left 540385 0 0 Ulvi Reimets Teie 18.03.2024 nr 12.2-10/44 Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 Meie 21.03.2024 nr number Tallinn 10122 Hanke viitenumber ja nimetus : 274464 “ Toitlustusteenus Viimsi valla koolides ja lasteaedades 2024-2029” Hankija: Viimsi Vallavalitsus, registrikood 75021250, asukoht Nelgi tee 1, 74001 Viimsi vald, e-post
[email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915, asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame, Advokaadibüroo Concordia OÜ, asukoht Maakri 29, 10145 Tallinna linn, telefon 62 62 062, e-post
[email protected] Vastus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu poolt 15.03.2024 esitanud vaidlustusele P. DUSSMANN EESTI Osaühing on esitanud vaidlustuse ja palunud tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse riigihankes „Toitlustusteenus Viimsi valla koolides ja lasteaedades 2024-2029“ alljärgnevad hanke alusdokumentide (HAD) : HAD vastavustingimuste sätted, mis nõuavad pakkujalt teenuse osutamise korralduskava esitamist ning kehtestavad nõuded sellisele korralduskavale; HAD hindamiskriteeriumite ja hinnatavate näitajate sätted, mis käsitlevad teenuse osutamise korralduskava hindamist (hindamiskriteerium nr 3 ning vastav hindamismetoodika kirjeldus); HAD vastavustingimuste sätted, mis nõuavad pakkujalt lasteaedade ja koolide näidismenüüde esitamist ning kehtestavad nõuded vastavatele näidismenüüdele; HAD hindamiskriteeriumite ja hinnatavate näitajate sätted, mis käsitlevad lasteaedade ja koolide näidismenüüde hindamist (hindamiskriteeriumid nr 4 ja 5 ning vastav hindamismetoodika kirjeldus); HAD tehnilise kirjelduse p-d 10.2. ja 14.2. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et HAD vastavustingimuste sätted, mis nõuab pakkujalt teenuse osutamise korralduskava esitamist ning hankija kehtestatud nõuded korralduskavale on vastuolus RHS § 3 sätestatud põhimõtetega ja RHS § 85 lõikele 1: Hankija on vastavustingimustes sätestanud nõude, et pakkuja esitab teenuse osutamise korralduskava. Määranud ära üheselt ja selgelt, mida pakkuja peab korralduskavas käsitlema. Korralduskava peab lähtume konkreetselt hankelepingu esemest, täitmise tingimustest, teenuse kirjeldusest. Korralduskavas tuleb käsitleda teenuse osutamise protsesside kirjeldust, kvaliteedi juhtimist ja kuidas pakkuja kavandab toitlustusteenuse osutamist täita. Hankija vastus vaidlustusele, mis puudutab HAD vastavustingimuste sätted, mis nõuavad pakkujalt teenuse osutamise korralduskava esitamist ning kehtestavad nõuded sellisele korralduskavale. 3.1 Vaidlustaja leiab, et: H ankija poolt vastavustingimustes nõutud korralduskava on vastuolu s RHS § 3 sätestatud põhimõtetega ja määratleb, et korralduskava ei ole kontrollitav, läbipaistev, ausa konkurentsi mittetagav ega vasta proportsionaalsuse põhimõtetele. Ei ole õige vaidlustaja väide , et hankija poolt vastavustingimustes nõutud korralduskava on vastuolus RHS § 3 sätestatud põhimõtetega . Hankija on vastavustingimustes sätestanud nõude, et pakkuja esitab teenuse osutamise korralduskava. Määranud ära üheselt ja selgelt, mida pakkuja peab korralduskavas käsitlema. Korralduskava peab lähtume konkreetselt hankelepingu esemest, täitmise tingimustest, teenuse kirjeldusest. Korralduskavas tuleb käsitleda teenuse osutamise protsesside kirjeldust, kvaliteedi juhtimist ja kuidas pakkuja kavandab toitlustusteenuse osutamist täita. v .t . Vastavustingimused 1 „ Teenuse osutamise korralduskava “. Hankija hinnangul pole põhjendatud ka teha karmimaid kvalifikatsioonitingimusi, sest see vähendaks põhjendamatult konkurentsi. Hankija seisukoht on, et HAD dokumente tuleb lugeda tervikuna ning mõista neid nii, nagu mõistlik isik neid selliselt lugedes mõistaks ning mitte kontekstist välja võtta erinevaid osasid. Hankija poolt sätestatud korralduskava kujul ei ole võimalik pakkujal pakkumust koostades hinnata ja ette näha, missuguse sisuga korralduskava puhul loeb hankija, et pakkuja on andnud „selge ülevaate, kuidas pakkuja kavandab hankelepingu täitmist“, et hankija on saanud „ammendava ja usaldusväärse kirjelduse“ pakkuja protsesside kirjeldusest ja kvaliteedi juhtimisest ning et pakkuja on esitanud piisavalt „selge kavandi, kuidas hankelepingu täitmine on korraldatud“. V aidlustaja väide ei ole tõene . Hankija on üheselt ja selgelt väljendanud, mi s osas ja mis kujul hankija soovib teenuse osutamise korralduskava näha. Korralduskava osas ei ole lihtsalt öeldud, et näiteks, et hankija soovib näha „Teenuse korraldamise plaan“, vaid ka sõnastanud , mida ta „Teenuse korraldamise plaan“ all mõtleb. s.o „ teenuse osutamise kontseptsioon üldiselt, kus kirjeldatakse kuidas saavutatakse Tellija eesmärkide täitmine, näidatakse ära valmistusköökide asukoht, valmistusköögi teenindavad asutused, teenuse planeerimine ja juhtimine“. Selgitus ja kirjeldus on toodud kõikide korralduskavas toodud osade lõikes. Korralduskava sõnastus võimaldab hankijal kõrvaldada mistahes pakkumuse sisuliselt omal vabal äranägemisel lugedes selle ühel või teisel põhjusel kas ebaselgeks, mitteammendavaks või ebausaldusväärseks. Hankija selline otsus on läbinisti subjektiivne ega ole sisuliselt kontrollitav. Olukorras, kus pakkumuste vastavust kontrollivatele hankekomisjoni liikmetele on korralduskava esitanud pakkujate isikud teada, ei ole aus konkurents tagatud, sest otsuse tegemist saavad mõjutada pakkuja isiku teadmine ning sellest tingitud hankekomisjoni liikmete isiklikud eelistused “. V aidlustaja väide ei ole tõene . Hankija on toonud hindamismetoodika kirjelduses selge selgituse, kuidas ja mida ta korralduskavas hindab. Hindamismetoodika on üles ehitatud selliselt, et võimalikult palju vähendada hindamiskomisjoni liikmete subjektiivsust ja oleks võimalikul t objektiivne ja kontrollitav. Ühesõnaliselt ja selgelt sõnastatud hindamismetoodikast ei tulene, et hindamiskomisjonil liikmega saaks korralduskava hinnata oma vabal äranägemisel. Samuti ei võimalda hindamiskriteeriumid hankekomisjoni liikmel lähtuda oma isiklikest eelistustest. Näiteks , kuidas saaks hindamiskomisjoni liige kasutada isikliku eelistust hindamisel „kas pööratakse tähelepanu tooraine kvaliteedile ja kas plaanitakse kasutada mahe toorainet“. Vaidlustaja leiab, et oma arusaama kohaselt tuleb tal hankija poolt nõutud korralduskava asemel esitada hoopis kõikehõlmav hankelepingu täitmise äriplaan, mis tähendab pakkumuse koostamisel lisaks RHAD läbitöötamisele, hinnapakkumiste ning näidismenüüde koostamisele märkimisväärset täiendavat aja- ja ressursikulu . Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega , et tingimus eeldab kõikehõlmav hankelepingu täitmise äriplaan i esitamist . Vastavustingimustes nõu tud korralduskava sisule on hankija aga andud konkreetse sisu ja seda kirjalikult väljendanud ja see ei eelda kõikehõlmavat äriplaani esitamist . Viimsi valla koolilaste ja lasteaialaste toitlustusteenuse maht on väga suur ja teenuse osutamine ja toimimise korraldus suhteliselt keerukas. Seda nii toidu valmistamise osas, toidu suuremahulise laiali transportimise osas kui toidu väljastamisel lasteasutustes. Hankija soovib korralduskavaga esitamisel saavutada, et pakkuja on ammendavalt ja usaldusväärse kirjeldanud teenuse osutamist , et teenuse osutamine oleks võimalikult kvaliteetne . Subjektiivsuse vähendamiseks ja läbipaistvuse tagamiseks on hankija sätestanud õigus e kutsuda pakkuja oma korralduskava suuliselt esitlema. Suulise esitluse eesmärk on saada objektiivsed vastused pakkujalt, et hindamiskomisjoni liige mõistaks õiglaselt pakkuja eesmärke lepingu täitmisel ja hindepunkti andmine kvaliteedile oleks võimalikul aus ja õiglane. Samas ka vaidlustaja leiab, et sellises teenuse osutamise korralduskava esitamise nõue võib olla mõistlik edukaks osutunud pakkujale pärast hankelepingu sõlmimist ega näe siis, et tegemist oleks kõikehõlmav äriplaaniga ega ole probleemiks ka märkimisväärne aja- ja ressursikulu. E ettevõtte tegevuse otstarbekas ja efektiivne korraldamine on ühtlasi ka elementaarne juhatuse liikme hoolsuskohustus (ÄS §§ -des 187 lg 1, 306 ja 315) misiganes pakkumust äriühing ka ei teek s. Seetõttu korralduskava on sisuliselt ei ole täiendav töö, vaid on pigem nö spikriks, et teenuse kvaliteet läbimõeldum oleks. Hankeplaani hindamiskriteeriumid vastuolu RHS § 85 lg 1 ning RHS § 3 sätestatud põhimõtetega ja on teinud järelduse, et Hankija soovib hinnata pakkuja võimekust ja sobivust hankelepingut täita (so kuidas ja kui hästi suudab pakkuja hankija hinnangul lepingut täita). V aidlustaja väide ei ole õige , et hankija soovib hinnata pakkuja võimekust ja sobivust hankelepingut täita (s . o . kuidas ja kui hästi suudab pakkuja hankija hinnangul lepingut täita ja vaidlustaja väide, et hankija oleks seda justkui ise 11.03.2024 esitatud selgitustaotlusele nr 828002 öelnud ) . Vaidlustaja ei küsinud sobivust või võimekust hankelepingut täita , vaid küsis, kas korralduskava esitamise ja hindamise eesmärgiks on välja selgitada pakkujate suutlikkus hankelepingut täita. Protsesside kvaliteet ja läbimõeldus näitabki suutlikkust teenust pakkuda kvaliteetselt. Läbimõeldud teenus aitab vältida ühtlasi ka pakkumusi, mis on põhjendamatult madala maksumusega. Hankija poolt nõutud korralduskava on üles ehitatud, et selle hindamisel saab hankija hinnata kui kvaliteetselt pakkuja kavatseb toitlustusteenust osutada. Korralduskava hindamisel ei võrdle hankija pakkujaid omavahel, vaid hindab konkreetse korralduskava hindamismetoodika kohaselt teenuse korraldust ja annab sellele vastavalt hindeid. Korralduskavade osade lähenemised võivad olla teenuse osutamisel täiesti erinevad, aga kui need täidavad toitlustusteenuse osutamise eesmärki ja on usutavad, siis saab ka pakkuja maksimum punktid. Kui aga ei, siis hindepunktide juures seda selgitatakse nii, et pakkujal oleks mõistatav, miks ta sellised punktid sai. V astavalt 2022 jõustunud RHS § 85 lg 1 muudatusele , hankija peab valima, kas ta sätestab hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni osas kvalifitseerimise tingimuse või hindamiskriteeriumi, mõlemat korraga sätestada ei saa. Hankija on sätestanud käesolevas hankes hindamiskriteeriumi. RHS § 85 lõike 2 erinorm sätestab pakkumuste hindamise kriteeriumi seotuse kohta hankelepingu esemega, leevendades selle nõude rangust. Nimelt loetakse, et pakkumuste hindamise kriteeriumid on hankelepingu esemega seotud ka siis, kui nende sätestamisel võetakse arvesse (i) hankelepingu esemeks olevate asjade tootmise, teenuste osutamise või ehitustööde tegemise või turustamisega seotud protsesse või (ii) olelusringi muudes etappides tehtavaid tegevusi ja kulutusi. Kummalgi juhul ei pea hinnatavad aspektid olema hankelepingu eseme oluliseks osaks. Pakkumuste hindamise kriteeriumi seotust hankelepingu esemega ei tohi hinnata nii jäigalt, et see välistaks kõik kriteeriumid, mis ei lähtu toote olemuslikest tunnustest, st mõnest selle toote olulisest omadusest. Asjaolud, mida hindamisel võib arvesse võtta, ei pea olema nähtavad ega tajutavad hangitava asja või teenuse omadustes. Isegi kui hindamise kriteerium ei käsitle toote omadusi rangelt võttes selliselt, nagu need mängivad rolli tehnilistes kirjeldustes, ei välista see kriteeriumi lubatavust. On siiski oluline, et tootmisprotsessi sotsiaalseid aspekte puudutavad pakkumuste hindamise kriteeriumid oleksid seotud hankelepingu alusel tehtavate ehitustööde, tarnitavate asjade või osutatavate teenustega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 98), st kriteeriumiga ei tohi hinnata pakkuja kogu äritegevust, vaid hinnata võib üksnes osa, mis seondub konkreetselt hangitava asja, teenuse või ehitustööga ( vt siinkohal Simovart / Parind , Riigihangete seadus, Kommenteeritud väljaanne, 2019, § 85 komm 28). Järelikult protsesside kirjeldus sellisel moel, nagu korralduskavas nõutud, võivad olla osaks hindamiskriteeriumist. RHS § 87 lg 1 p 1 võimaldab välja selgitada teenuse kava läbi selle omadust e ja nõuet e , milleks ongi arusaamine teenuse kvaliteedi ja toimimise tagamise meetmetest Vaidlustaja leiab, et hankija soovib korralduskavaga hinnata pakkuja võimekus või sobivus hankelepingut täita ja juhib tähelepanu, et õigusvastane on hindamiskriteeriumi eesmärk millega hankija soovib endale leida hankelepingu täitmiseks potentsiaalselt sobivat pakkujat . V aidlustaja väide ei ole õige . Kui lugeda korralduskava nõudeid ning hindamismetoodika kirjeldust tervikuna , siis üheselt nähtub, et korralduskava ee s märk pole hankija soov eelistada kedagi põhjendamatult . Vaidlustaja leiab, et korralduskava koostamisel on konkreetse hanke kontekstis ilmne eelis praegusel teenusepakkujal, kes tunneb kõige paremini hankes osalevaid lasteaedu, koole ning teenuse osutamisega seonduvaid protsesse. Oma praktilisest kogemusest lähtuvalt on praegusel teenusepakkujal võimalik konkurentidest oluliselt paremini kirjeldada efektiivseid protsesse ning lahendusi, planeerida vajalikke ressursse ja maandada (talle juba teadaolevaid) riske. Selline pakkujate ebavõrdne kohtlemine (selge eelise andmine senisele teenusepakkujale) ei ole v aidlustaja hinnangul kooskõlas RHS § 3 p 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. V aidlustaja väide ei ole tõene. Teenuse osutamise kavaga soovib hankija saada ülevaade teenuse osutamisest kavandatavast kvaliteedist ja soovib seda tulemust etteantud hindamiskriteeriumite järgi hinnata. Kvaliteedi hindamine ei sea kuidagi eelisolukorda olemasolevat teenuse pakkujat . Teenuse kvaliteedi läbimõeldus on eelkõige kvaliteedijuhtimise küsimus, sest tänane pakkuja võib protsesse juhtida mingis osas läbimõtlematult. Kindlasti on eelis nendel teenusepakkuja tel , nagu ka vaidlustaja oma vaides märgib, kes tunnevad kõige paremini lasteaedade ja koolide toitlustusteenuse osutamisega seonduvaid probleeme, eriti nii suuremah u lise teenuse osutamisega , nagu käesoleva hankega on hankija soovinud. Hankija ei saa lubada teenusepakkuja ebaõnnestumist ja pakkuja peab suhtuma väga tõsiselt teenuse osutamise läbimõtlemisele ja analüüsimisele. Vaidlustaja leiab, et korralduskava on võimalik hinnata üksnes subjektiivselt, s.t. korralduskava hindamine objektiivsete kriteeriumite alusel pole praktiliselt võimalik ja korralduskava hindamiskriteerium annab hankijale piiramatu ja suvalise valikuvabaduse, kuidas korralduskava hinnata ja hankijale meelepärane pakkuja valida. V aidlustaja väid e ei ole õige. Hankija on sellele eelnevalt juba vastanud, mis puudutab subjektiivset ja meelepärase pakkuja valikut , märkid es aga asjaolu, mis puudutab väidet, et korralduskava hindamismetoodika kirjelduse järgi on võimatu korralduskava objektiivselt hinnata. Tegemist on vaidlustaja meelevaldse tõlgendusega ja lihtsalt paljasõnalise väitega. Teenus osutamise korralduskava hindamismetoodika kirjeldus ja hindepunktide andmine ja põhjendus punktide andmiseks on metoodikas selgesõnaliselt ja üheselt väljendatud. Hind e punktide andmise metoodikas on väga vähe ruumi subjektiivsusele ja antud hind e punktid on selgelt ja objektiivselt mõõdetavad. Vaidlustaja leiab, et Hankija poolt määratud hankekomisjoni liikmed ei ole pädevad korralduskava hindama, kuna neil puudub toitlustuse ettevõtluse alane kogemus ja pädevus , ei ole tagatud sõltumatu i d eksperte ega tagada pakkumuste anonüümsus hindamine . V aidlustaja väide ei ole õige . Ei saa täna tõsikindlalt väit a , et hankijal oleks absoluutselt võimatu korralduskava õiguspäraselt tulevikus hinnata. Asjakohatu on ka väide , et hankija poolt määratud hankekomisjoni liikmed ei ole pädevad korralduskava hindama ainuüksi sel põhjusel, et neil puudub toitlustuse ettevõtluse alane kogemus ja pädevus. Kõik vallavalitsuse korraldusega määratud isikud on oma tööalaste tegevustega kokku puutunud koolide ja lasteaedade toitlustamisega. Neil on teada ja on kokku puutunud igapäevaste probleemidega toitlustusteenuse osutamise l ja ka neil on tööalased kohustused tekkinud probleeme lahendada. Kõik need isikud suudavad lugeda teenuse osutamise kava ja hinnata etteantud kriteeriumite alusel pakkuja poolt koostatud teenuse osutamise kava. Lisaks hankekomisjoni liikmetele on Viimsi valla hankekorra § 13 kohaselt on riigihanke eest vastutaval isikul võimalus vajadusel põhjendada eksperdi kaasamist , kellel on nagu vaidlustaja väidab - toitlustuse ettevõtluse alane kogemus ja pädevus. Seega , kui tekib vastav vajadus, saab hankija määrata täiendavaid eksperte . Vaidlustaja soovib, et teenuse osutamise korralduskava hindamine oleks anon üümne ja hindajad ei teaks , kelle korraldus kava hindaja h inda b . Hankija ei mõista, kuidas teenuse osutamise kava hindamise anonüümsus tagaks pakkumuste võrdsema kohtlemise, kui ette antud reeglite järgne hindamine. Näiteks , kuidas korralduskava ettenähtud riskide maandamise hindamine oleks anonüüms e lt hinnates kontrollitava m , läbipaistva m ja õiglas em, kui korralduskava hindaja ei tea , kelle korralduskava ta hindab . Antud tõenäosus võiks esineda huvide konflikti korral, mille menetlus toimub aga juba teistel alustel. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et HAD vastavustingimuste sätted, mis nõuab pakkujalt lasteaedade ja koolide näidismenüüde esitamist ning hankija poolt kehtestavad nõuded näidismenüüdele ning näidismenüüde hindamine o n vastuolus RHS § 3 p-des 1, 3 ja 5 sätestatud põhimõtetega ja ebaselged . 4.1 V aidlustaja leiab et : V astavustingimused ei sätesta, et näidismenüüd peaksid vastama HAD tehnilisele kirjeldusele, s.h. tehnilise kirjelduse p-dele 10.1., 10.2. ning 14.2 , et v astavus tingimused ei sätesta , et näidismenüüde vastavust hinnatakse HAD "Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabel" toodu kohaselt . N õue, et näidismenüü peab vastama HAD tehnilisele kirjeldusele ning sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“, sisaldub hoopis hindamiskriteeriumites. Määruse nõudeid (so. vastavust tehnilisele kirjeldusele, s.h. osundatud määrusele) hindab h ankija pakkumuse kvalitatiivse hindamise ja mitte vastavaks tunnistamise käigus. H indamiskriteeriumid „lasteaia menüü“ ning „koolilõuna menüü“ on vaidlustajale ebaselge . T eenuse osutamise tehnilise kirjeldus p-d 10.2. ja 14.2. on vaidlustajale ebaselged . Hankija vastus: Vaidlustaja käsitleb vaheldumisi kahte erinevat väljendi t ja k asutab neid siis erinevates kontekstides e ksitavalt . T ehnilises kirjelduses nimetatud tavamenüü , mida hankija soovib, et koolilastele ja lasteaialastele valmistataks. Näidismenüü , mille esitamist hankija nõuab vastavustingimustes ja mille vastavust määruse le nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ hankija kontrollib ning mida hankija soovib hindamiskriteeriumites hinnata ja anda pakutud menüüle hind e punkte. HAD alusdokumendis „ Toitlustusteenuse tehniline kirjeldus “ punktis 10 „ Üldnõuded menüüle “, punktis 12 „ Üldnõuded menüüde sisule “ punktis 13 „ Erinõuded kooli menüüle “ on tava menüüde sisu üheselt ja selgelt määratletud. Nendes kolmes peatükis on üksikasjalikult selgitatud, millist menüüd hankija teenuseosutajalt ootab koolilaste ja lasteaialaste toitlustamise l ja millele see menüü peab vastama. HAD alusdokumendis „ Toitlustusteenuse tehniline kirjeldus “ punkt 10.2 ütleb üheselt, et toit/tavamenüü ja taimetoidu valik koolides peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusega nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetele ja tagama vanusekohase energia- ja toitainete sisalduse. S.t, et koolis tuleb teenuse osutajal valmistada kaks erinevat toi du valikut , tavatoit ehk li hatoit ja taime toit ehk ilma lihata. Mõlemad toiduvalikud peavad vastama määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“. Hankija on esitanud HAD lisa „Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabel i “ , kus on üheselt ja selgelt väljendatud kohustuslikud nõuded , millele peab näidismenüü vastama , millisele ajale ja vanuserühmale tuleb näidismenüüd esitada. Lasteaia kahe nädala menüü keskmisele rühmale (5-6-aastased ) kõikide toitude kogustega (puu- ja köögiviljade pakkumisel tükkidena ning toorsalatite puhul jagatakse kogu pakutav kogus võrdselt valikuvariantide vahel). Koolilõuna kahe nädala menüü põhikooli teisele grupile (10-12-aastased ) kõikide toitude kogustega (mitme alternatiivse lisandi pakkumisel jagatakse kogu pakutav kogus võrdselt valikuvariantide vahel) . Samuti on hankija „Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabelis“ näidanud ära , mida hankija näidismenüüs hindab ja mille eest ja kui palju hindepunkte annab. KOKKUVÕTE : HAD alusdokumendis „Toitlustusteenuse tehniline kirjeldus“ punkt 10.2 ütleb üheselt, et toit/tavamenüü ja taimetoidu valik koolides peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusega nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetele ja tagama vanusekohase energia- ja toitainete sisalduse. Ei ole asjakohane vaidlustaja väide , et kui vastavustingimustes ei veelkord üle korratud, et vastavustingimustes nõutud näidismenüü peab vastama HAD alusdokumendis „Toitlustusteenuse tehniline kirjeldus“ öeldule, et toit/tavamenüü ja taimetoidu valik koolides peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusega nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“, et siis justkui nõue ei kohalduks vastavustingimustes nõutud näi d i s menüüle. Samuti ei ole asjakohane vaidlustaja väide , et kui v astavustingimused ei sätesta, et näidismenüüd peaksid vastama HAD tehnilisele kirjeldusele, s.h. tehnilise kirjelduse p- dele 10.1., 10.2. ning 14.2. ja et vastavustingimused ei sätesta , et näidismenüüde vastavust hinnatakse HAD "Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabel" toodu kohaselt , vaid see aitab määratleda hindamiskriteeriumid . Näidismenüü ei pea sisaldama taimetoitu . Vaidlustaja küsis, et kas esitatav näidismenüü peab sisaldama taimetoidu valikut. Hankija vastas osundatud selgitustaotlusele 11.03.2024, et h anke näidismenüüs taimetoitu pakkuma ei pea. HAD lisa „Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabeli“, kus on üheselt ja selgelt väljendatud kohustuslikud nõuded, millele peab näidismenüü vastama, millisele ajale ja vanuserühmale tuleb näidismenüüd esitada. K oolis tuleb valmistada vastavalt tehnilisele kirjeldusele kaks menüüd, tavatoit ja taimetoit . N äidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabelis on selgelt väljendatud, et esitatakse hindamiseks koolis üks menüü, mitte kaks menüüd. See , kas pakkuja esitab tavamenüü ehk lihaga või ilma lihata ehk siis taimetoidu menüü, see on pakkuja valik. Üks menüü aga ei sisalda nii ta v atoitu kui taimetoitu. See on ka üheselt selge, kui vaidlustaja loeb HAD dokumentides esitatud „Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabeli t“. Hankija vastas vaidlustajale 14.03.2024 väga selgelt „ Näidismenüü esitatakse tava toidulisele lapsele ja seda hinnatakse vastavalt seatud kriteeriumidele. Toitlustusteenust pakkudes peab koolide menüüdes olema õpilastel igapäevaselt lisaks tava toidule ka t aimetoidu valiku võimalus. Taimetoiduvalik peab vastama hankes toodud energia ja toitainete tingimustele. Selles hankija vastusest teeb vaidlustaja järelduse, et kas tehniline kirjeldus üldse kehtib näidismenüüdele või mitte, 2) kui kehtib, siis missuguses osas ning 3) kui ei kehti, siis missugused nõuded näidismenüüdele üldse kehtivad. Edasi aga tekitab vaidlustaja segadust näidismenüüde ja teenuse osutamise ajal antavate tava menüüde ja taimetoiduga erinevates kontekstides. Samas kui kontekstist selgelt nähtub, et vastavustingimustes nõutud tav atoidu näidismenüü ei saa sisaldada taimetoidumenüüd , vaid see on eraldi seisev menüü taimetoidulistele lastele ja kui pakkuja esitab vastavustingimustes taimetoidumenüü, siis hindamiskr i teer iu m ites on tal vä iksemad või m a lused lisap u nkte saada, kuna lisahindepunktid sisaldava ka lihatoite . Vaidlustaja, kui oma ala professionaal , peaks väga selgelt aru saama hanketingimustest ja hankija ei mõista , miks vaidlustaja võtab kontekstist osasid välja ning ei loe HAD dokumente tervikuna . Ei ole kuidagi segadust tekitav ega RHS § 3 p-des 1, 3 ning 5 sätestatud põhimõtetega (proportsionaalsus, aus ja efektiivne konkurents ning säästlikkus) vastuolus hankija n õue, et pakutav näidis menüü peab v astama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusega nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ja Hankija vastus 11.03.2024 selgitustaotlusele nr 827729 , et kui vastavustingimustes esitatud näidismenüü energia ja toitainete sisaldused ei vasta määrusele toodud nõudmistele kahe nädala keskmiselt, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi . Vaidlustaja mure ei seisne mitte selles, et hankija oleks midagi õigusvastast teinud või nõutu oleks eba proportsionaal ne , eba aus ja eba efektiivne konkurents is ning säästlikkus es , vaid mure, et pakkuja vähimgi eksimus näidismenüüde koostamisel , kas või grammiga energia ja toitainete sisalduse osas , ükskõik kui ebaoluline või tühine see tegelikkuses ka menüüde osas ei ole, tooks kaasa pakkuja menetlusest kõrval d a mise . Selle mure lahendamiseks on vaidlustaja toonud otsitud ja alusetuid põhjendusi . Vaidlustaja võtab veelkord vaides üles teema, kas näidismenüü peab sisaldama taimetoitu või ei ja et kas näidismenüü peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusega nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kor dab oma varasemat seisukohta veel kord üle ja lisab küsimuse, et kuidas taimetoidu menüüga tagada D-vitamiini normi täitumine kui taimetoidu menüüs ei saa pakkuda kala, mis muidu on parim D-vitamiini allikas. Hankija vastas selle punktis 5.2 ja ei korda seda siinkohal veelkord üle. Lugupidamisega left bottom 0 0 (allkirjastatud digitaalselt) Aslan Liivak Jurist