Asukoha skeem: Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuv Lohkva ristmik
Projekteeritava Lohkva ristmiku asukoht
KORRALDUS
06.09.2019 nr 1-3/19/143
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu-
Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku
ümberehituse põhiprojekti koostamiseks
RESOLUTSIOON
Võttes aluseks majandus ja taristuministri 16.10.2018 määrusega nr 55 kehtestatud „Maanteeameti
põhimääruse“ § 7 punkt 2 ning § 14 punkt 3 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõiked 1 ja 2,
Otsustab Maanteeamet:
Annan projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva
ristmiku ümberehituse põhiprojekti koostamiseks vastavalt lisale.
1. Menetluse sisu ja asjaolud
1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee 45
Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku (edaspidi Lohkva ristmik)
ümberehituse põhiprojekti koostamiseks.
1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Keskkonnamõju hindamise menetlusi käesolevalt ei kohaldata vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lõikele 23,
kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse
29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ esitatud tegevuste
nimistusse ning see üksi ega koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
1.3. Vastavalt EhS § 31 lg-le 4 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse
korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud
projekteerimistingimuste taotluse esemega, ja arvamuse avaldamiseks asutusele või
isikule, kelle õigusi või huvi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
1.4. Arvestades, et kavandatav tegevus toimub täielikult riigi transpordimaal ja olemasoleva
tee muldkehal, leidis Maanteeamet, et puuduvad asutused, kelle õigusaktist tulenev
pädevus on seotud taotluse esemega, ja asutused ning isikud, keda ehitus või ehitamine
võib puudutada.
2
Lähtudes eelnevast, otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu-
Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ümberehituse põhiprojekti koostamiseks.
Projekteerimistingimuste andmise korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise
päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates
korralduse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisa. Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ümberehituse põhiprojekti
koostamise projekteerimistingimused
Projekteerimistingimused
Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ümberehituse
põhiprojekti koostamine
Projekteerimistingimuste andja
Asutus: Maanteeamet
Asutuse registrikood: 70001490
Ametniku nimi: Andres Urm
Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
1. Projekti eesmärk
1.1. Sõidukiiruste vähendamine Lohkva ristmikul
1.2. Liiklusohutuse taseme tõstmine.
2. Olemasolev olukord
Projekteeritav ringristmik asub Tartu maakonnas Luunja vallas Lohkva külas.
Tegemist on tugimaantee 45 Tartu-Räpina-Värska ja kõrvalmaantee 22252 Lohkva-Kabina-
Vanamõisa ristmikuga. Ringristmik on kolmeharuline ning ühendab Tartusse sisenevaid ja
väljuvaid sõidusuundi. Ringristmikku on võimalik läbida suunaga Tartu linna suure kiirusega,
tekitades ringil liiklusohtlikke olukordi. Ringil on ühel suunal ka jalakäijate teeületuskoht, millel
teisel pool puudub kõnniteeühendus.
Riigiteede aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused (AKÖL) 2018. aasta teeregistri
andmetel on toodud alljärgnevas tabelis.
Riigitee lõik AKÖL (a/ööp) Raskeliikluse osakaal
Tugimaantee 45 Tartu suund 7826 2%
Tugimaantee 45 Räpina suund 5983 3%
Kõrvalmaantee 22252 2853 1%
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida Lohkva ristmiku ümberehitus.
3.2. Näha projektiga ette ringi keskel oleva klompkiviga ülesõidetava ala laiendamine ja uute
alade rajamine eesmärgiga vähendada sõidukiiruseid ringristmikul.
3.3. Projekteerida teemarkeeringu uuendamine nii, et Tuleviku teelt teeületuskohani tekiks
jalakäijatele laiem kindlustatud teepeenar.
3.4. Projektiga mitte laiendada olemasoleva tee muldkeha
3.5. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.6. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.6.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
4. Teostada järgmised uurimistööd mahus, mis võimaldavad projekti eesmärki saavutada
4.1. Geodeetilised uurimustööd.
4.2. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Projekti koostamise üldised nõuded
5.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusest
nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
5.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri
02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
5.3. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
5.4. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
5.5. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
5.6. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
Lisa. Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet,
[email protected]
Asukoha skeem: Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuv Põvvatu ristmik
Projekteeritava Põvvatu ristmiku asukoht
KORRALDUS
20.11.2019 nr 1-3/19/180
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu-
Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku
ümberehituse põhiprojekti koostamiseks
RESOLUTSIOON
Võttes aluseks majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kehtestatud
„Maanteeameti põhimääruse“ § 7 punkt 2 ning § 14 punkt 3 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §
26 lõiked 1 ja 2, Maanteeamet otsustab:
Anda projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu
ristmiku ümberehituse põhiprojekti koostamiseks
Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus projekteerimistingimuste
menetluses kooskõlastuse andnud asutustele ja arvamust avaldanud asutustele ja
isikutele.
Käesoleva korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
1. Menetluse sisu ja asjaolud
1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee 45
Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku (edaspidi Põvvatu ristmik)
ümberehituse põhiprojekti koostamiseks.
1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Keskkonnamõju hindamise menetlusi käesolevalt ei kohaldata vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lõikele 23,
kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse
29.08.2005.a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ esitatud tegevuste
nimistusse ning see üksi ega koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
2
1.3. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja
korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja
arvamuste esitamise tähtaeg oli 11.11.2019.
1.4. Maanteeamet esitas Põvvatu ristmiku ümberehituse põhiprojekti koostamise
projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele:
1.4.1. Luunja Vallavalitsusele (Maanteeameti 25.10.2019 kiri nr 15-4/19/49052-1) kui
asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest Põvvatu ristmik
asub Luunja vallas.
1.4.2. Rehemäe kinnistu (43201:001:0375) omanikule kui isikule, kelle õigusi või huve võib
ehitis või ehitamine puudutada, sest nimetatud kinnistu omanik on projekteeritava
lõigu piirinaaber.
2. Menetlusse kaasatud isikute ja kooskõlastuse andnud asutuste seisukohad
Kooskõlastused ja arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta Põvvatu ristmiku
põhiprojekti koostamiseks on alljärgnevad:
2.1. Luunja Vallavalitsus tähtajaks arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist.
2.2. Kinnistuomanikud esitasid oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu osas:
2.2.1. Rehemäe kinnistu (43201:001:0375) omanikud soovisid olla kaasatud projekti ja olla
teadlikud kuidas projekt mõjutab Rehemäe kinnistut. Lisaks juhtisid tähelepanu
korralduse eelnõus esinenud ilmselgele kirjaveale.
3. Maanteeameti seisukohad ja põhjendused
3.1. Luunja Vallavalitsuse suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: lugeda EhS § 31 lg 6 alusel,
et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
3.2. Kinnistuomaniku ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt:
3.2.1. Projektiga kavandatavad tegevused jäävad suure tõenäosusega riigi transpordimaale.
Juhul kui projektiga mõjutatakse Rehemäe kinnistut või sellel asuvat põldu, siis
kaasata Rehemäe kinnistu omanikud ehitusloa menetlusse.
Lähtudes eelnevast otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu-
Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku ümberehituse põhiprojekti koostamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisa. Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku ümberehituse
põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused
Projekteerimistingimused
Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku ümberehituse
põhiprojekti koostamine
Projekteerimistingimuste andja
Asutus: Maanteeamet
Asutuse registrikood: 70001490
Ametniku nimi: Andres Urm
Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
1. Projekti eesmärk
1.1. Liiklusohutuse taseme tõstmine.
2. Olemasolev olukord
Projekteeritav ristmik asub Tartu maakonnas Luunja vallas Põvvatu külas.
Tegemist on tugimaantee 45 Tartu-Räpina-Värska, kõrvalmaantee 22251 Põvvatu-Luunja ja
22254 Põvvatu-Sahkapuu ristmikuga. Ristmik on 4-haruline. Ristmikul on parempöörde
aeglustusrada Tartu poolt Luunja poole ja „Põvvatu“ bussipeatused. Bussipeatused on
ühendatud jalgratta- ja jalgteega. Peateel suurim lubatud kiirus on 90 km/h. Ristmik ei ole
valgustatud. Paremal pool tugimaanteed on jalgratta- ja jalgtee.
Riigiteede aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused (AKÖL) 2018. aasta teeregistri
andmetel on toodud alljärgnevas tabelis.
Riigitee lõik AKÖL (a/ööp) Raskeliikluse osakaal
Tugimaantee 45 Tartu suund 5983 3%
Tugimaantee 45 Räpina suund 5139 4%
Kõrvalmaantee 22251 683 1%
Kõrvalmaantee 22254 77 1%
Ristmikul on probleemiks Tartu poolt Luunja poole parempööret sooritav sõiduk, mis varjab
aeglustusrajal olles nähtavust kõrvalmaanteelt 22251 tugimaanteele. Samuti tekitab sujuv
parempööre Luunja poolt Räpina poole eksliku arusaama, et parempööret saab sooritada läbi
kiirendusraja.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida Põvvatu ristmiku ümberehitus.
3.2. Projekteerida aeglustusraja põhirajast eemale viimine, et parandada nähtavust ristmikul.
Juhul kui olemasolev jalgratta- ja jalgtee jääb ette või pole tagatud nõuetekohased
kaugused, projekteerida see maanteest kaugemale.
3.3. Projektiga vähendada Luunja poolt Räpina poole parempöörde sujuvust.
3.4. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.5. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.5.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.5.2. Piirkiirus – 90km/h
4. Teostada järgmised uurimistööd mahus, mis võimaldavad projekti eesmärki saavutada
4.1. Geodeetilised uurimustööd.
4.2. Geotehnilised pinnaseuuringud.
4.3. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.3.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja
detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed
mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).
4.3.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud
teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.3.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
4.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Projekti koostamise üldised nõuded
5.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
5.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri
02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
5.3. Sõiduradade laiuse valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1.
5.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
5.5. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
5.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
5.7. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
5.8. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
Lisa. Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet,
[email protected]
Lp Pakkuja
01.06.2020 nr 12-1/20/25914-1
Hinnapakkumusel osalemise kutse
Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumuse
Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ja km 6,086 asuva
Põvvatu ristmiku ümberehituse projekteerimine.
Töö teostada vastavalt projekteerimistingimustele (Lisa 1, Lisa 3) ja tehnilisele kirjeldusele (Lisa
2 ja Lisa 4). Töö teostamiseks on aega 160 kalendripäeva. Tööd alustatakse koheselt peale lepingu
sõlmimist. Hankija sõlmib eduka pakkujaga lepingu lisas 6 toodud tingimustel.
Hinnapakkumine esitada hinnapakkumuse vormis (Lisa 7) digitaalselt allkirjastatuna 08.06.2020
e-posti aadressil
[email protected].
Esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamisel kontrollitakse, kas pakkumus on esitatud nõutud
kujul. Vastavaks tunnistatud pakkumustest tunnistatakse edukaks pakkumus, mille hind ilma
käibemaksuta on madalaim.
Kui kaks või enam madalaimate maksumustega pakkumust on võrdväärsete maksumustega, siis
toimub eduka pakkumuse välja selgitamine „kulli või kirja“ viskamise teel metallist rahamündiga,
hankija poolt määratud ajal ja kohas ning kus osalevad võrdväärsete maksumustega pakkumused
esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. „Kulli“ või „kirja“ valimiseks on õigus
pakkujal, kelle pakkumus esitati hankijale ajaliselt varem.
Täiendav info: Kaarel Kaine +37253484214
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Taal
lõuna teehoiu osakonna juhataja
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
Lisa 1 – Lohkva ristmiku projekteerimistingimused
Lisa 2 – Lohkva ristmiku tehniline kirjeldus
Lisa 3 – Põvvatu ristmiku projekteerimistingimused
Lisa 4 – Põvvatu ristmiku tehniline kirjeldus
Lisa 5 – Nõuded töövõtjale
Lisa 6 – Töövõtuleping
Lisa 7 – Hinnapakkumuse vorm
Kaarel Kaine
53484214
[email protected]
2 (2)
Tehniline kirjeldus
Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ümberehituse
põhiprojekti koostamine
1. Uurimistööd
1.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
1.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
1.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
1.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
1.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada
nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja
nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses,
mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
1.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
1.2.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada
3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka
Microstation tarkvaraga).
1.2.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
1.2.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust.
1.2.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
1.2.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi
(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja
allavoolu).
1.2.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
1.2.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
1.2.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema
koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
1.2.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi
asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja
tähistada ka plaanil.
1.2.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud
L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja
võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
1.2.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi),
mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste
kohta.
1.2.16. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja
äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks.
1.2.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
1.2.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist
ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
1.2.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1
eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB
mälupulgal).
1.3. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
1.3.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja
detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed
mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).
1.3.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud
teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
1.3.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
1.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
2. Põhiprojekti osad
2.1. Koostada riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ümberehituse
põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
põhiprojekti koostamise nõuetele.
