TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-1/50-1
Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab asekantsler Kaur Kajak (edaspidi nimetatud „tellija“)
ja
AS Emor, registrikood 10076576, asukoht Maakri 21, 10145 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Karin
Niinas (edaspidi nimetatud “töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu
põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine. Töö teostamisel
võetakse eelkõige aluseks 2021. aastal väljatöötatud avalikku teenistuse pühendumuse- ja rahulolu
uuringu metoodika. (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on tellija 16.02.2024 edastatud
väikehanke dokumendis ja selle lisades ning töövõtja 28.02.2024 esitatud pakkumuses.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30.06.2024. Tööde teostamise
täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatav kogumaksumuseks on 24 000 eurot,
millele lisandub käibemaks seadusega sätestatud korras (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist.
3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maris Lanno, tel 58851435,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mari-Liis Eensalu, tel 51
00524, e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
5.1. Lisa 1 – Töövõtja pakkumus;
5.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus;
5.3. Lisa 3 - Andmetöötlusleping.
6. Muud sätted
6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download. Pooled
kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: +372 626 8500
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Lisa 2
TEHNILINE KIRJELDUS „Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu
põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine“
1. VÄIKEHANKE VAJALIKKUS JA VARASEM TAUST
1.1. Üldine taust
Riigi personalipoliitika eesmärgiks on tagada riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus ja vajaliku
kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu. Ametnike ja töötajate (edaspidi ühiselt töötajate)
pühendumus näitab kui tugev on töötajate side nii oma töö kui organisatsiooniga ning on iga asutuse
juhtimise seisukohalt võtmetähtsusega näitaja. Töötajate kõrge pühendumus ja hea tööandja maine on
omavahel otseselt seotud ning muutumas järjest olulisemaks, et tagada riigi kui tööandja konkurentsivõime.
Organisatsioonides, kus töötajate pühendumus ning tööandja maine on madalad, on tavapäraselt suurem
töötajate voolavus (sellega seotud suuremad kulud), keerukas värvata uusi töötajaid ning madalam töö
tulemuslikkus.
Avaliku teenistuse töötajate pühendumus on riigi halduspoliitika programmi eesmärgi üheks peamiseks
mõõdetavaks väljundindikaatoriks eesmärkide hindamisel.
Avalikus teenistuses ei ole rahaline tasu enamalt jaolt peamiseks motivatsioonifaktoriks ning töötajate
pühendumus põhineb tihti muudel teguritel. Seetõttu on motivatsioonifaktorite, mis hoiavad inimeste
pühendumust avalikus teenistuses ja mis võivad olulisel määral erineda erasektori omadest, tuvastamine
ja testimine üheks peamiseks uuringu kasuteguriks ning uuringu tulemused omavad olulist mõju
edaspidisel töötajate avalikku teenistusse värbamisel, motiveerimisel ja töötajate pühendumuse teadlikul
kujundamisel avaliku teenistuse asutuses.
Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringu tulemused annavad Rahandusministeeriumi
riigihalduse osakonnale ning ametiasutuste juhtidele ja personalijuhtidele tagasisidet riigi personalipoliitika
edukuse kohta ning juhivad tähelepanu arendamist vajavatele valdkondadele. Kogutud võrdlusandmed
asutusetüübi lõikes võimaldavad ametiasutustel hinnata oma personalipoliitikate edukust. Uuringu tulemusi
kasutatakse selleks, et leida võimalusi töötajate pühendumuse suurendamiseks ning seeläbi
paremate töötulemuste saavutamiseks.
Läbivalt ühtse metoodika kasutamise peamiseks eeliseks on võrreldavuse tagamine – lisaks võrdlusele
erasektori sarnaste näitajatega näitavad tulemused asutusele, kuidas ta asetub võrdluses teistega ning
saadakse indikatsiooni tegelemaks edasi oma asutuse kitsaskohtadega. See omakorda aitab koostada
parenduskava, mis annab sisendi edasisteks tegevusteks pühendumuse hoidmiseks/suurendamiseks.
Samuti aitab olemasoleva metoodika kasutamine, järelhindamine ja uuendamine võimaldada
ametiasutustel tulevikus iseseisvalt asutusepõhiseid uuringuid läbi viia väiksema ressursikuluga.
1.2. Varasemad uuringud
Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringut on läbi viidud regulaarselt iga 2-3 aasta tagant. 2021.
aastal viidi läbi sisulisem metoodika uuendamine ja kordusuuring, mille peamine eesmärk oli välja töötada
ja piloteerida avalikku teenistusse sobiv pühendumuse- ja rahulolu uuringu metoodika, mida ametiasutused
saaksid omal käel asutusesisete mõõtmiste läbiviimiseks kasutada. Uuringu tulemusel valmis 2
andkeediversiooni – üks asutuse sisese uuringu läbiviimiseks ja teine keskse uuringu läbiviimiseks. Keskse
ankeedi põhiosa moodustavad asutusepõhise pühendumuse mõõtmise mudeli põhiankeedi küsimused.
Asutuse põhiankeediga, viimase kekse uuringu tulemustega ning pühendumuse- ja rahulolu uuringu
läbiviimise käsiraamatuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel:
https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/strateegiline-personalijuhtimine.
Tellitavatega töödega viiakse uuring läbi keskse uuringu ankeediversiooni alusel. Keskse uuringu
ankeediversioon on esitatud väikehanke dokumendi lisana (vt Lisa 6).
2023. aasta alguses iga aastase andmekorje käigus küsis Rahandusministeerium infot asutusesisese
uuringu ankeedi alusel pühendumuse ja rahulolu uuringu läbiviimise kohta asutustes. Selgus, et uuringut
viiakse läbi ebaregulaarselt ning metoodikat kohendatakse organisatsiooni sobivaks, mis aga ei taga
sisulist võrdlust üldise uuringu tulemustega. Ka on asutustel erinevad võimalused piiratud eelarvevahendite
juures uuringut üldse ise läbi viia. Personalipoliitika seisukohalt puudub seetõttu andme- ja faktipõhine
1
teadmine poliitika kujundamiseks ja arendamiseks. Samuti puudub uuringut mitte läbiviivatel ametiasutustel
praktiline teadmine siseste kitsaskohtadega tegelemiseks ja seeläbi töötajate motivatsiooni ja pühenduse
hoidmiseks ning tõstmiseks. Sama küsitluse raames aga olid enamus ametiasutusi valmis oma keskmisi
tulemusi jagama teistega, et saada võrdlusmoment avaliku teenistuse siseselt. Selle tagamiseks on oluline
olemasolev metoodika üle vaadata ja vastavalt kohandada, et ametiasutustel oleks edaspidi hõlpsam seda
kasutada ja puuduksid edaspidi laiaulatuslikud muudatusvajadused metoodikas.
2. EESMÄRK
2.1. Hanke eesmärk: Avaliku teenistuse töötajate pühendumus ja rahulolu uuringu põhiankeedi
järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine.
2.2. Hanke objekt:
2.2.1. Enne uuringu läbiviimist hinnata keskse ankeedi põhiosa metoodika sobivust, teha
parandusettepanekuid kogunenud praktika ja sihtrühmade tagasiside pealt. Keskse ankeedi
põhiosa koosneb samadest küsimustest, mis on asutusepõhise pühendumuse mõõtmise mudeli
põhiankeedi küsimused, seega viiakse metoodika uuendused sisse mõlemasse ankeeti.
2.2.2. Parandatud metoodika alusel viia läbi avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu keskne
valimuuring (keskse uuringu ankeediversiooni alusel), mille üldkogumi moodustavad kõik
avaliku teenistuse töötajad (üldkogumi kirjeldus on välja toodud käesoleva dokumendi punktis
6).
2.2.3. Erasektori võrdlusandmete saamiseks viia läbi sama uuring, kuid väiksemas mastaabis uuringu
läbiviija valimi alusel. Valim peab sarnanema töödega avalikus teenistuses.
2.2.4. Koostada analüütiline lõppraport, kus tuuakse välja mh võrdlusandmed ametiasutuste ja
erasektori vahel ja tehakse soovitusi pühendumuse ning rahulolu tegurite parendamiseks
lähtuvalt üldistest tööturu trendidest ja teadmistest.
3. UURIMISÜLESANDED
3.1. Hinnata avaliku teenistuse töötajate pühendumust ja motivatsiooni kujundavaid võtmetegureid ja
nendega rahulolu taset.
3.2. Hinnata avaliku teenistuse töötajate pühendumuse taset ja seda kujundavaid võtmetegureid.
3.3. Kaardistada tugevused ja nõrkused töötajate pühendumuse kujundamisel.
3.4. Hinnata, kuidas erinevad tulemused ametiasutuste ja erasektori lõikes ning millistele tegevustele
peaks enim avalikus teenistuses tähelepanu juhtima?
3.5. Välja tuua asutustele juhtidele ja personalispetsialistidele praktilised soovitused pühendumuse
juhtimiseks.
3.6. Välja tuua soovitused olemasoleva pühendumuse hindamise metoodika parendamiseks.
4. TELLITAVAD TÖÖD, NÕUDED METOODIKALE JA VALIMUURINGU LÄBIVIIMISE ALUSED
Tellitavad tööd:
4.1. Nii keskse uuringu üldise kui asutusepõhise uuringu põhiankeedi eestikeelse lõplike versioonide
koostamine koostöös hankijaga, sh arvestada kogunenud praktika ja sidusrühmade tagasisidega.
Pakkuja võib teha Hankijale ettepanekuid küsimuste sõnastuse täpsustamiseks ja/või täiendavate
küsimuste lisamiseks.
4.2. Küsitluskeskkonna ja veebiküsitluse ettevalmistamine koostöös hankijaga. Läbiviidav uuring peab
olema turvaline, tagama vastuste konfidentsiaalsuse ja välistama korduva ankeedi täitmise sama
vastaja poolt.
2
4.3. Küsitluse valimi koostamine lähtuvalt uuritavast sihtgrupist (vt tehnilise kirjelduse punkt 6) ning hankija
poolt edastatud kontaktibaasist.
Üldkogumiks on avaliku teenistuse töötajad (ca 29 000 inimest). Valimi moodustamisel peab jälgima
kuue analüüsitava asutusetüübi (ametid ja inspektsioonid, kohalik omavalitsus, ministeeriumid,
põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse asutused ja muud
riigiametiasutused) struktuuri selliselt, et tulemuste analüüsimisel oleks igat tüüpi organisatsioonidest
piisav arv vastajaid hinnangute üldistamiseks asutusetüübile, ministeeriumi valitsemisalale ning ka
avalikule teenistusele tervikuna. Valimi jaotuse muude tunnuste lõikes (nt staaž,
juhtimistasand/ametikoht, vanuseline jaotus) täpsustab edukas pakkuja hankijaga enne valimuuringu
läbiviimist.
4.4. Keskse uuringu läbiviimine veebiküsitlusena eesti keeles.
4.5. Uuringu läbiviija viib läbi erasektori võrdlusandmete saamiseks väiksema valimi hulgas sama uuringu
erasektoris. Erasektori valimi peavad moodustama avaliku teenistusega sarnast tööd tegevad
töötajad. Tööde võrdlemisel lähtutakse teenistuskohtade klassifikaatorist, sh peaks valimis
kajastuma sarnased ametikohad valdkondade põhiselt, näiteks finantsjuhtimise, IKT,
andmeanalüüsi, projektijuhtimise, õigusnõustamise jms valdkondades. Erasektori valimi sobivus
täpsustatakse üle koostöös hankijaga.
4.6. Kogutud andmestiku faili korrastamine ja esitamine hankijale Exceli formaadis.
4.7 Exceli risttabelite koostamine ametiasutuste ja sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes ning
statistiliselt oluliste tulemuste välja toomine.
4.8. Tulemuste analüüs ja visualiseeritud esitlemine, eestikeelse lõppraporti koostamine. Nõuded
raportile:
Raportis peab olema metoodika peatükk, mis sisaldab valimikirjeldust, kasutatud
uurimismetoodikaid ja läbi viidud protsessi ning toob välja uuringu piirangud.
Tulemused tuleb esitada pühendumuse ja rahulolu kujundavate tegurite, analüüsitava
asutusetüübi, valitsemisalade ning erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste
(juhtimistasandi, vanuse, staaži jms) lõikes.
Lõppraportis peavad pühendumuse näitajad olema toodud võrdluses Eesti erasektori
vastavate näitajatega ja riigi ning KOVide omavaheliste näitajatega.
Tuua välja võrdlus 2021. a läbi viidud uuringu tulemustega võrreldavate kriteeriumide osas
(2021. a andmestik edastatakse Tellija poolt).
Läbivalt tuleks eristada tulemused, mis erinevad statistiliselt olulisel määral.
Raport on illustreeritud graafikute ja joonistega peamiste uuringutulemuste kohta.
Põhijäreldused on selgelt välja toodud ning viidatud.
Välja on toodud praktilised soovitused asutustele juhtidele ja personalispetsialistidele ning
riigile tervikuna pühendumuse juhtimiseks lähtudes saadud tulemustest ning üldistest tööturu
trendidest ja teadmistest.
Lõppraporti põhjal on koostatud lühike kokkuvõte koos illustratiivsete materjalidega uuringu
tulemuste selgitamiseks ja kommunikeerimiseks erinevatele huvigruppidele (nt poliitikud);
asutuste juhtidele ning laiemalt meedias ajakirjanikele jne;
Välja on toodud soovitused olemasoleva pühendumuse hindamise metoodika
parendamiseks ning kui täiendatakse ankeete, siis ka uued ankeedi versioonid. Hanke
raames välja töötatud pühendumuse ja rahulolu uuringu metoodika uuendatud versiooni
autori varalised õigused tuleb üle anda hankijale, et järgmistel aastatel oleks võimalik sama
metoodikaga kordusuuringuid läbi viia. Seejuures korraldatakse kordusuuringute
läbiviimiseks uus hange, mis on avatud kõigile pakkujatele. Üleantava metoodika kirjeldus
peab olema piisavalt põhjalik, et see võimaldaks piisava kompetentsi korral ettevõtjal või
avaliku sektori asutusel tulevikus iseseisvalt uuringut sama metoodika alusel läbi viia.
4.9. Uuringutulemuste ja koostatud materjalide esitlemine – eeldatavalt avaliku sektori
personalijuhtidele. Täpsem aeg ja koht lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
3
5. TEGEVUSED JA AJAKAVA
Pakkuja esitab nägemuse tööde läbiviimise ajakavast oma pakkumuses. Töö teostamiseks vajalikud
tegevused peavad olema lõpetatud 30. juuni 2024.
6. VALIMI ÜLDKOGUMI KIRJELDUS
Üldkogumi kirjelduses on välja toodud töötajate (ametnikud ja töötajad) arvud riigiasutustes 31.12.2023
seisuga ja KOVides 31.12.2022 seisuga. Üldkogumisse kuuluvad üksnes avaliku teenistuse ehk riigi (57
asutust)- ja KOV (79 asutust) ametiasutused. Valitsussektori asutuste täpsema jaotusega on võimalik
tutvuda siin.
Töötajate
Üldkogum asutuse tüübi lõikes arv
Ministeerium 2689
Ametid ja inspektsioonid 6080
Siseturvalisuse asutused 7876
Muud riigi ametiasutused 5865
Põhiseaduslikud institutsioonid ja
Riigikantselei 620
Kohalikud omavalitsused 5517
Kokku 28647
Töötajate
Üldkogum valitsemisala lõikes arv
Siseministeerium 6918
Justiitsministeerium 2665
Rahandusministeerium 2279
Majandus- ja Kommun. Min. 722
Sotsiaalministeerium 1281
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium 1333
Kliimaministeerium 1465
Haridus- ja Teadusmin. 824
Välisministeerium 662
Kaitseministeerium 4207
Kultuuriministeerium 154
Põhiseaduslikud institutsioonid 620
Kohalikud omavalitsused 5517
Kokku 28647
4
Töövõtulepingu Lisa 3
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikehanke
tulemusena sõlmitud töövõtulepingust nr..(edaspidi: leping), mis sõlmitakse Rahandusministeeriumi
(edaspidi: vastutav töötleja) ja AS EMOR (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus
nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).
1. Lisa eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete
töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete
töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi:
isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud
juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav
töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja
tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu
asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.
2. Mõisted
2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas:
2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“)
kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise
identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle
füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või
sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või
automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine,
struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine,
edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või
ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate,
salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;
2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega
andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta
käivate isikuandmete töötlemisega.
3. Isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele
asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud
juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega
seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel
eesmärkidel:
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise
vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal
on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.
3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks
tegemise eest.
3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul
vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja
teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas
nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.
3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine
volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava
nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes
1
juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine
ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.
3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda
tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud
lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga
vähemalt samaväärsed.
3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel
kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle,
et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil
nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale
antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid
konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti
tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad
jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad
konfidentsiaalsusnõuet.
3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas
tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele,
sealhulgas:
3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
andmetöötlusseadmetele;
3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).
3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike
meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti
taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale
töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi,
võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast
tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:
3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda
vastutav töötleja on selleks volitanud;
3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente,
mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;
3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet
konfidentsiaalsena.
3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna
suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema
nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates
küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.
4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega
Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või
rahvusvahelisele organisatsioonile.
4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja
Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele
organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt
kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud
isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja
suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja
sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline
teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine
2
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud
rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu
viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab
teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset
leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist
edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase
informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi
(edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole
võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete
andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada
vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.
5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita
tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik
võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.
5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Vastutus
6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:
6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale,
andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on
tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid,
rikkudes.
6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel
on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega
seoses kantud kulud.
6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid,
muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid
isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline
lepingurikkumine on eelkõige, kui:
6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu
menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete
töötlemise põhimõtteid;
6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või
teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast
lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.
7. Muud sätted
7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide
isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja
antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või
kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või
hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.
7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku
kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud
toimingud.
7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada
volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja
dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja
muudatustes kokku kirjalikult.
7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse
lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse
lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
3
Lisa
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM
1. Kontaktandmed
Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:
_________________________________________________________________________________
2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)
Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________
Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed
Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või
õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav
koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema
juures):___________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed
Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad
isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta
täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
4
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on
andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud
Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole
teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
5
Muu (palun selgita):_________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele
Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu
valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud
teistel eesmärkidel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
8. Rikkumisega seotud järeltegevused
Isikute teavitamine
Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________
Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
6
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega
ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude
leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
9. Rikkumise piiriülene mõju
Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________
Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):
_________________________________________________________________________________
7
Lisa 1
väikehanke
Pakkumuse vorm 1.9-1/50-1“
Pakkuja üldandmed
Pakkuja ärinimi AS Emor
Pakkuja registrikood 10076576
Pakkuja juriidiline aadress Maakri 21, 10145 Tallinn
Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Karin Niinas
Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi Mari-Liis Eensalu (mari-
ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)
[email protected], 51 00524)
Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes
Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)
Tagasiside kogumine 1 9 200 € 1 9 200 €
personalijuhtidelt
Avaliku teenistuse 1 3 500 € 1 3 500 €
andmekogumine
Erasektori võrdlusuuringu 1 4 400 € 1 4 400 €
andmekogumine
Lõpparuande koostamine ja 1 6 900 € 1 6 900 €
2 tulemuste esitlust
Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 24 000 €
Käibemaks: 5 280 €
Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 29 280 €
1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale
tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.
2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.
3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.
4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja
põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab
pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.
© Kantar 2024
Avaliku teenistuse töötajate
pühendumuse ja rahulolu uuringu
põhiankeedi järelhindamine ja
uuendamine
ning keskse kordusuuringu läbiviimine
Pakkumus
Hankija: Rahandusministeerium
Pakkuja: AS Emor
© Kantar 2020
Sisukord
Pakkuja andmed ja lühitutvustus ................................................................................................. 1
1. Töö eesmärgid ja üldine tegevusplaan ................................................................................. 2
2. Metoodika järelhindamine ja uuendamine ............................................................................ 3
3 Avalikus teenistuses keskse võrdlusuuringu läbiviimine ................................................. 5
4 Võrdlusuuringu läbiviimine erasektoris ............................................................................... 8
5 Töö tulemused ja väljundid, lõppraport ................................................................................ 9
6 Tegevuste ajakava ja koostöö hankijaga .............................................................................. 12
7 Meeskonna koosseis ja tööjaotus ......................................................................................... 13
© Kantar 2020
Pakkuja andmed ja lühitutvustus
Pakkuja nimi AS Emor
Registrikood 10076576
Aadress Maakri 21, 10145 Tallinn
Telefon 626 8500
E-posti aadress
[email protected]
Kodulehe aadress www.kantaremor.ee
Kontaktisik Mari-Liis Eensalu
Telefon: 626 8534
Kontaktisiku andmed
E-post:
[email protected]
AS Emor on 1990. aastal loodud turundus- ja sotsiaaluuringute, konsultatsioonide ja analüüsiteenuste pakkuja.
Emor kuulub ülemaailmsesse teabekontserni Kantar. Emori tegevus on kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja
sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega.
Ettevõte pakub laia valikut erinevaid analüüse ja konsultatsioone. Emoril on enam kui 30 aasta pikkune
kogemus nii era- kui ka avalikule ning mittetulundussektorile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
uuringute ja analüüside tegemisel. Organisatsiooniuuringuid on Emor teinud alates 2000. aastast.
Meie tugevuseks on mitmekülgne kogemus nii avaliku teenistuse asutuste, ettevõtete kui ka äriühingute
töötajate uuringute tegemisel. Viimastel aastatel oleme igal aastal viinud läbi töötajate uuringuid ca 20
organisatsioonis ja meie vahendusel on oma tööandjatele tagasisidet andnud keskmiselt 18 000 töötajat
aastas (vt eelmisel aastal läbi viidud uuringute loetelu ptk.8).
Lisaks konkreetsetele organisatsioonidele tehtud uuringutele teeme omal algatusel iga kahe aasta tagant üle-
eestilist esinduslikku töötajate pühendumuse võrdlusuuringut (alates 2006. aastast, värskeim uuring toimus
2022. aasta kevadel). Seejuures oleme omal algatusel ja kuludega uuendanud avaliku sektori
pühendumuse võrdlusandmeid. Tänu oma mitmekülgsele kogemuste pagasile oskame konkreetsete
organisatsioonide tulemusi hinnata laiemas pildis.
Emor on 2021. aastal valideeritud ja kasutusele võetud avaliku teenistuse töötajate pühendumuse
mõõtmise mudeli välja töötaja. Mudeli autoritena on meil parim arusaamine sellest, kuidas oli mõeldud
mudelit rakendada. Omame mudeli rakendamise kogemust 12 erinevast avaliku teenistuse organisatsioonis,
sh ühena Tallinna linnaorganisatsioonis ja nende hallatavates asutustes (ligi 20 hallatavat asutust).
© Kantar 2024 1
Töö eesmärgid ja üldine tegevusplaan
Hanke eesmärgiks on 2021. aastal välja töötatud avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu mõõtmise
metoodika järelhindamine, keskse võrdlusandmestiku uuendamine ja sisendi andmine töötajate
pühendumuse kasvatamiseks avalikus teenistuses.
Nende eesmärkide saavutamiseks:
analüüsime Rahandusministeeriumi poolt juba kogutud infot metoodika senise rakendamise
kohta, küsime personalijuhtidelt täiendavalt tagasisidet metoodika mitte kasutamise põhjuste
kohta ning kaardistame nende ettepanekud metoodika täiendamiseks;
anname Tellijale kokkuvõtliku ülevaate kogutud tagasisidest ja teeme omapoolsed
ettepanekud asutusepõhise baasankeedi täiendamiseks ning muudeks tegevusteks, mis
aitaksid kaasa keskse metoodika laiemale rakendamisele;
viime läbi valimuuringud avaliku teenistuse töötajate ja erasektori palgatöötajate seas;
koostame tulemuste põhjal analüütilise lõppraporti, kus tuuakse välja viimase kolme aasta jooksul
töötajate ootustes ja rahulolus toimunud olulisemad muutused ning peamised tugevused ja
arengukohad avaliku teenistuse töötajate pühendumuse hoidmisel ja tõstmisel;
toome lõppraportis välja peamised teemad ja sihtrühmad, millele peaks avalikus teenistuses
töötajate pühendumuse kasvatamisel rohkem tähelepanu pöörama ja sõnastame omapoolsed
soovitused tegevuste planeerimiseks.
märts-aprill 2024 aprilli lõpp 2024 mai 2024 juuni 2024
2
Metoodika järelhindamine ja uuendamine
Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse metoodika on meie poolt välja töötatud selliselt, et seda on
võimalik osaliselt muuta ja täiendada ilma võrreldavust kaotamata. See kehtib nii metoodika
rakendamisel konkreetsetes asutustes kui asutuste üleselt pikemaajalises perspektiivis. Kui
pühendumuse indeksi arvutamisel kasutatavad 4 küsimust jäävad endiseks, siis saab ka pühendumuse
taset seirata, isegi kui rahuloluhinnangute osas teha muudatusi.
Meie arusaama kohaselt ei saa eesmärgiks seada ankeeti, mida ei oleks vaja asutusesiseselt
täiendada. Erinevates organisatsioonides on töö sisu, töökorraldus ja juhtimispraktikad selleks liiga
erinevad. Eesmärgiks oli ja on kaardistada põhiankeedis see ühisosa, mis töötajate pühendumuse
ja rahulolu mõõtmisel on universaalne (enamikus asutustes asjakohane). Metoodika hindamisel
kaardistame, kui hästi on see õnnestunud ning mida on vaja muuta.
Tagasisidet on seejuures oluline küsida kahelt sihtrühmalt – asutustest, kus metoodikat on rakendatud
ja asutustest, kus seda tehtud ei ole.
Metoodika hindamisel otsime metoodika kasutajate käest vastuseid küsimustele:
Milline on kasutajate hinnang metoodikale?
Kas ja kuidas on metoodika kasutajad oma senises praktikas ankeedi põhiküsimusi
muutnud?
Milliseid lisateemasid on metoodika kasutajad oma asutusesisestes uuringutes
kaardistanud?
Milliseid kitsaskohti on esile tulnud tulemuste analüüsil, tõlgendamisel ja tegevuste
planeerimisel?
Nende asutuste puhul, kus metoodikat ei ole rakendatud, tahame teada:
Miks nad metoodikat kasutanud ei ole ja kui hästi nad sellega kursis on?
Kas nad kasutavad töötajate rahulolu ja pühendumuse kaardistamiseks mõnda muud
meetodit?
Kui kasutatakse mõnda muud meetodit, siis kas selle eelistamise põhjuseks on ajalooline
järjepidevus või mõni eelistatud meetodi sisuline eripära?
Mida peetakse keskselt välja töötatud metoodika tugevusteks ja nõrkusteks?
Tagasisidet küsiksime asutuste personalijuhtidelt, sest tahame muuhulgas saada üsna
üksikasjalikku tagasisidet ankeedi kohta. Personalijuhid oskavad edasi anda ka info lõppkasutajate
(juhtide) tagasisidet ning tulemuste kasutamisel tõstatunud küsimusi.
Hankeülesandes viidati, et Rahandusministeerium on 2023. aasta alguses küsinud infot metoodika
rakendamise kohta. Selle info alusel täpsustame ülaltoodud küsimusi. Kui mingi osa infost on olemas,
siis ei ole seda vaja üle küsida. Täpsemast infost võib tuleneda vajadus ka tagasiside kogumise
mahtude ja meetodite kohandamiseks.
Meie esialgse nägemuse kohaselt kogutakse infot mõlemas sihtrühmas – metoodika kasutajate ja mitte
kasutajate seas – kahe-etapiliselt:
3
Lühikese kvantitatiivse veebipõhise küsimustiku kaudu, kus muuhulgas küsitakse
kasutajatelt asutusesiseses uuringus kasutatud ankeeti (kui nad on seda nõus jagama) ja
nõusolekut lisaintervjuuks. Vastama kutsutakse kõigi sihtrühma kuuluvate asutuste
personalijuhid, eeldame, et kontaktid selleks edastab Tellija.
Täiendavate personaalintervjuudega, mille käigus täpsustatakse antud hinnangute põhjuseid
ja vaadatakse kasutusel olev ankeet ning selles tehtud muudatused ühiselt üle. Pakkumine
arvestab sellega, et kokku tehakse kuni 15 umbes 30 minutilist intervjuud. Esialgse plaani
kohaselt võiks intervjueerida 10 metoodika kasutajat ja 5 mittekasutajat, kaasates erineva
suurusega ja eri asutusetüüpe esindavaid asutusi, kes teevad uuringut erinevate
koostööpartneritega.
Soovitame ülalkirjeldatud lähenemist ühis(t)e vestlusringi(de) asemel selleks, et tagasiside oleks
võimalikult konkreetne ja peegeldaks tegelikke praktikaid. Metoodikat soovitaksime muuta juhul ja
nendes osades, kus erinevate asutuste personalijuhid toovad üksteisest sõltumatult välja täienduste
ja muudatuste vajadust (kui erinevates asutustes on süsteemselt muudetud/välja jäetud samu küsimusi
või lisatud sarnaseid küsimusi). Järjepidevuse säilitamine on oluline eesmärk ja seetõttu ei tuleks
muudatusi teha liiga kergekäeliselt.
Intervjuud viivad läbi pikaajalise töökogemusega ja avaliku teenistuse töötajate pühendumuse mõõtmise
mudelit põhjalikult tundvad uuringueksperdid, kes oskavad teemat asjatundlikult kaardistada.
Üks teema, kus metoodika täiendamist võiks kaaluda, on juhtimiskvaliteedi mõõtmine. 2021. aastal
jäi see mudelis lahtiseks, sest personalijuhtide tagasiside kohaselt olid kasutusel erinevad
kompetentsimudelid.
2022. aastal uuendati keskselt keskastmejuhtide kompetentsimudelit – tuleks läbi rääkida, kas
personalijuhid sooviksid selle hindamist töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringus või eriuuringuna
(milleks on välja töötatud eraldi üsna mahukas ankeet). Teiseks, tooksime välja, et viimasel ajal on
Emori praktikas paljudes organisatsioonides fookusteemaks töötajate vaimse tervise hoidmine ja
tööstressiga toimetulek. Võime küsida personalijuhtide arvamust, kas neid teemasid kaardistavad
küsimused tuleks lisada põhiankeeti.
Metoodika hindamise väljundiks on ettepanekud ankeedimuudatusteks ja muudeks tegevusteks,
mis aitaksid kaasa keskse metoodika laiemale rakendamisele. Kui metoodika rakendamise barjääriks
on näiteks see, et kardetakse võrreldavuse kaotamist metoodikate vahetamisel, siis lahenduseks võib
olla metoodika vahetamisele keskenduv koolitus või nõustamine. Kui käsiraamat ei ole olnud
mittekasutajatele piisavalt hästi arusaadav, siis on võimalik seda täpsustada. Kui juhtidel puudub teema
vastu huvi, siis tuleks neid tulemuste tutvustamisele laiemalt kaasata jne. Metoodika laiema
rakendamise võti võib peituda väljaspool ankeeti.
Metoodika laiemal rakendamisel oleks asutustele valimuuringust oluliselt paremaks võrdluste allikaks
konkreetsetes asutustes läbi viidud uuringute tulemustest koostatud võrdlusbaas.
Hankeülesandes viidati asutuste valmisolekule vastavat infot jagada, mis loob võrdlusbaasi
koostamiseks head eeldused. Asutusesiseste uuringute tulemuste koondamisel oleks mitu olulist eelist:
(1) vastamismäärad on asutusesisestes uuringutes oluliselt kõrgemad ja tulemused seetõttu
esinduslikumad, (2) hinnangute andmise kontekst oleks sarnasem (asutusesisestes uuringutes võivad
hinnangud olla süsteemselt kõrgemad) ja
(3) säästetaks vastajate aega, vältides sarnaste ankeetide korduvat täitmist.
Metoodika järelhindamisel teostatava uurimispraktikate analüüsi ja ankeetide võrdluse käigus
anname omapoolse hinnangu võrdlusbaasi koostamise vajadusele (kontrollime, kas ülalviidatud
hinnangute nihe esineb), teostatavusele (millistes asutusegruppides on uuringuid võrdluste
4
koostamiseks piisavalt) ja soovitused selle tegemiseks. Selleks soovitame lisaks metoodikas tehtud
muudatustele kaardistada tagasiside kogumise käigus ka asutusesisestes uuringutes mõõdetud
pühendumuse indeksid.
5
Avalikus teenistuses keskse
võrdlusuuringu läbiviimine
3.1 Uuringu eesmärgid ja sisu
Avaliku teenistuse keskse võrdlusuuringu eesmärgiks on:
Anda tagasisidet riigi personalipoliitika edukuse kohta ja sisendinfot edasiste tegevuste
kavandamiseks töötajate pühendumuse kasvatamisel, vastates küsimustele:
o Kas töötajate üldist pühendumuse taset on õnnestunud hoida ja tõsta?
o Kas edasiminekut on õnnestunud saavutada 2021. aasta uuringust välja tulnud
peamistes kitsaskohtades – muudatuste juhtimises ja juhtimisotsuste
kommunikatsioonis, parimate tunnustamises ja töötajate arengu toetamises?
o Hinnata erinevate tegurite mõju avaliku teenistuse töötajate pühendumusele;
o Tuua välja avaliku teenistuse peamised tugevused ja nõrkused töötajate
pühendumuse kujundamisel;
Koguda võrdlusandmete baas, mida saaks kasutada asutusesisestele tulemustele laiema
konteksti ja hinnangu andmiseks.
Uuringu ankeet lepitakse Tellijaga kokku uuringu käivitamisel. Muudatused lähtuvad ühelt poolt
võimalikest muudatustest ja täiendustest asutusesiseses pühendumuse ja rahulolu mõõtmise
põhiankeedis ja teisalt riigi personalipoliitika tegevustest, mille kohta soovitakse täpsemat tagasisidet
saada.
3.2 Uuringu valim
Uuringu üldkogumi moodustavad kõik avaliku teenistuse 29 000 töötajat. Meie hinnangul on optimaalne
valimi maht üldistuste tegemiseks 2000 vastajat. See tagab koondtulemuste piisava täpsuse, tulemus
võib erineda tegelikust kuni ±2,1%. Valimi suurendamine ei vähenda oluliselt määral veaprotsenti, küll
aga tekitaks rohkem dubleerimist asutuse siseste uuringutega (kaks korda suurema valimi korral oleks
hinnangute täpsus ±1,4%).
Valimi moodustamisel jälgime kuue analüüsitava asutusetüübi (ametid ja inspektsioonid, kohalikud
omavalitsused, ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse
asutused) struktuuri selliselt, et tulemuste analüüsimisel oleks igat tüüpi organisatsioonidest piisav arv
vastajaid hinnangute üldistamiseks asutusetüübile, ministeeriumi valitsemisalale ning ka
avalikule teenistusele tervikuna. Valimi jaotuses muude tunnuste lõikes (nt staaž,
juhtimistasand/ametikoht, vanusegrupp) lepime hankijaga kokku enne valimuuringu läbiviimist.
Valimijaotus 2000 vastajaga valimi puhul võiks olla järgnev:
Valimi jaotus valitsemisalade lõikes Osakaal Planeeritud
üldkogumist valim
Haridus- ja Teadusministeerium 3% 80
Justiitsministeerium 9% 166
6
Kaitseministeerium 15% 262
Kliimaministeerium 5% 91
Kultuuriministeerium 1% 80
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 5% 83
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3% 80
Rahandusministeerium 8% 142
Siseministeerium 24% 431
Sotsiaalministeerium 4% 80
Välisministeerium 2% 80
Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 2% 80
Kohalik omavalitsus 19% 344
KOKKU 100% 2000
Valimi jaotus asutusetüüpide lõikes Osakaal Planeeritud
üldkogumist valim
Kohalik omavalitsus 19% 344
Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 2% 80
Ametid ja inspektsioonid 21% 447
Ministeeriumid 9% 268
Siseturvalisuse asutused 27% 495
Muud riigi ametiasutused 20% 366
KOKKU 100% 2000
Väljapakutud valimijaotus lähtub eesmärgist tuua välja tulemused ka väiksemate valitsemisalade kohta,
seades eesmärgiks vähemalt 80 vastajat valitsemisalas / asutuste grupis. Selleks on väiksema
töötajate arvuga valitsemisalade (tabelis kollasega märgitud valimieesmärgid) osakaale teadlikult
suurendatud (nende tegelik osakaal üldkogumis on 14%, planeeritud valimis 24%). 80 vastaja puhul
on juhuvalikust tulenev hinnangute võimalik viga nendes valitsemisalades kuni ±11%. Koondhinnangute
arvutamisel kaalutakse valimi struktuur üldkogumile vastavaks. Sarnaste põhimõtete alusel
moodustati ka 2021. aasta uuringu valim, mis tagab tulemuste võrreldavuse.
Uuringu käivitamisel vaadatakse valimi plaan üle lähtuvalt osalevatest asutustest. 2021. aastal ei
osalenud uuringus Kaitsevägi ja salastatud ametikohtadega asutused (KAPO, Välisluureamet,
Rahapesu Andmebüroo), samuti Välisministeeriumi välisriikides asuvad töötajad. Ülaltoodud plaanis
on nad kaasatud.
2000 vastuse kogumiseks tuleb välja saata hinnanguliselt 8000 vastamiskutset, mis eeldab 25%
vastamismäära. 2021. aastal saavutasime mõnevõrra kõrgema vastamismäära – 29% (7304 kutsutust
täitis ankeedi 2324), aga väljavõtu võiks planeerida väikese varuga. 25% oli vastamismäär viimases
samas sihtrühmas läbi viidud keskses uuringus („Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2023“).
Avaliku teenistuse valimuuringu läbi viimiseks vajalikud kontaktid (e-maili aadressid) edastab
Tellijale Hankija.
Soovitud vastamismäärade saavutamisel on peamiseks riskiks see, kui samal ajaperioodil viiakse läbi
organisatsioonisisest või mõnda teist sarnase sisuga uuringut. Selle riski maandamiseks tuleks
asutuste juhte ja personalijuhte kavandatavast uuringust võimalikult vara teavitada. Eraldi tuleb
tähelepanu pöörata Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, kus valimi eesmärk eeldab, et vastab
vastavalt 52% kõikidest töötajatest. Suurema varuga tuleks planeerida ka juhtide valimit, teades, et
7
märtsikuus vastavad nad sarnase sisuga juhtimiskvaliteedi uuringule, mille tellijaks on Riigikantselei
Tippjuhtide Kompetentsikeskus.
3.3 Küsitlustöö läbiviimine
Uuring viiakse läbi veebiküsitlusena eesti keeles.
Metoodika hindamise järel kaasajastatud ja Hankija poolt kinnitatud ankeet programmeeritakse Kantar
Emorile kuuluvas küsitlussüsteemis FeedbackForest. Küsitlussüsteem on loodud spetsiaalselt
veebipõhiste küsitluste läbiviimiseks ning tagab kvaliteetse ja vastajasõbraliku andmekogumise.
FeedbackForest on seadmesõbralik ja võimaldab mugavalt vastata nii arvutist kui nutiseadmelt.
Küsitlussüsteem võimaldab ankeedi programmeerida nii, et küsimustikku on sisse programmeeritud
filtrid, suunamised ja vastuste loogilisuse kontroll, mis tagab küsitluse vigadeta toimumise. Need
protseduurid aitavad ära hoida vastajate poolseid eksimusi ning välja filtreerida just need küsimused,
mida on konkreetsele vastajale vaja esitada. Programm välistab ka korduva küsimustiku täitmise
ühe ja sama vastaja poolt.
Vastajatel on võimalus küsimustiku täitmine vahepeal katkestada ja hiljem poolelijäänud kohast
jätkata (sama lingi kaudu sisenedes).
Küsitlusprogrammi koostamise järel programmi testitakse. Testimisel kontrollime üle küsimuste
järjestuse, filtrid ja suunamiste rakendumise erinevate vastusevariantide valimise korral jmt. Vajadusel
viime sisse parandused. Soovi korral on ka Tellija esindajal võimalik enne küsitluse käivitamist ankeeti
testida.
Vastamine toimub Emori küsitlusserveris ning ankeedi täitmisel on tagatud SSL/TLS turvaühendus,
mis kindlustab vastuste konfidentsiaalsuse. Emori veebiküsitlussüsteemid on töökindlad, 2023.
aastal täideti meie süsteemides ca 220 000 ankeeti.
Selleks, et kutsuda valimisse kaasatud töötajad küsitluses osalema, saadetakse neile vastamiskutse
koos personaalse vastamislingiga Emori veebiküsitluste serveris asuvale küsimustikule.
Andmekogumise käigus jälgib Emori küsitlusjuht jooksvalt vastuste arvu asutusetüüpide ja
valitsemisalade lõikes. Mittevastanutele saadetakse meili teel kuni 2 meeldetuletust. Vastamine jääb
sellegipoolest vabatahtlikuks.
Asutuste puhul (nt Kaitseministeeriumi valitsemisalas), kus ei ole võimalik töötajate kontakte välja
anda, kasutame teist tüüpi lahendust – universaalseid vastamislinke, mida on võimalik asutuste
personalijuhtidel sisemistesse veebikeskkondadesse üles panna ja/või e-mailiga edasi saata.
Universaalse vastamislingi kaudu saab korduvalt vastata, aga iga vastaja peab ankeedi ühekorraga
lõpuni täitma. Mittevastanutele ei ole võimalik eraldi meenutusi saata ja ankeetidega ei saa siduda muud
taustainfot kui vastajate endi poolt antud vastused.
3.4 Vastuste konfidentsiaalsus ja andmekaitsereeglite täitmine
Uuringu läbi viimiseks edastab Tellija Emorile avaliku teenistuse töötajate kontaktibaasi, mis sisaldab
töötajate meiliaadressi, asutust, ametit, staaži ja muid tulemuste analüüsiks vajalikke taustatunnuseid.
Emor on uuringu läbiviimisel andmete volitatud töötleja. Vastutavaks töötlejaks on Tellija.
Töötajate kontaktibaas edastatakse turvalisel viisil, näiteks krüpteerituna DigiDoc Crypto vm.
analoogse tarkvaraga. Saadud kontakte hoiame oma serveris piiratud ligipääsuga kataloogis.
Ligipääs määratakse igale projektile eraldi ning ligipääs antakse üksnes neile töötajatele, kellele on see
vajalik konkreetse uuringuprojektiga seotud ülesannete täitmiseks.
8
Vastamine toimub Emori küsitlusserveris ning ankeedi täitmisel on tagatud SSL/TLS turvaühendus,
mis kindlustab vastuste konfidentsiaalsuse. Küsitlusperioodi lõppedes laetakse küsitlussüsteemist alla
fail vastajate vastustega. Pärast küsitlusperioodi lõppu uuringuandmed pseudonümiseeritakse,
andmetöötluses ei ole vastaja poolt antud vastused isikuga seostatavad. Uuringu lõpetamise järgselt,
10 tööpäeva jooksul uuringu lõpetamisest arvates, uuringu läbiviimisel kasutatud isikuandmed
kustutatakse.
9
Võrdlusuuringu läbiviimine erasektoris
Erasektori võrdlusuuringu eesmärk on asetada avaliku teenistuse uuringu tulemused laiemasse
konteksti,
et tuua välja avaliku teenistuse asutuste tugevused ja nõrkused töötajate pühendumuse
kujundamisel.
2021. aasta uuringust selgus, et toona oli pühendumuse tase avalikus teenistuses erasektori
keskmisest mõnevõrra kõrgem. Tulemustest joonistusid avaliku teenistuse eelistena välja kõrgemad
hinnangud töö sisule ja arenguvõimalustele, erasektoris oli seos tasu ja tööpanuse vahel selgem.
Tookordset võrdlust mõjutas see, et võrdlusuuring hõlmas kogu erasektorit, sh oskus- ja lihttöölisi, kes
moodustavad erasektori töötajatest 40%. Hankeülesanne viitab soovile kaardistada sel korral avalikus
teenistuses tehtavate töödega sarnast tööd tegevate vastajate hinnangud. Seega võiks
sihtrühmaks olla erasektoris töötavad valgekraed (juhid, spetsialistid ja teenindajad), keda on
Statistikaameti andmetel kokku 318 000 (2023 Tööjõu uuring).
Lisaks soovitame kaaluda, kas valimisse kaasata ka teiste avaliku sektori organisatsioonide
töötajad – sh riigi omanduses olevate ettevõtete, ülikoolide jms organisatsioonide töötajad. Selliseid
palgatöötajaid on väljaspool avalikku teenistust 140 000. Meie arvates ei ole põhjust neid kõrvale jätta,
kui eesmärk on võrrelda avaliku teenistuse tulemusi laiemalt teiste organisatsioonidega. Täpne
võrdlusuuringu sihtrühm ja valimi jaotus lepitakse kokku uuringu käivitamisel. Käesolev pakkumine
arvestab, et vastama sobivad vähemalt 45% palgatöötajatest (s.o. erasektori valgekraede osakaal).
Kokku seame eesmärgiks 750 vastaja tagasiside kogumise, mis tähendab koondhinnangute ±4%
täpsust. Valimisse võiks kuuluda ca 520 erasektori töötajat ja ca 230 muude avaliku sektori asutuste
töötajat. Eraldi on sel juhul võimalik võrrelda ka juhtide, spetsialistide ning ametnike ja teenindajate
hinnanguid. Valimi jaotus ametigruppide lõikes kujuneks ligikaudu järgmiseks:
Valimi jaotus ametigruppide lõikes Osakaal Planeeritud
(lähtuvalt palgatöötajate üldisest jaotusest) üldkogumist valim
Juhid 12% 91
Spetsialistid 59% 439
Ametnikud ja teenindustöötajad 29% 229
KOKKU 100% 750
Vastajad leiame Kantar Emori eelvärvatute andmebaasist, kus on 30 000 vastajakontakti. Kontaktid
oleme kogunud juhuvalikuga telefoniküsitlustega. Baas on valideeritud ja sobiv esinduslike uuringute
valikväljavõttudeks. Kasutame baasi regulaarsetelt palgatöötajate uuringuteks, sh iga-aastase
tööandjate maine uuringu läbiviimiseks.
Eelvärvatute baasi liikmete kohta on olemas põhiline taustainfo: sugu, vanus, rahvus, ametikoht,
haridustase jmt. Iga eelvärvatute andmebaasi kuuluv inimene on andnud selge nõusoleku osaleda
Emori uuringutes. Kõik küsitlused on osalejale vabatahtlikud ja vastaja uuringus osalemine ei ole
survestatud ega motiveeritud vaid läbi rahalise tasu või boonuspunktidele üles ehitatud
motivatsioonisüsteemi. Vastajate vabal valikul ja vabal tahtel põhinev uuringus osalemine on oluline
kvaliteedi tagamise põhimõte.
Andmete kogumisel jälgime valimi esinduslikkust lisaks ametipositsioonile ka vanuse, soo ja rahvuse
lõikes, sest teame, et erinevate sihtrühmade vastamisvalmidus on erinev.
10
Erasektori võrdlusuuringu küsitluses kasutatakse põhiosas sama ankeeti kui avalikus teenistuses.
Ankeet tõlgitakse ka vene keelde.
11
Töö tulemused ja väljundid, lõppraport
Lõppraport ja -väljundid täidavad kolme suuremat eesmärki:
Annavad sisendi töötajate pühendumust tõstvate tegevuste planeerimiseks kesksel tasandil;
Fikseerivad ankeedis tehtud muudatused ja annavad soovitused muudeks tegevusteks, et
laiendada metoodika kasutamist.
Annavad võrdlusandmed asutusesisestele uuringutele;
Lõppraport vastab küsimustele:
Kas töötajate üldist pühendumuse taset avalikus teenistuses on õnnestunud hoida ja tõsta?
Millised on trendid on olnud võrdluses erasektoriga – kas avaliku teenistuse suhtelisi tugevusi
(töö sisu ja arenguvõimaluste osas) on õnnestunud hoida ja nõrkuste osas (tasupaketiga seonduv)
mahajäämust vähendada?
Kas edasiminekut on õnnestunud saavutada 2021. aasta uuringust välja tulnud peamistes
kitsaskohtades – muudatuste juhtimises ja juhtimisotsuste kommunikatsioonis, parimate
tunnustamises ja töötajate arengu toetamises?
Kuidas on erinevate tegurite mõju töötajate pühendumusele muutunud? Mis on täna avaliku
teenistuse ühised tugevused ja nõrkused töötajate pühendumuse kujundamisel?
Milline on pühendumuse tase erinevat tüüpi asutustes ja erinevate ministeeriumite
vastutusvaldkondades? Kas ja kus on põhjendatud erinevate eesmärkide seadmine?
Kuidas erineb rahulolu erinevat tüüpi asutustes ja erinevate ministeeriumite vastutusalades?
Kust otsida parimaid praktikaid ja kes vajab järele aitamist?
Millised sihtrühmad vajavad eritähelepanu? Millised on olulised hinnangute erinevused
juhtimistasemete ja ametigruppide vahel? Kas tuleb esile olulisi erinevusi muude taustatunnuste –
nt staaži või täidetavate ülesannete lõikes?
Lõpparuande põhjal koostatakse lühike kokkuvõte koos illustratiivsete materjalidega uuringu
tulemuste tutvustamiseks erinevatele huvigruppidele – poliitikud, avaliku teenistuse tippjuhid ja meedia.
Lõppraporti metoodika osa:
Sisaldab uuringu valimi ja läbiviimise kirjeldust, mis annab piisavalt infot võrreldava uuringu
läbiviimiseks tulevikus;
Toob välja piirangud uuringu tulemuste tõlgendamisel ja kasutamisel;
Sisaldab ajakohastatud ankeete asutusepõhise ja keskse uuringu läbiviimiseks;
Annab soovitused pühendumuse hindamise metoodika laiemaks rakendamiseks.
Lisaks lõppraportile antakse üle andmetabelid ja toorandmestik:
Exceli formaadis toorandmed avaliku teenistuse tulemuste kohta;
Korrastatud risttabelid tulemuste kohta avalikus teenistuses ja erasektoris, avaliku teenistuse
sees asutusetüüpide, valitsemisalade ja muude taustatunnuste (juhtimistasand, staaž jms)
lõikes, kus on välja toodud statistiliselt keskmisest oluliselt erinevad tulemused.
12
Käesoleva pakkumise raames esitletakse tulemusi selleks eraldi kokku lepitud ajal kahel korral –
Hankija esindajatele ja avaliku teenistuse personalijuhtidele.
Analüüsi loogika ja väljundite näidised
Keskse uuringu lõpparuanne annab ülevaate uuringu tulemustest avalikus teenistuses tervikuna ning
toob välja avaliku teenistuse juhtimise ja töökorralduse tugevused ja nõrkused. Tugevuste ja nõrkuste
väljatoomisel keskendume pühendumuse seisukohalt olulisematele teemadele. Rahulolu tegurite
mõju hindamiseks kasutame korrelatsioonanalüüsi, mis mõõdab pühendumuse taseme seost erinevate
rahuloluteguritega. Tugevuste ja nõrkuste väljatoomisel rakendame suhtelist analüüsi, võrreldes iga
rahuloluhinnangut üldise rahulolu tasemega. Selline lähenemine võimaldab tugevused ja nõrkused välja
tuua sõltumata rahulolu tasemest.
Tulemusi esitame nii, et selgelt paistavad välja kõige olulisemad tugevused ja nõrkused.
Lõpparuandes esitame avaliku teenistuse tulemuste võrdluse erasektoriga, et asetada tulemused
laiemasse konteksti ja hinnangute ajalise trendi. Aruandes esitame nii vastuste jaotused kui
keskmised hinded:
Aruanded sisaldavad tulemuste võrdlust asutuse tüüpide, valitsemisalade, ametipositsioonide,
staažirühmade ja muude taustatunnuste lõikes, et tuua esile kohad, kus vajadus muudatuste järgi
on kõige selgem ja teisalt kohad, kust otsida parimaid praktikaid.
13
Väljund on näiteks selline:
Oluliste erinevuste esile toomisel arvestame valimi esinduslikkuse ja tulemuste statistiliste
usalduspiiridega, aga aruande selguse huvides soovitame neid tulemuste esitamisel igal pool mitte
näidata. Samuti arvestame tulemuste analüüsis võimalikke vastamismäärade erinevusi ja vastanute
struktuurinihkeid erinevates asutuste gruppides (kui kuskil on vastanute seas rohkem juhte, siis on
hinnangud sellest tulenevalt kõrgemad).
Aruande koostamisel keskendume andmete analüüsile, seoste ning tõlgenduste otsimisele ning
vähem tulemuste kirjeldamisele. Meie eesmärgiks on anda oma pikaajalisele kogemusele tuginedes
praktilisi tegutsemissoovitusi.
Lõpparuande koostame Powerpoint aruandena, mis sisaldab tulemuste graafilist esitlust ja tekstilisi
kokkuvõtteid. Powerpoint formaadi kasutamine võimaldab aruandeid ilma suure lisatöö ja -kuluta
esitlusmaterjalidena kasutada.
14
Tegevuste ajakava ja koostöö Hankijaga
Järgnevalt on esitatud ajakava, mis lähtub eesmärgist viia projekt lõpuni 2024. aasta 30. juuniks.
Tegevused on teostatavad pakutavas ajakavas eeldusel, et leping tööde teostamiseks sõlmitakse 8.
märtsiks 2024.
Ajakava on pingeline, sest metoodika järelhindamise tulemused on sisendiks avaliku teenistuse ja
erasektori uuringute andmekogumisel. Samas tuleb personalijuhtide anda aega tagasiside
andmiseks. Tegevuste kiirendamiseks alustame personalijuhtide personaalintervjuudega paralleelselt
nende tagasiside kvantitatiivse kaardistamisega. Hankijalt nõuab ajakava üsna kiire tagasiside
andmist erinevate ankeetide mustanditele (nii personalijuhtide tagasiside kogumisel kui
võrdlusuuringute ette valmistamisel).
Pakutud ajakavas on vastavalt ülesandepüstitusele juuni lõppu planeeritud ka tulemuste esitlused.
Soovitame siiski kaaluda esitluste nihutamist peale puhkuste perioodi, augusti lõppu – septembri
algusesse. On metoodika laiema rakendamise huvides, et tulemuste tutvustamine toimuks ajal kui
võimalikult lai ring personalijuhte saab osaleda.
Tegevus Vastutaja Tähtaeg
Leping sõlmitud Hankija & Pakkuja 8. märts
Personalijuhtide eelteavitus Hankija 15. märts
Metoodika järelhindamine
Avakohtumine:
Hankija & Pakkuja 11.-12. märts
sisendinfo üleandmine ja tegevuskava kokku leppimine
Personalijuhtide kontaktide edastamine Pakkujale Hankija 15. märts
Personalijuhtide tagasiside ankeedi mustand Pakkuja 15. märts
Personalijuhtide tagasiside ankeedi kinnitamine Hankija 19. märts
Personalijuhtide tagasiside ankeedi programmeerimine Pakkuja 20.-22. märts
Personaalintervjuude vestluskava koostamine Pakkuja 20. märts
Personaalintervjuude vestluskava kinnitamine Hankija 25. märts
Personalijuhtide tagasiside kogumine veebiküsitluses Pakkuja 25.märts - 10. aprill
Intervjuud personalijuhtidega Pakkuja 27.märts - 10. aprill
Ankeetide ja personalijuhtide tagasiside analüüs Pakkuja 11. - 16. aprill
Ettepanekud põhiankeedi muutmiseks, ankeedi mustand Pakkuja 17. apr
Avaliku teenistuse ja erasektori uuringud
Kontaktibaasi edastamine Pakkujale Hankija 15. apr
Ankeetide kinnitamine Hankija 23. apr
Kontaktibaasi kontroll ja kodeerimine Pakkuja 16.-26. aprill
Küsitlusprogrammide koostamine Pakkuja 24.-3. mai
Küsitlusprogrammide testimine Pakkuja & Hankija 6.-7. mai
Avaliku teenistuse küsitlus Pakkuja 8.- 24. mai
Erasektori küsitlus Pakkuja 9.- 22. mai
Tulemuste analüüs ja lõppraporti koostamine
Tehniline andmetöötlus, andmefailide koostamine Pakkuja 27.-31. mai
Tabeltöötlus, statistiline andmeanalüüs Pakkuja 3.-5. juuni
Jooniste ja graafikute vormistamine Pakkuja 6.-12. juuni
Tulemuste sisuline analüüs ja järeldused Pakkuja 13.-21. juuni
15
Lõpparuande ja andmefailide üleandmine Pakkuja 21. juuni
Tulemuste esitlused eraldi kokku lepitaval ajal Pakkuja 24.-28. juuni
16
Meeskonna koosseis ja tööjaotus
Uuringuprojekti põhimeeskonna moodustavad projektijuht Mari-Liis Eensalu, analüütik ekspert Mari-
Ann Ploom ja andmeanalüütik Olga Kosolapova.
Mari-Liis Eensalu - projektijuht
Mari-Liis Eensalu on 24-aastase töökogemusega Kantar Emori töötajakogemuse uuringute
juhtekspert, valdkonna uuringute ülesehitaja ja eestvedaja Emoris. Valdkonna juhteksperdina on Mari-
Liisi ülesandeks kasutatavate uurimismeetodite valik ja edasi arendamine, aastate jooksul ja erinevate
klientide tellimusel on rakendatud erinevaid pühendumuse ja rahulolu mõõtmise mudeleid.
Mari-Liis oli avaliku teenistuse pühendumuse mõõtmise mudeli välja töötamisel projektijuhi rollis.
2023. aastal töötas Mari-Liis välja ka avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimiskvaliteedi mõõtmise mudeli,
mis alusel viiakse avaliku teenistuse tippjuhtide seas hetkel uuringut läbi.
Mari-Liis on pikaajaliseks koostööpartneriks ja projektijuhiks mitmete Eesti kõige suuremate
organisatsioonide personaliuuringute läbiviimisel (alates Hansapangast kuni Omniva, Eesti Energia ja
Tallinkini). Mari-Liisil on mitmekülgsed kogemused nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete
uuringuprojektide juhtimisel ja ka uuringutejärgsetes jätkutegevustes (personalispetsialistide
metoodika-alased koolitused ja uuringujärgsete töötubade läbi viimine juhtidega).
Erinevate organisatsioonide kogemuste pinnalt on Mari-Liis välja selekteerinud personaliuuringute
ühisosa ja parimad praktikad, mille osas viiakse iga kahe aasta tagant läbi Emori üle-eestilist
esinduslikku pühendumuse võrdlusuuringut. Organisatsioonide sisemise vaate kõrval on Mari-Liis
tegelenud ka tööandjate maine teemaga, ta on olnud Emori tööandjate maine uuringu käivitaja ja
metoodika välja töötaja.
Vastutusala: Mari-Liis on uuringurühma juht, kes koordineerib uuringurühma tööd, vastutab kogu töö
õigeaegse valmimise ja Tellija ootustele vastava kvaliteetse tulemi saavutamise ning Tellijaga
teabevahetuse eest. Ta on seotud kõikide uuringuetappidega alates avakohtumisest kuni tulemuste
tutvustamiseni pärast uuringu lõppu. Seejuures panustab Mari-Liis ka sisuliselt: ta osaleb uuringu
ettevalmistamises, personalijuhtide tagasiside kogumises (intervjuude läbiviimises) ja analüüsis ning
lõpparuande koostamisel.
Mari-Ann Ploom – analüütik-ekspert
Mari-Ann Ploom on Kantar Emoris uuringuspetsialisti ja -eksperdina töötanud 17 aastat.
Mari-Ann osales analüütikuna ka avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu mõõtmise
metoodika välja töötamisel.
Mari-Annil on kogemusi nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete uuringuprojektide läbiviimisel. Ta on
juhtinud ka mitmeid avaliku teenistuse asutuste poolt tellitud töötajate rahulolu ja pühendumuse
uuringuid, sh mahukat 2022. aastal läbi viidud Tallinna linnaasutuste uuringut, mis hõlmas 12
linnaametit, linnavalitsust ja 8 linnaosavalitsust (kordusuuring on hetkel käivitumas). Üksikutest
organisatsioonidest on Mari-Ann olnud uuringupartneriks Justiits-, Sise-, Rahandus- ning Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Haridus- ja Noorteametile ning Riigi IT keskusele. Lisaks on Mari-Ann 2022.
aastal esmakordselt läbi viidud ja 2024. aastal korratava avaliku sektori tööandjate maine uuringu
projektijuht.
17
Vastutusala: Mari-Ann osaleb uuringu ettevalmistamises, personalijuhtide tagasiside kogumises
(intervjuude läbiviimises) ja analüüsis ning lõpparuande koostamisel.
Olga Kosolapova - andmeanalüütik
Olga Kosolapova on Kantar Emoris andmeanalüütikuna töötanud 19 aastat. Ta kasutab igapäevaselt
Kantar Emori erinevaid küsitlusplatvorme, sh küsitlus- ja aruandlusplatvormi FeedbackForest ja
andmeanalüüsiks andmetöötlustarkvara SPSS. Küsitlusprogrammide koostaja ja andmeanalüütikuna
on Olga panustanud paljude Kantar Emori uuringute läbi viimisesse ja valmimisse.
Vastutusala: Olga ülesandeks on veebiankeetide programmeerimine personalijuhtide tagasiside
kogumiseks, avaliku teenistuse ja erasektori võrdlusuuringu läbiviimiseks, küsitlustöö koordineerimine
(kutsete ja meenutuste saatmine) ning andmefailide koostamine, puhastamine ja kontroll. Olga teostab
ka vajalikud statistilised analüüsid (pühendumuse ja rahulolu korrelatsioonanalüüsid).
18