dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Otsus

Transpordiamet · 21. jaanuar 2026
Viit
7.2-2/26/21597-2
Registreeritud
21. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2025
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-22621597-2 21.01.2026 Valjaminev kiri.asice1905 KB

Sisu (failidest)

P7 POS 1 P6 P4 P6 2 364 m² P12 5 elamuühikut EK/Ä POS 18 P2 POS 2 9 elamuühikut P9 4 336 m² POS 12 2 726 m² P 2 810 m² P2 EK/Ä P7 ER P14 P4 11 elamuühikut P17 P10 14 elamuühikut POS 4 P5 3 104 m² EK POS 3 3 194 m² P16 P4 EK 14 elamuühikut POS 13 3 742 m² P17 ER P4 7 elamuühikut POS 5 3 269 m² P4 POS 6 EK P15 POS 19 3 103 m² 7 114 m² EK P18 LT P17 15 elamuühikut 14 elamuühikut P16 POS 20 P4 3 842 m² HP POS 7 POS 10 P3 3 400 m² P5 3 047 m² EK ER 6 elamuühikut P16 P3 POS 14 P4 13 elamuühikut 6 elamuühikut 3 313 m² P16 ER P4 P5 POS 8 3 030 m² EK P4 13 elamuühikut P16 P4 P16 POS 11 P4 5 432 m² 8 elamuühikut P4 ER P4 POS 15 10 elamuühikut 4 306 m² P4 ER P4 P4 P18 15 elamuühikut P15 P4 POS 9 P3 3 330 m² EK P4 P4 P5 P5 POS 17 4 elamuühikut P2 7 641 m² ÜL POS 16 2 426 m² P4 TINGMÄRGID ER olemasolev krundipiir planeeritud krundipiir planeeringuala piir olemasolev raudtee kaitsevöönd (30 m äärmisest rööpast) olemasolev tee / kõvakattega ala planeeritud tee / kõvakattega ala planeeritud võimalik jalg- ja rattatee planeeritud hoonestusala planeeritud võimalik haljasala planeeritud võimalik koertepark planeeritud võimalik puhkeala ja mänguväljaku asukoht planeeritud juurdepääsuservituut planeeritud võimalik maksimaalne ehitisealune pind sõidusuunad P5 planeeritud võimalik parkla (parkimiskohtade arvuga) / invakoht planeeritud võimalik kõrghaljastus planeeritud ülekäigurada 0 10 20 50 100 m Huvitatud isik Märkused: planeeritud tõkkepuu asukoht AS ESTIKO 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud Töö nimetus digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2025-166), mõõdistatud Kobras OÜ Riia 35 www.kobras.ee TÜKI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING juunis 2025. tel. 7300 310 Tartu 50410 [email protected] Projektijuht Joonise nimetus 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult Priit Paalo PÕHIJOONISE ESKIIS seotud planeeringu osad. Maastikuarhitekt-planeerija Margus Lillak, Mirjam Veiler Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat Kontrollija Kadri Kattai 26.08.2025 1 1 1:1000 2025-199 A2 Kambja Vallavalitsus Teie 23.12.2025 nr 6-1/244-2 [email protected] Pargi tn 2 Meie 21.01.2026 nr 7.2-2/26/21597-2 61714, Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik Seisukohtade väljastamine Tüki ja Tartu mnt 50b maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Kambja valla Ülenurme aleviku Tüki ja Tartu mnt 50b maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 94901:007:0233 ja 94901:007:0276, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala maaüksuste jagamine 20ks krundiks ning ehitusõiguse määramine lasteaia, rida- ja korterelamute ning kahe äri- ja korterelamu ehitamiseks. Kokku kavandatakse planeeringualale 164 elamuühikut (7 3-korruselist korterelamut 98 elamuühikuga, 2 3-korruselist äri- ja korterelamut 20 elamuühikuga, 7 ridaelamut 46 elamuühikuga ning lasteaed). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22130 Tartu-Ülenurme tee (edaspidi riigitee) km 2,51-2,93. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5844 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Planeeringuala lõunapoolne juurdepääs kavandada kohaliku tee nr 9490046 Tartu maantee J4 kaudu; planeeringuga näha ette kohaliku tee laiendamine ning riigitee ristumiskoha rekonstrueerimine vastavalt meie tüüplahenduse II parameetritele. Põhjapoolse juurdepääsu planeeringualale võib kavandada riigitee ca km 2,52 vastavalt eskiislahendusele (Lisa). Täiendavaid juurdepääse (sh Silmapiiri tänava ristmiku vastas kujutatud riigitee ristmik) mitte kavandada. Planeeringuala siseselt mitte kavandada juurdepääsuteelt mahasõite riigitee katte servale lähemal kui 10 m. See on minimaalne kaugus, mis on vajalik, et planeeringualalt riigiteele (ning vastupidi) suunduv B-kategooria sõiduk saab teha parempöörde (pms tagasipöörde) nõuetekohaselt. Arvestades, et nimetatud manöövreid peavad sooritama ka suuremad sõidukid (nt prügivedu, päästetehnika, kolimisautod vms) võiks kirjeldatud vahekaugus olla isegi minimaalselt 15 m. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Soovitame lisada riigitee olemasolev ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Koostöös Kiviristi ja Kasevälja tee 2 maaüksuse arendaja ning planeeringu koostajaga kavandada riigitee km 2,29-2,93 lõigu (Joonis 1) ümberehitus kasvava/planeeringualadelt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks (nt vajadusel normide kohaste kanaliseeritud ristmike rajamine). Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega, näha ette ohutud teeületuskohad. Koostöö korras välja töötatava riigitee ümberehituse lahenduses võib vajadusel muuta planeeringu lähteseisukohtades määratud ja/või eskiislahendustes näidatud riigitee ristumiskohtade asukohad, kui see on vajalik olemasolevate ja/või kavandatavate ristmike normide kohaseks kanaliseerimiseks. Seejuures tuleb muuhulgas jälgida, et teisel pool riigiteed asuvad planeeringualade ristumiskohad ei oleks vastakuti (minimaalne lubatud vahe 10 m arvestades ristmiku äärmiste elementide välimisest servast); samasugune minimaalne vahe peab olema ka samal teepoolel asuvate olemasolevate ja/või kavandatavate ristmike vahel. Joonis 1. Riigitee 22130 km 2,29-2,93 ümberehitatav lõik (sinisega), väljavõte Maa- ja Ruumiameti 2 (4) geoportaalist 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringutega. 5.1. Kiviristi ja Kasevälja tee 2 maaüksuste detailplaneering; 5.2. Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneering. 6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala; 6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ riigitee ristmike nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). 11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) 3 (4) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. 14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, kergliiklustee, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. 18. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 19. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 2025-199_DP_Tuki_pohijoonise_eskiis Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 4 (4)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel