Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei Riigikogu Kantselei 05.06.2020 nr 15.1-2/2796 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks välisministri määruse „Võõrkeelte valdamise taseme nõuded diplomaatidele“ eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 19. juuniks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Lisa: 1. määruse eelnõu 1 eks 3 lehel; 2. seletuskiri 1 eks 3 lehel. Riina Pihel 637 7187 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 04.06 .2020 VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Võõrkeelte valdamise taseme nõuded diplomaatidele Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 24 lõike 1 1 alusel ning kooskõlas keeleseadusega. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse võõrkeelte valdamise ulatuse nõuded välisteenistusse võtmisel. § 2. Võõrkeele mõiste ja selle valdamise hindamisel kasutatavad tasemed (1) Võõrkeel käesoleva määruse tähenduses on iga muu keel peale eesti keele. (2) Võõrkeele valdamise hindamisel kasutatavad tasemed ja nende kirjeldus on esitatud määruse lisas. § 3. Võõrkeelte valdamise nõue välisteenistusse võtmisel (1) Välisteenistusse võtmisel peab karjääridiplomaat valdama kaht võõrkeelt, mille st ühe oskus peab vastama vähemalt C1 - ja teise oskus vähemalt B 2 - tasemele Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi. C1 - tasemel osatav võõrkeel peab olema kas inglise või prantsuse keel. (2) Erialadiplomaat peab valdama inglise keelt, mil le oskus peab vastama vähemalt B2 - tasemele Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi. (3) Kui diplomaadi ametijuhendis on ette nähtud võõrkeele valdamise lisanõuded, peab sellele ametikohale nimetatav isik valdama võõrkeelt ametijuhendi kohaselt. § 4. Võõrkeele valdamise taseme hindamise alused (1)Võõrkeele valdamise taseme hindamise aluseks on järgmised dokumendid: 1) rahvusvaheliselt tunnustatud keeletest, näiteks IELTS, TOEFL, Cambridge, DELF/DALF; 2) Eesti või välisriigi kõrgkooli või koolitusettevõtte keeletest; 3) võõrkeeles kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav dokument; 4) võõrkeele süvendatud õppekavaga kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav dokument. (2) Kui teenistuja esitab võõrkeele valdamise taseme tõendamiseks võõrkeelse dokumendi, peab see olema inglise või prantsuse keeles või nimetatud keeltesse või eesti keelde tõlgitud. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Välisministri 14. detsembri 2006 . a määrus nr 8 „Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise ja akadeemilise kraadi omamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020 . Urmas Reinsalu M inister Rainer Saks K antsler Välisministri määruse “ V õõrkeelte valdamise taseme nõuded diplomaadile ” l i s a Võõrkeele valdamise tasemekirjeldus Tase Kirjeldus C2 Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid . C1 Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid . B2 Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. B1 Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. A2 Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. A1 Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. Välisministri määruse „ Võõrkeelte valdamise taseme nõuded diplomaatidele “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Eelnõu on seotud v älisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS ) muutmise seadusega, mille teise lugemise lõpetas Riigikogu 3. juunil 2020 ning mis peaks jõustuma 1. augustil 20 20 . Määrus kehtestatakse 1. augustil 2020 jõustuva VäTSi § 24 lõike 1 1 alusel ning kooskõlas k eeleseadusega. VäTSi § 24 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib välisteenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § -s 14 esitatud nõuetele ning kes valdab vähemalt kaht võõrkeelt. Sama paragrahvi lõike 1 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (välisminister) määrusega võõ rkeelte valdamise taseme nõuded. V älisministri 14. detsembri 2006 . a määrus nr 8 „Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise ja akadeemilise kraadi omamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded“ , mille terviktekst on avaldatud märkega ( RT L 2006, 91, 1693 ), tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga viiakse võõrkeelte valdamise nõuded vastavusse nii kehtivate õigusaktide kui ka praktikaga. Eriteenistuste ühtlustamise käigus leiti, et puudub vajadus korrata üle välisteenistusse võtmise nõudeid, mis kattuvad avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS ) sätestatuga . Küll aga tuleks säilitada välisteenistuse eripärast tulenevalt Eesti kodakondsuse nõue ( ATSi § 14 lõike 2 alusel), üldine kõrghariduse nõue ning samuti kahe võõrkeele oskuse nõue. Võõrkeelte oskuse tasemeid käesolev määrus reguleeribki. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi personaliosakonna 1. büroo (personalibüroo) jurist Riina Pihel (637 7187; [email protected] ) ja juriidilise osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) jurist Liina Martinson ( teenistussuhe peatunud ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; [email protected] ). Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. V ä TSi § 24 lõike 1 punkti 3 kohaselt on välisteenistusse võtmise üheks eelduseks kahe võõrkeele oskus. Sama paragrahvi lõige 1 1 paneb välisministrile kohustuse kehtestada võõrkeelte valdamise taseme nõuded välisteenistusse võtmisel . Eelnõu § 2 sätestab, et määruse kohaselt loetakse v õõrkeel eks iga muu keel peale eesti keele . Siin juhindutakse keeleseaduse § 5 lõikest 1, mis loeb võõrkeeleks samuti i ga muu keel e peale eesti keele ja eesti viipekeele . Võõrkeele valdamise hindamisel kasutatavad tasemed ja nende kirjeldus on esitatud määruse lisas. Eelnõu § 3 näeb ette , et v älisteenistusse võtmisel peab karjääridiplomaat valdama kaht võõrkeelt, mille st ühe oskus peab vastama vähemalt C1 - tasemele Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi. S ee on tase, mis tagab välissuhtlemise olukordades vajaliku keelest arusaamise ja eneseväljenduse oskuse . Teise võõrkeele oskus peab vastama vähemalt B 2 - tasemele Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi . See on elementaarne suhtlustase, mis võimaldab karjääri diplomaadil mõista selles keeles pikemaid kõnesid ja ettekandeid ning selgitada oma s eisukohti aktuaalsetel teemadel . Erialadiplomaatide puhul tuleb arvestada, et välissuhtlemine ei pruugi enne või pärast pikaajalist välislähetust olla nende igapäevatöö, mistõttu nõutakse erialaseks välissuhtluseks vaid inglise keele oskust vähemalt B2 - tasemel (erand tuleneb VäTSi § 24 lõikest 2) . Kui diplomaadi ametijuhendis on ette nähtud võõrkeele valdamise lisanõuded, peab sellele ametikohale nimetatav isik valdama võõrkeelt ametijuhendi kohaselt. Eelnõu § 4 kohaselt peab teenistuja keeleoskust tõendama võõrkeele testi tulemustega. V õõrkeele valdamise taseme hindamise l võtab Välisministeerium arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud keeletest e ( näiteks IELTS, TOEFL, Cambridge, DELF/DALF ) ning Eesti kõrgkooli või koolitusettevõtte keeleteste. Samuti arvestatakse välisriigis tehtud keeletest i , mille tulemused on märgitud Euroopa Nõukogu Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi järgi , võõrkeeles kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav at dokument i ning võõrkeele süvendatud õppekavaga kesk- või kõrghariduse omandamist tõendavat dokument i . Kui teenistuja esitab võõrkeele valdamise taseme tõendamiseks võõrkeelse dokumendi, peab see olema inglise või prantsuse keeles või nimetatud keeltesse või eesti keelde tõlgitud. Eelnõu § 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks v älisministri 14. detsembri 2006 . a määrus nr 8 „Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise ja akadeemilise kraadi omamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded“ . Eelnõu § 6 kohaselt jõustub m äärus 1. augustil 2020 koos VäTSi muudatuste jõustumisega. Eelnõu terminoloogia Uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole vahetut kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud Eelnõuga kehtestatakse võõrkeelte valdamise ulatuse nõuded välisteenistusse võtmisel . Heal tasemel võõrkeeleoskus on teenistujale välissuhtlemisülesannete edukaks täitmiseks hädavajalik. Eelnõul puudub oluline otsene sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline otsene mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Samas on e elnõul mõju Välisministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumide palgakuludele. Kuna muudatuste eesmärk on ühtlustada välisteenistusse võtmise nõuded, mis kattuvad avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS ) sätestatuga, kujundada ühes valitsemisalas ühtne palgapoliitika, tagada selle läbipaistvus ja ka sisemine õiglus, võimalusega arvestada akadeemilist kraadi ja võõrkeele oskust konkreetse põhipalga määramise kriteeriumidena, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale on positiivne. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otsest rahalist tulu . Võrreldes seni kehtinud korraga kaotatakse küll lisatasud akadeemilise kraadi ja võõrkeele eest, kuid uuele palgasüsteemile üle minnes tagatakse, et need lisatasud arvestatakse teenistuja põhi palka ning teenistuja oma sissetulekus samal ametikohal ei kaota. Lisakulutusi riigi eelarvele ette näha ei ole. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile. Urmas Reinsalu M inister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/20-0715 - Võõrkeelte valdamise taseme nõuded diplomaatidele. Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2020 17:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc45c00e-dc94-4a6e-a7cc-927d270bc851 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc45c00e-dc94-4a6e-a7cc-927d270bc851?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main