Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited

VÄIKEOST „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. HINNAPÄRING 1. ÜLDINFO Rahandusministeerium 1.1 Hankija andmed Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik 1.2 Hanke eest vastutav Ele Praks, telefon: 58851326, e-post: [email protected] isik Parendatud (väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud) 1.3 Hanke objekti metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste lühikirjeldus ja (IRO) hindamiseks, hindamise näited ning kirjeldatud eesmärk hindamispõhimõtted 1.4 Eeldatav maksumus 29 999 eurot (lisandub käibemaks) km-ta1 1.5 Hankelepingu Interreg Sustool rahastamisallikas 1.6 Teenuse CPV kood 73110000-6, 73300000-5 2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED Hanke eseme kirjeldus on esitatud Tehnilises kirjelduses (Lisa A). Uuringu eesmärk on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, 2.1 Hanke objekti riskide ja võimaluste hindamiseks, vastava hindamise näited ning selgelt kirjeldus kirjeldatud hindamispõhimõtted. Hanke eesmärk on leida töö teostaja nimetatud uuringu tegemiseks. Töö tähtaeg on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest. Juhul kui töö väljundit tuleb kasutajavajaduste huvides oluliselt kohendada, tuleb muudatuste vajadus tellijaga läbi arutada nii 2.2 Tähtaeg ja/või kirjalikus vormis kui töökoosolekuna. Töökoosolekute ettepanekuid ajakava võib vastavalt vajadusele tellijale teha jooksvalt. Tellija poolt on oodatud, et töö üleandmine lõpeb reflektsiooniga selle kohta, millised on uuringu piirangud. Töökoosolekud toimuvad Tallinnas, Suur-Ameerika 1 või kokkuleppel töö 2.3 Täitmise koht teostaja määratud asukohas. - Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: 2.4 Lepingutingimused https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked. - Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa). Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui 2.5 Samaväärsus pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1  protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 3. TÄIENDAV INFO Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt 2 liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele: - Projektijuht, kellel on kõrgharidus (vähemalt bakalaureuse kraad) ja 3.1 Pakkujale ja pakkumusele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 2 varasemat pakkumusele töö/projekti teostamise kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG kehtestatavad (keskkonna-, sotsiaalsete ja äriühingu juhtimisega seotud) riskide nõuded hindamisega. - Ekspert-analüütik, kellel on pakkumusele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 2 varasemat töö/projekti teostamise kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega. 4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE - Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressidele: [email protected], [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 4.1 Selgitused tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. - Pakkumuses esitab pakkuja: o Pakkumuse maksumuse vormil Lisa B; o Töö kirjeldus lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest ja väikeostu lisadest,. Töö kirjeldus peab sisaldama vähemalt: 1. töö aja ja tegevuskava; 2. tööd teostava meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse; 3. pakkuja nägemust valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest (vt tehniline kirjeldus p 2 osa 4); 4. nägemust uurimistöö kontseptsioonist, st kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja analüüsitavatest sihtrühmadest (tehnilise kirjelduse p 3). o Meeskonnaliikmete CV-d (vormil C); ESG riskide hindamise tööde kogemust viimase 60 kuu jooksul. 4.2 Pakkumuse - Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega vormistamine ja seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. esitamine - Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. - Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 7.04.2024 kell 23:59. - Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. - Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. - Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. - Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. - Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis 4.3 Pakkumuse vastavus esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi. - Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. 2  - Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava, tööde osade (etappide) ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. - Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise 4.4 Pakkujaga ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, läbirääkimiste mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei pidamine avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. - Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. - Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtudes hindamismetoodikast (lisa D). Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi 4.5 Pakkumuste omavahel võrrelda. hindamine - Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes Lisas D esitatud hindamiskriteeriumitest. - Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta 4.6 Pakkuja teavitamine mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. hankija otsustest ja lepingu sõlmimine - Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. 3  Lisa B Pakkumuse vorm 1.9-10/1525 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Osa 1 tööd Osa 2 tööd Osa 3 tööd Osa 4 tööd Pakkumuse maksumus kokku (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 4 Lisa C. CV vormid Projektijuhi CV Kontaktandmed: _____________________ (nimi, e-post, telefon) Projektijuhi kogemus Projektijuht omab kõrgharidust ja väikehanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahte varasemat töö kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega. Hariduskäik Lõpetamise Lõpetatud haridus aasta Ettevõtte ESG riskide hindamisega seotud töökogemus Tööandja/tellija andmed Töökogemuse alguse ja lõpu (Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja aeg kuu ning aasta kontaktisiku nimi, telefon, olulisemate tööülesannete kirjeldus täpsusega. e-posti aadress) 1. 2. Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitab isik (projektijuht), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.2 (Allkirjastatud) 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (projektijuht) andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (projektijuht) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (projektijuht) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (projektijuht) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (projektijuht) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 5  Ekspert-analüütiku CV Kontaktandmed: _____________________ (nimi, e-post, telefon) Eksperdi kogemus Ekspert omab riigihange algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahte varasemat töö kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega. Tööandja/tellija andmed (Asutuse/ettevõtte nimi, Töökogemuse alguse ja lõpu Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja kontaktisiku nimi, aeg kuu ning aasta täpsusega. olulisemate tööülesannete kirjeldus telefon, e-posti aadress) 1. 2. Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitab isik (ekspert), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.3 (Allkirjastatud) 3 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (ekspert) andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (ekspert) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (ekspert) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (ekspert) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (ekspert) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 6 Lisa D. Hindamismetoodika I Hindamiskriteeriumid ja -metoodika 1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil käesolevas väikeostu dokumendi lisas toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel. 2. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid Pakkumuse maksumus 30 Tehniline lahendus, sh Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava, sh sisuline kirjeldus valideerimisprotsessi metoodikast ja 30 kaasatavatest sihtrühmadest Tööd teostava meeskonna koosseis ja rollide jaotus arvestades tehnilises kirjelduses toodud töö osade 40 eesmärke KOKKU 100 3. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 4. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Tööd teostava meeskonna koosseis ja rollide jaotus“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka „Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava“ kriteeriumi väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 5. Pakkumuse tehnilist lahendust ja uuringumeeskonda hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt. Hindajad kinnitavad oma sõltumatust hindamisprotokollis. 6. Kui esitatakse vaid üks nõuetele vastav pakkumus siis hindamist läbi ei viida ja edukaks tunnistatakse nõuetele vastav pakkumus. 7. Hindajad lähtuvad hindamisel väikeostu dokumendi lisas esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest. Kui hindajad annavad hindamispunkte kollektiivselt: Hindajad esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. II Pakkumuste maksumuste hindamine Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt: 1. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (30), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. 2. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: madalaim väärtus : (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (30) 3. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 7 III Pakkumuse tehnilise lahenduse ning uuringumeeskonna hindamine Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse ja uuringumeeskonna hindamise alamkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. Tellimuse täitmise aja- ja tegevuskava hindamisel saab pakkuja maksimaalselt 30 punkti vastavalt skaalale ja esitatud kirjeldusele: SUUREPÄRANE: Pakkuja esitatud aja- ja tegevuskava on selge, arusaadav, terviklik ning vastab hankija esitatud tööde kirjeldusele. Pakkuja on tegevuskava läbimõelnud ning esitanud tellija ootustele vastava kirjelduse. Ajakava on loogiline ning arvestab tehtava töö mahtu. Tegevuskava sisaldab 30 punkti põhjalikku kirjeldust valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest, Metoodika on väga hästi läbimõeldud, selge ja loogiline. Pakkujal on väga selge ja täiesti reaalne kirjeldus tööde protsessi ajakavast. HEA: Pakkuja esitatud aja- ja tegevuskava on üldiselt arusaadav ja/või üldiselt sobilik ja/või esineb esitatud tegevuskavas väiksemaid puudusi, mistõttu seda saab kasutusele võtta väiksemate muudatustega. Tegevused ja ajakava ei ole lõpuni konkreetsed ning ajakava kestus ei pruugi olla vastavuses tehtava töö mahuga. Tegevuskava sisaldab kirjeldust valideerimisprotsessi metoodikast ja 20 punkti kaasatavatest sihtrühmadest, metoodika on läbimõeldud, kuid selles on küsitavusi, mis ei anna täielikku kindlust, et see võimaldab täiesti edukalt täita hanke eesmärki. VÄHENE: Pakkuja esitatud ajakavas esineb suuremaid puudujääke, tegevuskava kirjeldus vastab vähesel määral tellija ootustele ja vajab suuremaid muudatusi. Tegevusplaan ja ajakava ei anna kindlust, et töö annab soovitud tulemuse on lõpetatud tähtaegselt. Tegevuskava kirjeldust 10 punkti valideerimisprotsessi metoodikas ja kaasatavate sihtrühmade osas vastab hankija ootustele vähesel määral. Tööd teostava meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse hindamisel saab pakkuja maksimaalselt 40 punkti vastavalt skaalale ja esitatud kirjeldusele. SUUREPÄRANE: Hankija näeb, et pakkuja on töö teostamiseks kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud töö eesmärkidest ja spetsiifikast. Planeeritav meeskond ja sellesse kuuluvate ekspertide senised kogemused riskide ja mõjude analüüsi juhtimisel on kirjeldatud ja need annavad alust eeldada, et 40 punkt pakkuja teostab töö kõrge kvaliteediga. Meeskonna kirjelduses on detailselt ja põhjendustega välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning võimaldab töö kiiresti ja kvaliteetselt valmis saada. HEA: Hankija näeb, et pakkuja on tööprotsessi kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud töö eesmärkidest ja esitatud tegevuskavast. Meeskonna kirjelduses on välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning 30 punkti seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning võimaldab töö lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada. 8 VÄHENE: Meeskonna ja selle tööjaotuse kirjeldus on üldsõnaline või pole ammendav, meeskonnaliikmete varasem kogemus sarnaste hangete 5 punkti teostamisel ei ole piisav või on liiga üldine. Hankijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat veendumust, et pakkuja suudab uuringu kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada. 9 Lisa E. TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-10/1525 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt uuringu teostamine lähtudes väikehanke „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ alusdokumentidest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1) ja pakkuja … 2024 esitatud pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt viie kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Tööde teostamise täpsem ajakava ja tööde üleandmise etapid lepitakse poolte vahel kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele kahe maksena peale ajakavas kokku lepitud etapi tööde teostamist vastavalt pakkumuses esitatud tööde maksumusele. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Tööd rahastatakse [lisada rahastusallikas (projektikood), kui kasutatakse välisvahendeid] 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale); 4.1.2. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.3. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm; 4.2.2. täpsustama töö teostamiseks vajalikud tegevused ja ning edastama vastava info töövõtjale. 10 4.3. Kui töövõtja poolne viivitus on tingitud vahetult tellijast või kolmandatest osapooltest (nt Sustool partnerid jt) tulenevatest asjaoludest, pikeneb töövõtja tööde üleandmise tähtaeg sama kalendripäevade arvu võrra, mille vältel tellija oli viivituses, ning algse tähtpäeva ja pikendatud tähtaja viimase päeva vahelise aja eest ei nõua tellija töövõtjalt leppetrahvi. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 11 Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. LISA 1. Täiendamist vajav kahese olulisuse hindamise metoodika 1. Mõju olulisus ESRS tulenevalt peavad ettevõtted kõigepealt hindama kestlikkusaspektidest tulenevaid mõjusid. ESRS 1 AR.16 esitab miinimumloetelu kestlikkusaspektidest, mille mõju tuleb hinnata. Kuna ESRS ei kajasta kõiki kestlikkusaspekte, peab ettevõte mõju olulisuse hindamisse lisama ka muid mõjutatud sidusrühmadele ja kestlikkusaruande kasutajatele tähtsaid konkreetsele ettevõttele omaseid kestlikkusaspekte. Mõjust tuleneva olulisuse määrab see, millist tegelikku või võimalikku positiivset või negatiivset mõju inimestele ja/või keskkonnale avaldab ettevõte nii lühiajalises, keskmises kui pikaajalises vaates. Sellised mõjud on seotud nii ettevõtja enda tegevusega kui kogu väärtusahelas toimuvaga nii toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel kui ka ärisuhetes. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja suhteid kogu väärtusahela ulatuses ega piirdu ainult otseste lepinguliste suhetega. Lühi-, kesk- ja pikaajaline ajahorisont on vaikimisi määratletud järgmiselt: • lühiajaline: periood, mille ettevõte on oma finantsaruannete aruandeperioodiks võtnud; • keskmine: kuni 5 aastat eelmises punktis määratud lühiajalise aruandeperioodi lõpust; ja • pikaajaline: üle 5 aasta. Positiivse mõju olulisus põhineb: • tegeliku mõju tasemel ja ulatusel; ning • võimaliku mõju tasemel, ulatusel ja esinemise tõenäosusel. Negatiivse mõju olulisus põhineb: • tegeliku mõju tõsidusel; ning • võimaliku mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsiduse määratlevad ja mõju hindamise aluseks on: • tase – kui ohtlik on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju inimestele ja/või keskkonnale • ulatus – kui laialt on negatiivne või positiivne mõju levinud. Keskkonnamõju puhul võib ulatusena mõista keskkonnakahju ulatust või geograafilist perimeetrit. Inimestele avaldatava mõju puhul võib ulatusena mõista negatiivselt mõjutatud inimeste arvu; ja • pöördumatus – kas ja mil määral on võimalik negatiivset mõju heastada, st taastada keskkond või mõjutatud inimeste seisukord mõjule eelneval ajahetkel. Ükskõik milline kolmest komponendist (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse inimõigustega seotud mõju puhul on mõju tõsidus tähtsam tõenäosusest. Tegelike ja võimalike mõjude hindamine on näidatud vastavalt Tabeleis 1 ja 2. Mõju tõsiduse hindamise osiste (tase, ulatus ja pöördumatus) võimalikud mõõte/hinnanguskaalad on esitatud Tabelis 3. Mõju esinemise tõenäosuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 4. Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. Mõju olulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on näidatud Tabelis 5. 2. Finantsolulisus Mõjust tuleneva olulisuse hindamise järel hindab ettevõte riske ja võimalusi (RO), mis tulenevad mõjust, sõltuvusest või muudest kestlikkusaspektidega seotud asjaoludest. See on seotud üldotstarbeliste finantsaruannete peamiste kasutajate teabevajadusega ettevõttele ressursside eraldamise otsuste tegemisel, kuid ei piirdu sellega. Kui kestlikkusaspekt põhjustab (või võib põhjendatud eelduste kohaselt põhjustada) ettevõttele olulisi finantsmõjusid, siis võib see tekitada riske ja/või võimalusi, millel on oluline (või võib põhjendatult eeldada olulist) mõju ettevõtte arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, kapitalikulule või rahastamisele juurdepääsule lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sarnaselt mõju olulisuse hindamisele tuleb arvesse võtta ettevõttepõhiseid kestlikkusaspekte. Finantsolulisuse hindamine puudutab riske ja võimalusi, mis võivad tuleneda mineviku või tuleviku sündmustest. Konkreetse kestlikkusaspekti finantsolulisus ei ole piiratud ettevõtja kontrolli all olevate asjaoludega, vaid sisaldab teavet ärisuhetega seotud oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis jäävad väljapoole finantsaruannete koostamisel kasutatavat konsolideerimise ulatust. Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse toimumise tõenäosuse ja finantsmõjude võimaliku ulatuse kombinatsiooni alusel. Tegelike ja võimalike riskide hindamine on näidatud Tabelis 6 ja võimaluste hindamine Tabelis 7. Võimaliku finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 8. Tegeliku finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 9. Tabelid 6–9 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud finantsolulisuse hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks. Tabel 1. Tegelike mõjude skoorimine. Severity Type (+/-) Sustainability matter Impact Scale Scope Irremediability Tabel 2. Võimalike mõjude skoorimine. Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. Severity Likelihood of occurrence Type (+/-) Sustainability Impact Scale Scope Irremediability matter Tabel 3. Mõju raskusastme komponentide (tase, ulatus ja pöördumatus) võimalikud skaalad. Severity Scale Scope Irremediable character of the impact 5 - absolute 5 - global/total 5 - non-remediable/irreversible 4 - high 4 - widespread 4 - very difficult to remedy or long-term 3 - medium 3 - medium 3 - difficult to remedy or mid-term 2 - low 2 - concentrated 2 - remediable with effort (time & cost) 1 - minimal 1 - limited 1 - relatively easy to remedy or short-term 0 - none 0 - none 0 - very easy to remedy Tabel 4. Esinemise tõenäosuse võimalik hinnanguskaala. Likelihood of occurrence 5 - almost certain 4 - likely 3 - possible 2 - unlikely 1 - rare Tabel 5. Mõju olulisuse hindamise võimalik mõõte/hinnanguskaala. Impact materiality ≥ 12 critical [10,12) significant [8,10) important [5,8) informative < 5 minimal Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. Tabel 6. Tegeliku ja võimaliku riski skoorimine. Type (+/- Sustainability Risk / opportunity Likelihood of Potential ) matter occurrence magnitude Tabel 7. Võimaluste skoorimine. Type (+/-) Sustainability matter Risk / opportunity Likelihood of occurrence Tabel 8. Mõõte/hinnanguskaala võimaliku suuruse jaoks. Potential magnitude 5 - severe 4 - major 3 - moderate 2 - minor 1 - insignificant Tabel 9. Finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala. Financial materiality > 4 critical (3,4] significant (2,3] important (1,2] informative ≤ 1 minimal color key: roosaga on märgitud töö tellija tõlgendus ESRS põhjal rohelisega on märgitud ESRS-põhine jaotus Climate change IMPACTS Negative impacts Climate adaptation Climate mitigation Positive impacts GHG emissions  Energy effciency Material efficiency Consumption reduction Phase out or substitution of product Phase out or substitution of process Fuel switching Electrification Renewable energy deployment Energy RISKS AND OPPORTUNITIES IMPACT RELATED DEPENDENCY RELATED OTHER RISK FACTORS Risks and opprotunities Transitional Policy and legal Market  Technology Reputation Risks Physical Acute Chronical Opportunities Pollution Water and marine resources 1. Pollution of air Water management and conservation 1.Pollution of water Use and sourcing of water 1.Pollution of soil Water treatment 1.Use of substances of concern, Use ofPrevention substancesand of very abatement high concern, of water microplastic pollution 1.Pollution incidents Marine resources conservation 2. Human health impacts, ecosystem impacts, social and economical impact? Use and sourcing of marine resources 3. Control, prevention, minimization? Transitional