2.2. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
3. Projektide koostamise üldised nõuded
3.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
3.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
3.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste
piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
3.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
3.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb
koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
3.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
3.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
3.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
3.8.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
3.8.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt
tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks
tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
3.8.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud
olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja
renoveerimiseks.
3.8.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga.
3.8.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
3.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
3.10. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde
kirjeldustega.
3.11. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
3.12. Ristmiku projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
3.13. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
3.14. Koostada töömahuloend (kululoend).
3.15. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede,
ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse
liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade
võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid
esitada eraldi.
4. Liikluskorraldusvahendid
4.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
4.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
4.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
4.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
4.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
5. Tehnovõrkude ümbertõstmine
5.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
5.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
6. Haljastus ja hooldus
6.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
6.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
7. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
7.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute
ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks
kord kuus, asukohaga Veski 23 Tartus. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt
esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht.
Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale
nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
7.2. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
7.3. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu
projektis esile kerkinud teemadel.
7.4. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
7.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
7.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide
valdajatega.
7.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult
või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti
kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
7.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30
päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
7.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma
seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
8. Vormistusnõuded
8.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 3 eksemplaris paberkandjal
ja 3 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava
(tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).
8.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
8.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
8.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
8.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
8.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
8.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
8.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
8.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee
-> Ametist -> Juhendid) 1 eksemplaris digitaalselt (1 eksemplar tellijale maksumustega).
Koostas: Kaarel Kaine, Maanteeamet,
[email protected]
Tehniline kirjeldus
Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku põhiprojekti koostamine
1. Uurimistööd
1.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
1.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
1.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
1.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
1.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada
nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja
nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses,
mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
1.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
1.2.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada
3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka
Microstation tarkvaraga).
1.2.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
1.2.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust.
1.2.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
1.2.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi
(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja
allavoolu).
1.2.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
1.2.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
1.2.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema
koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
1.2.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi
asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja
tähistada ka plaanil.
1.2.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud
L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja
võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
1.2.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi),
mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste
kohta.
1.2.16. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja
äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks.
1.2.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
1.2.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist
ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
1.2.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1
eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB
mälupulgal).
1.3. Teostada geotehnilised uurimustööd:
1.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006
Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
1.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
1.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,
ristmike ja rajatiste projekteerimist.
1.3.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni
põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne
uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab
olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide
omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje
ühikpinna vastupanu normväärtuseid.
1.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning
piki teed soise ala algus ja lõpp.
1.3.6. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50m
tagant.
1.3.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris paberkandjal
ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
2. Krundijaotuskava
2.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
2.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri
määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
3. Põhiprojekti osad
3.1. Koostada riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku ümberehituse
põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
põhiprojekti koostamise nõuetele.
3.2. Tehnovõrkude põhiprojektid.
3.3. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
4. Projektide koostamise üldised nõuded
4.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
4.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
4.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste
piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
4.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
4.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb
koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
4.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
4.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate
kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide
asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon.
Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.
4.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
4.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
4.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
4.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt
tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks
tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
4.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud
olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja
renoveerimiseks.
4.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga.
4.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
4.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
4.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
4.12. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
4.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde
kirjeldustega.
4.14. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
4.15. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
4.16. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
4.17. Koostada töömahuloend (kululoend).
4.18. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede,
ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse
liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade
võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid
esitada eraldi.
5. Bussipeatused
5.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
5.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide
rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
6. Liikluskorraldusvahendid
6.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
6.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
6.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
6.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
6.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
7. Tehnovõrkude ümbertõstmine
7.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
7.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti
konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.
7.3. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
8. Haljastus ja hooldus
8.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
8.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
9. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
9.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute
ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks
kord kuus, asukohaga Veski 23 Tartus. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt
esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht.
Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale
nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
9.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad
korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu
jooksul:
9.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi;
9.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste
koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku
lepitud asukohas).
9.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
9.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu
projektis esile kerkinud teemadel.
9.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
9.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
9.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide
valdajatega.
9.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult
või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti
kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
9.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30
päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
9.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma
seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
10. Vormistusnõuded
10.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 3 eksemplaris paberkandjal
ja 3 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava
(tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).
10.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
10.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
10.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
10.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
10.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
10.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
10.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
10.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee
-> Ametist -> Juhendid) 1 eksemplaris digitaalselt maksumustega.
Koostas: Kaarel Kaine, Maanteeamet,
[email protected]
Nõuded töövõtjale projekti koostamiseks
Lohkva ristmiku ja Põvvatu ristmiku ümberehituse põhiprojektid
1. Projekti juhtimine
1.1. Tellija organisatsioon
1.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja
juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi.
1.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle
protokollimise.
1.2. Töövõtja organisatsioon
1.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse
ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud
Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma
kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri-
side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid).
1.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest:
1) Projektijuht;
1.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks
tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama teetööde
kirjelduse operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul.
1.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui
Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama
professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja
koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele
küsimustele operatiivne vastamine.
1.2.5. Projektijuht peab:
1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;
2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani
järgimise;
3) suhtlema teetööde kirjeldusega seotud ametkondadega;
4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja
arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;
5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid
ning projekti;
6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid;
7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma
neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;
8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel,
ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;
9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused;
10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;
11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist
vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust
vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel
ja jooniste kirjanurkades.
2. NÕUDED ISIKUTELE
2.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (tehnilistes tingimustes) toodud ülesannete täitmiseks
peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid:
1) Projektijuht;
Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu
sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 2.2 toodud nõuetele 7 päeva
jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui
kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest
keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale
kooskõlastamiseks.
2.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad:
2.2.1. Projektijuht.
1) Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma
elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei
ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja
korrashoiu allerialal ja ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema elukohamaal
väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede
projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse
vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu
korral.
PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING nr
Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija),
mida esindab Maanteeameti louna teehoiu osakonna juhataja Janar Taal ja
………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi
Töövõtja), mida esindab juhatuse liige ………………,
Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on „Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva
ristmiku ja km 6,086 asuva Põvvatu ristmiku ümberehituse põhiprojekti koostamine“
(edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades
toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata
töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti
Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.
2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Lohkva ristmiku projekteerimistingmused
2.1.2. Lisa 2 – Lohkva ristmiku tehniline kirjeldus
2.1.3. Lisa 3 – Põvvatu ristmiku projekteerimistingimused
2.1.4. Lisa 4 – Põvvatu ristmiku tehniline kirjeldus
2.1.5. Lisa 5 – Nõuded töövõtjale
2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.( kui esitati)
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava
valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke „…………….“ (viitenumber …..)
tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale
tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on
kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu
sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab,
võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu
allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist.
3.2. Töövõtja esitab Tellijale Töö 160 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest.
3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on
Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade
rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda
tähendab olulise kahju tekkimist.
3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Töö üleandmis- ja
vastuvõtmisakti.
3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 20 päeva jooksul.
Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule
vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning
edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub
vead ning puudused likvideerima 20 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt
võlaõigusseaduse § 114).
3.6. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 20 päeva jooksul. Juhul,
kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule
vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning
edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub
viima Töö 20 päeva kuu jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega
(täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö
või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni
Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise
käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi
kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest,
samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi;
4.1.4. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on
puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult;
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule;
4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks
alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt
üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla
Poolte kontaktisikud.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu;
4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks
ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö
lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega
ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt
esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest,
vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete
tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada
isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevusteade
ehitusgeoloogiliste (geotehniliste) uuringute tegemiseks ja ehitusgeodeetiliste uuringute
tegemiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud,
kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument,
mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse
tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu
täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti;
4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning
Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki
Tööle omase kõrge kvaliteediga;
4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste
Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega
vähemalt üks kord kuus asukohaga Veski 23, Tartus. Töökoosolekul peavad kohal olema
Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad
võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul
arvates Lepingu sõlmimisest;
4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 5 tööpäeva enne soovitud
koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga;
4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul
läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse
Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks
Tellija esindajale;
4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul
ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku;
4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui
Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö
lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist
ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele
hiljem tugineda;
4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused
ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus
põhiprojekti koostamise nõuetega;
4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel,
kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi;
4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö
realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2
tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt;
4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui
Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku
kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud
nõuetele;
4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui
kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti
keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles;
4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule.
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis.
Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded
ja/või kohustused üle andnud Pool.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu
alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §
131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu
hinna tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose
kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei
pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö
tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele
teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi,
uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktides 5.1. - 5.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja
autoriõiguse kehtivusaja jooksul.
6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot,
kokku …. eurot (edaspidi Tasu).
6.2. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa Vastuvõtmisakti alusel
koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4
sätestatud tingimustele.
6.3. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud
Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul
pärast arve saamist.
6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö või Töö osa vastuvõtmist Tellija
poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017
määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse
laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast.
Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või
edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida
kontaktisiku nimi ja Lepingu number.
7. Tagatised ja Töövõtugarantii
7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi
nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu
sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane
panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik
Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule
vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud
Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust,
tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava
Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või
nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot
iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi
tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis.
Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi
lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50% võrra pärast kogu Töö
vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb
Garantiiaegseks tagatiseks.
7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega
garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise
kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele.
7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale
alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta.
7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud
puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest.
Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul,
parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste
parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise.
7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi
pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank
EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496.
Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit.
8. Poolte vastutus
8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega
Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud
kulutused.
8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu
rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses
tehtud kulutused.
8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt
tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10%
Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi
kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija
Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu
eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate
leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul
kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus
tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat
Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh
kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
Samuti on Pooled kokku leppinud, et Töövõtja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas
punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga
väljamõistetud kahju ja väljamõistetud menetluskulud;
8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise
ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud
aegumistähtaja jooksul.
8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu,
mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele:
8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud
kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu
järgset Tellijat;
8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö
tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga;
8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma
garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks
lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia
enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni
garantiiperioodi lõppemiseni;
8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab
hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö
teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus
vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi.
8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist
eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia.
9. Poolte kontaktisikud
9.1. Töövõtja kontaktisik: nimi, telefon, email.
9.2. Tellija kontaktisik: Kaarel Kaine, +372 53484214,
[email protected]
10. Lepingu kehtivus
10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni.
10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja
rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu
üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha
arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel
juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud
kulutused.
10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.
11. Teated
11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja
arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel
antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil.
Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile,
loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.
12. Muud tingimused
12.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu
muudatused on tühised.
12.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada
Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse
vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
12.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi
vastavatest õigusaktidest.
12.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.
13. Isikuandmete töötlemine
13.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi
ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse
üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos:
Isikuandmete õigusaktid).
13.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava
töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
13.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
13.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud
tulemused.
13.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
13.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
13.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus
kokkulepitud teenuse osutamiseks;
13.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
13.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
13.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning
kaasaegseid kaitsemeetmeid;
13.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
13.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
13.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab
olemasolevad koopiad;
13.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema
poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
13.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja
kaasamiseks.
14. Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa 3
TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”,
mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:
___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:
Üleantavate eksemplaride arv:
Digitaalselt esitatud andmed:
Märkused:
Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Lisa 5
HINNAPAKKUMUS
Hankija nimi: Maanteeamet
Hanke nimetus: Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ja km
6,086 asuva Põvvatu ristmiku ümberehituse projekteerimine
1. Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt:
Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress
1.
2. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud põhiprojekte
alljärgneva hinna eest:
Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot)
1. Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva
Lohkva ristmiku ümberehituse põhiprojekt
2. Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 6,086 asuva
Põvvatu ristmiku põhiprojekt
3. Käibemaks 20% (20% rida 1 ja 2)
4. Kõik kokku (rida 1+2+3)
3. Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
4. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija
on soovinud võistlevaid pakkumusi.
5. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid.
6. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest[1].
7. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi,
siis hüvitame hankija nõudmisel:
a. Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe.
b. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud.
8. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma
tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad
hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase
pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele.
9. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest),
täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul
alltöövõtja kasutamiseks.
10. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
11. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja
kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on[2]:
[1]
Ühispakkumuse esitamise korral.
[2]
Esitada ühe isiku kontaktandmed.
Veski 23 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee
51005 Tartu Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490
E-post
[email protected]
Lisa 5
Pakkuja kontaktandmed:
Pakkuja nimi
Aadress
Telefon
e-post
Kontaktisiku nimi
Telefon
e-post
Kuupäev:______________________
Esindaja nimi ja allkiri:_____________________
Veski 23 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee
51005 Tartu Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490
E-post
[email protected]