Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva
Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõju (KMH) eelhinnang
Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ
Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
2025
Publitseerimise üldised andmed;
Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva
silla (71) ümberehituse põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ).
Töö vormistatud: 08.10.2025. a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH)
vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad:
o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.
o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).
o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
2
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5
2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 9
2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja
arendusdokumentidega ........................................................................................................... 9
2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide
järgne lühikirjeldus ............................................................................................................... 10
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse
määramine ................................................................................................................................ 12
3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus ............................................................. 12
3.2. Märgalad........................................................................................................................ 13
3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,
merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 13
3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .............................................. 15
3.5. Maavarade kasutus ........................................................................................................ 16
3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke......................... 16
3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 17
3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 17
3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................... 19
3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised................ 19
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 22
3
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva
Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks
on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja
parandada silla kandevõimet. Vt täpsemalt ka ptk 1.
Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud
Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige
Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja
sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas
otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu
osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise
juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka
dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja
Keskkonnaministeerium, 2018).
4
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus
Eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla
(71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärk on Tõdva silla
ümberehituse põhiprojekti koostamine olemasoleva silla ümberehitamiseks, et tõsta
liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild, mis ületab Vääna
jõge koordinaatidel X=6572911,34, Y=542031,90 (Maa- ja Ruumiamet, L-EST süsteemis),
asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas, vt ka ptk 2.
Olemasolev Tõdva sild üle Vääna jõe on 1-avaline, monteeritavatest lihttaladest, 21,1 m
pikkune. Sild on ehitatud 1975. aastal. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli
teeregistri 2024. a andmetel 9560 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 95%, veoautod ja
autobussid 3%, autorongid 2%). Silla rekonstrueerimise projekteerimise ettevalmistamisel
küsiti Transpordiameti poolt tegevuse osas seisukohti erinevatelt ametkondadelt. Käesoleva
töö mõistes asjakohased seisukohad on järgnevad:
Saku Vallavalitsuse kirjas 7-7/2348-2 soov kavandada silla ühele küljele kergliiklustee.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA; 2025. a juuni kuu seisuga vastava valdkonna
ülesandeid täidab Maa- ja Ruumiamet) kirja nr 6.2-2/38293 kohaselt - tagada tulenevalt
maaparandusseaduse § 48 lg 2 maaparandussüsteemi eesvoolu (Vääna jõgi) toimimine.
Keskkonnaameti kirja nr 6-2/24/19905-2 kohaselt (esitletud projekti sisu kujundavate
seisukoha loendi kokkuvõtted; arvestades mh veeseaduse (VeeS) § 188 lg 1 p 12, kehtiv
alates 01.09.25. a);
1. Vältida koormust jõe hüdromorfoloogiale / veerežiimile. Võimalusel projekteerida
sild selliselt, et veekogu ristlõike pindala ei väheneks. Koostatavas projektis välja
tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub Vääna jõe ristlõike pindala. Veeluba on
kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17).
2. Projekt peab arvestama konkreetse jõe vooluhulkasid, tagada võimalikult looduslik
voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada
paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust.
3. Projektis välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava
ja veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites.
4. Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku
(väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal.
Projekti koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid, nt topo-geodeetilised uuringud,
geotehnilised uuringud, hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused ning
liiklusuuringud. Vastavaid uuringuid on arvestatud silla lahenduste väljatöötamisel, kus
projektis on mh antud senise silla konstruktsioonide lammutamise ja uue silla üld- ja tehnilised
andmed, plaanilahendused (sh vertikaalne), muldkeha, katendi, tee- ja sillakatendi
ehitusmaterjalid ning liikluskorraldus – ja ohutusvahendite ja hoolduse korraldamise andmed.
Projekteeritav uus sild (vt ka joonised 1.1 ja 1.2; 3-avaline integraal/raamsild) rajatakse
olemasoleva silla asukohas (eelnevalt olemasolev sild järkjärguliselt lammutatud)
sümmeetriliselt ületatava Vääna jõe suhtes. Projekteeritava silla laiusgabariit suureneb lääne
suunal ning samuti toimub tee mulde ümberehitus selle korrigeerimise/laiendamise teel
(tagades kallasrajad (3x5 m (kõrgus x laius)) mõlemal pool jõge (kuival maal) ja kergliikluse
tarbeks ülekäiguala silla lääneosal). Projektlahendusega ei muudeta veekogu ehk Vääna jõe
ristlõike pindala ning ei muudeta veekogus voolukiirusi, vee elustiku liikumistingimusi ega ka
kaldajoont, ent olemasolev kallas kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks. Veekeskkonnas
toimuvad tööd (materjalide eemaldamine/paigaldamine) jäävad ≤100 m3 piiri. Allpool on välja
5
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
toodud veekogusse, allapoole veepiiri, paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali
mahud. Süvendi kaevamine allpool veepiiri < 50 m3 (kaldakindlustuse paigalduseks tehtav
kaeve). Tahke aine uputamine < 50 m3 (projekteeritud kaldakindlustuse paigaldamine). Tööde
ajal rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud eelhinnangu ptk-s 3, asjakohaste
valdkondade all.
Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Kuna tegemist
on tugimaanteega, siis tee sulgemisele ja ümbersõidu lahendustele on eelistatum ajutiste
silderajatiste (vastavalt sõidusuunale) kasutamine üle Vääna jõe. Toimuks ajutise
muldelaienduse rajamine 50 m enne ja peale silda (vajadusel mõlemal suunal), ajutiste
silderajatise paigaldus (monteeritav ca 10 m sildega) ning tööde lõpufaasis ajutiste rajatiste
eemaldamine ja tööalade korrastamine. Projektis seatud tingimus, et vette ajutiste ehitistega
ulatuda ei ole lubatud.
6
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 1.1. Tõdva uue silla asendiplaani väljavõte (allikas: Selektor Projekt OÜ, 2025).
7
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 1.2. Tõdva uue silla pikilõige väljavõte (allikas: Selektor Projekt OÜ, 2025).
8
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult
ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (29.09.2025.
a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava
silla võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe
tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.
Käesolevas töös kirjeldatav Tõdva sild asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja
Saustinõmme külas (joonis 2.1.). Sild (15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001) kinnistul)
piirneb Kalda (71801:001:0229; maatulundusmaa), Silla (71801:006:0115; maatulundusmaa),
Saksa (71801:006:0570; maatulundusmaa) ja Ülejõe (71801:001:0780; elamumaa)
maaüksustega. Lähimad elamud asuvad ca 80 m kaugusel Ülejõe (71801:001:0780) ja
Trummali (71801:006:0560) kinnistutel. Vetkatalu kinnistu on 2002. a detailplaneeringu alusel
metallitöökoja ala. Keskkonnakaitseloa nr KL-515538 alusel asub seal mh autolammutus.
Joonis 2.1. Kavandatud sild ja ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.
2.1.Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
ja arendusdokumentidega
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja
asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna
osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk
2.2).
Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) – määratud üldised maakonna arengu ruumilised
põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012). Harju
maakonnaplaneering 2030+ alusel paikneb Tõdva sild rohelises võrgustikus. Lähikeskusteks
on teiste hulgas Tõdva-Kajamaa piirkonnad.
9
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Saku valla üldplaneering (2023) – paneb paika valla territooriumi arengupõhimõtted,
ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Kavandatav tegevus jääb rohevõrgustiku
koridori, olemasolevale teele. Piirkonda on reserveeritud koostöös Transpordiametiga ka
perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi tee uuendatava tee trassikoridori asetused (Luige-Lokuti
piirkonnas), koos võimaliku eritasandilise liiklussõlmega ja samatasandilise või eritasandilise
ulukiläbipääsuga (ei ole käesoleva eelhinnangu (ptk 1) lahendusega seotud). Olemasoleva ja
olulise transpordikoridori ehk autotee nr. 15 äärde (lääneserva) on kohaliku omavalitsuse poolt
kavandatud ka perspektiivne jalgratta- ja jalgtee.
Saku valla arengukava 2025-2035 (2024) – mõjutab Saku valla tulevikku järgneva 10 a
jooksul, andes pikema sihi valla arengule olulistes valdkondades nagu haridus,
sotsiaalteenused, kultuur, ühistransport, keskkonnahoid jt. Teiste hulgas on väljakutsed ja
vajadused – liiklusohutuse parandamine, mh liiklejate turvalisus, soosides kergliiklejaid.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Vääna jõge
(VEE1094500), mis keskkonnaportaali järgi on 64,6 km pikk ning valgala suurus ca 312 km2.
Vääna jõgi saab alguse Paekna külast lääne-edela pool, Kiili vallas ja suubub Lohusalu
(Soome) lahte. Vääna jõge (lähtest Saku paisuni) seisund on kesine (hea seisundi saavutamise
eesmärk seatud > 2027. a, lubatud EL erandite alusel). Veemajanduskava järgsed koormused
on põllumaa kuivendus, metsakuivendus, süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine.
Meetmed ̶ keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine, eesvoolude (metsa- ja
põllumaadel) hoiutööde koordineerimine, uuringu läbiviimine veekogu hüdromorfoloogiliste
tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks. Vääna jõe kohta
vt ka ptk 2.2.
2.2.Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgne lühikirjeldus
Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud
eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud
tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide
parameetritest.
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja
lähiümbruses (ca 100 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte,
nitraaditundlikku ala ega ka ohtlikke käitiseid või nende ohualasid. Siiski saab välja tuua, et
Tõdva sillast ca 200 m kaugusel kagu suunal on arheoloogiamälestis „Kalmistu“
(kultuurimälestiste register nr 18918). Tõdva silla ala naabruses ei ole teadaolevalt võõrliikide
kolooniaid (nt karuputk).
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (1:50 000) alusel moodustab kõige ülemise pinnakatte
kihi (v.a muld) eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib
peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Kõige ülemised aluspõhja
üksuseks on Hirmuse kihistu (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi
ja mergel (stratigraafiline indeks onO3hr)). Kavandatava tegevusala muldkate (ca 100 m sillast;
joonis 2.2) – peamiselt on gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LkIg), leetjad gleimullad (GI),
küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja õhukesed madalsoomullad (M’’). Maa- ja
Ruumiameti (2025) alusel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud (1:50 000
kaardistuse alusel). Lähimad puurkaevud asuvad ca 100 m kaugusel loode suunas
10
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
(PRK0001463; ehitamise aasta 1971; olmevee saamiseks, sügavus 95 m) ja ca 110 m kaugusel
edela suunal (PRK0017495, olmevee saamiseks, sügavus 33 m).
Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.
Vääna jõgi on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (edaspidi riigieesvool), mille
maaparandussüsteemi kood on 4109450020000. Eesvoolu pikkus on 12,65 km. Teisi
maaparandussüsteeme naabruskonda (ca 100 m) ei jää. Vääna jõgi on hea seisundi tagamiseks
ja tulevaseks hoidmiseks korrapärast hoiutööde tegemist vajav riigieesvool kogu pikkuses
(Põllumajandus- ja Toiduamet, 2022). Vääna jõe lamm on olnud kuni jõe süvendamiseni ja
1960. aastate maaparanduse väljaehitamiseni ulatuslikult üleujutatav ala. Vääna jõe Saku
paisust ülesvoolu jääv osa on maaparandustööde käigus tugevasti muudetud, jõge on
süvendatud ja olulises osas suunatud kanalisse.
EELIS (29.09.2025. a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 100 m raadiuses) välja
vääriselupaigad jakaitstavad looma-, taime-, seene-, samblike liikide leiu- ning elupaigad.
Samuti ei ole tegevuse võimalikus mõjupiirkonnas kaitsealasid vms alasid (sh Natura 2000
alad). Lähim Natura ala on ca 9 km kaugusel lõuna suunal Rahaaugu loodusala (RAH0000338;
EE0020319). Sillast ca 2 km kaugusel kagu suunal on Sausti soo ̶ põhitüüp on rikutud, kuid
taastumisvõimega rabad (7120); elupaigatüübi nimetus/kood on 91D0*.
11
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH
algatamise vajalikkuse määramine
Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust
ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust
ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning
õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos
muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)
tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused
(määratakse vajadusel) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 61 lg 5
põhjal):
maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus;
märgalad;
veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,
merekeskkond), sh oht keskkonnale;
muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);
maavarade kasutus;
ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;
looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);
elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.
Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide
kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku
tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.
3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus
Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild on seotud riigiteega nr 15 Tallinn-Rapla-
Türi tee. Sillaga seotud tööde raames on esmajärjekorras eelistatud ajutiste sildade kasutamine,
möödapääsuks töömaast, kuid võimalikud on ka alternatiivsed möödasõidu marsruudid. Seega
esinevad ehitustööde ajal teatud mahus liikluse ümberkorraldused.
Tegevus ei muuda maakasutust ja maastikku (sh pinnavormid), pigem toetab paikkonnas
väljakujunenud maakasutuse jätkumist, mis on seotud väljakujunenud transpordikoridoridega,
võimalikkust pikaajalises perspektiivis. Maaga seotud aspekte avatakse vähemalt ka ptk 3.3,
3.4 ja 3.8, kuid tegevuskavandi kohta koondatud teave ei näita negatiivsete mõjude
(keskkonnataluvuse ületamine/pöördumatud muutused/oht inimese heaolule ja tervisele)
ilmnemise võimalikkust.
Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka
täiendavaid meetmeid.
12
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.2. Märgalad
Ptk 2.2 alusel ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse
asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr
76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“).
Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik
määrata ka täiendavaid meetmeid.
3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või
kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale
Tegevuse (ptk 1 esitatud kujul) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine (vt ka
ptk 1 ja 3.1). Sild ületab Vääna jõge, mille osas ptk-st 2.1 nähtub, et jõe seisund (lõigul lähtest
Saku paisuni) on kesine (põhjusteks põllumaa kuivendus, metsakuivendus, süvendamine,
füüsiliste omaduste muutmine) ja hea seisundi eesmärgi saavutamist on pikendatud (pärast
2027. a). Eelnevalt nimetatud koormustegurite võimendumist kavandatav tegevus ei põhjusta.
Seoseid maaparandusega kirjeldatakse ptk 3.4.
Ehitustegevus on planeeritud Vääna jõe veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse, mis on
projekteerimisel kogutud teabe alusel vastavas asukohas lubatav. Keskkonnaluba on
kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17). Seda aga ei kavandata.
Veekeskkonnariskiga tegevuse taotlemist ei ole avaliku tee silla puhul vaja taotleda alates
01.09.2025. a (VeeS § 188 lg 1 p 12). Ptk 1 alusel on veekeskkonnaga seotud mahud ka väga
minimaalsed ehk ≤100 m3. Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole
tuvastatud. Projektis on seatud ka tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud.
Väheste ohtude minimeerimiseks rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud
käesoleva alampeatüki lõpus.
Kavandatava tegevuse asukohas on aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud, puurkaevude
sanitaar- või hooldusalasid tööaladeni ei ulatu. Põhjavee ressursse silla rekonstrueerimisel ei
vähendata. Teetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks mõjutada
põhjavett. Juba pinnaveekogumi osas riske vähendavad meetmed (esitatud käesoleva ptk
lõpus) vähendavad mh riskide esinemise võimalikkust ka põhjaveekogumitele.
Tegevusel ei ole otseseid seoseid merekeskkonnaga, st vastavat teemavaldkonda täiendavalt ei
käsitleta. Veestikule sademeveest (ehitusalalt või hilisemast teekasutusest) tuleneda võivad
ohud ei ole olulised, arvestades tee igapäevast kasutatavust ehk liiklussagedusi (vt ka ptk 1).
Siinkohal saab välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja
osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks
sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb
analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate
määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole
sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine)
käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.
2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete
sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA
uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt
koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri
13
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure
liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp)
lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka
sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult
esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele
võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019; sh
Keskkonnaministri määrus nr 28 (vastu võetud 24.07.2019. a)) alusel:
perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase
piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest
madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva
alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis;
perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi
sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.
Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud
proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines
aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase
puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees
10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses
tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.
Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel
aastatel probleemiks ei ole olnud;
2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,
Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige
sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta
keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l
(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).
Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele
heitveelaskude piirväärtustele.
Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis
võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole
üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või
ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud
seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus
liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.
Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt
vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide
heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul.
Liiklussageduse suurenemisest tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris
karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves
OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva
objekti puhul mõjueeldusi põhjustav.
Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud
olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid veestikule, loodusliku mitmekesisuse ja
kaitstavate loodusobjektide aspektidele (sh tagatud on liikide soodsa seisundi hoidmise
eeldused). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval
objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat
14
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust):
erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal.
Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.
veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise,
sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad
tööd peatada valingvihmade ajaks.
ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust.
Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui
10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine
pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada
masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.
kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste
vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb
puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt
veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal
reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnaametit.
ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb
taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.
kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et
tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek.
3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Silla ümberehitamise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on
käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu
tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi. Maaparanduse osas on järgitud
projektile seatud tingimusi (vastavalt PTA kirjale, vt ka eelhinnangu ptk 1). Kavandatav
tegevus ei takista ega kahjusta maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist ka
naaberkinnisasjadel.
Käesolevas asupaigas silla ümberehitamine ei oma sisulisi seoseid lokaalse või globaalse
kliima mõjutamisega (mh ei ole ette näha olulist puittaimestiku eemaldamist). Silla
ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhuga) looduslikele valdkondadele, arvestades ka
tegevuspaiga ümbrust (ptk 2), oluliseks pidada ei saa. Elanikkonna mõjutamise eeldusi müra
ja vibratsiooni osas kajastatakse ptk 3.8. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud
õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline
tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele
saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid
(CO). Käesolev tee, millega seotud silda ümber ehitatakse, ei ole väikese liiklussagedusega (vt
ka ptk 1). Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt Rahvatervise seadus (RTerS), Atmosfääriõhu
15
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
kaitse seadus (AÕKS) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir-
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul
2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048 sõidukit). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu
saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda
nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste
põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi
piirväärtuseid ei ohustatud. Käesoleva ehk eelhinnanguga käsitletava silla juures oli
liiklussagedus 2024. a registri andmetel 9560 autot/ööpäevas, mis on tunduvalt väiksem
analoogobjekti (ca 19 000 sõidukit ööp) liiklussagedusest. Arvestades, et juba analoogobjekti
liiklussageduse korral oli õhukvaliteet piirkonnas hea, siis on ka käesoleva objekti piirkonnas
hea õhukvaliteedi säilimine tagatud.
Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik
määrata ka täiendavaid meetmeid.
3.5. Maavarade kasutus
Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ehk silla ehitusalal
maavaravarud puuduvad. Objekti jaoks tarnitav ja kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse
eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida
võiksid. Maavarade (sh mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning
ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha.
Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik
määrata ka täiendavaid meetmeid.
3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
Silla ümberehitamisel ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning
jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1
– 2 ning ptk 3.1 ja 3.3). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks
ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua
ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale
teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.
Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht
pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigiteest nr
15 Tallinn-Rapla-Türi, millede ühenduskoridori katkematuse tähtsust ja eesmärgistatud
kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1).
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks
mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:
silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida
tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud
ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei
kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt
jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri
21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
16
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud
nõuete järgimine.
3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja
kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)
Silla ja sellega seotud rajatiste (vt ka ptk 1) tsooni ei jää kaitstavaid loodusobjekte ning
puuduvad seosed ka muude looduslike väärtustega või neid toetavate objektidega (mh
vääriselupaigad), sh veekeskkonna elustiku osas. Veekeskkonnaga ja selle kvaliteedi ja
elustikuga ning veekogude kalda tsoonidega seonduvat on kajastatud omakorda eelhinnangu
ptk-s 1, 2.1, 2.2 ning 3.3 (esitatud mh asjakohased tingimused/suunised, suunamaks mh
teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist). Rohevõrgustiku toimimise
eeldused, koos võimalike liiklusohtlike olukordade vähenemisega, paranevad, kuna uue silla
rajamisel on kavandatud piisavad liikumistsoonid elustikule, silla all, veekogu mõlemal kaldal
(vt ptk 1).
Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik
määrata ka täiendavaid meetmeid.
3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Ptk 2 sissejuhatava osa alusel paikneb käesolevas töös kirjeldatav sild hajusalt asustatud
piirkonnas. Samas on selle lähialas (vähemalt 100 m) ka elamuid. Maa ja maakasutuslikke
aspekte, seonduvalt silla ümberehitamisega, võetakse kokku ka ptk 3 varasemates
alampeatükkides. Mh juhindutud on ka ptk 2.2 esitatud teabest, et sild ei seondu
kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidega ning ala naabruses ei ole võõrliikide
kolooniaid ega ka ohtlikke ettevõtteid. Maaparandussüsteemidega seonduvat käsitleti ptk-s 3.4.
Siinkohal keskendutakse lähimate elamute (vt ptk 2 sissejuhatav osa) temaatikale, võttes müra,
vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringutest fookusesse kaks kõige suurema
häiringueeldusega teemat (vibratsioon ja müra). Täiendavad tingimused seati ptk lõppu müra
häiringute minimeerimiseks.
Soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt
tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva
vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon),
sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite
konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase
kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest
kaugenemisega (Hunaidi, 2000 (Traffic Vibrations in Buildings)).
Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete
lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase
erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu
võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada
hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt
17
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid
vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest.
Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis
hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.
Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).
Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni
põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning
erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid
vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023; Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0
asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang) alusel mõjutavad ehitusaegset
vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord
ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele
vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist
oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest –
lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017; Lüganuse lubjakivikarjääris
kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang) kohaselt (tugineb Väo
lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad
hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus
läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn
järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini
~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid
enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat
vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks
nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat
mõju piirkonna elanike heaolule. Tavapäraselt sätestatakse võimalike riskide maandamiseks ja
hilisemate vaidluste vältimiseks suunis tööalast kuni 20 m tsoonis fikseerida ehitiste (elamud
jms) seisund enne ehitustöid. Käesoleval juhul vastavas tsoonis olulised ehitised puuduvad.
Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga,
siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste
ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi
mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-
ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra
piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II
mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on
vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb
mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui
ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis
kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks
mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:
ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas
(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida
18
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval
ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et
mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.
3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)
ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse
keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal
välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed ja ka olulise mõju
avaldumise eeldus.
3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire
suunised
Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata
jätmine. Lähtudes peatükkides 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamisega
olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-
s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes,
tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate
häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete
määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks
vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige
Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja
saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va
juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),
seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse
eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.
Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine
otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti
pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku
otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
19
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Käesoleva eelhinnangu objektiks oli riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva
Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks
on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja
parandada silla kandevõimet.
Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning
selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs.
Kokkuvõtvalt – lähtudes peatükis 3.10 esitatud infost, ei ole Tõdva silla
ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette
näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida
järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat
korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi
täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks
vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige
Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja
saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va
juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),
seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse
eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.
Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine
otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti
pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku
otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.3, 3.6 ja 3.8
tingimustest/suunistest, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat
minimeerimist/vältimist). Tingimused/suunised:
erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal.
Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.
veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise,
sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad
tööd peatada valingvihmade ajaks.
ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust.
Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui
10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees
kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.
20
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste
vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb
puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt
veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal
reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnaametit.
ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb
taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.
kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et
tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek.
silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida
tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud
ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei
kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt
jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri
21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud
nõuete järgimine.
ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas
(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida
õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval
ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et
mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.
21
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.
Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.09.2025 a.).
Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025
Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/) viimati alla laetud 29.09.2025
(Keskkonnaagentuur).
Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (Põllumajandus- ja
Toiduamet, 2022).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 Kliimaministeerium, 2022.
Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2025.
Saku valda kavandatava ratsaspordikeskuse detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH). Alkranel OÜ, 2020.
Saku valla arengukava 2025-2035. Saku vald, 2024.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, 2021.
22
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju (KMH) eelhinnang Eelhinnangu tellija : Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2025 Publitseerimise üldised andmed; Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ). Töö vormistatud: 08 . 10 .202 5 . a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant. Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc210817218 \h 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus PAGEREF _Toc210817219 \h 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc210817220 \h 9 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega PAGEREF _Toc210817221 \h 9 2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus PAGEREF _Toc210817222 \h 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine PAGEREF _Toc210817223 \h 12 3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus PAGEREF _Toc210817224 \h 12 3.2. Märgalad PAGEREF _Toc210817225 \h 13 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond) , sh oht keskkonnale PAGEREF _Toc210817226 \h 13 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) PAGEREF _Toc210817227 \h 15 3.5. Maavarade kasutus PAGEREF _Toc210817228 \h 16 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke PAGEREF _Toc210817229 \h 16 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) PAGEREF _Toc210817230 \h 17 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn PAGEREF _Toc210817231 \h 17 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid PAGEREF _Toc210817232 \h 19 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised PAGEREF _Toc210817233 \h 19 Kokkuvõte PAGEREF _Toc210817234 \h 20 Kasutatud allikad PAGEREF _Toc210817235 \h 22 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt . Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitami n e, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet . Vt täpsemalt ka ptk 1. Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ j a töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel . Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 2 2 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ületada mõjuala keskkonnataluvust; põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus Eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt . Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ ) eesmärk on Tõdva silla ümberehituse põhiprojekti koostamine olemasoleva silla ümberehitamiseks, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild , mis ületab Vääna jõge koordinaatidel X=6572911 ,34, Y=542031, 90 (Maa- ja Ruumiamet, L-EST süsteemis) , asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas , vt ka ptk 2 . Olemasolev Tõdva sild üle Vääna jõe on 1-avaline, monteeritavatest lihttaladest, 21,1 m pikkune. Sild on ehitatud 1975. aastal. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 202 4 . a andmetel 9560 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 95 %, v eoautod ja autobussid 3 %, a utorongid 2 %). Silla rekonstrueerimise projekteerimise ettevalmistamisel küsiti Transpordiameti poolt tegevuse osas seisukohti erinevatelt ametkondadelt. Käesoleva töö mõistes asjakohased seisukohad on järgnevad : Saku Vallavalitsus e k ir jas 7-7/2348-2 soov kavandada silla ühele küljele kergliiklustee. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA; 2025. a juuni kuu seisuga vastava valdkonna ülesandeid täidab Maa- ja Ruumiamet) kirja nr 6.2-2/38293 kohaselt - t agada tulenevalt maaparandusseaduse § 48 lg 2 maaparandussüsteemi eesvoolu (Vääna jõgi) toimimine. Keskkonnaameti kirja nr 6-2/24/19905-2 kohaselt (esitletud projekti sisu kujundavate seisukoha loendi kokkuvõtted ; arvestades mh veeseaduse ( VeeS ) § 188 lg 1 p 12, kehtiv alates 01.09.25. a ); V ältida koormust jõe hüdromorfoloogiale / veerežiimile. V õimalusel projekteerida sild selliselt, et veekogu ristlõike pindala ei väheneks. Koostatavas projektis välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub Vääna jõe ristlõike pindala. Veeluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon ( VeeS § 187 p 17). Projekt peab arvestama konkreetse jõe vooluhulkasid , tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei toh i muuta jõe põhja kõrgust. P rojektis välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ja veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites. Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada pea b saama kasutada nö kuival maal. Projekti koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid, nt t opo-geodeetilised uuringud , geotehnilised uuringud , hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused ning l iiklusuuringud . Vastavaid uuringuid on arvestatud silla lahenduste väljatöötamisel , kus projektis on mh antud senise silla k onstruktsioonide lammutami s e ja uue silla ü ld- ja tehnilised andmed , p laanilahendus ed (sh vertikaalne) , m uldkeha , k atend i , t ee- ja sillakatendi ehitusmaterjalid ning l iikluskorraldus – ja ohutusvahendi te ja hoolduse korraldamise andmed . Projekteeritav uus sild ( vt ka joonised 1.1 ja 1.2 ; 3-avaline integraal/raamsild ) rajatakse ol emas oleva silla asukohas (eelnevalt olemasolev sild järkjärguliselt lammutatud) sümmeetriliselt ületatava Vääna jõe suhtes. Projekteeritava silla laiusgabariit suureneb lääne suunal ning samuti toimub tee mulde ümberehitus selle korrigeerimise/ laien damis e teel (tagades kallasrajad (3x5 m (kõrgus x laius) ) mõlemal pool jõge (kuival maal) ja kergliikluse tarbeks ülekäiguala silla lääneosal) . Projektlahendusega ei muudeta veekogu ehk Vääna jõe ristlõike pindala ning ei muudeta veekogu s voolukiirusi, vee elustiku liikumistingimusi ega ka kaldajoont, ent olemasolev kallas kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks. Veekeskkonnas toimuvad tööd (materjalide eemaldamine/paigaldamine) jäävad ≤ 100 m 3 piiri. Allpool on v älja toodud veekogusse , allapoole veepiiri , paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali mahud. Süvendi kaevamine allpool veepiiri < 50 m 3 ( kaldakindlustuse paigalduseks tehtav kaeve ). Tahke aine uputamine < 50 m 3 ( proj ekteeritud kaldakindlustuse paigaldamine ). Tööde ajal rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud eelhinnangu ptk-s 3, asjakohaste valdkondade all. Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Kuna tegemist on tugimaanteega, siis tee sulgemisele ja ümbersõidu lahendustele on eelistatum ajutiste silderajatiste (vastavalt sõidusuunale) kasutamine üle Vääna jõe. Toimuks ajutise muldelaienduse rajamine 50 m enne ja peale silda (vajadusel mõlemal suunal), ajutiste silderajatise paigaldus (monteeritav ca 10 m sildega) ning tööde lõpufaasis ajutiste rajatiste eemaldamine ja tööalade korrastamine. Projektis seatud tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud. Joonis 1.1. Tõdva uue silla asendiplaani väljavõte (allikas : Selektor Projekt OÜ, 2025). Joonis 1. 2 . Tõdva uue silla pikilõige väljavõte (allikas : Selektor Projekt OÜ, 2025) . Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur ( 29.09.2025 . a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava silla võimaliku mõjuala eeldustega alana 10 0 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala. Käesolevas töös kirjeldatav Tõdva sil d asub Harju maakon nas, Saku val las, Lokuti ja Saustinõmme küla s (joonis 2.1.) . Sild ( 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ( 71816:001:0001 ) kinnistul ) piirneb Kalda ( 71801:001:0229 ; m aatulundusmaa ), Silla ( 71801:006:0115 ; m aatulundusmaa ), Saksa ( 71801:006:0570 ; m aatulundusmaa ) ja Ülejõe ( 71801:001:0780 ; e lamumaa ) m aaüksustega . Lähim ad elamu d asu vad ca 80 m kaugusel Ülejõe ( 71801:001:0780 ) ja Trummali ( 71801:006:0560 ) kinnistutel. Vetkatalu kinnistu on 2002. a detailplaneeringu alusel metallitöökoja ala. Keskkonnakaitseloa nr KL-515538 alusel asub seal mh autolammutus. Joonis 2. 1 . Kavandatud sild ja ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) – määratud üldised maakonna arengu ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012) . Harju maakonnaplaneering 2030+ alusel paikneb Tõdva sild rohelises võrgustikus. Lähikeskusteks on teiste hulgas Tõdva-Kajamaa piirkonnad . Saku valla üldplaneering ( 2023 ) – p ane b paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Kavandatav tegevus jääb rohevõrgustiku koridori, olemasolevale teele. Piirkonda on reserveeritud koostöös Transpordiametiga ka perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi tee uuendatava tee trassikoridori asetused (Luige-Lokuti piirkonnas), koos võimaliku eritasandilise liiklussõlmega ja samatasandilise või eritasandilise ulukiläbipääsuga (ei ole käesoleva eelhinnangu (ptk 1) lahendusega seotud) . Olemasoleva ja olulise transpordikoridori ehk auto tee nr. 15 äärde (lääneserva) on kohaliku omavalitsuse poolt kavandatud ka perspektiivne jalgratta- ja jalgtee. Saku valla arengukava 2025-2035 ( 2024 ) – mõjutab Saku valla tulevikku järgneva 10 a jooksul, andes pikema sihi valla arengule olulistes valdkondades nagu haridus, sotsiaalteenused, kultuur, ühistransport, keskkonnahoid jt. Teiste hulgas on väljakutsed ja vajadused – l iiklusohutuse parandamine , mh liiklejate turvalisus, soosid es kergliiklejaid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Vääna jõge (VEE1094500 ), mis keskkonnaportaali järgi on 64 , 6 km pikk ning valgala suurus ca 31 2 km 2 . Vääna jõgi saab alguse Paekna külast lääne-edela pool, Kiili vallas ja suubub Lohusalu (Soome) lahte. Vääna jõg e ( lähtest Saku paisuni ) seisund on kesine ( hea seisundi saavutamise eesmärk seatud > 2027. a, lubatud EL erandite alusel ). Veemajanduskava järgsed koormused on põllumaa kuivendus, metsakuivendus , süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine . Meetmed ̶ k eskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine , eesvoolude (metsa- ja põllumaadel) hoiutööde koordineerimine, u uringu läbiviimine veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks . Vääna jõe kohta vt ka ptk 2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (202 5 ) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca 1 00 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte, nitraaditundlik k u ala ega ka ohtlik k e käitiseid või nende ohualasid. Siiski saab välja tuua, et Tõdva silla st ca 200 m kaugusel kagu suunal on a rheoloogiamälestis „ Kalmistu “ (kultuurimälestiste register nr 18918 ). Tõdva silla ala naabruses ei ole teadaolevalt võõrliikide kolooniaid ( nt karuputk). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (1:50 000) alusel moodustab k õige ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) e riteraline liiv (p urdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust ). Kõige ülemised aluspõhja üksuse ks on Hirmuse kihistu ( Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel (s tratigraafiline indeks on O3hr )). Kavandatava tegevusala muldkate ( ca 100 m sillast ; joonis 2. 2 ) – peamiselt on g leistunud nõrgalt leetunud mul lad ( LkIg ), leetjad gleimullad (GI), küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja õhuke sed madalsoomul lad ( M’’ ). Maa- ja Ruumiameti (2025) alusel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi n õrgalt kaitstud ( 1:50 000 kaardistuse alusel ). Lähim ad puurkaev ud asuvad ca 100 m kaugusel loode suunas ( PRK0001463 ; e hitamise aasta 1971 ; olmevee saamiseks , s ügavus 95 m ) ja ca 110 m kaugusel edela suunal ( PRK0017495 , olmevee saamiseks , sügavus 33 m ). Joonis 2. 2 . Kavandatava tegevuse piirkond ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti , 2025 . Vääna jõgi on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (edaspidi riigieesvool) , mille m aaparandussüsteemi kood on 4109450020000 . Eesvoolu pikkus on 12,65 km . Teisi maaparandussüsteeme naabruskonda (ca 100 m) ei jää. Vääna jõgi on h ea seisundi tagamiseks ja tulevaseks hoidmiseks korrapärast hoiutööde tegemist vajav riigieesvool kogu pikkuses ( Põllumajandus- ja Toiduamet , 2022 ). Vääna jõe lamm on olnud kuni jõe süvendamiseni ja 1960. aastate maaparanduse väljaehitamiseni ulatuslikult üleujutatav ala . Vääna jõe Saku paisust ülesvoolu jääv osa on maaparandustööde käigus tugevasti muudetud, jõge on süvendatud ja olulises osas suunatud kanalisse. EELIS ( 29 .0 9 .202 5 . a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 1 00 m raadiuses ) välja vääriselupaigad ja kaitstavad loom a - , taim e - , seene - , samblike lii kide leiu - ning elupai gad . Samuti ei ole tegevuse võimalikus mõjupiirkonnas kaitsealasid vms alasid (sh Natura 2000 alad). Lähim Natura ala on ca 9 km kaugusel lõuna suunal Rahaaugu loodusala ( RAH0000338 ; EE0020319 ). Sillast ca 2 km kaugusel kagu suunal on Sausti soo ̶ p õhitüüp on rikutud, kuid taastumisvõimega rabad (7120); e lupaigatüübi nimetus/kood on 91D0* . Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ( määratakse vajadusel ) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 6 1 lg 5 põhjal): maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus; märgalad; veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond) , sh oht keskkonnale ; muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); maavarade kasutus; ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine , et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild on seotud riigiteega nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee . Sillaga seotud tööde raames on esmajärjekorras eelistatud ajutiste sildade kasutamine, möödapääsuks töömaast, kuid võimalikud on ka alternatiivsed möödasõidu marsruudid. Seega esinevad ehitustööde ajal teatud mahus liikluse ümberkorraldused. Tegevus ei muuda maakasutust ja maastikku (sh pinnavormid), pigem toetab paikkonnas väljakujunenud maakasutuse jätkumist, mis on seotud väljakujunenud transpordikoridoridega, võimalikkust pikaajalises perspektiivis. Maaga seotud aspekte avatakse vähemalt ka ptk 3.3, 3.4 ja 3.8, kuid tegevuskavandi kohta koondatud teave ei näita negatiivsete mõjude (keskkonnataluvuse ületamine/pöördumatud muutused/oht inimese heaolule ja tervisele) ilmnemise võimalikkust. Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.2. Märgalad Ptk 2.2 alusel ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“) . Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ), põhjavesi, merekeskkond) , sh oht keskkonnale Tegevuse (ptk 1 esitatud kujul) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehit amine (vt ka ptk 1 ja 3.1). Sild ületab Vääna jõge , mille osas ptk-st 2.1 nähtub, et jõe seisund (lõigul lähtest Saku paisuni ) on kesine (põhjusteks põllumaa kuivendus, metsakuivendus , süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine ) ja hea seisundi eesmärgi saavutamist on pikendatud (pärast 2027. a). Eelnevalt nimetatud koormustegurite võimendumist kavandatav tegevus ei põhjusta . Seoseid maaparandusega kirjeldatakse ptk 3.4. Ehitustegevus on planeeritud Vääna jõe veekaitse- ja ehituskeeluvööndi sse, mis on projekteerimisel kogutud teabe alusel vastavas asukohas lubatav. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17) . Seda aga ei kavandata . V eekeskkonnariskiga tegevuse taotlemist ei ole avaliku tee silla puhul vaja taotleda alates 01.09.2025. a ( VeeS § 188 lg 1 p 12 ) . Ptk 1 alusel on veekeskkonnaga seotud mahud ka väga minimaalsed ehk ≤100 m 3 . Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Projektis on seatud ka tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud. Väheste ohtude minimeerimiseks rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud käesoleva alampeatüki lõpus . Kavandatava tegevuse asukohas on aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud, puurkaevude sanitaar- või hooldusalasid tööaladeni ei ulatu. Põhjavee ressursse silla rekonstrueerimisel ei vähendata. T eetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks mõjutada põhjavett. Juba pinnaveekogumi osas riske vähendavad meetmed (esitatud käesoleva ptk lõpus) vähendavad mh riskide esinemise võim alikkust ka põhjaveekogumitele. Tegevusel ei ole otseseid seoseid merekeskkonnaga , st vastavat teemavaldkonda täiendavalt ei käsitleta. Veestikule sademeveest (ehitusalalt või hilisemast teekasutusest) tuleneda võivad ohud ei ole olulised, arvestades tee igapäevast kasutatavust ehk liiklussagedusi (vt ka ptk 1). Siinkohal saab välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“ . Maves OÜ (2019; sh Keskkonnaministri määrus nr 28 (vastu võetud 24.07.2019. a)) alusel: perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis; perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud; 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l). Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemisest tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid veestikule, loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele (sh tagatud on liikide soodsa seisundi hoidmise eeldused) . Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust): erosiooni või reostuse vältimi seks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada. veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. V eesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks . ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud. kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu. kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek. 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Silla ümberehit amise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi. Maaparanduse osas on järgit ud projektile seatud tingimusi (vastavalt PTA kirjale , vt ka eelhinnangu ptk 1). Kavandatav tegevus ei takista ega kahjusta maaparandussüsteemi de nõuetekohast toimimist ka naaberkinnisasjadel. Käesolevas asupaigas silla ümberehit amine ei oma sisulisi seoseid lokaalse või globaalse kliima mõjutamisega (mh ei ole ette näha olulist puittaimestiku eemaldamist). Silla ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhuga) looduslikele valdkondadele, arvestades ka tegevuspaiga ümbrust (ptk 2), oluliseks pidada ei saa. Elanikkonna mõjutamise eeldusi müra ja vibratsiooni osas kajastatakse ptk 3.8. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ), peenosakestele (PM 10 ) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO 2 ), vääveldioksiid (SO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO). Käesolev tee, millega seotud silda ümber ehit atakse , ei ole väikese liiklussagedusega (vt ka ptk 1). Õ husaaste temaatikat reguleerivad nt Rahvatervise seadus (RTerS), Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048 sõidukit). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. Käesoleva ehk eelhinnanguga käsitletava silla juures oli liiklussagedus 202 4 . a registri andmetel 9560 autot/ööpäevas , mis on tunduvalt väiksem analoogobjekti (ca 19 000 sõidukit ööp) liiklussageduse st. Arvestades, et juba analoogobjekti liiklussageduse korral oli õhukvaliteet piirkonnas hea, siis on ka käesoleva objekti piirkonnas hea õhukvaliteedi säilimine tagatud. Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.5. Maavarade kasutus Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ehk silla ehitusalal maavara varu d puuduvad. Objekti jaoks tarnitav ja kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. M aavarade ( sh mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla ümberehit amisel ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3.1 ja 3.3). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigiteest nr 15 Tallinn-Rapla-Türi , millede ühenduskoridori katkematuse tähtsust ja eesmärgistatud kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat: silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehit amistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Silla ja sellega seotud rajatiste (vt ka ptk 1) tsooni ei jää kaitstavaid loodusobjekte ning puuduvad seosed ka muude looduslike väärtustega või neid toetavate objektidega (mh vääriselupaigad) , sh veekeskkonna elustiku osas . Veekeskkonnaga ja selle kvaliteedi ja elustikuga ning veekogude kalda tsoonidega seonduvat on kajastatud omakorda eelhinnangu ptk-s 1, 2.1, 2.2 ning 3.3 (esitatud mh asjakohased tingimused/suunised, suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist ). Rohevõrgustiku toimimi s e eeldused, koos võimalike liiklusohtlike olukordade vähenemisega, parane vad , kuna uue silla rajamisel on kavandatud piisavad liikumistsoonid elustikule, silla all, veekogu mõlemal kaldal (vt ptk 1). Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ptk 2 sissejuhatava osa alusel paikneb käesolevas töös kirjeldatav sild hajusalt asustatud piirkonnas. Samas on selle lähialas (vähemalt 100 m) ka elamuid. Maa ja maakasutuslikke aspekte, seonduvalt silla ümberehit amis ega, võetakse kokku ka ptk 3 varasemates alampeatükkides. Mh juhindutud on ka ptk 2.2 esitatud teabest, et sild ei seondu kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidega ning ala naabruses ei ole võõrliikide kolooniaid ega ka ohtlikke ettevõtteid. Maaparandussüsteemidega seonduvat käsitleti ptk-s 3.4. Siinkohal keskendutakse lähima te elamu te ( vt ptk 2 sissejuhatav osa ) temaatikale, võttes m üra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringutest fookusesse kaks kõige suurema häiringueeldusega teemat (vibratsioon ja müra). Täiendavad tingimused seati ptk lõppu müra häiringute minimeerimiseks. Soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000 ( Traffic Vibrations in Buildings )). Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest. Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023; Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017; Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang) kohaselt (tugineb Väo lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini ~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule. Tavapäraselt sätestatakse võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks suunis tööalast kuni 20 m tsoonis fikseerida ehitiste (elamud jms) seisund enne ehitustöid. Käesoleval juhul vastavas tsoonis olulised ehitised puuduvad. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähima te elamu te juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 . Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat: ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed ja ka olulise mõju avaldumise eeldus. 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes peatükkides 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamis ega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku l aekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks o li riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – l ähtudes peatük is 3.1 0 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamis ega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku l aekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.3, 3.6 ja 3.8 tingimustest/suunistest, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Tingimused/suunised: erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada. veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks. ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud. kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu. kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek. silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita): Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur ( 29.09.2025 a. ). Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 202 5 Keskkonnaportaal ( https://keskkonnaportaal.ee/ ) viimati alla laetud 29.09.2025 (Keskkonnaagentuur). Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (Põllumajandus- ja Toiduamet , 2022 ). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 Kliimaministeerium, 2022 . Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2025. Saku valda kavandatava ratsaspordikeskuse detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) . Alkranel OÜ, 2020 . Saku valla arengukava 2025-2035 . Saku val d, 2024 . Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021.
Maa- ja Ruumiamet
Keskkonnaamet
Saku Vallavalitsus Meie 20.01.2026 nr 8-1/26-005/977-1
Tõdva silla ümberehitamise ehitusloa
menetlusse kaasamine ja KMH algatamata
jätmise kohta seisukoha küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km
12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt
projektile „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse
põhiprojekt“ (töö nr P25001).
Projekti eesmärk on olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/kmkZ4P8jun4ZK4P
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 04.02.2026 e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Vunk
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad: 1. Tõdva silla tee ehitusloa eelnõu
2. Tõdva silla ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu
3. Tõdva silla keskkonnamõju eelhinnang
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 15
Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867
asuva Tõdva silla (nr 71)
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number …
Tee ehitusloa andmise kuupäev …
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Erosiooni või reostuse vältimiseks ladustada ehitusmaterjale ainult transpordimaal. Jõe
kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.
3. Veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise,
sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd
peatada valingvihmade ajaks.
4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul,
kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on
vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse
ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid,
millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.
5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
1
EELNÕU
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning
mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
6. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende
puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud,
peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
7. Ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb
taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.
8. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiumiseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti
nõusolek.
9. Silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt
nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse
ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb
ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses
kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004
määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral
pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise
nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.
10. Ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas
(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida
õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval
ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et
mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.
11. Paigaldada silla alustele kallasradadele projektist erinev, sõralistele sobivam pinnakate.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km
12,867 asuv Tõdva sild (nr 71) koos
pealesõitudega
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km
12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse
põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number P25001
(allkirjastatud digitaalselt)
2
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr
71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas xx.01.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna–Rapla–
Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §
101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Tõdva sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal
(katastritunnus 71816:001:0001) Harju maakonnas Saku vallas Lokuti ja Saustinõmme külas.
Transpordiameti 28.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/864 on antud projekteerimistingimused
riigiteel 15 Tallinn–Rapla–Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamise
ehitusprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P25001 „Riigitee nr
15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt“. Projekti
asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.12.2026 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/kmkZ4P8jun4ZK4P
Projekti eesmärk on olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse
olemasoleva silla asemele uus sild.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla
ümberehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
2
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole
vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet,
Saku Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
3
1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr
71) ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71)
ümberehituse põhiprojektiga“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest
KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse
elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel
järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tõdva silla tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Tõdva silla keskkonnamõju eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus