Kultuuriministeerium
Meie: 08.06.2020
nr 7-5.13/20-01306-2
Pöördumise edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eesti Vabariigi Valitsus Peaminister Hr. Juri Ratas Kultuuriminister Hr. Tõnis Lukas Majandus - ja taristuminister Hr. Taavi Aas Rahandusminister Hr. Martin Helme 02.06.2020 Pöördumine Pöördumine kultuuriürituste korraldamisega tegelevatelt ettevõtetelt - promootoritelt, kontserdisaalidelt, klubidelt, vabaõhulavadelt, kontserdivarustuse laenutajatelt ja teistelt ettevõtetelt, kes osutavad ürituste läbiviimiseks vajalikke teenuseid. Ministrite kabinet peaks määrama ametkonna (ministeeriumi, ameti või m uu asutuse), kes vastutab täielikult koroonaviiruse pandeemiast tulenevate probleemide lahendamise ja lahend u ste otsimise eest. See ametkond peaks kaasama oma töösse ka meelelahutusvaldkonnas tegutsevad äristruktuuride esindajad. Probleemi kirjeldus – koroonaviiruse pandeemia tõttu on kultuuriürituste korraldamisega tegelevad eraettevõtted muutunud maksejõuetuks – võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada (võlausaldajate all tuleb mõista kõiki võlausaldajaid, sealhulgas ka edasilükatud või tühis t atud ürituste piletiomanikke). Võlgade saneerimise või restruktureerimise kavandamisel pole väljavaateid, kuna mitte keegi ei saa praegu garanteerida, et meelelahutussektor suudab alates mingisugusest konkreetsest kuupäevast taastuda ja et ettevõtted saavad oma rahalise olukorra ja sellest tulenevalt ka finantsdistsipliini taastamiseks teenida mi ngit kasumit. Kuna puudutatud on kogu meelelahutusteenuste sektor, siis ei saa väita, et firmade vilets finantsolukord on tingitud valearvestuste, saamatu juhtimise jne tõttu. Meelahutusteenuste sektor avaldab suurt mõju ka restorani- ja hotelliettevõtluse arengule, kuna meelelahutusüritused meelitavad turiste teistest linnadest ja riikidest. Kogu meelelahutussüsteemi kokkuvarisemisega tekitatud kahju suurust ei ole võimalik hinnata, kuna see ei t oimi autonoomselt, vaid Eesti majanduse ühise tervikkompleksina – hotellid, kontserdisaalid, restoranid, transporditeenused, sideteenused ja IT-tehnoloogiad, reklaam, taksoteenuseid osutavad ettevõtted, pangateenused, ja palju-palju muud. Kõik need valdkonnad kaotavad märkimisväärselt kultuuriürituste valdkonna hävimise korral, rääkimata juba kõige peamisest – Eesti ühiskonna kultuurilise arengu peatumisest. Kuna Eesti riik rakendab sihilikult või juhuslikult Keynessi majandusmudelit (Eestis on reguleeritud kõik tegevusvaldkonnad), siis on antud olukorras täiesti normaalne riigipoolne sekkumine programmi „kõigi kaitsmine kõigi eest” rakendamisse. Kontsertide katkestamine või ärajäämine pole mitte ainult pinnapeale probleem (inimesed, kes ei pääsenud kontserdile, soovivad oma raha tagasi saada ), vaid palju sügavam. Toimumata jäänud kontsertide tõttu jääb tasumata ruumide üür, kommunaalmaksed, järelmaks tehnika eest (paljudel juhtudel on see soetatud laenurahaga), tehnilised töötajad jäävad laenurahata jne. Praeguses olukorras külvatakse 2020. aasta sügisel-talvel tsiviilkohtud üle hagiavaldustega, mille esitavad tarbijad (piletiomanikud) , pangad, kes on kontserdisaalide ja tehniliste seadmete laenutamisega tegelevate firmade võlausaldajad, ja otsuseid teevad kohtud praegu kehtiva võlaõigusseaduse alusel, võtmata arvesse vääramatu jõu asjaoludes tehtud parandusi (pandeemiat võib hinnata vääramatu jõu asjaoluna, kuigi VÕS-is konkreetset definitsiooni ei ole). Valitsuse tasemel on vaja välja töötada finantssuhete reeglid, et arvestada kõigi osapoolte huvidega ja vältida pankrottide lainet, samuti lasta ärimeestel rahulikult töötada oma äriprojektide taastamisel, selle asemel, et kohtutes oma positsiooni kaitsmiseks aega ja tervist raisata. Samuti tuleb valitsusel välja töötada võimalik rahastamise strateegia kultuuriürituste korraldamisega tegelevate ettevõtete finantskahjude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Kujunenud olukorras ei saa pidada finantskahjudeks saamata jäänud kasumit, vaid ainult seda saamata jäänud tulu, ilma milleta on ettevõte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Kui ettevõtete finantseerimine pole võimalik soovimatuse või suutmatuse tõttu teha neisse otseinvesteeringuid, siis tuleks anda nende ettevõtete võlausaldajatele ( rendileandjad, finantsasutused, kommunaalteenuste osutajad, piletiomanikud jne ) riigipoolne laenu tagatis . Valitsuse poolt välja töötatud meetmete pakett tuleb avalikustada, kuna see annab võlausaldajatele (sh piletiomanikele) signaali, et nende raha ei lähe kaotsi ja keegi ei peta neid. Riik ei tohiks teha eelistusi riigi- või munitsipaalosalusega ettevõtetele, kuna need eelistused hävitavad täielikult ausa konkure erimise süsteemi ja panevad selle tulemusel erakapitalil põhinevad ettevõtted veelgi ebasoodsamasse olukorda, kuna riigiettevõtetel pole enam stiimulit kasumit teenida. Ettevõtteid tuleb kohelda erinevalt – iga ettevõtet tuleks käsitleda eraldi ja mitte välja töötada üldtingimusi ettevõtetele, kuna ettevõtete mahud (nende kulud ja tulud) võivad erineda sadu või tuhandeid kordi. Uuesti tuleks läbi vaadata kõik tervishoiuameti poolt antud soovitused, ja välistada need soovitused, mida praktikas ei ole võimalik täita, arutada neid soovitusi nende soovituste otseste täitjatega (korraldajate, kontserdisaalide, klubide, turvafirmadega jne), kuna ainult nende korralduste täitjad saavad hinnata nende soovituste rakendamise teostatavust. Kui olukord Eestis ja maailmas halveneb, siis oleks mõistlik um ürituste korraldamise keeldu pikendada, aga mitte üritada üritusi iga hinna eest läbi viia, rakendades seejuures läbimõtlemata või ebaefektiivseid soovitusi, mis võivad vaid pandeemiaolukorda süvendada , mille tagajärjel muutub majandusolukord selles sektoris veelgi halvemaks. Lugupidamisega, Anton Ger Juhatuse liige Clubmasters Concerts OÜ (RockCafe Tallinn) , Zoja Goor Juhatuse liige ArtMusic Kontserdiagentuur OÜ , Viktor Alifirenko Juhatuse l ii ge Showex OÜ Aleksandr Goltsman juhatuse liige Mandarin Production OÜ ( ticketbest.eu ), Mihhail Slavski Juhatuse liige OÜ StudioIllusion , Aleksandr Zubovski juhataja BCGroup OÜ, Jevgeni Karamkov Juhatuse liige Tuluconcert OÜ
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 2, 2020 2:04 PM
Subject: Pöördumine
Lugupidamisega,
Anton Ger
RockCafe juhataja
[email protected]
Pöördumine kultuuriürituste korraldamisega tegelevatelt ettevõtetelt.docx