Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Meie: 12.03.2024 E-post: [email protected] VAIDLUSTUS Riigihanke alusdokumentide peale riigihankes nr 275478 „Harku valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ koos taotlusega hankemenetluse peatamiseks Austatud Riigihangete Vaidlustuskomisjon , Pöördume siinsega teie poole vaidlustuse esitamiseks seoses MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi „Hankija“ ) korraldatava hankemenetlusega viitenumbriga 275478 „Harku valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ (edaspidi „Hange“ ) . Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi „EKT“ ) esitab vaidlustuse Hanke alusdokumentidele alltoodud ulatuses. Samuti esitab EKT siinse dokumendi lõpus taotluse, et Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi „VAKO“ ) peataks vaidluse ajaks hankemenetluse. Sissejuhatus, asjaolud Hankija avaldas 13.02.2024 riigihangete infosüsteemis kontsessiooniteate, millega teatas Hanke menetluse läbiviimisest. Kontsessiooniteate järgi soovib Hankija leida lepingupartnerit Harku valla territooriumil korraldatud jäätmeveo teenuste osutamiseks jäätmete kogumisel, vedamisel ja käitlemisel ning jäätmejaama ja jäätmemajade haldamisel. Hanke pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 20.03.2024. Hanke alusdokumentide hulka (edaspidi „RHAD“ ) kuuluvad muu hulgas ka tehniline kirjeldus (fail: „ TEHNILINE KIRJELDUS, korraldatud jäätmevedu, Harku vald,.pdf “, edaspidi „TK“ ) , hinnapakkumuse vorm (fail: „ Vorm 1 Hinnapakkumuse vorm.xlsx “, edaspidi „Vorm 1“ ) ja hankelepingu projekt (fail: „ Lisa 5 Hankelepingu projekt.pdf “, edaspidi „HL Projekt“ ) . EKT seisukoht EKT leiab, et RHAD on riigihankeõigusega vastuolus järgmistel põhjustel: EKT on seisukohal, et Vorm 1 on õigusvastane osas, milles see sätestab segapakendi ja klaaspakendi mahuti tühjenduse hinnaks 0,30 eurot sõltumata mahuti suurusest . Vormi 1 sedasorti tingimus ei võimalda pakkujatel teha võrreldavaid pakkumusi, kuna pakkumuse tegemise hetkel ei ole võimalik ette ennustada, kui palju tuleb sega- ja klaaspakendit kokku koguda. Probleemne on nii ülemäära suur, kuid ka ülemäära väike kogus, kuivõrd pakendijäätmed on jäätmevedaja jaoks selline jäätmeliik, millel on positiivne väärtus ning millega ristsubsideeritakse teiste jäätmeliikide (st segaolmejäätmete) vedu. Seetõttu on Vorm 1 vastuolus RHS § 8 5 lõikega 1 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2. EKT on seisukohal, et RHAD on õigusvastane osas, milles see ei näe ette kogutavate sega- ja klaaspakendi jäätmeliikide prognoosi ühe kalendriaasta kohta. Teadmatus kogutavate pakendijäätmete koguse kohta välistab pakkumuste asjakohasuse ja võrreldavuse, olles seeläbi vastuolus RHS § 88 lõigetega 1 ja 7 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2. EKT on seisukohal, et TK punkt 7.20 on õigusvastane osas, milles jäätmevedajal tuleb jäätmevaldaja poolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu konteinerisse kinni jäänud jäätmed tasuta ning 7 päeva jooksul lisaveo korras ära transportida. TK punkt 7.20 on vastuolus RHS § 88 lõikega 1, lõikega 7 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2. EKT on seisukohal, et TK punkt 7.21 on õigusvastane osas, milles see ei võimalda jäätmevedajal küsida tühisõidu tasu juhul, kui jäätmeid üle ei anta. TK punkt 7.21 on vastuolus RHS § 3 punktidega 1 ja 2. EKT on seisukohal, et TK punkt 8.8.2 on õigusvastane osas, milles see ei täpsusta vajaminevate väiksemagabariidiliste veokite arvu, lubatud mõõtmeid ja registrimassi ning vajalikku minimaalset kandevõimet, samuti seda, kui palju töötunde kuus või aastas tuleb pakkumuse tegemisel arvestada tööks väiksemagabariidiliste veokitega teenuse osutamisel. TK punkt 8.8.2 on vastuolus RHS § 88 lõikega 1, lõikega 7 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2. EKT on seisukohal, et HL Projekti punkt 8 on õigusvastane osas, milles see näeb ette 20 000 euro suuruse vastutuskindlustuse olemasolu. EKT hinnangul on nimetatud nõue ebaproportsionaalne ning seeläbi vastuolus RHS § 3 punkti de ga 2 ja 3 . Vorm 1 on riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see seab fikseeritud äraveo tasu 0,30 eurot sõltumata mahuti suurusest. TK punkti 16.3 kohaselt tuleb pakkujal näidata jäätmevedaja tegevuste kulu Vormil 1. Vormil 1 on hinnapakkumise vormi täitmiseks antud pakkujale juhis, et „Pakkuja täidab kõik rohelised lahtrid täpsusega 3 kohta pärast koma. Kui lahtris on märgistus “X”, siis seda täita ei saa ja peab juhinduma lahtris “Selgitused” esitatust“ . Selgituses toodud märgitust on kasutatud kolmel juhul: (i) paberi- ja kartongijäätmete, (ii) segapakendi ning (iii) klaaspakendi mahutite tühjenduse, veo ja käitlemise kohta. EKT hinnangul seisneb probleem üksnes sega- ja klaaspakendiga seonduvalt. Nii sega- kui klaaspakendi mahuti tühjenduse, veo ning käitluse lahtrite kohta on kirjutatud selgituseks, et „Tühjenduse ühe korra hind on 0,30 EUR koos käibemaksuga sõltumata mahuti suurusest või kogumuskottide arvust.“ Teisisõnu – jäätmevedaja saab küsida sega- ja klaaspakendi mahuti tühjendamise eest 0,30 eurot koos käibemaksuga sõltumata sellest, kas tal tuleb jäätmevaldajalt üle võtta vaid (näiteks segapakendi puhul) kogumiskott või tühjendada mitmesajaliitrist mahutit. Asjaolu, et mahutite suurused võivad oluliselt erineda, leiab kinnitust Harku valla jäätmehoolduseeskirjaga. TK punkti 6.1 järgi on kogumismahutitena lubatud kasutada kogumismahuteid või kogumiskotte, mis vastavad Harku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri“ vastu võetud jäätmehoolduseeskirja (edaspidi „ JHE“ ) § 7 lõike 2 järgi võib väikseim kogumismahuti olla vaid 140-liitrine, samas kui suurim võib olla 1100-liitrine. Jäätmehoolduseeskirja ja TK punkti 6.1 ning Vormi 1 vaidlusaluste punktide koostoimes võib jäätmevedaja poolt ühest mahutist saadav pakendijäätmete hulk erineda seega ligi 8 korda . Ühelt poolt toob teadmatus kokku kogutavate pakendijäätmete hulgast kaasa selle, et jäätmevedajal ei ole võimalik efektiivselt planeerida pakendiveoks kasutatavate veokite logistikat , sh jäätmeveoga seonduvaid kulusid . Sõltuvalt mahutite suurusest võib tekkida vajadus veoringi n-ö kokku tõmmata, st veok teenindab väiksemat arvu jäätmevaldajaid. Samas võib vastupidi tekkida olukord, kus pakendijäätmete mahutite väiksuse tõttu saab veok teenindada suuremat arvu jäätmevaldajaid. Kuna pakkumuse tegemise hetkel ei ole pakkujale need andmed teada, on Hankija valitud fikseeritud hinnaga mahuti tühjendamine selle mahust sõltumata ebasobiv , kuna pakkujal ei ole võimalik sisendkulu määramatuse tõttu teha Hankele võrreldavat pakkumust. Teiselt poolt kehtib reegel, et kuna pakendijäätmed on positiivse väärtusega jäätmed, siis mida enam pakendijäätmeid õnnestub j äätmevedajal minimaalse kuluga kokku koguda, seda enam saab pakkuja ristsubsideerimise tulemusena langetada segaolmejäätmete veohinda, mis RHAD hindamiskriteeriumite järgi moodustab pakkumuse maksumusest 89% suuruse osakaalu (teisisõnu – otsustab tõenäoliselt Hankes edukaks tunnistatava pakkuja). Sõltuvalt mahuti suurusest toob iga jäätmevaldaja juurest pakendijäätmete kogumine jäätmevedajale teatavat kasu. Selle kasu suurus erineb aga oluliselt lähtuvalt sellest, kas tühjendatakse mitmesajaliitrist mahutit või võetakse peale üksnes pakendijäätmete kogumiskott. Teisisõnu – veoringi kulude ja tulude koosseisu ei ole võimalik Vormis 1 sätestatud mahust sõltumatu hinna tõttu hinnata. Eeltoodu seondub ka Hankija poolt pakkujatele ebaproportsionaalselt suure riski seadmist. Äririski pakkujatele panemist on varasemas Riigikohtu praktikas taunitud (Riigikohtu 03.01.2022 otsus asjas nr 2-18-10175, vt p 11 viimane lõik) . Vorm 1 toob kaasa olukorra, kus selle määramatuse tõttu satub ohtu pakkumuse nn jätkusuutlikkus, st see, kas edukas pakkuja on pakutud hinna alusel võimeline teenust nõuetekohaselt osutama. Kuna pakkujatel pole pakkumuse tegemisel võimalik prognoosida kulude ristsubsideerimise mahtu, võib kujuneda olukord, kus ristsubsideerimine muutub võimatuks. Kui pakkujal pole võimalik pakendijäätmete vedamise sisendkulu ette näha, ei ole tal võimalik teha ka informeeritud pakkumust segaolmejäätmete veohinna kohta, kuivõrd selle hind sõltub pakendijäätmete veo ristsubsideerimise vajaduse olemasolust ja mahust. See olukord iseenesest on RHS § 8 5 lõikega 1 vastuolus, kuna ei võimalda pakkujatel teha Hankes hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavaid pakkumusi. Hankijal oleks võimalik Vormi 1 õiguspärasus tagada läbi selle, et sega- ja klaaspakendite äraveole oleks sätestatud fikseeritud veohind mitte mahutite arvust, vaid jäätmete mahust lähtuvalt. Kokkuvõt tes, EKT hinnangul on Vormil 1 toodud tingimused sega- ja klaaspakendi mahuti tühjendamise, veo ning käitluse kohta, mis sätestavad sõltumata mahuti suurusest tühjenduse hinnaks 0,30 eurot koos käibemaksuga, vastuolus RHS § 85 lõikega 1 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2. RHAD on riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see ei näe ette jäätmevedaja kogutavate sega- ja pakendijäätmete prognoositavaid mahtusid. TK punktis 3 toodu järgi kohustub jäätmevedaja muu hulgas vedama ka segapakendeid (jäätmekood 15 01 06) ja klaaspakendeid (jäätmekood 15 01 07). Samas ei ole TK-st ega ühestki teisest RHAD osast tuletatav, millised on nimetatud jäätmeliikide prognoositavad kogused. Teisisõnu – pakkujatel ei ole pakkumuse tegemise ajal võimalik ette näha, millises koguses pakendjäätmeid tuleb neil (näiteks aasta lõikes) kokku koguda. EKT hinnangul seisneb TK õigusvastasus eelkõige kolmes aspektis. Esiteks , TK-s pakendijäätmete koguse määratlemata jätmine on seadusega vastuolus. JäätS § 67 lg 3 punkti 3 kohaselt, kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikes 4 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumentides määratakse muu hulgas eeldatavad jäätmekogused. Hankija ei ole RHAD-s sätestanud eeldatavaid jäätmekoguseid, mistõttu on RHAD selles osas õigusvastane. Teiseks , pakendijäätmete eeldatava koguse RHAD-s määratlemata jätmine muudab pakkumused võrreldamatuks, mis on vastuolus RHS § 88 lõigetega 1 ja 7. Hange on koostatud sedasi, et põhilise hinnakomponendi moodustab tasu segaolmejäätmete veo eest. Selle jäätmeliigi veotasu on TK punkti 16.3 alusel pakkujal lubatud ristsubsideerida. Praktikas tähendab see seda, et kuna pakendijäätmed on jäätmevedaja jaoks positiivse väärtusega (st tuluallikas), siis ristsubsideerimise lubatavuse korral sõltub justnimelt pakendijäätmete kogusest see, millist (st kui madalat) hinda saab pakkuja pakkuda teiste segaolmejäätmete veo jaoks. Antud juhul tingibki vastuolu riigihankeõigusega asjaolu, et pakkujatel ei ole võimalik hinnata pakendijäätmete kogust ning seeläbi adekvaatselt prognoosida seda, millise hinnaga peaks nad pakkumuse tegema segaolmejäätmete veo kohta. Kolmandaks , Riigikohus on varasemalt selgitanud, et Hankes loodud olukord on õigusvastane. 14.03.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-87-10, punktis 19 toodut käesoleva Hankega võrreldes on selge, et RHAD peab olema selles osas õigusvastane. Viidatud punktis kirjutatakse järgmist: „Arvestades, et jäätmete keskmist mahukaalu kasutatakse jäätmemahuti ladestustasu arvutamisel, omab see pakkumise ühikhinna arvutamisel olulist tähtsust, sest ladestustasu moodustab ühe osa ühikhinnast. Kuna jäätmete mahukaal mõjutab otseselt hinna kujundamist, siis on tegemist sellise tingimusega, mis tuleks pakkumiste adekvaatse hindamise saavutamiseks kehtestada kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele samas suuruses. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et mahukaalust oleneb oluliselt kujundatav hind ning erinevate mahukaalude kasutamise võimaldamine ei pruugi tagada konkursil pakkujate võrdset kohtlemist ja pakkumiste reaalset võrreldavust. Kuigi jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra (Kord) § 15 selgesõnaliselt ei kohusta haldusorganit korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides jäätmete mahukaalu määrama, on eeltoodust tulenevalt pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks ja pakkumiste omavahelise võrreldavuse saavutamiseks mahukaalu määramine pakkumise kutse dokumentides siiski üldjuhul vajalik.“ Järelikult on Riigikohtu hinnangul pakkujate võrdse kohtlemise ning pakkumuste omavahelise võrreldavuse saavutamiseks vajalik, et pakkumust mõjutavad olulised parameetrid oleks RHAD-s antud. EKT on seisukohal, et Riigikohtu seisukohast tulenevalt saab Hankijale ette heita seda, et pakendijäätmete prognoositavad mahud on RHAD-st puudu. Eelnevaid järeldusi ei mõjuta ka asjaolu, et TK punkti 4.3 järgi peab jäätmevedaja iseseisvalt tegema jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide eeldatavate tekkekoguste prognoosi ning et väidetavalt saab eeldada segaolmejäätmete mahu vähenemist seoses liigiti kogumise edenemisega. Ühelt poolt ei ole realistlik, et Hankija paneks enda seadusest (JäätS § 67 lg punkt 3) tuleneva kohustuse pakkujale. Teiselt poolt ei ole pakendijäätmete mahu prognoosimisel mingil viisil abiks see oletus, et jäätmete liigiti kogumise edenedes segaolmejäätmete maht väheneb. Selleks, et taolisel väitel oleks mingigi informatsiooniline väärtus pakkumuse tegemisel, tuleks Hankijal anda RHAD-s teavet selle kohta, kuidas prognoosib Hankija uue jäätmeveosüsteemiga liitumisi Hanke teenuse osutamise perioodi kestel, kuna vaid selle alusel oleks võimalik prognoosida segaolmejäätmete osakaalu langemist ning pakendijäätmete osakaalu tõusu. Kokkuvõt tes, EKT hinnangul on RHAD riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see ei näe ette kogutavate pakendijäätmete prognoositavat mahtu. RHAD on selles osas vastuolus JäätS § 67 lg 3 punktis 3, RHS § 88 lõigetes 1 ja 7 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 tooduga, kuivõrd ei võimalda pakkujatel teha Hankele võrreldavaid pakkumusi. TK punkt 7.20 on riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see kohustab jäätmevedajat korraldama konteinerisse kinni jäänud jäätmete osas kahjulikel tingimustel lisaveo. TK punkti 7.20 järgi, kui kogumismahuti tühjendamisel selgub, et jäätmed on mahutisse kinni jäänud (jäätunud, muul põhjusel mahutis tugevalt kinni) ja mahuti täies ulatuses tühjendamine ei ole võimalik, siis peab jäätmeved a ja vastava olukorra p i ldi või videona fikseerima ja edastama esimesel võimalusel e-posti teel jäätmevaldajale. Jäätmevaldaja ülesandeks on tagada mahutis olevate jäätmete äraveo võimalus mahuti järgmiseks tühjenduskorraks. Kordusvedu peab toimuma 7 (seitsme) päeva jooksul või muul ajal kokkuleppel jäätmevaldajaga. JHE § 5 lg 1 punktide 1 ja 3 järgi on jäätmevaldaja kohustatud tagama, et tema valduses olevaid jäätmeid on jäätmevedajal võimalik ettenähtud tühjendamissagedusega tühjendada. TK punkt 7.20 kirjeldab olukorda, kus jäätmevaldaja on rikkunud JHE-s toodud kohustust, kuid selle tulemusena on mingil põhjusel hoopis jäätmevedaja tegema lisakulutusi, kulutades aega ning ressurssi fotode edastamiseks jäätmevaldajale ning korraldama lisaveo. Kuna TK punktis 7.20 kirjeldatud olukordade esinemissagedus ning seeläbi lisavedude teostamise vajadus on prognoosimatu, siis ei ole pakkujatel võimalik teha informeeritud pakkumust, mis võtaks asjakohaselt arvesse ka TK punktis 7.20 toodud lisakulu. Järelikult – pakkujatel pole võimalik esitada võrreldavaid pakkumusi, mis on vastuolus RHS § 88 lõigetes 1 ja 7 ning § 3 punktides 1 ja 2 tooduga. RHS § 3 punkti 1 järgi kohustub Hankija käituma pakkujate suhtes mh proportsionaalselt. Euroopa Kohtu praktika järgi tähendab proportsionaalsuse nõue riigihankes seda, et Hankija ei tohi minna Hanke korraldamisel kaugemale sellest, mis on RHAD-ga taotletud eesmärkide saavutamiseks mõistlikult vajalik (vt Euroopa Kohtu 13.07.2017 otsus asjas nr C-76/16, p 33). Meelevaldsete RHAD tingimuste kehtestamine on keelatud (VAKO 22.05.2014 otsus asjas nr 94-14/151527, p 6). EKT peabki TK punkti 7.20 lisaks sellest tulenevale eelkirjeldatud prognoosimatusele ka ebaproportsionaalselt pakkujat kahjustavaks, kuna kohustab JHE-ga vastuolus olevalt hoopis jäätmevedajat tegema kahjumlikke lisavedusid. TK punkti 7.20 õiguspärasuse tagamiseks tuleks see kehtestada sedasi, et mis tahes põhjusel mahutisse kinni jäänud jäätmete eest vastutab jäätmevaldaja, kes kohustub vajadusel tellima enne järgmist korralist tühjendamiskorda jäätmevedajalt otse vajamineva lisaveo. Sellisel moel oleks tagatud, et jäätmevedaja ei pea pakkumuse tegemisel arvestama TK punktist 7.20 tuleneva määramatusega, mis muudab pakkumuse asjakohase hinnastamise võimatuks. Kokkuvõttes, EKT hinnangul on TK punkt 7.20 vastuolus RHS § 88 lõigetega 1 ja 7 ning § 3 punktidega 1 ja 2, kuna ei võimalda pakkujatel teha Hankele võrreldavaid pakkumusi. TK punkt 7.21 on riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see ei võimalda jäätmevedajal küsida tasu tühisõitude eest. TK punkti 7.21 kohaselt, jäätmevedajal ei ole õigust rakendada tühisõidutasu, kui kogumismahutisse on jäätmed kinni jäänud, jäätmeid on minimaalses mahus või üldse puuduvad. Jäätmevaldaja peab vastava asjaolu oma raportites fikseerima ja vajadusel teavitama Hankijat. Esmalt väärib tähelepanu, et JHE § 14 lõike 6 järgi, kui jäätmevaldaja ei ole graafikujärgse jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigutanud, mistõttu ei osutunud võimalikuks kogumismahutit tühjendada (tühisõit), on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt jäätmeveo teenustasu suuruses, millist saaks nõuda kogumismahuti tühjendamise korral. Seega, kuigi TK punkti 1.3 järgi on jäätmevedajal õigus ja kohustus lähtuda teenuse osutamisel JHE-s sätestatust, siis TK punkti 7.21 tõttu ei ole tal võimalik tühisõidu eest justkui tasu küsida. Ühelt poolt on t ühisõidu eest jäätmevaldajalt tasu nõudmise välistamine EKT hinnangul probleemne eeskätt pakendi- ja biojäätmete kokku kogumisel ning põhjusel, et kui jäätmevedaja ei saa jäätmeveo tulemusena pakendi- või biojäätmeid kokku koguda, siis jääb jäätmevedajal saamata positiivse väärtusega jäätmed, millega ollakse Hankele pakkumuse tegemisel arvestanud. Jäätmevedajal jääb seetõttu saamata tulu nii nimetatud jäätmeliikide käitlemisest kui ka tühjendamise tasust. Teiselt poolt toob tühisõit jäätmevedajale kaasa arvestatavad kulutused. Jäätmevedajal tuleb sõita jäätmevaldaja juurde kohale, fikseerida fotodega jäätmete puudumine, sõitma jäätmevaldaja juurest ära ning viimaks korraldama fotode edastamise jäätmevaldajale. Selle käigus on jäätmevaldajale tekkivateks kuludeks mh tehnika kulumine, kütusekulu, töötajate töötasud jne. TK punkti 7.21 õiguspärasuse tagamiseks oleks alternatiiviks, kui Hankija lubaks jäätmevaldaja suhtes rakendada ka tühisõidu tasu. Tavapäraselt on selleks olnud 1,5 kordne segaolmejäätmete kuupmeetrihind. Sel viisil oleks tagatud, et jäätmevedajale tühisõiduga (st kulutuste tegemisega kuid pakendi- ja biojäätmete mittesaamisega) tekkivad kulutused oleksid ettenähtaval viisil hüvitatud. Kokkuvõt tes, EKT hinnangul on TK punkt 7.21 ebaproportsionaalne ning loob olukorra, kus pakkujatel tuleb täielikult kanda seda riski (ning sellega seotud kulu), et neil ei õnnestu pakendi- ja biojäätmete pealt saadava tulu arvelt Hankega seotud muude jäätmeliikide veo kulutusi ristsubsideerida. Selline olukord on vastuolus RHS § 3 punktidega 1 ja 2. TK punkt 8.8.2 on riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see küll kohustab jäätmevedajat kasutama väiksema gabariidiga veokeid, kuid jätab sedasorti töö mahu täpsustamata. TK punkti 8.8.2 järgi peavad kasutatavad veokid vastama järgmistele tingimustele: veokite mõõtmed peavad võimaldama liikumist teedel, mis on kitsad. Vajadusel tuleb keerulisemate teede oludega teeninduspiirkonnas võtta kasutusele väiksemagabariidilised veokid. Põhiline probleem TK punktiga 8.8.2 seisneb asjaolus, et kuigi jäätmevedajale pannakse kohustus kasutada vajadusel väiksemagabariidilisi veokeid, siis TK-st ega ühestki teisest RHAD osast ei ole võimalik tuletada kasvõi umbkaudselt seda, mitut väiksemagabariidilist veokit võiks Hankes nõuetekohaseks teenuse osutamiseks vaja minna, millistele parameetritele (registrimass, mõõtmed, kandevõime) peaksid veokid vastama jne. Sedasorti teave on võrreldava pakkumuse tegemiseks hädavajalik, kuna (i) pakkujatel ei ole võimalik ise oletada, millised on need võimalikud teeolud, kus Hankes soovitud teenust hakatakse osutama ning (ii) kui palju on selliseid jäätmevaldajaid, kelleni pääsemiseks on tarvis kasutada väiksemagabariidilisi veokeid. Sedasorti info puudumine muudab võrreldavate pakkumuste tegemise võimatuks, kuna väiksemagabariidiliste veokite kasutamine muudab ühe veoringiga teenindatavate jäätmevaldajate hulga väiksemaks, tõstab veokulusid, -aega ning ka tööjõukulusid. VAKO varasemas praktikas on peetud RHS § 88 lõikega 1 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2 vastuolus olevaks seda, kui hankija ei ole RHAD tingimusi lahendanud viisil, mis võimaldaks pakkujatel prognoosida tulevikus sõlmitud hankelepingu alusel tehtavate tööde mahtu (vt VAKO 22. jaanuari 2021. a otsus nr 282-20/228027, punktid 12-19 ). EKT hinnangul on viidatud seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul, kuna sarnaselt lahendis viidatud olukorrale ei ole Hankija ka siinsel juhul sätestanud RHAD tingimusi selliselt, et pakkujatel oleks võimalik ka enda parimate teadmiste järgi prognoosida väiksegabariidiliste veokite vajaduse mahtu. EKT seisukohta toetab ka õiguskirjandus ( M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, lk 509, p 7 ). EKT hinnangul tagaks võrreldavate pakkumuste saamise see, kui (i) TK punkt 8.8.2 eemaldataks TK-st või (ii) kui Hankija sätestaks konkreetselt, mitut ning millistele parameetritele vastavaid väiksemagabariidilisi veokeid Hankija pakkujatelt teenuse osutamiseks soovib. Kokkuvõt tes, EKT hinnangul on TK punkt 8.8.2 õigusvastane osas, milles see ei võimalda pakkujatel hinnata vajaminevate väiksemagabariidiliste veokite arvu ning neid puudutavaid tehnilisi andmeid. Kuivõrd väiksemagabariidiliste veokite osakaal teenuse osutamisel mõjutab oluliselt jäätmevedaja sisendkulusid, siis nende osas mistahes ettekujutuse puudumine välistab, et pakkujatel oleks võimalik Hankele esitada asjakohased ja võrreldavad pakkumused. Selline olukord on vastuolus RHS § 88 lõikega 1 ning RHS § 3 punktidega 1 ja 2. HL Projekt on riigihankeõigusega vastuolus osas, milles see näeb ette kohustusliku vastutuskindlustuse. HL Projekti punkti 8.1 kohaselt tuleb edukal pakkujal omada kogu lepingu kestvuse vältel vastutuskindlustuse lepingut kolmandatele isikutele kahju tekitamise ja keskkonnakahju põhjustamise kahjujuhtumite vastu hüvituspiiriga vähemalt 20 000 eurot. EKT hinnangul on HL Projekti punkt 8 tervikuna riigihankeõigusega (RHS § 3 punkt 3 ) vastuolus, kuna välistab Hankele pakkumuse esitamise, olles seeläbi ebaproportsionaalne . Pärast 23.05.2023 toimunud põlengut Suur-Sõjamäe tänaval asunud ohtlike jäätmete hoidlas on kõik Eestis tegutsevad HL Projekti punktis 8 märgitud vastutuskindlustust pakkuvad kindlustusandjad asunud keelduma vastavasisulise kindlustuskaitse pakkumisest. EKT on kindlustusmaakleri abil kontakteerunud pea kõigiga, kes sedasorti kindlustust pakuks ning seni on kõik kindlustusandjad keeldunud EKT-ga vastavat kindlustuslepingut sõlmima . See tähendab, et HL Projekti punkti 8 kehtima jäämisel ei saaks EKT selles punktis sätestatud kohustust lepingu kestel täita. EKT-le teadaolevalt ei seondu viidatud probleem üksnes EKT-ga, vaid vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest keeldutakse kõigi turuosaliste suhtes. See tähendab, et Hankel ei saa osaleda olulises osas neid turuosalisi, kes HL Projekti punkti 8 puudumise korral muidu Hankel osaleda saaksid. Kirjeldatud olukord on vastuolus RHS § 3 punktidega 2 ja 3, mille kohaselt on hankija kohustatud kehtestama hankel osalemisele üksnes proportsionaalseid piiranguid ning kasutama konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2023 otsuses asjas nr 3-21-933 (p 20) kirjutanud, et RHS-ga vastuolus on selline RHAD tingimus, mille tulemusena osa turuosalisi jätab hankel osalemata . EKT selgitab, et HL Projekti punktis 8 toodu loob riski, et osa turuosalisi Hankel ei osale , kuna neil pole võimalik tagada sealviidatud vastutuskindlustuse olemasolu. EKT hinnangul oleks probleem lahendatav ning HL Projekti punkti 8 õiguspärasus tagatud, kui pakkujal oleks vastutuskindlustuse asemel võimalik tagada kolmandate isikute kahjunõudeid ja keskkonnakahju läbi HL Projekti punktis 8.1 nimetatud summas pangagarantii andmise või rahasumma Hankijale deposiiti maksmise. Sel viisil oleks tagatud, et HL Projekti punktis 8.1 viidatud mahus on kolmandate isikute kahjunõuded ning keskkonnakahju põhjustamisest tulenevad nõuded piisaval määral tagatud, kuid turuosalisi Hankelt välistavat tingimust ei eksisteeriks. EKT on seisukohal, et Hankija soov kolmandate isikute nõudeid mingil moel tagada, on iseenesest Hanke eset arvestades proportsionaalne ja asjakohane. EKT õiguste rikkumine RHAD vaidlustatud tingimused rikuvad EKT õigust eeldada ja nõuda, et hankemenetlus viiakse läbi kooskõlas RHS-iga. Samuti rikuvad Hanke vaidlustatud tingimused vaidlustaja õigust esitada Hankes põhjendatud ja võrreldav pakkumus ning sõlmida Hankijaga põhjendatud tingimustel tulevikus leping. Ühtlasi rikuvad vaidlustatud Hanke tingimused vaidlustaja põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna need panevad vaidlustajale ebamõistliku riski informeerimata ning võrreldamatu pakkumuse esitamisel, mille tulemusena võib realiseeruda risk, et pakkumus ei ole EKT enda tegevusest sõltumatult jätkusuutlik . EKT palub VAKO-l vaidlustusmenetluse ajaks RHS § 193 lg 1 kohaselt, vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. EKT on vaidlustuses seadnud kahtluse alla selle, et TK punktid 7.20, 7.21 ja 8.8.2, Vormi 1 viidatud tingimused ning HL Projekti punkt 8 on riigihankeõigusega vastuolus, ebaproportsionaalsed ning ei võimalda pakkujatel asjakohaste ja võrreldavate pakkumuste esitamist. Vaidlustuse tulemusena RHAD muutmine mõjutaks oluliselt hiljem esitatavate pakkumuste kogust ning maksumust . HT punkti 5.1.12 kohaselt on pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 20 . märts 202 4 . a kell 1 5 :00. Seega on äärmiselt tõenäoline, et vaidlustuskomisjon ei jõua teha käesoleva vaidlustuse suhtes otsust enne Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. Seetõttu on vajalik peatada hankemenetlus vaidlustusmenetluse ajaks. Vastupidisel juhul peavad pakkujad, sealhulgas EKT kulutama aega ja energiat selleks, et esitada pakkumus Hankes, mille tingimused, st pakkumuse maksumust mõjutavad piirnormid võivad pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muutuda. Samuti, vaidlustuse rahuldamine võib tuua kaasa olukorra, kus Hankija peab pärast pakkumuste avamist Hanke kehtetuks tunnistama, kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole Hanke tingimuste muutmine enam võimalik (vt RHS § 81 lg 1). Hanke kehtetuks tunnistamine ei ole kooskõlas RHS § 3 punktis 5 sätestatud mõistliku menetlusaja põhimõttega. Vaidlustuskomisjon peab RHS § 193 lg 1 kohaselt lisaks arvestama ka võimalike teiste isikute huvidega, mida võidakse kahjustada. Vaidlustaja möönab, et korraldatud jäätmeveo toimimine on oluline avalik huvi. Samas, hankelepingu projekti punkti 5. 1 kohaselt alustataks Hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmist alles 01.06.2024 . Vaidlustaja peab väga tõenäoliseks, et vaidlustuse esitamise ja selle lahendamine ei lükka hankelepingu täitmist edasi , kuna võimalik õigusvaidlus jõuaks lahendini enne seda . Seetõttu, hankemenetluse peatamine ei sea ohtu korraldatud jäätmeveoteenuse toimimist Harku vallas . Vaidlustaja ei näe, et hankemenetluse viibimine võiks kahjustada teiste Hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate huve. Vastupidi: selgus tehnilise kirjelduse osas aitab kaasa nii suuremale pakkumuste arvule kui ka pakkumuste maksumuste vähenemisele. Suurem konkurents on ka Hankija huvides, kuna tagab avalike rahaliste vahendite säästlikuma kasutamise (vt RHS § 3 punkt 5). Kokkuvõttes: arvestades eelnevat on vaidlustaja seisukohal, et esineb alus Hanke peatamiseks RHS § 193 lõike 1 alusel. Täiendavad küsimused Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamisel järginud RHS § 189 lg 2 punktis 2 sätestatud tähtaega, mille kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale laekuma vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. HT punkti 5.1.12 kohaselt on pakkumuste esitamise tähtaja lõpp 20 . märts 202 4 . a kell 1 5 :00. Seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. Riigilõivu suurus. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu RLS § 258 lg 1 p 1 järgi 640 eurot, mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem, kui riigihanke rahvusvaheli n e piirmäär. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on lisatud käesolevale vaidlustusele ( Lisa ). Menetlusliik. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Vaidlustaja teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. EKT taotlused Lähtuvalt eeltoodud põhjendustest ja juhindudes viidatud RHS sätetest, palub EKT VAKO-l: Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS taotlus ning peatada hankemenetlus riigihankes nr 275478; Rahuldada Eesti Keskkonnateenuse d AS vaidlustus ning kohustada MTÜ-d Eesti Jäätmehoolduskeskus viima riigihanke nr 275478 alusdokumendid tehnilise kirjelduse punkte 7.20, 7.21 ja 8.8.2, hankelepingu projekti punkti 8 ning hinnapakkumise vormi (Vorm 1) sega- ja klaaspakendi mahuti tühjendamistasu puudutavas osas vastavusse õigusaktides sätestatuga. Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustus ning kohustada MTÜ-d Eesti Jäätmehoolduskeskus viima riigihanke nr 275478 alusdokumendid vastavusse õigusaktidega osas, milles need ei sätesta kogutavate sega- ja klaaspakendi jäätmeliikide eeldatavat mahtu ühe kalendriaasta kohta ning osas, milles need ei täpsusta vajaminevate väiksemagabariidiliste veokite arvu, lubatud mõõtmeid ja registrimassi ning vajalikku minimaalset kandevõimet, samuti seda, kui palju töötunde kuus või aastas tuleb pakkumuse tegemisel arvestada tööks väiksemagabariidiliste veokitega teenuse osutamisel; Mõista MTÜ-lt Eesti Jäätmehoolduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja vaidlustusel tasutud riigilõiv summas 640 eurot. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Bruno Tammaru juhatuse liige Eesti Keskkonnateenused AS Lisatud: riigilõivu maksekorraldus.