Teie 21.02.2024 nr 8-1/24/952;
Haridus- ja Teadusministeerium HTM/24-0174/-1K
[email protected] Meie 17.03.2024 nr 1.1-11/918-2
Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
teiste seaduste muutmise seadus
(õppimiskohustuse kehtestamine)
Austatud haridus- ja teadusminister
Täname põhjaliku analüüsi eest. Rahandusministeerium kooskõlastab Eesti Vabariigi
haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (õppimiskohustuse kehtestamine)
järgmiste märkustega.
1) Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatava Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 10³ lg 3 punkti
1 selgitustes on nimetatud näiteid, millised on võimalikud meetmed õpetajate või
lapsevanemate suhtes, aga ei selgu, millised on võimalikud valla või linna
kohaldatavad meetmed õppimiskohustust mitte täitva õpilase suhtes.
2) Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatava HaS § 10³ lg 5 teise lause kohaselt teavitab õpilasele
toe osutamisel õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus kooli. Seletuskirjas on
andmete vahetamise vajadusele viidatud 2024. aasta veebruaris kooskõlastamiseks
edastatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu selgitustega.
Samas sätestatakse viidatud eelnõuga konkreetsed andmed, mida asjaosalistel
töödelda on lubatud. Eelnõu sõnastusest ega seletuskirja selgitustest aga ei selgu,
millest kohalik omavalitsus täpselt kooli teavitab – kas toe osutamise asjaolust, selle
toe sisust või millestki veel.
3) Eelnõu § 3 punktidega 8 ja 25 sätestatakse kutseõppeasutuse seaduses (KutÕS)
volitusnormid ettevalmistava õppe rahastamise aluste kehtestamiseks ministri
määrusega ja kutseõppe õppekulude hüvitamise tasu suuruse määramise aluste ja tasu
ülemmäärade kehtestamiseks riigi- ja munitsipaalkoolides Vabariigi Valitsuse
määrustega. Eelnõule ei ole lisatud rakendusaktide kavandeid, mistõttu pole võimalik
nende kohta arvamust anda.
4) Eelnõu § 3 punktiga 14 kehtestatakse KutÕS § 32¹ lõikes 3 seni kehtiva § 32 lõike 8
sätestatud regulatsioon. Seletuskirja järgi normi sisu küll ei muutu, aga palume
täpsustada, kas juhul, kui koolil tuleb teha õpilase individuaalsuse arvestamiseks
muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses või õppekeskkonnas,
koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava, on sellise õppekava
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
alusel võimalik pikendada ka õppekava nominaalkestust? Kas sellisel juhul tuleks,
sarnaselt viitega kõrgharidusseadusele, täiendada vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu
seaduse § 4 lõiget 2?
5) Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitusi eelnõu § 3 punktide 18 ja 19 kohta.
6) Eelnõu § 3 punktiga 25 lisatakse KutÕS-sse § 47¹ „Tasuline kutseõppe tasemeõpe“.
Sättes on kasutatud termineid erinevalt - nii tasu maksmist kui kulude hüvitamist
(lõiked 1-4). Lõigetes 10 ja 11 kasutatakse veel lisaks „õppekulude hüvitamise tasu
suurus“. Samas nt kõrgharidusseaduse § 16 lg 6 ja § 16¹ lg 3 on sõnastatud:
„Õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib nõuda üliõpilaselt“.
7) Eelnõu § 4 punktis 2 on ilmselt mõeldud lg 6 p 3¹ ja eelnõu § 5 punktis 2 on üks
„kaasates“ üleliigne.
8) Eelnõu § 5 punktiga 3 lisatava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 7 lg 2¹ ei
ütle seda, mida seletuskirja lk 77 väidetakse („PGS § 7 lõike 2¹ kolmanda lause järgi
määrab valla- või linnavalitsus igale õppimiskohustuslikule isikule kindlaks
munitsipaalkooli, kus ta võib igal juhul põhihariduse omandamise ja
õppimiskohustuse täitmise eesmärgil õppida.“). Eelnõu sõnastuse järgi kehtestab
valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool)
määramise tingimused ja korra – mitte ei määra kindlaks seda kooli.
9) Seletuskirja lk 36 eelviimasest lõigust tuleneb, justkui muudetaks paragrahvi pealkirja,
aga eelnõus sellist muudatust ei ole.
10) Eelnõu § 5 punkti 18 selgitustes on märgitud, et sättega nähakse ette keeld mitte
alustada gümnaasiumi vastuvõtu tegevustega, sealhulgas isikute teadmiste ja oskuste
hindamisega (vastuvõtukatsed) enne 20. maid. Eelnõu tekstist see ei nähtu.
11) Palume kaaluda, kas eelnõu § 5 punktiga 28 lisatava § 32¹ lõike 1 sõnastusest ei peaks
tulenema, et selline teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Avaliku
teabe seadus (AvTS) võimaldab teabele juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35
alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina
AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema
konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.
12) Eelnõu rakendamisega tekkivate kulude osas märgime järgmist.
Seletuskirja lk 55 kirjeldatakse elektroonilise keskkonna loomisega seotud kulusid.
Kulude tekivad juba 2024. aastal, mis allikast need kantakse ning kui suured on
keskkonna ülalhoiu kulud?
Seletuskirja punktis 7 kirjeldatakse eelnõu rakendamisega seotud kulusid ja tulusid.
Sellega seoses palume täpsustada:
- Kuidas jaguneb kuni 2029. aastani ESF+ meetmest planeeritavad vahendid (5,662
mln) aastate lõikes?
- Kuidas jaguneb ESF programmi toetus 4,972 mln aastate lõikes?
2
- Kui suures mahus on vaja vahendeid juurde planeerida alates 2028. aastast? Alates
2030. aastast?
- Otsene mõju eelarvele, mida peab järgmisele eelarve lisama, on ettevalmistava õppe
läbiviimiseks 2025. aastal 1 mln ning igal järgneval aastal 3 mln eurot. Siin on juttu
peamiselt riigigümnaasiumide lisakulust. Kuid kohalike omavalitsuste kulude
hüvitamine? Seletuskirja lk 54 on kirjas, et kohalikele omavalitsustele on mõju väike,
kuna riik hüvitab koolipidajatele toetust õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.
Seega kas peaks kasvama ka riigieelarve vaates koolitele eraldatav toetus tulenevalt
pearahapõhise arvestusest või muust ühikupõhisest arvestusest, mis hakkab erinevatel
aastatel vajaduspõhiselt muutuma?
Lisaks võiks seletuskirjas täpsustada, mis on seni saanud koolist välja langenud või
peale keskharidust õpinguid mitte jätkanud õpilastest. Kas selliste noorte töötus või
toimetuleku toetust saavate isikute arv on kõrge? Kas nad on kuidagi lisakulu riigile,
mida saab nüüd ka vähendada või asendada või nad on valdavalt ainult lisakulu
vanematele?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister rahandusministri ülesannetes
Kadri Klaos 5885 1367
[email protected]
Agnes Peterson 5885 1301
[email protected]
3