Transitional Policy and legal Policy and legal Market Market  Technology Technology Reputation Reputation Contribution to systemic risk Physical Physical Acute Acute Chronical Chronical Resource efficiency Resource efficiency Market Market Financing Financing Resilience Resilience Biodiversity Circular economy Biodiversity loss (climate change, land/freshwater/sea-use changes (loss, degradation, fragmentation, biodiversity sensitive areas), direct exploitation, invasive alien species, 1. Resource inflow (sustainable pollution, other) sourcing) Renewable/non-renewable resources (transitioning away from State of species (population size, virgin resources, critical raw extintion risk) materials, rare earths) Extent and condition of ecosystems Circularity of resource inflow (Land degregation, Desertification, (Increased use of secondary Soil sealing) resources)  Resource use optimisation, Ecosystem services intensity of materials and products 1. Resource outflow Increased product durability 1. Waste (hazardous waste/non- hazardous waste management, end-of life waste management) 2.Circular business practices (value retention actions, value maximisation actions, end-of life actions, system efficiency actions? 3. Sustainable Resource Management/Circular Economy Adoption? Transitional Transitional Policy and legal Policy and legal Market Market  Technology Technology Reputation Reputation Physical Physical Acute Acute Chronical Chronical Systemic Ecosystem collapse risks Aggregated risk Contagion risks Resource efficiency Resource efficiency Market Market Financing/capital flow Financing Resilience Resilience Reputation Reputation Ecosystem protection Restoration and regeneration Sustainable use of natural resources Own workforce Workers in value chain 1.Working conditions ( secure employment ( precarious work relations, social protection); 1.Working conditions ( secure employment ( working time (“zero hours” contracts, precarious work relations, social protection); overtime satification with working hours, working time (“zero hours” contracts, overtime flexible hours); adequate wages ; social satification with working hours, flexible hours); dialogue ; freedom of association, the adequate wages ; social dialogue ; freedom of existence of works councils and the association, the existence of works councils and information, consultation and participation the information; collective bargaining , work-life rights of workers; collective bargaining , work- balance (family-related leave, flexible working life balance (family-related leave, flexible hours, access to childcare); health and safety working hours, access to childcare); health (eg pandemic related, hazardous work, H&S and safety (eg pandemic related, hazardous system coverage, fatal/non-fatal accidents, work, H&S system coverage, fatal/non-fatal work-related ill health, work days lost)) accidents, work-related ill health, work days lost)) 1.Equal treatment and opportunities for all ( 1.Equal treatment and opportunities for all ( gender equality and equal pay for work of gender equality and equal pay for work of equal equal value (women in top management and value (women in top management and workforce, male-female wage gap); training workforce, male-female wage gap); training and and skills development; employment and skills development; employment and inclusion inclusion of persons with disabilities of persons with disabilities (accessibility (accessibility measures for employees with measures for employees with disabilities) ; disabilities) ; measures against violence and measures against violence and harassment in harassment in the workplace; and diversity) the workplace; and diversity) 1. Other work-related rights (child labour; 1. Other work-related rights (child labour; forced labour (confiscation of goods supected forced labour (confiscation of goods of forced labor production, human trafficing); supected of forced labor production, human adequate housing, water, sanitation; and trafficing); adequate housing; and privacy) privacy) 2. Employee Well-being/Employee Engagement and Satisfaction? 2. Supply Chain Labor Standards/Fair compensation and benefits? 3. Value proposition impacts (eg lowest cost product/service; high-speed delivery); cost Transition to climate neutral operations impacts structure/revenue model impacts (eg shifting (innovation, restructuring, closure of sites, need inventory risk to suppilier) for more/new materials to support green products/technologies) Sustainable purchase practises, capacity building to supply chain workers 3. Value proposition impacts (eg lowest cost product/service; high-speed delivery); cost structure/revenue model impacts (eg shifting inventory risk to suppilier) Value chain impacts (relying on commodities of unclear provenance, without visibility on impacts on workers) Vulnerable groups: young workers, women, migrants, recruitment fee based workers, high risk activities workers) Value chain actions impact (eg financial literacy training) IMPACT RELATED DEPENDENCIES NA Business opportunity and continuity Business opportunity and continuity (exploitation of low-skilled, low-paid, (exploitation of low-skilled, low-paid, workers in workers in sourcing geographies with sourcing geographies with minimal labor minimal labor law/health protections) law/health protections) Reputation Reputation Risks from strategy/business model  Opertational risks (price pressure leads to lower quality, longer, less controlled, less transparent Business relation termination supply chain) Shortage of skilled employees Policy and legal exposure (forced labor/child Policy and legal exposure (forced labor/child labor/compulsory labor incidents) labor/compulsory labor incidents) Risks related to transition to climate neutral Risks related to transition to climate neutral operations (company innovation, operations (company innovation, restructioning, discontinuty, employment restructioning, discontinuty, employment loss, loss, new business opportunities, products, new business opportunities, products, materials) materials) Disruption of business operation (significant employee turnover, lack of skills/training developement) Disruption of business operation (high dependancy on value chain) Supply chain breakdown Supply chain breakdown Consumer preferences change Consumer preferences change Market differentiation and customer appeal Market differenciation/higher customer appeal (quaranteeing decent pay, working conditions to non-employees) Transition to climate neutral operations (job creation, Reliablereskilling, supply upskilling) Widening of future consumer base Affected communities Consumers and end-users Business conduct 1. Communities’ economic, social and cultural rights (for example, adequate housing, adequate food, water and sanitation, land-related and security- related impacts)communities’ civil and political rights (for example, freedom of expression, freedom of assembly, impacts on human rights defenders); and particular rights of indigenous peoples (for example, free, prior and informed consent, self-determination, cultural rights). Human right commitment impacts Operations impacts (planning, land acquisition and exploitation, finance, extraction or production of raw materials, use of natural resources, and management of environmental impacts)  Strategy/business model impacts: value proposition (deadlines of construction/project commencement lacking time for consulatation, extensive use of resources that affect communities around the opertations), value chain (land-use which ownership is contested/records unreliable), cost structure/revenue model (aggressive strategies to minimise taxation) Transition to climate neutral operations impacts (innovation, restructuring, closure of sites, need for more/new materials to support green products/technologies) Social investment or other development programmes impacts All enviromental topics impacts (climate change, pollution, water, biodiversity, circular economy) ial literacy training) Reputation and legal exposure (negative relationship - damaging boycotts, complaints and lawsuits, ) Risk of harm for affected community (based on characteristics such as ethnicity, socioeconomic status, migrant status and ge  Operational risk (costly delays, modification/abandoning projects) Disruption of business operation (due to negative relationship, long and costly delays, ability acquire land/permits) Continues operations (positive relationship supports stable/conflict free operations, ease of recruitment) conditions to non-employees) mic status, migrant status and gender) acquire land/permits) ecruitment) Is IRO event related to specific sub/sub/topic or is the event general to topic? Example Exposure to litigation is not specific to subtopics but to topic Climate change, fill Climate change. Increased pricing of GHG emmission is related to subtopic Climate change adaptation. If event is Topic related to several, add all Climate change Pollution Water and marine resources Biodiversity and ecosystems Circular economy Own workforce Workers in the value chain Affacted communities Consumers and end users Business Conduct  IRO type Positive and negative impacts Risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Physical risks Physical risks Physical risks Physical risks Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities  Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Physical risks Physical risks Physical risks Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Physical risks Physical risks Physical risks Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities  Opportunities Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Physical risks Physical risks Physical risks Physical risks Physical risks Physical risks Physical risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks  Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Transition risks Systemic risks Systemic risks Systemic risks Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Transition risks and opportunities Physical risks Opportunities  Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities ? Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Risks Risks Risks Opportunities Opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities Positive and negative impacts Risks and opportunities IRO sub-type IRO event Policy and legal risk Increased pricing of GHG emissions Policy and legal risk Enhanced emissions-reporting obligations Policy and legal risk Mandates on and regulation of existing products and services Policy and legal risk Exposure to litigation Substitution of existing products and Technology risk services with lower emissions options Technology risk Unsuccessful investment in new technologies Technology risk Costs to transition to lower emissions technology Market risk Changing customer behavior Market risk Uncertainty in market signals Market risk Increased cost of raw materials Reputation risk Shifts in consumer preferences Reputation risk Stigmatization of sector Increased stakeholder concern or negative stakeholder Reputation risk feedback Reputation risk Negative stakeholder feedback Increased severity of extreme weather events such as cyclones Acute risk and floods Changes in precipitation patterns and extreme variability in Chronic risk weather patterns Chronic risk Rising mean temperatures Chronic risk Rising sea levels Resource efficiency Use of more efficient modes of transport Resource efficiency Use of more efficient production and distribution processes Resource efficiency Use of recycling Resource efficiency Move to more efficient buildings Resource efficiency Reduced water usage and consumption Energy source Use of lower-emission sources of energy Energy source Use of supportive policy incentives Energy source Use of new technologies Energy source Participation in carbon market Energy source Shift toward decentralized energy generation Development and/or expansion of low emission goods and Products and services services  Development of climate adaptation and insurance risk Products and services solutions Development of new products or services through R&D and Products and services innovation Products and services Ability to diversify business activities Products and services Shift in consumer preferences Markets Access to new markets Markets Use of public-sector incentives Markets Access to new assets and locations needing insurance coverage Resilience Participation in carbon market ? Resource substitutes/diversification Policy and legal Introduction of regulation Exposure to sanctions and litigation (e.g., negligence towards Policy and legal ecosystems) Policy and legal Enhanced reporting obligations Substitution of products or services by products or services Technology with a lower impact Technology Transition away from substances of concern Market Shifting supply Market Demand and financing Market Volatility or increased costs of some substances Changing societal, customer or community perceptions as a result of an organisation’s role in pollution prevention and Reputation control Acute Sudden interruption of access to clean water Acute Acid rain Pollution incidents that are likely to lead to or that have led to pollution with subsequent effects on the environment and Acute society Decrease quantities of substances used or improve efficiency Resource efficiency of production process to minimise impacts Market Diversification of business activities Financing Access to green funds, bonds or loans Diversification of substances used and control of emissions Resilience through innovation or technology Positive stakeholder relations as a result of a proactive stance Reputation on managing risks Introduction of regulation or policy (e.g., changes such as increased water protection, increased quality of water Policy and legal regulations, regulation of flows of water supply)  Ineffective governance of water bodies or marine resources, in particular across boundaries (e.g., transboundary governance Policy and legal and cooperation) resulting in water or oceans degradation Exposure to sanctions and litigation (e.g., non-respect of permits or allocations; negligence towards or killing of Policy and legal threatened marine species) Enhanced reporting obligations on marine ecosystems and Policy and legal related services Substitution of products or services by products or services Technology with a lower impacton water and marine resources Transition to more efficient and cleaner technologies (i.e., with lower impacts on oceans and water), new monitoring technologies (e.g., satellite), water purification, Technology flood protection Market Shifting supply, demand and financing Market Volatility or increased costs of water or marine resources Changing societal, customer or community perceptions as a result of an organisation’s impact on water and marine Reputation resources Contribution to systemic risks via its own operations and its upstream and downstream value chain, including the risks that a marineecosystem collapses or the risks that a critical natural system no longerfunctions (e.g., tipping points are reached, - summing physical risks) ? Water quantity (water scarcity, water stress) ? Water quality Infrastructure decay or unavailability of some marine resources- related commodities (e.g. the rarefaction of some species of fish or other underwater marine living organisms sold as products by the undertaking) leading for instance to the impossibility of running operations in ? certain geographical areas Transition to more efficient services and processes Resource efficiency requiring less water and marine resources Market Development of less resource-intense products and services Market Diversification of business activities; Financing Access to green funds, bonds or loans Diversification of marine or water resources and business activities (e.g., starting a new business unit on ecosystem Resilience restoration) Resilience Investing in green infrastructures Resilience Nature-based solutions  Adopting recycling and circularity mechanisms that reduce the Resilience dependencies on water or marine resources Positive stakeholder engagement as a result of a proactive stance on managing nature-related risks (e.g., leading to Reputation preferred partner status) natural disasters exacerbated by loss of coastal protection from ecosystems, leading to costs of storm damage to coastal Acute risks infrastructure Disease or pests affecting the species or variety of crop the undertaking relies on, especially in the case of no or low Acute risks genetic diversity Acute risks Species loss and ecosystem degradation Chronic risks Loss of crop yield due to decline in pollination services Chronic risks Increasing scarcity or variable production of key natural inputs Ecosystem degradation due to operations leading to, for example, coastal erosion and forest fragmentation, ocean acidification, land loss to desertification and soil Chronic risks degradation and consequent loss of soilfertility Chronic risks Species loss Introduction of regulation or policy (e.g. changes such as Policy and legal increased land protection) Exposure to sanctions and litigation (e.g. spills of polluting effluents that damage human and ecosystem health; or violation of biodiversity-related rights, permits or allocations; or negligence towards or killing Policy and legal of threatened species) Enhanced reporting obligations on biodiversity, Policy and legal ecosystems and related services Substitution of products or services by products or services with a lower impacton biodiversity or dependence on Technology ecosystem services Lack of access to data or access to poor quality data that Technology hamper biodiversity-related assessments Transition to more efficient and cleaner technologies (i.e. with Technology lower impacts on biodiversity) Technology New monitoring technologies (e.g. satellite) Requirements to use certain technologies (e.g. climate resistant crops, mechanical pollinators, water purification, Technology flood protection); Market Shifting supply, demand and financing  Volatility or increased costs of raw materials (e.g., biodiversity- intense inputs for which price has risen due to ecosystem Market degradation) Changing societal, customer or community perceptions as a Reputation result of an organisation’s role in loss of biodiversity Reputation Violation of nature-related rights through operations Negative media coverage due to impacts on critical Reputation species and/or ecosystems Biodiversity-related social conflicts over Reputation endangered species, protected areas, resources or pollution Ecosystem collapse risks that a critical natural system no longer functions, e.g., tipping points are reached and the collapse of ecosystems resulting in wholesale geographic or sector losses - (summing physical risks) Aggregated risk linked to fundamental impacts of biodiversity loss to levels of transition and physical risk across one or more sectors in a portfolio (corporate - or financial) Contagion risks that financial difficulties of certain corporations or financial institutions linked to failure to account for exposure to biodiversity-related risks spill over to the - economic system as a whole Business performance Resource efficiency Business performance Products and services Business performance Markets Business performance Capital flow and financing Business performance Reputational capital Sustainability performance Ecosystem protection Sustainability performance Restoration and regeneration Sustainability performance Sustainable use of natural resources Bans on the extraction and use of non-renewable Policy and legal resources Policy and legal Regulations on waste treatment Introduction on the market of new technologies to replace Technology existing use of products and materials Market Shifting supply, demand and financing Reputation Changing attitutes of society, customers and communities Depletion of stock and use of virgin and non-virgin ? renewable resources, and of non-renewable resources Transition to more efficient services and processes Resource efficiency requiring less resources  Eco-design for longevity, repair, reuse, recycle, by-products, Resource efficiency take-back systems Resource efficiency Decoupling activity from extraction of materials Resource efficiency Intensifying circular material use Creation of a system that allows for dematerialization (e.g., Resource efficiency digitisation, improving utilisation rates, weight reduction Practices to ensure products and materials are collected, Resource efficiency sorted, and reused, repaired, refurbished, remanufactured Demand for less resource-intense products and services, and new consumption models such as product-as-a-service, pay- Market per-use, sharing, leasing Financing Access to green funds, bonds or loans Diversification of resources and business activities (e.g., start a Resilience new business unit to recycle new materials) Resilience Investing in green infrastructures Adopting recycling and circularity mechanisms that reduce Resilience thedependencies Capability of the undertaking to safeguard future stocks and Resilience flows of resources Reputation - A general pay cut Trainings offered to all employees Impact related Reputational or legal exposure Operational risks, where affected communities protest against resettlements or the loss of access to lands, Impact related leading to costly delays, boycotts, or lawsuits Disruption of business operations where indigenous peoples decide to withdraw their consent to a project on their lands, forcing the undertaking to significantly modify or abandon the Dependency related project More easily financing projects and being a partner of choice for Impact related communities, governments and other businesses Development of positive relationships between the undertaking and indigenous peoples that enable existing Dependency related projects to expand with strong support Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited LISA A. Hanke tehniline kirjeldus. 1. Valdkondlik taust ja uurimisprobleem Euroopa äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD), mille osaks on kestlikkusaruandluse standardid (European Sustainability Reporting Tool, ESRS), tuleb liikmesriikide seadusandlusesse üle võtta hiljemalt 06.07.2024. Kestlikkusteabe avaldamise surve mõjutab ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kellelt küsivad kestlikkusteavet pangad, äripartnerid, investorid ja kliendid. Rahandusministeerium osaleb Interregi Läänemere piirkonna projektis „Sustainability Reporting Tool“, mille eesmärgiks on luua ettevõtjatele kestlikkusaruandluse reeglistikku põhjendav ja sellest arusaamist toetav veebipõhine tööriist. Tööriist aitab ESRS nõuetes orienteeruda, võimaldab ettevõtjatel teha ära esmane hindamine, millised teemad/ kestlikkusaspektid (ingl k topics/sub-topics/sustainabilty matters) võivad ettevõtja jaoks osutuda oluliseks, milliseid andmeid ettevõtjal on vaja koguda ja miks ning millised protsessid on vaja selle selguseni jõudmiseks läbida. Projekti metoodika töörühm on välja töötamas üht võimalikku kahese olulisuse hindamise (Double Materiality Assessment, DMA) veebipõhist tööriista, tutvustamaks ettevõtetele ESRS standardeid ja hõlbustamaks nende rakendamist kestlikkusaruande koostamisel. Kahese olulisuse hindamine on oluliste kestlikkusaspektide tuvastamine nii mõju- kui ka finantsolulisusest tulenevalt. 25.12.2023 jõustusid kestlikkusaruandluse standardid suurettevõtjatele. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) on välja töötamas standardeid ka börsil noteeritud VKE-dele (LSME e ESRS for listed-SME) ning vabatahtlikult kestlikkusaruannet koostavatele VKE-dele (VSME e voluntary standards for non-listed SMEs). Nimetatud eelnõud on avatud konsultatsiooniks EFRAGi veebisaidil. Kuna ESRS LSME ja VSME on alles töös, põhineb arendatava veebipõhise töövahendi DMA tööriist suurettevõtete ESRS-il. Kuna eeldatavalt lisatakse DMA komponent ka nii LSME kui VSME struktuuri, kohaldub DMA protseduur kõigile ettevõtjatele, kes kas kohustuslikult või vabatahtlikult kestlikkusteavet avaldavad. Interreg projekti meeskonna poolt loodavas tööriistas on DMA jagatud järgmisteks etappideks: (1) asjakohaste sidusrühmade tuvastamine (sh millised on ettevõtte oluliseimad mõjud ja seotud sidusrühmad väärtusahelas) st. tegevuse tulemusena ettevõte mõistab oma olulisi sidusrühmi ning keskendub järgmistes etappides vaid neile; (2) hindamist vajavate kestlikkusaspektide määratlemine (suunavad küsimused, mille põhjal ettevõte tuvastab, kas ESRS 1 Lisas A toodud kestlikkusteema või sellega seotud alateema või ala-alateema võib olla ettevõttele asjakohane) st. tegevuse tulemusena tekib ettevõttele nimekiri kestlikkusteemadest, mis on eeldatavalt olulised ettevõttele ja tema väärtusahelale; (3) kasutaja eelmises etapis antud vastuste põhjal määratletud kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) detailne hindamine st. tegevuse tulemusena tekivad kestlikkusteaspektide IRO skoorid, mis teisendatakse kestlikkusaspektid skooriks; (4) hinnatud kestlikkusaspektide järjestamine olulisuse järgi ja olulisuse lävendi määramise põhimõtted st.ettevõtja teab mis on tema olulised kestlikkusaspektid; (5) soovitused ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamiseks olulisi kestlikkusaspekte silmas pidades. 1 Interreg projekti töörühm on ette valmistamas veebipõhist tööriista kõigi nimetatud etappide läbiviimiseks, kuid tellitava töö fookuses on DMA tööriista kolmanda ja neljanda etapi läbiviimiseks vajaliku metoodika parendatud ja täpsustatud versiooni välja töötamine. 2  2. Hanke eesmärgid, uurimisküsimused ja ootus väljundile Hanke eesmärk on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele e. VKE-dele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamiseks, hindamise näited ning selgelt kirjeldatud hindamispõhimõtted. Töö jaguneb eelduslikult järgmisteks osadeks: OSA 1: Kasutaja kogemuste ja vajaduste analüüs. Loodava tööriista metoodika peab olema kasutajasõbralik ning lähtuma kasutaja vajadustest, mistõttu tuleb uuringuga analüüsida kasutajate kogemusi ja vajadusi. Tööriista kasutajateks on eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad – DMA läbiviija ja kestlikkusaruandluse koostaja on tõenäoliselt VKE kvaliteedijuht, finantsjuht, raamatupidaja, keskkonnajuht, innovatsioonijuht vms. Uurimisküsimused: 1) Millised on kasutajate senised kogemused seoses riskihindamise praktikatega? Kuidas lihtsamini siduda kestlikkusaspektide ja nende olulisuse hindamist riskihindamise levinud praktikatega? 2) Millised on kasutajate vajadused ja ootused IRO hindamise tööriista funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete osas? OSA 2: Kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise täpsustatud metoodika väljatöötamine ja hindamise näited. Luua lahendus, mis peab aitama tööriista kasutajal välja arvutada mõju olulisuse ja finantsolulisuse skoor igale loetelus olevale kestlikkusaspektile. Mõjust tuleneva olulisuse ja finantsolulisuse hindamise mehhanism töötatakse välja ESRS 1 toodud põhimõtteid ja reegleid arvestades (LISA 1). LISAs 1 on toodud ESRS 1 kohane mõju- ja finantsolulisuse hindamise metoodika, mis tuleb võtta kasutajavajadustega arvestavate hindamistabelite aluseks ja luua nende alusel tööriistas kasutatavad:  mõju olulisuse hindamise tabel.  finantsolulisuse hindamise tabel. Täiendamist vajab ESRS standarditest tuletatud riskide klassifitseerimise süsteem (esitatud Lisas 2, rohelisega on märgitud ESRS-põhine, roosaga töö tellija tõlgendus ESRS põhjal). Kasutaja vajadusi ja ESRS nõudeid ja näiteid silmas pidades tuleb luua IRO-de loetlemist hõlbustav riskide klassifikatsioonisüsteem ja näitlik nimekiri IRO-dest (mõjud, riskid, võimalused), millest kasutaja saaks DMA protsessi läbi viies lähtuda. Uurimisküsimused: i. Milline on mõjude, riskide ja võimaluste optimaalne klassifitseerimissüsteem ESRS eeskujul iga ESRS teema kohta (vt LISA 2)? LISAs 2 toodud klassifitseerimissüsteemi (rohelisega markeeritud osa) muutmist tuleb töö teostajal tellijale veenvalt põhjendada. Klassifitseerimisüsteemi eesmärk on aidata tööriista kasutajatel jõuda enda ettevõtte spetsiifiliste sündmusteni, mida ei ole tüüpvalikus (uurimisküsimus ii). Tööriista kasutajamugavuse seisukohast aga mitmetasandiline IRO alamtüüpide väljatoomine, on ebamugav. Milline võiks olla tasakaal mõlema eesmärgi saavutamiseks? 3  ii. Millised on iga mõju, riski ja/või võimaluse tüübiga vastavuses olevad näited ehk sündmused (ingl k events), eeldatavalt 2 kuni 20 sündmust iga tüübi kohta. Hanke LISA 3 loetleb ESRS teemastandardites näitena toodud sündmusi, mida töö teostajal tuleb täiendada. iii. Millised on arvutusvalemitega varustatud hindamismudelid: 1) mõju olulisuse hindamise mudel ja 2) finantsolulisuse hindamise mudel ning 3) näitlikustatud IRO hindamine vabalt valitud ESRS 1 AR:16-s loetletud E teema või alateema, S teema või alateema ja G teema või alateema kohta (kokku kolm näidet). Näited peavad IRO hindamise protsessi kirjeldama ja kasutajat silmas pidades ka selgitama. Osa 2 teostamise aluseks olevad materjalid: LISA 1 Tabelid 1–5 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud mõju hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks. LISA 1 Tabelid 6–9 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud finantsolulisuse hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks. Ootused 2. osa töö väljundile: 1) Töö teostaja pakub täpse valemi ja selle tehnoloogiliseks rakendamiseks sobiva kirjelduse positiivsete ja negatiivsete ning võimalike ja tegelike mõjude, riskide ja võimaluste hindamiseks. Valem peab sisaldama juhendeid: 2) kuidas koondada teema/alateema/alateema alateema positiivseid ja negatiivseid mõjusid ja riske/võimalusi (nt. kui sama alateema raames on tuvastatud nii oluline negatiivne kui ka oluline positiivne mõju). 3) kuidas ühendada IRO-sid sama teema/alateema/alateema alateema piires, kui on saadud mitu eri tugevusega IRO skoori (nt sama alateema piires on tuvastatud üks oluline, üks kaalukas ja üks märgatav mõju). 4) kuidas tegelik ja potentsiaalne IRO ning erineva ajahorisondiga (lühiajaline, keskmine, pikaajaline) IRO mõjutavad hindamismehhanismi, et saada asjakohane nimekiri olulistest asjaoludest (nt tegelik lühiajaline kaalukas negatiivne mõju vs võimalik pikaajaline kaalukas negatiive/positiivne mõju). 5) kas ja kuivõrd vajab tööriistas eraldi fookust ettevõtja enda tegevusest tulenevad IROd ja väärtusahela IROd nii arvutamisel kui visuaalsel kuvamisel. 6) E, S ja G teemade näitlik hindamine võib hõlmata ainult ühte alateemat või alateema alateemat, kuid peab käsitlema erinevaid asjakohaseid mõjusid, riske ja võimalusi ning kirjeldama protsessi arusaadavalt, sealhulgas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete künniste kasutamist ning künnise põhjendamist (sh näidates künniste seadmiseks kasutatud ettevõtte sisemisi või väliseid teabeallikaid). Näited olgu (fiktiivse) keskmise suurusega IT-sektori ettevõtte kohta. Lisada tuleb ettevõtte põhitegevuse lühikirjeldus. Ettevõtte tegevus või väärtusahela kahes esimeses ringis (Tier 1, Tier 2) toimuv tegevus peaks hõlmama mingeid probleeme (nt suur energiatarbimine, uleujutusalal asuv tootmine vms). 4  7) Mõju näited peavad hõlmama iga teema positiivset ja negatiivset mõju. Näites kirjeldatakse, kuidas määrata taseme, ulatuse, pöördumatuse ja tõenäosuse punktisumma, kuidas seda ESRS-kohases kestlikkusaruandes põhjendada ning milline realistlik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave on selle kohta saadaval (vajadusel määratleda teabe uuendamise vajadus). 8) Riskide ja võimaluste näide sisaldab riske ja võimalusi iga teema kohta. Näide hõlmab nii mõjust kui sõltuvusest tulenevaid riske ja võimalusi ning selgitust, et kuidas sõltuvuste kaardistust teha, mida standard ei nõua, küll aga nõuab sõltuvusest tulenevalte riskide ja võimaluste hindamist.. Näites kirjeldatakse, kuidas määrata võimaliku suurusjärgu ja tõenäosuse punktisumma, kuidas seda aruandes põhjendada ning milline realistlik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave on selle kohta kättesaadav (vajadusel määratleda teabe uuendamise vajadus). 9) Kuna ESRS 1 Lisa A, AR.16 ei kajasta kõiki võimalikke kestlikkusaspekte, peaks näitena toodud ettevõte mõju olulisuse hindamisse lisama ka muid mõjutatud sidusrühmadele ja (fiktiivse ettevõtte) kestlikkusaruande kasutajatele tähtsaid ettevõttespetsiifilisi kestlikkusaspekte. Töö teostaja lisab ESRS 1 AR:16-s loetletud kestlikkusaspektidele näiteid sellistest aspektidest, mida loetelus ei ole, kuid mis võivad olla ettvõttespetsiifiliselt siiski olulised. Ettevõtjatele välja töötatava tööriista metoodika pakub struktureeritud lähenemise olulisuse hindamiseks. See ei saa pakkuda kasutajale kestlikkuskonsultandiga samaväärset teadmist ja tuge, kuid peaks siiski näitama ettevõttele DMA kontseptsiooni tuuma ja liikumise suunda. Hinnatud IRO-d saavad sisendiks tööriista järgmisele etapile (tööriistas DMA 4. etapp), kus kestlikkusaspektid seatakse hindamisskoori alusel pingeritta ja kasutajal on võimalik määrata olulisuse lävendi põhimõtted. OSA 3: Hinnatud kestlikkusaspektide olulisuse järjestamise ja olulisuse lävendi määramise põhimõtete välja töötamine. Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamine tööriista protseduuri 3. etapis lõpeb tabeliga, kus igal IRO teemal on hinnang mõju olulisuse ja finantsolulisuse kohta ning võrdluskirjeldus (LISA 1.Tabelid 5 ja 9). Oluliste kestlikkusaspektide reastamise (st. DMA veebipõhise tööriista 4. etapi) eesmärk on esitleda ettevõtte jaoks kõige olulisemad kestlikkusega seotud teemad, millega tuleks ettevõttel tegeleda ja mida lisada ettevõtte strateegiasse ja avalikustada aruandluses. Uurimisküsimused: 1) Kuidas määratleda olulisuslävendit nii mõjust tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse osas? Milliste põhimõtete alusel otsustada, kust läheb piir sekkumist vajavate kestlikkusaspektide ja täna veel tähelepanu mittevajavate aspektide vahel? Olulisuse lävend võib olla erinev nii mõjust tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse osas, kuid see võib põhineda ka IRO hindamise käigus tehtud eeldustel (Korduma kippuvate küsimuste 10. näide, EFRAG Implementation Guidance 1 Materiality Assessment). 2) Kuidas visualiseerida tulemid nii, et soovitused ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamiseks olulisi kestlikkusaspekte silmas pidades oleks lihtsasti tuvastatavad? OSA 4: Loodud tööriista metoodika (DMA 3. ja 4. etapi) esmase versiooni testimine ja täiendamine. Hankija ei määra ette, milline on töö lõplik väljund, parima lahenduseni jõutakse tööprotsessi jooksul valideerides vahetulemeid. Pakkuja esitab oma nägemuse valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest oma pakkumuses. 5 1) Loodud tööriista metoodika rakendatavuse testimine erinevate kasutajagruppide ja nende spetsiifiliste vajaduste lõikes. Testimise fookus täpsustatakse tellijaga. 2) Tööriista metoodika täiendamine ja kohandamine vastavalt testimise tagasisidele. 3) Ettepanekute tegemine tööriista metoodika jätkusuutlikkuse tagamiseks, sisulisteks ja tehnilisteks edasiarendusteks. 6  3. Uurimistöö meetodid, valim, sihtrühm Analüüsiks peab pakkuja valima eelduslikult parimaid tulemusi andva uurimismetoodika, arvestades olemasolevaid ressursse, millega uurimisküsimustele vastata. Pakkuja esitab oma pakkumuses nägemuse uurimistöö kontseptsioonist, st kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja analüüsitavatest sihtrühmadest. Uuringu läbiviijale jäetakse vabadus täpsustada uurimismeetodeid, valimit, sihtrühmasid ja allikaid lähtuvalt tema nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannet täita. Hankija näeb ette, et metoodilisi valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta.’ 4. Töö (uuringu) tulemusel tellijale üleantav dokumentatsioon 1) Metoodikaraport IRO hindamismetoodika parendamise kohta, sh piirangute peatükk. 2) Ettevõtjale suunatud juhendmaterjal metoodika kasutamiseks eesti- ja inglise keeles. 3) Valminud metoodilised materjalid (excelid, ankeedid vms) 4) Parendatud Lisa 1, Lisa 2 ja Lisa 3 tabelid. 7