Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Eelprojekt
Töö nr: 1509
Tellija: Ly Joakit
Koostaja, vastutav isik: Triinu Lepa
Koostatud: 02.06.2025
2025
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
AR_Arhitektuur
AR-3 Tekstiline osa
AR-3-01 Seletuskiri ehitusprojekti juurde
AR-4 Asendiplaanilised joonised
AR-4-01 Situatsiooniskeem 1:2000
AR-4-02 Asendiplaan tehnovõrkudega 1:500
AR-5 Plaanid
AR-5-02 I korruse plaan 1:100
AR-5-03 II korruse plaan 1:100
AR-5-04 Katuse plaan 1:100
AR-6 Vaated ja lõiked
AR-6-01 Lõige L-1 1:100
AR-6-02 Vaated 1:100
- 2/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
AR-3-01 Seletuskiri ehitusprojekti juurde
1. ÜLDOSA ........................................................................................................................... 8
1.1 PROJEKTI KIRJELDUS JA KOOSTAMISE ALUSED ......................................................... 8
1.2 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 8
1.2.1 Ehitiste nimetus .................................................................................................. 8
1.2.2 Kinnistu andmed ................................................................................................ 8
1.3 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED .................................................. 8
1.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE ANDMED ....................................................................... 8
1.5 NORMDOKUMENDID ................................................................................................ 9
1.6 TEHNILISED ANDMED .............................................................................................. 10
2. ASENDIPLAAN ............................................................................................................... 11
2.1 VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ................................................................................ 11
2.2 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................... 11
2.2.1 Paiknemine ....................................................................................................... 11
2.2.2 Olemasolev hoonestus ..................................................................................... 11
2.2.3 Olemasolev reljeef ........................................................................................... 12
2.2.4 Olemasolev haljastus........................................................................................ 12
2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud ............................................................ 12
2.2.6 Ehitusgeoloogia ................................................................................................ 12
2.3 PLAANILAHENDUS ................................................................................................... 12
2.3.1 Hoone paigutus ................................................................................................ 12
2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus ................................................................................... 12
2.4 VERTIKAALPLANEERING .......................................................................................... 12
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused .......................................... 12
2.4.2 Ehitise paiknemiskõrgus ................................................................................... 12
2.4.3 Sademevee käitlemine ..................................................................................... 13
2.5 TEED JA PLATSID ...................................................................................................... 13
2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid ............................................................................ 13
2.5.2 Juurepääsutee .................................................................................................. 13
2.6 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ................................................ 13
2.6.1 Liiklusskeem ..................................................................................................... 13
2.6.2 Liikluskorraldusvahendid .................................................................................. 13
- 3/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
2.6.3 Parkimiskohtade arv ja parkimise korraldamine .............................................. 13
2.7 HALJASTUS JA HEAKORD ......................................................................................... 13
2.7.1 Haljastus ........................................................................................................... 13
2.7.2 Piirdeaed .......................................................................................................... 13
2.7.3 Prügikonteinerid ............................................................................................... 13
2.7.4 Keskkonna- ja tervisekaitse .............................................................................. 13
2.8 ASENDIPLAANILISTEST LAHENDUSTEST TULENEV TULEOHUTUS ........................... 13
2.8.1 Tuletõrjepääsud ............................................................................................... 13
2.8.2 Ehitiste tulepüsivus .......................................................................................... 14
2.8.3 Tuleohutuskujad ............................................................................................... 14
3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................... 14
3.1 EHITISE ÜLDANDMED .............................................................................................. 14
3.2 EHITISE TEHNILISED ANDMED ................................................................................. 14
3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS............................................................................ 14
3.3.1 Analüüs ............................................................................................................. 14
3.3.2 Olemasolev olukord ......................................................................................... 16
3.3.3 Projekteerimisega kaasnev hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja
muudatused .............................................................................................................. 16
3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE.
PINNAKATTED................................................................................................................ 17
3.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid,
õhuniiskused jne) ...................................................................................................... 17
3.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded ............................................................... 17
3.4.3 Hoone piirdetarindite max soojusjuhtivus ....................................................... 17
3.4.4 Hoone siseviimistlus ......................................................................................... 17
3.4.5 Hoone välisviimistlus ........................................................................................ 17
3.5 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED ......................................................... 18
3.5.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu .......................................................... 18
3.5.2 Keskkonnamõjud .............................................................................................. 18
3.6 HOONE SISEARHITEKTUUR ...................................................................................... 18
4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ......................................................................................... 19
4.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 19
4.2 NORMDOKUMENDID .............................................................................................. 19
- 4/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
4.3 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONILE ......................... 21
4.4 KOORMUSED ........................................................................................................... 21
4.4.1 Kasuskoormused .............................................................................................. 21
4.4.2 Lumekoormused............................................................................................... 21
4.4.3 Tuulekoormused .............................................................................................. 21
4.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSI-JA KVALITEEDIKLASSID ........ 21
4.6 PIIRDETARINDITE HELIPIDAVUS .............................................................................. 21
4.7 HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS .................................. 22
4.7.1 Alusmüürid ....................................................................................................... 22
4.7.2 Välis- ja kandvad seinad ................................................................................... 23
4.7.3 Vaheseinad ....................................................................................................... 23
4.7.4 Laed .................................................................................................................. 23
4.7.5 Põrandad .......................................................................................................... 24
4.7.6 Katus ................................................................................................................. 24
4.7.7 Trepid ............................................................................................................... 24
5. KÜTE JA VENTILATSIOON .............................................................................................. 25
5.1 KÜTTESÜSTEEMI ÜLDANDMED ............................................................................... 25
5.2 KÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS .................................................................................... 25
5.3 VENTILATSIOONISÜSTEEMI KIRJELDUS ................................................................... 26
5.4 VENTILATSIOONISÜSTEEMIS KASUTATAVAD TULETÕRJEMEETMED ...................... 26
5.5 KESKKONNAKAITSE.................................................................................................. 26
6. GAASIVARUSTUS ........................................................................................................... 27
7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, SADEVEE KÄITLEMINE, DRENAAŽ...................... 27
7.1 KANALISATSIOON .................................................................................................... 27
7.2 VEEVARUSTUS ......................................................................................................... 27
7.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE ........................................................................................ 28
8. ELEKTER JA NÕRKVOOL, SIDEVARUSTUS ...................................................................... 28
8.1 ÜLDOSA ................................................................................................................... 28
8.2 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................. 28
8.3 ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISE SISEVÕRKUDE OSA...................................... 29
8.3.1 Üldiseloomustus ............................................................................................... 29
8.3.2 Üksikelamu jaotuskeskus ................................................................................. 29
- 5/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
8.3.3 Rikkevoolukaitselüliti........................................................................................ 30
8.3.4 Potensiaalühtlustus .......................................................................................... 30
8.3.5 Sisejuhistikud.................................................................................................... 30
8.3.6 Pistikupesad ja lülitid ........................................................................................ 31
8.3.7 Valgustus .......................................................................................................... 31
8.4 NÕRKVOOLUPAIGALDIS .......................................................................................... 31
8.4.1 Elektrivarustuse kaitemeetmed rekonstrueerimistööde ajal ........................... 32
9. TULEOHUTUS ................................................................................................................ 32
9.1 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................ 32
9.1.1 Kasutatud normide loetelu............................................................................... 32
9.1.2 Inimeste arv hoones ......................................................................................... 32
9.1.3 Hoone kasutusviis............................................................................................. 32
9.1.4 Hoone tulepüsivusklass .................................................................................... 32
9.1.5 Hoone tuleohutusklass ..................................................................................... 32
9.1.6 Hoone tulekaitsetase........................................................................................ 32
9.1.7 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused ........................................................... 33
9.1.8 Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus ......................................................... 33
9.1.9 Korruste arv ...................................................................................................... 33
9.1.10 Tuletundlikkus ................................................................................................ 33
9.1.11 Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass
................................................................................................................................... 33
9.1.12 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus ...................................................... 33
9.1.13 Suitsuärastus ja paiskpinnad .......................................................................... 33
9.1.14 Tuleohutusabinõud hoones............................................................................ 34
9.1.15 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril ................................................... 34
9.1.16 Juurdepääsud ................................................................................................. 34
9.1.17 Väliskustutus seadmete paiknemine .............................................................. 34
9.1.18 Kütteseadmete tuleohutus............................................................................. 34
9.1.19 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus ............................................................ 34
10. ENERGIATÕHUSUS ...................................................................................................... 35
11. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ............................................................................... 36
11.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD .................................................................................... 36
11.2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITAMISEL ................................... 36
- 6/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
11.3 PROJEKTEERITUD HOONESTUSE TÖÖTERVISHOIU NÕUDED ................................ 36
11.3.1 Nõuded ehitistele ........................................................................................... 36
12. KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL ................................. 36
12.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD .................................................................................... 36
12.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ........................ 36
12.2.1 Jäätmed .......................................................................................................... 36
12.2.2 Ehitusjäätmete käitlemine ............................................................................. 36
13. HALJASTUS .................................................................................................................. 39
13.1 HALJASTUSE KAITSEMEETMED EHITUSTÖÖDE AJAL .................................... 39
- 7/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
1. ÜLDOSA
1.1 PROJEKTI KIRJELDUS JA KOOSTAMISE ALUSED
Projekti koostamise eesmärk on Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
olemasoleva elamu laiendamine ja rekonstrueerimine, vastavalt kinnistu omaniku soovile,
asjakohastele määrustele ja standarditele. Projekti tulemusel paraneb oluliselt hoone
arhitektuurne välisilme ja laiendus jääb alla 33% piirmäärast.
Ehitise kasutusiga on min 50 aastat.
Eelprojekt on koostatud vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97
"Nõuded ehitusprojektile".
1.2 ÜLDANDMED
1.2.1 Ehitiste nimetus
Üksikelamu
1.2.2 Kinnistu andmed
Aadress: Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Katastritunnus: 71814:001:0519
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa 100%
Pindala: 1063 m2
1.3 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED
Krundi geoloogiline mõõdistamine on teostatud Jaagu Kinnisvara OÜ poolt 04.05.2025, töö nr.
2025-036.
Kontaktandmed: Jaagu Kinnisvara OÜ
MTR reg.nr EEG000273
Aadress: Sulupere küla, Rapla vald
Tel. 5107360
1.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE ANDMED
Kinnistul asub olemasolev 114,4 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga üksikelamu, ehitisregistri koodiga
116019084.
- 8/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
1.5 NORMDOKUMENDID
Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid:
• Ehitusseadustik
• EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”
• EVS 812-2:2014/AC:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
• EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
• EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
• EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 ,,Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile„
• Majandus- ja taristuministri 2.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded„
• Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid„
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
• Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
• Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2001
Kvaliteedinõuded:
TarindiRYL2010- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande ja piirdetarindid.
MaaRYL2000
Üldnõuded ehitustööde teostamiseks:
– Kõik ehitustööd teostada vastavalt projektidokumentatsioonile, tootja poolsetele juhistele,
Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja juhendmaterjalile ET-1 0207-0068 ''Hea ehitustava'',
kui projektidokumentides ei ole teisiti sätestatud.
– Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate
paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote
valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide
ja konstruktsioonide tootjatelt või mujalt.
- 9/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
1.6 TEHNILISED ANDMED
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused”:
Maa-ala tehnilised andmed:
• Katastritunnus: 71814:001:0519
• Krundi pindala: 1063 m2
• Sihtotstarve: Elamumaa 100%
• Hoone tuleohutusklass TP3
Hoone andmed:
Näitaja Projekteeritud Olemasolev
Ehitisealune pind, m2 140,2 114,4
Suletud netopind, m2 170,1 86,9
Maapealsete korruste arv 2 1
Maa-aluste korruste arv - -
Absoluutne kõrgus, m +62 +60,9
Kõrgus (maapinnast), m 6,6 5,8
Laius, m 8,4 6,9
Pikkus, m 16,7 16,7
Sügavus, m - -
Maht, m3 639,1 486
Maapealse osa maht, m3 639,1 486
Hoone mahu suurenemine 31,5%
Köetav pind, m2 117,7 53,6
Tubade arv 5 2
Eluruumide pind, m2 138,9 53,6
Üldkasutatav pind, m2 25,4 33,3
Tehnopind, m2 5,8 -
Katuse kalle, o 41 41
- 10/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Hoone ruumide eksplikatsioon
Number Nimetus Pindala (m2) Korrus Liik
Üksikelamu
Esik 7,7 1 eluruum
WC/dušš 5,3 1 eluruum
Köök/elutuba 55,6 1 eluruum
Magamistuba 11,8 1 eluruum
Garaaž 25,4 1 üldkasutatav pind
Tehnoruum 5,8 1 tehno pind
Koridor 15,3 2 eluruum
Tuba 1 12,9 2 eluruum
Tuba 2 12,5 2 eluruum
Tuba 3 15,0 2 eluruum
WC 2,8 2 eluruum
Hoone kokku: 170,1
1. korruse netopind kokku, m2: 111,6
2. korruse netopind kokku, m2: 58,5
Hoone suletud netopind kokku, m2: 170,1
- s.h. eluruumid, m2: 138,9
- s.h. üldkasutatav, m2: 25,4
-s.h. tehnopind, m2: 5,8
2. ASENDIPLAAN
2.1 VASTAVUS LÄHTEANDMETELE
Asendiplaani koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan ja omaniku soovid.
2.2 OLEMASOLEV OLUKORD
2.2.1 Paiknemine
Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu asub Harju maakonnas Saku vallas Tagadi külas Vana-
Tagadi 5 kinnistul.
2.2.2 Olemasolev hoonestus
Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestatud - kinnistul asub rekonstrueeritav-laiendatav elamu
(EHR kood 116019084)
- 11/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
2.2.3 Olemasolev reljeef
Kinnistu on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga 54,69...55,47.
2.2.4 Olemasolev haljastus
Kinnistul on madal- ja kõrghaljastust, mis ehitustööde käigus kuulub säilitamisele.
2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud
Juurdepääsu tagab olemasolev mahasõit riigiteelt 11154 Tagadi-Kurtna tee kaudu riigitee km
0,318. Olemasolev ristumiskoht on vajalik remontida riigitee aluse maa piires olemasolevas mahus.
Remondi käigus eemaldatakse kasvupinnas ning ristumiskoha kulunud ja kahjustatud osad, mis
asendatakse kruusaga vastavalt Tee ehitamise kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 või 6.
Ristumiskoht peab jääma riigiteega võimalikult risti vähemalt 8m ulatuses, lähtudes tüüpjoonise I
kohaselt. Vt. Lisaks ka asendiplaani joonist.
Juhul kui soovitakse tulevikus muuta ristumiskoha asukohta või katendikonstruktsiooni (nt.
asendada freespurukattega või asfalteerida), tuleb maaomanikul taotleda Transpordiametilt
nõuded teeprojekti koostamiseks.
2.2.6 Ehitusgeoloogia
Radooniuuring ja geoloogiline uuring ei ole teostatud. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud
radooniriski kaardi põhjal kuulub Saku vald normaalse radooniriskiga alale. Soovitatav on teostada
radooni mõõtmine ning kasutada standardis EVS 840:2017 kirjeldatud radooni kaitse meetmeid.
2.3 PLAANILAHENDUS
2.3.1 Hoone paigutus
Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu paikneb ajalooliselt kinnistu keskel, poolviltu. Hoone
lääne nurk on kohakuti Tagadi-Kurtna tee kinnistu piiriga.
Olemasolevat hoonet laiendatakse alla 33%.
2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus
Kinnistule ehitatav hoone laiendus ehitatakse ühes etapis.
2.4 VERTIKAALPLANEERING
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused
Maapinna kõrgusmärgid ei muutu seoses üksikelamu rekonstrueerimise ja laiendamisega ning
seetõttu kasutatakse olemasolevaid kõrgusmärke.
2.4.2 Ehitise paiknemiskõrgus
Maapinna kõrgus olemasoleva üksikelamu juures ei muutu ning arvestatakse olemasolevat
paiknemiskõrgust.
- 12/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
2.4.3 Sademevee käitlemine
Katuselt on ettenähtud sadevee äravool vihmaveerennidesse, mis immutatakse pinnasesse,
hoonest eemale. Naaberkruntidele sademevete juhtimine on keelatud.
2.5 TEED JA PLATSID
2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid
Kinnistusisesed projekteeritavad teed ja platsid projekteeritakse betoonkividest kattega.
2.5.2 Juurepääsutee
Autoga juurdepääs krundile toimub Tagadi-Kurtna teelt olemasoleva mahasõidu kaudu. Täpsemalt
vt. asendiplaan.
2.6 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
2.6.1 Liiklusskeem
Spetsiaalset liiklusskeemi ei ole koostatud, ning järgitakse olemasolevat liikluskorraldust.
2.6.2 Liikluskorraldusvahendid
Ei kasutata spetsiaalseid vahendeid.
2.6.3 Parkimiskohtade arv ja parkimise korraldamine
Kasutatakse olemasolevat parkimiskohta kinnistul.
2.7 HALJASTUS JA HEAKORD
2.7.1 Haljastus
Kõikidel kinnistu vabadel pindadel rajatakse murupind pärast ehitustööde lõppu. Kinnistu õueala
dekoratiivseks haljastamiseks võib perspektiivselt koostada maastiku-ja/või haljastusprojekti.
2.7.2 Piirdeaed
Ei ole projekteeritud.
2.7.3 Prügikonteinerid
Olemasolevad prügikonteinerid asuvad sissesõidu juures.
2.7.4 Keskkonna- ja tervisekaitse
Antud projekti realiseerimisega ei kaasne keskkonda saastavat tegevust.
2.8 ASENDIPLAANILISTEST LAHENDUSTEST TULENEV TULEOHUTUS
2.8.1 Tuletõrjepääsud
Päästemeeskonnale on tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud
vahenditega hoone neljast küljest.
- 13/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
2.8.2 Ehitiste tulepüsivus
Elamu kuulub min TP-3 tulepüsivusastesse.
2.8.3 Tuleohutuskujad
Arvestatud on normikohaste tuleohutuskujadega – kaugus lähimast hoonest ületab 4 meetrit.
3. ARHITEKTUUR
3.1 EHITISE ÜLDANDMED
Positsioon Ehitise liik Kasutamise otstarve Nimetus
1 hoone 11101 Üksikelamu elamu
3.2 EHITISE TEHNILISED ANDMED
Hoone täpsed tehnilised andmed on antud punktis 1.6.
3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
3.3.1 Analüüs
Vana-Tagadi 5 kinnistu asub Saku vallas, Tagadi külas hajaasustuses. Tegemist on üle 120 aasta
vana talumajaga. Piirkonna teedevõrgustik ja maastik on ajaga muutnud, kuid hoone asukoht
jäänud samaks, sellest tulenevalt on ehitis tänases mõistes vastu kinnistu piiri ning Riigi
teekaitsevööndis. Tegemist on ajalooliselt väga olulise hoonega ning väärtusega. Antud riigiteel on
kehtestatud kiirusepiirang 40 km/h, mis tagab juba vajaliku ohutuse. Hoone asub sirgel lõigul, mis
tagab ka piisava nähtavuse.
Võttes arvesse, et rekonstrueerimis-laiendustööde käigus säilub hoone algne arhitektuurne
käsitlus, ei mõjuta ehitusprojektiga kavandatavad elamu rekonstrueerimis-laiendustööd
piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi.
Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu on klassikaline pikk talumaja, mis osaliselt on maakividest
ning eluhoone osa puitfassaadiga, katus on viilkatus.
- 14/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu Vana-Tagadi 5 kinnistul
- 15/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
3.3.2 Olemasolev olukord
Ruumilahendus
Hoonel maa-alune korrus puudub. Elamu on jaotatud pooleks, kus üks osa on maakividest vana
laut ning teises osas paikenvad eluruumid. Hoonel on üks magamistuba ida küljel ning hoone
keskel asub köök koos sahvriga. Hoone teist korrust on varasemalt kasutatud heinte
hoiustamisena.
Vundament
Hoone alusmüürid on rajatud maakividest.
Väis- ja kandvad seinad
Hoone välisseinad põhikorrusel on osaliselt maakividest (laut) ja eluhoone osa palkidest.
Põrandad ja vahelaed
Esimese korruse põrand on soojustamata muldpõrand. Esimese korruse lagi on puidust
paksusega 250 mm.
Katus
Hoonel on viilkatus, katuse kalle 48 kraadi. Katusetalastik saematerjalist.
Küte
Kohtküte – hoone kütteallikateks on puiduküttel pliit soojamüüriga köögis ning ahi elutoas.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Üksikelamul puudub hoonesisene vesi ja kanalisatsoon.
Elektri- ja sidevarustus
Üksikelamu elektrivarustus on tsentraalne, sidevarustus puudub.
3.3.3 Projekteerimisega kaasnev hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja muudatused
Hoone projekteerimisel on arvestatud ümbruskonnas olevaid hooneid ja nendele omast
väljanägemist. Rekonstrueerimis-laiendustööde tulemusena säilub hoone algne arhitektuurne
käsitlus tänavamaa poolt vaadatuna. Projektiga laiendatakse hoonet terves ulatuses vähesel
määral sisehoovi poole ning sellega seoses ka muutub hoone kõrgus ca 65 cm kõrgemaks, et
saavutada ka teise korruse tubade kõrguseks 2,3m.
Üksikelamu on liigendatud kaheks osas, maakividest pool hoone osa jääb olemasolev, kuid
palkidest osad on vaja lammutada, sest hoone puitkonstruktsioonid on pehkinud ja vajavad
eemaldamist. Seetõttu elukondliku osa välisseinad ehitatakse uued hoone esialgsele asukohale.
Hoonet laiendatakse lõuna suunas. Kõik olemasolevad ahjud ja pliidid eemaldatakse.
Uus peasissekäik asub hoone Tagadi-Kurtna tee poolselt küljelt. Põhikorrusel paiknevad esik,
vannituba ja üks magamistuba ning suur ja avar köök/elutuba. Köögist pääseb ka edasi garaaži ja
- 16/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
tehnoruumi. Garaažis asuvad ka pesumasin ja kuivati. Teisele korrusele on pääs esikust trepi
kaudu. Teisel korrusel asub suurem koridor koos wc’ga ja kolme magamistoaga. Hoone
lõunapoolsele küljele on projekteeritud puitterrass pääsuga elutoast. Samuti asub hoone lõuna
küljel ka õhk-vesi soojuspumba väliagregaat. Õhk-vesi soojuspumba välimine agregaat paigaldada
varjestatult hoone lõunapoolsele fassaadile- soojuspumba välimine korpus varjestada
puitribidega, mille värvitoon ühtib hoone fassaadiga.
Hoone maht on lihtne. Välisilmelt on hoone klassikalise talumaja arhitektuurig. Hoone arhitektuur
järgib piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi ning ei hakka riivama naaberkinnistute omanike
huve või õigusi. Välisilmelt on kasutatud naturaalseid materjale (horisontaalne puitfassaad, krohv).
Antud ehitusprojektiga nähakse ette hoone piirdekonstruktsioonide (alusmüürid, aluspõrandad,
välisseinad, vahelaed ja katus) rekonstrueerimine. Samuti näeb ette projektlahendus muudatused
hoonesiseses ruumilahenduses esimesel – ja teisel korrusel ning hoone laienduse projekteerimist.
Lisaks rekonstrueeritakse hoone küttesüsteem. Rekonstrueerimis-laiendustööd on kooskõlas
hoone olemasoleva arhitektuurse lahendusega moodustades olemasoleva hoonekehandiga ühtse
terviku.
NB! Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED
3.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid, õhuniiskused jne)
Nõudeid ei esitata.
3.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded
Nõudeid ei esitata.
3.4.3 Hoone piirdetarindite max soojusjuhtivus
Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate
materjalide puhul on tagatud.
Aknad ja uksed peavad vastama standardile EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016 ,,Aknad ja uksed.
Tootestandard, toodete omadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed,, nõuetele.
3.4.4 Hoone siseviimistlus
Hoone siseviimistlus teostatakse vastavalt sisekujundusprojektile ja tellija soovidele.
Sisekujundusprojekti ei koostata käesoleva projekti mahus.
3.4.5 Hoone välisviimistlus
Projekteeritav:
Sokkel: tumehall soklikrohv – TIKKURILA FACADE 4991
Välissein: beežikashall voodrilaud – TIKKURILA Q803 HIIRI
Välissein: olemasolevad maakivid
Akna raam: valge PVC
- 17/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Akna piirdeliist: puit, valge
Välisuksed: tumehall
Katus: tumehall kivikatus – nt. MONIER TURMALIN
Katusetarvikud: tumehall – RUUKKI RR23
Soojuspump: puitribi, toon vastavalt hoone fassaadi toonile
3.5 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED
3.5.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu
EVS-EN 16798-1:2019 “Hoonete ventilatsioon. Osa 1: ”Sisekeskkonna lähteandmed
hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6
EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
EVS-EN 12464-1:2021 “Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad”
3.5.2 Keskkonnamõjud
Ei projekteerita objekte, mille puhul oleks vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
3.6 HOONE SISEARHITEKTUUR
Kuulub lahendamisele sisekujundusprojektis. Hoone siseviimistlus kuulub lahendamisele
sisekujundusprojekti mahus. Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama EV kehtivatele
tervisekaitsenõuetele ja omama vastavaid sertifikaate. Siseviimistluse teostus peab olema
vastavuses “Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd”.
Käesolevas projektis antud kirjeldus on sobilik üldise ehituspakkumise koostamiseks. Põrandad on
ette nähtud viimistleda puitparketi või muu loodusliku materjaliga, niisketes ruumides
keraamiliste plaatidega. Seinad on värvitud või tapeeteritud pinnad. Laed on värvitud. WC ja
pesemisruumide seinad kaetakse keraamilise plaadiga. Sisetrepp ning muud sisustuse olulised
elemendid lahendatakse kooskõlas üldise arhitektuurse kontseptsiooniga konstruktsioonide
ja/või sisekujundusprojekti mahus. Siseuste viimistluse valik kuulub sisekujundusprojekti mahtu
- 18/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID
Märkus: konstruktsioonide ristlõiked ja ehituslikud sõlmed lahendatakse ehituskonstruktsioonide
eriosas põhiprojekti mahus.
4.1 ÜLDANDMED
Ehitusprojekti konstruktiivne osa eelprojekti staadiumis on koostatud vastavalt standardile EVS
932:2017 ,,Ehitusprojekt ”.
4.2 NORMDOKUMENDID
KOORMUSED
EVS-EN 1990:2002 / A1:2006 / AC:2010 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused”
EVS-EN 1991-1-1:2002 / AC:2009 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-1:
Üldkoormused- Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused”
EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-2:
Üldkoormused. Tulekahjukoormus.”
EVS-EN 1991-1-3:2006 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-3:
Üldkoormused. Lumekoormus.”
EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa
1-4: Tuulekoormus.”
EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 “Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5:
Üldkoormused. Temperatuurikoormus”
EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6:
Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused”
EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009+A1:2014 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused”
VUNDAMENDID
EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013/NA:2014 “Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad”
EVS-EN 1997-2:2007 /AC:2010 “Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 2:
Pinnaseuuringud ja katsetamine”
BETOONKONSTRUKTSIOONID
EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 “Eurookodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele”
EVS- EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 “ Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus”
EVS 814:2020 “Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid”
- 19/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
EVS-EN 13670:2010 “Betoonkonstruktsioonide ehitamine”
PUITKONSTRUKTSIOONID
EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 „Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks“
KIVIKONSTRUKTSIOONID
EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2009 „Eurokoodeks 6: kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus“
EVS-EN 1996-1-2:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 „Eurokoodeks 6: kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide
projekteerimiseks“
ISOLATSIOON
EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
EVS-EN ISO 9972:2015 “Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine.
Ventilaatoriga survestamise meetod”
EVS-EN ISO 6946:2017 “Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus
arvutusmeetodid”
EVS-EVS-EN ISO 10211:2017 “Külmasillad hoones. Soojusvoolud ja pinnatemperatuurid. Detailsed
arvutused”
EVS-EN ISO 10456:2008 “Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused.
Tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate ning arvutusväärtuste määramise meetodid”
TULEOHUTUS
EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
Majandus ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määruses nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“.
Siseministri määrus nr. 17. Vastu võetud 30.03.2017. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
PROJEKTDOKUMENTATSIOONI KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE
- 20/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Ehitustöödel,
toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse tehnilistest- materjalide ja
toodete kasutamist ja käsitlemist puudutavatest dokumentidest (sh. tarindisüsteemide,
tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsetest kasutus- ja
paigaldusjuhistest ning eeskirjadest ka juhul, kui projekti dokumentides puuduvad sellekohased
viited).
4.3 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONILE
Määrata EK-eriosas põhiprojekti staadiumis.
4.4 KOORMUSED
4.4.1 Kasuskoormused
Eluruumid(grupp A). qk=2.0kN/m2;
Qk=2.0 kN;
4.4.2 Lumekoormused
s= μ x sk,kus
μ - lumekoormuse kujutegur;
sk - lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1.50 kN/m2
Katus: α =41 ̊ μ = 0,8 (60- α)/30=0,51
S = μ · sk = 0,51 · 1,5 = 0,77 kN/m2
4.4.3 Tuulekoormused
Tuulekoormuse baasväärtuseks on tuulekiirus vref=21m/s.
Tuulerõhu keskmine baasväärtus on Eesti piirides qef=276 N/m2
4.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSI-JA KVALITEEDIKLASSID
Konstruktsioonid kuuluvad normaaltäpsuse klassi.
EVS-EN 13670:2010
Betoonkonstruktsioonide ehitamine
EVS-EN 13369:2018
Betoonvalmistoodete üldeeskirjad
4.6 PIIRDETARINDITE HELIPIDAVUS
Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS
842:2003 järgi:
- 21/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Tarind Õhumürapidavus R*w(dB)
Eluruumide vaheseinad 40
Eluruumide välisseinad 55
Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja
nendega võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga EVS 842:2003. Rekonstrueeritav
hoone ulatub riigitee kaitsevööndisse. Antud riigitee lõigul on piirkiirus 40km/h.
Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning, mis kasutatavate materjalide
puhul on tagatud. Lisameetmena peavad olema ka aknad hoonel vähemalt kolmekordsed, mis
aitab samuti vähendada müra.
Tee omanik (Transpordiamet) on Vana-Tagadi tee 5 kinnistu omanikku teavitanud liiklusest
põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
4.7 HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS
Märkus: konstruktsioonide ristlõiked ja ehituslikud sõlmed lahendatakse
ehituskonstruktsioonide eriosas põhiprojekti mahus.
4.7.1 Alusmüürid
Üksikelamu olemasolevad alusmüürid kuuluvad osaliselt rekonstrueerimisele. Avada kogu maja
põrandakonstruktsioon kuni maapinnani (tegemist on muldpõrandaga).
Hoone palkmaja osa alusmüürid lammutada (antud osa on lauda küljest eendunud ning ära
vajunud). Hoone lauda osa on rajatud maakivivundamendile. Olemasolev maakividest
vundamendi seinad katta väljast bituumenmastiksist hüdroisolatsiooniga ja soojustada 10cm
vahtpolüsteroolplaatidega (soojusjuhtivustegur 0,041 W/m*C). Vt. Joonis AR-7-01
Hoone eluhoone ja laienduse vundament rajada plaatvundamendile. Alusmüüride maa-alune osa
mööda välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS- rullmaterjaliga. Ümber vundamendi teostada
tagasitäide.
Plaatvundamenti rajades kasutada L-plokke 400mm – soovitav sokli viimistlusega serv (kasutada
tootja standard lahendusi). Vundamendi alla teha liiva padi.
Hoone põranda alla paigaldada 300mm EPS soojustusplaate ja selle peale kile ning armatuur koos
põrandaküttetorudega. Peale valada 100mm monoliitbetooni. Pinnas ümber olemasoleva ja uue
vundamendi rajada nii, et vihmaveed oleks juhitud hoonest eemale. Plaatvundamendi peale
paigaldada põrandakate vastavalt ruumi otstarbele – märgades ruumideskeraamiline plaat ja
eluruumides parkett või kivi.
- 22/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Soovitav on tellida konstruktiivne projekt tervele hoonele, mitte ainult vundamendile.
Projekteeritava terrassi alusmüürid 30x30x120cm r/b postvundamentidel. Alusmüüride maa-
alune osa mööda välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS-rullmaterjaliga. Ümber vundamendi
teostada tagasitäide. Terrassi aluspind on tihendatud pinnas koos geotekstiili ja 20 cm paksuse
tihendatud killustikalus.
Alusmüüride sokli osa viimistleda 5%-tsemendisisaldusega soklikrohviga. Pinnasekalle anda
hoonest eemale.
4.7.2 Välis- ja kandvad seinad
Olemasolevad üksikelamu välissseinad põhikorrusel on kombineeritult maakividest lauda osa ning
palkseinad eluhoone osal.
Hoone välisseinad kuuluvad rekonstrueerimisele – hoone palkseina osa on täielikult pehkinud
ning ehitustööde käigus palgid eemaldada ja käidelda nõuetekohaselt. Palkseinte asemel ja
laienduse osa ehitada bauroc plokkidest 375 mm, mis kaetakse horisontaalse fassaadilauaga.
Seinad viimistleda vastavalt sisekujundusprojektile. Hoone garaaži osa jääb olemasolev
soojustamata maakivisein.
Lammutustööde käigus tagada olemasolevate ja rekonstrueeritavate konstruktsioonide püsivus.
Fassaadi viimistluseks kasutada põhi- ja katusekorruse välisseintes horisontaalseid 18x145mm
voodrilaudu 22x100mm dist-liistu alusel (samm 600mm).
4.7.3 Vaheseinad
Üksikelamu olemasolevad mittekandvad ja kandvad siseseinad kuuluvad rekonstrueerimistööde
käigus lammutamisele, sest hoonele ehitatakse uus katusekonstruktsioon. Mittekandvate seinte
lammutamine ei ohusta hoone kandvaid konstruktsioone ega hoone stabiilsust.
Projekteeritavad vaheseinad üksikelamus 66mm metallkarkassil 1X kipsplaadist, karkassi vahel
heliisolatsiooniks 66mm mineraalvilla. Niiskete ruumide seinad katta niiskuskindla kipsplaadiga ja
niiskustõkkega.
4.7.4 Laed
Üksikelamu põhikorruse lagi kuulub ehitustööde käigus rekonstrueerimisele – avada olemasolev
laekonstruktsioon ning eemaldada taladevaheline isolatsioonimaterjal, mis käidelda
nõuetekohaselt. Rekonstrueerimistööde käigus hinnata olemasoleva põranda puittalastiku
olukorda, vajadusel pehkinud talastiku osa võimalusel proteesida või väljavahetada. Pehkinud
puitkanduritel laetalad asendada uute puittaladega 200x50mm. Vahelagi isoleerida 200mm
kivivillaga. Rekonstrueeritud põrandakonstruktsioonile paigaldada 22mm puitlaastplaat ja siis
põrandakate. Põhikorruse rekonstrueeritud laekonstruktsioonile paigaldada altpoolt roovid
25x100mm ja 1xkipsplaat.
Katusekorruse katuslagi kuulub ehitustööde käigus rekonstrueerimisele – hoone katus tõstetakse
kõrgemaks ning seetõttu kõigepealt avada katuslagi, eelmaldada olemasolev täidis, mis käidelda
- 23/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
nõuetekohaselt. Uus II korruse lagi ehitada puittaladest 200x50 mm. Katuslagi soojustada 400mm
puistevillaga. Seestpoolt katta lagi roovidega 25x100mm ja 12,5mm kipsplaadiga.
Katusekorruse trepihalli lakke paigaldada laeluuk 120x60cm pääsuks pööningule. Luuk paeb
vastama tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud kohtkindla redeliga.
4.7.5 Põrandad
Põrandatel eluruumides parkett, san-ruumide põrand viimistletud keraamiliste plaatidega.
Garaazi ja tehnoruumi põrand lihvitud betoonplaadina.
4.7.6 Katus
Üksikelamul on viilkatus, katuse kalle 41 kraadi. Katusekatteks eterniit. Katuse rekonstrueerimise
käigus olemasolev katusekate koos sarikatega eemaldada ja käidelda nõuetekohaselt. Olemasolev
katusekarkass kuulub rekonstrueerimisele – olemasolev katusekarkass saematerjalist 150x60mm,
samm 900mm. Rekonstrueerimistööde käigus avada katusetalastik ning see eemaldada, sest
olemasolev konstruktsioon on pehkinud ning vajab väljavahetamist. Olemasolevat katust
tõstetakse ka natukene kõrgemaks, seetõttu on vajalik kogu katuse konstruktsioon paigaldada
uus. Täpse lahenduse annab katuse konstruktsioonile konstruktor eraldi projekti osaga. Uued
sarikad paigaldada 200x50mm vastu. Sarikatele paigaldada katuse aluskate, 25x50mm
tuulutusliist ning roovitus 50x50mm. Katusekatteks katusekivi Monier Turmalin. Hoonele tuleb
paigaldada uued terasplekist vihmaveetorud. Vihmaveetorude kinnitusklambrid peavad vee
ärajuhtimiseks olema asetatud väljapoole kaldu. Vihmaveetorude mõõt 91x78mm.
Vihmaveetorude lehtrid on ümarad.
4.7.7 Trepid
Üksikelamu välistrepid r/b, viimistleda klinkerplaatidega. Sisetrepp pääsuks teisele korrusele
puitkarkassil puidust astmelaudadega.
- 24/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
5. KÜTE JA VENTILATSIOON
Täpne kütte ja ventilatsiooni lahendus esitatakse põhiprojekti staadiumis.
Olulisemate standardite ja määruste loetelu:
• LVI-RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised
• EVS 812-3:2018/AC:2018 “Ehitise Tuleohutus, Osa 3:Küttesüsteemid”
• RT I, 23.03.2015, 4 “Seadmete ohutuse seadus”, 18.02.2015 a.
5.1 KÜTTESÜSTEEMI ÜLDANDMED
Küttesüsteemi projekteerimise aluseks on järgmised lähteandmed:
- Arvutuslik välistemperatuur -23 oC
- Kütteperioodi pikkus 224 päeva
- Kütteperioodi keskmine välistemperatuur -1,4 oC
- Arvutuslik sisetemperatuur elutubades ja magamistubades +20...22 oC
- Arvutuslik sisetemperatuur pesuruumides +24 oC
5.2 KÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS
Üksikelamus on hetkel kohtküte – kütteallikateks puiduküttel pliit ja ahi põhikorrusel.
Rekonstrueerimitööde käigus olemasolevad küttekolded kuuluvad lammutamisele, ehitusjäätmed
käidelda nõuetekohaselt.
Rekonstrueerimistööde käigus ehitada hoones välja õhk-vesi soojuspumbal baseeruv lokaalne
keskküttesüsteem. Tehnoruumi paigaldatakse kütteallikaks õhk- vesi soojuspump nt. Daikin
Altherma 3 (Q=8kW). Välisosa paigaldatakse lõuna poolsesse välisseina ning kaetakse puitribidega.
Välismoodul jääb naaberkinnistu piirist kaugemale kui 4 m. Põhikorrusel soojakandjaks
vesipõrandaküte ning teisel korrusel radiaatorid.
Õhk-vesi soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 „Müra normitasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja jälgida, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna
elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normitasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 normtasemed. Õhk-vesi
soojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõuded. Vastavalt sellele
reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval
maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi
kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Juhul kui kasutamisel siiski selgub, et soojuspumba
välisosa ületab müra sihtväärtusi, tuleb kasutada müra summutamiseks leevendusmeetmeid.
Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada põhikorruse põrandasse
sammuga 300mm, soojustamata maakiviosa seina juures teha tihedam torustiku paigaldus. Iga
- 25/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
põrandakütte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte selgusõlm paigaldada
põhikorrusel näitek esiku seinale.
Kütteseadmete ligikaudsed tarbitavad võimsused:
Elektriline käterätikuivati: 150 W
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga: 25 aastat (EPN 15.1)
Hoone ligikaudne energiavajadus on ca 10000kWH/a.
5.3 VENTILATSIOONISÜSTEEMI KIRJELDUS
Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem - selle puhul
kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, san-ruumid), selle soojus kantakse üle
sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse.
Sundventilatsiooni agregaat (Q=800m3/h) paigaldada garaaži tehnilise osa seinale.
Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe ja väljaheite torustik paigaldada hoone korstnalõõridesse
garaaži idapoolsel fassaadil. Õhu sissepuhe eluruumidesse, väljatõmme abiruumidest (garaaz,
san-ruumid, trepihall). Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi korstna vent- lõõri.
Ventilatsioonitorustik paigaldada põhikorrusel vahelakke, katusekorrusel pööningule, isoleerida
soojakadude vältimiseks. Torustik ehitada vent-torudest d100- 160mm. Köögi kohtäratõmbeks on
perioodiliselt töötav köögisontseade. Köögisont koos ventilaatoriga tarnitakse köögimööbliga.
Sontseade varustatakse hermeetilise tagasivooluklapiga või elektriajamiga drosselklapiga.
Ventilatsiooniseadmete ligikaudsed tarbitavad võimsused:
Köögi väljatõmbeseade: 100 W
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga: 25 aastat.
5.4 VENTILATSIOONISÜSTEEMIS KASUTATAVAD TULETÕRJEMEETMED
Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse tagamiseks on lähtutud Siseministri 30.03.2017 määrusest
nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja standardist EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise
tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. Ventilatsiooniagregaat paikneb tehnilises ruumis.
Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju
ja suitsu levimise ohtu. Kõik õhutorud ja ventilatsioonisüsteemide elemendid valmistatakse
tuletõrje nõuetele vastavast materjalist, mis vastab vähemalt A2-s1, d0 tuletundlikkusele. Köögi
väljatõmbekanal väljaspool šahti peab olema tulepüsivusega min EI15 ja tuletundlikkusega min
A2-s1,d0.
5.5 KESKKONNAKAITSE
Ventilatsiooniga atmosfääri kahjulikke aineid ei visata.
- 26/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
6. GAASIVARUSTUS
Ei projekteerita.
7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, SADEVEE KÄITLEMINE,
DRENAAŽ
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:
• EVS 835:2022 Hoone veevärk
• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
• Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; I osa
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1)
Arvestuslik tarbevee vooluhulk – 0,9 m3/d
Arvestuslik reovee vooluhulk – 0,8 m3/d
7.1 KANALISATSIOON
Paigaldatakse reoveemahuti mahutavusega 10m3. Krundisisene isevoolne torustik projekteerida
D110 PP/PVC-torudest, SN8.
Olmereovee kanalisatsiooni vooluhulgad on järgmised:
Qd=0,8 m3/ööp
Qa,r=1,6 l/s
Torustiku eluiga 50 aastat.
7.2 VEEVARUSTUS
Majandus-joogivesi saadakse projekteeritud puurkaevust. Puurkaev (puurkaevu pump,
armatuur) lahendatakse eraldi projektiga. Puurkaevu pump on ettenähtud sisseehitatud
sagedusmuunduriga. Projekteeritud veesisend hoonesse on ette nähtud plast joogiveetorust PE
d32x3,0 mmPN10.
Tsentraalse soojaveega varustatakse sanitaarruumid, köök ning pesuruumid ja tellija poolt ette
antud ruumid.
Soojavee valmistamiseks paigaldatakse garaaži soojaveemahuti 300l. Sanitaarseadmete tüübid
ja armatuur valitakse tellija poolt.
Olmeveevarustuse vooluhulgad on järgmised:
Külm vesi KV (sh soe vesi)
Qd=0,9 m3/ööp
Qa=0,6 l/s
Torustiku eluiga 50 aastat.
Puurkaevu hooldusalal on on vastavalt veeseadusele keelatud:
väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pin-
nasesse ja põhjavette; maaparandussüteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega
kaasneb keskkonnaoht; reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna
paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete
pinnasesse juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine; maavarade kaevandamine.
- 27/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
7.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE
Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Hoone katuselt ja
kõvakatendist tulevad sajuveed juhitakse väliste vihmaveetorudega pinnasesse oma kinnistu
piirides haljasalal. Sademevee ärajuhtimise süsteemid peavad töötama. Sadevett on keelatud
juhtida naaberkinnistutele ja teemaale.
8. ELEKTER JA NÕRKVOOL, SIDEVARUSTUS
8.1 ÜLDOSA
Kasutatakse olemasolevat elektrit (madalpingekaabel). Elektri ja nõrkvoolu eriprojekti ei
lahendata käesoleva projekti mahus.
Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
• Seadme ohutuse seadus
• Siseministri määrus nr. 17 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
• EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12 “Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised”
• EVS-EN 61140:2016 “Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele”
• EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused”
• EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.
Kitse elektrilöögi eest”
• EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:
Kaitseviisid. Kitse kuumustoime eest”
• EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP kood)”
• EVS-EN 60909-0:2016 “Lühisvoolud kolmefaasilises vaheldusvoolusüsteemides. Osa 0
voolude arvutamine”
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Olemasolev üksikelamu elektriühendus liitumiskilbist madalpingekaabliga hoonesse on tagatud
ühendus läbilaskevõimega 3x16 amprit. Ehitustööde käigus rekonstrueerida hoone peajaotuskilp.
Lisaks rekonstrueeritakse hoone olemasolev tugev- ja nõrkvoolu installatsioon.
8.2 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE
Üksikelamu laiendamise käigus peab elektritööde teostaja vastama Elektriohutusseadusest
tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris.
Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid
normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja
tellijale üleandmisel.
- 28/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Elektritöövõttu kuuluvad ka kõik ametlikud kooskõlastused, sealhulgas tellija esindajaga.
Elektritööde teostaja varustab tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega ning
korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka
tehtud paigaldisele vastavad teostusjoonised ja viib läbi vajalikud kontrollmõõtmised. Ehitaja
peab ehitise andma koos kasutusloaga üle, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Enne lõpliku
hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda
spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja
muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõik
materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis
on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks
pärast ehitustöid.
8.3 ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISE SISEVÕRKUDE OSA
8.3.1 Üldiseloomustus
Elektrilised koormused üksikelamus moodustuvad köögiseadmetest, õhk-vesi soojuspumbast,
ventilatsiooniseadmest, elektrivalgustusest ja pistikupesadesse ühendatavatest väiketarbijatest.
Seega on installeeritud võimsus eluruumi kohta:
Elektriahi 3,5 KW
Pistikupesade liinid 6 KW
Valgustusliinid 1 KW
Pesumasin 2 KW
------------
KOKKU: 12,5 KW
8.3.2 Üksikelamu jaotuskeskus
Elamu rekonstrueeritav jaotuskeskus põhikorruse garaaži seinal kaitseastmega vähemalt IP30.
Kilbi sisendaparaat on pealüliti, mis on ettenähtud kogu kilbi pingestamiseks või pingetuks
tegemiseks. Toitekaabel ühendatakse otse pealüliti külge ja N - juht ühendatakse N - klemmi külge
ning PE – juht ühendatakse PE- klemmi külge. Kilp sisaldab pealülitit, väljuvate liinide
kaitseautomaatlüliteid, rikkevoolukaitselülitit ja klemmliiste. Kilbis olev aparatuur kinnitatakse
standartsele paigaldusliistule. Kuna siin on mitu kaitselülitit kõrvuti, siis need saavad toite läbi
kammlattide, mis kujutavad endast väikesemõõtmelisi voolujaotureid. Jaotuskilbist väljuvate
kaablitega viiakse toide korteri eriruumide harukarpidesse või otse lõpptarvitini. Väljundkaablite
faasisooned ühendatakse vastava kaitselüliti väljundklemmidele, kaitse- ja neutraalsoon (PE- ja N-
soon) aga PE- ja N- klemmliistudele. Pärast seda kinnitatakse kaitselülitite klemmide ette
kaitsekate, et vältida inimeste juhuslikku kokkupuudet pingestatud osadega. Kaitselülitid
varustada tähistega , et tulevikus tehtavatel hooldustöödel oleks selge, missugusesse ahelasse
lüliti kuulub. Samuti märgistatakse kilpidest väljuvad liinid: faasijuhid, neutraaljuhid ja kaitsejuhid.
Kilpidesse sisenevad ja väljuvad kaablid peavad olema tähistatud püsiva märgistusega, millel on
kaabli nimetus, liini number, mark ja ristlõige; Keskuse PE- latiga ühendada samuti korteri kõik
metalltorustikud jne.
- 29/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Elektrikilbi uksele paigaldada standardikohane kolmnurkne elektriohu eest hoiatav märk.
Elektrikeskused, kui aparaadikoosted peavad vastama Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 60439
seeria MADALPINGELISED APARAADIKOOSTED nõuetele.
8.3.3 Rikkevoolukaitselüliti
Jaotuskeskuses on ettenähtud rikkevoolukaitselüliti rakendumisvooluga 30 mA ja
rakendumisajaga 30ms , mille eesmärk on elektriahela kiire väljalülitamine inimese sattumisel
pinge alla või ohtliku isolatsioonirikke tekkel. Seega võib rikkevoolukaitse toimida ennetavalt,
lülitades välja seadme, mis on muutunud ohtlikuks. Rikkevoolukaitse toimib loomulikult vaid siis,
kui kaitselüliti on korras. Seetõttu nähakse igas sellises lülitis ette korrasoleku kontrolli nupp.
Sellele vajutamisel sulgub lülitis riket imiteeriv ahel ja lüliti lülitub välja ; väljalülitumine on
korrasoleku tunnus.
Vastavalt Eestis kehtivatele standarditele, kasutame siin rikkevoolukaitset järgnevate seadmetel:
●nõudepesumasin
●pesumasin
●välisvalgustid ja niiskete ruumide valgustid
● kõik pistikupesad
8.3.4 Potensiaalühtlustus
Paigaldises tuleb kasutada TN-S juhistikusüsteemi.
Ohtlike pingeerinevuste ja nendest tingitud elektrilöögivõimaluse vältimiseks on standarti EVS-HD
60364-4-41: 2007 Madalpingelised elektripaigaldised (Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi
eest) järgi ette nähtud potentsiaaliühtlustus (skeem EK-1) mis seisneb kõigi pingealdiste ja
kõrvaliste voolujuhtivate osade galvaanilises ühendamises üksteisega. Kõik
potentsiaaliühtlustuslati klemmid tuleb nummerdada või mõnel muul viisil tähistada ning tähised
ühenduskarbi kaanes paiknevas tabelis lahti seletada. Potentsiaaliühtlustuslati ristlõige on
vähemalt pool kaitsejuhi ristlõikest, kuid mitte alla 6 mm2. Potentsiaalühtlustusjuhid tuleb
märgistada kolla-rohelise tunnusvärviga.
Seadmeid ja tarvikuid ei tohi maandada rühmades nii, et ühe lahti ühendamine katkestab teiste
seadmete maanduse.
8.3.5 Sisejuhistikud
Üksikelamu valgustusliinides kasutatakse kaablite ristlõiget 1,5 mm2, pistikupesade ahelates aga
2,5 mm2. Kasutada tuleks vasksoontega ja polüvinüülkloriidisolatsiooniga kaableid nagu MMJ,
MM0 ja NYM. Üksikelamus kasutatakse TN - S - juhistikusüsteemi ; teiste sõnadega, kaitsejuht (PE)
ja neutraaljuht (N) peavad olema teineteisest eraldatud. Ainult sel viisil saab kogu hoones luua
potensiaaliühtlustussüsteemi, milles normaaltalitlusel ei teki uit - ega eksivoolusid.
Silmas on peetud järgmisi reegleid :
1)kolla-rohelist soont tohib kasutada üksnes kaitse- (PE-) või PEN - juhina;
2) sinist soont kasutatakse eelkõige neutraaljuhina (N) , võib aga mõnikord kasutada ka teistel
- 30/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
eesmärkidel, nt. lülitijuhtmetes;
3) pruuni , musta ja halli soont kasutatakse faasijuhtidena.
Kaablid on paigaldatud süvistatult seintes, lagedes ja põrandates. Kaablid paigaldatakse ja
läbiviigud ehituskonstruktsioonides, seadmetes ja valgustites tehakse nii, et kaabli kaitsekest ei
oleks vahetult kontaktis metallpindade teravate servadega. Kohtades kus on võimalik kaablite
mehhaaniline vigastus, paigaldada nad kaitsetorusse. Kaablid paigaldatakse seintele paralleelselt
ruumide arhitektuursete joontega, laes aga risti või paralleelselt seintega.
8.3.6 Pistikupesad ja lülitid
Ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass on üldjuhul 16A, 250 VAC.
Vannitoas näha ette pritsmekindlad (IPX4) pistikupesad. Ühefaasilised pesad peavad olema
varustatud ava sulguriga. Kattematerjal peab olema vastupidav ja kergesti hooldatav.
Paigaldatavad lülitid tuleb monteerida faasijuhtmesse ja paigaldada uste käepideme poolsele
küljele. Kaabli KORO värviga tähistatud sooni tohib kasutada vaid kaitsemaandusjuhina. Kõik
tehtavad ühendused peavad olema ligipääsetavad ning tehtud isoleerivate liidestega (WAGO või
TORIX T6).
Paigaldise nähtavad välisosad peavad laskma juhtmete või kaablite kulgu ligikaudu ära arvata.
Kaablite paigaldus laest ja põrandast 15...30 cm kaugusel. Ukse kõrval 15 cm. Elektriseadmete
soovituslikud paigalduskõrgused on järgmised:
• - pistikupesad eluruumides 0,3 m põrandast,
• - köögi tööpind 1,0...1,2 m põrandast
• - vannituba 1,0....1,5 m põrandast
• - lülitid üldiselt 1,1 m põrandast
Mitme pistikupesa või lüliti kõrvuti paiknemisel paigaldada need üksteise kõrvale
horisontaalselt, süvispaigalduse korral ühtsesse mitmekohalisse raami. Pistikupesade
faasijärjestust kontrollitakse mõõtmistega.
8.3.7 Valgustus
Üksikelamu valgustid valib põhiliselt omanik vastavalt oma soovile. Valgustite valikul tuleb lähtuda
ruumi keskkonnast ja otstarbest. Kuivades eluruumides võib kasutada valgusteid kaitseastmega
IP20. Vannitoas kasutada soovitavalt alt kaitseklaasiga UV - STOP halogeenvalgusteid või
analoogseid hõõg- ja väikeluminofoorlampidega valgusteid, mille kaitseaste on vähemalt IP44.
8.4 NÕRKVOOLUPAIGALDIS
Internet ja televisioon lahendatakse 5G ruuteriga, sest kinnistul puudub sideühendus.
Paigaldatakse hoone valvesüsteem, mis on võimalusel jälgitav läbi interneti.
- 31/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
8.4.1 Elektrivarustuse kaitemeetmed rekonstrueerimistööde ajal
Üksikelamu rekonstrueerimiseks vajalikud tööd teostada elektrikaabli kaitsevööndis viisil, et
oleks tagatud elektrikaabli tõrgeteta toimimine.
9. TULEOHUTUS
9.1 TULEOHUTUSNÕUDED
9.1.1 Kasutatud normide loetelu
• EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutsnõuded
• EVS 812-3:2018/AC:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
• EVS 812-6:2012+A1+A2„Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
• EVS 812-2:2014/AC:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
• Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ”
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 ,,Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• ET-2 0109-0645„Suitsuandur“
9.1.2 Inimeste arv hoones
Hoone: Arvestuslik kasutajate arv: Tõenäoliselt maksimaalne kasutajate arv:
Üksikelamu 5 Ei määrata
9.1.3 Hoone kasutusviis
Positsioon Ehitise liik Kasutamise otstarve Kasutusviis
1 hoone 11102 Üksikelamu I
9.1.4 Hoone tulepüsivusklass
Üksikelamu tulepüsivusklass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone kandekonstruktsiooni
tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone
vundament on betoonist, välisseinad on poorbetoonplokist,põhikorruse lagi on puidust, teise
korruse lagi ja katuse konstruktsioon on puit, katusekatteks kivikatus.
9.1.5 Hoone tuleohutusklass
Ei määrata.
9.1.6 Hoone tulekaitsetase
Ei määrata.
- 32/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
9.1.7 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused
Nõudeid ei esitata.
9.1.8 Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus
Nõudeid ei esitata.
9.1.9 Korruste arv
Maksimaalne korruselisus on 2 korrust, maa-alune korrus puudub.
9.1.10 Tuletundlikkus
Siseseinte ja lagede pinnakiht D-s2,d2
Välisseina välispind D, d2
Välisseina soojustusmaterjal D, d0
Õhutuspilu välispind D, d2
Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata
Katusekate Broof (t2-t4)
Sisepõrandad -
Terrasside ja rõdude põrandad Dfl-s1-terrassilauad
Tehnilises ruumis: seinad ja lagi B-s1,d0
põrand DFL-s1
Garaaži: seinad ja lagi B-s1,d0
põrand A2FL-s1
Kaablite tuletundlikkuse nõuded Dca-s2,d2,a2
9.1.11 Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass
Hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.
9.1.12 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus
Evakuatsioon toimub välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele ehitise
kasutajatele. Evakuatsioonipääsude minimaalkõrguseks on 2100mm. Väljumisteede pikkus on alla
30m. Hädaväljapääsudena kasutada vajadusel elamu aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele
nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §43. Hädaväljapääs lg
(1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius
500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.
9.1.13 Suitsuärastus ja paiskpinnad
Suitsueemaldus põhikorrustel on lahendatud avatavate akende ja välisuste kaudu. Paiskpindasid
ei ole projekteeritud.
- 33/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
9.1.14 Tuleohutusabinõud hoones
Elamu on varustatud vähemalt ühe tulekahjusignalisatsioonianduriga korruse kohta, mis asub
koridoris, magamistubade läheduses (vastavalt ET-2 0109-0645 nõutele). Hoone on varustatud
vähemalt ühe 6 kg pulberkustutiga ning lisaks on hoonesse paigaldatud vingugaasi andurid.
Hoone ekspluateerimisel juhinduda Tuleohutuse üldnõuetest. Vastutus tuleohutuse ees lasub
hoone omanikul.
9.1.15 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril
Olemasolevad tuleohutuskujad ei muutu.
Hoone keskmine kõrgus maapinnast on 6,6 m. Pääs katusele on planeeritud välise teisaldatava
redeli kaudu. Katuse teenindamiseks on teisaldatav katuseredel. Piksekaitsesüsteem ei ole
projekteeritud. Üksikelamu on lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 8m.
9.1.16 Juurdepääsud
Kinnistu asub hajaasustus alal. Juurdesõiduteeks on Vana-Tagadi tee. Päästemeeskonnale on
tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega hoone
neljast küljest. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja päästemeeskonna sisenemistee
vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda teenindavate abihoonete puhul <
50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Juurde-
ja sissepääsu nõuded on tagatud - sissepääs üksikelamusse välisuste kaudu.
Katusekorrusel tagada katusealustele juurdepääs vastavate luukide kaudu.
9.1.17 Väliskustutus seadmete paiknemine
Välise kustutusvee vajadus 10l/s 3h jooksul. Hoone varustamine välise tulekustutusveega korral-
datakse aastaringselt kasutatavast veevõtukohast. Välistulekustutusvesi on tagatud Vana-Kustase
tee ääres paiknevast tuletõrjeveevõtukohast nr.9 ,kaugus kinnistust 850 m(VT. DP-väljavõte ja sit-
uatsiooniskeem)
Lähim tuletõrje veevõtukoht asub ca 850 m kaugusel (vastab EVS 812-
6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017) hoonest.
Tuletõrje veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012/A1:2013 “Ehitiste tuleohutus: Osa 6:
Tuletõrje veevarustus” nõutele.
9.1.18 Kütteseadmete tuleohutus
Küttesüsteemid projekteerida vastavalt EVS 812-3:2018/AC:2018. "Ehitiste tuleohutus. Osa 3:
Küttesüsteemid" nõuetele.
9.1.19 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus
Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse tagamiseks on lähtutud standardist EVS 812-
2:2014/AC:2018 “Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”. Ventilatsiooniagregaat
teenindab 1 tuletõkkesektsiooni. Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need
- 34/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Kõik õhutorud ja ventilatsioonisüsteemide
elemendid valmistatakse tuletõrje nõuetele vastavast materjalist, mis vastab vähemalt A2-s1, d0
tuletundlikkusele (mittepõlavatest ja raskesti süttivatest).
10. ENERGIATÕHUSUS
Ehitusprojekti kohaselt tegemist on üksikelamuga, millele rakendatakse energiatõhususe miini-
mumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.01.2019 määrusele nr 63 “Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded”.
Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) köetava pinnaga 120-220m2 - 160 kWh aastas ruut-
meetri kohta; Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud
elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korru-
tised.
Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
- elekter 2,0
- taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a
turvas ja turbabrikett) 0,65;
Hoone põhikütteks õhk-vesi soojuspump, mille jaotussüsteemiks on vesipõrandaküte. Õhk-vesi
soojuspump Daikin Altherma 3 (8kW), lisaks on hoone jahutamiseks projekteeritud õhk-õhk
soojuspump. Hoone ventseadmeks on pidevalt töötav sissepuhke- väljatõmbe
ventilatsiooniagregaat soojustagastusega ja elektrilise kalorifeeriga. Hoone sooja veega
varustamine toimub läbi mahtboileri, mida varustab soojusega õhk-vesi soojuspump.
Energiamärgise tulemusteks arvutuste põhjal on C klass. Hoone energiatõhususarv on
160kWh/m2.
Hoone välispiirdetarindite maksimaalselt lubatud soojusläbivus:
- Välissein 0,20 W/(m²K)
- Ol.olev välissein 1,70 W/(m²K)
- Katuslagi 0,14 W/(m²K)
- Põrand pinnasel 0,10 W/(m²K)
- Välisuks 1,0 W/(m²K)
- Aknad 0,9 W/(m²K)
- Katusaken 1,0 W/(m²K)
- 35/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
11. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID
11.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse RT I 1999, 60, 616
11.2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITAMISEL
Vabariigi Valitsuse määrus nr. 377 01.07.2009 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”
Vabariigi Valitsuse määrus nr. 13 01.05.2004 “ Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded”
Vabariigi Valitsuse määrus nr. 362 01.06.2002 “ Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded”
Sotsiaalministri määrus nr. 42 11.02.2017 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “
11.3 PROJEKTEERITUD HOONESTUSE TÖÖTERVISHOIU NÕUDED
11.3.1 Nõuded ehitistele
Sotsiaalministri määrus nr 78 01.06.2002 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid”
12. KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL
12.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD
Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja
Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist.
EVS 835:2022 Hoone veevärk
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
12.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD
Ei ole projekteeritud objekte või protsesse, mille puhul oleks vaja läbi viia keskonnamõju
hindamine.
12.2.1 Jäätmed
Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Saku Vallavolikogu 22.08.2019
määrusele nr 10 „Jäätmehoolduseeskiri“ (JHE). Prügikonteineri ala ja /või jäätmemaja on
planeeritud kinnistule, kõvakattega alusele. Konteinerid paigaldada vastavalt jäätmeliikidele,
prügiautole ligipääsetavasse kohta.
12.2.2 Ehitusjäätmete käitlemine
Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt
jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab
- 36/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või
kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete
käitluskohas.
Ehitusjäätmed koguda kinnistesse konteineritesse, millele on tagatud regulaarne äravedu.
Lammutustöödel tekkvate ohtlike jäätmete (eterniit, ruberoid, klaas jms) käitlemine toimub eraldi
– koguda eraldi konteineritesse.
Ehitusjäätmete spetsifikatsioon
Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu
jaotuskood*
Betoon 6,3 17 01 01
Silikaattellised 15,7 17 01 02
Puitmaterjal 35,0 17 02 01
Isolatsioonimaterjal 10 17 06 04
Metallijäätmed 0,5 17 04 05
Värvi- ja lakijäätmed 0,1 08 01 11
Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke 0,1 08 04 09
aineid sisaldavad liimi-ja
hermeetikujäätmed
Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, 0,1 03 01 04
laastud, pinnud, puit, laast- ja muud
puidupõhised plaadid ning vineer
Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad 0,1 17 03 01
bituumenitaolised segud
Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja 0,1 17 09 03
lammutuspragt (sealhulgas segapraht)
Klaas 2,5 17 02 02
Ruberoid 0,1 17 03 01
Eterniit 8,5 17 06 05
Muud jäätmed 0,5 17 09 04
Kokku 79,6
• - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu võetud
14.12.2015 – “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” lisale 1
- 37/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt
Jäätme liik Käitlusviis
Betoon Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Silikaattellised Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Puitmaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Isolatsioonimaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Metallijäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Värvi- ja lakijäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke Transportida ehitusjäätmete prügilasse
aineid sisaldavad liimi- ja
hermeetikujäätmed
Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, Transportida ehitusjäätmete prügilasse
pinnud, puit, laast- ja muud puitpõhised
plaadid ning vineer
Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad Transportida ehitusjäätmete prügilasse
bituumenitaolised segud
Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja Transportida ehitusjäätmete prügilasse
lammutuspraht (sealhulgas segapraht)
Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Ruberoid Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Eterniit Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Muud jäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse
- 38/38 -
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt
Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
Staadium: Eelprojekt
Töö nr:1509
Koostaja: Triinu Lepa
13. HALJASTUS
Ehitustööde käigus säilub kogu olemasolev väljakujunenud haljasala.
Ehitustööde käigus juhinduda standardist EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse“.
13.1 HALJASTUSE KAITSEMEETMED EHITUSTÖÖDE AJAL
• Raietel ja ehitustöödel tuleb mehhanismide juurdepääsuteede lähedale jäävate
säilitatavate puude võrade all mehhanismidega sõites ja kaevetöödel võimalikult vältida
puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on kasutada juurestiku kaitseks
ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed.
• Teostamaks ehitustöid tuleb enne tööde algust määratleda säilitatavate puude vm
haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja
kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra
ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-) tara või
mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse ajal!
Nendes kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega haljastust piirata, tuleb puudele
paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele
panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve
ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel
võib Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsialisti nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii,
et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Lõikust peab teostama
vastava ala spetsialist (kutsetunnistust omav arborist)!
- 39/38 -
55.34
TINGMÄRGID
55.53 KINNISTU ANDMED:
55.45
Krundi pind 1063 m2 Kinnistu piir
Katastriüksuse nr. 71814:001:0519
Kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100% Rek. üksikelamu
Hoonete arv krundil 1 rekonstrueeritav ja laiendatav
.45
64
.47
N
55
55.
Üksikelamu laiendus
55
55.11 30 ELAMU LAIENDUS PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV
,0
55.15
Ehitisealune pind 140,2 m2 114,4 m2 Naaberkinnistu piir
.53
Aj.Rp.piirimärgi peale
68
Ehitise maapealse osa pind 140,2 m2 114,4 m2
55
55.
.58
55.36
55
55.37 Suletud netopind 170,1 m2 86,9 m2 Ol.olev haljastus
Kõrguslik sidumine ±0,00=+55,60m ±0,00=+55,23m
55.34
S 55.43 Maapealse osa korruste arv 2 1
70
.53
.54
Proj. killustikriba
55.
55
55
54.68 Maa-aluste korruste arv - -
m
30
54.96 2
nd
55.52 Hoone kõrgus 6,6 m 5,8 m
öö
Remonditav juurdepääs
2
v
Vt. mahasõidu tüüp I
Proj. betoonkivisillutis
tse
54.99 Hoone suurim abs. kõrgus +m +m
ka i
1 55.47 54.98 54.75 54.75
55.52
ee
Hoone pikkus 16,7 m 16,7
A.
55.43
et
55.08 55.10 A
gite
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda 2,6 katuse
Hoone laius 8,4 m 6,9 Proj. puitterrass
Rii
Elektrilevi OÜ'lt kaitsevööndis tegutsemise luba hari
55.45 H. 54.81 54.67
5.60.) 60.85 Hoone maht 639,1 m3 486 m3
60
0.00=5(E
8,4
55. 5,
78
55.62
2
räästa kõrgus 0
55. 140,2 m
54.82 54.56 Laiendatav osa 31,5% -
62
Pääs kinnistule / hoonesse
Pin
55.
57.27
55.05
B Katuse kalle 41o 41 o
n
5,1
as 55.1
55.57 54.92 54.82 Tulepüsivusklass min TP3 min TP3
3,0
55.13 54.82
B 55.05 Ol.olev elektripaigaldise kaitsevöönd
55.32
4
55.04 16,7 55.08 3 54.65 Köetav pind 117,7 m2 53,6
5 ,2 R 5,0
4 2 54.69 Tehnopind 5,8 m2 -
.58
54.95
Üldkasutatav pind 25,4 m2 33,3 Ol.olev sideehitise kaitsevöönd
,4
55
1 54.85
12
11154 Tagadi-Kurtna tee 55.11
Vana-Tagadi tee 5
10,0
Eluruumide pind 138,9 m2 53,6
71901:001:0449 PK 71814:001:0519
55.04 Õhk-õhk soojuspump Prügikonteinerite asukoht
54.94
55. 59
Õhk-vesi soojuspump
54.90
55.
73
61
54.98 Nähtavuskolmnurk riigiteele väljasõidul
55.
HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID:
54.84 7x80m
55.23 nr. X Y
Lepiku
1. 6566117.60 543520.01
71901:001:0647 2. 6566119.74 543536.49
54.68
54.71
3. 6566111.59 543537.51 Ol.olev haljastus
54.80 4. 6566109.44 543520.93 Projekteeritavad trassid:
54.69
Proj. killustikriba Veetrass
Väljavõte veeseadusest, mis piiranguid seavad kaevu kujad
§ 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine Proj. betoonkivisillutis Kanalisatsiooni trass
veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal
(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde
Kanalisatsiooni mahuti 10m3
sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala Proj. puitterrass
Kanalisatsiooni mahuti kaitsevöönd 5 m
välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Pääs kinnistule / hoonesse Kanalisatsiooni kaev
§ 154. Hooldusala ja tegevuse keelamine hooldusalal Madalpingekaabel
(5) Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib Ol.olev elektripaigaldise kaitsevöönd
ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealgulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; Olemasolevad trassid:
2) karjatamine;
3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
Liitumiskilp
Y=543550
4) maaparandussüteemide rajamine;
5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; Madalpingeõhuliin
6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; X=6566050
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete
pinnasesse juhtimine;
Sidekanalisatsioon
8) kalmistu rajamine;
Puurkaev
9) jäätmete käitlemine;
10) maavarade kaevandamine. Puurkaevu hooldusala 10 m
MÄRKUSED: 1. PLAAN ON KOOSTATUD L-EST 97 KOORDINAATIDE SÜSTEEMIS Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m
2025.A. MAIS TEHTUD MÕÕTMISTE ALUSEL (reoveepuhastite immutusala keeld)
2. KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS
3. PIIRID KANTUD PLAANILE KATASTRI SEISU ALUSEL JAANUAR 2025
Jooniste arv 1 Joonise nr. 1 Märkused remonditava mahasõidu osas: Objekt: Kuupäev
Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt 09.01.2026
Vana-Tagadi tee 5 Joonise sisu Mõõtkava 1:500
1. Olemasoleva ristumiskoha remont riigitee aluse maa piires teostada olemasolevas mahus.
2. Remondi käigus eemaldatakse kasvupinnas ning ristumiskoha kulunud ja kahjustatud osad, Aadress: Töö nr.
71814:001:0519 HARJU MAAKOND SAKU VALD TAGADI KÜLA mis asendatakse kruusaga vatavalt Tee ehitamise kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond
1509
MAA-ALA PLAAN või 6. Tellija: Mõõtkava/formaat
Jaagu Kinnisvara OÜ 3. Ristumiskoht peab jääma riigiteega võimalikult risti vägemalt 8 m ulatuses, lähtudes Ly Joakit 1:500, 1:428,9,
/ A3 1
Rapla vald Sulupere küla Mõõtis Jaak Müürsepp Kuupäev mahasõidu tüüpjoonist I. Projekteerija/ Staadium
Tegevuslitsents: 613MA-k 30.08.2019 04.05.2025.a. 4. Ristumiskoha asukoha muutmiseks või katendikonstruktsiooni muutmiseks tuleb vastutav isik: Triinu Lepa
Jaak Müürsepp geodeet tase 5 Joonestas Jaak Müürsepp EP
maaomanikul taotleda Transpordiametilt nõuded teeprojekti koostamiseks. Joonis: Joonise nr.
tel.5107360 MTR EEG 000273 Töö nr2025-036 Asendiplaan
e-mail.
[email protected] AR-4-02
GSPublisherVersion 0.99.100.16200
Saku Vallavalitsus Teie 14.01.2026 nr 505848
[email protected]
Juubelitammede tee 15 Meie 15.01.2026 nr 7.1-2/26/16611-4
Saku alevik, Saku vald, 75501,
Harju maakond
Vana-Tagadi tee 5 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla
Tagadi küla Vana-Tagadi tee 5 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 505848).
Kinnistu (katastritunnus 71814:001:0519) asub riigitee nr 11154 Tagadi-Kurtna tee (edaspidi
riigitee) km 0,29-0,33 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse olemasoleva elamu (EHR kood 116019084) laiendamiseks ja
ümberehitamiseks.
Ehitusloa aluseks on Triinu Lepa koostatud „Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt.
Eelprojekt. Töö nr 1509“ (edaspidi projekt).
Oleme jätnud ehitusloa kooskõlastamata 08.10.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1611-2. Korduvaks
kooskõlastamiseks esitatud projekti on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud
täiendatakse kõrvaltingimusega: olemasolev ristumiskoht riigitee km 0,318 peab olema
remonditud vastavalt kirjas nr 7.1-2/25/1611-2 p 1 kirjeldatud VARIANT 1 lahendusele enne
elamule kasutusloa andmist. Kasutusloa taotlusele tuleb lisada fototõendid ristumiskoha remondi
kohta.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Ehitustöödega ja ehitustehnika kasutamisega ei tohi tulla riigitee teemaale ega tohi
omavoliliselt muuta riigitee liikluskorraldust. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde
nõlvadel, samuti lammutusjäätmete ladustamine ja peale laadimine sõiduteel ja vahetult
selle ääres on keelatud. Kõik tööd tuleb teostada oma kinnistu piires.
2. Lammutusjäätmete äraveod ja ehitusmaterjalide veod korraldada olemasoleva
(remonditava) juurdepääsutee kaudu riigitee km 0,318.
3. Vältida tuleb lammutusjäätmete ja pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid tee risustamise vältimiseks (näiteks
sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist).
4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi lammutus- ega ehitustegevus kaitsevööndis ohustada
riigiteed ega selle korrakohast kasutamist.
5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
6. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 505848) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
7. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb
projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks
ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste
menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 1509_EP_AR-3-01_Seletuskiri_V03
- Lisa 2. 1509_EP_AR-4-02_Asendiplaan_V03
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)