dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 28. märts 2024
Viit
12.2-10/24-48/58-4
Registreeritud
28. märts 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaelu Teadmuskeskus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-48
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vastus vaidele 28.03.2024.asice477 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 28. märtsil 2024.a Riigihange „Trükiteenused“, viitenumber 273978 Vaidlustaja: KP Factory OÜ Registrikood: 11692685 Asukoht: Helgi tee 1, Peetri alevik, Rae vald Vaidlustaja lepinguline vandeadvokaat Jana Reitsakas esindaja: Advokaadibüroo REMO’s E-post: [email protected] Tel: +372 51 64442 Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood: 70000869 Asukoht: J. Aamisepa tn 1, Jõgeva alevik, Jõgeva vald E-post: [email protected] Hankija lepinguline advokaat Päivi Margna esindaja: Advokaadibüroo LMP E-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing Joon Registrikood: 11147025 Asukoht: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, J. Kunderi tn 8a, 10128 E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Hankija taotlused: 1. jätta KP Factory OÜ vaidlustus rahuldamata; 2. jätta kõik menetluskulud KP Factory OÜ kanda. 1. Faktilised asjaolud 1.1 Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetluse teel riigihanget „Trükiteenused“, mille viitenumber riigihangete registris on 273978. Hanke objektiks on kvaliteetsete trükiteenuste (asutuse visiitkaartide, dokumendikaante, reklaammaterjalide, voldikute, aastaraamatute jne trükkimine) tellimine koos järeltöötlusega (voltimine, köitmine, pakendamine vms) ja tarnimisega Eesti piires. 1.2 Pakkumuse esitasid riigihankes 10 pakkujat, sh KP Factory OÜ (edaspidi vaidlustaja). 12.03.2024. a tunnistas hankija vastavaks kaheksa pakkumust kümnest. Sama otsusega võttis hankija vastu otsuse tagasi lükata RHS § 114 lg 2 alusel vaidlustaja pakkumus (vt vaide lisa 3). 1.3 Edukaks tunnistas hankija mh kolmanda isiku, Osaühing Joon, pakkumuse, mis oli hindamiskriteeriumi kohaselt majanduslikult soodsaim (pärast teist edukaks tunnistatud pakkujat, Osaühing K-Print). 1.4 22.03.2024. a esitas vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vaidlustaja mittevastavaks tunnistamise otsusele ja kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsusele. VAKO andis hankijale 25.03.2024. a kirjas kolme tööpäeva pikkuse tähtaja vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamiseks. 2. Õiguslikud põhjendused 2.1. Esiteks, RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. 2.2. EK praktikas on kujundatud üldine seisukoht, et ettevõtjal ei saa olla õigustatud huvi hankija otsuse tühistamiseks, kui on välistatud, et see võiks viia temaga hankelepingu sõlmimiseni kas konkreetses riigihankes või selle hanke nurjumisele eelduslikult järgnevas uues riigihankes (EK C-401/09, p 49). Ka VAKO on korduvalt selgitanud, et vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele, mistõttu ei ole hankija otsused vaidlustatavad, kui ka vaidlustuse positiivne tulemus seda eesmärki ei teeni (vt nt VAKO 12.12.2016. a otsus 236-16/176941, p 7.1). 2.3. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) p 1.6 kohaselt sõlmitakse riigihanke tulemusena kuni kahe edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga raamleping RHAD lisas 2 esitatud tingimustel. Eelnevast järeldub, et hankijal on õigus sõlmida riigihanke tulemusena raamleping kahe edukaks tunnistatud pakkujaga, kuid hankijal ei ole kohustust igal juhul sõlmida raamleping kahe pakkujaga, st hankijal on õigus piirduda ka vaid ühe raamlepingu sõlmimisega. 