dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 1. juuni 2020
Viit
15-5/20/25945-1
Registreeritud
1. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
30. juuni 2020

Failid

  • 📎Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamisest teavitamine.asice5672 KB

Sisu (failidest)

nimekirja alusel 01.06.2020 nr 7-4/20/9271 Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamisest teavitamine Austatud menetlusosaline Keskkonnaministri 1. septembri 2019.a käskkirjaga nr 1-2/19/602 on algatatud määruse ⹂Nepste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Moodustatava Nepste looduskaitseala territoorium hõlmab Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrusega nr 161 ⹂Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri” kaitse alla võetud Laiksaare looduskaitseala ning Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 ⹂Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Nepste hoiuala. Ala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas ja Saarde vallas Laiksaare külas. Nepste looduskaitseala eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, väärtuslikke metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Nepste looduskaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Need elupaigatüübid on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Lisaks kaitstakse laane-, salu-, sooviku- ja laialehiseid lammimetsi ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust. Veel kaitstakse Rannametsa jõge ja Aruoja (Asuja) rändrahnu. Samuti kaitstakse loodusdirektiivi I lisasse lisatud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja metsis (Tetrao urogallus). Lisaks kaitstakse Nepste looduskaitsealal teisigi kaitsealuseid liike ja nende kasvukohti nagu harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense). Nepste loodukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 8.06.2020 kuni 30.06.2020 Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (seal on ka link kaardirakendusele, kus näeb kaitseala piiride kulgemist täpsemalt). Parandusettepanekud ja vastuväited Nepste looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Lääne regioonile (Roheline 64, Pärnu 80010 või [email protected]) hiljemalt 30.06.2020. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Ühtlasi teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt juulis ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2021. aasta alguses. Küsimuste korral pöörduda kaitse planeerimise spetsialisti Kirsi Loide poole (447 7375, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirsi Loide kaitse planeerimise spetsialist kaitse planeerimise büroo Lisad: 1. Lisa1_Nepste_LKA_määrus.docx 2. Lisa2_Nepste_LKa_seletuskiri.docx 3. Lisa3_kaart_Nepste_LKA.jpg Kirsi Loide 447 7375 [email protected] 2 (2) EELNÕU 03.09.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Nepste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas ja Saarde vallas Laiksaare külas asuv ala, mille nimeks saab Nepste looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) eluslooduse mitmekesisust, väärtuslikke metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) laane-, salu-, sooviku- ja laialehiseid lammimetsi ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust; 3) Rannametsa jõge; 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*)3, rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 5) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja metsis (Tetrao urogallus); 6) kaitsealuseid samblikuliike ja nende kasvukohti. Need liigid on harilik kopsussamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Theloterma lepadinum) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium monasterinse); 7) Aruoja (Asuja) rändrahnu. (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Laiksaare sihtkaitsevöönd; 2) Rebase sihtkaitsevöönd; 3) Nepste metsa sihtkaitsevöönd; 4) Asuja sihtkaitsevöönd; 5) Nepste sihtkaitsevöönd. §6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Laiksaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, Rannametsa jõe ning kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on must-toonekurg, laanerähn, valgeselg-kirjurähn, harilik kopsusamblik, harilik koobassamblik ja rohe-tilksamblik. (2) Rebase sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on must-toonekurg, karvasjalg-kakk ja metsis. (3) Nepste metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine ning Rannametsa jõe ja Aruoja (Asuja) rändrahnu kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine. (4) Asuja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu-, sooviku- ja laialehiste lammimetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade ja Rannametsa jõe kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on laanerähn, valgeselg-kirjurähn, tamme-kirjurähn ja harilik kopsusamblik. (5) Nepste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodumetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050). § 7. Lubatud tegevus (1) Viibimine on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Rebase sihtkaitsevööndis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse- eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Kaitsealal on lubatud: 1) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine; 2) kalapüük; 3) telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud; 4) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud kohas; 5) sõidukiga sõitmine teedel; 6) jalgrattaga sõitmine radadel; 7) mootorita ujuvvahendiga sõitmine Rannametsa jõel; 8) käesoleva lõike punktides 5–7 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel. (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Rebase ja Laiksaare sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. (5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 5) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning nende hooldustööd; 6) olemasolevate ehitiste hooldustööd. § 8. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Rebase sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 9. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrus nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „ Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 1 lõige 1 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisas olev hoiuala kaart „Nepsteˮ tunnistatakse kehtetuks. (2) Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruses nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa nr 1 punkt 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks. § 13. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. septembri 2019. a käskkirjaga nr 1- 2/19/602 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 14. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Laiksaare looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrusega nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Nepste hoiuala võeti kaitse allaVabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ. Laiksaare männik ja Rannametsa jõe lammimets on kaitse all 1991. aastast, kui Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ tunnistati alad kohaliku tähtsusega objektideks ja võeti kaitse alla. Lisaks on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 punkti 2 alapunktiga 171 Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Laiksaare loodusala, mis hõlmab Laiksaare looduskaitseala, ning sama korralduse lisa 1 punkti 2 alampunktiga 252 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Nepste loodusala, mis hõlmab Nepste hoiuala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Nepste looduskaitseala Vabariigi Valitsuse määruse „Nepste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse juba praegu kaitse all oleva Laiksaare looduskaitseala, Nepste hoiuala ja Laiksaare männiku (väikeses ulatuses jääb alale ka Rannametsa jõe lammimetsa kaitseala) ning nendele juurde liidetava metsavajakute kaitseks loodavate alade põhjal Nepste looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse uus kaitse- eeskiri. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas ja Saarde vallas Laiksaare külas. Laiksaare männik ja Rannametsa jõe lammimets on kaitse all 1991. aastast, kui Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” tunnistati alad kohaliku tähtsusega objektideks ja võeti kaitse alla. Laiksaare looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrusega nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Nepste hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate kaitstavate alade – Laiksaare looduskaitseala, Nepste hoiuala ja Laiksaare männiku (väikeses ulatuses jääb alale ka Rannametsa jõe lammimetsa kaitseala) – kaitsekorda, kaitstava loodusobjekti tüüp looduskaitsealaks ja laiendatakse kaitstavat ala. Muudatused on tingitud peamiselt vajadusest täita looduskaitse ja metsanduse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärke – metsade range kaitse tüpoloogilise esindatuse parandamine1. Samuti tagatakse kaitseala moodustamisega nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse. Lisaks metsakoosluste kaitsele on oluline ka ohustatud ja haruldaste liikide kaitse. Kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele on soodsa seisundi säilimiseks vajalik vanade puudega ühtse metsamassiivi kui sobiva elupaiga olemasolu. Moodustatav kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluvat Laiksaare (EE0040322) ja Nepste (EE0040335) loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kirsi Loide (tel 447 7375, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386, e-post 1 Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (te 626 2880, e- post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Metsavajakute osas on lähtutud Asko Lõhmuse 2016. aasta analüüsist „Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”. 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, väärtuslikke metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, laane-, salu-, sooviku- ja laialehiseid lammimetsi ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust, Rannametsa jõge, elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*)2, rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja metsis (Tetrao urogallus), kaitsealuseid samblikuliike: harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ja nende kasvukohti, ning Aruoja (Asuja) rändrahnu (tabelid 1, 2 ja 3). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus, sh võetakse kaitseala kaitse alla juhul, kui see on vajalik loodus- ja linnudirektiivi rakendamiseks. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise ja looduskaitsealana kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, haruldus ja loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala moodustamisega muudetakse ka Laiksaare ja Nepste loodusala piire ning kaitse- eesmärke. Laiksaare ja Nepste loodusala liidetakse ja moodustatakse üks loodusala, mille nimeks jääb Nepste loodusala. Varasema Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüüpi vanu laialehiseid metsi (9020*) ei seata uue loodusala kaitse-eesmärgiks, kuna viimase inventuuri kohaselt seda elupaigatüüpi kaitsealal ei leidu. Uue Nepste loodusala kaitse- eesmärkide hulka lisatakse Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatud ja haruldased mageveekogud ja metsakooslused (tabel 1). Nepste looduskaitsealale jäävad kooslused – mageveekogude elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ning metsa elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. 2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Lisaks on kaitse all olemise eelduseks liikide soodsa seisundi tagamiseks olulised metsakooslused: laialehised lammimetsad ning salu-, laane ja soovikumetsad. Need elupaigatüübid on intensiivse looduskasutuse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada vajalikud kaitsemeetmed direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Lisaks on looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu3. Jõed ja ojad (3260) See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev meandritega voolusäng, mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ja mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks4. Selle elupaigatüübi peamised ohutegurid on reostus (ka liigne setete kandumine jõkke), voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine (ka paisutamine)5. Vanad loodusmetsad (9010*) Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis mitme kasvukohatüübi metsad. Pidades silmas seda, et täiesti inimtegevusest mõjutamata metsi meil vaevalt enam leidub, arvatakse siia elupaigatüüpi niisugused metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele6. Vanade loodusmetsade peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halvendab sellele metsaelupaigatüübile omase elustiku säilimist. Rohunditerikkad kuusikud (9050) See elupaigatüüp hõlmab hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega paikades, sageli orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Need metsad on kujunenud varasematest tamme-segametsadest. Lopsaka ja liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised rohundid ja kõrrelised, mis on eriti iseloomulikud sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübi soostuvatele metsadele7. Rohunditerikaste kuusikute peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halvendab sellele metsaelupaigatüübile omase elustiku säilimist. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) See elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale. Soostuvates metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 cm, madalsoo- ja 3 Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf 4 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. 5 Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P. ja Vilbaste, S. 2019. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn. 6 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. 7 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam 8. Soostuvate ja soo- lehtmetsade peamised ohutegurid on metsaraie ja kuivendamine. Metsaraiega rikutakse metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halveneb sellele metsaelupaigatüübile omase elustiku säilimine. Kuivendamine rikub sellele metsaelupaigatüübile iseloomulikku veerežiimi, mille tagajärjel kooslus muutub. Laialehised lammimetsad Laialehised lammimetsad katavad jõesängiga või vanajõgede sootidega rööbiti kulgevaid kaldavalle, mille laius võib jõe suurusest tulenevalt olla väga erinev (5–100 m). Tulvavesi liigub neist üleujutuse algul hoogsalt üle, jättes settena maha kaasatoodud ainese kõige suuremad ja raskemad osakesed. Ümbrusest veidi kõrgemad kaldavallid ongi ajapikku kuhjunud tulvavee kantud setetest. Sellisel toitainerikkal mullal kasvab tihe ja lopsakas alustaimestik, tüüpiliselt laanesõnajalg, humal, harilik maavits jt, ning laialehised puud, nagu harilik jalakas, harilik tamm, harilik pärn jt9. Laialehiste lammimetsade peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halvendab sellele metsaelupaigatüübile omase elustiku säilimist. Laane-, sooviku- ja salumetsad Eesti metsanduse arengukavas (2011–2020) on märgitud strateegiliseks eesmärgiks metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimise tagamine10. Lõhmuse (2016) koostatud analüüsi põhjal tehtud arvutustest selgus, et 2018. aasta seisuga range kaitse all olevate metsakoosluste pindala ei ole liikide soodsa seisundi tagamiseks piisav ja vanadele metsadele iseloomuliku elustiku säilimise tagamiseks tuleb range kaitse alla võtta rohkem laane-, salu- ja soovikumetsade tüübirühmadesse kuuluvaid metsi. Eesmärk on luua eeldused Eestis vanale, vähemalt 100- aastasele metsale iseloomuliku elustiku kaitsemiseks, taastamiseks ja säilimiseks11. 8 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. 9 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. 10 Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf 11 Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411. Tabel 1. Kaitsealale jäävatel loodusaladel leiduvad Natura elupaigatüübid Natura 2000 seisund Hilisemate inventuuride LKA LoA Märkused seisund eesmärk eesmärk 12 13 Kood Elupaigatüüp esinduslikkus Pindala esinduslikkus Pindala (ha) (ha) Elupaik kaardistatud 2012. aasta 3260 jõed ja ojad B 0,63 Jah Ei inventuuri käigus. Pindala täpsustused 2018. aasta 9010* vanad loodusmetsad B 77 B 233,7 Jah Jah inventuuri tulemusel. 2018. aasta inventuuri andmetel elupaika ei leitud. Ettepanek eemaldada elupaigatüüp Laiksaare loodusala kaitse- vanad laialehised eesmärkide hulgast, kuna 9020* A 0 Ei Jah metsad elupaigatüüpi pole alal leidunud ka esmase määramise ajal, sellele viitab ka standardandmebaasis pindala 0 ha. rohunditerikkad Pindala täpsustused 2018. aasta 9050 B 15 B 13,2 Jah Jah kuusikud inventuuri tulemusel. soostuvad ja soo- Pindala täpsustused 2018. aasta 9080* B 31 B 43,6 Jah Jah lehtmetsad inventuuri tulemusel. 12 Kas liik on nimetatud loodava Nepste looduskaitseala eesmärgiks. 13 Kas liiki on nimetatud Laiksaare või Nepste loodusala kaitse-eesmärgina. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, haruldus ja tüüpilisus. Kaitsealale jäävad järgmiste ohustatud, haruldaste ja tüüpiliste kaitsealuste linnuliikide elupaigad ning pesitsus- ja toitumisalad (tabel 2). Must-toonekurg (Ciconia nigra) kuulub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud seisus. Lisaks kuulub liik Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse. Must-toonkurg on väga suure areaaliga linnuliik, kuid tema seisund on soodne vaid vähestes areaali osades. Eesti asub areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Pesapuuks on Eestis kõige sagedamini haab, mänd, tamm ja kask. Looduslikult hävivad pesad enamasti allakukkumise tõttu, mille peamised põhjused on pesa kaalu suurenemine ja tormikahjustused. Pesa allakukkumise korral ehitavad kured uue pesa enamasti endise pesa kohale (kui tugioksad on alles) või võimalikult endise pesakoha lähedale. Must- toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (60–90 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kaitse all on 193 leiukohta, millest 40–50 on asustatud igal aastal. Asustatud pesadest üks kolmandik on edukad, kolmandikul pesitsemine ebaõnnestub ja ülejäänud kolmandiku asustatud pesade puhul ei alustata munemist või ei leia pesa hõivanud lind paarilist. Euroopas saab sigimisealiseks keskmiselt 20% lennuvõimestunud poegadest, Eestis võib see näitaja olla veel madalam. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on eelnevalt nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi halvenemisel. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääreefekt)14. Laanerähn (Picoides tridactylus) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Pesitseb taigavööndis, mis algab Skandinaaviast ja Baltimaadest ning ulatub üle kogu Venemaa ja Siberi Ohhoota mereni15. Eestis on laanerähn väikesearvuline haudelind, keda pesitseb meil 3000–5000 haudepaari. Elupaigana eelistab vanemate kuuskedega, samuti kaskede ja teiste lehtpuudega okas- ja segametsi16. Kvaliteetse elupaiga tunnuseks peetakse surnud puude hulka. Näiteks Saksamaal on kvaliteetseks elupaigaks peetud ala, kus surnuid puid on 30 m3/ha17. Toitub enamasti putukatest, eriti kuuse-kooreüraski vastsetest, sageli koorib surnud kuuski ja toksib mahla saamiseks puukoore sisse auguringe18. Laanerähni elupaika on oluline kaitsta selle poolest, et lindu peetakse heaks indikaatorliigiks. See tähendab, et elupaik, kus on leida laanerähni, sobib ka mitmele teisele metsaspetsialistile. Laanerähni ohustab elupaikade killustumine ja intensiivne metsade majandamine, mille tagajärjel kaovad liigile sobivad elupaigad. Majandatud metsades on surnud puidu osakaal väike, seega sobilikke toitumis- ja 14 Sellis, U., 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. 15 Jonsson, L., 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. 16 Eerik Leibak 2018. Laanerähn (kolmvarvas rähn). – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 17 Pechacek, P., 2004. Spacing behaviour of Eurasian Three-Toed Woodpeckers during the breeding season in germany. The Auk. 121: 58–67. 18 Svensson, L., Mullarney, K. ja Zetterström, D., 2015. Linnumääraja. Euroopa ja Vehemere maade lindude välimääraja. Kirjastus Varrak, Tallinn. pesitsemispaiku napib19. Kodupiirkonna suurused erinevad, kuid on linnu suurust arvestades küllaltki ulatuslikud. Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) kuulub LKS alusel III kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi mittehinnatavas seisus. Levila lõunapiir ulatub Põhja- Hispaaniast Iraani idaosani. 21. sajandil on levinud kiiresti põhja poole. Praegu on levila põhjapiiriks Eesti, Soomes oli esmaleid 2010/2011. aasta talvel, Taanis suri liik välja 1961. aastal, Lõuna-Rootsis 1982. aastal ega ole seal taastunud. Eestis on Tamme-kirjurähn peamiselt Lõuna-Eestis levinud vähearvukas haudelind, kelle arvukuseks võib meil lugeda 100–300 paari. Tamme-kirjurähn pesitseb peamiselt nagu nimigi ütleb tammeenamusega puistutes ja parkides, aga ka muudes leht- ja segametsades. Oma spetsiifilise elupaiganõudluse tõttu vajab iga paar 40–75, kohati isegi 150–200 ha suurust territooriumi. Tamme-kirjurähn toitub kõiksugu putukatest, kuid rohkem meeldib talle saaki tabada nokaga noppides ja urgitsedes, kui tüve toksides. Tihti püüavad putukaid ja röövikuid puulehtedelt ning joovad hea meelega ka puumahla. Ohutegureid Eestis teada ei ole, mujal ohustab teda tammikute jm sobivate metsade raie ja surnud puidu eemaldamine metsamajanduse käigus20,21,22. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Levila piirialadel Euroopas on valgeselg-kirjurähni arvukus eelmisel sajandil vähenenud või liik välja surnud. Eestis on tema arvukus aga pidevalt suurenenud, väikese langusega 1990. aastatel. 2004. aastal tõsteti valgeselg-kirjurähn kaitstavate liikide III kategooriast II kaitsekategooriasse, kuid punases raamatus on ta arvatud mitteohustatud ehk soodsas seisundis liikide hulka. Praegu arvatakse meil pesitsevat 3000–6000 paari valgeselg-kirjurähne. Valgeselg-kirjurähn asustab peamiselt vanemaid leht- ja segametsi, kuid elutseb ka suuremates parkides, puisniitudel, jõeäärsetes puuribades jm. Eriti iseloomulik on ta vanadele lammi-, lodu- ja pangametsadele. Elupaigavalikul on talle kasvukohatüübist olulisem piisava hulga püsti seisvate kuivavate ja surnud puude olemasolu, kuna sõltub just pehkinud või kuivanud lehtpuutüvedes ja jämedates okstes elavatest putukatest ja nende vastsetest. Tulenevalt liigi toitumiseelistustest on leitud, et soodsa elupaiga säilimiseks oleks optimaalne metsas säilitada kuivanud jalal seisvaid ja pehkinud puid 8–17 m3 ha kohta ning soodustada lehtpuude kasvu (vananedes piisavalt pehmed, et lind suudaks neisse auke raiuda). Enamasti vajab valgeselg- kirjurähnide paar 50–100 ha suurust territooriumi. Valgeselg-kirjurähni ohustab sobivate elupaikade pindala vähenemine ja elupaiga kvaliteedi halvenemine: vanade (üle 50-aastaste) lehtpuuenamusega metsade pindala vähenemine, surnud lehtpuupuidu eemaldamine ja selle tekke pärssimine ning pesitsemiseks sobivate vanade lehtpuude eemaldamine metsamajanduse käigus. Nii nagu laanerähnigi peetakse ka valgeselg-kirjurähni heaks indikaatorliigiks. Näiteks 19 Roberge, J. M., Angelstam, P., 2006. Indicator species among resident forest birds - A cross-regional evaluation in northern Europe. Biological Conservation. 130: 134–147. 20 Jonsson, L., 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. 21 Svensson, L., Mullarney, K. ja Zetterström, D., 2015. Linnumääraja. Euroopa ja Vehemere maade lindude välimääraja. Kirjastus Varrak, Tallinn. 22 Riho Kinks 2018. Tamme-kirjurähn. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. Rootsis leiti, et valgeselg-kirjurähni elupaigas on suur ka teiste metsaspetsialistist linnuliikide (sh ohustatud liikide) liigirikkus23,24,25. Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus. Levinud põhjapoolkera okas- ja segametsade vööndis ning mõnes mägipiirkonnas, nagu näiteks Alpid. Leidub Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on karvasjalg-kakk väikesearvuline ebaühtlaselt levinud haudelind, kelle arvukus jääb meil vahemikku 200–400 haudepaari. Karvasjalg-kakku võib tavaliselt kohata suuremates metsades, harva ka metsatukkades või parkides. Eelistab kuusesegametsi ja männikuid ning vahelduvat metsamaastikku, mis on läbistatud jõgedest ja ojadest ning on seetõttu head jahimaad. Sobivate pesaõõnsuste (enamasti musträhni vanad pesakoopad) olemasolu korral ja arvukuse suurenedes võib teda leida ka teistest metsatüüpidest, samuti rabamännikutest26. Elupaigaks sobivad ka majandatud metsad eeldusel, et 60 aasta jooksul ei raiuta rohkem kui pool metsaalast. Toitub peamiselt pisinärilistest, mis tähendab, et pesaõõne olemasolu korral on liigi pesitsusedukus suurem seal, kus on toitumisaladeks palju hiljutisi, võsastumata raiesmikke või niidualasid. Karvasjalg-kaku jaoks on kõige tähtsam elupaiga kvaliteeti määrav tegur toidu hulk. Seega on oluline säilitada ja kaitsta lisaks pesapuudele toitumisalaks sobivaid elupaiku. Karvasjalg-kakku ohustavad lageraied ning vanade loodusmetsade ja suurte õõnsate puude kadumine metsamaastikust. Lisaks on ohuteguriks looduslike vaenlaste, nagu suuremad röövlinnud ja väikekiskjad, arvukuse suurenemine 27. Metsis (Tetrao urogallus) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus. Levinud Euraasia boreaalsetes metsades alates Norrast kuni Leena jõeni Ida-Siberis. Samuti leidub liiki Kesk- ja Lääne-Euroopa mägimetsades, kus ta levik on praeguseks tugevalt killustunud peamiselt loodusmetsade kohatise leviku, aga ka elupaikade seisundi halvenemise tõttu. Metsise arvukus Euroopas on vähenenud ja viinud mitmel pool metsise lokaalse väljasuremiseni. Enamik säilinud populatsioone on väikesed ja tõenäoliselt sattunud isolatsiooni. Perioodil 1990−2000 hinnati metsise arvukuseks Euroopas kokku 760 000 – 1 000 000 paari. Viimaste hinnangute alusel on 30−50% populatsiooni hävimist täheldatud kolmes ja üle 50% vähenemist kuues riigis. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% teadaolevatest mängudest on kaitse all). 2012. aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu. Metsisekukkede arvukushinnang aastatel 2007–2012 on Eestis 1100–1200 isendit. Eestis on metsis levinud paiguti, asustades suuremaid okasmetsalaamasid. Enamik asurkonnast on koondunud Vahe-Eestisse. Metsise levik on seotud männi ja mustika levikuga. Rohkem kui teised kanalised eelistab ta vanu marjarohkeid loodusmetsi. Siirdesoo-, aga ka rabastuvate, palu-, nõmme- ja kõdusoomännikutega on metsis seotud kõige tihedamini talvel ning pesakonna hooldamise perioodil juunis. Männiokkad moodustavad talvel olulise osa tema toidusedelist. Männikutele tüüpiline madal puhmastik pakub lisaks suvisele marjatoidule ka tibudele toidus suurt tähtsust omavaid liblikaröövikuid jt selgrootuid. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus 23 Riho Kinks 2018. Valgeselg-kirjurähn. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 24 Roberge, J. M., Angelstamp, P., Villard, M. A., 2008. Specialised woodpeckers and naturalness in hemiboreal forests - Deriving quantitative targets for conservation planning. Biological Conservation. 141: 997–1012. 25 Roberge, J. M., Angelstam, P., 2006. Indicator species among resident forest birds - A cross-regional evaluation in northern Europe. Biological Conservation. 130: 134–147. 26 Rein Nellis, Eerik Leibak 2018. Karvasjalg-kakk. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 27 Kontakanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A., 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. on kõige sagedamini 80–130 aastat. Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes mängupaikades, mida võivad kuked kasutada aastakümneid. Metsa piires asuvad mängupaigad üksteisest vähemalt 2 km kaugusel. Metsisemäng kestab märtsist kuni mai keskpaigani ning mänguaktiivsus on suurim perioodil, kui metsisekanad külastavad mänguplatse (paar nädalat). Metsise keskmiseks hajumiskauguseks mängupaigast peetakse 10 km. Kuni 1 km raadiuses olev piirkond ümber mänguala on mänguaegne päevane toitumis- ja puhkepiirkond. Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad eri aastaajal olulised toitumis- ja puhkepaigad. Metsist ohustab elupaikade killustumine, kisklus, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi halvenemine ning nende tegurite omavaheline koosmõju. Lisaks pikaajalised maastikumuutused (mängude isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine) ja potentsiaalselt sobivate elupaikade kadumine28,29. 28 Andrus Jair, Asko Lõhmus. 2018. Metsis (mõtus): - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 29 Randla, T., 2015. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Tabel 2. Kaitsealal leiduvad kaitsealused linnuliigid Liik Leiukohad Kaitse LKA LiD EPN Eesti k. Ladina k. KKRis30 kat31 eesmärk lisa33 kategooria34 32 Must-toonekurg Ciconia nigra 2 I Jah I ohustatud Laanerähn Picoides 6 II Jah I ohuväline tridactylus Karvasjalg-kakk Aegolius 1 II Jah I ohualdis funereus Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos 1 II Jah I ohuväline leucotos Herilaseviu Pernis apivorus 1 III Ei I ohuväline Hiireviu Buteo buteo 1 III Ei Ei ohuväline Tamme-kirjurähn Dendrocopos 1 III Jah I mitte- medius hinnatav Händkakk Strix uralensis 1 III Ei I ohuväline Väike-kärbsenäpp Ficedula parva 1 III Ei I ohuväline Metsis Tetrao 1 (piirnev) II Jah I ohualdis urogallus 30 Keskkonnaregistrisse kantud leiukohtade arv. 31 Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitsekategooria selgitus: I kategooria – liigid, kes on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja/või liigid, kes on hävimisohus, kelle arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. II kategooria – liigid, kes on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, kes võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. III kategooria – liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja kelle arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. 32 Kas liik on nimetatud loodava Nepste looduskaitseala eesmärgiks. 33 Kas liiki on nimetatud linnudirektiivi lisades. 34 Liigi ohustatuse kategooria Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, haruldus ja tüüpilisus. Kaitsealale jäävad järgmiste ohustatud, haruldaste ja tüüpiliste kaitsealuste samblikuliikide kasvukohad (tabel 3). Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) kuulub LKS alusel III kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Kasvab vanemates leht- ja segametsades, puisniitudel ning parkides. Kasvukohtadest eelistab salu-, laane- ja lodumetsi. Kõige sagedasem vanadel haabadel ja laialehistel puudel, näiteks tammel, saarel ja vahtral; nii korbal kui ka puutüvel olevatel sammaldel. Võib kasvada ka teistel lehtpuudel ja harva okaspuudel. Harilik kopsusamblik on levinud üle Eesti ja praeguse seisuga väga sage. Eestis on teada üle 400 leiukoha, kuid üldiselt on populatsioonid väikesed ja killustunud35,36. Harilikku kopsusamblikku ohustab puuliikide osakaalu muutmine metsades ja metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ning lageraied. Lisaks mõjutavad liigi soodsa seisundi säilimist keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja muud põhjused, nagu kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine ja muutused väljaspool Eestit37. Harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) kuulub LKS alusel III kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Levinud põhja- ja lõunapoolkera niisketel parasvöötmealadel. Kasvab leht- ja segametsades, peamiselt vanematel metsaaladel ning võrdlemisi niiskemates kasvukohtades, nagu soostuvates metsades, lodudel ja lammidel. Liik on sagedasem sanglepal, aga ka näiteks saarel, pärnal ja mitmel teisel lehtpuul, harvem kuusel. Leiukohtade arvu põhjal on harilik koobassamblik Eestis sage, seni puuduvad aga leiud mandri kagunurgast ja keskosast. Liigi soodsa seisundi säilimisel on oluline kasvukohtade säilimine looduslähedastena, mis tähendab, et vältida tuleb metsaraieid ja kuivendustöid, mis muudavad valgus- ja niiskustingimusi. Kõige levinum on liik Pärnumaal. Harilikku koobassamblikku ohustab puuliikide osakaalu ja vanuse muutumine metsades: lehtpuude ning vanade ja suurte puude kadumine, lageraied ja metsade kuivendamine38,39. Rohe-tilksamblik (Biatorella monasteriensis) kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka ning on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Levinud põhiliselt Euroopa keskosas: Inglismaal ja Skandinaavia lõunaosas. Eestis üsna haruldane, leitud läänesaartelt, Põhja-Eesti pangametsadest ja Pärnumaalt. Kasvab eelkõige lehtpuude koorel vanades varjulistes laialehistes metsades, kõige sagedamini jalakal ja saarel. Liigi soodsa seisundi säilimisel on oluline kasvukohtade säilimine looduslähedastena, mis tähendab, et vältida tuleb metsaraieid, mis muudavad valgus- ja niiskustingimusi ning metsa liigilist koosseisu. Rohe-tilksamblikku ohustab puuliikide osakaalu ja vanuse muutmine metsades: lehtpuude, vanade metsade ja suurte puude kadumine ning lageraied40,41. 35 Randlane, T., Saag, A., Martin, L., Timdal, E. ja Nimis, P. L., 2011. Eesti puudel kasvavad suursamblikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 36 Trass, H., Randlane, T., 1994. Eesti suursamlikud. Tartu. 37 eFloora. Tartu Ülikool 2016. Kättesaadav: <http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Lobaria_pulmonaria.html> 38 eFloora. Tartu Ülikool 2016. Kättesaadav: < http://efloora.ut.ee/Eesti- vte/species/Thelotrema_lepadinum.html> 39 Randlane, T., Saag, A., 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 40 Randlane, T., Saag, A., 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 41 eFloora. Tartu Ülikool 2016. Kättesaadav: < http://efloora.ut.ee/Eesti- vte/species/Biatoridium_monasteriense.html> Tabel 3. Kaitsealal leiduvad kaitsealused taime-, sambla- ja samblikuliigid Liik Leiukohad Kaitse LKA LoD LoA EPN KKRis kat eesmärk lisa42 eesmärk43 kategooria Eesti k. Ladina k. Niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus 1 II Ei Ei Ei ohualdis Kahar parthein Glyceria lithuanica 1 II Ei Ei Ei ohualdis Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida 1 II Ei Ei Ei ohustatud Laialehine nestik Cinna latifolia 1 II Ei II, IV Ei ohualdis Rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense 1 II Jah Ei Ei ohulähedane Sulgjas õhik Neckera pennata 4 III Ei Ei Ei ohuväline Suur käopõll Listera ovata 1 III Ei Ei Ei ohuväline Ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum 1 III Ei Ei Ei ohuväline Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii 1 III Ei Ei Ei ohuväline Lodukannike Viola uliginosa 1 III Ei Ei Ei ohulähedane Künnapuu Ulmus laevis 1 III Ei Ei Jah ohulähedane Tähk-rapuntsel Phyteuma spicatum 2 III Ei Ei Ei ohualdis Pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis 1 III Ei Ei Ei ohuväline Harilik kikkapuu Euonymus europaeus 2 III Ei Ei Ei ohulähedane 42 Kas liiki on nimetatud loodusdirektiivi lisades. 43 Kas liiki on nimetatud Laiksaare või Nepste loodusala kaitse-eesmärgina. Liik Leiukohad Kaitse LKA LoD LoA EPN KKRis kat eesmärk lisa44 eesmärk45 kategooria Eesti k. Ladina k. Harilik ungrukold Huperzia selago 1 III Ei Ei Ei ohulähedane Balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica 1 III Ei Ei Ei ohuväline Harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria 5 III Jah Ei Ei ohulähedane Harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum 1 III Jah Ei Ei ohulähedane Haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana 1 III Ei Ei Ei ohualdis Laialehine neuivaip Epipactis helleborine 2 III Ei Ei Ei ohuväline Käokeel Platanthera sp. 1 III Ei Ei Ei ohuväline Wulfi turbasammal Sphagnum wuldianum 1 III Ei V Ei ohulähedane 44 Kas liiki on nimetatud loodusdirektiivi lisades. 45 Kas liiki on nimetatud Laiksaare või Nepste loodusala kaitse-eesmärgina. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, teaduslik, ajaloolis- kultuuriline ja esteetiline väärtus. Kaitsealale jäävad järgmised väärtuslikud objektid. Rannametsa jõgi Rannametsa jõgi on moreenkõrgendike vahel kujundanud sügava ja paljudes kohtades järsunõlvalise ning suure veetaseme langusega jõeoru. Kohati on järsakkallaste kõrgus kuni 15 m, nõlvade kalle enam kui 50 kraadi, kohati on paljandunud ka kaldaseinte moreenikihid. Kõrgetelt kallastelt avaneb mitmes paigas muljet avaldav vaade jõeorule46. Peamised ohutegurid on reostus (sh liigne setete kandumine jõkke), voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine (sh paisutamine)47. Rannametsa jõgi on kaitsealale jäävas osas (4,89 ha) säilinud looduslikus seisundis lookleva osaliselt kärestikulise voolusängiga ning on lisatud ka lõhejõgede nimistusse, mis tähendab, et jõgi on oluline kudemis- ja elupaik lõhele, jõeforellile, meriforellile ja harjusele. Lisaks on Rannametsa jõgi oluline toitumisala must-toonekurele. Aruoja ehk Asuja rändrahn Arvukad maapinnal lebavad kivid, alates väikestest ümarveeristest kuni majasuuruste mürakateni välja, on Eesti maastikupildi lahutamatu osa. Need annavad siinsele loodusele kindla omapära ja on inimpõlvede jooksul olnud tihedalt seotud kohaliku rahva majandustegevusega. Rändkivirahnudel on kogu siinse piirkonna arenguloos olnud täita väga kaalukas osa. Need ei ole kaugeltki mitte ainult jääaja mälestusmärgid, vaid rahnudel on oma osa siinse elutegevuse paljudes valdkondades, sealhulgas sotsiaalpsühholoogias. Rändrahne on kasutatud ehitustegevuses (kiviaiad, müüritised, sadamaehitised, rannakaitsemuulid, püsivad mälestusmärgid), piiritähistena (kinnistute piiritähised), orientiiridena (mererandades, metsamassiivides) ning puhke- ja turismiobjektidena. Lisaks on rahnudel oluline roll eestlaste kultuuriloos. Üldiselt ohustavad rändrahne kasutamine ehitustegevuses (nt lõhkamine peenema materjali saamiseks) ja rahnude teisaldamine (väiksemate rahnude puhul). Turismiobjektina kasutamisel on ohuks rahnu peale ehitamine ja rahnu lõhkumine (astmete sisseraiumine)48. Aruoja rändrahn asub Nepste metsa sihtkaitsevööndis Nepste oja paremal kaldal Tõitoja- Häädemeeste teest põhja poole u 290 m kaugusel metsa sees. Rahn on kergesti leitav, kuna maantee äärde on paigaldatud viit ja rahnuni viib rada (kraavide ületuseks on ehitatud sillad). Rahnuni viiv rada on küllaltki tugevalt sissetallatud, mis viitab külastajate suurele huvile rahnu vastu. Tegemist on porfüürilaadse, punakat ja halli tooni graniidist rahnuga. Rahn on suhteliselt ümara kujuga, pealt lame, kõrgeim tipp idaosas. Idaosa on ka kõige järsem ja peaaegu vertikaalne. Rahn on mõõtmetelt silmapaistev maastikuline objekt, mille kõrgus on 2,87 m ja ümbermõõt 19,22 m. Mitmes kohas on arenenud lõhelisus, kuid lähiajal ei ole rahnu lagunemine tõenäoline. Rahn on ühtlaselt sammaldunud ja kohati on hakanud kasvama ka taimi49. Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Nepste looduskaitseala kuulub praegu Laiksaare (EE0040322) loodusala ja Nepste loodusala (EE0040335) koosseisus, hiljem Nepste loodusala koosseisus 46 Kose, M. 2008. Asuja looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu ekspertiis. Häädemeeste. 47 Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P. ja Vilbaste, S. 2019. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn. 48 Pirrus, E. 2009. Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu. TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinn. 49 Soesoo, A., Hade, S. 2008. Pärnu maakonna kaitsealuste rändrahnude seisundi hindamise ekspertiis. Poseidon Consult OÜ, Tallinn. üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse- eesmärkideks seatud elupaigatüüpide jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Nepste looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, sambla-, sambliku- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse- eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Alal praegu teadolevalt leiduvaid III kaitsekategooria kaitsealuseid linnuliike (herilaseviu (Pernis apivorus), hiireviu (Buteo buteo), händkakk (Strix uralensis) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva)), II kaitsekategooria kaitsealuseid taime-, sambla- ja samblikuliike (niidu- kuremõõk (Gladiolus imbricatus), kahar parthein (Glyceria lithuanica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), laialehine nestik (Cinna latifolia) ning III kaitsekategooria taime-, sambla- ja samblikuliike (sulgjas õhik (Neckera pennata), suur käopõll (Listera ovata), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), lodukannike (Viola uliginosa), künnapuu (Ulmus laevis), tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik kikkapuu (Euonymus europaeus), harilik ungrukold (Huperzia selago), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), käokeel (Platanthera sp.), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum)) ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud. Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Kuigi kaitsealade võrgustike moodustamine maailmas suureneb, siis bioloogiline mitmekesisus väheneb. Põhjuseks on asjaolu, et ligi 50% kaitsealusest maast (70% analüüsi kaasatud riigis (137 riiki, sh Eesti)) on tugev inimmõju. Lahendusena soovitatakse koostöös maaomanikega karmistada kaitsealadel kaitsekorda50. Kaitsekorda muudetakse peamiselt looduskaitse ja metsanduse aastani 2020 kehtivate arengukavadega seatud eesmärkide täitmiseks – metsade range kaitse tüpoloogilise esindatuse parandamine51. Eesti metsade tüpoloogilist esindatust ja vajakuid analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”)52, mille tulemusel selgus, et praegu range kaitse all olevate metsakoosluste (eelkõige laane, salu ja sooviku tüübirühmadesse kuuluvate metsakoosluste) pindala ei ole liikide soodsa seisundi tagamiseks piisav. Teemaga tegeles edasi range kaitse töörühm, analüüsile järgnes vajakute täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Metsade range kaitse töörühm leppis 1. märtsil 2017. aastal kokku range kaitse eesmärgi, milleks oli 32 500 ha laanemetsi, 28 400 ha salumetsi ja 50 000 ha soovikumetis. 2017. aasta novembri seisuga oli range kaitse all 19 711 ha laanemetsi, 14 030 ha salumetsi ja 47 289 ha soovikumetsi. Vajakute vähendamise eesmärgil liidetakse olemasolev Laiksaare looduskaitseala ja Nepste hoiuala väärtuslikke metsakooslusi hõlmava laiendusalaga, mis paikneb nimetatud kaitsealade vahel. Väärtuslike metsakoosluste tõhusaks kaitseks on vajalik moodustada ühtne sihtkaitsevööndi kaitsekorraga kaitseala. Kuna metsakoosluste peamised ohutegurid on raied ja kuivendamine, siis on nendes väärtuslikes metsades vajalik seada vastavad kitsendused. Kuigi moodustataval Nepste looduskaitsealal kasvav mets on mõjutatud inimtegevusest, on olemas siiski head eeldused metsa arenemiseks väärtuslikuks vanaks metsaks. Tegu on üsna suure alaga, kus on juba väljakujunenud metsamaa ning pindalaühiku kohta on laane-, salu- ja sooviku metsatüüpide esindatus suur (71,5%). Alal leidub küpset metsa ning esindatud on olulised struktuurielemendid, nagu vanad puud, surevad puud ja kõdupuit. Ajapikku tekib neid looduslike protsesside tõttu juurde. Ala kaitse alla arvamisega suureneb rangelt kaitstavate metsade pindala salumetsade osas 258,6 ha, laanemetsade osas 32,9 ha ja soovikumetsade osas 126,6 ha. Kaitseala kaitsekorra uuendamisega tsoneeritakse 418,2 ha varem kaitseta või hoiualal või piiranguvööndis olnud laane-, sooviku- ja salumetsade kasvukohatüübile vastavat metsamaad sihtkaitsevööndisse. Vanad (üle 100 aasta vanuseid) metsad on muutunud haruldaseks ja seda metsa elupaigana kasutavad liigid on järjest enam ohustatud. Loodav kaitseala asub keset intensiivselt majandatud metsi ning on olulise tähtsusega loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Eesti metsade elurikkust ja kõikide metsaliikide soodsa seisundi säilimist ei ole võimalik tagada ainult majandatavate metsadega, sest majandusmetsades on lama- ja surnud puidu osakaal väike ning raieringi pikkus liiga lühike vanametsaliikide levimiseks ja elutegevuseks. Nepste looduskaitseala põhilised väärtused on seotud erinevate elupaikade olemasolu ja liigirikaste kooslustega. Kaitsealal leidub 2013. aasta inventuuri (Meelis Suurkask) kohaselt elupaigatüüpi jõed ja ojad kuuluv Nepste oja (0,63 ha), mis on Metsavahi teest ülesvoolu säilinud looduslikus sängis ojana, kuid alates teest allavoolu on oja õgvendatud kraaviks. Metsaelupaigatüüpe inventeeriti kaitsealal 2010. aastal (Indrek Tammekänd), 2013. aastal 50 Jones, R. K. et al. (2018) One-third of global protected land is under intense human pressure. Science. 360: 788–789. 51 Keskkonnaministeerium. (2010). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf 52 Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411. (Meelis Suurkask) ja 2018. aastal (Indrek Hiiesalu). Inventuuride andmetel leidub vanade loodusmetsade elupaigatüüpi kuuluvaid metsi kaitsealal kokku 193,2 ha. Vanade loodusmetsade tunnustele vastavat metsakooslust leidub kaitsealal peamiselt endise Laiksaare looduskaitseala osas (147,6 ha), kus asuvad inimtegevusest vähesel määral mõjutatud ning enamasti kõrge ja kohati väga kõrge esinduslikkusega (B) salu- ja laanemetsad. Lisaks sellele leidub vanade loodusmetsade hulka kuuluvat metsakooslust kaitseala lõunaosas Rannametsa jõe ja Nepste oja ääres (45,6 ha), kus nende koosluste esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C). Rohunditerikkaid kuusikud leidub kaitsealal kokku 24 ha. Need metsakooslused on säilinud väga mitmekesise struktuuriga, erivanuselisena ning esindusliku liigilise koosseisuga. Peamiselt leidub seda kooslust kaitseala lõunaosas (10,6 ha), kus esinduslikkust on hinnatud väga kõrgeks (A) ning põhja pool endise Laiksaare looduskaitseala osas (10 ha), kus on esinduslikkust hinnatud kõrgeks (B). Lisaks on seda kooslust väikesel alal Asuja sihtkaitsevööndis Rannametsa jõe ääres (3,4 ha), kus selle koosluse esinduslikkuse hinnang on „arvestatavˮ (C). Kaitsealal leidub elupaigatüübile soostuvad ja soo-lehtmetsad vastavat metsakooslust peamiselt endise Laiksaare looduskaitseala osas, kokku 37,2 ha. Kaitsealale jäävad soostuvad ja soo-lehtmetsad on mõningal määral mõjutatud kuivendusest, kuid sellest hoolimata on koosluse esinduslikkust hinnatud peamiselt kõrgeks (B). Vähem on neid elupaigaareaale, kus esinduslikkus on hinnatud arvestatavaks (C), siiski on võimalik, et ajapikku kuivendusmõju taandudes (kraavide sulgemisel) võib elupaikade seisund ka nendel aladel paraneda. Kaitsealale jääva Rannametsa jõe ääres leidub kõrgete moreenkallaste vahel erineva laiusega lammiorg. Jõe orus asub lammimetsale omaste tunnustega metsakooslust 6,4 ha suurusel alal. Kooslus on looduslikus seisundis ja puuliikidest leidub pärna, saart ja künnapuud, esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C). Kuigi metsakooslus vastab elupaigatüübile laialehised lammimetsad, ei seata elupaigatüüpi kaitseala kaitse-eesmärgiks, sest metsakooslus jääb väljapoole Laiksaare ja Nepste loodusala ning elupaigatüübi alale ei ole plaanis loodavat Nepste loodusala laiendada. Lisaks Natura elupaigatüüpide ja oluliste metsakoosluste kaitsele on oluline ka ohustatud ja haruldaste liikide kaitse. Kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele on soodsa seisundi säilimiseks vajalik vanade puudega ühtse metsamassiivi kui sobiva elupaiga olemasolu. Tagades sihtkaitsevööndi režiimiga metsade majandamisest hoidumise ja inimeste vähese sekkumise looduslikesse protsessidesse alal, tagame ka liikidele sobilike elupaikade säilimise ning seeläbi liikide soodsa seisundi. Nepste looduskaitsealal leidub keskkonnaregistri (edaspidi KKR) andmetel kaks must-toonekure pesapaika, kuid viimase vaatluse (2018. aastal) kohaselt on mõlemad pesad varisenud. Liigi tegevuskavas on öeldud, et tihti hävivad pesad looduslikult allakukkumise tõttu ning sellisel juhul ehitab must-toonekurg pesa uuesti vana koha peale või kui pesapuu oksad on murdunud, siis selle lähedale. Kuna loodaval kaitsealal leidub must- toonekurele sobilikke elu- ja toitumispaiku vanade metsamassiivide ja looduslikus seisundis Rannametsa jõe näol, võib eeldada, et liik asustab ala uuesti. Laanerähn elutseb hajusalt üle terve kaitseala (KKR-i on kantud 6 elupaigapolügooni, viimased leiukohavaatlused 2011. aastal), peamiselt kattuvad leiukohad vanade loodusmetsade elupaigatüübi aladega, kus metsa vanus jääb vahemikku 60–190 aastat ning peamised puuliigid on haab, mänd, kask ja kuusk. Tamme-kirjurähni leiukoht (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane leiukohavaatlus 2003. aastal) asub moodustatavas Asuja sihtkaitsevööndis Rannametsa jõe äärsel laialehiste lammimetsade alal, kus vanade lehtpuude osakaal on piisavalt suur, et tagada vajalike pesa- ja toitumispuude olemasolu. Sealse metsa vanus jääb vahemikku 70–110 aastat ning peamised puuliigid on kuusk, kask, saar ja hall-lepp, kuid leidub ka künnapuud, vahtrat ja pärna. Valgeselg-kirjurähni (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane leiukohavaatlus 2006. aastal) leiukoht asub Laiksaare sihtkaitsevööndis Rannametsa jõe äärsel vanade loodusmetsade elupaigatüübi alal ning kattub osaliselt rohe-tilksambliku leiukohaga. Metsa vanus jääb seal vahemikku 70–100 aastat ning peamine puuliik on kask. Karvasjalg-kaku leiukoht (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane leiukohavaatlus 2014. aastal) asub vanade loodusmetsade elupaigatüübi alal, kus metsa vanus jääb vahemikku 60–105 aastat ning peamised puuliigid on kuusk ja mänd. Loodav kaitseala on liigile sobilik lisaks pesametsade olemasolule ka vahelduva toitumispiirkonna poolest (raiesmikud ja veekoguäärsed alad). Kavandatav kaitseala piirneb ka metsise (KKR-is registreeritud liigi leiukoht, viimane leiukohavaatlus 2018. aastal) leiukohaga ning jääb osaliselt Rail Balticu projektiga ettenähtud leevendusmeetme „Potentsiaalsete metsise elu- ja mängupaikade kaitse alla võtmineˮ alale. Eelnevat arvestades sobib kavandatav kaitseala metsisele talvitus-, toitumis-, puhke- või pesakonna hooldamise alaks. Lisaks kaitsealustele linnuliikidele leidub kaitsealal kaitsealuseid samblikuliike. Harilik kopsusamblik on kavandataval kaitsealal levinud KKR-i andmetel (viimased leiukohavaatlused 2018. aastal) peamiselt Asuja sihtkaitsevööndisse jäävas osas Rannametsa jõe äärsetel vanade loodusmetsade ja laialehiste lammimetsade aladel, aga ka põhja pool Laiksaare sihtkaitsevööndis. Sealsetel aladel jääb metsa keskmine vanus vahemikku 70–190 aastat ning peamised puuliigid on haab, vaher, kask ja saar. Kopsusambliku levikupindala kavandataval kaitsealal on 8,7 ha. Hariliku koobassambliku leiukoht (viimane leiukohavaatlus 2018. aastal) asub KKR-i andmetel kaitseala põhjapoolses osas vääriselupaigaks klassifitseeruvas metsaosas, kus metsa vanus jääb vahemikku 70–100 aastat ning peamised puuliigid on kask ja haab. Seal on liigi elupaigapolügooniks märgitud 1,8 ha suurune ala. Rohe-tilksambliku leiukoht (viimane leiukohavaatlus 2002. aastal) asub KKR-i andmetel Rannametsa jõe äärsel vanade loodusmetsade elupaigatüübi alal, kus metsa vanus jääb vahemikku 80–100 aastat ning peamised puuliigid on kask, saar ja hall-lepp. Seal on liigi elupaigapolügooniks märgitud 11 ha suurune ala. Lisaks Natura elupaigatüüpide, oluliste metsakoosluste ja kaitsealuste liikide kaitsele on oluline ka maastikuliselt ja esteetiliselt oluliste väärtuste, nagu Rannametsa jõe kaitsmine. Rannametsa jõgi on kaitsealale jäävas osas (4,89 ha) säilinud looduslikus seisundis lookleva ja osaliselt kärestikulise voolusängiga ning on lisatud lõhejõgede nimistusse, mis tähendab, et jõgi on oluline kudemis- ja elupaik lõhele, jõeforellile, meriforellile ja harjusele. Lisaks on Rannametsa jõgi oluline toitumisala must-toonekurele. Kaitsealal leidub üksikobjekt Auroja ehk Asuja rändrahn, millel on teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus. Tegemist on porfüürilaadse, punakat ja halli tooni graniidist rahnuga. Rahn on suhteliselt ümara kujuga, pealt lame, kõrgeim tipp idaosas. Idaosa on ka kõige järsem ja peaaegu vertikaalne. Rahn on mõõtmetelt silmapaistev maastikuline objekt, mille kõrgus on 2,87 m ja ümbermõõt 19,22 m. Mitmes kohas on arenenud lõhelisus, kuid rahnu lagunemine ei ole lähiajal tõenäoline. Rahn on ühtlaselt sammaldunud ja kohati on hakanud kasvama sinna taimi. Niisamuti leidub alal hulgaliselt kaitsealuseid liike, keda kaitse-eesmärkideks ei seata. Need liigid on kas sellised, kelle jaoks pole kaitsealal leiduv elupaik või kasvukoht esinduslik või kelle kaitse on tagatud kaitse-eesmärgiks seatud koosluste ja liikide kaitse kaudu. Mis tähendab, et eesmärgiks seatavate liikide ja koosluste elupaiganõudlused ning kaitsevajadused on sedavõrd spetsiifilised, et kui need nõuded on täidetud, on soodsa seisundi säilimiseks täidetud ka teiste, vähemnõudlike liikide vajadused. Kaitsealal teadaolevad III kaitsekategooria kaitsealused linnuliigid, keda kaitse-eesmärgiks ei seata, on herilaseviu (Pernis apivorus) KKR-is registreeritud pesitsuspaik, viimati asustatud pesa 2015. aastal; hiireviu (Buteo buteo) KKR-is registreeritud pesitsuspaik, viimati asustatud pesa 2015. aastal, lennuvõimestus 1 poeg; händkakk (Strix uralensis) KKR-is 2006. aastal registreeritud pesitsuspaik ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) KKR-is 2006. aastal registreeritud 2 paari pesitsuspaik. Kaitsealal teadaolevad II kaitsekategooria kaitsealused taime-, sambla- ja samblikuliigid, mida kaitse-eesmärgiks ei seata, on niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2018. aastal; kahar parthein (Glyceria lithuanica), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (piiritletud elupaik, hinnanguliselt 1000 võsu); kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2000. aastal; laialehine nestik (Cinna latifolia), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (piiritletud elupaik, hinnanguliselt 1000 võsu). Kaitsealal teadaolevad III kaitsekategooria taime-, sambla- ja samblikuliigid, keda kaitse- eesmärgiks ei seata, on sulgjas õhik (Neckera pennata), KKR-is registreeritud 7 leiukohta, viimased kinnitatud vaatlused leiukohtades 2018. aastal (80 puhmikut 80 puul / 709 puhmikut 709 puul), 2017. aastal (11 taime), 2015. aastal (5 puhmikut 5 puul), 2010. aastal (5 taime/kogumikud 10 saarel/kogumikud 10 puul); suur käopõll (Listera ovata), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (hinnanguliselt min 50 taime); käokeel (Platanthera sp.), KKR-is viimane leiukohavaatlus 2018. aastal (2 taime); ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (hinnanguliselt 70 taime); vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (hinnanguliselt 15 taime); laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), KKR-is registreeritud 2 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2018. aastal (70 taime) ja 2015. aastal (31 taime); lodukannike (Viola uliginosa), KKR-is registreeritud 2 leiukohta, viimased kinnitatud vaatlused leiukohtades 2015. aastal (1000 võsu) ja 2018. aastal (piiritletud leiukoht 0,0005 ha); künnapuu (Ulmus laevis), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (1 puu); tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum), KKR-is registreeritud 2 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2015. aastal (36 taime/30 taime); pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), KKR-is 4 registreeritud leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2018. aastal (2 taime / 1 taim / 14 taime) ja 2015. aastal (4 taime); harilik kikkapuu (Euonymus europaeus), KKR-is registreeritud 2 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2015. aastal (31 taime / 31 taime); harilik ungrukold (Huperzia selago), KKR-is registreeritud 3 leiukohta, viimased vaatlused leiukohtades 2018. aastal (14 puhmikut / 0,002 ha) ja 2015. aastal (3 puhmikut); balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2015. aastal (12 taime); Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), KKR-is registreeritud viimane leiukohavaatlus 2018. aastal (32 taime); ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana), KKR-is registreeritud 4 leiukohavaatlust, viimased vaatlused leiukohtades 2018. aastal (1 puhmik / 2 puhmikut / 2 puhmikut) ja 2016. aastal (piiritletud elupaik, puhmikud kuni 10 puul). Ülaltoodust lähtuvalt on kaitseala moodustamine oluline ja otstarbekas, sest selle ala moodustamisega parandatakse kaitsealuste liikide levikut (parem kaitsealade ja puutumatute metsade võrgustik) ning metsad, mis jäävad kas kohe või pärast vajalikke taastamistöid looduslikule arengule, pakuvad tulevikus sobivat elupaika paljudele inimpelglikele liikidele. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme erineva rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Nii kaitseala välispiiri kui ka vööndite piiritlemisel on kasutatud maaüksuste piire ja põhikaardile kantud objekte: teeservi (jättes suuremad teed vööndist välja), metsasihte (olenevalt kaitstavast elupaigast või liigist on sihid jäetud kas vööndisse või sellest välja), elektriliine (jättes liinid vööndist välja), kraave (olenevalt kaitstavast elupaigast või liigist on kraavid jäetud kas vööndisse või sellest välja) ja teerada. Kohtades, kus maastikulised alused puuduvad, on kasutatud piiritlemisel looduses tuvastatavate punktide vahelisi mõttelisi sirgeid (punktide koordinaadid on geograafilises meetersüsteemis). Piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. 2006. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr 161 kinnitatud Laiksaare looduskaitseala kaitse- eeskirja järgi on kaitseala pindala 401,3 ha ning 2007. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr 154 kinnitatud Nepste hoiuala pindala on 34,2 ha. Laiksaare männik (1,5 ha) ja Rannametsa jõe lammimets (0,38 ha) võeti kaitse alla 1991. aastal Pärnu Maakonnavalitsuse määrusega nr 319. Kehtiva korra järgi jaguneb Laiksaare looduskaitseala kaheks sihtkaitsevööndiks – Rebase (206,3 ha) ja Laiksaare (149,9 ha) ning üheks piiranguvööndiks – Laiksaare (45,2 ha). Laiksaare looduskaitseala kuulub ka Laiksaare loodusalasse ja Nepste hoiuala on arvatud Nepste loodusalasse. Loodava kaitseala pindala on 894,8 ha (tegemist on terves ulatuses riigimaaga). Nepste looduskaitseala moodustamisega arvatakse Laiksaare looduskaitseala terves ulatuses (401,3 ha) sihtkaitsevööndisse. Samuti arvatakse Nepste hoiuala (30,6 ha) moodustatava Nepste looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, välja jäetakse liinialune riba ja eramaale jääv osa (kokku 3,6 ha). Loodava Nepste looduskaitseala sihtkaitsevööndisse arvatakse ka Laiksaare männik (1,4 ha) ja väike osa Rannametsa jõe lammimetsa kaitsealast (0,02 ha). Nepste looduskaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Laiksaare sihtkaitsevöönd (218,9 ha), Rebase sihtkaitsevöönd (205,9 ha), Nepste metsa sihtkaitsevöönd (365,5 ha), Asuja sihtkaitsevöönd (71,9) ja Nepste sihtkaitsevöönd (32,6 ha). Loodav kaitseala koosneb kuuest lahustükist. Kaitseala poolitab keskelt seda läbiv vana raudtee tee, loodeosa on eraldatud veel Metsavahi teega. Tõitoja–Häädemeeste teest lõuna poole jäävat kaht lahustükki eraldab teineteisest elektriliin. Viimane lahustükk paikneb Laiksaare–Massiaru–Teaste, Tõitoja–Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme–Tali–Laiksaare tee ning elektriliini vahelisel alal. Nepste looduskaitsealast (894,8 ha) on juba kaitse all 433,3 ha ja juurde liidetakse 461,3 ha riigimaal paiknevat ala. Piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 46,5 ha ja hoiualalt 30,6 ha riigimaad. Lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse 461,3 ha kaitse all mitte olnud riigimaad. Nepste looduskaitsealast hõlmatakse Nepste loodusalasse (liidetud Laiksaare ja Nepste loodusala) Laiksaare, Rebase ja Nepste sihtkaitsevöönd. Seega tuleb looduskaitseala moodustamisel ja loodusalade liitmisel muuta loodusala piire ning viia need vastavusse sihtkaitsevööndite piiridega. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus majandustegevust ei toimu ja lubatud on ainult need tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärgi täitmiseks. Sihtkaitsevööndisse on arvatud alad, kuhu jäävad väärtuslikud salu-, laane-, sooviku ja laialehised lammimetsad (eesmärk on luua eeldused Eestis vanale, vähemalt 100-aastasele metsale iseloomuliku elustiku kaitsemiseks, taastamiseks ja säilimiseks), Natura elupaigatüübid (jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)) ning kaitsealused liigid ja nende elupaigad (must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense) jpt). Sellest tulenevalt muutub sihtkaitsevööndisse arvatud ala staatus ehk senised hoiuala ja piiranguvööndi kaitsekorraga alad ja kaitsealale liidetav majandatav ala muutub mittemajandatavaks osaks. Laiksaare sihtkaitsevöönd on kõige põhjapoolsem kaitseala osa ja koosneb kahest lahustükist. Loodesse jääv lahustükk piirneb lääneosas metsasihtidega (jäävad vööndist välja). Põhja- ja kirdeosas kraavidega (põhjaosas jäävad alguses kraavid välja, hiljem jäävad vööndisse, kirdepiiriks olevad kraavid jäävad vööndisse), ida- ja lõunaosas on piiriks teed (jäävad vööndist välja). Teine tükk on piiritletud põhjast, idast ja läänest metsasihiga (põhja- ja idapoolsed metsasihid jäävad vööndist välja ning läänepoolne metsasiht jääb vööndisse), lõunast ja loodest teega (jäävad vööndist välja). Rebase sihtkaitsevöönd on põhjast piiritletud teega (jääb vööndist välja), idaküljes on piiriks metsasiht (jääb vööndisse) ning teekraaviga ristudes saab piiriks kraav (jääb vööndisse). Kagupiiriks on tee (jääb vööndist välja), lõunapiiriks on metsasiht (jääb vööndist välja) kuni elektriliinini, siis on piiriks elektriliin (25 m puhver keskteljest), läänepiiriks on jälle metsasiht (jääb vööndist välja). Kõige suurem, Nepste metsa sihtkaitsevöönd koosneb kuuest lahustükist. Kaitseala keskosasse jääv lahustükk on pindalalt kõige suurem ja eraldatud läänepoolt vana raudtee teega ning lõunast 19330 Tõitoja–Häädemeeste tee katastriüksuse (21302:001:0015) piiriga. Edelaosas on piiriks kraavid (jäävad vööndisse). Idapiiriks on alguses metsasiht (jääb vööndist välja), seejärel kulgeb piir mööda Asuja–Kaalu teed (jääb vööndist välja). Tee ja kraavi ristumisel kulgeb piir mööda kraavi (jääb vööndist välja). Kraavi ja metsasihi ristumisel kulgeb piir mööda sihte (jäävad vööndist välja). Alates metsasihi ristumisest Asuja–Kaalu teega kulgeb piir mööda teed (tee jääb vööndist välja) ja edasi järgib piir Laiksaare metskond 17 (71001:001:0147) ja Kaalu-Veski (78201:001:0275) katastriüksuse vahelist piiri. Punktist koordinaatidega X: 6439655,161 ja Y: 539301,404 kulgeb piir mõttelise sirgena lõuna poole kõlvikupiirile punkti koordinaatidega X: 6439562,336 ja Y: 539310,052. Sealt alates järgib vööndipiir kõlvikupiiri ja kraavini jõudes kulgeb mööda kraavikallast ning u 110 m ulatuses ka Rannametsa jõe kaldajoont (kraav ja jõgi jäävad vööndist välja). Punktist koordinaatidega X: 6439433,884 ja Y: 539490,238 suundub piir mööda kraavikallast (kraav jääb vööndisse) edelasse ja alates punktist koordinaatidega X: 6439344,880 ja Y: 539429,820 kulgeb piir mööda mõttelisi sirgeid, mille punktide koordinaadid on järgmised: X: 6439349,803 ja Y: 539421,563; X: 6439289,063 ja Y: 539386,641 ning X: 6439218,667 ja Y: 539372,822. Raudtee teest loodesse jääb teine Nepste metsa sihtkaitsevööndi lahustükk. Selle lahustüki läänepiiriks on Rebase sihtkaitsevööndi idapiir, põhjapiiriks on Metsavahi tee (jääb vööndist välja) ning idapiiriks on raudtee tee (jääb vööndist välja). Ülejäänud neli selle sihtkaitsevööndi lahustükki paiknevad 19330 Tõitoja–Häädemeeste teest lõunas. Kaks teele lähimat lahustükki jäävad tee ja elektriliini vahelisele alale. Põhjapiiriks on nendel lahustükkidel teeäärne elektriliin (10 m puhver keskteljest) ja lõunapiiriks on samuti elektriliin (25 m puhver keskteljest). Mõlemad lahustükid on üksteisest eraldatud nende vahele jääva Nepste sihtkaitsevööndiga. Läänepoolse lahustüki läänepiiriks on teerada (jääb vööndist välja) ning idapoolse lahustüki idapiiriks on mõtteline sirge, mille otspunktid on järgmised: X: 6439180,524 ja Y: 539678,594 ning X: 6438898,873 ja Y: 539588,439. Vahetult teisel pool elektriliini on eelviimane lahustükk, mille põhjapiiriks on elektriliin (25 m puhver keskteljest). Lõunapiiriks on Kasemetsa (21302:001:0027) katastriüksuse piir. Lääne- ja idapiiriks on mõttelised sirged, mille otspunktid on alustades läänepoolt järgmised: X: 6438682,738 ja Y: 538302,711; X: 6438498,902 ja Y: 538334,560; X: 6438525,413 ja Y: 538456,197 ning X: 6438705,688 ja Y: 538417,711. Viimane Nepste metsa sihtkaitsevööndi lahustükk on kaitseala kõige lõunapoolsem osa ning kulgeb mööda Nepste oja. Põhjapiiriks on siin Nepste sihtkaitsevööndi piir ja kagupiiriks on elektriliin (10 m puhver keskteljest). Edela- ja kirdepiir on tekitatud 50 m puhvriga oja keskteljest ja koosnevad mõttelistest sirgetest. Kirdepiiri mõttelistest sirgetest koosneva lõigu punktide koordinaadid (alates Nepste sihtkaitsevööndi piirist) on järgmised: X: 6438443,006 ja Y: 539072,184; X: 6438398,155 ja Y: 539104,954; X: 6438308,120 ja Y: 539170,824; X: 6438246,884 ja Y: 539187,871 ning X: 6438189,951 ja Y: 539310,510. Edelapiiri mõttelistest sirgetest koosneva lõigu punktide koordinaadid (alates elektriliinist) on järgmised: X: 6438086,629 ja Y: 539232,543; X: 6438116,627 ja Y: 539176,785; X: 6438141,006 ja Y: 539107,452; X: 6438167,432 ja Y: 539054,137; X: 6438202,201 ja Y: 539036,790; X: 6438237,108 ja Y: 539037,285; X: 6438270,010 ja Y: 539054,806; X: 6438313,415 ja Y: 539015,675 ning X: 6438308,775 ja Y: 538925,950. Viimasest punktist kulgeb piir mööda katastriüksuste piire. Nepste sihtkaitsevöönd paikneb eespool nimetatud Nepste metsa sihtkaitsevööndite vahel ning koosneb kahest lahustükist. Esimese lahustüki põhjapiiriks on 19330 Tõitoja–Häädemeeste tee äärne elektriliin (10 m puhver keskteljest), lõunapiiriks on samuti elektriliin (25 m puhver keskteljest), läänepiiriks on Nepste oja (jääb vööndisse) ning idapiiriks on mõtteline sirge otspunktidega: X: 6439093,887 ja Y: 538907,219 ning X: 6438863,860 ja Y: 538953,306. Vahetult teisel pool elektriliini asub Nepste sihtkaitsevööndi teine lahustükk, mille põhjapiiriks ongi seesama elektriliin (25 m puhver keskteljest). Idapiiriks on mõttelistest sirgetest koosnev lõik punktide koordinaatidega X: 6438823,438 ja Y: 539005,966; X: 6438443,006 ja Y: 539072,184; X: 6438398,155 ja Y: 539104,954 vahel. Viimasest punktist kulgeb mõtteline sirge Nepste ojani punkti koordinaatidega X: 6438366,348 ja Y: 539032,248 ning kulgeb edasi mööda oja (jääb vööndisse), kuni kulgeb mõttelise sirgena Aruoja katastriüksuse kirdepiirile (punktide koordinaadid X: 6438351,160 ja Y: 538894,427 ning X: 6438349,104 ja Y: 538894,595). Edelapiir kulgeb mööda katastriüksuste piire ja alates punktist koordinaatidega X: 6438525,413 ja Y: 538456,197 kulgeb piir mööda mõttelist sirget põhja poole punkti koordinaatidega X: 6438705,688 ja Y: 538417,711. Asuja sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist, mis paiknevad Rannametsa jõe äärsetel aladel. Laiksaare järve äärde jääva lahustüki põhjapiiriks on põhiliselt katastriüksuste piirid, erandiks on lõik Laiksaare metskond 17 (71001:001:0147) katastriüksusel, kus piir kulgeb u 116 m mööda Asuja–Kaalu teeserva, kuni jõuab Käbikuivati (78201:001:0044) katastriüksuseni. Ka ida- ja kagupiir kulgeb mööda katastriüksuste piire, erandiks on lõik Soldati (78201:001:0005) ja Laiksaare metskond 99 (71001:001:0148) katastriüksuse vahel, kus piir kulgeb mööda mõttelist sirget otspunktide koordinaatidega: X: 6439463,627 ja Y: 540316,006 ning X: 6439384,457 ja Y: 540268,900. Selle lahustüki lõunapiir kulgeb mööda mõttelistest sirgetest koosnevat lõiku, mille punktide koordinaadid on alates Ojaääre (78201:001:0266) katastriüksusel paiknevast punktist koordinaatidega X: 6439191,344 ja Y: 539881,945 järgmised: X: 6439302,634 ja Y: 539736,351; X: 6439349,637 ja Y: 539648,138; X: 6439306,772 ja Y: 539615,202; X: 6439343,679 ja Y: 539525,830; X: 6439302,634 ja Y: 539500,674 ning X: 6439344,880 ja Y: 539429,820. Läänepiiriks on Nepste metsa sihtkaitsevööndi piir ja Rannametsa jõe kallas (jääb välja) kuni Paisu (78201:001:0019) katastriüksuse piirini, edasi kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri. Teine lahustükk jääb 19330 Tõitoja–Häädemeeste teest (21302:001:0015) kagusse ning selle kirdepiiriks on 19301 Kilingi-Nõmme–Tali–Laiksaare tee katastriüksus (78201:001:0032), idapiiriks on samuti katastriüksused, lõuna- ja edelapiiriks on elektriliin (10 m puhver keskteljest) ning lääne- ja loodepiiriks on jällegi teekatastriüksuste piirid. Selle lahustüki keskel paiknevad Tamme (21302:001:0007) ja Ööbiku (21302:001:0006) katastriüksus on vööndist välja jäetud. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid looduväärtusi: Laiksaare ja Nepste loodusala elupaigatüüpe inventeeriti Natura 2000 pilootprojekti käigus 2001. aastal. Nepste looduskaitseala Nepste sihtkaitsevööndi (endine Nepste hoiuala) elupaigatüüpe inventeeriti 2012. ja 2013. aastal (T. Männigo ja M. Suurkask), Asuja sihtkaitsevööndi elupaigatüüpe inventeeriti 2010. aastal (Indrek Tammekänd) ning Laiksaare ja Rebase sihtkaitsevööndi (endine Laiksaare looduskaitseala) elupaigatüüpe inventeeriti 2018. aastal (Indrek Hiiesalu). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Uue kaitseala moodustamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrus nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruses nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ tehakse muudatus ning määruse lisa nr 1 punkt 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ punkt 21 ja määruse lisas olev hoiuala kaart „Nepsteˮ tunnistatakse kehtetuks. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud viieks sihtkaitsevööndiks. Nepste looduskaitseala moodustavad väärtuslikud metsakooslused. Alal leidub laane-, salu- ja soovikumetsi. Kohati on need metsad väga vanad ning kuuluvad ka Natura elupaigatüüpidesse (tabel 3). Nendes metsades leidub sobivaid elupaiku paljudele elustikurühmadele (linnud, putukad, taimed, samblad, samblikud), kuna leidub mitmekesisust nii metsade liigilises kui ka vanuselises koosseisus. Keskkonnaregistri andmetel leidub loodaval kaitsealal 28 kaitsealust liiki (tabelid 1 ja 2). Lisaks silmapaistvale elustiku mitmekesisusele ja liigirikkusele on piirkond tähelepanuväärne ka oma maastikuilme poolest. Kõrge moreenkõrgendiku serva lõikub teravalt Rannametsa jõe org ning kohati on järskude nõlvade kõrgus 15 m ja enamgi. Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määrus nr 161 „Laiksaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Kaitse-eeskirja kehtestamisele peab järgnema 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ muutmine. Määruse punkt 21 ja lisas olev hoiuala kaart „Nepsteˮ tunnistatakse kehtetuks. Kaitse-eeskirja kehtestamisele peab järgnema 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ muutmine. Määruse lisa nr 1 punkt 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks. Kaitsealal ei ole olulisel määral poollooduslikke kooslusi ning seetõttu ei käsitleta kaitse- eeskirjas nendega seotud tegevust. Kaitsealal leidub väikese laiguna (1,1 ha) elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). See elupaigatüüp inventeeriti Laiksaare metsainventuuri käigus 2018. aasta septembris. Elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) kaitset ei seata Nepste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks, kuna ala on eelkõige loodud metsade kaitseks ning kooslus asub vaid väikese laiguna metsakoosluste vahel, on esinduslikkuse hinnanguga C ja inventeerija andmetel võsastuv. Kuigi taastamine on märgitud kergeks, pole see tõenäoline huvipuuduse tõttu ja seega elupaigatüübi säilitamiseks tegevusi ei planeerita. Samuti ei kasva kaitsealal pilliroogu ega adru ning seetõttu ei ole vajadust reguleerida kaitse-eeskirjas nende varumist. 2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5.2.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Laiksaare, Rebase, Nepste metsa, Asuja ja Nepste sihtkaitsevöönd. Laiksaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, Rannametsa jõe ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on must-toonekurg, laanerähn, valgeselg-kirjurähn, harilik kopsusamblik, harilik koobassamblik ja rohe-tilksamblik. Rebase sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on must-toonekurg, karvasjalg-kakk ja metsis. Nepste metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine ning Rannametsa jõe ja Aruoja (Asuja) rändrahnu kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine. Asuja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu-, sooviku- ja laialehiste lammimetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ja Rannametsa jõe kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitstavad liigid on laanerähn, valgeselg-kirjurähn, tamme-kirjurähn ja harilik kopsusamblik. Nepste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilimine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine ning kahjustatud kooslustes ja elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodumetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050). 2.5.2.2. Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Rebase sihtkaitsevööndis must-toonekure pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Kaitsealal viibimiseks loetakse ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Liikumispiirangu aeg must-toonekure häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest. Inimeste liikumine kaitsealal väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista. Kalapüügile ei seata kaitse-eeskirjaga lisapiiranguid, kuna kalapüük ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärke ja kalastiku kaitseks vajalikud piirangud Rannametsa jõel on seatud kalapüügieeskirjaga. Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud sihtkaitsevööndis rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine ettevalmistamata kohas. Praegu asub külastustaristu Asuja (õpperada ja metsamajake) ja Nepste metsa sihtkaitsevööndis (Asuja rändrahn), kuid kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus külastustaristu rajamiseks ja hiljem selle kasutamiseks, kui vajadus tekib. Kuna Asuja sihtkaitsevööndisse jäävad objektid, mis on mõeldud ala tutvustamiseks (õpperada ja metsamajake), mille juures on ka lõkkekoht, siis ei ole otstarbekas seada rangeid lisapiirangud alale, kus juba olemasolevat külastustaristut kasutatakse. Kuna rahvaürituse mõju nii kaitse-eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti ürituse eripärast, korraldamise ajast, inimeste hulgast ja ürituse eesmärgist, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata. Olenevalt aastaajast ja liikide vajadustest ei pruugi väikese hulga inimeste kontrollitud viibimine alal kaitse-eesmärkide seisundit halvendada, seega jäetakse kaalutlusotsuse võimalus ka rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistamata kohas. Rahvaürituse korraldamisega seotud leevendus on tehtud eeskätt teadus- või õppeotstarbel korraldatavate koolituste ja matkade läbiviimiseks. Sedalaadi üritused toimuvad väikestele gruppidele ja üritusi on harva, seega ei kahjusta see leevendus kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna kaitse-eesmärgiks olevate liikide pesitsemisajal kehtib liikumispiirang. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel ja mootorita ujuvvahendiga sõitmine Rannametsa jõel ning jalgrattaga sõitmine ka radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sh liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid kahjustab maapinda ja liikide kasvukohti ning ohustab kaitsealuseid liike nii ülesõitmise kui ka häiriva müraga. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ja tee toimimiseks vajalikud rajatised, näiteks teekraavid. Nepste looduskaitsealale jäävad ehitusseadustiku § 92 lõike 1 järgi Rebase tee, Mustajõe tee, Asuja–Kaalu tee, Tamme tee, Suitsu tee ning metsasihid ja muud pinnasteed. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Ujuvvahendiga sõitmist reguleeritakse, kuna kaitsealale jäävad veekogud, kus on teoreetiliselt sõltuvalt veetasemest ujuvvahendiga sõitmine võimalik. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine nendel jõgedel on siiski looduslikest tingimustest lähtuvalt keeruline (tegemist on suures osas käänuliste ja madalaveeliste jõgedega) ja kahjustaks kaitse- eesmärke, kuna mootoriga ujuvvahendid tekitavad suurel kiirusel lainetust, mis mõjutab veekogu kallast ja veekogus elutsevaid või kasvavaid liike. Lainetuse mõju on suurem just kaldapiirkonnas ja seeläbi muutuks veekogu kaldajoon kiiremini võrreldes looduslike protsessidega. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmise piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavatel teadustegevusel. Need erisused tulenevad otseselt LKS § 30 lõikest 3. Jahipidamine on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud Rebase ja Laiksaare sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Jahipidamine on ajaliselt piiratud must-toonekure pesitsemisajal, kuna liik on sel perioodil häirimise suhtes väga tundlik. Nii Rebase kui ka Laiksaare sihtkaitsevööndis on teada must-toonekure pesad, mis on praegu küll varisenud, kuid liigi tegevuskavas on öeldud, et tihti hävivad pesad looduslikult allakukkumise tõttu ning sellisel juhul ehitab must-toonekurg pesa uuesti vana koha peale või kui pesapuu oksad on murdunud, siis selle lähedale. Seega, kuna loodaval kaitsealal leidub must-toonekurele sobilikke elu- ja toitumispaiku vanade metsamassiivide ja looduslikus seisundis Rannametsa jõe näol, võib eeldada, et liik asustab ala uuesti. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Maaparandusseaduse § 4 lõike 3 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvool kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme vee läbilaskevõimest sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine. Veerežiimi taastamine võib olla vajalik kaitseala läbival Rannametsa jõel ja Nepste ojal, et tagada lõhelistele vajalik läbipääs. Vajalikuks võib osutuda kopratammide eemaldamine mõnelt jõelõigult. Kuna kaitseala metsad jäetakse looduslikule arengule, siis pole maaparandussüsteemide hooldamine vajalik, samas suubub Asuja sihtkaitsevööndisse jäävasse Rannametsa jõkke kaks eesvoolu, mille hooldamine võib osutuda vajalikuks väljaspool kaitseala asuvate majandusmetsade teenindamiseks. Eesvoolude hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja, kui tuleb eemaldada voolutakistusena voolusängist üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi. Niisamuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Metsakoosluste kujundamine võib osutuda vajalikuks loodusliku mitmekesisuse taastamiseks või eelduste loomiseks puistu struktuuri ja metsa kasvukohatüübile looduslikult omase mitmekesisuse saavutamiseks. Metsakoosluste loodusliku ilme taastamiseks on vajalikud kujundusraied kultuurpuistutes, seda eelkõige Nepste metsa sihtkaitsevööndis puhtkuusikutes, kuna inimese kaasabita ei pruugi alade looduslikkus taastuda või taastub väga aeglaselt. Koosluse kujundamise abil saab kaasa aidata metsa bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele. Metsakooslusi kujundatakse kaitsekorralduskava alusel, kus pannakse paika koosluse kujundamist vajavad alad, kujundamise viisid ja tingimused. Liigikaitselised tööd on vajalikud kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks või elutingimuste parandamiseks. Liigikaitselised tööd määratakse kas kaitseala kaitsekorralduskava või liigi kaitse tegevuskava alusel. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Muul juhul ei ole uute ehitiste püstitamine lubatud. Ehitusseadustiku § 3 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Kaitseala tarbeks vajalike tootmisotstarbeta ehitiste alla kuuluvad eelkõige koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised (sh veerežiimi taastamiseks vajalike tõkete rajamine) ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (puhkekohad, infostendid). Kuna kaitseala sihtkaitsevööndisse on arvatud mitu väiksemat teed ja ehitist (sh varemeid), jäävad lubatuks sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kaitse-eeskirjaga on jäetud võimalus näiteks renoveerida olemasolevaid teid ja paigaldada võrgukaablit. Kuna ehitamise mõju nii kaitse-eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti rajatise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on need tegevused jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. 2.5.2.3. Keelatud tegevused Kaitseala sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kaitsealal on kogu ulatuses tegemist metsamaaga, kus on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid. Elupaigatüüpidele tuleb tagada soodsa seisundi säilimine, st nende looduslik levila on muutumatu suurusega või laieneb. Globaalselt on metsades kõige suurem bioloogilise mitmekesisuse tase, kui pidada silmas liike, geneetilist materjali ja ökoloogilisi protsesse. Üldiselt on kaitseala sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu ja seega on sihtkaitsevööndis majandustegevus, sh metsaraie, keelatud. Samuti on metsaraie keelamine oluline liikide elupaikade säilimise seisukohast, eriti tundlike I kaitsekategooria liikide puhul, nagu seda on loodava kaitseala kaitse-eesmärgiks seatav must-toonekurg. Kaitse-eeskirja kohaselt on keelatud inimeste viibimine Rebase sihtkaitsevööndis must- toonekure pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Liikumispiirangu aeg must-toonekure häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest. Inimeste liikumine kaitsealal väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista. Liikumispiirang on kehtestatud vaid Rebase sihtkaitsevööndi puhul, kuna piirang kehtis seal ka varem ja sealne pesa oli asustatud veel 2002. aastal, kuid Laiksaare sihtkaitsevööndisse jääv pesa pole olnud asustatud pärast 1994. aastat ja seal ei kehtinud ka varem liikumispiirangut. Tulenevalt tõenäosusest, et must-toonekurg asustab pigem Rebase sihtkaitsevööndisse jääva metsaala (tegemist on vanema ja lageraietest puutumata metsaalaga), ei ole otstarbekas seada ebaproportsionaalselt rangeid piiranguid Laiksaare sihtkaitsevööndile. Kuna tegemist on suhteliselt suure alaga, ei ole põhjendatud kogu alal piirata liikumist, samas ei ole põhjendatud ka eraldi sihtkaitsevööndi loomine must-toonekure jaoks. Inimeste viibimisest oluliselt häirivam tegevus on jahipidamine (koos liigub suurem hulk inimesi, kaasatud võivad olla jahikoerad ja paugutamine), millest tulenevalt on jahipidamisele seatud ajaline piirang mõlema sihtkaitsevööndi puhul. Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Alal on teadaolev jahindushuvi. Kaitseala vahetus läheduses on teadaolevalt vähemalt üks soolak ja üks lisasöötmise koht. Looduskaitseala eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilimine ja võimalikult minimaalne negatiivne inimmõju. Jahiulukite lisasöötmise eesmärk on peamiselt jahi hõlbustamine ja seega on see vastuolus looduskaitseala eesmärgiga. Seega ei ole moodustataval Nepste looduskaitsealal alust lubada jahiulukite lisasöötmist. 2.5.2.4. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Määruse eelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti neljale maaomanikule ja suurematele huvigruppidele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 07.08.2018. Menetluse dokumentidega sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Lisaks avaldati eelnõu väljatöötamise kavatsuse avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 09.08.2018. Ettepanekute esitamise tähtaeg oli 27.08.2018. Selleks ajaks saabus Keskkonnaametile kolm arvamust/ettepanekut, millele Keskkonnaamet ka vastas. Hiljem laekus Nepste II ja III karjääri keskkonnamõju hindamise menetluse käigus veel üks ettepanek, millele Keskkonnaamet samuti vastas. Maaomanike seisukohtade ja ettepanekute kokkuvõtted on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Maaomanike seisukohad Nepste looduskaitseala väljatöötamise kavatsuse kohta Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Riigimetsa Ettepanek arvata kaitseala koosseisust Arvestatud osaliselt. Kaitseala koosseisust arvatakse välja kv LS169 Majandamise välja kv LS169 eraldised eraldised 27, 28, 29 ja 31. Samuti arvatakse kaitseala koosseisust välja kv Keskus 13,27;28;29;31. LS169 eraldis 13. Ettepanek piirata jahipidamist ajaliselt Ajaline jahipiirang jääb Rebase ja Laiksaare sihtkaitsevööndisse, kuna alal ainult Rebase sihtkaitsevööndis, mitte on teada must-toonekure pesapaigad, mis on praegu küll varisenud, kuid kogu kaitsealal. tõenäosus, et kured alad siiski asustavad, on olemas ja seetõttu on vajalik säilitada must-toonekurele sobivad tingimused. Saarde Valla Rannametsa jõe kui lõheliste kudeala Arvestatud osaliselt. Ajaline jahipiirang jääb Rebase ja Laiksaare Valitsus toimimiseks võiksid olla lubatud sihtkaitsevööndisse, kuna alal on teada must-toonekure pesapaigad, mis on kaitsealal vajalikud hooldustööd, sh praegu küll varisenud, kuid tõenäosus, et kured alad siiski asustavad, on kobraste arvukuse piiramine ja kobraste olemas ja seetõttu on vajalik säilitada must-toonekurele sobivad tingimused. tegevuse tõttu tekkinud paisutuste Kaitseala sihtkaitsevööndis reguleeritakse kopratammide likvideerimist likvideerimine. veerežiimi taastamisena, mis tähendab, et kaitse-eeskirja lisatakse punkt, Võimaluse korral võiks koprajaht mille alusel on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine kaitseala valitseja toimuda vastavalt jahieeskirjale. nõusolekul. Kuna tegemist on kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele olulise piirkonnaga, siis on vajalik seada piiranguid tulenevalt liigispetsiifikast. Maanteeamet Juhiti tähelepanu vajadusele tagada Arvestatud. Kaitse-eeskirja väljatöötamisel arvestatakse ehitiste riigiteedel nõutud külgnähtavus. hooldamise vajadusega, sh teede külgnähtavusala hooldamisega. See tähendab, et kaitsealal on ehitiste hooldustööd kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Sokkel Holding OÜ Ettepanek muuta kaitseala piirid Ei arvestatud. Keskkonnaministeerium tegi käskkirjaga nr 1-2/17/260 vastavaks algselt metsavajakute analüüsi RMK-le ülesandeks esitada 1. septembriks 2017 salu- ja laanemetsade käigus keskkonnaregistri kaitsmiseks lisaalad. RMK poolt 04.09.2017 kirjaga nr 8-1/17/2-2 esitatud projekteeritavate alade kihile kantud lisaalade hulgas on ka Nepste II ja Nepste III mäeeraldisele jääv kaitstav ala. piiridele. Vajalik selleks, et saaks KMH Nepste looduskaitseala väljatöötamise käigus muudeti kaitseala piire menetlusega edasi minna. selliselt, et need erinesid mitmes kohas EELIS-esse algselt kantud piiridest, kuna kaitseala moodustamisel lähtutakse kaitse-eesmärkide paiknemisest ning nende piiritlemisel arvatakse võimalikult loogiliste piiridega kaitset vajavad väärtused kaitseala koosseisu. Samas jäeti loodavast kaitsealast endiselt välja mäeeraldised Nepste II ja Nepste III. Tulenevalt muudatusest tekkis kaevandusloa taotluses planeeritud piiride (teenindusmaa osas) ja planeeriva kaitseala piiride osas kattuvus. Tulenevalt asjaolust, et karjäär asub planeeritava looduskaitseala vahetus läheduses, on põhjust eeldada, et see mõjutab kõrval asuvate loodusväärtuste (Natura elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050) ja sellega kattuvad vääriselupaigad) seisundit negatiivselt. Arvestades asjaolu, et väärtuslik metsaala piirneb lõunaosas elektriliini koridoriga ja põhjast teega ning et planeeritava kaevanduse rajamisel külgneb ala idast kaevandusega, ei ole otstarbekas veel niigi eraldatud väärtuslikku metsaala koormata ka teenindusmaa loomisega põhja- ja läänekülge. Sellest lähtudes konsulteeris Keskkonnaamet Maanteeameti planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist Marek Linnuga teenindusmaa (väljaveoteede) asukoha alternatiivide osas. Kuna Maanteeameti poolt pole selles piirkonnas seatud rangeid piiranguid väljaveoteede asukohtade osas, oleme seisukohal, et Nepste II ja Nepste III karjääri teenindusmaa (väljaveoteede) paiknemisele on ka teisi alternatiive, mis oleksid vähem koormavad loodusväärtustele. Koosolekul 07.02.2019 (protokoll registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 7-4/19/188-4) jõuti kokkuleppele väljaveoteede ja kaitseala välispiiri kulgemise osas. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 punkti 2 alapunktile 171 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Laiksaare loodusala, mis hõlmab Laiksaare looduskaitseala, ning sama korralduse lisa 1 punkti 2 alampunktiga 252 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Nepste loodusala, mis hõlmab Nepste hoiuala. Laiksaare ja Nepste loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilisse piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 14. detsembri 2018. a rakendusotsusega (EL) 2019/21, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kaheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2018) 8533 all, ELT L 7, 09.01.2019, lk 367−521). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek liita Laiksaare ja Nepste loodusala üheks loodusalaks, mille nimeks saab Nepste loodusala. Moodustatava loodusala piirid viiakse vastavusse planeeritava looduskaitseala Nepste sihtkaitsevööndi, Rebase sihtkaitsevööndi ja Laiksaare sihtkaitsevööndi piiridega. Loodusala kaitse-eesmärkideks jäävad endiselt Natura elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek mitte seada varem Laiksaare loodusala kaitse-eesmärgiks olnud Natura elupaigatüüp vanad laialehised metsad (9020*) moodustatava Nepste loodusala kaitse- eesmärgiks, kuna viimase inventuuri (2018) kohaselt seda elupaigatüüpi kaitsealal ei leidu. Lisaks tehakse ettepanek lisada Nepste loodusala kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Nepste loodusala moodustamisega ja piiride muutmisega suureneb loodusala osakaal Laiksaare metskond 17 (71001:001:0147) ja Laiksaare metskond 3 (21301:004:0139) katastriüksusel. Loodusalast jäävad välja Kasemetsa (21302:001:0027) ja Aruoja (21302:001:0040) katastriüksus. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Nepste looduskaitseala on juba osaliselt riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna 46,5 ha varem piiranguvööndisse ja 30,6 ha varem hoiualale jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse ning lisaks liidetakse sihtkaitsevööndisse 461,6 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb Nepste looduskaitseala moodustamisega Häädemeeste vallale esialgsel hinnangul maamaksu laekumise vähenemine 965,76 euro ulatuses aastas ja Saarde vallale maamaksu laekumise vähenemine 534,93 euro ulatuses aastas. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Nepste looduskaitsealale ei jää eramaid, mida riigil oleks kohustus ära osta, seega puuduvad riigile maade omandamisega seoses tekkida võivad kulud. Nepste looduskaitseala moodustamisega plaanitakse arvata sihtkaitsevööndisse 278,8 ha (sellest 100,4 ha on küps mets ja 25 ha valmiv mets) varem kaitse all mitte olnud riigimetsa. Lisaks kavandatakse tsoneeringu muudatusega arvata 39,8 ha (sellest 0,6 ha on küps mets ja 9 ha valmiv mets) piiranguvööndis olevat ja 28,9 ha (sellest 27,3 ha on küps mets) hoiualale jäävat riigimetsa sihtkaitsevööndisse. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele vähendab range kaitse puidukasutuse tulu Pärnu maakonnas 124 eurot hektari kohta aastas. Seega 278,8 ha kaitse all mitte olnud majandusmetsa sihtkaitsevööndisse arvamisel väheneb puidutulu 34 571,2 (15 549,653) eurot aastas. Lähtudes sellest, et ka piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud, on vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, seega on iga-aastane saamata jäänud puidutulu täiendavate piirangute lisamisega Pärnu maakonnas 12,4 eurot hektari kohta aastas. Seega 68,7 ha varem piiranguvööndisse ja hoiualale kuulunud majandusmetsa sihtkaitsevööndisse arvamisel väheneb puidutulu 851,9 (457,6) eurot aastas. Kokku väheneks iga-aastane saamata jäänud puidutulu Nepste looduskaitseala moodustamisega ligikaudu 35 423,1 (16 007,2) euro võrra. 6. Määruse jõustumine 53 Sulgudes on vastav arvutus kokku küpse ja valmiva metsa järgi. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel