Teie nr
Riigikantselei
[email protected] Meie 26.06.2023 nr 18-2/230963/2303439
Puuetega inimeste õigused kriisis
Austatud riigisekretär
Saadan Teile puuetega inimeste nõukoja tähelepanekud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ja
selle rakendamise kohta.
Puuetega inimeste nõukoja ülesanne on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste
edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste
õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 11
kohaselt peavad konventsiooniga ühinenud riigid võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed, et
tagada puuetega inimeste kaitse ja ohutus ohuolukordades (nt relvakonfliktide, humanitaarkriisi ja
loodusõnnetuste ajal).
Nõukoja esimene koosseis kogunes viimast korda 26. aprillil 2023. Seekord arutati tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduseelnõus sätestatu mõju puuetega inimestele. Arutelu käigus tekkis nõukoja
liikmetel palju küsimusi, kuidas on seadusi tehes ja nende rakendamist planeerides arvestatud
puuetega inimeste vajadustega. Seetõttu palusime nõukoja liikmetel saata võimalikke lahendamist
vajavaid küsimusi ka veebi teel. Kokkuleppel Riigikantselei õigusosakonna juhi Kristi Purtsakiga
saadame need küsimused ja ettepanekud Riigikantseleile teadmiseks.
Puuetega inimeste nõukoja ettepanekud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamise
planeerimiseks:
Mõelda läbi, kuidas saavad kriisi ajal teavet nägemis-, kuulmis- ja vaimupuudega
inimesed. Nende inimeste teavitamist tuleb kavandada nii riiklikul kui ka kohaliku
omavalitsuse tasandil. Kuigi kurtide suhtlusvahend on viipekeel, ei saa eeldada, et igas
kohalikus omavalitsuses töötab viipekeelt oskav ametnik. Häiresireenide kasutamine ei
aita kuulmispuudega inimesi, samuti võivad ohuolukorras kiirelt tulevad suulised
juhtnöörid jääda kuulmislangusega inimestele arusaamatuks. Nii on see ka vaimupuudega
inimeste puhul. Seetõttu tuleb võimalikult palju üleriigilisi ja kohalikke teateid edasi anda
ka tekstina näiteks mobiiltelefoni sõnumites ja lihtsas keeles. Nii kriisiplaanide valmimise
kui ka kriisi ajal käitumise kohta antav teave peab olema puuetega inimestele kättesaadav.
Mõelda läbi, kuidas saavad puuetega inimesed omavalitsustele endast märku anda, et
kriisiplaanide koostamisel võetaks arvesse nende vajadusi.
2
Elektriühenduse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel tuleks arvestada, et paljud
puuetega inimesed kasutavad kodus elektriga töötavaid meditsiiniseadmeid
(hapnikuaparaate, automaatne püsiva positiivrõhu mõõtureid, hingamisaparaate jne). Kui
nende seadmete töö katkeb, võib inimese elu ohtu sattuda. Neid inimesi tuleks teavitada
võimalikest lahendustest. Peale selle peaks otsustama, kes koostab meditsiiniseadmeid
kodus kasutavate inimeste registri.
Kuulmislangusega inimeste abivahendiks on kuulmisaparaadid, mille kohta pole üheselt
selge, kas need on meditsiiniseadmed või mitte. Seetõttu pole selge, kes vastutab
kriisiolukorras kuulmisabivahendite ja nende varuosade ning neile sobivate patareide
kättesaadavuse üle.
Varjendeid või muid varjumiskohti või kogunemiskohti planeerides tuleks tagada ligipääs
kõige laiemas mõttes, teiste hulgas erivajadustega inimestele. Kaaluda võiks näiteks eraldi
kohtade loomist autistidele.
Tuleks hinnata, kuidas mõjutab vaimset tervist teenuste kättesaadavuse piiramine
kriisiolukorras, ning tagada, et võimalikult paljude teenuste osutamist jätkataks.
Kohalikele omavalitsustele tuleks anda kriisiplaanide tegemiseks tähtajad, et nad sellega
asjatult ei viivitaks.
Peagi alustab tööd puuetega inimeste nõukoja uus koosseis. Nõukoja liikmed saavad vajaduse
korral aidata ka seaduse rakendamist planeerida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 6938437
[email protected]