P7 POS 1
P6
P4 P6 2 364 m² P12
5 elamuühikut EK/Ä
POS 18 P2 POS 2
9 elamuühikut P9
4 336 m² POS 12 2 726 m²
P 2 810 m² P2 EK/Ä
P7
ER
P14
P4
11 elamuühikut
P17
P10
14 elamuühikut
POS 4
P5
3 104 m²
EK POS 3
3 194 m²
P16
P4 EK
14 elamuühikut
POS 13
3 742 m²
P17
ER P4
7 elamuühikut POS 5
3 269 m²
P4
POS 6 EK
P15
POS 19 3 103 m²
7 114 m² EK P18
LT P17 15 elamuühikut
14 elamuühikut
P16
POS 20
P4 3 842 m²
HP
POS 7 POS 10
P3 3 400 m² P5
3 047 m²
EK ER
6 elamuühikut
P16
P3
POS 14 P4
13 elamuühikut 6 elamuühikut
3 313 m² P16
ER
P4
P5
POS 8
3 030 m²
EK
P4
13 elamuühikut
P16
P4
P16
POS 11 P4
5 432 m²
8 elamuühikut P4
ER
P4
POS 15 10 elamuühikut
4 306 m² P4
ER
P4
P4 P18
15 elamuühikut
P15 P4
POS 9
P3 3 330 m²
EK
P4
P4 P5 P5
POS 17
4 elamuühikut
P2
7 641 m²
ÜL
POS 16
2 426 m² P4
TINGMÄRGID ER
olemasolev krundipiir
planeeritud krundipiir
planeeringuala piir
olemasolev raudtee kaitsevöönd (30 m äärmisest rööpast)
olemasolev tee / kõvakattega ala
planeeritud tee / kõvakattega ala
planeeritud võimalik jalg- ja rattatee
planeeritud hoonestusala
planeeritud võimalik haljasala
planeeritud võimalik koertepark
planeeritud võimalik puhkeala ja mänguväljaku asukoht
planeeritud juurdepääsuservituut
planeeritud võimalik maksimaalne ehitisealune pind
sõidusuunad
P5 planeeritud võimalik parkla (parkimiskohtade arvuga) /
invakoht
planeeritud võimalik kõrghaljastus
planeeritud ülekäigurada
0 10 20 50 100 m
Huvitatud isik
Märkused:
planeeritud tõkkepuu asukoht AS ESTIKO
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud
Töö nimetus
digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2025-166), mõõdistatud Kobras OÜ Riia 35 www.kobras.ee TÜKI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
juunis 2025. tel. 7300 310 Tartu 50410
[email protected]
Projektijuht Joonise nimetus
2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult Priit Paalo PÕHIJOONISE ESKIIS
seotud planeeringu osad. Maastikuarhitekt-planeerija
Margus Lillak, Mirjam Veiler Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat
Kontrollija
Kadri Kattai 26.08.2025 1 1 1:1000 2025-199 A2
Kambja Vallavalitsus Teie 23.12.2025 nr 6-1/244-2
[email protected]
Pargi tn 2 Meie 21.01.2026 nr 7.2-2/26/21597-2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Seisukohtade väljastamine Tüki ja Tartu
mnt 50b maaüksuste detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Kambja valla Ülenurme aleviku Tüki ja Tartu mnt 50b maaüksuste
detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 94901:007:0233 ja 94901:007:0276, edaspidi
planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.
Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala maaüksuste jagamine 20ks krundiks ning ehitusõiguse
määramine lasteaia, rida- ja korterelamute ning kahe äri- ja korterelamu ehitamiseks. Kokku
kavandatakse planeeringualale 164 elamuühikut (7 3-korruselist korterelamut 98 elamuühikuga, 2
3-korruselist äri- ja korterelamut 20 elamuühikuga, 7 ridaelamut 46 elamuühikuga ning lasteaed).
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22130 Tartu-Ülenurme tee (edaspidi riigitee) km 2,51-2,93.
Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5844 sõidukit.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse ning kliimaministri 17.11.2023
määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu
koostamiseks järgnevalt.
1. Planeeringuala lõunapoolne juurdepääs kavandada kohaliku tee nr 9490046 Tartu maantee J4
kaudu; planeeringuga näha ette kohaliku tee laiendamine ning riigitee ristumiskoha
rekonstrueerimine vastavalt meie tüüplahenduse II parameetritele.
Põhjapoolse juurdepääsu planeeringualale võib kavandada riigitee ca km 2,52 vastavalt
eskiislahendusele (Lisa). Täiendavaid juurdepääse (sh Silmapiiri tänava ristmiku vastas
kujutatud riigitee ristmik) mitte kavandada.
Planeeringuala siseselt mitte kavandada juurdepääsuteelt mahasõite riigitee katte servale
lähemal kui 10 m. See on minimaalne kaugus, mis on vajalik, et planeeringualalt riigiteele
(ning vastupidi) suunduv B-kategooria sõiduk saab teha parempöörde (pms tagasipöörde)
nõuetekohaselt. Arvestades, et nimetatud manöövreid peavad sooritama ka suuremad sõidukid
(nt prügivedu, päästetehnika, kolimisautod vms) võiks kirjeldatud vahekaugus olla isegi
minimaalselt 15 m.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee olemasolev ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik
käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise
otsuses.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
Koostöös Kiviristi ja Kasevälja tee 2 maaüksuse arendaja ning planeeringu koostajaga
kavandada riigitee km 2,29-2,93 lõigu (Joonis 1) ümberehitus kasvava/planeeringualadelt
lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks (nt vajadusel normide kohaste kanaliseeritud ristmike
rajamine). Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada
bussipeatustega, näha ette ohutud teeületuskohad.
Koostöö korras välja töötatava riigitee ümberehituse lahenduses võib vajadusel muuta
planeeringu lähteseisukohtades määratud ja/või eskiislahendustes näidatud riigitee
ristumiskohtade asukohad, kui see on vajalik olemasolevate ja/või kavandatavate ristmike
normide kohaseks kanaliseerimiseks. Seejuures tuleb muuhulgas jälgida, et teisel pool riigiteed
asuvad planeeringualade ristumiskohad ei oleks vastakuti (minimaalne lubatud vahe 10 m
arvestades ristmiku äärmiste elementide välimisest servast); samasugune minimaalne vahe
peab olema ka samal teepoolel asuvate olemasolevate ja/või kavandatavate ristmike vahel.
Joonis 1. Riigitee 22130 km 2,29-2,93 ümberehitatav lõik (sinisega), väljavõte Maa- ja Ruumiameti
2 (4)
geoportaalist
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringutega.
5.1. Kiviristi ja Kasevälja tee 2 maaüksuste detailplaneering;
5.2. Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneering.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala;
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ riigitee ristmike nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1
tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest
puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama
asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja
tolmutõrjet).
11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
3 (4)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes hoone ehitamise
alustamise teatise esitamist.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, kergliiklustee,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku
saamiseks.
18. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
19. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 2025-199_DP_Tuki_pohijoonise_eskiis
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
4 (4)