Saatja: "Reelika Kivistu-Liivrand" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info"
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Kuupäev: 2024-03-15 14:27
Tere!
Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/1094-1.
Lugupidamisega
Reelika Kivistu-Liivrand
Assistent | Assistant
Finantsinspektsioon
+ 372 668 0539
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<https://twitter.com/FI_uudised> twitter.com/FI_uudised
<http://www.fi.ee/> www.fi.ee
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega
oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.
Hr Mart Võrklaev Teie 22.02.2024 nr 1.1-10.1/935-1
Rahandusministeerium Meie 15.03.2024 nr 5-8/1094-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi poolt edastatud Raamatupidamise seaduse,
audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõule (edaspidi Eelnõu).
Käesolevaga esitab Finantsinspektsioon (edaspidi ka FI) oma kommentaarid ja seisukohad Eelnõule.
Raamatupidamise seaduse muutmine
1. Eelnõu § 1 punkt 3 määratleb ettevõtjate kategooriad läbi näitajate: varad, tulu ja keskmine töötajate
arv aruandeaasta jooksul. Ettevõtjate kategooriad on direktiivi 2013/34/EL (edaspidi Raamatupidamise
direktiiv) artiklis 3 defineeritud läbi kolme näitaja: bilansimaht, netokäive ja keskmine töötajate arv
aruandeaasta jooksul. Netokäive on defineeritud Raamatupidamise direktiivi artikli 1 lõikes 2. Tulu on
defineeritud raamatupidamise seaduses (edaspidi RPS) ning tuleb arvestada, et tulu mõiste on laiem,
kui netokäive (hõlmates ka nt finantstulu).
Direktiivi (EL) 2022/2464 (edaspidi CSRD) ülevõtmise vastavustabelis on „netokäibe“ mõiste ülevõtmise
kohta tehtud kommentaar, et mõiste „netokäive“ sisaldub RPS § 3 punktis 4 sätestatud mõistes „tulu”.
Pöörame tähelepanu, et ettevõtjate kategooriate defineerimine läbi mõiste „tulu“ ei ole kooskõlas
Raamatupidamise direktiiviga. Raamatupidamise direktiivi netokäibe mõistes on esitatud sisuliselt neli
erinevat netokäibe mõistet - nn tavaettevõtja netokäive ja erisused: kindlustusandjate, krediidiasutuste
ja kolmandate riikide ettevõtjate netokäive. Sealjuures kindlustusandjate ja krediidiandjate netokäibe
definitsioon on väga spetsiifiline. Kindlustusandjate raamatupidamise direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 35
on defineeritud kindlustusmaksete kogusumma (ingl gross written premiums) ja krediidiasutuste
netokäive koosneb direktiivi 86/635/EMÜ järgi järgmistest artiklitest: saadaolevad intressid ja
samalaadsed tulud, tulud väärtpaberitelt, saadaolev komisjonitasu, puhaskasum finantstehingutest ja
muud äritulud. Seega ei saa Eelnõus toodud mõistet „tulu“ eespool esitatud netokäibe
definitsioonidega võrdsustada. Selleks, et kestlikkusaruandluse koostamise kohustus oleks üheselt
arusaadav on väga oluline mõistete korrektne käsitlus. Defineerimine läbi „tulu“ jätab liigselt
tõlgendamisvõimalusi. Kindlustusandjate ja krediidiasutuste puhul tuleks viidata vastavatele
direktiividele.
Lisaks märgime, et suurettevõtja, kes ei ole avaliku huvi üksus, võib RPS § 17 järgi juhinduda
finantsaruarvestuse korraldamisel ning finantsaruannete koostamisel ja esitamisel ka Eesti
finantsaruandluse standardist (EFS). Raamatupidamise direktiiv ei sätesta kas sel juhul mõiste
„netokäive“ defineerimine on lubatud EFS-i järgi, nii nagu selgelt on öeldud kolmandate riikide
ettevõtjate puhul.
Teeme ettepaneku defineerida ettevõtjate kategooriad kooskõlas Raamatupidamise direktiiviga,
kasutades direktiivis esitatud netokäibe mõiste sisu ja määratledes erisused krediidiasutuste ja
kindlustusandjate vastavate näitajate kohta.
2. Eelnõu § 1 punktiga 4 RPS § 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „majandusaasta alguskuupäeva“ sõnaga
„bilansipäeva“. Selle muudatusega tehakse kaks sisulist muudatust. Esiteks, ei viidata enam
majandusaastale, kui aruandeperioodile, seega bilansipäev võib olla seostatav suvalise
aruandeperioodiga või seisuga, kuna bilansipäev ei ole mõistena määratletud. Teisalt, alguskuupäev
asendatakse bilansipäevaga, mis on teadaolevalt aruandeperioodi lõppkuupäev. Kirjeldatu võib tekitada
probleemi koosmõjus äriseadustikuga (edaspidi ÄS), sest ÄS-i kohaselt kantakse äriregistrisse
majandusaasta algus ja lõpp (aktsiaseltsi kohta nt ÄS § 251), mitte bilansipäev. Praegu on RPS ja ÄS
kooskõlas, uue sõnastusega enam ei oleks.
Teeme ettepaneku määratleda Eelnõus mõiste bilansipäev ja täpsustada RPS § 13 lõikes 2, et tegemist
on majandusaasta bilansipäevaga.
3. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse RPS § 24 sõnastust.
RPS § 24 lõige 3: CSRD ülevõtmise vastavustabeli kohaselt on Raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõige
6 ülevõetud RPS § 24 lõikega 3. Meie hinnangul ei sisalda RPS § 24 lõige 3 Raamatupidamise direktiivis
sätestatud erandit, mille kohaselt Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist võivad lähtuda ka
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad
finantsinstitutsioonid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 2
määratletud emaettevõtja riske kindlustavad tütarettevõtjad ning kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis
5 määratletud emaettevõtja riske edasi kindlustavad tütarettevõtjad. Raamatupidamise direktiivi
kohaselt nimetatud ettevõtjad võivad Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist lähtuda ka siis kui
neid saab määratleda suurettevõtjateks. Palume täiendada Eelnõu nimetatud erandiga.
RPS § 24 lõige 4: Palume üle kontrollida, kas Raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõiked 9 ja 10 on
korrektselt üle võetud. Raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõikes 9 sätestatakse millistel tingimustel
saab ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, vabastada kestlikkusaruande koostamisest. Sama artikli
lõikes 10 on sätestatud, et erandit kohaldatakse ka avaliku huvi üksuse suhtes, kelle suhtes kohaldatakse
kestlikkusaruande koostamise nõudeid, välja arvatud suurettevõtjad, kes on avaliku huvi üksused. Seega
kestlikkusaruande koostamisest on tingimuste täitmisel vabastatud ka suurettevõtja, kes ei ole avaliku
huvi üksus. Täiendavalt märgime, et Eelnõus on vabastuse tingimuseks mh märgitud, et
kestlikkusaruande koostamisest on vabastatud ettevõtja, mille konsolideeriv üksus on kohustatud
koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande. Vastavalt
raamatupidamise direktiivi artikli 29a lõikele 1 on konsolideeritud kestlikkusaruande kohustatud
koostama vaid suure kontserni emaettevõtjad. Raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõikes 9 on
sätestatud, et kestlikkusaruande koostamisest on vabastatud ettevõtja, kui selline ettevõtja ja tema
tütarettevõtjad on lisatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt
artiklitele 29 ja 29a. Meie hinnangul ei sätesta Raamatupidamise direktiiv tingimust, et emaettevõtja
peab artiklite 29 ja 29a kohaselt olema kohustatud konsolideeritud tegevusaruannet koostama ning
vabastust saab kohaldada ka siis kui emaettevõtja vabatahtlikult koostab konsolideeritud aruande, mis
vastab artiklite 29 ja 29a nõuetele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta RPS § 24 lõike 4
sõnastust järgmiselt:
„(4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud VKE ja suurettevõtja, kes ei ole avaliku
huvi üksus, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus koostab ja avalikustab
konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse
standardile või Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile;
2) ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kolmandas riigis asutatud
ettevõtja, kes koostab ja avalikustab konsolideeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa
kestlikkusaruandluse standardile või Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või nende
2/5
kestlikkusaruandluse standarditega samaväärsel viisil, nagu on kindlaks määratud kooskõlas
kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt.“
RPS § 24 lõige 5: Kõnealuse lõike kohaselt avaldab kestlikkusaruande koostamisest vabastatud
raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes mh konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande
veebilehe aadressi. Sõnastus „avalikustada kestlikkusaruande veebilehe aadress“ on eksitav, kuna
Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt (RPS § 24 lõige 2) kestlikkusaruanne esitatakse tegevusaruande eraldiseisva
alajaotisena ehk majandusaasta aruande koosseisus. Seega kestlikkusaruandel ei saa olla eraldiseisvat
veebilehe aadressi.
