Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 12.03.2024 Riigihange: „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (273122) Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood: 10845129 Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn Lepinguline esindaja: advokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Registrikood: 90003433 Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroo Ainla e-post: [email protected] Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood: 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu Lepinguline esindaja: Advokaadid Erki Fels ja Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] AS INFRAGATE EESTI SEISUKOHT Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla ja Innopolis Insenerid OÜ vastuste osas KOKKUVÕTE Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (hankija) vastusest nähtub, et hankija tugines otsust tehes ebaõigesti üksnes registriandmetele ega teinud endale selgeks rikkumise tegelikke asjaolusid. Samas, kui registrisse rikkumise märke teinud hankijad ise AS Infragate Eesti (vaidlustaja) rikkumisi sedavõrd oluliseks ei pidanud, et teda tulevastelt riigihangetelt kõrvaldada, vaid sõlmisid alles hiljuti (15.11.2023) vaidlustajaga uue riigihankelepingu omanikujärelevalve teostamiseks. Hankijapoolne hoolsuskohustuse rikkumine tõi seega kaasa olukorra, kus hankija kõrvaldas korraliku ja usaldusväärse ettevõtja, kelle osas kõrvaldamise alust tegelikult ei esinenud. 1  I MÄRGE REGISTRIS EI VÕTA HANKIJALT TEGELIKE ASJAOLUDE TUVASTAMISE KOHUSTUST 1. RHS § 95 lg 4 p 8 võimaldab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, kui viimane on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid. Sätte eesmärgiks on anda hankijale võimalus kõrvaldada pakkuja, kelle osas hankijal on tekkinud veendumus, et tegemist on tema varasemate rikkumiste tõttu ebausaldusväärse pakkujaga ning kes ei suuda seetõttu suure tõenäosusega lepingut kohaselt täita (RHS § 95 ja direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lg 4 punkt g, selle põhjenduse 101 ning EK otsused Meca, p 30 ja Delta Antrepriză, p 25). 2. Sätte eesmärk ei ole anda hankijale õigust kõrvaldada rikkumise esinemisel automaatselt korralikku ja usaldusväärset ettevõtjat, kes on ühel või teisel põhjusel mõne lepinguga rikkumisse sattunud. Arvestades inseneride puudust ning seda, et hankijate üleüldine poliitika on kohaldada iga pisimagi rikkumise eest leppetrahve, ei olekski sellisel juhul Eestis töövõtjaid, kes saaksid sõlmida hankijatega uusi lepinguid projekteerimise- või järelevalve teenuse osutamiseks. Seepärast on ka kohtupraktikas kinnitatud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel ei saa hankija tugineda üksnes riigihangete registri kandele, vaid hankija peab asjaolud kindlaks tegema täiendava teabe põhjal, mis kinnitab, et kõrvaldamise alus tõesti esineb (TlnRnKo 11.06.2020, 3-20-80, p 23). 3. Riigikohus on selgitanud, et hankijal lasub kohustus analüüsida ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest (vt Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733/58, p 16). Seda kohustust ei ole võimalik täita, kui hankija ei pöördu enne pakkuja kõrvaldamist osapoolte poole rikkumise tegelike asjaolude tuvastamiseks. 4. Hankija vastusest aga nähtub, et hankija tugines otsust tehes üksnes registriandmetele (vt hankija vastuse lk-4, II lõik) ega teinud endale selgeks registrimärgete taga olevaid tegelikke asjaolusid. Nii jõudiski hankija hoolsuskohustuse rikkumise tulemusel ebaõigele järeldusele, et tegemist on korduvate ja tõsiste rikkumistega, mis näitavad vaidlustaja ebausaldusväärust. Tegelikult see nii ei ole. II VAIDLUSTAJA EI OLE VARASEMAID HANKELEPINGUID OLULISELT JA PIDEVALT RIKKUNUD 5. Iga rikkumine, mis on toonud kaasa RHS § 95 lg 4 p-s 8 loetletud sanktsiooni, ei pruugi olla oluline või pidev. Samuti ei pruugi mõni varasem rikkumine olla ka kehtiv. Seepärast tuleb hankijal ettevõtja varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust ja kehtivust hinnates selgitada enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastada tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (TlnRnKo 3-20-80 p-d 19, 27; TlnRnKo 3-20- 334, p-d 14 ja 16). 6. Märge registris ei tähenda, et pakkuja on ebausaldusväärne lepingupartner. Registris on vaidlustaja osas kehtivad märked seoses kolme erineva lepinguga – Transpordiameti leping (viitenumber 239932) ja Osaühingu Rail Baltic Estonia 2 lepingut (viitenumbrid 245132 ja 255999). Tartu Ülikooli lepingu osas tehtud märge ei ole kehtiv, vt selle kohta allpool. Kuigi hankijad olid viidatud kehtivate lepingute osas kohaldanud vaidlustaja suhtes leppetrahvi, ei omanud viidatud sanktsioonide kohaldamine kummagi hankija jaoks tegelikult mõju kaebaja usaldusväärsusele tulevase lepingu täitmisel. 2 7. Transpordiamet on sõlminud vaidlustajaga kokku üle 81 lepingu (vt Lisa 1). Samas nähtub registrist vaid ühe konkreetse lepingu rikkumine, millele hankija käesolevas asjas otsust tehes tugines. Seejuures, ka sellest lepingust täitis vaidlustaja seitsmest osast 5 osa korrektselt. Leping lõpetati üksnes kahes osas, kuid mitte vaidlustaja rikkumise tõttu. Vaata selle kohta rohkem vaidlustuse lisa 1, millest nähtub muuhulgas, et Innopolis Insenerid OÜ (kolmas isik) meelevaldne registriandmete tõlgendus, et vaidlustaja ei suutnud seda lepingut 20 kuud pärast lepingu sõlmimist täita, on ebaõige. 8. Tegelikud asjaolud olid hoopis teistsugused. Töö oli Transpordiametile esitatud tähtaegselt ja vastas kehtivatele nõudetele, kuid Tellija soovis teist projektlahendust, mille osas kokkulepet ei saavutatud. Seejuures, seoses riigi raske rahalise seisukorraga võeti just need objektid investeeringutest maha, mis andis Transpordiametile põhjuse leping ülesse öelda, kuna tal reaalselt ei olnud lepingu osades 6-7 tehtavat projekti vaja. 9. Kolmas isik väidab, et Transpordiameti lepingu oluline rikkumine tulenes sellest, et Transpordiamet taganes lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel. Ka see seisukoht on ebaõige. Riigikohus on selgitanud, et: „Tuvastades, kas pakkuja on varasemat hankelepingut oluliselt rikkunud, ei lahenda halduskohus ära selle lepingu poolte vahelist tsiviilasja. Halduskohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle“. (vt Riigikohtu 25.02.2022 otsuse nr 3-21-1733/58, p 17). Seega, asjaolu, mis õiguslikul alusel tellija lepingust taganes, ei ole varasema hankelepingu olulise rikkumise hindamisel määrav. 10. Täiendavalt selgitab vaidlustaja, et kui Transpordiameti lepingu näol oli tegemist välisruumi infrastruktuuri projektiga (maanteeprojekt), siis käesolevas vaidluses on hankeesemeks hoopis hoone projekteerimine, mis eeldab täiesti erinevat kompetentsi. Seega ei saa hankija asjaolusid kaalumata teha järeldust, et viidatud maanteeprojekti rikkumine viitab kuidagi võimalusele, et Töövõtja jääb hätta käesoleva hankemenetluse esemeks olevate tööde tegemisega. Lisaks on vaidlustaja registris märgitud Transpordiameti lepingu täitmisel kasutatud alltöövõtjast projektijuhi kasutamisest loobunud ehk võtnud kasutusele meetmed võimaliku rikkumise ärahoidmiseks tulevikus (vt vaidlustuse lisa 1). 11. OÜ Rail Baltic Estonia riigihankes nr 245132 määrati 27.12.2022 leppetrahv kogusummas 1250 eurot ja 27.01.2023 leppetrahv kogusummas 250 eurot.1 Riigihankes nr 255999 aga määrati 17.10.2023 leppetrahv kogusummas 2900 eurot.2 Arvestades lepingute maksumusi (vastavalt 72 280 eurot ja 71 688 eurot), oli tegemist marginaalsete summadega, mis on määratud väiksemahuliste rikkumiste, mitte oluliste ja pidevate rikkumiste eest. 12. Tähelepanuväärne on, et kuigi hankija selgitab, et vaidlustaja suhtes registrist nähtuvate rikkumiste näol oli tegemist usaldusväärsete registriandmetega, siis tegelikkuses ei pidanud neid märkeid registrisse kandnud hankijad vaidlustajat ebausaldusväärseks lepingupartneriks. See nähtub eelkõige asjaolust, et pärast rikkumiste registrisse kandmist ei ole need samad ülalnimetatud hankijad ise vaidlustajat riigihankemenetlustest kõrvaldanud, vaid on hoopis ühiselt vaidlustajaga uue riigihankelepingu sõlminud. 13. Transpordiamet, kes nõudis vaidlustajalt leppetrahvi ja taganes osaliselt lepingust 20.04.2023, ja osaühing Rail Baltic Estonia OÜ, kes kohaldas vaidlustaja suhtes leppetrahvi 27.12.2022, 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4052528/contracts/6162746 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5079800/contracts/6440106 3  27.01.2023 ning 17.10.2023, sõlmisid riigihangete registri andmetest nähtuvalt 15.11.2023 vaidlustajaga riigihanke nr 270068 tulemusel juba uue hankelepingu omanikujärelevalve teostamiseks.3 Seega ei pidanud ei Rail Baltic Estonia OÜ ega ka Transpordiamet vaidlustaja rikkumisi nähtavasti sellisteks, mis tooks kaasa vaidlustaja, kui ebausaldusväärse lepingupartneri, kõrvaldamise riigihankemenetlusest. 14. Tähelepanuväärne on, et sellel riigihankel esitati kokku 7 pakkumust, mis omakorda näitab, et hankijad ei olnud olukorras, kus vaidlustaja kõrvaldamata jätmine oleks olnud tingitud äärmisest vajadusest lepingupartneri leidmisel, vaid tegemist oli nende hankijate kaalutlusotsusega. Niisiis ei mõjutanud kolmanda isiku viidatud rikkumised vaidlustaja usaldusväärsust järgmiste lepingute täitmisel. 15. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka kolmanda isiku seisukoha p-s 2.3 esitatud väide, et märke lisamine registrisse tähendab 01.06.2022 jõustunud RHS § 83 lg 71 muudatuse alusel,4 et RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise koosseis on hankija hinnangul igal juhul täidetud. Praktikas esitavad hankijaid registrile märkeid iga väiksemagi rikkumise kohta, sest neid on selliselt aastaid koolitatud – nii ka vaidlustaja puhul. 16. Seejuures, antud juhul ei olnud ei Transpordiamet ega ka Rail Baltic Estonia OÜ märkinud registrisse informatsiooni vastuväite esitamise kohta vaidlustaja poolt. Ometi oli vaidlustaja sellekohased vastuväited esitanud (vt vaidlustuse lisas 1). Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt ei tähenda nõude vaidlustamine tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale.5 Ka sel põhjusel ei saa hankija käsitelda registriandmeid kontrollimatult lõpliku tõena, vaid peab tal lasuvast hoolsuskohustusest tulenevalt sisuliselt kontrollima, mis asjaoludel leppetrahvi tegelikult kohaldati või lepingust taganeti. 17. Kolmanda isiku seisukoha p-des 2.8 – 2.10 viidatud Tartu Ülikooli lepingurikkumine ei ole kehtiv ja sellele tuginedes ei saa jõuda järeldusele, et vaidlustaja ei suuda süsteemselt lepinguid täita. RHS § 95 lg 4 punkte 2–11 kohaldatakse riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lg-s 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates (RHS § 95 lg 5). Kuivõrd Tartu Ülikooli riigihankes viitenumbriga 204001 kohaldati leppetrahvi juba 12.08.2020, ei olnud see sanktsioon hankija otsuse tegemisel s.o 19.02.2024 enam kehtiv, mistõttu ei saanud hankija sellele vaidlustaja usaldusväärsuse hindamisel tugineda. Seega on antud vaidluse lahendamisel asjakohatud kolmanda isiku 06.03.2024 seisukoha p-d 2.8 – 2.10 ja seal tehtud järeldused lepingu tähtaja järgimise osas ning kolmanda isiku seisukoha lisad 1 ja 2, mis samuti puudutavad kehtetut sanktsiooni. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka kolmanda isiku väide, et vaidlustajal on kokku 4 eraldiseisvat rikkumist. 18. Lisaks sellele, et viidatud Tartu Ülikooli lepingu sanktsioon ei ole kehtiv, oli selle lepingu puhul tähtaja ületamise põhjuseks ka vaidlustajast mittesõltunud asjaolu. Nimelt ehitusloa saamiseks kõiki osapooli rahuldava lahenduse saamine ei sõltu ainult töövõtjast, vaid ka asjaoludest, mida Töövõtja ei saa alati mõjutada. Kui rikkumine oli VÕS § 103 mõttes vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada, omab see tähendust hankelepingu olulise või pideva rikkumise sisustamisel (vt 3 Vt Lepingu sõlmimise teade: https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/4017814/html 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022002 5 Vt 491 SE seletuskiri, lk 21. 4  Riigikohtu halduskolleegiumi 25. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-1733, p 15). Niisiis ei omaks Tartu Ülikooli kohaldatud sanktsioon ka selle kehtivuse korral tähendust vaidlustaja poolt hankelepingu olulise või pideva rikkumise sisustamisel. 19. Kui hankija oleks täitnud tal lasuvat hoolsuskohustust ning uurinud registrist nähtuvate märgete aluseks olnud rikkumisi, oleks ta saanud teada, et vaidlustaja ei ole tegelikult ebausaldusväärne lepingupartner. See asjaolu nähtus tegelikult ka registriandmetest, kuid leppetrahvi kohaldamise asjaolusid oleksid saanud hankijale selgitada ka teised hankijad või vaidlustaja ise. 20. Vaidlustaja on hinnatud ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamise ettevõtja, kelle käibest 50% moodustavad riigihankelepingud. Perioodil 01.01.2021 – 31.12.2023 sõlmis vaidlustaja kokku 232 riigihankelepingut (Lisa 2), mille maht oli kokku ligi 9 miljonit eurot. Selle kõrval on kolmanda isiku viidatud kehtivate leppetrahvide suurus marginaalne. Eelnevast tulenevalt, ei esine vaidlustajal süsteemset probleemi lepingu nõuetekohase täitmise ja tähtaegade järgimisega. RHS § 95 lg 5 p-i 8 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning hankijal polnud õigust asuda kaaluma vaidlustaja kõrvaldamist. III HANKIJA KAALUTLUSED EI OLE ÕIGUSPÄRASED 21. Riigikohus on 25.02.2022 otsuse 3-21-1733 p-s 17 märkinud, et vaidlustuskomisjon ja kohus peavad hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. Otsusest peavad nähtuma selged ja piisavad kaalutlused, miks on kõrvaldamine proportsionaalne. 22. Hankija õigustab vaidlustaja kõrvaldamist asjaoluga, et ta ei saanud võtta riski jättes hankelt kõrvaldamata pakkuja, kes on hankemenetlustes silma paistnud korduvate ja tõsiste rikkumistega. Samas ei tuvastanud hankija registris olnud märgete taga olnud tegelikke faktilisi asjaolusid ja nende märgete kehtivust. Seega ei saanud hankija ka õiguspäraselt järeldada, et üksikud registrist nähtuvad märked (millest üks ei olnud ka kehtiv), mõjutavad vaidlustaja usaldusväärsust tulevase lepingu täitmisel. Seda enam, et direktiivi 2014/24/EL põhjenduse 101 kohaselt eeldatakse pakkuja kõrvaldamisel „tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes“. 23. Hankija otsusest võib järeldada, et ta on otsuse tegemisel ebaõigesti lähtunud asjaolust, et märgete näol oli tegemist hankelepingus märgitud tähtaegade korduvate ja tõsiste ületamistega. Samas, kuivõrd hankija ei olnud registrisse esitatud rikkumiste osas hankelepingu pooleks, ei olnud hankijal otsuse tegemiseks vajalikku teavet rikkumiste tegelike asjaolude- ega vaidlustaja usaldusväärsuse kohta. 24. Selle asemel, et teha registrist ebaõigeid järeldusi, pidi hankija seega veenduma, kas registris sätestatud hilinemised olid tingitud sellest, et vaidlustaja oli ebausaldusväärse lepingupartnerina lepinguid oluliselt ja pidevalt rikkunud või mitte. Kuivõrd hankija ei küsinud vaidlustajalt ega teistelt hankijatelt registrimärgete kohta selgitusi, ei olnud hankija otsust tehes tuvastanud faktilisi asjaolusid ja veendunud, et vaidlustaja kõrvaldamine oli proportsionaalne. Seejuures ei olnud hankija arvestanud asjaolu, et registrimärked sisestanud hankijad ise olid sõlminud vaidlustajaga pärast rikkumist lepingu. Seega tuleb hankija otsust pidada põhjendamatuks ja kontrollimatuks. 5 25. Hankija üheks kaalutluseks oli, et tähtaja mittejärgimisel võib esineda oluline negatiivne mõju seoses võimaliku rahastusotsusega. Ülaltoodud selgituste valguses on ilmselgelt tegemist ebaõigesti väärtustatud asjaoluga. Seda enam, et sarnaselt vaidlusalusele hankemenetlusele, rahastati ka Transpordiameti ja Rail Baltic Estonia OÜ uut projekti, mille täitmiseks vaidlustajaga hankeleping sõlmiti, täielikult või osaliselt ELi vahenditest.6 26. Eelnevast tulenevalt ei ole hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamise kohta kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8 ning see tuleb tunnistada kehtetuks. IV VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 27. Vaidlustaja on käesolevas vaidlustusasjas kandnud järgneva menetluskulu: - Riigilõiv vaidlustuse esitamiselt summas 1 280 eurot (maksekorraldus lisatud vaidlustuse juurde). - tasu Advokaadibüroo Murula OÜ poolt osutatud õigusabi eest summas 1900 eurot (km- ta). Lisa – arve nr TV032024_01. 28. Vaidlustaja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 29. Lepingulise esindaja tunnihind käesolevas menetluses on 190 eurot (km-ta). 30. Kulude aruanne: 11.03.2024 Tutvumine hankija otsuste ja kliendi esitatud vaidlustusega. Hankija ja 6 h kolmanda isiku vastuste analüüs. Seisukoha koostamine hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele. 12.03.2024 Lõplike seisukohtade täiendamine, viimistlemine, esitamine ning 4 h menetluskulude nimekirja koostamine VAKO-le. Kokku: 10 h Palun määrata, et AS Infragate Eesti käesolevas vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud koos riigilõivuga on kokku 3 180 eurot ja mõista need välja sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla. V MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 31. Esindusõigus. Advokaat Triin Väljaots kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja (RHS § 190 lg 11). 32. Tähtaegsus. VAKO on andnud tähtaja täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks kuni 12.03.2024, mistõttu on käesolev dokument tähtaegne. 33. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le aadressil [email protected] ja menetlusosaliste esindajatele e-posti teel. 6 Vt Lepingu sõlmimise teade, p 5.1.6: https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/4017814/html 6 Lisad: 1) Transpordiameti ja Infragate sõlmitud lepingute nimekiri; 2) Infragate lepingute nimekiri perioodil 01.01.2021-31.12.2023; 3) Arve nr TV032024_01. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ advokaat Triin Väljaots AS Infragate Eesti lepinguline esindaja 7  AS Infragate Eesti Arve nr. TV032024_01 Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn Kuupäev 12.03.2024 Tähtaeg 19.03.2024 Nimetus Kogus Hind Summa Vaidlustus Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla 10h 00m 190,00 1 900,00 riigihankes „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (viitenumber 273122) Kokku maksustatav 22%: 1 900,00 Käibemaks 22%: 418,00 Tasuda EUR: 2 318,00 KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise. Arve väljastas Triin Väljaots Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136 Kmkr/VAT no: EE101972901  Lk. 2 / 2 Arve nr. TV032024_01 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Vaidlustus Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla riigihankes „Psühhiaatriakorpuse 10h 00m projekteerimine“ (viitenumber 273122) 11.03.2024 Tutvumine hankija otsuste ja kliendi esitatud vaidlustusega. Hankija ja 6h 00m kolmanda isiku vastuste analüüs. Seisukoha koostamine hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele. 12.03.2024 Lõplike seisukohtade täiendamine, viimistlemine, esitamine ning 4h 00m menetluskulude nimekirja koostamine VAKO-le. Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136 Kmkr/VAT no: EE101972901