni moodustamine ning hindamismetoodika kinnitamine“. https://siseministeerium.ee/media/1642/download 1 ­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–4); ­ 2. peatükk „Nõuded taotlejale ja toetuse taotlusele ning toetuse taotlemine“ (§-d 5–8); ­ 3. peatükk „Toetatavad tegevused ja kulu abikõlblikkus“ (§-d 9–10); ­ 4. peatükk „Taotluse menetlemine“ (§-d 11–14); ­ 5. peatükk „Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine“ (§-d 15–18); ­ 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 19–20). Eelnõu 1. peatükis:  sätestatakse reguleerimisala;  määratakse toetuse andja;  määratakse toetuse andmise eesmärk ja toetuse suurus ning käsitletakse vähese tähtsusega abi sätteid. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega usuliste ühenduste ja riiklik ult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide: 1) riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord; 2) taotluse hindamise kriteeriumid; 3) hindamiskomisjoni moodustamise alused; 4) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse, toetuse väljamakse tegemise ning toetuse tagasinõudmise alused. Toetust antakse Siseministeeriumi eelarve projektist (WBS) S10-K-USK-MUUD. Lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused. VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhud on näiteks:  kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;  ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;  ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise ga. Eelnõu §-s 2 määratakse toetuse andja. Toetuse andja on Siseministeerium, kes kuulutab välja toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor), menetleb toetuse taotluseid (edaspidi taotlus), teeb taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid ja järelevalvet. Eelnõu §-s 3 määratakse kindlaks toetuse andmise eesmärk ja suurus. Lõike 1 järgi on toetuse eesmärk toetada usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide põhikirjaliste eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikku toimimist. See on vajalik, et tõsta ühiskonnas religioonialast teadlikkust, tugevdada sidusust ning toetada väärtuste hoidmist ühiskonnas. Selleks, et tagada võimalikult laiapõhjaline toetus usulistele ühendustele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsetele kõrgkoolidele, on lõike 2 järgi toetuse maksimaa lne suurus 5000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et usuline ühendus ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalne kõrgkool (edaspidi taotleja) saab esitada üldjuhul ühe taotluse kalendriaas tas ja maksimaalne toetuse summa võib olla kuni 5000 eurot. Erandkorras võib taotleja esitada lisataotlusi, kuid see on võimalik üksnes juhul, kui: 1) toetuse andja eelarvejääk võimaldab anda lisatoetusi; 2) riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega eraldatakse toetuse andja eelarvesse lisatoetusi. 2 Lisatoetuse andmise korral ei piirata toetuse suurust, sest lisatoetusse andmine on erandlik. Täpsem regulatsioon taotluse esitamise kohta, milles käsitletakse ka lisataotluste esitamist, on sätestatud määruse §-s 8. Eelnõu §-s 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv. Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist ja VTA määrusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Toetuse andja peab kontrollima seda, kas toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul, mis tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi2 . Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilita ma toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat. Eelnõu 2. peatükis  määratakse kindlaks, millistele nõuetele peab taotleja ja taotlus vastama;  reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluse esitamist. Eelnõu §-s 5 sätestatakse, millistele tingimustele peal taotleja vastama. Tingimuste sätestamise l on lähtutud siseministri käskkirjast nr 1-3/106. Taotleja peab olema suuteline planeeritud tegevust läbi viima. Seetõttu on oluline, et taotlejal ei ole riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga, on see nõue vajalik. Samuti ei tohi taotlejal olla majandusaasta aruande esitamise võlga ning juhtumit, kus on rikutud Siseministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut. Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahendite st toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Juhul kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus. Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Eelnõu §-s 6 määratakse kindlaks andmed, mida peab taotlus sisaldada. Eelnõu järgi peab taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja kontaktandmed; 3) taotleja arveldusarve number ja pank; 4) toetuse kasutamise eesmärk ja tegevuste loetelu, milleks toetust taotletakse; 5) toetuse kasutamise eeldatava tulemuse kirjeldus; 6) taotletav summa; 7) omafinantseeringu suurus selle olemasolul; 8) eelarvejaotus. 2 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiab i-osalused/riigiabi/vahes e - tahtsusega-abi 3 Vajalike andmete sätestamisel on lähtutud siseministri käskkirjast nr 1-3/106, mille alusel oli seni kehtestatud ka taotluse vorm. Eelnõuga ei kehtestata taotluse vormi, vaid sätestatakse andmete loetelu, mis muudab taotluse esitamise paindlikumaks. Selleks, et lihtsustada taotluse esitamist, lisab toetuse andja oma veebilehele ka taotluse näidise. Eelnõu §-s 7 reguleeritakse toetuse taotlusvooru avamist. Eelnõu järgi peab toetuse andja taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatama oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Selline teavitamine tagab selle, et vajalik teave jõuaks õigeaegselt taotlejateni. Üldjuhul kuulutatakse välja üks taotlusvoor kalendriaastas. Samas jäetakse eelnõuga toetuse andjale võimalus kuulutada ühes kalendriaastas välja mitu taotlusvooru. Mitu taotlusvooru saab toetuse andja välja kuulutada üksnes juhul kui eelarve seda võimaldab. Eelnõu §-s 8 reguleeritakse taotluse esitamist. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile [email protected]. Kuna taotlus esitatakse e-kirja teel, on oluline määrata kindlaks e-posti aadress, kuhu taotlus tuleb saata. See aitab vältida olukordi, kus taotlus võidakse ekslikult esitada mõnele muule e-posti aadressile. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et taotlus tuleb esitada taotlusvoorus määratud tähtajaks. See loob selgema arusaama sellest, mis tähtajaks tuleb taotlus esitada ning aitab vältida võimalikke vaidlusi õigeaegselt esitatud taotluse üle. Lõike 2 järgi esitab taotluse usulise ühenduse või konfessionaalse kõrgkooli juht või tema volitatud isik. Sellega tagatakse, et taotluse esitab isik, kellel on selleks ka vastav õigus. Lõike 3 kohaselt on taotlejal õigus esitada kalendriaasta jooksul üks taotlus, välja arvatud juhul kui toetuse andja eelarvejääk võimaldab anda lisatoetusi või riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega eraldatakse toetuse andja eelarvesse lisatoetusi. Üldjuhul saab taotleja esitada ühe taotluse kalendriaastas, kuid juhul kui toetuse andjal on võimalik anda lisatoetust, antakse taotlejale võimalus esitada rohkem kui üks taotlus kalendriaastas. Lisatoetuse andmiseks kuulutatakse §-i 7 alusel välja taotlusvoor. Kui toetuse andja eelarvejääk võimaldab anda lisatoetusi või toetuse andjale eraldatakse lisatoetusi, ei kohaldata lisatoetuse andmisel 5000 eurost piirangut (lõige 4). See tähendab, et lisatoetust on võimalik saada ka rohkem. Piirangut ei kohaldata, sest lisatoetusi antakse erandjuhul ja ei ole mõistlik piirata nende suurust, sest näiteks eritoetusmeetmega võidakse eraldada toetuse andjale kindla suunitluse ja summaga toetus. Eelnõu 3. peatükis määratakse kindlaks toetatavad tegevused ja kulu abikõlblikkus. Eelnõu § 9 kohaselt võib toetusega katta ainult abikõlblikke kulusid, mis vastavad toetatava tegevuse eesmärkidele, on põhjendatud, vajalikud ja tõhusad. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. Eelnõu järgi võib toetust kasutada tegevusteks, 1) mis on suunatud ühiskonna ja usuliste ühenduste väärtuste toetamisele ja edendavad aktiivset hoolivat osalemist ühiskonnaelus teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevuste kaudu; 2) mis soodustavad kogukonna tugevnemist, sealhulgas rehabilitatsiooni, sotsiaalhooleka nde ning laste- ja noortetööga seotud jätkusuutlikud tegevused; 4 3) mis toetavad toetuse saaja jätkusuutlikku toimimist ja on suunatud usuliste ühenduste juhtimissuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamisse; 4) mis on suunatud usuliste ühenduste omandis või kasutuses oleva vara säilimiseks tehtavatele parendustele. Toetatavate tegevuste määramisel on lähtutud siseministri käskkirjast nr 1-3/106. Kuna toetuse andmise üldine eesmärk on toetada usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide põhikirjaliste eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikku toimimist, on toetatavate tegevuste kirjeldamisel lähtutud nendest põhimõtetest. Eelnõu §-s 10 määratakse kindlaks abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud kulud. Kulu abikõlblikkuse puhul on lähtutud siseministri käskkirjast nr 1-3/106. Lõike 1 järgi on abikõlblikud kulud järgmised: 1) põhikirjaliste plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud; 2) ürituste ja koolituste korraldamisega ning täiendõppe ja elukestva õppega seotud kulud; 3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal; 4) taotleja tegevustega seotud eesti keele reeglitele vastavate trüki- ja digimaterja lide väljaandmisega seotud kulud ja teavitustegevuse kulud, sealhulgas veebilehe loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine; 5) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisse ostetavate teenuste kulu, sealhulgas õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud; 6) vanausuikoonide restaureerimise kulud; 7) taotleja, kelle liikmed ei maksa liikmemaksu ja on taotleja täielikul ülalpidamise l, põhikirjaliste tegevuste elluviimisega seotud üüri-, side-, transpordi-, kommunaalkulud; 8) taotleja tegevuste elluviimisega otseselt seotud vara soetamise kulud, sealhulgas vahendid, seadmed, mööbel; 9) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta; 10) muud taotleja tegevustega seotud põhjendatud kulud. Lõike 2 järgi on mitteabikõlblikud kulud: 1) investeeringud kinnisvara ja maa soetamiseks; 2) sularahamaksed, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada; 3) taotlejaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulu, sealhulgas tehingud taotleja juhatuse liikmele kuuluva äriühinguga; 4) finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; 5) viivised, rahatrahvid, sotsiaaltoetused, vaide- ja kohtumenetluse kulud; 6) infotehnoloogilised kulud; 7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; 8) eraüldhariduskoolile antav tegevustoetus, kui sellele koolile eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt riigieelarvelist toetust; 9) avaliku sektori poolt varem teisele isikule tasuta võõrandatud vara soetuskulu; 10) muud taotleja tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. Kõik kulud peavad lõike 3 järgi olema tõendatavad arvete või raamatupidamisdokumentidega. Eelnõu 4. peatükis sätestatakse:  taotluse menetlemise tähtaeg; 5   taotluse läbi vaatamise põhimõtted;  taotluse hindamise regulatsioon;  taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise alused. Eelnõu §-s 11 määratakse taotluse menetlemise tähtaeg. See on kuni 50 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu § 12 lõike 1 järgi kontrollitakse taotluse läbi vaatamisel seda, kas taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Samuti kontrollitakse taotluses esitatud andmete õigsust. Siseministri käskkirjas nr 1-3/106 oli välja toodud, et nõuetele vastavust kontrollib Siseministeeriumi usuasjade osakond, seda eelnõuga ei muudeta. Samas ei sätestata eelnõus menetlusprotsessi enam nii detailselt kui see oli siseministri käskkirjas nr 1-3/106. Eelnõuga ei muudeta taotluse menetlemise põhimõtteid. Lõike 2 järgi annab toetuse andja juhul, kui taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid ja dokumente või kui taotluses esineb puudusi, taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata ning tagastatakse taotlejale. Eelnõu §-s 13 reguleeritakse taotluse hindamine. Kui Siseministeeriumi usuasjade osakond on taotluse läbi vaadanud ja kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, hakkab nõuetekohast taotlust hindama hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Lõike 1 järgi moodustab komisjoni siseminister käskkirjaga. Käskkirjas määratakse kindlaks komisjoni liikmete arv, töövorm, otsuste vastu võtmise põhimõtted. Komisjoni kuuluvad Siseministeeriumis usuasjade valdkonda kureeriv asekantsler ja usuasjade osakonna ametnikud, vajadusel rahandusosakonna ja õigusosakonna esindaja. Komisjoni moodustamisel lähtutakse siseministri käskkirjas nr 1-3/106 sätestatust ning muudatusi komisjoni tööpõhimõtete osas ei planeerita. Lõike 2 järgi hindab komisjon taotlust järgmiste kriteeriumide alusel: 1) tegevuste olulisus ja mõju, sealhulgas tulemused, väljundid ja kasusaajad; 2) tegevuste teostatavus; 3) taotluse eelarve põhjendatus ja tõhusus; 4) taotleja kogemused ja suutlikkus kavandatavaid tegevusi ellu viia. Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Eelnõuga jäetakse komisjonile õigus teha taotlejale ettepanek täiendada taotluse sisu, eelarvet või eeldatavat tulemust (lõige 3). See on vajalik selleks, et olukorras, kus taotlus põhjendatud, kuid selle sisu, eelarve või tulemused vajaksid täiendamist, saaks taotleja selle võimaluse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui planeeritud tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et toetuse summa ei võimalda planeeritud tegevusi täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus vajadusel taotlust muutma. Eelnõu §-s 14 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise alused. 6 Lõike 1 järgi taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hinnangul rahuldamisele. Lõige 2 annab võima luse rahuldada taotluse osaliselt või muuta taotluses märgitud tegevusi. Taotluse saab osaliselt rahuldada või tegevusi muuta üksnes taotleja nõusoleku. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, jäetakse lõike 3 järgi taotlus rahuldamata. Lõike 4 järgi teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse siseminister. Siseminister teeb otsuse komisjoni ettepaneku alusel, mis tagab läbipaistvuse ja selguse. Lõigetes 5 ja 6 on toodud andmed, mida taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama. Lõike 7 järgi teavitab toetuse andja e-posti teel taotlejat taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Oluline on määrata kindlaks otsusest teavitamise viis. Kuna taotlus esitatakse e-posti teel, siis teavitab toetuse andja taotlejat tehtud otsusest samuti e-posti teel. Taotlejat teavitab Siseministeeriumi usuasjade osakond. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse toetuse kasutamise ja tagasinõudmise põhimõtted. Eelnõu §-s 15 reguleeritakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) sõlmimise alused. Lõike 1 järgi sõlmib pärast taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust toetuse andja taotlejaga lepingu. Lepingus reguleeritakse ka toetuse väljamaks mise tingimused (lõige 3). Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetuse kasutamise tähtaeg. Toetust võib kasutada toetuse eraldamise aasta lõpuni, kuid põhjendatud taotluse alusel võib toetuse kasutamise aega pikendada ühe aasta võrra. Toetuse kasutamise tähtaja osas ei ole, võrreldes siseministri käskkirjaga nr 1-3/106, tehtud muudatusi. Eelnõu § 17 järgi peab toetuse saaja esitama lepingus määratud tähtpäevaks toetuse kasutamise lõpparuande. Lõpparuande esitamise kohustus on oluline, sest see võimaldab veenduda, et toetatavad tegevused viidi jätkusuutlikult ellu ning toetust kasutati eesmärgipäraselt. Eelnõu §-s 18 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Võrreldes siseministri käskkirjaga nr 1-3/106, ei ole eelnõuga muudetud toetuse tagasinõudmise aluseid, kuid eelnõus sätestatakse tagasinõudmise kord. Lõike 1 järgi võib toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda: 1) kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid; 2) kui toetuse saaja on kasutanud toetust teisel otstarbel, kui oli märgitud taotluses; 3) kui toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 4) kui toetus jääb lepingus määratud tähtajaks kasutamata; 5) kui toetuse saaja ei esita lõpparuannet. Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul, alates otsuse teatavaks tegemisest. Tagasimaksmisele kuuluva summa tagastamise tähtaja sätestamisel on võetud arvesse mõistlikku aega, millega toetuse andja saab arvestada. Lisaks antakse toetuse saajale makseraskustesse sattumise vältimiseks 7 võimalus taotleda tagasimaksmisele kuuluva summa ajatamist (lõige 3). Kui toetuse saaja soovib toetuse tagasimaksmise ajatamist, peab ta lõike 4 järgi esitama toetuse andjale taotluse (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates ja selles tuleb põhjendada ajatamise vajalikkust. Lõike 5 järgi teeb ajatamise taotluse koha toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul. Põhjendatud juhul võib seda tähtaega mõistliku aja võrra pikendada. Pikendamise korral teavitab toetuse andja toetuse saajat. Lõike 6 järgi määrab toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi toetuse andja. Lõike 7 järgi teavitab toetuse andja e-posti teel taotlejat ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest. Eelnõu 6. peatükis sätestatakse toetuse andja ja saaja õigused ning kohutused. Eelnõu §-s 19 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohutused. Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega . Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või toetus tagastada. Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustused rakenduvad alates taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuse eduka elluviimise. Eelnõu järgi on toetuse saaja kohustatud: 1) kasutama toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi; 2) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 4) andma toetuse andjale toetatavate tegevuste läbiviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitus i ning andmeid; 5) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi; 6) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimalda vas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust; 7) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 8) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohutused. Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale määruses sätestatust. Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist, teavitama toetuse saajat määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatuste st. 8 Samuti peab toetuse andja tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiab i ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõus on kooskõlas VTA määrusega. 