2.4. Eelnevast tulenevalt on hankija seisukohal, et vaide rahuldamine ei aita kaasa rikutud õiguste taastamisele, sest otsustus sõlmida raamleping just kahe edukaks tunnistatud pakkujaga, ei allu riigihanke menetluse kontrollile. Olukorras, kus vaidlustaja on jäetud edukaks tunnistamata ning esitatud on vaidlustajast majanduslikult soodsam pakkumine, ei saa vaidlustajale tekkida subjektiivset õigust olla valitud igal juhul teise eduka pakkujana raamlepingu sõlmimiseks. Seega isegi, kui asuda seisukohale, et vaidlustaja mittevastavaks tunnistamine on toimunud ebaõigesti, mille osas hankija annab oma seisukoha allpool, siis ei oleks vaidlustaja vastavaks tunnistamine toonud talle kaasa absoluutset õigus saada raamlepingu pooleks. Otsustus Lk 2 / 4 tunnistada edukaks kahe pakkuja pakkumus sündis ajaliselt hiljem ning pärast seda, kui oli teada vastavaks tunnistatud pakkujad. 2.5. Eelnevast tulenevalt on hankija seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlustajal vaideõigus, sest vaide esitamisega ei ole võimalik saavutada vaidlustaja vaide eesmärki. Vaidlustaja ei ole vaides ka põhjendanud, mille kohaselt oleks hankija igal juhul pidanud sõlmima raamlepingud kahe pakkujaga, sh potentsiaalselt vaidlustajaga. 2.6. Teiseks, hankija lükkas tagasi vaidlustaja pakkumuse, tuginedes RHS § 7 lõikele 3, mis sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda, sealhulgas isikuna, kelle vahenditele pakkuja või taotleja RHS § 103 lõike 1 alusel tugineb, ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. 2.7. Pakkumuse nr 475587 tagasilükkamise põhjusena on hankija toonud, et äriregistris on vaidlustaja juhatuse liikme Alexey Popov (isikukood 37205270087) elukohaks märgitud Venemaa. A. Popov omab Eestis kehtivat e-residendi staatust, kuid ei oma alalist elukohta Eestis ega mingis muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Väljaspoolt Euroopa Liitu pärit ettevõtjatel tekib tänu e-residentsusele võimalus luua Eestis mugavalt ettevõte ja korraldada nii asjaajamist Euroopa Liidu sees. E-residentsus ei anna maksuresidentsust, Eestis elamise õigust ega Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Hankija kohtleb riigihangete seaduse § 3 p 2 alusel kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Tuginedes RHS-i § 114 lõikele 2 ja riigihanke alusdokumendi punktile 5.3, lükkab hankija pakkumuse tagasi, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.1. Hankija lisab, et RHS § 3 p 2 sätestab, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2.2. Kuigi üldiselt kehtib riigihankemenetluses kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld, siis RHS § 3 p-st 2 tulenevalt on hankijal lubatud siiski kolmandatest riikidest pärit isikute suhtes kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet eirata. Hankija hinnangul tuleb vastava erandi olemusest järeldada, et sealhulgas võib hankija kontrollida ka ettevõtte osanikke, kuivõrd vastasel juhul puuduks vajadus kodakondsuspõhise diskrimineerimise keelu sätestamiseks ja piisaks ka registreerimisriigist. 2.3. Vaatamata eelnevale, isegi kui asuda seisukohale, et hankija on RHS § 7 lg 3 toodud piirangut tõlgendanud liiga laialt, millega hankija käesoleval juhul ei nõustu, siis jääb hankija endiselt seisukohale, et vaie tuleks jätta rahuldamata vaideõiguse puudumise tõttu. Lk 3 / 4 3. Menetluslikud küsimused 3.1 Menetluse liik. Hankija nõustub vaide läbivaatamisega kirjalikus menetluses RHS § 196 kohaselt. 3.2. Esindusõigus. Hankijat esindab advokaat, kes kinnitab esindusõiguse olemasolu. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). 3.5 Menetluskulud. Hankija palub vaidlustajalt välja mõista menetluskulud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Päivi Margna Advokaat Maaelu Teadmuskeskuse lepinguline esindaja Lk 4 / 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel