nimekirja alusel 01.06.2020 nr 7-4/20/9271
Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamisest teavitamine
Austatud menetlusosaline
Keskkonnaministri 1. septembri 2019.a käskkirjaga nr 1-2/19/602 on algatatud määruse
⹂Nepste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” menetlus, mida viib läbi
Keskkonnaamet. Moodustatava Nepste looduskaitseala territoorium hõlmab Vabariigi Valitsuse
13. juuli 2006. a määrusega nr 161 ⹂Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri” kaitse alla võetud Laiksaare looduskaitseala ning Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a
määrusega nr 154 ⹂Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Nepste
hoiuala. Ala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas ja Saarde vallas Laiksaare
külas.
Nepste looduskaitseala eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, väärtuslikke
metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Nepste looduskaitsealal kaitstakse
elupaigatüüpe jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud
(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Need elupaigatüübid on haruldaste ja
ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja
selle liikmesriikidel eriline vastutus. Lisaks kaitstakse laane-, salu-, sooviku- ja laialehiseid
lammimetsi ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust. Veel kaitstakse
Rannametsa jõge ja Aruoja (Asuja) rändrahnu. Samuti kaitstakse loodusdirektiivi I lisasse
lisatud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra),
laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn
(Dendrocopos medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja metsis (Tetrao urogallus).
Lisaks kaitstakse Nepste looduskaitsealal teisigi kaitsealuseid liike ja nende kasvukohti nagu
harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) ja
rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense).
Nepste loodukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik
tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 8.06.2020 kuni 30.06.2020 Keskkonnaameti
veebilehel www.keskkonnaamet.ee (seal on ka link kaardirakendusele, kus näeb kaitseala
piiride kulgemist täpsemalt).
Parandusettepanekud ja vastuväited Nepste looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja
eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Lääne regioonile (Roheline 64, Pärnu
80010 või
[email protected]) hiljemalt 30.06.2020.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Ühtlasi teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku
aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata.
Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või
vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse
eelnõu orienteeruvalt juulis ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub
eeldatavasti 2021. aasta alguses.
Küsimuste korral pöörduda kaitse planeerimise spetsialisti Kirsi Loide poole (447 7375,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsi Loide
kaitse planeerimise spetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisad:
1. Lisa1_Nepste_LKA_määrus.docx
2. Lisa2_Nepste_LKa_seletuskiri.docx
3. Lisa3_kaart_Nepste_LKA.jpg
Kirsi Loide 447 7375
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
03.09.2019
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Nepste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste
külas ja Saarde vallas Laiksaare külas asuv ala, mille nimeks saab Nepste looduskaitseala2
(edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) eluslooduse mitmekesisust, väärtuslikke metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja
nende elupaiku;
2) laane-, salu-, sooviku- ja laialehiseid lammimetsi ning neile metsadele iseloomuliku
elustiku mitmekesisust;
3) Rannametsa jõge;
4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab
I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*)3, rohunditerikkad kuusikud
(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
5) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja nende
elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides tridactylus),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius),
karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja metsis (Tetrao urogallus);
6) kaitsealuseid samblikuliike ja nende kasvukohti. Need liigid on harilik kopsussamblik
(Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Theloterma lepadinum) ja rohe-tilksamblik
(Biatoridium monasterinse);
7) Aruoja (Asuja) rändrahnu.
(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit:
1) Laiksaare sihtkaitsevöönd;
2) Rebase sihtkaitsevöönd;
3) Nepste metsa sihtkaitsevöönd;
4) Asuja sihtkaitsevöönd;
5) Nepste sihtkaitsevöönd.
§6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Laiksaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, Rannametsa jõe ning
kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning
kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad
elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on must-toonekurg, laanerähn,
valgeselg-kirjurähn, harilik kopsusamblik, harilik koobassamblik ja rohe-tilksamblik.
(2) Rebase sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning
nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja
elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Kaitstavad liigid on must-toonekurg, karvasjalg-kakk ja metsis.
(3) Nepste metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja
soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine ning
kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine ning Rannametsa jõe ja
Aruoja (Asuja) rändrahnu kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine.
(4) Asuja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu-,
sooviku- ja laialehiste lammimetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse
säilimine, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade ja Rannametsa jõe kaitse ja soodsa seisundi
säilimise tagamine. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Kaitstavad liigid on laanerähn, valgeselg-kirjurähn, tamme-kirjurähn ja harilik kopsusamblik.
(5) Nepste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu- ja
soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine,
kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning
kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad
elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodumetsad (9010*) ning rohunditerikkad
kuusikud (9050).
§ 7. Lubatud tegevus
(1) Viibimine on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 sätestatud
ajal Rebase sihtkaitsevööndis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-
eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ja
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;
2) kalapüük;
3) telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette
valmistatud ja tähistatud;
4) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ette valmistatud kohas;
5) sõidukiga sõitmine teedel;
6) jalgrattaga sõitmine radadel;
7) mootorita ujuvvahendiga sõitmine Rannametsa jõel;
8) käesoleva lõike punktides 5–7 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga
ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel
töödel.
(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Rebase ja Laiksaare
sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ettevalmistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
2) olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd ja veerežiimi
taastamine;
3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
5) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala ja
kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning nende hooldustööd;
6) olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 8. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Rebase sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,
sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab
kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrus nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Määruse muutmine
(1) Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „ Hoiualade kaitse alla võtmine
Pärnu maakonnasˮ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 1 lõige 1 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas olev hoiuala kaart „Nepsteˮ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruses nr 319 „Kohaliku tähtsusega
looduskaitse objektide kohtaˮ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse lisa nr 1 punkt 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. septembri 2019. a käskkirjaga nr 1-
2/19/602 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on
esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 14. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2
Laiksaare looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrusega nr 161 „Laiksaare
looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Nepste hoiuala võeti kaitse allaVabariigi Valitsuse 18. mai
2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ. Laiksaare männik ja Rannametsa
jõe lammimets on kaitse all 1991. aastast, kui Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319
„Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ tunnistati alad kohaliku tähtsusega objektideks ja võeti kaitse
alla. Lisaks on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 punkti 2 alapunktiga 171 Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud
Laiksaare loodusala, mis hõlmab Laiksaare looduskaitseala, ning sama korralduse lisa 1 punkti 2 alampunktiga
252 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Nepste loodusala, mis hõlmab Nepste hoiuala, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister Rene Kokk
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Nepste looduskaitseala
Vabariigi Valitsuse määruse
„Nepste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja
kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse juba praegu kaitse all oleva
Laiksaare looduskaitseala, Nepste hoiuala ja Laiksaare männiku (väikeses ulatuses jääb alale
ka Rannametsa jõe lammimetsa kaitseala) ning nendele juurde liidetava metsavajakute kaitseks
loodavate alade põhjal Nepste looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse uus kaitse-
eeskiri.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas ja Saarde vallas Laiksaare
külas.
Laiksaare männik ja Rannametsa jõe lammimets on kaitse all 1991. aastast, kui Pärnu
Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse
objektide kohta” tunnistati alad kohaliku tähtsusega objektideks ja võeti kaitse alla. Laiksaare
looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrusega nr 161 „Laiksaare
looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Nepste hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi
Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega
ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate
õigusaktide kohane kaitsekord.
Määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate kaitstavate alade
– Laiksaare looduskaitseala, Nepste hoiuala ja Laiksaare männiku (väikeses ulatuses jääb alale
ka Rannametsa jõe lammimetsa kaitseala) – kaitsekorda, kaitstava loodusobjekti tüüp
looduskaitsealaks ja laiendatakse kaitstavat ala. Muudatused on tingitud peamiselt vajadusest
täita looduskaitse ja metsanduse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärke – metsade range
kaitse tüpoloogilise esindatuse parandamine1. Samuti tagatakse kaitseala moodustamisega
nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse. Lisaks
metsakoosluste kaitsele on oluline ka ohustatud ja haruldaste liikide kaitse. Kaitse-eesmärkides
nimetatud liikidele on soodsa seisundi säilimiseks vajalik vanade puudega ühtse metsamassiivi
kui sobiva elupaiga olemasolu. Moodustatav kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluvat
Laiksaare (EE0040322) ja Nepste (EE0040335) loodusala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kirsi Loide (tel 447 7375, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386, e-post
1
Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium.
Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (te 626 2880, e-
post
[email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]). Metsavajakute osas on lähtutud Asko Lõhmuse 2016. aasta analüüsist
„Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”.
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, väärtuslikke metsakooslusi
ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, laane-, salu-, sooviku- ja laialehiseid lammimetsi
ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust, Rannametsa jõge, elupaigatüüpe,
mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: jõed ja ojad (3260),
vanad loodusmetsad (9010*)2, rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*), kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) (ELT L 20,
26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides
tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos
medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja metsis (Tetrao urogallus), kaitsealuseid
samblikuliike: harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Thelotrema
lepadinum) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ja nende kasvukohti, ning Aruoja
(Asuja) rändrahnu (tabelid 1, 2 ja 3).
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus, sh võetakse kaitseala kaitse alla juhul, kui see
on vajalik loodus- ja linnudirektiivi rakendamiseks. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise
ja looduskaitsealana kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, haruldus ja loodusdirektiivi
rakendamine.
Kaitseala moodustamisega muudetakse ka Laiksaare ja Nepste loodusala piire ning kaitse-
eesmärke. Laiksaare ja Nepste loodusala liidetakse ja moodustatakse üks loodusala, mille
nimeks jääb Nepste loodusala. Varasema Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura
elupaigatüüpi vanu laialehiseid metsi (9020*) ei seata uue loodusala kaitse-eesmärgiks, kuna
viimase inventuuri kohaselt seda elupaigatüüpi kaitsealal ei leidu. Uue Nepste loodusala kaitse-
eesmärkide hulka lisatakse Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).
Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatud ja haruldased mageveekogud
ja metsakooslused (tabel 1). Nepste looduskaitsealale jäävad kooslused – mageveekogude
elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ning metsa elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) – on haruldaste ja
ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate
elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus.
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
Lisaks on kaitse all olemise eelduseks liikide soodsa seisundi tagamiseks olulised
metsakooslused: laialehised lammimetsad ning salu-, laane ja soovikumetsad.
Need elupaigatüübid on intensiivse looduskasutuse tõttu muutunud Euroopa boreaalses
piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes
kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi
ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse
säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel
kehtestada vajalikud kaitsemeetmed direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja
nende elupaikade kaitseks, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele
nõudlustele. Lisaks on looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt oluline rangelt kaitstavate
metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu3.
Jõed ja ojad (3260)
See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või
looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev
meandritega voolusäng, mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ja mis
on kalade tähtsaks kudemispaigaks4. Selle elupaigatüübi peamised ohutegurid on reostus (ka
liigne setete kandumine jõkke), voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine (ka paisutamine)5.
Vanad loodusmetsad (9010*)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis mitme kasvukohatüübi metsad. Pidades silmas seda, et
täiesti inimtegevusest mõjutamata metsi meil vaevalt enam leidub, arvatakse siia elupaigatüüpi
niisugused metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse
tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele6. Vanade loodusmetsade
peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi
halvendab sellele metsaelupaigatüübile omase elustiku säilimist.
Rohunditerikkad kuusikud (9050)
See elupaigatüüp hõlmab hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega alasid
maapinnalähedase liikuva põhjaveega paikades, sageli orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja
sooservades. Need metsad on kujunenud varasematest tamme-segametsadest. Lopsaka ja
liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised rohundid ja kõrrelised, mis on eriti
iseloomulikud sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübi soostuvatele metsadele7.
Rohunditerikaste kuusikute peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub metsa struktuuri ja
vanuselist koosseisu ning seeläbi halvendab sellele metsaelupaigatüübile omase elustiku
säilimist.
Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
See elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad
tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal.
Põhjavee tase on muutuv: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb
sügavamale. Soostuvates metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 cm, madalsoo- ja
3
Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium.
Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf
4
Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.
5
Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P. ja Vilbaste, S. 2019. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn.
6
Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.
7
Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.
lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam 8. Soostuvate ja soo-
lehtmetsade peamised ohutegurid on metsaraie ja kuivendamine. Metsaraiega rikutakse metsa
struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halveneb sellele metsaelupaigatüübile omase
elustiku säilimine. Kuivendamine rikub sellele metsaelupaigatüübile iseloomulikku veerežiimi,
mille tagajärjel kooslus muutub.
Laialehised lammimetsad
Laialehised lammimetsad katavad jõesängiga või vanajõgede sootidega rööbiti kulgevaid
kaldavalle, mille laius võib jõe suurusest tulenevalt olla väga erinev (5–100 m). Tulvavesi liigub
neist üleujutuse algul hoogsalt üle, jättes settena maha kaasatoodud ainese kõige suuremad ja
raskemad osakesed. Ümbrusest veidi kõrgemad kaldavallid ongi ajapikku kuhjunud tulvavee
kantud setetest. Sellisel toitainerikkal mullal kasvab tihe ja lopsakas alustaimestik, tüüpiliselt
laanesõnajalg, humal, harilik maavits jt, ning laialehised puud, nagu harilik jalakas, harilik
tamm, harilik pärn jt9. Laialehiste lammimetsade peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub
metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halvendab sellele metsaelupaigatüübile
omase elustiku säilimist.
Laane-, sooviku- ja salumetsad
Eesti metsanduse arengukavas (2011–2020) on märgitud strateegiliseks eesmärgiks metsade
kui elu- ja looduskeskkonna säilimise tagamine10. Lõhmuse (2016) koostatud analüüsi põhjal
tehtud arvutustest selgus, et 2018. aasta seisuga range kaitse all olevate metsakoosluste pindala
ei ole liikide soodsa seisundi tagamiseks piisav ja vanadele metsadele iseloomuliku elustiku
säilimise tagamiseks tuleb range kaitse alla võtta rohkem laane-, salu- ja soovikumetsade
tüübirühmadesse kuuluvaid metsi. Eesmärk on luua eeldused Eestis vanale, vähemalt 100-
aastasele metsale iseloomuliku elustiku kaitsemiseks, taastamiseks ja säilimiseks11.
8
Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.
9
Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.
10
Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn:
Keskkonnaministeerium. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf
11
Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly
protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411.
Tabel 1. Kaitsealale jäävatel loodusaladel leiduvad Natura elupaigatüübid
Natura 2000 seisund Hilisemate inventuuride LKA LoA Märkused
seisund eesmärk eesmärk
12 13
Kood Elupaigatüüp esinduslikkus Pindala esinduslikkus Pindala
(ha) (ha)
Elupaik kaardistatud 2012. aasta
3260 jõed ja ojad B 0,63 Jah Ei
inventuuri käigus.
Pindala täpsustused 2018. aasta
9010* vanad loodusmetsad B 77 B 233,7 Jah Jah
inventuuri tulemusel.
2018. aasta inventuuri andmetel
elupaika ei leitud. Ettepanek
eemaldada elupaigatüüp
Laiksaare loodusala kaitse-
vanad laialehised eesmärkide hulgast, kuna
9020* A 0 Ei Jah
metsad elupaigatüüpi pole alal leidunud
ka esmase määramise ajal,
sellele viitab ka
standardandmebaasis pindala
0 ha.
rohunditerikkad Pindala täpsustused 2018. aasta
9050 B 15 B 13,2 Jah Jah
kuusikud inventuuri tulemusel.
soostuvad ja soo- Pindala täpsustused 2018. aasta
9080* B 31 B 43,6 Jah Jah
lehtmetsad inventuuri tulemusel.
12
Kas liik on nimetatud loodava Nepste looduskaitseala eesmärgiks.
13
Kas liiki on nimetatud Laiksaare või Nepste loodusala kaitse-eesmärgina.
Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, haruldus ja tüüpilisus.
Kaitsealale jäävad järgmiste ohustatud, haruldaste ja tüüpiliste kaitsealuste linnuliikide
elupaigad ning pesitsus- ja toitumisalad (tabel 2).
Must-toonekurg (Ciconia nigra) kuulub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel haruldase
ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi
ohustatud seisus. Lisaks kuulub liik Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse. Must-toonkurg on
väga suure areaaliga linnuliik, kuid tema seisund on soodne vaid vähestes areaali osades. Eesti
asub areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne.
Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaigad on eelkõige vanad,
minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised
metsamassiivid. Pesapuuks on Eestis kõige sagedamini haab, mänd, tamm ja kask. Looduslikult
hävivad pesad enamasti allakukkumise tõttu, mille peamised põhjused on pesa kaalu
suurenemine ja tormikahjustused. Pesa allakukkumise korral ehitavad kured uue pesa enamasti
endise pesa kohale (kui tugioksad on alles) või võimalikult endise pesakoha lähedale. Must-
toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest. Liigi arvukus on Eestis praegu
madalseisus (60–90 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kaitse all on 193 leiukohta,
millest 40–50 on asustatud igal aastal. Asustatud pesadest üks kolmandik on edukad,
kolmandikul pesitsemine ebaõnnestub ja ülejäänud kolmandiku asustatud pesade puhul ei
alustata munemist või ei leia pesa hõivanud lind paarilist. Euroopas saab sigimisealiseks
keskmiselt 20% lennuvõimestunud poegadest, Eestis võib see näitaja olla veel madalam.
Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on eelnevalt nimetatud
metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta
tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide
killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi halvenemisel.
Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääreefekt)14.
Laanerähn (Picoides tridactylus) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria
liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Pesitseb taigavööndis, mis
algab Skandinaaviast ja Baltimaadest ning ulatub üle kogu Venemaa ja Siberi Ohhoota
mereni15. Eestis on laanerähn väikesearvuline haudelind, keda pesitseb meil 3000–5000
haudepaari. Elupaigana eelistab vanemate kuuskedega, samuti kaskede ja teiste lehtpuudega
okas- ja segametsi16. Kvaliteetse elupaiga tunnuseks peetakse surnud puude hulka. Näiteks
Saksamaal on kvaliteetseks elupaigaks peetud ala, kus surnuid puid on 30 m3/ha17. Toitub
enamasti putukatest, eriti kuuse-kooreüraski vastsetest, sageli koorib surnud kuuski ja toksib
mahla saamiseks puukoore sisse auguringe18. Laanerähni elupaika on oluline kaitsta selle
poolest, et lindu peetakse heaks indikaatorliigiks. See tähendab, et elupaik, kus on leida
laanerähni, sobib ka mitmele teisele metsaspetsialistile. Laanerähni ohustab elupaikade
killustumine ja intensiivne metsade majandamine, mille tagajärjel kaovad liigile sobivad
elupaigad. Majandatud metsades on surnud puidu osakaal väike, seega sobilikke toitumis- ja
14
Sellis, U., 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.
15
Jonsson, L., 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
16
Eerik Leibak 2018. Laanerähn (kolmvarvas rähn). – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.
Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
17
Pechacek, P., 2004. Spacing behaviour of Eurasian Three-Toed Woodpeckers during the breeding season in
germany. The Auk. 121: 58–67.
18
Svensson, L., Mullarney, K. ja Zetterström, D., 2015. Linnumääraja. Euroopa ja Vehemere maade lindude
välimääraja. Kirjastus Varrak, Tallinn.
pesitsemispaiku napib19. Kodupiirkonna suurused erinevad, kuid on linnu suurust arvestades
küllaltki ulatuslikud.
Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) kuulub LKS alusel III kaitsekategooria liikide hulka
ning on Eesti punase nimestiku järgi mittehinnatavas seisus. Levila lõunapiir ulatub Põhja-
Hispaaniast Iraani idaosani. 21. sajandil on levinud kiiresti põhja poole. Praegu on levila
põhjapiiriks Eesti, Soomes oli esmaleid 2010/2011. aasta talvel, Taanis suri liik välja
1961. aastal, Lõuna-Rootsis 1982. aastal ega ole seal taastunud. Eestis on Tamme-kirjurähn
peamiselt Lõuna-Eestis levinud vähearvukas haudelind, kelle arvukuseks võib meil lugeda
100–300 paari. Tamme-kirjurähn pesitseb peamiselt nagu nimigi ütleb tammeenamusega
puistutes ja parkides, aga ka muudes leht- ja segametsades. Oma spetsiifilise elupaiganõudluse
tõttu vajab iga paar 40–75, kohati isegi 150–200 ha suurust territooriumi. Tamme-kirjurähn
toitub kõiksugu putukatest, kuid rohkem meeldib talle saaki tabada nokaga noppides ja
urgitsedes, kui tüve toksides. Tihti püüavad putukaid ja röövikuid puulehtedelt ning joovad hea
meelega ka puumahla. Ohutegureid Eestis teada ei ole, mujal ohustab teda tammikute jm
sobivate metsade raie ja surnud puidu eemaldamine metsamajanduse käigus20,21,22.
Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) kuulub LKS alusel ohustatud liigina
II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Levila
piirialadel Euroopas on valgeselg-kirjurähni arvukus eelmisel sajandil vähenenud või liik välja
surnud. Eestis on tema arvukus aga pidevalt suurenenud, väikese langusega 1990. aastatel.
2004. aastal tõsteti valgeselg-kirjurähn kaitstavate liikide III kategooriast
II kaitsekategooriasse, kuid punases raamatus on ta arvatud mitteohustatud ehk soodsas
seisundis liikide hulka. Praegu arvatakse meil pesitsevat 3000–6000 paari valgeselg-kirjurähne.
Valgeselg-kirjurähn asustab peamiselt vanemaid leht- ja segametsi, kuid elutseb ka suuremates
parkides, puisniitudel, jõeäärsetes puuribades jm. Eriti iseloomulik on ta vanadele lammi-, lodu-
ja pangametsadele. Elupaigavalikul on talle kasvukohatüübist olulisem piisava hulga püsti
seisvate kuivavate ja surnud puude olemasolu, kuna sõltub just pehkinud või kuivanud
lehtpuutüvedes ja jämedates okstes elavatest putukatest ja nende vastsetest. Tulenevalt liigi
toitumiseelistustest on leitud, et soodsa elupaiga säilimiseks oleks optimaalne metsas säilitada
kuivanud jalal seisvaid ja pehkinud puid 8–17 m3 ha kohta ning soodustada lehtpuude kasvu
(vananedes piisavalt pehmed, et lind suudaks neisse auke raiuda). Enamasti vajab valgeselg-
kirjurähnide paar 50–100 ha suurust territooriumi. Valgeselg-kirjurähni ohustab sobivate
elupaikade pindala vähenemine ja elupaiga kvaliteedi halvenemine: vanade (üle 50-aastaste)
lehtpuuenamusega metsade pindala vähenemine, surnud lehtpuupuidu eemaldamine ja selle
tekke pärssimine ning pesitsemiseks sobivate vanade lehtpuude eemaldamine metsamajanduse
käigus. Nii nagu laanerähnigi peetakse ka valgeselg-kirjurähni heaks indikaatorliigiks. Näiteks
19
Roberge, J. M., Angelstam, P., 2006. Indicator species among resident forest birds - A cross-regional
evaluation in northern Europe. Biological Conservation. 130: 134–147.
20
Jonsson, L., 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
21
Svensson, L., Mullarney, K. ja Zetterström, D., 2015. Linnumääraja. Euroopa ja Vehemere maade lindude
välimääraja. Kirjastus Varrak, Tallinn.
22
Riho Kinks 2018. Tamme-kirjurähn. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti
Ornitoloogiaühing, Tartu.
Rootsis leiti, et valgeselg-kirjurähni elupaigas on suur ka teiste metsaspetsialistist linnuliikide
(sh ohustatud liikide) liigirikkus23,24,25.
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria
liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus. Levinud põhjapoolkera okas-
ja segametsade vööndis ning mõnes mägipiirkonnas, nagu näiteks Alpid. Leidub Euraasias ja
Põhja-Ameerikas. Eestis on karvasjalg-kakk väikesearvuline ebaühtlaselt levinud haudelind,
kelle arvukus jääb meil vahemikku 200–400 haudepaari. Karvasjalg-kakku võib tavaliselt
kohata suuremates metsades, harva ka metsatukkades või parkides. Eelistab kuusesegametsi ja
männikuid ning vahelduvat metsamaastikku, mis on läbistatud jõgedest ja ojadest ning on
seetõttu head jahimaad. Sobivate pesaõõnsuste (enamasti musträhni vanad pesakoopad)
olemasolu korral ja arvukuse suurenedes võib teda leida ka teistest metsatüüpidest, samuti
rabamännikutest26. Elupaigaks sobivad ka majandatud metsad eeldusel, et 60 aasta jooksul ei
raiuta rohkem kui pool metsaalast. Toitub peamiselt pisinärilistest, mis tähendab, et pesaõõne
olemasolu korral on liigi pesitsusedukus suurem seal, kus on toitumisaladeks palju hiljutisi,
võsastumata raiesmikke või niidualasid. Karvasjalg-kaku jaoks on kõige tähtsam elupaiga
kvaliteeti määrav tegur toidu hulk. Seega on oluline säilitada ja kaitsta lisaks pesapuudele
toitumisalaks sobivaid elupaiku. Karvasjalg-kakku ohustavad lageraied ning vanade
loodusmetsade ja suurte õõnsate puude kadumine metsamaastikust. Lisaks on ohuteguriks
looduslike vaenlaste, nagu suuremad röövlinnud ja väikekiskjad, arvukuse suurenemine 27.
Metsis (Tetrao urogallus) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka
ning on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus. Levinud Euraasia boreaalsetes metsades
alates Norrast kuni Leena jõeni Ida-Siberis. Samuti leidub liiki Kesk- ja Lääne-Euroopa
mägimetsades, kus ta levik on praeguseks tugevalt killustunud peamiselt loodusmetsade
kohatise leviku, aga ka elupaikade seisundi halvenemise tõttu. Metsise arvukus Euroopas on
vähenenud ja viinud mitmel pool metsise lokaalse väljasuremiseni. Enamik säilinud
populatsioone on väikesed ja tõenäoliselt sattunud isolatsiooni. Perioodil 1990−2000 hinnati
metsise arvukuseks Euroopas kokku 760 000 – 1 000 000 paari. Viimaste hinnangute alusel on
30−50% populatsiooni hävimist täheldatud kolmes ja üle 50% vähenemist kuues riigis.
Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata
mängude heale kaitstusele (94% teadaolevatest mängudest on kaitse all). 2012. aastal oli teada
388 asustatud metsisemängu. Metsisekukkede arvukushinnang aastatel 2007–2012 on Eestis
1100–1200 isendit. Eestis on metsis levinud paiguti, asustades suuremaid okasmetsalaamasid.
Enamik asurkonnast on koondunud Vahe-Eestisse. Metsise levik on seotud männi ja mustika
levikuga. Rohkem kui teised kanalised eelistab ta vanu marjarohkeid loodusmetsi. Siirdesoo-,
aga ka rabastuvate, palu-, nõmme- ja kõdusoomännikutega on metsis seotud kõige tihedamini
talvel ning pesakonna hooldamise perioodil juunis. Männiokkad moodustavad talvel olulise osa
tema toidusedelist. Männikutele tüüpiline madal puhmastik pakub lisaks suvisele marjatoidule
ka tibudele toidus suurt tähtsust omavaid liblikaröövikuid jt selgrootuid. Metsise mängupaigad
asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus
23
Riho Kinks 2018. Valgeselg-kirjurähn. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti
Ornitoloogiaühing, Tartu.
24
Roberge, J. M., Angelstamp, P., Villard, M. A., 2008. Specialised woodpeckers and naturalness in hemiboreal
forests - Deriving quantitative targets for conservation planning. Biological Conservation. 141: 997–1012.
25
Roberge, J. M., Angelstam, P., 2006. Indicator species among resident forest birds - A cross-regional
evaluation in northern Europe. Biological Conservation. 130: 134–147.
26
Rein Nellis, Eerik Leibak 2018. Karvasjalg-kakk. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.
Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
27
Kontakanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A., 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
on kõige sagedamini 80–130 aastat. Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes
mängupaikades, mida võivad kuked kasutada aastakümneid. Metsa piires asuvad mängupaigad
üksteisest vähemalt 2 km kaugusel. Metsisemäng kestab märtsist kuni mai keskpaigani ning
mänguaktiivsus on suurim perioodil, kui metsisekanad külastavad mänguplatse (paar nädalat).
Metsise keskmiseks hajumiskauguseks mängupaigast peetakse 10 km. Kuni 1 km raadiuses
olev piirkond ümber mänguala on mänguaegne päevane toitumis- ja puhkepiirkond. Nii
pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni 3 km
raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad eri aastaajal olulised toitumis- ja puhkepaigad.
Metsist ohustab elupaikade killustumine, kisklus, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi
halvenemine ning nende tegurite omavaheline koosmõju. Lisaks pikaajalised
maastikumuutused (mängude isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine) ja
potentsiaalselt sobivate elupaikade kadumine28,29.
28
Andrus Jair, Asko Lõhmus. 2018. Metsis (mõtus): - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.
Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
29
Randla, T., 2015. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava.
Tabel 2. Kaitsealal leiduvad kaitsealused linnuliigid
Liik Leiukohad Kaitse LKA LiD EPN
Eesti k. Ladina k. KKRis30 kat31 eesmärk lisa33
kategooria34
32
Must-toonekurg Ciconia nigra 2 I Jah I ohustatud
Laanerähn Picoides 6 II Jah I ohuväline
tridactylus
Karvasjalg-kakk Aegolius 1 II Jah I ohualdis
funereus
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos 1 II Jah I ohuväline
leucotos
Herilaseviu Pernis apivorus 1 III Ei I ohuväline
Hiireviu Buteo buteo 1 III Ei Ei ohuväline
Tamme-kirjurähn Dendrocopos 1 III Jah I mitte-
medius hinnatav
Händkakk Strix uralensis 1 III Ei I ohuväline
Väike-kärbsenäpp Ficedula parva 1 III Ei I ohuväline
Metsis Tetrao 1 (piirnev) II Jah I ohualdis
urogallus
30
Keskkonnaregistrisse kantud leiukohtade arv.
31
Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitsekategooria selgitus:
I kategooria – liigid, kes on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või
väga hajusate asurkondadena ja/või liigid, kes on hävimisohus, kelle arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud,
elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel
väga tõenäoline.
II kategooria – liigid, kes on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb
ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, kes võivad olemasolevate
keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
III kategooria – liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja kelle
arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.
32
Kas liik on nimetatud loodava Nepste looduskaitseala eesmärgiks.
33
Kas liiki on nimetatud linnudirektiivi lisades.
34
Liigi ohustatuse kategooria Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel.
Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, haruldus ja tüüpilisus.
Kaitsealale jäävad järgmiste ohustatud, haruldaste ja tüüpiliste kaitsealuste samblikuliikide
kasvukohad (tabel 3).
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) kuulub LKS alusel III kaitsekategooria liikide
hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Kasvab vanemates leht- ja
segametsades, puisniitudel ning parkides. Kasvukohtadest eelistab salu-, laane- ja lodumetsi.
Kõige sagedasem vanadel haabadel ja laialehistel puudel, näiteks tammel, saarel ja vahtral; nii
korbal kui ka puutüvel olevatel sammaldel. Võib kasvada ka teistel lehtpuudel ja harva
okaspuudel. Harilik kopsusamblik on levinud üle Eesti ja praeguse seisuga väga sage. Eestis on
teada üle 400 leiukoha, kuid üldiselt on populatsioonid väikesed ja killustunud35,36. Harilikku
kopsusamblikku ohustab puuliikide osakaalu muutmine metsades ja metsade vanuse
muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ning lageraied. Lisaks mõjutavad liigi
soodsa seisundi säilimist keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja muud põhjused, nagu
kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine ja muutused väljaspool Eestit37.
Harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) kuulub LKS alusel III kaitsekategooria liikide
hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Levinud põhja- ja
lõunapoolkera niisketel parasvöötmealadel. Kasvab leht- ja segametsades, peamiselt vanematel
metsaaladel ning võrdlemisi niiskemates kasvukohtades, nagu soostuvates metsades, lodudel ja
lammidel. Liik on sagedasem sanglepal, aga ka näiteks saarel, pärnal ja mitmel teisel lehtpuul,
harvem kuusel. Leiukohtade arvu põhjal on harilik koobassamblik Eestis sage, seni puuduvad
aga leiud mandri kagunurgast ja keskosast. Liigi soodsa seisundi säilimisel on oluline
kasvukohtade säilimine looduslähedastena, mis tähendab, et vältida tuleb metsaraieid ja
kuivendustöid, mis muudavad valgus- ja niiskustingimusi. Kõige levinum on liik Pärnumaal.
Harilikku koobassamblikku ohustab puuliikide osakaalu ja vanuse muutumine metsades:
lehtpuude ning vanade ja suurte puude kadumine, lageraied ja metsade kuivendamine38,39.
Rohe-tilksamblik (Biatorella monasteriensis) kuulub LKS alusel ohustatud liigina
II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus.
Levinud põhiliselt Euroopa keskosas: Inglismaal ja Skandinaavia lõunaosas. Eestis üsna
haruldane, leitud läänesaartelt, Põhja-Eesti pangametsadest ja Pärnumaalt. Kasvab eelkõige
lehtpuude koorel vanades varjulistes laialehistes metsades, kõige sagedamini jalakal ja saarel.
Liigi soodsa seisundi säilimisel on oluline kasvukohtade säilimine looduslähedastena, mis
tähendab, et vältida tuleb metsaraieid, mis muudavad valgus- ja niiskustingimusi ning metsa
liigilist koosseisu. Rohe-tilksamblikku ohustab puuliikide osakaalu ja vanuse muutmine
metsades: lehtpuude, vanade metsade ja suurte puude kadumine ning lageraied40,41.
35
Randlane, T., Saag, A., Martin, L., Timdal, E. ja Nimis, P. L., 2011. Eesti puudel kasvavad suursamblikud.
Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
36
Trass, H., Randlane, T., 1994. Eesti suursamlikud. Tartu.
37
eFloora. Tartu Ülikool 2016. Kättesaadav: <http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Lobaria_pulmonaria.html>
38
eFloora. Tartu Ülikool 2016. Kättesaadav: < http://efloora.ut.ee/Eesti-
vte/species/Thelotrema_lepadinum.html>
39
Randlane, T., Saag, A., 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
40
Randlane, T., Saag, A., 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
41
eFloora. Tartu Ülikool 2016. Kättesaadav: < http://efloora.ut.ee/Eesti-
vte/species/Biatoridium_monasteriense.html>
Tabel 3. Kaitsealal leiduvad kaitsealused taime-, sambla- ja samblikuliigid
Liik Leiukohad Kaitse LKA LoD LoA EPN
KKRis kat eesmärk lisa42 eesmärk43 kategooria
Eesti k. Ladina k.
Niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus 1 II Ei Ei Ei ohualdis
Kahar parthein Glyceria lithuanica 1 II Ei Ei Ei ohualdis
Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida 1 II Ei Ei Ei ohustatud
Laialehine nestik Cinna latifolia 1 II Ei II, IV Ei ohualdis
Rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense 1 II Jah Ei Ei ohulähedane
Sulgjas õhik Neckera pennata 4 III Ei Ei Ei ohuväline
Suur käopõll Listera ovata 1 III Ei Ei Ei ohuväline
Ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum 1 III Ei Ei Ei ohuväline
Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii 1 III Ei Ei Ei ohuväline
Lodukannike Viola uliginosa 1 III Ei Ei Ei ohulähedane
Künnapuu Ulmus laevis 1 III Ei Ei Jah ohulähedane
Tähk-rapuntsel Phyteuma spicatum 2 III Ei Ei Ei ohualdis
Pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis 1 III Ei Ei Ei ohuväline
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus 2 III Ei Ei Ei ohulähedane
42
Kas liiki on nimetatud loodusdirektiivi lisades.
43
Kas liiki on nimetatud Laiksaare või Nepste loodusala kaitse-eesmärgina.
Liik Leiukohad Kaitse LKA LoD LoA EPN
KKRis kat eesmärk lisa44 eesmärk45 kategooria
Eesti k. Ladina k.
Harilik ungrukold Huperzia selago 1 III Ei Ei Ei ohulähedane
Balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica 1 III Ei Ei Ei ohuväline
Harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria 5 III Jah Ei Ei ohulähedane
Harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum 1 III Jah Ei Ei ohulähedane
Haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana 1 III Ei Ei Ei ohualdis
Laialehine neuivaip Epipactis helleborine 2 III Ei Ei Ei ohuväline
Käokeel Platanthera sp. 1 III Ei Ei Ei ohuväline
Wulfi turbasammal Sphagnum wuldianum 1 III Ei V Ei ohulähedane
44
Kas liiki on nimetatud loodusdirektiivi lisades.
45
Kas liiki on nimetatud Laiksaare või Nepste loodusala kaitse-eesmärgina.
Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, teaduslik, ajaloolis-
kultuuriline ja esteetiline väärtus. Kaitsealale jäävad järgmised väärtuslikud objektid.
Rannametsa jõgi
Rannametsa jõgi on moreenkõrgendike vahel kujundanud sügava ja paljudes kohtades
järsunõlvalise ning suure veetaseme langusega jõeoru. Kohati on järsakkallaste kõrgus kuni
15 m, nõlvade kalle enam kui 50 kraadi, kohati on paljandunud ka kaldaseinte moreenikihid.
Kõrgetelt kallastelt avaneb mitmes paigas muljet avaldav vaade jõeorule46. Peamised
ohutegurid on reostus (sh liigne setete kandumine jõkke), voolusängi muutmine ja voolu
tõkestamine (sh paisutamine)47. Rannametsa jõgi on kaitsealale jäävas osas (4,89 ha) säilinud
looduslikus seisundis lookleva osaliselt kärestikulise voolusängiga ning on lisatud ka
lõhejõgede nimistusse, mis tähendab, et jõgi on oluline kudemis- ja elupaik lõhele, jõeforellile,
meriforellile ja harjusele. Lisaks on Rannametsa jõgi oluline toitumisala must-toonekurele.
Aruoja ehk Asuja rändrahn
Arvukad maapinnal lebavad kivid, alates väikestest ümarveeristest kuni majasuuruste
mürakateni välja, on Eesti maastikupildi lahutamatu osa. Need annavad siinsele loodusele
kindla omapära ja on inimpõlvede jooksul olnud tihedalt seotud kohaliku rahva
majandustegevusega. Rändkivirahnudel on kogu siinse piirkonna arenguloos olnud täita väga
kaalukas osa. Need ei ole kaugeltki mitte ainult jääaja mälestusmärgid, vaid rahnudel on oma
osa siinse elutegevuse paljudes valdkondades, sealhulgas sotsiaalpsühholoogias. Rändrahne on
kasutatud ehitustegevuses (kiviaiad, müüritised, sadamaehitised, rannakaitsemuulid, püsivad
mälestusmärgid), piiritähistena (kinnistute piiritähised), orientiiridena (mererandades,
metsamassiivides) ning puhke- ja turismiobjektidena. Lisaks on rahnudel oluline roll eestlaste
kultuuriloos. Üldiselt ohustavad rändrahne kasutamine ehitustegevuses (nt lõhkamine peenema
materjali saamiseks) ja rahnude teisaldamine (väiksemate rahnude puhul). Turismiobjektina
kasutamisel on ohuks rahnu peale ehitamine ja rahnu lõhkumine (astmete sisseraiumine)48.
Aruoja rändrahn asub Nepste metsa sihtkaitsevööndis Nepste oja paremal kaldal Tõitoja-
Häädemeeste teest põhja poole u 290 m kaugusel metsa sees. Rahn on kergesti leitav, kuna
maantee äärde on paigaldatud viit ja rahnuni viib rada (kraavide ületuseks on ehitatud sillad).
Rahnuni viiv rada on küllaltki tugevalt sissetallatud, mis viitab külastajate suurele huvile rahnu
vastu. Tegemist on porfüürilaadse, punakat ja halli tooni graniidist rahnuga. Rahn on suhteliselt
ümara kujuga, pealt lame, kõrgeim tipp idaosas. Idaosa on ka kõige järsem ja peaaegu
vertikaalne. Rahn on mõõtmetelt silmapaistev maastikuline objekt, mille kõrgus on 2,87 m ja
ümbermõõt 19,22 m. Mitmes kohas on arenenud lõhelisus, kuid lähiajal ei ole rahnu lagunemine
tõenäoline. Rahn on ühtlaselt sammaldunud ja kohati on hakanud kasvama ka taimi49.
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa
looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb
liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende
elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide
ökoloogilistele nõudlustele. Nepste looduskaitseala kuulub praegu Laiksaare (EE0040322)
loodusala ja Nepste loodusala (EE0040335) koosseisus, hiljem Nepste loodusala koosseisus
46
Kose, M. 2008. Asuja looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu ekspertiis. Häädemeeste.
47
Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P. ja Vilbaste, S. 2019. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn.
48
Pirrus, E. 2009. Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu. TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinn.
49
Soesoo, A., Hade, S. 2008. Pärnu maakonna kaitsealuste rändrahnude seisundi hindamise ekspertiis.
Poseidon Consult OÜ, Tallinn.
üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi
I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse-
eesmärkideks seatud elupaigatüüpide jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*),
rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse on ühtlasi
Eesti riigi rahvusvaheline kohustus.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Nepste looduskaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, sambla-, sambliku- ja loomaliikide kaitseks.
Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks
seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab
kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-
eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse
kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele,
kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need
liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus
või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult
isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende
puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav
kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel
saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes
arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse
põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist,
kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide
püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Alal praegu teadolevalt leiduvaid III kaitsekategooria kaitsealuseid linnuliike (herilaseviu
(Pernis apivorus), hiireviu (Buteo buteo), händkakk (Strix uralensis) ja väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva)), II kaitsekategooria kaitsealuseid taime-, sambla- ja samblikuliike (niidu-
kuremõõk (Gladiolus imbricatus), kahar parthein (Glyceria lithuanica), kõdu-koralljuur
(Corallorhiza trifida), laialehine nestik (Cinna latifolia) ning III kaitsekategooria taime-,
sambla- ja samblikuliike (sulgjas õhik (Neckera pennata), suur käopõll (Listera ovata),
ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii),
lodukannike (Viola uliginosa), künnapuu (Ulmus laevis), tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum),
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik kikkapuu (Euonymus europaeus), harilik
ungrukold (Huperzia selago), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) ja haavanääts (Junghuhnia
pseudozilingiana, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), käokeel (Platanthera sp.), Wulfi
turbasammal (Sphagnum wulfianum)) ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud. Nende liikide puhul
tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele
seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud
isendikaitseks.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Kuigi kaitsealade võrgustike moodustamine maailmas suureneb, siis bioloogiline mitmekesisus
väheneb. Põhjuseks on asjaolu, et ligi 50% kaitsealusest maast (70% analüüsi kaasatud riigis
(137 riiki, sh Eesti)) on tugev inimmõju. Lahendusena soovitatakse koostöös maaomanikega
karmistada kaitsealadel kaitsekorda50.
Kaitsekorda muudetakse peamiselt looduskaitse ja metsanduse aastani 2020 kehtivate
arengukavadega seatud eesmärkide täitmiseks – metsade range kaitse tüpoloogilise esindatuse
parandamine51. Eesti metsade tüpoloogilist esindatust ja vajakuid analüüsis A. Lõhmus
2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”)52, mille tulemusel
selgus, et praegu range kaitse all olevate metsakoosluste (eelkõige laane, salu ja sooviku
tüübirühmadesse kuuluvate metsakoosluste) pindala ei ole liikide soodsa seisundi tagamiseks
piisav. Teemaga tegeles edasi range kaitse töörühm, analüüsile järgnes vajakute täpsustamine
ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine.
Metsade range kaitse töörühm leppis 1. märtsil 2017. aastal kokku range kaitse eesmärgi,
milleks oli 32 500 ha laanemetsi, 28 400 ha salumetsi ja 50 000 ha soovikumetis. 2017. aasta
novembri seisuga oli range kaitse all 19 711 ha laanemetsi, 14 030 ha salumetsi ja 47 289 ha
soovikumetsi.
Vajakute vähendamise eesmärgil liidetakse olemasolev Laiksaare looduskaitseala ja Nepste
hoiuala väärtuslikke metsakooslusi hõlmava laiendusalaga, mis paikneb nimetatud kaitsealade
vahel. Väärtuslike metsakoosluste tõhusaks kaitseks on vajalik moodustada ühtne
sihtkaitsevööndi kaitsekorraga kaitseala. Kuna metsakoosluste peamised ohutegurid on raied ja
kuivendamine, siis on nendes väärtuslikes metsades vajalik seada vastavad kitsendused. Kuigi
moodustataval Nepste looduskaitsealal kasvav mets on mõjutatud inimtegevusest, on olemas
siiski head eeldused metsa arenemiseks väärtuslikuks vanaks metsaks. Tegu on üsna suure
alaga, kus on juba väljakujunenud metsamaa ning pindalaühiku kohta on laane-, salu- ja
sooviku metsatüüpide esindatus suur (71,5%). Alal leidub küpset metsa ning esindatud on
olulised struktuurielemendid, nagu vanad puud, surevad puud ja kõdupuit. Ajapikku tekib neid
looduslike protsesside tõttu juurde. Ala kaitse alla arvamisega suureneb rangelt kaitstavate
metsade pindala salumetsade osas 258,6 ha, laanemetsade osas 32,9 ha ja soovikumetsade osas
126,6 ha. Kaitseala kaitsekorra uuendamisega tsoneeritakse 418,2 ha varem kaitseta või
hoiualal või piiranguvööndis olnud laane-, sooviku- ja salumetsade kasvukohatüübile vastavat
metsamaad sihtkaitsevööndisse.
Vanad (üle 100 aasta vanuseid) metsad on muutunud haruldaseks ja seda metsa elupaigana
kasutavad liigid on järjest enam ohustatud. Loodav kaitseala asub keset intensiivselt
majandatud metsi ning on olulise tähtsusega loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Eesti metsade
elurikkust ja kõikide metsaliikide soodsa seisundi säilimist ei ole võimalik tagada ainult
majandatavate metsadega, sest majandusmetsades on lama- ja surnud puidu osakaal väike ning
raieringi pikkus liiga lühike vanametsaliikide levimiseks ja elutegevuseks.
Nepste looduskaitseala põhilised väärtused on seotud erinevate elupaikade olemasolu ja
liigirikaste kooslustega. Kaitsealal leidub 2013. aasta inventuuri (Meelis Suurkask) kohaselt
elupaigatüüpi jõed ja ojad kuuluv Nepste oja (0,63 ha), mis on Metsavahi teest ülesvoolu
säilinud looduslikus sängis ojana, kuid alates teest allavoolu on oja õgvendatud kraaviks.
Metsaelupaigatüüpe inventeeriti kaitsealal 2010. aastal (Indrek Tammekänd), 2013. aastal
50
Jones, R. K. et al. (2018) One-third of global protected land is under intense human pressure. Science. 360:
788–789.
51
Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn:
Keskkonnaministeerium. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf
52
Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly
protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411.
(Meelis Suurkask) ja 2018. aastal (Indrek Hiiesalu). Inventuuride andmetel leidub vanade
loodusmetsade elupaigatüüpi kuuluvaid metsi kaitsealal kokku 193,2 ha. Vanade
loodusmetsade tunnustele vastavat metsakooslust leidub kaitsealal peamiselt endise Laiksaare
looduskaitseala osas (147,6 ha), kus asuvad inimtegevusest vähesel määral mõjutatud ning
enamasti kõrge ja kohati väga kõrge esinduslikkusega (B) salu- ja laanemetsad. Lisaks sellele
leidub vanade loodusmetsade hulka kuuluvat metsakooslust kaitseala lõunaosas Rannametsa
jõe ja Nepste oja ääres (45,6 ha), kus nende koosluste esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks
(C). Rohunditerikkaid kuusikud leidub kaitsealal kokku 24 ha. Need metsakooslused on
säilinud väga mitmekesise struktuuriga, erivanuselisena ning esindusliku liigilise koosseisuga.
Peamiselt leidub seda kooslust kaitseala lõunaosas (10,6 ha), kus esinduslikkust on hinnatud
väga kõrgeks (A) ning põhja pool endise Laiksaare looduskaitseala osas (10 ha), kus on
esinduslikkust hinnatud kõrgeks (B). Lisaks on seda kooslust väikesel alal Asuja
sihtkaitsevööndis Rannametsa jõe ääres (3,4 ha), kus selle koosluse esinduslikkuse hinnang on
„arvestatavˮ (C). Kaitsealal leidub elupaigatüübile soostuvad ja soo-lehtmetsad vastavat
metsakooslust peamiselt endise Laiksaare looduskaitseala osas, kokku 37,2 ha. Kaitsealale
jäävad soostuvad ja soo-lehtmetsad on mõningal määral mõjutatud kuivendusest, kuid sellest
hoolimata on koosluse esinduslikkust hinnatud peamiselt kõrgeks (B). Vähem on neid
elupaigaareaale, kus esinduslikkus on hinnatud arvestatavaks (C), siiski on võimalik, et
ajapikku kuivendusmõju taandudes (kraavide sulgemisel) võib elupaikade seisund ka nendel
aladel paraneda. Kaitsealale jääva Rannametsa jõe ääres leidub kõrgete moreenkallaste vahel
erineva laiusega lammiorg. Jõe orus asub lammimetsale omaste tunnustega metsakooslust
6,4 ha suurusel alal. Kooslus on looduslikus seisundis ja puuliikidest leidub pärna, saart ja
künnapuud, esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C). Kuigi metsakooslus vastab
elupaigatüübile laialehised lammimetsad, ei seata elupaigatüüpi kaitseala kaitse-eesmärgiks,
sest metsakooslus jääb väljapoole Laiksaare ja Nepste loodusala ning elupaigatüübi alale ei ole
plaanis loodavat Nepste loodusala laiendada.
Lisaks Natura elupaigatüüpide ja oluliste metsakoosluste kaitsele on oluline ka ohustatud ja
haruldaste liikide kaitse. Kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele on soodsa seisundi säilimiseks
vajalik vanade puudega ühtse metsamassiivi kui sobiva elupaiga olemasolu. Tagades
sihtkaitsevööndi režiimiga metsade majandamisest hoidumise ja inimeste vähese sekkumise
looduslikesse protsessidesse alal, tagame ka liikidele sobilike elupaikade säilimise ning seeläbi
liikide soodsa seisundi. Nepste looduskaitsealal leidub keskkonnaregistri (edaspidi KKR)
andmetel kaks must-toonekure pesapaika, kuid viimase vaatluse (2018. aastal) kohaselt on
mõlemad pesad varisenud. Liigi tegevuskavas on öeldud, et tihti hävivad pesad looduslikult
allakukkumise tõttu ning sellisel juhul ehitab must-toonekurg pesa uuesti vana koha peale või
kui pesapuu oksad on murdunud, siis selle lähedale. Kuna loodaval kaitsealal leidub must-
toonekurele sobilikke elu- ja toitumispaiku vanade metsamassiivide ja looduslikus seisundis
Rannametsa jõe näol, võib eeldada, et liik asustab ala uuesti. Laanerähn elutseb hajusalt üle
terve kaitseala (KKR-i on kantud 6 elupaigapolügooni, viimased leiukohavaatlused
2011. aastal), peamiselt kattuvad leiukohad vanade loodusmetsade elupaigatüübi aladega, kus
metsa vanus jääb vahemikku 60–190 aastat ning peamised puuliigid on haab, mänd, kask ja
kuusk. Tamme-kirjurähni leiukoht (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane
leiukohavaatlus 2003. aastal) asub moodustatavas Asuja sihtkaitsevööndis Rannametsa jõe
äärsel laialehiste lammimetsade alal, kus vanade lehtpuude osakaal on piisavalt suur, et tagada
vajalike pesa- ja toitumispuude olemasolu. Sealse metsa vanus jääb vahemikku 70–110 aastat
ning peamised puuliigid on kuusk, kask, saar ja hall-lepp, kuid leidub ka künnapuud, vahtrat ja
pärna. Valgeselg-kirjurähni (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane leiukohavaatlus
2006. aastal) leiukoht asub Laiksaare sihtkaitsevööndis Rannametsa jõe äärsel vanade
loodusmetsade elupaigatüübi alal ning kattub osaliselt rohe-tilksambliku leiukohaga. Metsa
vanus jääb seal vahemikku 70–100 aastat ning peamine puuliik on kask. Karvasjalg-kaku
leiukoht (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane leiukohavaatlus 2014. aastal) asub
vanade loodusmetsade elupaigatüübi alal, kus metsa vanus jääb vahemikku 60–105 aastat ning
peamised puuliigid on kuusk ja mänd. Loodav kaitseala on liigile sobilik lisaks pesametsade
olemasolule ka vahelduva toitumispiirkonna poolest (raiesmikud ja veekoguäärsed alad).
Kavandatav kaitseala piirneb ka metsise (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane
leiukohavaatlus 2018. aastal) leiukohaga ning jääb osaliselt Rail Balticu projektiga ettenähtud
leevendusmeetme „Potentsiaalsete metsise elu- ja mängupaikade kaitse alla võtmineˮ alale.
Eelnevat arvestades sobib kavandatav kaitseala metsisele talvitus-, toitumis-, puhke- või
pesakonna hooldamise alaks.
Lisaks kaitsealustele linnuliikidele leidub kaitsealal kaitsealuseid samblikuliike. Harilik
kopsusamblik on kavandataval kaitsealal levinud KKR-i andmetel (viimased leiukohavaatlused
2018. aastal) peamiselt Asuja sihtkaitsevööndisse jäävas osas Rannametsa jõe äärsetel vanade
loodusmetsade ja laialehiste lammimetsade aladel, aga ka põhja pool Laiksaare
sihtkaitsevööndis. Sealsetel aladel jääb metsa keskmine vanus vahemikku 70–190 aastat ning
peamised puuliigid on haab, vaher, kask ja saar. Kopsusambliku levikupindala kavandataval
kaitsealal on 8,7 ha. Hariliku koobassambliku leiukoht (viimane leiukohavaatlus 2018. aastal)
asub KKR-i andmetel kaitseala põhjapoolses osas vääriselupaigaks klassifitseeruvas metsaosas,
kus metsa vanus jääb vahemikku 70–100 aastat ning peamised puuliigid on kask ja haab. Seal
on liigi elupaigapolügooniks märgitud 1,8 ha suurune ala. Rohe-tilksambliku leiukoht (viimane
leiukohavaatlus 2002. aastal) asub KKR-i andmetel Rannametsa jõe äärsel vanade
loodusmetsade elupaigatüübi alal, kus metsa vanus jääb vahemikku 80–100 aastat ning
peamised puuliigid on kask, saar ja hall-lepp. Seal on liigi elupaigapolügooniks märgitud 11 ha
suurune ala.
Lisaks Natura elupaigatüüpide, oluliste metsakoosluste ja kaitsealuste liikide kaitsele on oluline
ka maastikuliselt ja esteetiliselt oluliste väärtuste, nagu Rannametsa jõe kaitsmine. Rannametsa
jõgi on kaitsealale jäävas osas (4,89 ha) säilinud looduslikus seisundis lookleva ja osaliselt
kärestikulise voolusängiga ning on lisatud lõhejõgede nimistusse, mis tähendab, et jõgi on
oluline kudemis- ja elupaik lõhele, jõeforellile, meriforellile ja harjusele. Lisaks on Rannametsa
jõgi oluline toitumisala must-toonekurele. Kaitsealal leidub üksikobjekt Auroja ehk Asuja
rändrahn, millel on teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus. Tegemist on
porfüürilaadse, punakat ja halli tooni graniidist rahnuga. Rahn on suhteliselt ümara kujuga,
pealt lame, kõrgeim tipp idaosas. Idaosa on ka kõige järsem ja peaaegu vertikaalne. Rahn on
mõõtmetelt silmapaistev maastikuline objekt, mille kõrgus on 2,87 m ja ümbermõõt 19,22 m.
Mitmes kohas on arenenud lõhelisus, kuid rahnu lagunemine ei ole lähiajal tõenäoline. Rahn
on ühtlaselt sammaldunud ja kohati on hakanud kasvama sinna taimi.
Niisamuti leidub alal hulgaliselt kaitsealuseid liike, keda kaitse-eesmärkideks ei seata. Need
liigid on kas sellised, kelle jaoks pole kaitsealal leiduv elupaik või kasvukoht esinduslik või
kelle kaitse on tagatud kaitse-eesmärgiks seatud koosluste ja liikide kaitse kaudu. Mis tähendab,
et eesmärgiks seatavate liikide ja koosluste elupaiganõudlused ning kaitsevajadused on
sedavõrd spetsiifilised, et kui need nõuded on täidetud, on soodsa seisundi säilimiseks täidetud
ka teiste, vähemnõudlike liikide vajadused.
Kaitsealal teadaolevad III kaitsekategooria kaitsealused linnuliigid, keda kaitse-eesmärgiks ei
seata, on herilaseviu (Pernis apivorus) KKR-is registreeritud pesitsuspaik, viimati asustatud
pesa 2015. aastal; hiireviu (Buteo buteo) KKR-is registreeritud pesitsuspaik, viimati asustatud
pesa 2015. aastal, lennuvõimestus 1 poeg; händkakk (Strix uralensis) KKR-is 2006. aastal
registreeritud pesitsuspaik ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) KKR-is 2006. aastal
registreeritud 2 paari pesitsuspaik.
Kaitsealal teadaolevad II kaitsekategooria kaitsealused taime-, sambla- ja samblikuliigid, mida
kaitse-eesmärgiks ei seata, on niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), KKR-is registreeritud
viimane leiukohavaatlus 2018. aastal; kahar parthein (Glyceria lithuanica), KKR-is
registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (piiritletud elupaik, hinnanguliselt 1000
võsu); kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus
2000. aastal; laialehine nestik (Cinna latifolia), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus
2015. aastal (piiritletud elupaik, hinnanguliselt 1000 võsu).
Kaitsealal teadaolevad III kaitsekategooria taime-, sambla- ja samblikuliigid, keda kaitse-
eesmärgiks ei seata, on sulgjas õhik (Neckera pennata), KKR-is registreeritud 7 leiukohta,
viimased kinnitatud vaatlused leiukohtades 2018. aastal (80 puhmikut 80 puul / 709 puhmikut
709 puul), 2017. aastal (11 taime), 2015. aastal (5 puhmikut 5 puul), 2010. aastal (5
taime/kogumikud 10 saarel/kogumikud 10 puul); suur käopõll (Listera ovata), KKR-is
registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (hinnanguliselt min 50 taime); käokeel
(Platanthera sp.), KKR-is viimane leiukohavaatlus 2018. aastal (2 taime); ahtalehine ängelhein
(Thalictrum lucidum), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal
(hinnanguliselt 70 taime); vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), KKR-is registreeritud
viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (hinnanguliselt 15 taime); laialehine neiuvaip (Epipactis
helleborine), KKR-is registreeritud 2 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2018. aastal
(70 taime) ja 2015. aastal (31 taime); lodukannike (Viola uliginosa), KKR-is registreeritud 2
leiukohta, viimased kinnitatud vaatlused leiukohtades 2015. aastal (1000 võsu) ja 2018. aastal
(piiritletud leiukoht 0,0005 ha); künnapuu (Ulmus laevis), KKR-is registreeritud viimane
leiukohavaatlus 2015. aastal (1 puu); tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum), KKR-is
registreeritud 2 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2015. aastal (36 taime/30 taime);
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), KKR-is 4 registreeritud leiukohta, viimased vaatlused
leiukohtades 2018. aastal (2 taime / 1 taim / 14 taime) ja 2015. aastal (4 taime); harilik kikkapuu
(Euonymus europaeus), KKR-is registreeritud 2 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades
2015. aastal (31 taime / 31 taime); harilik ungrukold (Huperzia selago), KKR-is registreeritud
3 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2018. aastal (14 puhmikut / 0,002 ha) ja 2015.
aastal (3 puhmikut); balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), KKR-is registreeritud viimane
leiukohavaatlus 2015. aastal (12 taime); Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), KKR-is
registreeritud viimane leiukohavaatlus 2018. aastal (32 taime); ja haavanääts (Junghuhnia
pseudozilingiana), KKR-is registreeritud 4 leiukohavaatlust, viimased vaatlused leiukohtades
2018. aastal (1 puhmik / 2 puhmikut / 2 puhmikut) ja 2016. aastal (piiritletud elupaik, puhmikud
kuni 10 puul).
Ülaltoodust lähtuvalt on kaitseala moodustamine oluline ja otstarbekas, sest selle ala
moodustamisega parandatakse kaitsealuste liikide levikut (parem kaitsealade ja puutumatute
metsade võrgustik) ning metsad, mis jäävad kas kohe või pärast vajalikke taastamistöid
looduslikule arengule, pakuvad tulevikus sobivat elupaika paljudele inimpelglikele liikidele.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse
looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt
looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme erineva rangusega vööndi
moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks
pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika,
mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Nii kaitseala välispiiri kui ka vööndite piiritlemisel on kasutatud maaüksuste piire ja
põhikaardile kantud objekte: teeservi (jättes suuremad teed vööndist välja), metsasihte
(olenevalt kaitstavast elupaigast või liigist on sihid jäetud kas vööndisse või sellest välja),
elektriliine (jättes liinid vööndist välja), kraave (olenevalt kaitstavast elupaigast või liigist on
kraavid jäetud kas vööndisse või sellest välja) ja teerada. Kohtades, kus maastikulised alused
puuduvad, on kasutatud piiritlemisel looduses tuvastatavate punktide vahelisi mõttelisi sirgeid
(punktide koordinaadid on geograafilises meetersüsteemis). Piirid on kantud kaardile,
kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
2006. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr 161 kinnitatud Laiksaare looduskaitseala kaitse-
eeskirja järgi on kaitseala pindala 401,3 ha ning 2007. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr
154 kinnitatud Nepste hoiuala pindala on 34,2 ha. Laiksaare männik (1,5 ha) ja Rannametsa jõe
lammimets (0,38 ha) võeti kaitse alla 1991. aastal Pärnu Maakonnavalitsuse määrusega nr 319.
Kehtiva korra järgi jaguneb Laiksaare looduskaitseala kaheks sihtkaitsevööndiks – Rebase
(206,3 ha) ja Laiksaare (149,9 ha) ning üheks piiranguvööndiks – Laiksaare (45,2 ha). Laiksaare
looduskaitseala kuulub ka Laiksaare loodusalasse ja Nepste hoiuala on arvatud Nepste
loodusalasse.
Loodava kaitseala pindala on 894,8 ha (tegemist on terves ulatuses riigimaaga). Nepste
looduskaitseala moodustamisega arvatakse Laiksaare looduskaitseala terves ulatuses (401,3 ha)
sihtkaitsevööndisse. Samuti arvatakse Nepste hoiuala (30,6 ha) moodustatava Nepste
looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, välja jäetakse liinialune riba ja eramaale jääv osa (kokku
3,6 ha). Loodava Nepste looduskaitseala sihtkaitsevööndisse arvatakse ka Laiksaare männik
(1,4 ha) ja väike osa Rannametsa jõe lammimetsa kaitsealast (0,02 ha).
Nepste looduskaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Laiksaare sihtkaitsevöönd (218,9 ha), Rebase
sihtkaitsevöönd (205,9 ha), Nepste metsa sihtkaitsevöönd (365,5 ha), Asuja sihtkaitsevöönd
(71,9) ja Nepste sihtkaitsevöönd (32,6 ha). Loodav kaitseala koosneb kuuest lahustükist.
Kaitseala poolitab keskelt seda läbiv vana raudtee tee, loodeosa on eraldatud veel Metsavahi
teega. Tõitoja–Häädemeeste teest lõuna poole jäävat kaht lahustükki eraldab teineteisest
elektriliin. Viimane lahustükk paikneb Laiksaare–Massiaru–Teaste, Tõitoja–Häädemeeste ja
Kilingi-Nõmme–Tali–Laiksaare tee ning elektriliini vahelisel alal.
Nepste looduskaitsealast (894,8 ha) on juba kaitse all 433,3 ha ja juurde liidetakse 461,3 ha
riigimaal paiknevat ala. Piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 46,5 ha ja hoiualalt
30,6 ha riigimaad. Lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse 461,3 ha kaitse all mitte olnud
riigimaad.
Nepste looduskaitsealast hõlmatakse Nepste loodusalasse (liidetud Laiksaare ja Nepste
loodusala) Laiksaare, Rebase ja Nepste sihtkaitsevöönd. Seega tuleb looduskaitseala
moodustamisel ja loodusalade liitmisel muuta loodusala piire ning viia need vastavusse
sihtkaitsevööndite piiridega.
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus majandustegevust ei toimu ja lubatud on ainult need
tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärgi täitmiseks. Sihtkaitsevööndisse on arvatud alad,
kuhu jäävad väärtuslikud salu-, laane-, sooviku ja laialehised lammimetsad (eesmärk on luua
eeldused Eestis vanale, vähemalt 100-aastasele metsale iseloomuliku elustiku kaitsemiseks,
taastamiseks ja säilimiseks), Natura elupaigatüübid (jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)) ning
kaitsealused liigid ja nende elupaigad (must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides
tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos
medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria),
harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium
monasteriense) jpt). Sellest tulenevalt muutub sihtkaitsevööndisse arvatud ala staatus ehk
senised hoiuala ja piiranguvööndi kaitsekorraga alad ja kaitsealale liidetav majandatav ala
muutub mittemajandatavaks osaks.
Laiksaare sihtkaitsevöönd on kõige põhjapoolsem kaitseala osa ja koosneb kahest lahustükist.
Loodesse jääv lahustükk piirneb lääneosas metsasihtidega (jäävad vööndist välja). Põhja- ja
kirdeosas kraavidega (põhjaosas jäävad alguses kraavid välja, hiljem jäävad vööndisse,
kirdepiiriks olevad kraavid jäävad vööndisse), ida- ja lõunaosas on piiriks teed (jäävad vööndist
välja). Teine tükk on piiritletud põhjast, idast ja läänest metsasihiga (põhja- ja idapoolsed
metsasihid jäävad vööndist välja ning läänepoolne metsasiht jääb vööndisse), lõunast ja loodest
teega (jäävad vööndist välja).
Rebase sihtkaitsevöönd on põhjast piiritletud teega (jääb vööndist välja), idaküljes on piiriks
metsasiht (jääb vööndisse) ning teekraaviga ristudes saab piiriks kraav (jääb vööndisse).
Kagupiiriks on tee (jääb vööndist välja), lõunapiiriks on metsasiht (jääb vööndist välja) kuni
elektriliinini, siis on piiriks elektriliin (25 m puhver keskteljest), läänepiiriks on jälle metsasiht
(jääb vööndist välja).
Kõige suurem, Nepste metsa sihtkaitsevöönd koosneb kuuest lahustükist. Kaitseala
keskosasse jääv lahustükk on pindalalt kõige suurem ja eraldatud läänepoolt vana raudtee teega
ning lõunast 19330 Tõitoja–Häädemeeste tee katastriüksuse (21302:001:0015) piiriga.
Edelaosas on piiriks kraavid (jäävad vööndisse). Idapiiriks on alguses metsasiht (jääb vööndist
välja), seejärel kulgeb piir mööda Asuja–Kaalu teed (jääb vööndist välja). Tee ja kraavi
ristumisel kulgeb piir mööda kraavi (jääb vööndist välja). Kraavi ja metsasihi ristumisel kulgeb
piir mööda sihte (jäävad vööndist välja). Alates metsasihi ristumisest Asuja–Kaalu teega kulgeb
piir mööda teed (tee jääb vööndist välja) ja edasi järgib piir Laiksaare metskond 17
(71001:001:0147) ja Kaalu-Veski (78201:001:0275) katastriüksuse vahelist piiri. Punktist
koordinaatidega X: 6439655,161 ja Y: 539301,404 kulgeb piir mõttelise sirgena lõuna poole
kõlvikupiirile punkti koordinaatidega X: 6439562,336 ja Y: 539310,052. Sealt alates järgib
vööndipiir kõlvikupiiri ja kraavini jõudes kulgeb mööda kraavikallast ning u 110 m ulatuses ka
Rannametsa jõe kaldajoont (kraav ja jõgi jäävad vööndist välja). Punktist koordinaatidega X:
6439433,884 ja Y: 539490,238 suundub piir mööda kraavikallast (kraav jääb vööndisse)
edelasse ja alates punktist koordinaatidega X: 6439344,880 ja Y: 539429,820 kulgeb piir mööda
mõttelisi sirgeid, mille punktide koordinaadid on järgmised: X: 6439349,803 ja Y: 539421,563;
X: 6439289,063 ja Y: 539386,641 ning X: 6439218,667 ja Y: 539372,822.
Raudtee teest loodesse jääb teine Nepste metsa sihtkaitsevööndi lahustükk. Selle lahustüki
läänepiiriks on Rebase sihtkaitsevööndi idapiir, põhjapiiriks on Metsavahi tee (jääb vööndist
välja) ning idapiiriks on raudtee tee (jääb vööndist välja).
Ülejäänud neli selle sihtkaitsevööndi lahustükki paiknevad 19330 Tõitoja–Häädemeeste teest
lõunas. Kaks teele lähimat lahustükki jäävad tee ja elektriliini vahelisele alale. Põhjapiiriks on
nendel lahustükkidel teeäärne elektriliin (10 m puhver keskteljest) ja lõunapiiriks on samuti
elektriliin (25 m puhver keskteljest). Mõlemad lahustükid on üksteisest eraldatud nende vahele
jääva Nepste sihtkaitsevööndiga. Läänepoolse lahustüki läänepiiriks on teerada (jääb vööndist
välja) ning idapoolse lahustüki idapiiriks on mõtteline sirge, mille otspunktid on järgmised: X:
6439180,524 ja Y: 539678,594 ning X: 6438898,873 ja Y: 539588,439.
Vahetult teisel pool elektriliini on eelviimane lahustükk, mille põhjapiiriks on elektriliin (25 m
puhver keskteljest). Lõunapiiriks on Kasemetsa (21302:001:0027) katastriüksuse piir. Lääne-
ja idapiiriks on mõttelised sirged, mille otspunktid on alustades läänepoolt järgmised: X:
6438682,738 ja Y: 538302,711; X: 6438498,902 ja Y: 538334,560; X: 6438525,413 ja Y:
538456,197 ning X: 6438705,688 ja Y: 538417,711.
Viimane Nepste metsa sihtkaitsevööndi lahustükk on kaitseala kõige lõunapoolsem osa ning
kulgeb mööda Nepste oja. Põhjapiiriks on siin Nepste sihtkaitsevööndi piir ja kagupiiriks on
elektriliin (10 m puhver keskteljest). Edela- ja kirdepiir on tekitatud 50 m puhvriga oja
keskteljest ja koosnevad mõttelistest sirgetest. Kirdepiiri mõttelistest sirgetest koosneva lõigu
punktide koordinaadid (alates Nepste sihtkaitsevööndi piirist) on järgmised: X: 6438443,006 ja
Y: 539072,184; X: 6438398,155 ja Y: 539104,954; X: 6438308,120 ja Y: 539170,824; X:
6438246,884 ja Y: 539187,871 ning X: 6438189,951 ja Y: 539310,510. Edelapiiri mõttelistest
sirgetest koosneva lõigu punktide koordinaadid (alates elektriliinist) on järgmised: X:
6438086,629 ja Y: 539232,543; X: 6438116,627 ja Y: 539176,785; X: 6438141,006 ja Y:
539107,452; X: 6438167,432 ja Y: 539054,137; X: 6438202,201 ja Y: 539036,790; X:
6438237,108 ja Y: 539037,285; X: 6438270,010 ja Y: 539054,806; X: 6438313,415 ja Y:
539015,675 ning X: 6438308,775 ja Y: 538925,950. Viimasest punktist kulgeb piir mööda
katastriüksuste piire.
Nepste sihtkaitsevöönd paikneb eespool nimetatud Nepste metsa sihtkaitsevööndite vahel ning
koosneb kahest lahustükist. Esimese lahustüki põhjapiiriks on 19330 Tõitoja–Häädemeeste tee
äärne elektriliin (10 m puhver keskteljest), lõunapiiriks on samuti elektriliin (25 m puhver
keskteljest), läänepiiriks on Nepste oja (jääb vööndisse) ning idapiiriks on mõtteline sirge
otspunktidega: X: 6439093,887 ja Y: 538907,219 ning X: 6438863,860 ja Y: 538953,306.
Vahetult teisel pool elektriliini asub Nepste sihtkaitsevööndi teine lahustükk, mille põhjapiiriks
ongi seesama elektriliin (25 m puhver keskteljest). Idapiiriks on mõttelistest sirgetest koosnev
lõik punktide koordinaatidega X: 6438823,438 ja Y: 539005,966; X: 6438443,006 ja Y:
539072,184; X: 6438398,155 ja Y: 539104,954 vahel. Viimasest punktist kulgeb mõtteline
sirge Nepste ojani punkti koordinaatidega X: 6438366,348 ja Y: 539032,248 ning kulgeb edasi
mööda oja (jääb vööndisse), kuni kulgeb mõttelise sirgena Aruoja katastriüksuse kirdepiirile
(punktide koordinaadid X: 6438351,160 ja Y: 538894,427 ning X: 6438349,104 ja Y:
538894,595). Edelapiir kulgeb mööda katastriüksuste piire ja alates punktist koordinaatidega
X: 6438525,413 ja Y: 538456,197 kulgeb piir mööda mõttelist sirget põhja poole punkti
koordinaatidega X: 6438705,688 ja Y: 538417,711.
Asuja sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist, mis paiknevad Rannametsa jõe äärsetel
aladel. Laiksaare järve äärde jääva lahustüki põhjapiiriks on põhiliselt katastriüksuste piirid,
erandiks on lõik Laiksaare metskond 17 (71001:001:0147) katastriüksusel, kus piir kulgeb
u 116 m mööda Asuja–Kaalu teeserva, kuni jõuab Käbikuivati (78201:001:0044)
katastriüksuseni. Ka ida- ja kagupiir kulgeb mööda katastriüksuste piire, erandiks on lõik
Soldati (78201:001:0005) ja Laiksaare metskond 99 (71001:001:0148) katastriüksuse vahel,
kus piir kulgeb mööda mõttelist sirget otspunktide koordinaatidega: X: 6439463,627 ja Y:
540316,006 ning X: 6439384,457 ja Y: 540268,900. Selle lahustüki lõunapiir kulgeb mööda
mõttelistest sirgetest koosnevat lõiku, mille punktide koordinaadid on alates Ojaääre
(78201:001:0266) katastriüksusel paiknevast punktist koordinaatidega X: 6439191,344 ja Y:
539881,945 järgmised: X: 6439302,634 ja Y: 539736,351; X: 6439349,637 ja Y: 539648,138;
X: 6439306,772 ja Y: 539615,202; X: 6439343,679 ja Y: 539525,830; X: 6439302,634 ja Y:
539500,674 ning X: 6439344,880 ja Y: 539429,820. Läänepiiriks on Nepste metsa
sihtkaitsevööndi piir ja Rannametsa jõe kallas (jääb välja) kuni Paisu (78201:001:0019)
katastriüksuse piirini, edasi kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri.
Teine lahustükk jääb 19330 Tõitoja–Häädemeeste teest (21302:001:0015) kagusse ning selle
kirdepiiriks on 19301 Kilingi-Nõmme–Tali–Laiksaare tee katastriüksus (78201:001:0032),
idapiiriks on samuti katastriüksused, lõuna- ja edelapiiriks on elektriliin (10 m puhver
keskteljest) ning lääne- ja loodepiiriks on jällegi teekatastriüksuste piirid. Selle lahustüki keskel
paiknevad Tamme (21302:001:0007) ja Ööbiku (21302:001:0006) katastriüksus on vööndist
välja jäetud.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid looduväärtusi: Laiksaare ja Nepste
loodusala elupaigatüüpe inventeeriti Natura 2000 pilootprojekti käigus 2001. aastal. Nepste
looduskaitseala Nepste sihtkaitsevööndi (endine Nepste hoiuala) elupaigatüüpe inventeeriti
2012. ja 2013. aastal (T. Männigo ja M. Suurkask), Asuja sihtkaitsevööndi elupaigatüüpe
inventeeriti 2010. aastal (Indrek Tammekänd) ning Laiksaare ja Rebase sihtkaitsevööndi
(endine Laiksaare looduskaitseala) elupaigatüüpe inventeeriti 2018. aastal (Indrek Hiiesalu).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes.
Uue kaitseala moodustamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi
Valitsuse 13. juuli 2006. a määrus nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiriˮ. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruses nr 319 „Kohaliku
tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ tehakse muudatus ning määruse lisa nr 1 punkt 12 ja
13 tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade
kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ punkt 21 ja määruse lisas olev hoiuala kaart „Nepsteˮ
tunnistatakse kehtetuks.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse
(edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st
5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise
põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus
tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse
säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu
eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute
seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse
loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku
alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi
saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele
tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,
kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see
kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku
rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus
ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja
ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa
põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
viieks sihtkaitsevööndiks.
Nepste looduskaitseala moodustavad väärtuslikud metsakooslused. Alal leidub laane-, salu- ja
soovikumetsi. Kohati on need metsad väga vanad ning kuuluvad ka Natura elupaigatüüpidesse
(tabel 3). Nendes metsades leidub sobivaid elupaiku paljudele elustikurühmadele (linnud,
putukad, taimed, samblad, samblikud), kuna leidub mitmekesisust nii metsade liigilises kui ka
vanuselises koosseisus. Keskkonnaregistri andmetel leidub loodaval kaitsealal 28 kaitsealust
liiki (tabelid 1 ja 2). Lisaks silmapaistvale elustiku mitmekesisusele ja liigirikkusele on piirkond
tähelepanuväärne ka oma maastikuilme poolest. Kõrge moreenkõrgendiku serva lõikub teravalt
Rannametsa jõe org ning kohati on järskude nõlvade kõrgus 15 m ja enamgi.
Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva
määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrus nr 161 „Laiksaare
looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ.
Kaitse-eeskirja kehtestamisele peab järgnema 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse
alla võtmine Pärnu maakonnasˮ muutmine. Määruse punkt 21 ja lisas olev hoiuala kaart
„Nepsteˮ tunnistatakse kehtetuks.
Kaitse-eeskirja kehtestamisele peab järgnema 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku
tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ muutmine. Määruse lisa nr 1 punkt 12 ja 13
tunnistatakse kehtetuks.
Kaitsealal ei ole olulisel määral poollooduslikke kooslusi ning seetõttu ei käsitleta kaitse-
eeskirjas nendega seotud tegevust. Kaitsealal leidub väikese laiguna (1,1 ha) elupaigatüüp
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). See elupaigatüüp inventeeriti Laiksaare
metsainventuuri käigus 2018. aasta septembris. Elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*) kaitset ei seata Nepste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks, kuna ala on eelkõige
loodud metsade kaitseks ning kooslus asub vaid väikese laiguna metsakoosluste vahel, on
esinduslikkuse hinnanguga C ja inventeerija andmetel võsastuv. Kuigi taastamine on märgitud
kergeks, pole see tõenäoline huvipuuduse tõttu ja seega elupaigatüübi säilitamiseks tegevusi ei
planeerita. Samuti ei kasva kaitsealal pilliroogu ega adru ning seetõttu ei ole vajadust
reguleerida kaitse-eeskirjas nende varumist.
2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
2.5.2.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste
säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Laiksaare, Rebase, Nepste metsa, Asuja ja
Nepste sihtkaitsevöönd.
Laiksaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, Rannametsa jõe ning
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning
kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad
elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on must-toonekurg, laanerähn,
valgeselg-kirjurähn, harilik kopsusamblik, harilik koobassamblik ja rohe-tilksamblik.
Rebase sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja
elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Kaitstavad liigid on must-toonekurg, karvasjalg-kakk ja metsis.
Nepste metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning
neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine ning kahjustatud kooslustes ja
elupaikades nende looduslikkuse taastamine ning Rannametsa jõe ja Aruoja (Asuja) rändrahnu
kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine.
Asuja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu-, sooviku- ja
laialehiste lammimetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ja Rannametsa jõe kaitse ja soodsa seisundi säilimise
tagamine. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid
on laanerähn, valgeselg-kirjurähn, tamme-kirjurähn ja harilik kopsusamblik.
Nepste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu- ja
soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning
kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad
elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodumetsad (9010*) ning rohunditerikkad
kuusikud (9050).
2.5.2.2. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid
metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Rebase sihtkaitsevööndis must-toonekure
pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Kaitsealal viibimiseks loetakse ka kaitse-eeskirjaga
lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Liikumispiirangu aeg must-toonekure
häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest. Inimeste liikumine kaitsealal
väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista.
Kalapüügile ei seata kaitse-eeskirjaga lisapiiranguid, kuna kalapüük ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärke ja kalastiku kaitseks vajalikud piirangud Rannametsa jõel on seatud
kalapüügieeskirjaga.
Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on
lubatud sihtkaitsevööndis rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine ettevalmistamata
kohas. Praegu asub külastustaristu Asuja (õpperada ja metsamajake) ja Nepste metsa
sihtkaitsevööndis (Asuja rändrahn), kuid kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus külastustaristu
rajamiseks ja hiljem selle kasutamiseks, kui vajadus tekib. Kuna Asuja sihtkaitsevööndisse
jäävad objektid, mis on mõeldud ala tutvustamiseks (õpperada ja metsamajake), mille juures on
ka lõkkekoht, siis ei ole otstarbekas seada rangeid lisapiirangud alale, kus juba olemasolevat
külastustaristut kasutatakse. Kuna rahvaürituse mõju nii kaitse-eesmärkidele kui ka
ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti ürituse
eripärast, korraldamise ajast, inimeste hulgast ja ürituse eesmärgist, siis tuleb seda iga kord
eraldi hinnata. Olenevalt aastaajast ja liikide vajadustest ei pruugi väikese hulga inimeste
kontrollitud viibimine alal kaitse-eesmärkide seisundit halvendada, seega jäetakse
kaalutlusotsuse võimalus ka rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistamata kohas. Rahvaürituse
korraldamisega seotud leevendus on tehtud eeskätt teadus- või õppeotstarbel korraldatavate
koolituste ja matkade läbiviimiseks. Sedalaadi üritused toimuvad väikestele gruppidele ja
üritusi on harva, seega ei kahjusta see leevendus kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna
kaitse-eesmärgiks olevate liikide pesitsemisajal kehtib liikumispiirang.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel ja
mootorita ujuvvahendiga sõitmine Rannametsa jõel ning jalgrattaga sõitmine ka radadel.
Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja mootoriga
ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel
ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sh liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel. Sõidukiga
ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid kahjustab maapinda ja liikide kasvukohti ning
ohustab kaitsealuseid liike nii ülesõitmise kui ka häiriva müraga. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ja tee
toimimiseks vajalikud rajatised, näiteks teekraavid. Nepste looduskaitsealale jäävad
ehitusseadustiku § 92 lõike 1 järgi Rebase tee, Mustajõe tee, Asuja–Kaalu tee, Tamme tee,
Suitsu tee ning metsasihid ja muud pinnasteed. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga
sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb
arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud
juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole
mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane
liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige
toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud
ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või
muud sellised tegevused). Ujuvvahendiga sõitmist reguleeritakse, kuna kaitsealale jäävad
veekogud, kus on teoreetiliselt sõltuvalt veetasemest ujuvvahendiga sõitmine võimalik.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine nendel jõgedel on siiski looduslikest tingimustest lähtuvalt
keeruline (tegemist on suures osas käänuliste ja madalaveeliste jõgedega) ja kahjustaks kaitse-
eesmärke, kuna mootoriga ujuvvahendid tekitavad suurel kiirusel lainetust, mis mõjutab
veekogu kallast ja veekogus elutsevaid või kasvavaid liike. Lainetuse mõju on suurem just
kaldapiirkonnas ja seeläbi muutuks veekogu kaldajoon kiiremini võrreldes looduslike
protsessidega. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmise piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavatel teadustegevusel. Need erisused tulenevad otseselt LKS § 30 lõikest 3.
Jahipidamine on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud Rebase ja Laiksaare sihtkaitsevööndis
15. märtsist 31. augustini. Jahipidamine on ajaliselt piiratud must-toonekure pesitsemisajal,
kuna liik on sel perioodil häirimise suhtes väga tundlik. Nii Rebase kui ka Laiksaare
sihtkaitsevööndis on teada must-toonekure pesad, mis on praegu küll varisenud, kuid liigi
tegevuskavas on öeldud, et tihti hävivad pesad looduslikult allakukkumise tõttu ning sellisel
juhul ehitab must-toonekurg pesa uuesti vana koha peale või kui pesapuu oksad on murdunud,
siis selle lähedale. Seega, kuna loodaval kaitsealal leidub must-toonekurele sobilikke elu- ja
toitumispaiku vanade metsamassiivide ja looduslikus seisundis Rannametsa jõe näol, võib
eeldada, et liik asustab ala uuesti.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud maaparandussüsteemide eesvoolude
hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Maaparandusseaduse § 4 lõike 3 kohaselt on
maaparandussüsteemi eesvool kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või
niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu
reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme vee läbilaskevõimest sõltub reguleeriva
võrgu nõuetekohane toimimine. Veerežiimi taastamine võib olla vajalik kaitseala läbival
Rannametsa jõel ja Nepste ojal, et tagada lõhelistele vajalik läbipääs. Vajalikuks võib osutuda
kopratammide eemaldamine mõnelt jõelõigult. Kuna kaitseala metsad jäetakse looduslikule
arengule, siis pole maaparandussüsteemide hooldamine vajalik, samas suubub Asuja
sihtkaitsevööndisse jäävasse Rannametsa jõkke kaks eesvoolu, mille hooldamine võib osutuda
vajalikuks väljaspool kaitseala asuvate majandusmetsade teenindamiseks. Eesvoolude
hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine,
veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest
puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kaitseala valitseja
nõusolekut ei ole vaja, kui tuleb eemaldada voolutakistusena voolusängist üksikuid esemeid,
nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi. Niisamuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja
rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Metsakoosluste kujundamine
võib osutuda vajalikuks loodusliku mitmekesisuse taastamiseks või eelduste loomiseks puistu
struktuuri ja metsa kasvukohatüübile looduslikult omase mitmekesisuse saavutamiseks.
Metsakoosluste loodusliku ilme taastamiseks on vajalikud kujundusraied kultuurpuistutes, seda
eelkõige Nepste metsa sihtkaitsevööndis puhtkuusikutes, kuna inimese kaasabita ei pruugi
alade looduslikkus taastuda või taastub väga aeglaselt. Koosluse kujundamise abil saab kaasa
aidata metsa bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele. Metsakooslusi kujundatakse
kaitsekorralduskava alusel, kus pannakse paika koosluse kujundamist vajavad alad,
kujundamise viisid ja tingimused. Liigikaitselised tööd on vajalikud kaitsealuste liikide
elupaikade säilitamiseks või elutingimuste parandamiseks. Liigikaitselised tööd määratakse kas
kaitseala kaitsekorralduskava või liigi kaitse tegevuskava alusel.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd. Muul juhul ei ole uute ehitiste püstitamine lubatud.
Ehitusseadustiku § 3 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega
ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus
võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast
katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
Kaitseala tarbeks vajalike tootmisotstarbeta ehitiste alla kuuluvad eelkõige koosluste ja liikide
elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised (sh veerežiimi taastamiseks vajalike tõkete
rajamine) ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (puhkekohad, infostendid).
Kuna kaitseala sihtkaitsevööndisse on arvatud mitu väiksemat teed ja ehitist (sh varemeid),
jäävad lubatuks sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kaitse-eeskirjaga on
jäetud võimalus näiteks renoveerida olemasolevaid teid ja paigaldada võrgukaablit. Kuna
ehitamise mõju nii kaitse-eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine,
väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti rajatise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia,
ehituse maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on need tegevused jäetud
kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.
2.5.2.3. Keelatud tegevused
Kaitseala sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa
seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus,
mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või
loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu
saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite
peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise
eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb
teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse
sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.
Kaitsealal on kogu ulatuses tegemist metsamaaga, kus on registreeritud loodusdirektiivi
elupaigatüübid. Elupaigatüüpidele tuleb tagada soodsa seisundi säilimine, st nende looduslik
levila on muutumatu suurusega või laieneb. Globaalselt on metsades kõige suurem bioloogilise
mitmekesisuse tase, kui pidada silmas liike, geneetilist materjali ja ökoloogilisi protsesse.
Üldiselt on kaitseala sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine
looduslike protsesside kaudu ja seega on sihtkaitsevööndis majandustegevus, sh metsaraie,
keelatud. Samuti on metsaraie keelamine oluline liikide elupaikade säilimise seisukohast, eriti
tundlike I kaitsekategooria liikide puhul, nagu seda on loodava kaitseala kaitse-eesmärgiks
seatav must-toonekurg.
Kaitse-eeskirja kohaselt on keelatud inimeste viibimine Rebase sihtkaitsevööndis must-
toonekure pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Liikumispiirangu aeg must-toonekure
häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest. Inimeste liikumine kaitsealal
väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista.
Liikumispiirang on kehtestatud vaid Rebase sihtkaitsevööndi puhul, kuna piirang kehtis seal ka
varem ja sealne pesa oli asustatud veel 2002. aastal, kuid Laiksaare sihtkaitsevööndisse jääv
pesa pole olnud asustatud pärast 1994. aastat ja seal ei kehtinud ka varem liikumispiirangut.
Tulenevalt tõenäosusest, et must-toonekurg asustab pigem Rebase sihtkaitsevööndisse jääva
metsaala (tegemist on vanema ja lageraietest puutumata metsaalaga), ei ole otstarbekas seada
ebaproportsionaalselt rangeid piiranguid Laiksaare sihtkaitsevööndile. Kuna tegemist on
suhteliselt suure alaga, ei ole põhjendatud kogu alal piirata liikumist, samas ei ole põhjendatud
ka eraldi sihtkaitsevööndi loomine must-toonekure jaoks. Inimeste viibimisest oluliselt
häirivam tegevus on jahipidamine (koos liigub suurem hulk inimesi, kaasatud võivad olla
jahikoerad ja paugutamine), millest tulenevalt on jahipidamisele seatud ajaline piirang mõlema
sihtkaitsevööndi puhul.
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet, koostada
maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,
sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi,
anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks
ei ole vaja veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Alal on
teadaolev jahindushuvi. Kaitseala vahetus läheduses on teadaolevalt vähemalt üks soolak ja üks
lisasöötmise koht. Looduskaitseala eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilimine ja
võimalikult minimaalne negatiivne inimmõju. Jahiulukite lisasöötmise eesmärk on peamiselt
jahi hõlbustamine ja seega on see vastuolus looduskaitseala eesmärgiga. Seega ei ole
moodustataval Nepste looduskaitsealal alust lubada jahiulukite lisasöötmist.
2.5.2.4. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Määruse eelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti neljale maaomanikule ja suurematele
huvigruppidele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 07.08.2018. Menetluse dokumentidega
sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Lisaks avaldati eelnõu
väljatöötamise kavatsuse avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 09.08.2018.
Ettepanekute esitamise tähtaeg oli 27.08.2018. Selleks ajaks saabus Keskkonnaametile kolm
arvamust/ettepanekut, millele Keskkonnaamet ka vastas. Hiljem laekus Nepste II ja III karjääri
keskkonnamõju hindamise menetluse käigus veel üks ettepanek, millele Keskkonnaamet
samuti vastas. Maaomanike seisukohtade ja ettepanekute kokkuvõtted on esitatud tabelis 4.
Tabel 4. Maaomanike seisukohad Nepste looduskaitseala väljatöötamise kavatsuse kohta
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Riigimetsa Ettepanek arvata kaitseala koosseisust Arvestatud osaliselt. Kaitseala koosseisust arvatakse välja kv LS169
Majandamise välja kv LS169 eraldised eraldised 27, 28, 29 ja 31. Samuti arvatakse kaitseala koosseisust välja kv
Keskus 13,27;28;29;31. LS169 eraldis 13.
Ettepanek piirata jahipidamist ajaliselt Ajaline jahipiirang jääb Rebase ja Laiksaare sihtkaitsevööndisse, kuna alal
ainult Rebase sihtkaitsevööndis, mitte on teada must-toonekure pesapaigad, mis on praegu küll varisenud, kuid
kogu kaitsealal. tõenäosus, et kured alad siiski asustavad, on olemas ja seetõttu on vajalik
säilitada must-toonekurele sobivad tingimused.
Saarde Valla Rannametsa jõe kui lõheliste kudeala Arvestatud osaliselt. Ajaline jahipiirang jääb Rebase ja Laiksaare
Valitsus toimimiseks võiksid olla lubatud sihtkaitsevööndisse, kuna alal on teada must-toonekure pesapaigad, mis on
kaitsealal vajalikud hooldustööd, sh praegu küll varisenud, kuid tõenäosus, et kured alad siiski asustavad, on
kobraste arvukuse piiramine ja kobraste olemas ja seetõttu on vajalik säilitada must-toonekurele sobivad tingimused.
tegevuse tõttu tekkinud paisutuste Kaitseala sihtkaitsevööndis reguleeritakse kopratammide likvideerimist
likvideerimine. veerežiimi taastamisena, mis tähendab, et kaitse-eeskirja lisatakse punkt,
Võimaluse korral võiks koprajaht mille alusel on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine kaitseala valitseja
toimuda vastavalt jahieeskirjale. nõusolekul. Kuna tegemist on kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
olulise piirkonnaga, siis on vajalik seada piiranguid tulenevalt
liigispetsiifikast.
Maanteeamet Juhiti tähelepanu vajadusele tagada Arvestatud. Kaitse-eeskirja väljatöötamisel arvestatakse ehitiste
riigiteedel nõutud külgnähtavus. hooldamise vajadusega, sh teede külgnähtavusala hooldamisega. See
tähendab, et kaitsealal on ehitiste hooldustööd kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud.
Sokkel Holding OÜ Ettepanek muuta kaitseala piirid Ei arvestatud. Keskkonnaministeerium tegi käskkirjaga nr 1-2/17/260
vastavaks algselt metsavajakute analüüsi RMK-le ülesandeks esitada 1. septembriks 2017 salu- ja laanemetsade
käigus keskkonnaregistri kaitsmiseks lisaalad. RMK poolt 04.09.2017 kirjaga nr 8-1/17/2-2 esitatud
projekteeritavate alade kihile kantud lisaalade hulgas on ka Nepste II ja Nepste III mäeeraldisele jääv kaitstav ala.
piiridele. Vajalik selleks, et saaks KMH Nepste looduskaitseala väljatöötamise käigus muudeti kaitseala piire
menetlusega edasi minna. selliselt, et need erinesid mitmes kohas EELIS-esse algselt kantud piiridest,
kuna kaitseala moodustamisel lähtutakse kaitse-eesmärkide paiknemisest
ning nende piiritlemisel arvatakse võimalikult loogiliste piiridega kaitset
vajavad väärtused kaitseala koosseisu. Samas jäeti loodavast kaitsealast
endiselt välja mäeeraldised Nepste II ja Nepste III. Tulenevalt muudatusest
tekkis kaevandusloa taotluses planeeritud piiride (teenindusmaa osas) ja
planeeriva kaitseala piiride osas kattuvus. Tulenevalt asjaolust, et karjäär
asub planeeritava looduskaitseala vahetus läheduses, on põhjust eeldada, et
see mõjutab kõrval asuvate loodusväärtuste (Natura elupaigatüüp
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja sellega kattuvad vääriselupaigad)
seisundit negatiivselt. Arvestades asjaolu, et väärtuslik metsaala piirneb
lõunaosas elektriliini koridoriga ja põhjast teega ning et planeeritava
kaevanduse rajamisel külgneb ala idast kaevandusega, ei ole otstarbekas veel
niigi eraldatud väärtuslikku metsaala koormata ka teenindusmaa loomisega
põhja- ja läänekülge. Sellest lähtudes konsulteeris Keskkonnaamet
Maanteeameti planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist Marek
Linnuga teenindusmaa (väljaveoteede) asukoha alternatiivide osas. Kuna
Maanteeameti poolt pole selles piirkonnas seatud rangeid piiranguid
väljaveoteede asukohtade osas, oleme seisukohal, et Nepste II ja Nepste III
karjääri teenindusmaa (väljaveoteede) paiknemisele on ka teisi alternatiive,
mis oleksid vähem koormavad loodusväärtustele.
Koosolekul 07.02.2019 (protokoll registreeritud Keskkonnaameti
dokumendiregistris nr 7-4/19/188-4) jõuti kokkuleppele väljaveoteede ja
kaitseala välispiiri kulgemise osas.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura
2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral
leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide
elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 punkti 2 alapunktile 171 on
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Laiksaare loodusala, mis hõlmab Laiksaare
looduskaitseala, ning sama korralduse lisa 1 punkti 2 alampunktiga 252 on Natura 2000
võrgustiku loodusalaks esitatud Nepste loodusala, mis hõlmab Nepste hoiuala.
Laiksaare ja Nepste loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilisse piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 14. detsembri 2018. a rakendusotsusega (EL) 2019/21, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kaheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2018) 8533 all, ELT L 7,
09.01.2019, lk 367−521).
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek liita Laiksaare ja Nepste
loodusala üheks loodusalaks, mille nimeks saab Nepste loodusala. Moodustatava loodusala
piirid viiakse vastavusse planeeritava looduskaitseala Nepste sihtkaitsevööndi, Rebase
sihtkaitsevööndi ja Laiksaare sihtkaitsevööndi piiridega. Loodusala kaitse-eesmärkideks jäävad
endiselt Natura elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050)
ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa
Komisjonile ettepanek mitte seada varem Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks olnud Natura
elupaigatüüp vanad laialehised metsad (9020*) moodustatava Nepste loodusala kaitse-
eesmärgiks, kuna viimase inventuuri (2018) kohaselt seda elupaigatüüpi kaitsealal ei leidu.
Lisaks tehakse ettepanek lisada Nepste loodusala kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaigatüüp
jõed ja ojad (3260).
Nepste loodusala moodustamisega ja piiride muutmisega suureneb loodusala osakaal Laiksaare
metskond 17 (71001:001:0147) ja Laiksaare metskond 3 (21301:004:0139) katastriüksusel.
Loodusalast jäävad välja Kasemetsa (21302:001:0027) ja Aruoja (21302:001:0040)
katastriüksus.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide
täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja
nende soodsa seisundi saavutamisele.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava
Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja
taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab
liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Nepste looduskaitseala on juba osaliselt riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel
oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna 46,5 ha varem piiranguvööndisse ja
30,6 ha varem hoiualale jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse ning lisaks liidetakse
sihtkaitsevööndisse 461,6 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb Nepste looduskaitseala
moodustamisega Häädemeeste vallale esialgsel hinnangul maamaksu laekumise vähenemine
965,76 euro ulatuses aastas ja Saarde vallale maamaksu laekumise vähenemine 534,93 euro
ulatuses aastas.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Nepste looduskaitsealale ei jää eramaid, mida riigil oleks kohustus ära osta,
seega puuduvad riigile maade omandamisega seoses tekkida võivad kulud.
Nepste looduskaitseala moodustamisega plaanitakse arvata sihtkaitsevööndisse 278,8 ha
(sellest 100,4 ha on küps mets ja 25 ha valmiv mets) varem kaitse all mitte olnud riigimetsa.
Lisaks kavandatakse tsoneeringu muudatusega arvata 39,8 ha (sellest 0,6 ha on küps mets ja 9
ha valmiv mets) piiranguvööndis olevat ja 28,9 ha (sellest 27,3 ha on küps mets) hoiualale
jäävat riigimetsa sihtkaitsevööndisse. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele
vähendab range kaitse puidukasutuse tulu Pärnu maakonnas 124 eurot hektari kohta aastas.
Seega 278,8 ha kaitse all mitte olnud majandusmetsa sihtkaitsevööndisse arvamisel väheneb
puidutulu 34 571,2 (15 549,653) eurot aastas. Lähtudes sellest, et ka piirangutega metsade
majandamine oli varem kitsendatud, on vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele
majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa
lankide keskmisest, seega on iga-aastane saamata jäänud puidutulu täiendavate piirangute
lisamisega Pärnu maakonnas 12,4 eurot hektari kohta aastas. Seega 68,7 ha varem
piiranguvööndisse ja hoiualale kuulunud majandusmetsa sihtkaitsevööndisse arvamisel
väheneb puidutulu 851,9 (457,6) eurot aastas. Kokku väheneks iga-aastane saamata jäänud
puidutulu Nepste looduskaitseala moodustamisega ligikaudu 35 423,1 (16 007,2) euro võrra.
6. Määruse jõustumine
53
Sulgudes on vastav arvutus kokku küpse ja valmiva metsa järgi.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike
1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.