4. Määruse mõjud Edaspidi kehtestatakse usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaals ete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord siseministri määrusega. Seni on toetuse andmise tingimused reguleeritud siseministri käskkirjaga nr 1-3/106. Toetuse andmise tingimused sisuliselt ei muutu, kuid nende määrusega kehtestamine muudab toetuse andmise läbipaistvamaks ja selgemaks. 4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Siseministeeriumi teenistujad, kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse taotlusi. Siseministeeriumis töötab ligi 200 inimest3 . Toetuse taotluste menetlemise ja hindamise ga puutuvad kokku maksimaalselt viis teenistujat. Seega on sihtrühm Siseministeer iumi teenistujate koguarvuga võrreldes väike. Mõju ulatus: eelnõuga ei kaasne sisulisi muudatusi Siseministeeriumile. Seni andis Siseministeerium usulistele ühendustele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete le kõrgkoolidele toetust siseministri käskkirja nr 1-3/106 alusel. Eelnõuga ei tehta toetuse andmise tingimustes muudatusi, kuid kuna need kehtestatakse edaspidi ministri määrusega, muutub toetuse taotlemine ja selle andmine läbipaistvamaks. Eelnõu järgi tuleb siseminis tr il moodustada komisjon taotluste sisuliseks hindamiseks. Komisjoni moodustamine on ühekordne tegevus ja selle puhul lähtutakse seni kehtinud põhimõtetest. Mõju ulatus on väike, sest Siseministeeriumi ülesandeid ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatus te ga kohaneda. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Siseministeeriumi ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna sisulisi muudatusi toetuse andmise tingimustes ei tehta. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest toetuse taotlemine ja andmine muutub selgemaks ja läbipaistvamaks. 4.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: usulised ühendused ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsed kõrgkoolid 3 Siseministeerium. https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ ministeeriu m-ja - minister/ministeeriumi-tutvustus-ja-struktuur 9 Eestis on registreeritud üle kuuesaja usulise ühenduse, millest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse4 . Riiklikult akrediteeritud konfessionaalseid kõrgkoole on kaks: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduse Instituut ja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) Kõrgem Usuteaduslik Seminar. Mõju ulatus: eelnõuga ei kaasne usulistele ühendustele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsetele kõrgkoolidele muudatusi, sest toetuse andmise tingimustes ja korras ei tehta sisulisi muudatusi, mis eeldaksid muudatustega kohanemist. Kuna edaspidi kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord siseministri määrusega, suureneb õigusselgus. Samuti loovad õigusselgust regulatsiooni täpsustused, mis puudutavad toetuse taotleja ja toetuse andja õigusi ja kohutusi. Lisaks muutub selgemaks ka toetuse tagasinõudmise regulatsioon, sest see kehtestatakse määruses. Seni nõuti toetust tagasi lepingu kohaselt. Eelnõuga kaasneb väheoluline, kuid positiivne mõju usulistele ühendustele ja riiklik ult akrediteeritud konfessionaalsetele kõrgkoolidele, suurendades selgust toetuse andmise tingimuste kohta. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna toetuse andmise tingimustes ja korras ei tehta sisulis i muudatusi, mis eeldaksid muudatustega kohanemist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju positiivne, sest toetuse taotlemine ja andmine muutub selgemaks ja läbipaistvamaks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju, sest toetades usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide põhikirjaliste eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikku toimimist, tõstetakse ühiskonnas religioonialast teadlikkust, tugevdatakse sidusust ning toetatakse väärtuste hoidmist ühiskonnas. Eelnõuga ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse alusel antakse toetust Siseministeeriumi eelarve projektist (WBS) S10-K-USK- MUUD. 2024. aastal on toetuse andmiseks planeeritud 92 600 eurot. Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes toetuse senise rakendamisega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega. 4 Usulised ühendused. Siseministeerium. https://siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/sidus -uhiskond/usulised- uhendused 10 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kirikute Nõukogule, EELK Usuteaduse Instituudile ja EEKBKL Kõrgemale Usuteaduslikule Seminarile. 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0266 - Usuliste ühenduste ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsete kõrgkoolide riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d73f247-d95e-4a71-8a97-a7a9413511e7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d73f247-d95e-4a71-8a97-a7a9413511e7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main