RPS § 24 lõike 7 punkt 5: Juhime tähelepanu, et ka kestlikkusaruande koostamise perioodil võib esineda
olulisi sündmusi, mis ei kajastu kestlikkusaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada
järgmiste majandusaastate tulemusi. Temme ettepaneku sõnastada RPS § 24 lõike 7 punkt 5 järgmiselt:
„5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu
raamatupidamise aastaaruandes või kestlikkusaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad
mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.“
4. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse RPS § 25 sõnastust.
RPS § 25 lõige 1: RPS § 25 lõike 1 teise lause kohaselt peavad oma majandusaasta aruande koostama
ESEF formaadis ja järgides taksonoomiamäärust kõik äriühingutest suurettevõtjad ja neile lisaks avaliku
huvi üksused. Siinkohal juhime tähelepanu, et ESEF määruses kehtestatud nõue, mille kohaselt
majandusaasta aruanne koostatakse ESEF formaadis ehk XHDTML-vormingus, on kohaldatav vaid
börsiettevõtjate majandusaasta aruannetele, mis koostatakse kooskõlas IFRS-idega nagu need on vastu
võetud EL poolt, seejuures põhineb ESEF taksonoomia IFRS taksonoomial. Raamatupidamise direktiivi
artikli 29d kohaselt on ESEF formaat kohustuslik vaid kestlikkusaruandele, mitte majandusaasta
aruandele tervikuna. Leiame, et RPS § 25 lõikes 1 sätestatud ESEF nõude täitmine oleks väga keeruline
ettevõtjatele, kes rakendavad Eesti finantsaruandluse standardit, kuna ESEF määruse nõuded
märgistuskeele ja taksonoomia osas eeldavad IFRS nõuetele vastavat aruannet. RPS § 25 lõike 1 teise
lause kohaselt tekib kõigil äriühingust suurettevõtjatel kohustus koostada raamatupidamise
aastaaruanne kooskõlas IFRS-idega nagu need on vastu võetud EL poolt. Juhul, kui eesmärk on kõikidele
äriühingust suurettevõtjatele kehtestada kohustus koostada raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas
IFRS-idega nagu need on vastu võetud EL poolt, oleks asjakohane see nõue kehtestada selgesõnaliselt
RPS §-s 17. Palume ESEF formaadis aruande koostamise nõuded viia vastavusse Raamatupidamise
direktiivi artikliga 29d.
5. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse RPS § 31 lõigetega 7-10. Juhime tähelepanu, et lõigetes 9 ja 10 on
ettevõtja suuruse määratlemisel kasutatud näitajat „müügitulu“, samas Eelnõu § 1 punktis 3 on
ettevõtjate määratlemisel kasutatud näitajat „tulu“. Teeme ettepaneku mõisted ühtlustada. Samuti
juhime tähelepanu, et avaliku huvi üksusteks on muuhulgas krediidiasutus ja kindlustusandja, kelle
müügitulu mõiste vajab seaduses määratlemist.
