Kiri

MTÜ Eesti Pimedate Liit Hr Tõnis Lukas kultuuriminister Arvamus rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Meie: 0 8 .06.2020 Teie: 25.05.2020 nr 1-11/1188-1 Austatud hr Lukas Täname Teid rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse Eesti Pimedate Liidule arvamuse avaldamiseks esitamise eest ja palume meid ka edaspidi sellesse protsessi kaasata. Eesti Pimedate Liit kui nägemispuudega inimeste esindusorganisatsioon on teinud küllalt palju nägemispuudega inimeste raamatukoguteeninduse arendamiseks. Aastal 1962 loodi riiklik punktkirjatrükikoda ja aastal 1968 tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu (hilisem Eesti Pimedate Ühing, praegune Eesti Pimedate Liit) helistuudio. Mõlema tegevuse eest tasus Eesti NSV Pimedate Ühing. Teavikuid laenutati ühingu tollaste õppe-tootmiskombinaatide raamatukogudes. Aastail 1994 – 2003 korraldas nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindust Eesti Pimedate Ühingu asutatud ja arendatud erinevate nimede all tegutsenud sihtasutus (Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus, Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus, Eesti Pimedate Raamatukogu). Sihtasutuses kujundati välja raamatukogu struktuur. Põhiraskus oli tegevuse väga väike rahastamine – see oli vaid osaliselt riigi rahastatud ning puudu jäävat raha otsiti projektide kaudu. Kuna nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindus on eriraamatukoguteeninduse osa, leidsid nii Kultuuriministeeriumi kui ka Eesti Pimedate Liidu ja sihtasutuse juhid 2003. aastal ühiselt, et siis oli parim lahendus luua alates 2004. aastast Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina Eesti Pimedate Raamatukogu ning lõpetada sihtasutuse tegevus. Tollased kultuuriminister Urmas Paet, raamatukogunõunik Meeli Veskus , Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo ning SA Eesti Pimedate Raamatukogu juhataja Priit Kasepalu leppisid kokku, et Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus olevat Eesti Pimedate Raamatukogu arendatakse nii, et see hakkaks edaspidi tegutsema iseseisva raamatukoguna. Eesti Pimedate Liit tunneb heameelt, et riigi rahastatuna on Eesti Pimedate Raamatukogu olulisel määral arendatud, ning leiab, et seadusemuudatuste ettevalmistamisel tuleks lähtuda nimetatud kokkuleppest ja muuta see raamatukogu Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsevaks ministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks. Selle suuna õigsust ning põhjendatust kinnitavad ka Soome ja Iirimaa olukord, mille regulatiivseid valikuid on seaduseelnõu koostamisel kavas analüüsida, ning see, et enamikus Euroopa riikides teenindavad nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega inimesi iseseisvad raamatukogud. Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanne on valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, -ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. Sotsiaalkindlustusameti andmeil oli Eestis 31. märtsi 2020 seisuga 1932 nägemispuudega ja 6350 nägemis-liitpuudega inimest. Selle kohta, kui palju on nägemis-liitpuudega inimeste hulgas neid, kes võiksid oma terviseseisundi tõttu mõista heliraamatute sisu, või lisaks nägemis-liitpuudega inimestele düsleksiaga inimesi, kes võiksid olla Eesti Pimedate Raamatukogu lugejad, statistika puudub. Eesti Pimedate Raamatukogu aastaaruande kohaselt on raamatukogu lugejate arv pidevalt suurenenud. Nii oli 2005. aastal 305 ja 2019. aastal 902 lugejat. Kui Eestis kasutab raamatukogusid hinnanguliselt 31% elanikest, siis Eesti Pimedate Raamatukogu kasutamine nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega inimeste hulgas on märksa suurem. Ei saa pidada põhjendatuks väljatöötamiskavatsuses sisalduvaid väiteid, et Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu teenuste eraldatus pärsib puuetega inimeste ligipääsu suurele hulgale teavikutele , näiteks digitaalarhiivile Digar ; Eesti Rahvusraamatukogu digitaalsete teenuste arendamine sidusalt Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks oleva Eesti Pimedate Raamatukogu veebiraamatukogu teenusega võiks parandada huviliste ligipääsu suurele hulgale digikujul säilitatavale informatsioonile. Eesti ratifitseeris 2012. aastal puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ühines selle fakultatiivprotokolliga. Eesti Pimedate Liidu oluline tegevussuund on aidata kaasa puuetega inimeste õiguste konventsiooni ellurakendamisele . Konventsiooni artiklite 9, 21 ja 30 kohaselt selleks, et anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, teabele ja suhtlusele. Konventsiooni ratifitseerinud riigid võtavad meetmeid, et tagada puuetega inimestele võimalus teostada oma õigust vabadusele otsida ja saada teavet teistega võrdsetel alustel ning kõigi nende poolt valitud suhtlusviiside kaudu, samuti tagada puuetega inimestele juurdepääsetavates vormingutes kultuurimaterjalide kättesaadavus ja juurdepääs raamatukogudele. Eesti Pimedate Liidul ei ole teada, millised on teiste puudeliikidega, näiteks liikumis- või kuulmispuudega lugejate, kes näevad arvutiekraanil olevat teksti, probleemid ligipääsul Digarile . Nägemispuudega (pimedatel ja vaegnägemisega ) arvutikasutajatel on ligipääs olemas. Nad kasutavad ekraanilugemistarkvara , mis loeb arvutiekraanil oleva teksti ette, või suurendustarkvara, mis suurendab ekraanil oleva teksti sobivaks. Tavakasutajatele suletud digitaalsed teavikud on suletud ka neile ja teavikute avatuks muutmine ei pea sõltuma sellest, kas nägemispuudega või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesed on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejad. Seetõttu ei paranda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalsete teenuste arendamine sidusalt Veebiraamatukogu teenusega oluliselt ligipääsu digikujul säilitatavale infole. Eesti Pimedate Liit nimetas Veebiraamatukogu loojad tunnustuse „Aasta tegu 2012„ laureaatideks. Veebiraamatukogu on kasutamiselt mugav, mida näitab see, et kasutajaid on üle poole lugejaskonnast ja kasutamine on pidevalt suurenenud. Muutmine võib hoopis halvendada nägemispuudega lugejate ligipääsu audioraamatutele. Niisuguse olukorraga ei saa aga nõustuda. Eesti Pimedate Liit on kompetentsikeskusena meelsasti valmis nõustama Eesti Rahvusraamatukogu nii füüsilise kui ka virtuaalse keskkonna nägemispuudega inimestele ligipääsetavamaks muutmisel. Projekteerimisjuhend „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” on meie veebi lehel kõigile huvilistele vabalt kättesaadav. Edastame kirja koopia ka Eesti Puuetega Inimeste Kojale kui puuetega inimeste liitude katusorganisatsioonile. Lugupidamisega Jakob Rosin Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees