Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected] Vaidlustusasi: AS Infragate Eesti v aidlustus riigihankes „Psühhiaatraikorpuse projekteerimine“ (273122) 15 .0 3 .2024 Hankija: SA Ida-Viru Keskhaigla Ilmajaama 12,14 , Kohtla-Järve E-post:
[email protected] Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroo Ainla e-post: HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] tel 5012635 Vaidlustaja: AS Infragate Eesti AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood: 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu
[email protected] Lepingulised esidajad : Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post:
[email protected] HANKIJA SEISUKOHT VAIDLUST AJA TÄIENDAVA SEISUKOHA KOHTA ja TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. Menetlusest 1.1. AS AS Infragate Eesti esitas 2 9 .02.2024 vaidlustuse Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla avatud menetlusega riigihankes „ Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (viitenumber 273122) otsustele AS-i Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise ja Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste peale Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla riigihankes „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine” (viitenumber 273122) . 1.2. Hankija ja kolma s isik esita sid 0 6 .03.2024 vaidlustusele vastused ning vaidlustaja esitas 12.03.24 täiendavad seisukohad , millele hankija esitab oma seisukohad. 2. Hankija ei ole rikkunud otsuse põhjendamiskohustust 2 .1. Vaidlustaja väidab ekslikulr , et hankija on rikkunud RHS § 98 lg-s 5 ettenähtud põhjendamiskohustust , et otsusest polevat võimalik välja lugeda selle õiguslikku alust ning et välja on toomata on kaalutlused, millest hankija otsuse tegemisel lähtus. Põhjendamiskohustuse rikkumine peab vaidlustaja arvates kaasa tooma otsuse kehetetuks tunnistamise. H ankija on põhjendanud vaidlustaja hankest kõrvaldamise otsust ning toonud vaidlustaja esitatud pakkumuse nr 463813 kohta järgeva põhjenduse: „Pakkuja on korduvalt rikkunud eelnevate hankelepingute olulisi tingimusi, mille tulemusena on lepingust taganetud (viitenumber 239932) ja makstud leppetrahvi (viitenumber 204001, 245132 ja 255999).“ Seega on hankija otsust piisavalt ja selgelt põhjendanud ning arusaamatuks jääb vaidlustaja etteheide, et välja pole toodud kõrvaldamise alus. Ka kõrvaldamise õigusliku aluse üle ei saa olla vaidlust, sest vaidlustaja ise viitab RHS § 95 lg 4 p 8 ning analüüsib selle kohaldamisega seonduvat. S eadusandja ei ole hankijatele ette kirjutanud, kui põhjalik peab otsuse põhjendus olema, oluline on, et see on otsuses toodud ning et sellest nähtub arusaadavalt hankelt kõrvaldamise jätmise põhjus. Vaidlustusest tuleneb, et vaidlustaja on aru saanud, milline on tema kõrvaldamise põhjus . Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-2245 ja mitmetes varasemates otsustes märkinud, et kvalifitseerimisotsuse näol t egemist on otsustega, mille kohta peab hankija tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Antud juhul vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta tehtud eraldiseisev kirjalik põhjendatud otsus. 2.2. Kuna HMS § 56 lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka riigihankemenetluses tehtavate otsuste suhtes, siis viitan alljärgnevalt Riigikohtu seisukohtadele, milles on käsitletakse haldusakti põhjendamikohustust. Riigikohus on asjas nr 3-20-1548 p-s 14. märkinud: Valele õiguslikule alusele viitamine või ka üldse õiguslikule alusele viitamata jätmine ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist, kui haldusakti toetav õiguslik alus on õiguskorras tegelikult olemas ning kohtuvaidluses ilmneb, et selle kohaldamise eeldused on täidetud (HMS § 58; vt ka kolleegiumi otsus nr 3-18-1740/36 , p 18.4 koos viidetega). Vaidlustaja pole vaidlustuses tuginenud sellele, et otsuse õiguslik alus pole selg e. K äeseoleval juhul oli otsuse tegemiseks õiguslik alus olemas ning et selle kohaldamise eeldused on täidetud. Vaidlustuses on välja toonud, et kvalifitseerimata jätmise otsus on tehtud RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ning vaidlustaja püüab väita, et vaatamata tema rikkumistele, poleks hankija tohtinud teda hankemementlusest kõrvaldada. Ülalviidatud Riigikohtu otsuse p-s 15. on Riigikohus leidnud: Vastustaja otsuse faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei kandunud lubamatus ulatuses üle kohtumenetlusse (vrd kolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11 , p 32). Ei ole usutav, et vastustaja otsuse õiguslik alus - määruse nr 10 § 5 lg 1 - oleks kaebaja jaoks üllatuslikult selgunud alles kohtumenetluses. Ka käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlustatud otsuse faktilise ja õigusliku aluse otsimine oleks kandunud lubamatus ulatuses üle vaidemenetlusse. Küsimus ei ole lubatavuse ulatuses ja vaidlustaja ei väida ega saagi väita, et tema jaoks oleks vaidlustatud otsuse õiguslik ja faktiline alus selgunud alles vaid lustusmenet luses. Vaidlustaja oli oma r ikkumistest, mis on registris kirjas, ise kõige paremini teadlik. Vaidlustusest tuleneb, et vaidlustaja on täpselt aru saanud, miks teda ei kvalifitseeritud ja on vaidlusküsimuse selgelt defineerinud . H ankelt kõrvaldamise õiguslik ja faktiline alus on vaidlustajale vaidlustusest ja 12.03.24 esitatud täiendavast seisukohast tulenevalt selge. Sama Riigikohtu otsuse p-s 1.6 on Riigikohus märknud: HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. See oleks vastuolus õigusliku argumentatsiooni olemusega. Haldusorganil kui vastaspoolel peab olema võimalik kaebaja väidetele reageerida omapoolsete vastulausetega (HKMS § 2 lg 6; kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-28-12 , p 19). Lakoonilisusele vaatamata olid vastustaja otsuses ära näidatud selle põhimotiivid, Vaidlustatud otsuses, kuigi see on lakooniline, on selle motiivid selgelt ära toodud ning need on vaidemenetluses kontrollitavad. Eeltoodu valguses on alusetu vaidlustaja seisukoht, et tema hankemenetlusest kõrvaldamise otsust ei ole piisavalt põhjendatud ning et seetõttu kuulub otsus kehtetuks tunnistamisele. 3 . Otsus ei ole ka sisuliselt õigusvastane - v aidlus puudub selles , et esinevad vaidlustaja hankelt kõrvaldamise aluseks toodud rikkumised 3.1. Kuna esinevad v aidlustaja hankelt kõrvaldamise aluseks toodud rikkumised , siis esineb ka vaidlustatud otsuse faktiline alus . H ankija tugines vaidlustaja hankelt kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p 8, kuna fikseeritud on hankelt kõrvaldamine olulise rikkumise tõttu ja korduvad rikkumised . Ilmselgelt on tegemist asjakohase ja käeoleval juhul kohaldatav a sättega. Riigikohus on asjas nr 3-21-1733 andnud hankelt kõrvaldamise osas järgnevad juhised: RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 12. / ... / RHS § 95 lg 4 p 8 nähtub selgesõnaliselt, et pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. / ... / RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei anna aga alust mistahes lepingurikkumine, vaid ainult oluline või pidev rikkumine. / ... / RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g näevad pakkuja kõrvaldamise täiendavate tingimustena ette asjaolu, et võlgniku suhtes on rakendatud õiguskaitsevahendeid. / ... / Lisaks sellele poleks vähemalt üldjuhul proportsionaalne lugeda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 kohaselt vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. / ... / Kui rikkumise põhjustasid varasema hankelepingu pooled ühiselt või nad olid kokku leppinud realiseerunud riskide jagamises, ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine välistatud, kuid neid asjaolusid tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada. 16. / ... / Kaalutlusotsus on hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada (Meca, p 28; Delta Antrepriză, p 25). / ... / Hankijal ei teki kaalutlusõigust pakkuja kõrvaldamiseks, kui ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud objektiivsed tingimused . Vaidlustaja on õigesti märkinud, et EL riigihankedirektiivi 2014/24/EL põhjenduspunktiga 101 tuleb kõrvaldamise aluse eesmärgiks pidada selliste ettevõtjate kõrvaldamist, kelle varasem käitumine põhjustab tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et vaidlustajal on korduvaid rikkumisi, mi stõttu on ta saanud korduvalt leppetrahvi ja ka h a nkelt kõrvaldatud. Tegemist ei ole infoga ühekordse rikkumise kohta , mille puhul oleks olnud põhjendatud täiendava info küsimine, vaid usaldusväärsete registriandmetega korduvate tõsiste rikkumiste kohta , mida ei ole vaidlustatud nin g mis on registris kõigile nähtavad. Seega ei saa pakkujalt täiendava info küsimata jätmist pidada hoolsukohustuse rikkumiseks , sest registris toodud andmed olid piisavad, et teha ebausalusväärse pakkuja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise otsus. Vastupidi, pakkuja oleks hoolsuskohustust rikkunud kui ei oleks vaidlustajat hankelt kõrvaldanud. SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakorpuse rajamise rahastamistaotlus on hetkel hindamisel. Rahastuse allikaks on Õiglase ülemineku fond. Hetkel ollakse läbirääkimiste faasis ning alles hiljuti esitati Rahandusministeeriumile täiendavaid põhjendusi projekti elluviimise vajalikkuse kohta. Fondi poolt rahastatavad objektid peavad olema valmis ehitatud hiljemalt 2026. aasta lõpuks, mis tähendab Ida-Viru Keskhaigla objekti puhul väga kriitilist ajakava. Hankija on planeerinud ca aasta projekteerimistöödele ja umbes 1,5 aastat ehitustöödele. Kuigi rahastusotsust hetkel veel ei ole, on hankija võtnud riski ja alustab projekteerimistöödega omavahendite arvelt, et püsida ajakavas. Tegemist on väga aegkriitilise projektiga ja iga viivitus võib viia selleni, et objekti ei suudeta tähtaegsel valmis ehitada. Ka sel põhjusel ei saanud hankija hoolsuskohustusest tulenevalt võtta riski , jättes hankelt kõrvaldamata pakkuja, kes on hankemenetlustes silma paistnud korduvate ja tõsiste rikkumistega. 3.2. Vaidlustaja esitatud põhjendused tema rikkumiste väidetavate ebaolulisuse kohta on ennast õigustavad ning ei tee korduvaid tõsiseid rikkumist olematuks, vaid hoopis kinnitavad vaidlustatud otsuse faktilist aluse eksisteerimist. Vaidlustaja viitab ka asjakohasele Riigikohtu lahendile: Riigikohus on selgitanud, et: „ Tuvastades, kas pakkuja on varasemat hankelepingut oluliselt rikkunud, ei lahenda halduskohus ära selle lepingu poolte vahelist tsiviilasja. Halduskohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle “. (vt Riigikohtu 25.02.2022 otsuse nr 3-21-1733/58, p 17). Sellest lahendist saab analoogia korras järeldada, et ei h a nkija ega VAKO saa asuda tuvastama , rikkumiste asjaolusid ja põhjendatust. Fakt on, et rikkumised, mis on registrisse kantud, on toime pandud ning üks neist on nii tõsine, et vaidlustaja on hankemenetlusest isegi kõrvaldatud. Vaidlustaja kõrvaldamise otsus on õiguspärane, kuna RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused on täidetud. Vaidlustaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi selliselt , et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud ja makstud leppetrahvi. Riigihangete registrist nähtub, et vaidlustaja on 3-aastase perioodi jooksul rikkunud nelja, mitte hankelepingut nii tõsiselt, et hankijad on olnud sunnitud tegema registrisse nende kohta märke. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab tõsiseid või pidevaid rikkumis i . Hankijad on kohustatud tegema registrisse märke, vaid juhul, kui nende hinnangul vastab rikkumine RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele (RHS § 83 lg 7). Seega tuleb eeldada, et iga märke tegemise põhjuseks on olnud tõsine rikkumine, mis annab aluse hankelt kõrvaldamise ks. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele p-des 2.4. – 2.13. põhjalikult lahanud vaidlustaja rikkumisi, mille ühiseks nimetajaks on süsteemne suutmatus tähaegadest kinni pidada, kusjuures on tegemist oluliste viivitustega. Tähtaja rikkumine on projekteerimise puhul ilmselgel t oluline rikkumine , sest projekteerimis faasile järgneb ehistusfaas, mis on seni ootel kuni projekteerija on lõpetanud. Kuna käeolev hange on juba praegu aegkriitiline, ei saanud hankija hoolsuskohustusest tulenevalt jätta vaidlustajat kui korduvate ja tõsiste rikkumistega silma paistnud pakkujat kõrvaldamata. 3.3. Vaidlustaja poolt RHS § 97 lg-s 1 toodud heastamise regulatsioonile viitamine ei ole asjakohane, sest hankepassist ei nähtu ning vaidlustaja ei ole pakku jale teatanud, et ta on võtnud heastamismeetmeid. 4 . T äiendav menetluskulude nimekiri 4 .1. Hankija esindamisel olen käesolevas vaidlustuses täiendavalt teinud järgnevaid toiminguid: - tutvumine vaidlustaja 1 2 .03.24 seisukohaga, analüüs – 2 t; - tutvumine 3 isiku Innopolis Insenerid seisukohaga vaidlustuse kohta, anaüüs - 1,5 tundi; - lõpliku seisukoha koostamine - 2 ,5 t; - menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kokku: 6,25 tundi 4 .2. SA Ida-Viru Keskhaigla on sõlminud Ainla Advokaadibüroo OÜ-ga kliendilepingu tunnistasuga 150 eurot tunnis, millele lisandub km. Seega palun vaidlustajalt hankija kasuks täiendavalt välja mõista esindajatasu 937,50 eurot ( 6,25 t x 150 eur). 5. Hankija taotlused PALUN: 1) jätta vaidlustus rahuldamata; 2 ) jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Raul Ainla Vandeadvokaat