Audiitortegevuse seaduse muutmine
6. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) § 3. Kehtiva seaduse
kohaselt annab vandeaudiitori mõiste indikatsiooni sellest mis hetkest on tegemist „vandeaudiitoriga“
ehk selleks tuleb sooritada eksam, saada kutse ja anda vande. Muudetud sätted ei anna selgust, millal
tekib „õigus“ osutada audiitorteenust. Meie hinnangul peaks olema selgelt väljendatud, et „õigus“ tekib
siis, kui on tehtud vastav eksam, on antud kutse ja on antud vanne. Palume täpsustada AudS § 3
muudatustes mis hetkest tekib vandeaudiitoril õigus osutada asjakohast teenust.
7. Eelnõu § 2 punktiga 69 muudetakse AudS § 158 lõikes 1 sätestatud perioodi, mille kohta
audiitorettevõtjad peavad koostama läbipaistvusaruande. Praegu on periood 1.juuli – 30.juuni, uueks
perioodiks on sätestatud audiitorettevõtja majandusaasta. Ei ole selge, kuidas toimub üleminek ühelt
3/5
perioodilt teisele – nt RPS § 13 lõige 2 sätestab, et majandusaasta muutmisel võib see olla lühem või
pikem, kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Palume kaaluda analoogse sõnastuse kasutamist.
Väärtpaberituru seaduse muutmine
8. Pöörame tähelepanu, et väärtpaberituru seaduses (edaspidi VPTS) ei ole sõnaselgelt sätestatud, milline
on FI poolt läbiviidava emitendi raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande asjakohastele
nõuetele vastavuse kontrolli ulatus ja sisu. Emitendi aruannete kontrollimise nõue on sätestatud
Läbipaistvusdirektiivi (direktiiv 2004/109/EÜ) artikli 24 lõike 4 punktides f) ja h).
9. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse VPTS § 18410 lõiget 4. Juhime tähelepanu, et sõnastuse muudatuste
tagajärjel on fraasist „raamatupidamise aastaaruanne“ kadunud sõna „raamatupidamise“. Palume
lisada puuduolev sõna.
Sätte muudatuse tulemusel pole selge, milline on audiitori kohustus seoses tegevusaruande muude
osadega peale kestlikkusaruande. Palume Eelnõud täpsustada (vt Läbipaistvusdirektiivi artikkel 4 lõige
4, Raamatupidamise direktiivi artikkel 34 lõiked 1 ja 2, direktiivi 2006/43/EÜ artikkel 28).
10. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse VPTS § 18410 lõiget 5. Palume VPTS § 18410 lõike 5
muudatusettepanekut täiendada lisaks viitamisele RPS §-le 24 ka viitamisega RPS §-dele 241 ja 242 ning
31, 311 ja 312, kuna need kehtestavad sarnaselt RPS §-le 24 nõudeid emitendi majandusaasta
tegevusaruandele.
Määrus Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormi kehtestamine
11. Kõikide aruandetüüpide pealkiri algab fraasist „Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust…”. Eelnõu
§ 2 punkt 3 muudab AudS-is sätestatud vandeaudiitori mõistet selliselt, et lõikes 1 on
finantsvandeaudiitori mõiste ja lõikes 2 on kestlikkusvandeaudiitori mõiste. Kui määrusega
kehtestatavaid aruandeid tohib koostada ainult kestlikkusvandeaudiitor, võiks määruse kõikide aruande
vormide pealkirja algus olla „Sõltumatu kestlikkusvandeaudiitori piiratud kindlust...“.
Muud tähelepanekud
12. Teeme ettepaneku muuta VPTS § 110 lõiget 2 järgmiselt: „(2) Investeerimisühing, kellel on tegevusluba
käesoleva seaduse § 43 punktides 3–8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, avalikustab
kuue kuu ja kaheteistkümne kuu vahefinantsaruanded kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.“
Sätte muutmine on vajalik, et sõnastada selgemalt avalikustatavate aruannete mõiste. Seaduses
kasutatud mõiste “avalikud aruanded kuue kuu ja kaheteistkümne kuu kohta” ei ole üheselt arusaadav.
Vastavalt RPS § 17 lõikele 2 lähtuvad investeerimisühingud finantsaruandluses rahvusvahelisest
finantsaruandluse standardist. Standardites kasutatakse vahefinantsaruande mõistet. Aruannete
koostamisel peavad investeerimisühingud lähtuma rahvusvahelisest raamatupidamise standardist IAS
34 Vahefinantsaruandlus. Standardiga kehtestatakse miinimumnõuded vahefinantsaruannete sisule
ning kajastamis- ja mõõtmispõhimõtted.
Samas lõikes palume välja jätta FI-le aruannete esitamise kohustuse, sest piisab aruannete
avalikustamise kohustusest. Majandusaasta aruannete FI-le esitamise kohustus muutus kehtetuks juba
08.04.2022, kuid siis jäi vahearuannete esitamise kohustus tühistamata.
13. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks VPTS § 237 lõike 1 punkt 1.
Nimetatud sätte kohaselt peab FI nimekirja FI-s kinnitatud kehtivate prospektide kohta. Nimetatud säte
on vastuolus Prospektimääruse ((EL) 2017/1129) artikli 21 lõikega 5, mille kohaselt päritoluliikmesriigi
pädev asutus avaldab oma veebisaidil kõik kinnitatud prospektid või vähemalt kinnitatud prospektide
loetelu, sealhulgas hüperlingi sama artikli lõikes 3 osutatud veebisaidi eraldi jaotistele, ning teabe
vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 25.
4/5
Prospektimääruse artikli 21 lõige 7 sätestab ka nimekirja pidamisele minimaalse tähtaja, milleks on 10
aastat. Piiritledes nimekirja ainult kehtivate prospektidega võib jõuda järelduseni, et prospektidest,
millest enamuse kehtivus on maksimaalselt aasta, enam nimekirja pidama ei pea.
Kuna VPTS § 237 lõige 15 sätestab et FI avaldab oma veebilehel informatsiooni kinnitatud prospektide
kohta vastavalt Prospektimääruse artikli 21 lõikele 5, siis dubleerimise ja segaduse vältimiseks tuleks
VPTS § 237 lõike 1 punkt 1 kehtetuks tunnistada. Samuti tuleks kehtetuks tunnistada rahandusministri
21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ § 8
(Prospekti kohta avalikustatavad andmed).
14. Pöörame tähelepanu, et Eelnõu seletuskiri ei sisalda kestlikkusaruande koostamise ja esitamise
regulatsiooni muudatuse mõju analüüsi seoses järelevalve kohustusega ehk milline on CSRD ülevõtmisel
kehtima hakkavate nõuete mõju FI-le.
Seletuskirja punkti 6.3 kohaselt „Vajalik on luua infotehnoloogiline funktsionaalsus selleks, et
börsiettevõtted saaksid FI-le esitada inlineXBRL finantsaruandeid. Kulutõhususe aspektist lähtuvalt
tuleb kaaluda ka otse esitatud aruannete FI info süsteemist pärimise võimalust (täiendatakse aruande
esitamise portaalis täiendavate plokkide kohta mida koos aruandega registrile tuleb esitada).“ Viidatud
punktis räägitakse RIK kuludest, mitte FI kuludest. Samas on selge, et kestlikkusaruande kehtestamisega
kaasnevad kulud ka FI-le. Kestlikkusaruande koostajad on avaliku huvi üksused ja FI-l on kohustus
teostada järelevalvet nende poolt majandusaasta aruandes avaldatud teabe kohta vastavalt
Läbipaistvusdirektiivi artikli 24 lõike 4 punktile h), Taksonoomia määruse ((EL) 2019/2088) artiklile 8 ja
määruse 2019/2088 artiklile 11 ning arvestades ESEF määruse ((EL)2019/815) nõudeid. See tähendab
nii järelevalveliste toimingute läbi viimist, andmete edastamiseks ESAP-i infosüsteemide loomist,
sarnaselt sellele nagu on mainitud seletuskirja osa 6.3 punktis 4, vastava rakendustarkvara kasutamise
luba igaaastast kulu, mis võimaldab visualiseerida ja kontrollida esitatud andmete tehniliste nõuete
täitmist jne. Siinkohal tuleb märkida, et kõik börsiettevõtjad ei maksa FI-le järelevalve tasu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
5/5