Avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõte

Tallinna Vangla [email protected] Teie nr Tartu Vangla Meie 26.06.2023 nr 7-7/230147/2303420 [email protected] Viru Vangla [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Avavanglate kontrollkäigud Austatud vanglate direktorid ja justiitsminister Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ette teatamata 06.02.2023 Tartu Vangla avavanglat, 10.02.2023 Tallinna Vangla avavanglat ja 07.03.2023 Viru Vangla avavanglat. Tänan vanglaid koostöövalmiduse, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest, mida vanglateenistujad andsid nii kontrollkäikude ajal kui ka pärast seda. Õiguskantsleri nõunikud vestlesid avavanglate kinnipeetavate ja teenistujatega ning tegid vanglaruumides ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega. Viimati kontrollis õiguskantsler avavanglaid 2020. aastal. Kinnipeetavad, kes on paigutatud avavanglasse, on teatud määral vanglat juba veennud enda võimes käituda vangla keskkonnas õiguskuulekalt. Avavangla peamine eesmärk on, et kinnipeetav harjutaks enne vabanemist õiguskuulekat käitumist ka väljaspool vanglat - käiks tööl või õppimas ning säilitaks ja tugevdaks sotsiaalseid sidemeid ühiskonna ja perega. Kui inimesel on vabanemise järel elu- ja töökoht ning terved inimsuhted, on oluliselt rohkem lootust, et inimene elab oma elu edasi õiguskuulekalt. Vanglad on arvesse võtnud mitmeid õiguskantsleri varasemaid soovitusi. Tartu avavanglas otsitakse nüüd väljast tulnud (nt töölt, koolist) kinnipeetavaid alasti läbi põhjendatud kahtluse korral või juhuvalimi alusel. Tartu avavangla naiskinnipeetavatele on määratud treenimisvahenditega õuealal viibimiseks kindel aeg (muul ajal viibivad seal mehed). Tallinna avavanglas on sisse seatud eraldi ruum meditsiinitöötaja vastuvõtuks ning lihtsamateks raviprotseduurideks.  2 Avavanglate olmetingimused jätsid hea üldmulje. Silma paistis Tartu avavanglas töötajate ja kinnipeetavate omavaheline avatud ja pingevaba suhtlus. See on kiiduväärne ning toetab inimese taasühiskonnastamise eesmärki. Paraku on avavanglates endiselt probleeme, mis on olnud pikka aega lahendamata. Ka ei toeta kõik vangla kinnipidamistingimused avavanglates viibivate inimeste taasühiskonnastamise eesmärki. Kinnipeetavate info- ja sidetehnika ega mobiiltelefonide kasutamise võimalusi ei ole parandatud, kuigi õiguskantsler soovitas seda nii 2016. aastal kui ka 2020. aastal tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes. Kinnipeetavate digimaailmast äralõikamine ei aita kaasa nende õiguskuulekale käitumisele ega ühiskonnas hakkama saamisele. Ka ei aita see säästa vanglateenistuse tööaega. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Kahjuks on Viru avavangla muutnud läbiotsimise praktikat ning vastupidiselt õiguskantsleri 2020. aastal antud soovitusele sunnib nüüd alati väljast tulnud kinnipeetavaid läbiotsimiseks täielikult lahti riietuma. Tartu ja Viru avavanglas kasutatakse narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamiseks uriiniteste. Selle asemel tuleks otsida teistsuguseid lahendusi (nt kasutada sarnaselt Tallinna avavanglale süljeteste). Kinnipeetavate tubades puuduvad aknakatted (nt rulood). Aknakatted aitaksid kaitsta inimeste privaatsust ning luua avavanglates normaalsele elule võimalikult lähedast keskkonda. Turvalisus tagatakse teisiti, turvalisuse tagamine ei ole aknakatete puudumise eesmärk. Viru avavangla võiks kaaluda toauste sisse vaateavade paigaldamist. Vaateavade kaudu saaks hõlpsamini jälgida toas toimuvat ning ühtlasi aitaks see vältida müra, mida põhjustab valvuri öiste ringkäikude ajal toauste avamine. Tallinna ja Viru avavangla on leidnud lahenduse, kuidas saavad lähedased tuua avavanglasse paigutatud kinnipeetavale vajalikke riideid ja jalanõusid. Selline praktika väärib järgimist ka Tartu avavanglas. Meditsiinitöötajatel tuleb ka vanglas hea seista arsti ja patsiendi usaldussuhte eest ning järgida tervishoiuteenuseid osutades (sh meditsiinitöötaja vastuvõtu ajal) konfidentsiaalsuse ja privaatsuse põhimõtteid. Kinnipeetava terviseandmeid, diagnoose ega infot, millist ravimit inimene võtab, ei tohi teistele inimestele teatavaks teha. Meditsiiniosakond annab valvuritele vajadusel juhiseid, mida ühe või teise kinnipeetava puhul jälgida. Viru Vangla peaks otsima võimalusi, kuidas tagada, et kinnipeetavate väljaspoole vanglat tööle lubamine ei viibiks. Tallinna Vanglal tuleks muuta avavangla kinnipeetavate lühiajaliste väljasõitude taotluste lahendamise tava. Väljasõidu keelamist ei saa põhjendada pelgalt asjaoluga, et inimene ei tööta väljaspool vanglat. Üldjuhul tuleks anda kinnipeetavale lühiajalisel väljasõidul lähedastega kohtumiseks vähemalt sama pikalt aega, kui antakse kinnises vanglas pikaajalistel kokkusaamistel (s.o üks ööpäev).  3 Tallinna avavangla ei ole kolme aasta jooksul emaga avavanglas viibivate laste õueala eakohaste tarvikutega (nt kiigega) täiendanud (vt 2020. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet). Viru avavangla õuealal polnud puhkekohta ning osa spordirajatistest paikneb nii, et õueala vähendamise tõttu on neid keeruline kasutada. Tallinna avavangla naiskinnipeetavate osakonnas valitses pingeline õhustik. Nii oli ka 2020. aastal õiguskantsleri tehtud kontrollkäigu ajal. Õiguskantsleri nõunikud palusid pärast külastust, et naisteosakonda tähelepanelikult jälgitaks ning et vangla leiaks sobivad abinõud, mis väldiks naiskinnipeetavate seas omavaheliste võimusuhete teket. 1. Info- ja sidetehnika kasutamine Nii nagu seitse aastat tagasi on ka praegu avavanglates info- ja sidetehnikale juurdepääs väga piiratud. Kinnipeetavate tööotsingud piirduvad suuresti vangla koostööpartnerite kontaktidega, mida vahendab vangla. Paljud kinnipeetavad ei oska koostada tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente (elulookirjeldust ja motivatsioonikirja) ega tea, kuidas ajada asju praegusi tavasid arvestades, õigesti ja tulemuslikult. Tööandjad soovivad dokumente elektrooniliselt, kuid kinnipeetavatel ei ole võimalik neid sel viisil saata. Äärmiselt napp juurdepääs info- ja sidetehnikale piirab tugevalt avavangla kinnipeetavate võimalusi õppida väljaspool vanglat. Inspektor-kontaktisikud valmistavad ette ja planeerivad kogu kinnipeetavate vanglavälist liikumist (nt tööle, kauplusse, kodukülastusele) ning vahendavad ka infot, mis on neile vajalik pärast vabanemist elu korraldamiseks. Selleks kulub teenistujatel väga palju aega. Kinnipeetavad saaksid seda infot hankida ise, kui neil oleks ulatuslikum ligipääs Internetile. Niisugune olukord ei arvesta tänapäeva ühiskonna digitaliseerituse taset. Seetõttu on pea võimatu saavutada praegusaja vangistuse üht peamist eesmärki: aidata inimesel ühiskonda tagasi pöörduda. Ka ei aita avavanglas viibivate inimeste digimaailmast äralõikamine säästa vanglateenistuse tööaega. 2022. aastal Justiitsministeeriumis valminud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõus kavandatud muudatused puudutasid ka info- ja sidetehnika (sh mobiiltelefonide) kasutamist avavanglas. Eelnõu (747 SE) läbis Riigikogus esimese lugemise, ent langes menetlusest välja Riigikogu XIV koosseisu töö lõppemise tõttu. Riigikohus osutas 15.03.2023 otsuses nr 3-18-477 (p 93), et kinnipeetavate internetile juurdepääsuõiguse küsimus vajaks süsteemset ja terviklikku lahendust. 2023. aastal valmiski Justiitsministeeriumis vangistusseadust kaasajastav eelnõu. Justiitsministeeriumil tuleks jätkata pingutusi, et kavandatud muudatused jõuaksid taas Riigikogu ette. 2. Läbiotsimine  4 Tartu ja Tallinna avavanglas rakendatakse väljast (nt töölt, õppeasutusest, poest jne) tulnud kinnipeetavate alasti läbiotsimist põhjendatud kahtluse korral või juhuvaliku alusel. Nii tegutseti ka Viru avavanglas 2020. aastal. Kahjuks on Viru avavangla oma praktikat muutnud ning sunnib kõik väljast tulnud kinnipeetavad läbiotsimiseks täielikult lahti riietuma. Mitmed kinnipeetavad kirjeldasid, et seejuures tuleb kõik riided korraga seljast ära võtta. Viru Vanglal tuleks muuta avavangla osakonnas täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise korda. Läbiotsimisel tuleb alati austada inimese väärikust. Õiguskantsler on vanglatele korduvalt öelnud (nt 2016. aastal Tartu Vanglale, p 6.2), et kui vanglal tekib põhjendatud vajadus inimene alasti läbi otsida, tuleb lahti riietamine korraldada järk-järgult nii, et osa kehast jääks igal hetkel kaetuks. Sama on järjepidevalt toonitanud ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT, nt viimati 2022. aastal tehtud soovitustes Kreekale, p 42). 3. Testimine Tartu ja Viru avavanglas kasutatakse narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamiseks uriiniteste. Uriiniproov antakse WC-s ning protseduuri jälgib valvur. See riivab tugevalt testitavate privaatsust ega ole ka protseduuri jälgivale teenistujale meeldiv. Oluliselt paremini on testimine korraldatud Tallinna avavanglas, kus narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamiseks kasutatakse süljeteste. Tartu ja Viru Vanglal tuleks otsida avavanglates narkootiliste ainete kasutamise tuvastamiseks uriinitestide asemel teisi lahendusi (nt kasutada süljeteste). 4. Privaatsus Avavanglate kinnipeetavate tubades puuduvad aknakatted. VSKE § 641 punkti 20 järgi on kinnipeetavale keelatud kasutada ruumi sisustamisel tekstiiltooteid, sealhulgas kardinaid. Ka VSKE § 7 lõike 1 järgi ei kuulu toa sisustusse aknakatted. Siiski, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, võib vangla direktor VSKE § 7 lõike 2 järgi lubada avavanglas või avavangla osakonnas kambri sisustuses kasutada kardinaid. Avavanglates on juba praegu lubatud hulk VSKE § 641 järgi keelatud asju. Vaevalt seaks aknakatted vangla julgeoleku rohkem ohtu kui näiteks lõikeriistad avavanglate köökides. Aknakatted (nt rulood) kaitseks paremini kinnipeetavate privaatsust tubades ning aitaks avavanglas luua normaalsele elule võimalikult lähedast keskkonda. Iseäranis pimedal ajal on valgustatud tuppa väljast hästi näha. Tartu avavangla ja Viru avavangla hooned paiknevad nii, et kõrvalised inimesed saavad (nt parklast) avavanglate tubadesse hõlpsasti sisse vaadata. Katmata aknast tulev valgus võib segada ka kinnipeetavate und. Tallinna avavangla naiskinnipeetavad märkisid, et nende eluosakonna ühisruumi aknad ja mitme toa aknad avanevad meeskinnipeetavate eluosakonna poole. Naised ütlesid, et tunnevad end oma toas meeste vaateväljas olles ebamugavalt ning peavad tihti ootama õiget hetke riietumiseks. Vanglatel tuleks kaaluda avavanglates kinnipeetavate tubadesse aknakatete paigaldamist.  5 5. Riietus ja jalatsid Mitmed kinnipeetavad rääkisid kontrollkäigu ajal, et neil ei olnud kinnisest vanglast avavanglasse saabudes piisavalt ja ilmastikuoludele vastavaid isiklikke riideid ja jalanõusid. Avavanglates on (osalt kasutatud) riiete ja jalanõude varu, ent need asjad kõigile alati ei sobi (nt suuruse tõttu). Kinnipeetavatel ei ole ka võimalust kohe väljaspool vanglat tööle asuda, et saaks töötasu eest vajalikke asju osta. Ka ei saa kinnipeetavad kohe kodust asju tuua ning neil ei ole õigust saada pakke. Avavanglate teenistujad möönsid probleemi. Justiitsministeerium on pidanud vajalikuks anda kinnipeetavatele pakiga asjade saamise õigust (vt vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu). VangS § 46 lõige 2 ütleb, et kui avavangla kinnipeetaval ei ole oma riideid, võib ta kanda vanglariietust. Väljaspool vanglat (nt tööl, õppeasutuses, kodukülastusel jne) vanglavormi kandes tunneksid kinnipeetavad end märgistatuna. See ei toetaks nende õiguskuulekale teele naasmist. Vajalike isiklike riiete ja jalanõude puudumine ei tohiks aga takistada kinnipeetavatel väljaspool vanglat tööl käimist või mõnes muus taasühiskonnastavas tegevuses osalemist. Tallinna ja Viru avavanglas saavad lähedased vanglateenistuse loal tuua avavanglasse paigutatud kinnipeetavale põhjendatud vajadusel riideid ja jalanõusid. Nii võiks see olla korraldatud ka Tartu avavanglas. 6. Tervishoid Tallinna avavangla on sisse seadnud eraldi ruumi meditsiinitöötaja vastuvõtuks ning lihtsamate raviprotseduuride jaoks. Sellest hoolimata oli kontrollkäigu ajal näha, kuidas üks naiskinnipeetav kohtus meditsiinitöötajaga eluosakonnas valvuri ja kaaskinnipeetavate juuresolekul. Naise tervisemurest kuulsid nii valvur kui ka kõik teised, kes parasjagu ühisruumis viibisid. Meditsiinitöötaja vastuvõtu korraldamine sellisel viisil ei ole kooskõlas kinnipeetava kui patsiendi privaatsuse austamise ja konfidentsiaalsuse põhimõtetega. Õiguskantsler on korduvalt sellele vanglate tähelepanu juhtinud (vt nt seisukohta nr 7-4/151058/1602270). Meditsiinitöötajatel tuleb ka vanglas hea seista arsti ja patsiendi usaldussuhte eest ning järgida tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Meditsiinitöötaja saanuks vastuvõtu teha nii Tallinna avavanglas selleks sisse seatud ruumis kui ka segamatult kinnipeetava enda toas. Konfidentsiaalsuse põhimõtet tuleb vanglas järgida ka kinnipeetavatele ravimite jagamisel. CPT on järjepidevalt tauninud olukorda, kus ravimeid jagavad kinnipeetavatele valvurid ja mitte meditsiinitöötajad. Ravimite jagamise praktika kohta on CPT Eestile etteheiteid teinud juba 2014. aastal saadetud raportis (p 82) ja viimati 2019. aastal (p 60). Kinnipeetava terviseandmeid, diagnoose ega infot, millist ravimit inimene võtab, ei tohi teistele inimestele teatavaks teha. Meditsiiniosakond annab valvuritele vajadusel juhiseid, mida ühe või teise kinnipeetava puhul jälgida. 7. Töötamine  6 Kinnipeetavad ja vanglateenistujad selgitasid, et avavanglasse paigutamise järel teeb kinnipeetav Viru avavanglas majandustöid (nt koristab, jagab toitu jms) seni, kuni avavanglasse paigutatakse uus kinnipeetav, kes vastava töölõigu üle võtab. Mitmed Viru avavangla kinnipeetavad ei teadnud, millal nad saavad asuda tööle väljaspoole vanglat, sest polnud teada, millal uued kinnipeetavad avavanglasse saabuvad. Mitu kinnipeetavat märkis, et majandustööde tegemise ajal on neile pakutud ka tööd väljaspool vanglat, ent avavangla seatud tingimuse tõttu ei ole nad väljaspoole vanglat tööle saanud minna. Niisugused avavangla seatud tingimused ei aita kinnipeetavatel paremini ühiskonda sulanduda, kuigi see on üks avavangla eesmärke. Tartu ja Tallinna avavanglast selgitati, et on olnud vaid üksikuid olukordi, kus kinnipeetavaid pole väljaspoole vanglat tööle lubatud selle tõttu, et avavanglasse pole paigutatud uusi kinnipeetavaid. Selgitati, et kui selliseid olukordi on ka olnud, siis on need kestnud väga lühikest aega. Viru avavanglas oli kontrollkäigu ajal täidetud umbes 60 protsenti kohtadest. Tallinna ja Tartu avavanglas oli täitumus umbes 90 protsenti. Seega on usutav, et Viru avavanglasse ei pruugi uusi kinnipeetavaid regulaarselt saabuda ja seetõttu tuleb mõnel kinnipeetaval oodata, kuni ta saab väljaspool vanglat tööle hakata (kuna avavanglas ei ole piisavalt majandustöid tegevaid kinnipeetavaid). Viru Vanglal tuleks analüüsida avavangla osakonna väikese täitumuse põhjuseid ja otsida võimalusi, kuidas tagada, et kinnipeetavate väljaspoole vanglat tööle lubamine ei viibiks. Kaaluda võib näiteks võimalust kaasata avavangla majandustöödele ajutiselt ka kinnise vangla kinnipeetavaid. Samuti võib proovida toidujagaja asemel lubada avavangla kinnipeetavatel endale ise toitu serveerida. 8. Lühiajaline väljasõit 8.1. Väljasõiduloa andmise tingimus Tartu ja Viru avavanglas olevad kinnipeetavad lubatakse lühiajalisele väljasõidule (VangS § 32) sel juhul, kui vanglal on piisav veendumus, et kinnipeetav käitub vanglas ja väljaspool vanglat õiguskuulekalt. Pere või lähedastega väljasõidul kohtumine ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas kinnipeetav teeb tööd väljaspool vanglat või majandustöid avavanglas. Mitu Tallinna avavanglas olnud kinnipeetavat rääkis õiguskantsleri nõunikele, et vangla ei luba majandustöid tegevaid kinnipeetavaid lühiajalisele väljasõidule koju või lähedaste juurde. Poeskäike ja muid väljasõite (nt kiriku külastamist) vangla ei keelanud. Kinnipeetavad kirjeldasid, et nad töötasid väljaspool vanglat, ent kaotasid töö nt ettevõtte sulgemise tõttu. Uut tööd pole vangla koostööpartnerid kinnipeetavatele pakkunud ning omal käel töö otsimine on avavanglas info- ja sidetehnika kasutamise piirangute tõttu väga keeruline. Uue töökoha otsingute ajal on kinnipeetavad teinud majandustöid avavanglas. Tallinna Vangla saadetud andmetest selgus, et vähemalt ühel juhul ei lubatud kirjeldatud põhjusel kinnipeetavat väljasõidule. Andmetest ei olnud näha, et kinnipeetaval oleks olnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi, rikkumisi seoses varem toimunud väljasõitudega või ka muid põhjuseid, mis oleksid kinnipeetava usaldusväärsust vangla silmis vähendanud.  7 Vanglal on avavangla kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamisel avar kaalutlusruum, kuid vangla ei tohi seejuures teha kaalutlusvigu (HMS § 4 lg 2). Loa andmisest keeldumist ei saa põhjendada pelgalt asjaoluga, et inimene ei tööta väljaspool vanglat. Sellisest põhjendusest ei selgu, kuidas töökoha kaotamine nt ettevõtte sulgemise tõttu viis vangla järelduseni, et kinnipeetav ei pruugi väljaspool vanglat enam õiguskuulekalt käituda. Ka viitab sel põhjusel kodukülastuse keelamine sellele, et vangla on jätnud arvestamata peresidemete hoidmise olulisuse. See on aga üks kaalukamaid lühiajalise väljasõidu lubamise põhjendusi (VangS § 23). Tallinna Vanglal tuleks muuta avavanglas viibivate kinnipeetavate lühiajalise väljasõidu taotluste lahendamise tava. 8.2. Väljasõidu kestus Tallinna avavangla kinnipeetavad rääkisid, et lühiajalise väljasõidu kestuse otsustab vangla lähtuvalt sellest, kellega lähedastest kinnipeetav kohtub. Seda kinnitas ka pärast kontrollkäiku antud selgitustes Tallinna Vangla. Kinnipeetavad ütlesid, et väljasõidul on neil pere ja lähedastega kohtumiseks sageli vähem aega (nt 7-8 tundi), kui siis, kui nad kohtusid samade inimestega pikaajalisel kokkusaamisel vanglas. Tartu avavanglas ja Viru avavanglas käsitatakse lühiajalist väljasõitu pere ja lähedastega kohtumiseks pikaajalise kokkusaamise asendusena (VangS § 25 lg 3 ja § 32). See tähendab ühtlasi, et kinnipeetav saab lähedastega koos olla vähemalt sama kaua, kui ta sai pikaajalisel kokkusaamisel kinnises vanglas (s.o ühe ööpäeva, VangS § 25 lg 2). On siiski erandeid, kui tegemist on näiteks esimese kodukülastusega või kui kinnipeetav on eelnevalt rikkunud lühiajalise väljasõidu tingimusi ja vangla peab veenduma, et kinnipeetav suudab uuesti väljasõidul olles reegleid järgida. Kui kinnipeetav on nii-öelda prooviväljasõidul reegleid järginud, lubatakse ta järgnevatel väljasõitudel olla lähedastega koos vähemalt ööpäeva. Kontrollkäigul selgitasid Tartu ja Viru avavangla teenistujad, et lühiajalise väljasõidu kestus ei sõltu sellest, kellega kinnipeetav sel ajal kokku saab, kui ta on taotlenud kokkusaamist VangS § 25 lõikes 1 nimetatud pere ja lähedastega. Eeldatakse, et kinnipeetav on oma pereliikmetega lähedane. Kinnipeetav ei pea eraldi tõendama, kellega neist loetletud inimestest ta on lähedane või lähedasem – kas näiteks ema või vennaga. Kodu säilimine ja head suhted lähedastega loovad ühtlasi paremad eeldused selleks, et vanglast vabanenu hakkab elama õiguskuulekat elu. Neist kaalutlustest on lähtutud ka vangistusseaduse sätete kujundamisel. Nii on vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1244 SE) seletuskirjas märgitud, et lühiajalise väljasõiduga kompenseeritakse avavanglas olevatele kinnipeetavatele pikaajalise kokkusaamise õiguse äravõtmist. Seletuskirjas on öeldud, et nii avavanglas viibiva kinnipeetava kui ka tema perekonna huvides on kohtuda väljaspool vanglat. Seega soovis seadusandja vanglas toimuva pikaajalise kokkusaamise keelamisega võimaldada avavangla kinnipeetavatele sisult samasuguse kokkusaamise, kuid väljaspool vanglat. Vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (964 SE) seletuskirjas on märgitud, et lühiajaline väljasõit on mõeldud mitmepäevase lahkumisena vanglast, et kinnipeetav saaks külastada oma perekonda.  8 Tallinna Vanglal tuleks avavanglas viibivatele kinnipeetavatele lühiajaliseks väljasõiduks luba andes arvestada Riigikogu soovi ning käsitada väljasõite pikaajalise kokkusaamise asendusena. Üldjuhul tuleks anda kinnipeetavale lühiajalisel väljasõidul lähedastega kohtumiseks vähemalt sama pikalt aega, kui antakse pikaajalistel kohtumistel kinnises vanglas (s.o üks ööpäev). Ootan vanglate ja Justiitsministeeriumi tagasisidet 4. septembriks 2023. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415 [email protected]