Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 22.03.2024. a VAIDLUSTUS MAAELU TEADMUSKESKUSE HANKELE „TRÜKITEENUSED“ (RIIGIHANKE VIITENUMBER 273978) Vaidlustaja: KP Factory OÜ Registrikood: 11692685 Asukoht: Helgi tee 1, Peetri alevik, Rae vald Vaidlustaja lepinguline Vandeadvokaat Jana Reitsakas esindaja: Advokaadibüroo REMO’s Asukoht: Tartu mnt 83, Tallinn Tel: +372 51 64442 E-post: [email protected] Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood: 70000869 Asukoht: j. Aamisepa tn 1, Jõgeva alevik, Jõgeva vald e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. Võtta menetlusse vaidlustuse riigihankes nr 273978. 2. Tunnistada kehtetuks Maaelu Teadmuskeskuse 12.03.2024. a vastavusotsus riigihankes nr 273978 osas, milles lükati tagasi KP Factory OÜ pakkumus. 3. Tunnistada kehtetuks Maaelu Teadmuskeskuse edukaks tunnistamisotsus riigihankes nr 273978, millega Maaelu Teadmuskeskus tunnistas edukaks lisaks K- Print OÜ’le teine pakkuja. 4. Kõik KP Factory OÜ menetluskulud mõista Maaelu Teadmuskeskuselt välja KP Factory OÜ kasuks. Tartu mnt 83, Tallinn www.remos.ee Registrikood 14306398 [email protected]  I. FAKTILISED ASJAOLUD Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi Hankija) avaldas 05.02.2024. a avatud hankemenetluse „Trükiteenused“ nr 273978 raamlepingule (lisa 1 – hanke dokumendid). Hanke lühikirjelduses oli märgitud: „Hanke objektiks on kvaliteetsete trükiteenuste (asutuse visiitkaartide, dokumentikaante, reklaammaterjalide, voldikute, aastaraamatute jne trükkimine) tellimine koos järeltöötlusega (voltimine, köitmine, pakendamine vms) ja tarnimisega Eesti piires. Trükiteenused võivad sisaldada ka kujundamistöid (peamiselt parandus- ja täiendustööd). „ KP Factory OÜ (edaspidi Vaidlustaja) esitas oma pakkumise 19.02.2024. a (lisa 2 - pakkumus). 12.03.2024. a vastavusotsusega lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse nr 475587 tagasi (lisa 3 – hankija otsus). Vaidlustaja on seisukohal, et hankijal puudusid õiguslikud alused vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Hankija tegevus ei ole kooskõlas hankedokumentides esitatuga ega seadusega ja on seega õigusvastane. Hankijal tuleb teha uus korraldus tunnistades vaidlustaja pakkumus vastavaks. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole hankija siiani teinud edukaks tunnistamisotsust, kuid isegi kui ta on seda teinud, siis ilmselgelt vaidlustaja pakkumust ta edukaks ei tunnista kuigi vaidlustaja pakkumus oli maksumuselt üks madalaimatest. Vaidlustaja vaidlustuses vaidlustab ka hankija edukaks tunnistamisotsust, millega ta tunnistas või tunnistab edukaks lisaks K-Print OÜ’le teise pakkuja pakkumus, kelleks on tõenäoliselt Osaühing Joon pakkumus. Vaidlustajal seda otsust ei ole, kuid vaatamata sellele vaidlustab ta seda otsust juhuks, kui hankija on selle vahepeal teinud kuid vaidlustajale on see jäetud edastamata. Kui hankija on teinud edukaks tunnistamisotsuse, siis on see samuti õigusvastane osas, millega on edukaks tunnistatud lisaks K-Print OÜ pakkumisele teine pakkumus. Selles osas tuleb edukaks tunnistamisotsus tühistada ja tunnistada vaidlustaja pakkumus edukaks kuna see oli teine madalaim. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 185 lg-e 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi. Vaidlustus on esitatud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusele ja võimaliku teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele (RHS § 185 lg 2 p 6 ja 7). Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2  II. VAIDLUSTAJA SEISUKOHA PÕHISTUS 2.1. Pakkumuse tagasilükkamise põhjused vastavalt otsuses märgitule Hankija on lükanud tagasi vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel. RHS § 114 lg 2: Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija oli põhjenduseks märkinud: „Hankija sätestas RHS § 7 lg 3 alusel riigihanke alusdokumendi punktis 5.3, et riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). Äriregistris on KP Factory OÜ juhatuse liikme Alexey Popov (isikukood 37205270087) elukohaks märgitud Venemaa. A. Popov omab Eestis kehtivat e-residendi staatust, kuid ei oma alalist elukohta Eestis ega mingis muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit ettevõtjatel tekib tanu e-residentsusele võimalus luua Eestis mugavalt ettevõte ja korraldada nii asjaajamist Euroopa Liidu sees. E-residentsus ei anna maksuresidentsust, Eestis elamise õigust ega Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Hankija kohtleb riigihangete seaduse § 3 p 2 alusel kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. „ Hankija oma pakkumuse tagasi lükkamise otsuse tegemisel tugines RHS § 114 lõikele 2 ja riigihanke alusdokumendi punktile 5.3. Riigihanke alusdokumendi p 5.3: Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). 3  2.2. Vaidlustaja vastab riigihanke alusdokumendi punktis 5.3 sätestatud nõudele Vaidlustaja leiab, et ta vastab riigihanke alusdokumendi punktis 5.3 sätestatud nõudele ehk tegemist on pakkujaga, kelle asukoht on Eestis. Hankija tingimus sätestab sõnaselgelt, et pakkuja asukoht peab olema Eesti ning vaidlustaja puhul on tegemist Eestis registreeritud ettevõttega, kelle tegevuskoht on Eestis. Vaidlustaja majandustegevus toimub täielikult Eesti territooriumil, mis nähtub ka aastaaruannetest. Aastaaruannetes on vaja eraldi välja tuua müügitulu Eestis ja mujal riikides. Vaidlustajal on kogu müügitulu tekkinud Eestis, Euroopa Liidu riikides ja Norras ehk RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikides (lisa 4- aastaaruanne). Seega ei saa olla vaidlust, et vaidlustaja vastab RHS § 3 punktis 2 nimetatud tingimustele. Hankija aga tugines vaidlustaja juhatuse liikme elukohale, milleks ei ole Eesti. Vaidlustaja soovib pöörata VaKo tähelepanu, et pakkumuse esitamise hetkel olid vaidlustajal kaks juhatuse liiget: • Eesti kodanik Kuna Pindmaa, kes on juhatuse liige alates äriühingu asutamisest; • Venemaa kodanik Alexey Popov, kes oli juhatuse liige kuni 13.03.2024. a (lisa 5 – Äriregistri väljavõte) Vaidlustaja leiab, et hankija ei ole käitunud õiguspäraselt ja pakkumuse tagasilükkamise otsus ei ole kooskõlas RHS sätetega, eelkõige § 7 lõikega 3 ja § 3 punktiga 2. RHS § 7 lg 3 oli seadusandja lisanud 2022 aastal, kuid sätte eesmärk ei olnud välistada Eestis tegutsevaid ja Eestis registreeritud äriühinguid, kelle üks juhatuse liikmetest elab Venemaal. Antud normi ei ole võimalik tõlgendada nii nagu seda tegi hankija. Tegemist on juba teistsuguse päritolul põhineva piiranguga, mis ei ole hankijal lubatud seada, kuna sellisel juhul on tegemist diskrimineerivate tingimustega. 2.3. Seadusandja tahe RHS § 7 lg 3 vastuvõtmisel 2010 aasta Juridica numbris 9 on avaldatud Madis Ernits artikkel „Tõlgendamisest Riigikohtu praktikas“. Antud artiklis on Madis Ernits kirjutanud tõlgendamise viisidest ning on leidnud: „Tõlgendamise eesmärgi osas valitseb teoorias vaidlus: vastamisi seisavad subjektiivne ja objektiivne teooria. Subjektiivse teooria järgi on tõlgendamise eesmärgiks seadusandja tahte väljaselgitamine. Seevastu objektiivse teooria järgi on tõlgendamise eesmärgiks seaduse mõistliku, õiglase ja õige sisu kindlakstegemine.“ RHS eelnõu seletuskirjas on selgitatud RHS §’i 7 lõike 3 lisamise põhjuste kohta: • Täiendus on vajalik, kuivõrd kvalifitseerimise näitajatele tuginemisel peab teatud juhtudel isik, kelle vahenditele tuginetakse, osalema hankelepingu täitmises vastavas osas isiklikult ja hankija võib nõuda temalt solidaarvastutust. Sellisel juhul osaleks aga 4  riigihankel siiski isik, kelle osaluse on hankija soovinud muudetava sätte alusel välistada. • Hankijal on muudetava sätte alusel võimalik piirata riigihangetes osalemist kolmandatest riikidest ka juhul, kui pakkuja, kes on ise Eesti, mõne teise EL liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või WTO GPA-ga ühinenud riigi ettevõtja, soovib oma kvalifitseerimistingimustele vastamisel tugineda mõne kolmandatest riikidest pärit ettevõtja näitajatele. Seega võib muudatus mõjutada negatiivselt nende ettevõtjate äritegevuse suunitlust, kes teevad kolmandate riikide ettevõtjatega sellisel moel koostööd. Märkida tuleb, et piirang ei tulene seadusest automaatselt, vaid hankija võib sellise piirangu riigihankes seada. Edaspidi võib seega kolmandate riikide ettevõtjate näitajatele tuginemine olla takistatud, kui hankija sellise piirangu seab. • Mõju ei ole oluline, kuivõrd selliseid ettevõtjaid, kes riigihangetes kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatele tuginevad, on üksikud. Enamasti täidavad ettevõtjad kvalifitseerimise tingimused ise või tuginevad teistele Eesti või siis eespool loetletud riikidest pärit ettevõtjatele. Sellise järelduse saab teha Rahandusministeeriumile esitatud nõustamispäringute alusel. Seega oli seadusandja tahe anda hankijale võimaluse piirata pakkujaid, kes ei ole Eesti või teiste RHS § 3 punktis 2 märgitud riikide ettevõtjad. Samuti piirata neid pakkujaid, kes oma kvalifitseerimistingimustele vastamiseks tuginevad sellise riigi ettevõtjale, keda ei ole mainitud RHS § 3 punktis 2. Seletuskirjast nähtub, et seadusandja tahe ei olnud anda hankijale võimaluse piirata hankes osalemist sellisel Eesti ettevõtjal, kellel on üks juhatuse liikmetest elukohaga Venemaal. Vaidlustaja ei tuginenud oma kvalifitseerimistingimustele vastamisel selle juhatuse liikme näitajatele. Majandustegevust juhib ja juhtis Kuno Pindmaa. Hankija ei küsinud, millist rolli mängib ettevõttes Alexey Popov ega milliseid kohustusi täidab tema. Alexey Popovi ei saa pidada ettevõtja huvides tegutsevaks isikuks kuna ta ei juhtinud ettevõtet. Tänaseks on vaidlustaja viinud Äriregistris oleva teabe vastavusse tegeliku olukorraga ning juhatusest eemaldanud Alexey Popovi, kes ettevõtte juhtimisega ei tegelenud. 2.4. Vaidlustaja tõlgendus RHS § 7 lg’st 3 Tallinna halduskohus haldusasjas nr 3-16-874 oli leidnud järgmist: „Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume (RHS § 50 lg 1). Riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 puntkis 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.„ (p 43) 5 RHS § 7 lg 3: Hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda, sealhulgas isikuna, kelle vahenditele pakkuja või taotleja käesoleva seaduse § 103 lõike 1 alusel tugineb, ainult § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Seaduse sõnastusest nähtub, et hankija saab sisuliselt määrata, milline pakkuja ja taotleja võib hankes osaleda. Pakkuja definitsioon on RHS § 7 lõikes 1, mille kohaselt on pakkuja riigihankes hankijale pakkumuse esitanud ettevõtja. Vaidlust ei ole, et pakkuja antud vaidlustuses on vaidlustaja, kes on Eestis registreeritud ettevõte. RHS § 7 lõikes 3 on täiendavalt märgitud, et hankijal on õigus otsustada, et ta lubab riigihankes osaleda RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel. Seega oluline siinjuures on tuvastada, kust on pakkumuse teinud ettevõte pärit. Ettevõte päritolu võib tõlgendada erinevat moodi aga antud vaidluses seda tegema ei pea kuivõrd vaidlustaja majandustegevus on ja kogu müügitulu teenib ta lisaks Eestile ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja Norrast ehk riikidest, mis on nimetatud antud sättes (vt lisa 4). RHS § 7 lõikes 3 on samuti märgitud, et hankija saab piirata ka neid isikuid, kelle vahenditele pakkuja tugineb RHS § 103 lõike 3 alusel. Viimane säte annab pakkujale võimaluse tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel. Käesolevas hankes ei ole vaidlustaja tuginenud teise ettevõtja majanduslikele ega finantsseisundile. 2.5. Vaidlustaja tugines pakkumises vaid Eesti isikutele Hankes oli määratud tingimuseks, et pakkuja meeskonnas peab kogu raamlepingu perioodi jooksul olema teenuse osutamiseks määratud projektijuht. Projektijuhile olid seatud konkreetsed tingimused. Vaidlustaja pakkumuse vormist 2 nähtub, et vaidlustaja on määranud projektijuhiks Eesti kodaniku Kristina Sallo. Täiendavalt oli vaja pakkumuses välja tuua pakkuja volitatud isikute andmed, kellel on õigus ettevõtjat esindada, temal nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole Äriregistris märgitud. Vaidlustaja vastavustingimustes märkis, et selliseks isikuks on tootmisjuht Marek Zujev, kes on samuti Eesti kodanik. Hankepassis oli vaidlustaja märkinud, et ta ei toetu teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad ega kavatse sõlmida allhanke lepingu mis tahes osas kolmanda isikuga. 6 Vaidlustaja kvalifitseerimistingimustes tugines vaidlustaja vaid vaidlustaja näitajatele ning selles osas on hankija teinud 27.02.2024. a õiguspärase otsuse kvalifitseerida vaidlustaja. 2.6. Hankija 12.03.2023. a vastavusotsus ei ole õiguspärane osas, millega vaidlustaja pakkumus lükati tagasi Hankija oli edastanud vaidlustajale sõnumi pealkirjaga „Ettevõtja elukoha tõendamine“ (lisa 6 – teabevahetusest väljavõte). Antud teates viitas hankija muuhulgas riigihanke alusdokumendi punktile 5.3, mille kohaselt saavad osaleda hankes ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis. Hankija tõi välja, et vaidlustaja ühe juhatuse liikme, Alexey Popov, elukohaks on märgitud Venemaa. Vaidlustaja vastas hankijale, et pakkujaks on Eestis registreeritud ettevõte KP Factory OÜ. Ta andis informatsiooni ka Alexey Popov elukoha osas, kuid oli seisukohal, et see ei puutu asjasse kuivõrd pakkuja olles Eestis registreeritud ettevõte vastas riigihanke alusdokumendi punktile 5.3. Lähtudes RHS § 7 lõikest 3 leiab vaidlustaja, et tema kui Eestis registreeritud ettevõte, pakkumust ei saa riigihanke alusdokumendi punkti 5.3 alusel tagasi lükata. Vaidlustaja asukoht ja majandustegevus on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis. Kuivõrd vaidlustaja pakkumus vastab hanketingimustele, siis tuleb tunnistada see vastavaks. Selle tulemusel osaleb vaidlustaja ka edasi hankemenetluses ning tema pakkumusega on vaja arvestada edukaks tunnistamise etapis. 2.7. Vaidlustaja pakkumus on üks madalaimatest pakkumustest Riigihanke alusdokumendi punkti 4.2 kohaselt eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumite ja hindamismetoodika alusel. Sama dokumendi punktis 4.3 on hankija sätestanud, et arvestab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse maksumust ja tunnistab edukaks kõige madalama maksumusega pakkumuse. Pakkumuse vormil I oli vaidlustaja ühikuhinnaks märkinud 52,12 (käibemaksuta). Riigihanke süsteemis oleva informatsiooni kohaselt on madalaim pakkumus OÜ’l K-Print ja seejärel vaidlustaja pakkumus (lisa 7 – pakkujate hinnad). Riigihanke alusdokumentide punkti 1.6 kohaselt sõlmitakse riigihanke tulemusena kuni kahe edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga raamleping. 7 Lähtudes riigihanke alusdokumentide punktidest 1.6, 4.2 ja 4.3 tuleb hankijal edukaks tunnistada vaidlustaja pakkumus. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole hankija teinud edukaks tunnistamise otsust, millega tunnistaks edukaks mõne pakkuja. Kuna on võimalik, et selline otsus on siiski tehtud, siis esitab vaidlustaja käesolevaga koheselt ka sellele otsusele vaide ja palub see otsus tunnistada osaliselt kehtestuks. Juhul, kui hankija kinnitab, et edukaks tunnistamise otsus ei ole tehtud, siis palub vaidlustaja jätta antud taotlus edukaks tunnistamise otsuse osalise kehtetuks tunnistamise taotlus tähelepanuta. III. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE RHS § 3 sätestab hankijale kohustused, mida peab ta järgima riigihanke korraldamisel. RHS § 3 p 2 järgi peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 p 1 näeb ette hankija kohustuse pidada silmas proportsionaalsuse põhimõtet hankereeglite kohaldamisel. Arvestades hankeeset, siis ei ole kuidagi pakkuja juhatuse liikme elukohale piirangute seadmine proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud ja veel eriti olukorras, kus pakkujal on ka Eesti kodanikust juhatuse liige. Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu menetluses olevas haldusasjas 3-12-2670 oli vaidluse all Tallinna Linnatranspordi AS riigihange, kus hankija ei lubanud samuti riigihankes osaleda pakkujatel, kelle asukoht oli väljaspool RHS § 3 punktis 3 nimetatud riike. Kohtud olid leidnud, et selline piirang on õigustatud hankeset arvestades. Kuid antud vaidluses soovis Eesti äriühing teha ühispakkumuse Valgevenes asuva Minski Autotehasega. Käesolevas vaidlused aga vaidlustaja ei teinud ühispakkumust ega toetunud ühegi teise ettevõtte andmetele ning füüsilised isikud, keda oli vaja pakkumises esile tuua elavad Eestis. Üldpõhimõtete kohaldamisel tuleb hankijal esmalt hoiduda riigihankes otseselt või kaudselt diskrimineerivate tingimuste seadmisest ning hankepraktikate kohaldamisest. Vaidlustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole hankija käitunud õiguspäraselt. RHS § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama sätte lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 8 12.03.2024. a otsusega tunnistas hankija vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks. Hankija otsus on õigusvastane ja vaidlustaja õigusi rikkuv kuna vaidlustaja pakkumus lükati tagasi ning eduka pakkumuse välja selgitamisel enam ei osalenud. Hankija saab valida vaid nende pakkumuste vahel, mis on tunnistatud vastavaks. Juhul kui vaidlustaja pakkumus oleks vastavaks tunnistatud, oleks see osalenud ka eduka pakkumuse valimisel ning oleks oma madalama hinna tõttu ka edukaks osutunud. Seega tuleb hankija 12.03.2024. a otsus tunnistada kehtetuks ning teha uus otsus ja tunnistada vaidlustaja pakkumus vastavaks. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest leiab vaidlustaja, et hankija on rikkunud RHS sätestatud nõudeid ja sellise otsusega rikkunud vaidlustaja õigusi ja kahjustanud vaidlustaja huve. Seega on vaidlustajal õigus vaidlustada hankija 12.03.2024. a otsust ning edukaks tunnistamise otsust, kui hankija on selle teinud. RHS § 185 lõike 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Sama sätte lõike 2 punkti 6 kohaselt võib vaidlustuse esitada otsuse peale, millega hankija lükkas tagasi vaidlustaja pakkumuse. Käesolev vaidlustus ongi esitatud just sellisele hankija otsusele. IV. VAIDLUSTUSMENETLUSES KANTUD VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUD RHS § 198 lõike 1 alusel taotleb vaidlustaja hankijalt vaidlustaja menetluskulude välja mõistmist. Vaidlustaja on kandnud käesoleva vaidemenetlusega vaide esitamise hetkeks järgmised menetluskulud: • Riigilõiv summas 640 eurot (lisa 8 – maksekorraldus); • Õigusabikulud summas 1 555,5 eurot (käibemaksuta). Advokaadibüroo REMO’s osutab vaidlustajale õigusabiteenust hinnaga 170.- EUR/h, millele lisandub käibemaks. Riigihanke nr 273978 vaidlustusega seonduvalt on vaidlustaja kandnud järgmised menetluskulud: • Hankedokumentidega, sh vaidlustaja pakkumisega, tutvumine ja nõupidamine kliendiga seoses vaide esitamisega– 1 h • 22.03.2024. a vaidlustuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine – 6 h 30 min KOKKU: 7,5 h x 170 +KM, so 1 275 = 1 555,5.- EUR (käibemaksuta). Esitame tõendina advokaadibüroo Remo’s 22.03.2024. a arve (lisa 9 – õigusabiarve). Seega vaidlustaja on kandnud menetluskulu ilma käibemaksuta kokku 2 195,5.- EUR. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane. 9 Palun hüvitada vaidlustaja menetluskulud käibemaksuta summas 2 195,5.- eur. V. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustaja sai hankija 12.03.2024. a otsuse kätte 12.03.2024. a ja seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. Vaidlustaja ei soovi asja arutamist istungil ja on nõus kirjaliku menetlusega. Vandeadvokaat Jana Reitsakas kinnitab, et temal on KP Factory OÜ esindusõigus. Lugupidamisega Digitaalselt allkirjastatud Jana Reitsakas Vandeadvokaat KP Factory OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. Hanke dokumendid 2. Vaidlustaja pakkumus 3. Hankija 12.03.2024. a otsus 4. Vaidlustaja 2022 aastaaruanne 5. Vaidlustaja kohta äriregistrist ajaloo väljatrükk 6. Hankija ja vaidlustaja teabe vahetus 7. Pakkujate pakkumuse ühikhinnad 8. Riigilõivu maksekorraldus 9. Advokaadibüroo Remo’s arve 10