Julia Lashina Teie nr
Narva Linnavolikogu Kantselei
[email protected] Meie 19.06.2023 nr 14-1/230891/2303297
Volikogu komisjonide töökeel
Lugupeetud Narva Linnavolikogu Kantselei juhataja
Küsisite, kas volikogu komisjoni koosolek võib toimuda osaliselt eesti keeles, kui kõik komisjoni
liikmed on vene keelt kõnelevad inimesed ja komisjoni koosolekust ei tehta otseülekannet.
Seejuures on komisjoni koosolekute protokollid ja muud dokumendid vormistatud eesti keeles.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Põhiseaduse § 52 lõige 1
sätestab, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Sama paragrahvi
lõikes 2 on öeldud, et paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohalik
omavalitsus seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle
paikkonna püsielanike enamiku keelt. Asjaajamisena põhiseaduse mõttes tuleb mõista igasugust
ametlikku suhtlemist ning ametlike dokumentidega seotud tegevusi, aga ka koosolekute ja
istungite pidamist.1
Keelekasutust kohalikes omavalitsustes reguleerib täpsemalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse (KOKS) § 41. Selle paragrahvi lõige 2 sätestab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad
eesti keeles. Volikogu komisjone viidatud paragrahvis eraldi ei nimetata, kuid see pole ka vajalik.
Nimelt on paragrahvi 1. lõike esimese lause kohaselt asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes eesti
keel. Ka Narva linna põhimääruse punkt 1.9 viitab asjaajamiskeele puhul KOKS § 41 lõigetele 1
ja 2.
Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab
keeleseadus (KOKS § 41 lg 3 lause 1).
Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse
sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi
Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt
(keeleseaduse § 11). Vabariigi Valitsuse selline luba kehtib kuni asjaomase volikogu volituste
lõppemiseni (KOKS § 41 lg 3 lause 2). Kui vald või linn on niisuguse loa saanud, võivad volikogu
ja valitsus otsustada tõlkida enda töö osaliselt või täielikult vähemusrahvuse keelde. Narva
Linnavolikogu pole Vabariigi Valitsuselt sellist luba saanud.
1
Vt N. Parrest. Paragrahv 52, kommentaar 2. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud
väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura, 2020, lk 591.
2
On väljaspool kahtlust, et kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keel hõlmab ka asjaajamist
volikogu komisjonides ja eestseisuses. Seejuures ei ole oluline, mis rahvusest volikogu komisjoni
liige on, ega ka see, kas komisjoni koosolekud on avalikud või kinnised, kas neist tehakse ülekanne
jne. Enesestmõistetavalt ei reguleeri seadus seda, mis keeles suhtlevad volikogu ja selle
komisjonide liikmed väljaspool ametlikku asjaajamist.
Volikogu komisjonidesse (v.a revisjonikomisjon – vt KOKS § 48 lg 2 lause 1) võivad kuuluda ka
inimesed, kes ei ole volikogu liikmed. Kui volikogu komisjoni töösse on väljastpoolt volikogu
kaasatud valla- või linnaelanik, kes eesti keelt piisavalt ei valda, ei välista keeleseadus ega KOKS
ka tõlgi kasutamist. Komisjoni koosolekuid tuleb juhtida ja need läbi viia siiski eesti keeles ning
koosoleku protokollid, otsused ja muud dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles.
Volikogu komisjoni töös kasutatava tõlketeenuse rahastamise kohta võite lähemaid selgitusi
küsida Rahandusministeeriumilt (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse § 3).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]