Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus Meie 06.06.2023 nr 7-5/230822/2303045
[email protected]
Ehitise seadustamisel riigilõivuseaduse § 3316 kohaldamine
Austatud linnapea
Õiguskantslerile on teatavaks saanud, et Tallinna linn ei järgi õiguskantsleri soovitust (29.09.2021
nr 7-5/211429/2106470), mis käsitles riigilõivuseaduse §-s 3316 sätestatud 500 euro suuruse
riigilõivu nõudmist. Sellise suurusega riigilõiv on ette nähtud juhul, kui soovitakse seadustada
ehitis, mis on ebaseaduslikult ehitatud enne ehitusseadustiku jõustumist ning mis on
ehitisregistrisse kandmata.
Õiguskantslerile edastatud linna ja kolmandate isikute vahelisest kirjavahetusest selgub, et linn ei
ole nõustunud õiguskantsleri soovitusega ja nõuab endiselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
(EhSRS) §-de 28 ja 29 rakendamisel riigilõivuseaduse (RLS) §-s 3316 sätestatud riigilõivu ka
juhtudel, mille puhul selleks õiguslikku alust ei ole. Paraku ei ole linn teatanud õiguskantslerile,
et ta ei nõustunud 29.09.2021 soovituses antud juhistega.
Jättes senise praktika muutmata, rikub Tallinna linn jätkuvalt isikute põhiõiguste ja vabaduste
tagamise põhimõtet.
Selgitan uuesti RLS § 3316 kohaldamise tingimusi. Endiselt on asjakohased ka 29.09.2021 kirjas
antud selgitused.
Riigilõivu saab nõuda üksnes toimingute eest, mille kohta on seaduses sätestatud lõivu nõue ja
lõivu määr (vt nt RLS § 2). Nii näiteks on riigilõivu nõue sätestatud ehitus- ja kasutusloa
menetlusreeglite juures (ehitusseadustiku § 40 lg 2 p 8 ja § 52 lg 2 p 11). Neile loamenetluste
riigilõivumäärad on toodud RLS §-des 3311−3314..
Ka EhSRS §-de 28 ja 29 rakendamisel võib kaasneda riigilõivu nõue, kuigi neis sätetes ei ole
riigilõivu nõuet eraldi sätestatud. Neist paragrahvidest tuleneb, et enne ehitusseadustiku jõustumist
ebaseaduslikult ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa. Sellisel juhul rakenduvad
ehitusseadustiku ehitus- ja kasutusloa menetluse sätted, mis näevad muu hulgas ette ka riigilõivu
tasumise nõude.
Oluline on aga see, et kohaldataks õiget riigilõivumäära. EhSRS §-de 28 ja 29 rakendamisel ei tule
alati kohaldada RLS §-s 3316 sätestatud riigilõivu, asjakohased on ka RLS §-des 3311–3314
sätestatud riigilõivud.
RLS § 3316 on erinorm, mis kohaldub vaid kõigi selles sätestatud tingimuste täitmise korral. Selle
sätte kohaldumisel on kaks tingimust: ehitis on ehitatud ebaseaduslikult enne ehitusseadustiku
2
jõustumist (s.o enne 01.07.2015) ja ehitis ei ole kantud ehitisregistrisse. RLS § 3316 teise lause
järgi asendab see riigilõiv muidu ehitus- või kasutusloa eest nõutavat riigilõivu. Sättest ei tulene,
et see kohalduks ehitisregistrisse kantud ehitisel ebaseaduslikult tehtud ehitustööde puhul.
Sedasama tõlgendust toetab ka kohtupraktika (vt TlnHKo 24.03.2022, 3-21-1703, punkt 19). RLS
§ 3316 kohaldamise küsimuses on korduvalt konsulteeritud ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ministeeriumi esindajad on samuti nõustunud õiguskantsleri
seisukohaga.
Olenevalt ebaseadusliku ehitamise kaalukusest on proportsionaalselt erinevad ka seadustamise
reeglid, sealhulgas riigilõivu määrad. Kui ehitis on ebaseaduslikult püstitatud ning seda ei ole
ehitisregistrisse kantud, tuleb tasuda riigilõivu RLS § 3316 sätestatud määras (500 eurot). Kui
ehitis on ehitisregistris, kuid selles on enne ehitusseadustiku jõustumist tehtud ilma loata
ehitustöid, mille jaoks tuleb ka praegu saada ehitus- või kasutusluba, siis tuleb kohaldada RLS §-
des 3311-3314 sätestatud määras riigilõivu.
Riigilõivu ei saa üldse nõuda siis, kui kehtiv õigus võimaldab esitada ehitus- või kasutusteatise.
Teatise menetluse puhul ehitusseadustiku järgi riigilõivu nõuet ei ole. Enamiku ümberehituste
puhul on praegu võimalik piirduda ehitus- ja kasutusteatise esitamisega (ehitusseadustiku lisa 1 ja
lisa 2). Nii ei tule riigilõivu tasuda ka siis, kui ehitisregistrisse kandmata ehitise saaks täna
kehtivate nõuete järgi püstitada ehitusteatise alusel.
Paljusid pikka aega kasutusel olnud ehitisi on aegade jooksul ümber ehitatud ning ümberehituse
aega ning sel ajal kehtinud nõudeid on keeruline kindlaks teha. Tihti pole võimalik tõendada ka
seda, kas need tööd on tehtud seaduslikult. Ehitise praegusi omanikke seab eriti raskesse olukorda
neil lasuv tõendamiskoormis ehk see, kui linn tõlgendab olukorda ehitise omaniku kahjuks ja
lähtub tõendite puudumisel eeldusest, et kunagised ehitustööd on tehtud loata, samas suutmata
isegi selgitada, millised nõuded arvatava ehitamise ajal kehtisid.
On kaheldav, kas kaua aega tagasi tehtud ehitustööde seaduslikkuse väljaselgitamiseks on praegu
piisav avalik huvi. Avaliku huvi olemasolu on raske õigustada olukorras, kus väidetavalt
õigusvastasele olukorrale pole linn varasemate aastate jooksul tähelepanu pööranud. Ehitiste
seadustamise menetlus ja ehitisregistri andmete korrastamine ei välista seda, et avalikul võimul
tuleb teha ehitiste ohutuse üle riiklikku järelevalvet. Linn peab ehitiste ohutust kontrollima
olenemata EhSRS §-des 27−29 sätestatu rakendamisest.
Palun andke teada, kas Tallinna linn muudab oma rakenduspraktikat RLS § 3316 kohaldamisel.
Kui linn ei nõustu õiguskantsleri soovitusega, siis palun teatage sellest ja ka põhjendage oma
seisukohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]