Silver Tammik Teie 22.03.2024
Majandus- ja Meie 24.03.2024 nr 11-3.1/1456-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Komisjoni ettepanek sissetulevate
investeeringute määruse kohta
Austatud härra Tammik
Rahandusministeerium on Riigikantselei 15.02.2024 resolutsiooni 2-5/24-00285 alusel
kutsutud andma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sisend Euroopa Komisjoni
poolt algatatud välisinvesteeringute määruse (Proposal for a REGULATION OF THE
EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the screening of foreign
investments in the Union and repealing Regulation (EU) 2019/452 of the European
Parliament and of the Council, COM(2024) 23) muudatusettepanekute kohta.
Kehtiv määrus on olnud jõus vaid kolm aastat. Selle peamine muudatus seisneb
välisinvesteeringu hindamismehhanismi kohustuslikuks muutmises kõikides liikmesriikides.
Eestis on selliste investeeringute loakohustus ja -menetlus sätestatud 2023. aastal jõustunud
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega. Lisaks üldise skriiningukohustuse
kehtestamisele sätestataks määruses senisest täpsemalt lubade läbivaatuse ja liikmesriigi ning
komisjoni vahelise teabevahetuse protseduur.
Üldise kommentaarina – praegune geopoliitiline olukord sunnib teatud sisenevate
investeeringute kontrolle varasemaga võrreldes veel tõsisemalt rakendama ning on loogiline,
et skriiningumenetlus peaks toimima ühetaoliselt kõikjal EL-is. Samuti peab see olema
koordineeritud ning koostoimiv. Teisalt muudavad sellised regulatsioonid riike järjest
„raskemaks“, kasvab halduskoormus, takistusi tekib ka heade kavatsustega
majandustegevusele. Vaenulike kavatsustega majandusagendid on regulaatoritest sageli
sammu võrra ees, saavad kasutada suuremaid ressursse (näiteks tegelike kasusaajate ja muude
seoste peitmiseks). Nii muutuvad piirangud halduskoormavaks esmajoones
seaduskuulekale turuosalisele ja regulaatoritele endile.
Kõige suurem praktiline küsimus on selle regulatsiooni koordineeritud, ühetaoline ja mõjus
rakendamine. Kui see õnnestub loodetud viisil sisse seada, siis suurema hüve (julgeolek,
avalik kord jne.) nimel tuleb kaasnevate kõrvalmõjudega leppida. Toetudes oma senisele
kogemusele omab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lisanduvast töökoormusest ja
meetmete mõjust parimat ülevaadet. Ettepanekust ei ole arusaadav kuidas konfidentsiaalsel
viisil raporteerimine komisjonile käima hakkaks. Kui sellise teabe edastamise ja haldamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
maht kasvab oluliselt, võib see olla kõigile liikmesriikidele üsna suur väljakutse. Lisaks tekib
liikmesriikidel võimalus esitada vastuväiteid mis võib tekitada ka asjatu venitamise,
pahatahtlikkuse ja protektsionismi.
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise vaatenurgast on igasugune skriining välisinvesteeringute
läbipaistvuse suurendamiseks positiivne. Siiski ei erine lisanduvad tegevused juba praegu
nõutust (taustakontroll, tegelike kasusaajate tuvastamine, kooskõla kehtestatud
sanktsioonidega jne.).
Meie arust tuleks veenduda, et esimese peatüki artikkel 2 (9) ei oleks tõlgendatav nii, et lisas
II loetletud tegevusaladel tegutsevaks sihtmärgiks loetakse ka näiteks pilveteenuste, asjade
internet (IoT), vesiniku, akude, droonide, elektroonilise raha, väärtpaberite
keskdepositooriumi jms kasutajad (Union target active or intending to be active in
technologies, assets, facilities, equipment, networks, systems, services and economic activities
of particular importance for the security or public order interests of the Union, listed in Annex
II, including through ownership, use, production or supply thereof).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Põder
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Priit Potisepp 5301 8156
[email protected]
2