dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Kaamos Energy OÜ_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. juuni 2023
Seotud ettevõtted
Kaamos Energy OÜ (adressaat)
Viit
6-1/230387/2303104
Registreeritud
8. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaamos Energy OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/230387
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎6-12303872303104 08.06.2023 Väljaminev kiri.asice322 KB

Sisu (failidest)

Mihkel Loorits Teie 13.02.2023 Kaamos Energy OÜ [email protected] Meie 08.06.2023 nr 6-1/230387/2303104 Tootmissuunalise liitumise tingimuste muudatused elektrituruseaduses Austatud Mihkel Loorits Palusite kontrollida, kas Riigikogus 15. veebruaril 2023 vastu võetud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega täiendati elektrituruseadust (ELTS) tootmissuunalise liitumise lepingutingimuste sätetega, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Teie hinnangul piirab liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeld (ELTS § 871 lg 5) ebaproportsionaalselt lepinguvabadust ja ettevõtluspõhiõigust (PS §-d 19 ja 31). Tallinna Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-23-836, milles on esitatud taotlus tunnistada muu hulgas ka ELTS § 871 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtumenetluse tõttu ei saa õiguskantsler Teie avalduses esitatud taotlust täies ulatuses lahendada (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2), kuna sel juhul ei oleks tagatud kohtu sõltumatus. Kui kohus asub seisukohale, et kõnealune norm on vastuolus põhiseadusega, ja algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, siis annab õiguskantsler selle kohta oma arvamuse Riigikohtule. Väitsite veel, et tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu (ELTS § 871 lg 6) on vastuolus Euroopa Liidu õigusega (direktiiv (EL) 2019/944 artiklid 6 lg 1 ja 59 lg 1(a) ja määruse EL 2019/943 artikkel 18 lg 1). Euroopa Liidu õigusest tuleneb nõue, et võrgutasud peavad olema kulupõhised ja alluma sõltumatu regulaatori kontrollile. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa õiguskantsler põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses nõuda seaduse viimist kooskõlla Euroopa Liidu õigusega (vt RKÜKo, 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 49). Õiguskantsler saab hinnata õigusakti kooskõla vaid põhiseadusega. Riigikogu on seadusega sätestanud eraldi tasu, mida on käsitletud PS § 113 kaitsealasse kuuluva avalik-õigusliku tasuna (vt Riigikogu majanduskomisjoni 06.02.2023 koosoleku protokoll). Ei ole vältimatut ja ilmselget põhjust, miks seda tasu peaks käsitlema võrguettevõtja kehtestatava võrgutasuna. See, et võrguettevõtja võib rakendada kasutamata võrguühenduse puhul samuti tasu (ELTS § 71 lg 1 p 3), ei võta Riigikogult õigust kehtestada eraldi muud tasu. Riigikohtu praktikast tuleneb, et Riigikogul on PS § 113 kaitsealasse kuuluvate avalik-õiguslike tasude kehtestamisel avar kaalutlusruum ja sellega kaasneva põhiõiguste piirangu õiguspärasuse hindamisel saab piirduda kontrollimisega, kas tasu määr pole ilmselgelt ülemäärane (RKHKo 2 03.05.2017, 3-3-1-80-16, p 29; RKTPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, p 103, 121; RKÜKo, 15.12.2015, 3-2-1-71-14, p 122). Avalik-õiguslik rahaline kohustus on materiaalselt põhiseaduspärane, kui tegu ei ole varjatud maksustamisega, riive eesmärki on võimalik selle meetmega saavutada ning tasu määr ei ole kohustuse kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu (vt nt RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, p 100, RKÜKo 15.12.2015, 3-1-1-71-14, p-d 90, 105). PS § 113 kaitsealasse kuuluva avalik-õigusliku tasu puhul ei ole kulupõhisuse nõuet. PS § 113 võimaldab kehtestada avalik-õiguslikke koormisi mistahes õiguspärasel eesmärgil. Kasutamata tootmisvõimsuse tasu on kehtestatud selleks, et motiveerida elektrienergia tootjaid edastama elektrienergiat võrku neile kasutada antud võrgu edastusvõimsuse ulatuses. Alternatiivselt on selle nõude eesmärk motiveerida tootjaid vabastama võrgu edastusvõimsus ulatuses, mida nad ei kasuta. Need on õiguspärased eesmärgid. Arvestades, et ELTS § 871 lõikes 10 on seatud nõue kasutada kasutamata tootmisvõimsuse tasu sihtotstarbeliselt võrgu läbilaskevõime suurendamiseks, ei saa asuda seisukohale, et see tasu ei ole eesmärgipärane. Tasu määr on sama, mis ELTS § 871 lõikes 1 sätestatud tagatise suurus (38 000 eurot megavoltampri kohta). Seaduseelnõu 696 SE materjalides on selgitatud, et 38 000 eurot on keskmine ehituskulu, mis on vajalik elektrivõrgus ühe megavoltampri suuruse läbilaskevõimsuse ehitamiseks. Veel on oluline, et kasutamata tootmisvõimsuse tasu ei pea iga võrgulepingu sõlminud isik alati ja igal juhtumil tasuma. Võrgulepingu sõlminud isikul on võimalik kasutamata tootmisvõimsuse tasu nõuet vältida. See tasu ei ole nõutav, kui tootja kasutab oma tootmisvõimsuse ulatuses võrguühendust. Tasu ei rakendu ka siis, kui on objektiivsed ja tootjast sõltumatud põhjused, miks tootmisvõimsust ei kasutata (ELTS § 871 lg 6). Samuti on võimalik nii liitumis- kui ka võrguleping üles öelda, kui elektrienergia tootmise ja võrku edastamise soovi enam ei ole. Seetõttu ei saa olemasoleva teabe põhjal asuda seisukohale, et see tasu määr on abstraktselt hinnates ülemäärane ja seetõttu vastuolus PS §-ga 113. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →