Väljaminev kiriAvalik
Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 1. juuni 2023
- Viit
- 7-4/230674/2302945
- Registreeritud
- 1. juuni 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- E. H.
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
- Sari
- 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
- Toimik
- 7-4/230674
- Vastutaja
- Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Sisu (failidest)
Evelin Hillep Teie 26.04.2023 nr
[email protected]
Meie 01.06.2023 nr 7-4/230674/2302945
Austatud Evelin Hillep
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) viivitab
taimekaitsevahendite turule laskmise taotluste lahendamisega. Mõistan Teie muret. Õiguskantsler ei saa teha
siduvaid otsuseid ehk sundida ametit taotluseid tähtaegselt lahendama, aga õiguskantsler pöördus
Maaeluministeeriumi poole soovitusega leida tekkinud olukorrale lahendus.
Ametil tuleb taimekaitsevahendi turule laskmisel lähtuda taimekaitseseadusest (TaimKS) ja Euroopa Liidu
määrusest 1107/2009 (edaspidi EL-i määrus; TaimKS § 1 lg 1 p 2). Maaeluministeeriumi üks ülesandeid on
taimetervist ja -kaitset puudutava tegevuse koordineerimine (vt Maaeluministeeriumi põhimääruse § 5).
Põllumajandus- ja Toiduamet peab omakorda hindama toimeaineid, taimekaitseaineid ja sünergiste ning
korraldama taimekaitsevahendite turulelaskmise ametlikku kontrolli (vt PTA põhimääruse § 18 p 1).
PTA leiab ka ise, et praegu on ameti võimekus korraldada taimekaitsevahendite turulelaskmise ametlikku
kontrolli madal. Õiguskantsleri hinnangul ei saa tekkinud probleemidega õigustada taotluste tähtaegsest
lahendamisest keeldumist (vt RKPSJVK 6. veebruari 2023 otsus nr 5-22-10, p 41). Kui täitevvõim jätab
Riigikogu sätestatud ülesanded täitmata ja loataotlused tähtajaks lahendamata, on see vastuolus Eesti
Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ja ettevõtlusvabadusega (PS §
31).
EL-i määruse artikli 74 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada riigisiseseid tasusid ja lõive, et katta
määruse alusel tehtava tööga kaasnevaid kulusid. Liikmesriikidel tuleb seejuures tagada, et kulude katmiseks
võetavate tasude ja lõivude kehtestamine oleks läbipaistev ja tasude suurus vastaks töö tegelikele kuludele
või olla avalikes huvides tegelikest kuludest madalamad. Tasud või lõivud võivad olla fikseeritud ja
põhineda töö keskmisel maksumusel.
Tootjal, kelle õigusi amet taotluse lahendamisel viivitamisega rikub, on soovi korral võimalik pöörduda
halduskohtusse. Kaebusega võib nõuda m.h haldusakti andmist või toimingu tegemist (vt HKMS § 37 lg 2 p
2) ja taotleda Maaeluministeeriumi kaasamist halduskohtumenetlusse (vt HKMS § 15 lg1 p 3 ja § 24).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Marje Kask 6 93 8427; [email protected]