Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei Riigikogu Kantselei 05.06.2020 nr 15.1-2/2792 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 19. juuniks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Lisa: 1. määruse eelnõu 1 eks 11 lehel; 2. seletuskiri 1 eks 18 lehel. Evelina Teearu 637 7412 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 0 5 .06 .2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2020 nr Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja § 67 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) välislähetustasu maksmise ning välisesinduses töötava teenistuja ja tema perekonnaliikme kulude katmise alused ja kord; 2) välislähetustasu lähtesumma ning välislähetustasu arvutamise alused ja kord; 3) abikaasatasu lähtesumma ning abikaasatasu maksmise alused ja kord. (2) Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades välisteenistuse seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Välislähetuse kestus ja lähetusaasta (1) Välislähetuse kestus määratakse teenistuja välisesindusse lähetamise käskkirjas nimetatud kuupäevadega. Kui välislähetuse kestust muudetakse lähetuse ajal, määratakse lähetuse lõpu kuupäev lähetustähtaja muutmise käskkirjas. (2) Teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme lähetusaasta alguseks loetakse üldjuhul teenistuja käskkirjajärgne välislähetuse alguse päev. (3) Juhul kui teenistuja perekonnaliige saabub esmakordselt lähetuskohta hiljem kui teenistuja, loetakse perekonnaliikme esimese lähetusaasta alguseks lähetuskohta saabumise päev , v älja arvatud juhul , kui perekonnaliige saabub asukohariiki ühe kuu jooksul alates teenistuja välis lähetuse alguse kuupäeva st. (4) Teenistuja on kohustatud Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumile teatama enda ja oma perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise ja lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. 2. peatükk VÄLISLÄHETUSTASU MAKSMISE NING VÄLISESINDUSES TÖÖTAVA TEENISTUJA JA TEMAGA KAASASOLEVA PEREKONNALIIKME KULUDE KATMISE ALUSED JA KORD jagu Välislähetustasu ja kulude katmise alused § 3 . Välislähetustasu ja kulude hüvitamine (1) Välislähetustasuna hüvitatakse teenistujale vastavalt käesolevas määruses sätestatud alustele ja korrale : kolimiskulud; majutuskulud; sõidukulud; haridus- ja lapsehoiukulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 – 6 nimetatud kulud . (2) Teenistuja esitab põhjendatud vajaduse korral taotluse alljärgnevate pikaajalisest välislähetusest tulenevate kulude hüvitamiseks kuludokumentide alusel , arvestades 2. peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi : ravikulud, kui neid ei kaeta reisi- ja tervise kindlustus e lepingu, välislepingu või muu õigusakti kohaselt; kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu; alates viieaastase kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulud (õppemaks ja kohatasu) , samuti ka noorema kaasasoleva lapse kulud , kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus ; kooli poolt ettenähtud järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks; kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi; lisakulud erivajadusega lapse koolitamisel; kui teenistujal on kaasas tugiisik , kuid abikaasa ei ole kaasas, üks kord lähetusaasta jooksul teenistuja abikaasa välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud ning reisikindlustus ; kui teenistuja laps ei ole pikaajalises lähetuses kaasas, üks kord lähetusaasta jooksul teenistuja alaealise või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava puuduva töövõimega täisealise lapse välisesinduse asukoharii k i ja sealt tagasi sõidu kulud ning reisikindlustus; muud põhjendatud kulud, mis kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitatavate kulude hulka, kuid mi da ei võetud aluseks välislähetustasu arvutamisel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud katab või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistuja taotluse , käesoleva määruse 2. peatüki 3. jaos sätestatud tingimuste ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või asekantsleri kaalutletud otsuse ja tegelike kulude ulatuses esitatud arvete alusel. ( 4 ) Kulude katmisel ja hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja otstarbekuse põhimõttest ning eelarve võimalustest. (5) Taotlus kulude hüvitamiseks esitatakse üldjuhul vähemalt kaks kuud enne kulutus e tegemist , välja arvatud ettenägematud kulud . (6) Kulude hüvitamise otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast teenistuja taotluse esitamist. Kui taotluse hindamiseks on vaja lisaandmeid, pikeneb taotluse menetlemise aeg nende saamise aja võrra. ( 7 ) Kui kulude katmise kohustus on mitmel asutusel , katab kumbki asutus proportsionaalselt teenistuja asjaomastest kuludest. (8) Välisministeerium või lähetajaministeerium katab käesolevas peatükis nimetatud kulu, kui seda ei ole katnud teine asutus või rahvusvaheline organisatsioon. § 4 . Välislähetustasu maksmine (1) Ühekordne lähetusse mineku välislähetustasu makstakse teenistujale üldjuhul kaks kuud enne lähetusse minekut lähetamise käskkirja alusel. (2) Lähetuses oleku välislähetustasu makstakse teenistujale iga ku u alates lähetuskohta jõudmise päevast, kuid mitte enne lähetamise käskkirjas määratud kuupäeva, kuni lähetuskohast alalise lahkumiseni, kuid mitte kauem kui tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäevani. (3) Lähetuses oleku välislähetustasu makstakse üldjuhul alanud kalendrikuu eest avansina kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste põhjal. Kui üürilepingust tulenevalt peab üüri korraga tasuma pikema perioodi eest kui üks kuu, makstakse välislähetustasu antud perioodi eest teenistuja taotlusel avansina. (4) Lähetuses oleku välislähetustasu väljamakse põhineb väljamaksmise ajal kehtival asukohalinna koefitsiendil , kui see on soodsam välislähetusse minekul kehtinud lähetuses oleku välislähetustasu koefitsiendist . ( 5 ) Teenistujal on õigus valida, kas saada välislähetustasu eurodes, välisesinduse asukohariigi valuutas või mõjuval põhjusel muus välis valuutas . Valikut on võimalik muuta kord a asta s . ( 6 ) Välisv aluutas makstakse välislähetustasu makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisvaluuta, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, hinnatakse ümber, kasutades asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi. ( 7 ) Ühekordne lähetusest naasmise välislähetustasu makstakse teenistujale üldjuhul kaks kuud enne lähetusaja lõppu. § 5 . Lähetuses oleku välislähetus tasu maksmise erijuhud (1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, jätkatakse välislähetustasu maksmist ja kulude katmist. (2 ) Kui teenistuja kutsutakse tagasi e nne l ähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse välislähetustasu maksmist ja põhjendatud kulude katmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumis e kuupäeva . § 6 . Välislähetustasu mittemaksmise või vähendatud määras maksmise alused (1) Välislähetustasu ei maksta teenistuja lapsehoolduspuhkuse ajal. ( 2 ) Kui omavahel abielus olevad teenistujad lähetatakse välisesindusse tööle , nad asuvad samas linnas ning nad üürivad asukohalinnas ühise eluruumi , makstakse ühe le teenistuja le lähetusse mineku ja lähetuses oleku välislähetustasu , mille arvutamisel on arvestatud eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevate kulude ja majutuskulude ga ning teisele ilma nimetatud kuludeta . ( 3 ) Kui teenistuja nimetatakse lähetuse lõppedes ametikohale teises välisesinduses teises asukohalinnas, makstakse teenistujale ühekordset lähetusse mineku välislähetustasu lähetusest naasmise välislähetustasu asemel. ( 4 ) Kui teenistuja nimetatakse lähetuse lõppedes ametikohale samas asukoha linnas, ühekordset lähetusse mineku välislähetustasu ega lähetusest naasmise välislähetustasu ei maksta. jagu Välislähetustasu lähtesumma ning välislähetustasu arvutamise alused ja kord § 7 . Välislähetustasu lähtesumma ja välislähetustasu arvutamine (1) Teenistuja välislähetustasu lähtesumma on 8 50 eurot. (2) Teenistuja välislähetustasu arvutatakse , korrutades välislähetustasu lähtesumma välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud teenistuja lähetusse mineku , lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga vastavalt, kas teenist uja üürib eluruumi asukohalinnas või kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi . ( 3 ) Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu , korrutades välislähetustasu lähtesumma välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud kaasasoleva lapse lähetus se mineku , lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga vastavalt lapse vanusele ja kaasasoleva abikaasa olemasolule ning vastavalt sellele, kas teenistuja üürib eluruumi asukohalinnas või kasutab Eesti Vabar iigile kuuluvat eluruumi . Lapse 5- või 13-aastaseks saamisel suurendatakse välislähetustasu järgmise vanuserühma koefitsiendi järgi alates sünnipäevakuule järgnevast kuust. (4) Ühe k aasasoleva lapse eest suurendatakse ühe teenistuja välislähetustasu. § 8 . L ähetusse mineku välislähetustasuna hüvitatavad kulud (1) Ühekordse lähetusse mineku välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja ühe perekonnaliikme eest kaetavad kulud: 1) Euroopa piires välisesinduse asukohariiki isiklike asjade kolimine 15 m 3 mahus; Euroopast välja s pool asuva välisesinduse asukohariiki kolimine – 28 m 3 kogu perekonna kohta; 2) pikaajalisse välislähetusse sõidu kulud Tallinnast asukohalinna ; 3) teise riiki tööle asumisega seotud kulud; 4) eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud – maakleritasu, lepingutasu , eluruumikindlustus. (2) Ühekordse lähetusse mineku välislähetustasu suurendamise aluseks on järgmised iga kaasasoleva lapse eest kaetavad kulud: 1) Euroopa piires välisesinduse asukohariiki isiklike asjade kolimine 3 m 3 mahus ; 2) pikaajalisse välislähetusse sõidu kulud Tallinnast asukohalinna; 3) eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud – maakleritasu, lepingutasu, eluruumikindlustus ühe magamistoa arvestus es . § 9 . Lähetuses oleku välislähetustasuna hüvitatavad kulud (1) Igakuise l ähetuses oleku välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja ühe perekonnaliikme eest kaetavad kulud: 1) välisesinduse läheda l , kesklinnas või muus asukohalinna esinduslikus piirkonnas asuva ühe magamistoaga möbleeritud korteri üürihind . Riikides, kus asukoha eripärast tulenevalt ei ole ühe magamistoaga korteri t võimalik üürida – kahe magamistoaga korter i üürihind . Välisesinduse juhi, kellel ei ole residentsi, ja muu erakorralise ja täievolilise suursaadiku puhul – kolme magamistoaga korteri üürihind ; 2) korteri üürimise k õrval kulud (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud) ; 3) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud ; 4) üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud . (2) Lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks on järgmised iga kaasasoleva lapse eest kaetavad kulud: 1) välisesinduse lähedal , kesklinnas või muus asukohalinna esinduslikus piirkonnas asuva möbleeritud korteri üürihind – ühe täiendava magamistoa arvestuses; 2) korteri üürimise kõrvalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud) ühe täiendava magamistoa arvestuses ; 3) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud; 4) üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud . (3) Kui teenistuja on pikaajalises välislähetuses ilma abikaasata, kuid koos alla 13-aastase lapsega, on lapse eest lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks lisaks lõikes 2 nimetatule ka lapse hoiukulud, sealhulgas pikapäevarühm ja lapsehoidja. (4 ) Kuni nelja -aastase lapse eest on lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks ka järgmised kaetavad kulud : 1 ) lõunasöök ja õppevahendid lasteaias; 2 ) kaheksa tundi lapsehoidu kuus . (5) 5 – 12-aastase lapse eest on lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks ka järgmised kaetavad kulud: 1) õppematerjal, sealhulgas õpikud, töövihikud ja -raamatud, kaardid, õppekirjandus ja ilukirjandus, kunstitarbed, muusikaõppevahendid, õpilaspilet, õpilaspäevik, õppetööga seotud materjalide printimine , veebirakendused, koolikalkulaator; 2) klassiväline õppetegevus, sealhulgas klassiekskursioonid, õppereisid, õuesõppe päevad; 3) lõunasöök koolis või lasteaias; 4) koolivorm, sealhulgas spordirõivad, laborirõivad; 5) haridussüsteemide erinevustest tingitud kulud, sealhulgas lastevanemate organisatsioonide liikmemaksud, koolikindlustus, aastaraamatud, koolikapi kasutamise tasu ; 6) kaheksa tundi lapsehoidu kuus . (6) Vähemalt 13-aastase lapse eest on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks ka järgmised kaetavad kulud: 1) õppematerjal, sealhulgas õpikud, töövihikud ja -raamatud, kaardid, õppekirjandus ja ilukirjandus, kunstitarbed, muusikaõppevahendid, õpilaspilet, õpilaspäevik, õppetööga seotud materjalide printimine , veebirakendused, koolikalkulaator; 2) klassiväline õppetegevus, sealhulgas klassiekskursioonid, õppereisid, õuesõppe päevad; 3) lõunasöök koolis või lasteaias; 4) koolivorm, sealhulgas spordirõivad, laborirõivad; 5) haridussüsteemide erinevustest tingitud kulud, sealhulgas lastevanemate organisatsioonide liikmemaksud, koolikindlustus, aastaraamatud, koolikapi kasutamise tasu. § 1 0 . Ühekordse lähetusest naasmise välislähetustasuna hüvitatavad kulud (1) Ühekordse lähetusest naasmise välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja ühe perekonnaliikme eest kaetavad kulud: Euroopa piires välisesinduse asukohariigist Eestisse tagasi kolimine – 15 m 3 mahus . Euroopast välja s pool asuva välisesinduse asukohariiki ja Eestisse tagasi kolimine – 28 m 3 perekonna kohta; pikaajalisest välislähetusest tagasi sõidu kulud asukohalinnast Tallinna . (2) Lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamise aluseks on järgmised iga kaasasoleva lapsega seotud kulud: 1) Euroopa piires välisesinduse asukohariigist Eestisse tagasi kolimine – 3 m 3 mahus; 2) pikaajalisest välislähetusest tagasi sõidu kulud asukohalinnast Tallinna. 3. jagu Välisesinduses töötava teenistuja ning temaga kaasasoleva perekonnaliikme kulude hüvitamine taotluse alusel § 1 1 . Üüritagatis Kui eluruumi üürileping sõlmitakse teenistuja nimel, annab Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistujale taotluse ja kirjaliku kokkuleppe alusel üüritagatise katteks rahasumma, mille teenistuja on kohustatud pikaajalisest lähetusest naastes , kuid üldjuhul mitte hiljem kui kolme kuu jooksul ü ürilepingu lõpetamisest alates tagastama. § 1 2 . Kindlustus ja ravikulud ( 1 ) Välisministeerium või lähetajaministeerium kindlustab välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasasolevad perekonnaliikmed vähemalt järgmiste juhtumite vastu: 1) stomatoloogiline haigus (esmaabi ja ravikulud kindlustuslepingus ettenähtud ulatuses); 2) välislähetuses algav haigus (ravikulud, sealhulgas vältimatu vedu välisriigis ja vajaduse korral Eestisse, lisaks ühe saatja vältimatud reisi- ja majutuskulud); 3) kroonilise haiguse ägenemine (ägenemisega seotud ravikulud); 4) õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud); 5) kuriteo tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud); 6) viirusepideemia (vaktsineerimine); 7) surm (kojutoomine või matus või tuhastamine välismaal). (2) Teenistuja on kohustatud enne välislähetusse minekut tutvuma reisi- ja tervisekindlustuse lepingu tingimustega. ( 3 ) Lõikes 1 nimetamata, kuid Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud, mida ei ole võimalik hüvitada ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitatakse esitatud arvete alusel määras, mida ravikindlustus ei kata. (4 ) Lähetusega seotud kohustuslike kaitsesüstimiste kulud hüvitatakse esitatud arvete alusel. (5 ) Raseduse ja sünnitusega seotud kulude puhul hüvitatakse teenistuja või tema perekonnaliikme sõlmitud kindlustuslepingu maksumus põhjendatud juhul . (6) Välisministeerium või lähetajaministeerium annab teenistuja põhjendatud taotlusel garantiikirja ravikulude katmiseks. ( 7 ) Kui teenistujaga kaasasolev perekonnaliige on kindlustatud muudel alustel, ei hüvitata tema tervisekindlustuskulusid käesoleva määruse alusel. § 1 3 . Koolieelse lasteasutuse kulude hüvitamine (1) Välisesinduses töötavale teenistujale, kellel on kaasas abikaasa või tugiisik, hüvitatakse põhjendatud juhtudel kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu 50% ulatuses. (2) Kui teenistuja l ei ole välislähetuses kaasas abikaasat ega tugiisikut , hüvitatakse lapse koolieelse lasteasutuse tasu 90% ulatuses . § 1 4 . Hariduse omandamise kulude hüvitamine (1) Teenistujale hüvitatakse alates viieaastase kaasasoleva lapse või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, põhi- ja keskhariduse omandamise kulud (õppemaks ja kohatasu). Kooli valikul tuleb arvestada õppekeelt, õppekava sobivust lapse seniste ja tulevaste õpingutega ning majanduslikku otstarbekust. Erakooli õppemaksu kulude hüvitamise eelduseks on keelelised, kultuurilised või asukohariigi piirangud kohalikus üldhariduskoolis õppimisele. (2) Kulude h üvitamise piirmääraks on asukohalinna rahvusvaheliste koolide hinnatase . (3) Kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi hüvita takse 75% ulatuses. ( 4 ) Lapse täisealiseks saamisel jätkatakse kulude katmist või hüvitamist kuni keskhariduse omandamiseni. § 15 . Muud kaetavad kulud (1) Kui teenistuja alustab välislähetust Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi ettepanekul teenistuja lapse kooliaasta keskel ning lapsel ei ole seetõttu võimalik enne uue kooliaasta algust teenistujaga lähetusse kaasa minna, hüvitatakse lapsega seotud täiendavad eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulud ja majutuskulud kuni lapse välisesinduse asukohariiki saabumiseni . (2 ) Kui teenistuja kutsutakse ajutise lt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse , hüvitatakse tema Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Samuti hüvitatakse kaasasoleva perekonnaliikme Eestisse ja tagasi sõidu kulud , kui kaasasolev perekonnaliige tuleb temaga Eestisse kaasa. (3 ) Kui teenistuja nimetatakse lähetuse lõppedes ametikohale teises välisesinduses teises asukohariigis, hüvitatakse teenistujale taotluse alusel kolimis- ja sõidukulud, mis ületavad teise välisesinduse asukohariiki ühekordse lähetusse mineku välislähetustasu arvestuse aluseks olnud kolimis- ja sõidukulu piirmäärasid. (4 ) Kui teenistuja peab vahetama eluruumi välislähetuse kestel temast sõltumatutel põhjustel või ta nimetatakse ametikohale teises välisesinduses samas asukohalinnas, hüvitatakse teenistujale taotluse alusel kolimis- ja eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulud. (5 ) Teenistuja ennetähtaegse tagasikutsumise korral, välja arvatud välisteenistuse seaduse § 40 punkti 2 või § 52 punkti 2 alusel, hüvitatakse ennetähtaegsest tagasikutsumisest tulenevad vältimatud lisakulud. (6 ) Muud kulud, mis on tingitud teenistujast sõltumatust erandlikust olukorrast. 3. peatükk ABIKAASATASU LÄHTESUMMA, ABIKAASATASU ARVUTAMISE NING MAKSMISE ALUSED JA KORD § 1 6 . Abikaasatasu lähtesumma ja abikaasatasu arvutamine (1) Abikaastasu lähtesumma on 1 200 eurot. (2) Abikaasatasu arvutatakse, korrutades abikaasatasu lähtesumma 60 % ulatuses välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. (3) Abikaasatasu makstakse teenistuja kaasasolevale abikaasale alates päevast, mil abikaasa saabub asukohariiki, kuid mitte enne abikaasatasu määramise käskkirjas nimetatud kuupäeva, kuni üks kuu peale asukohariigist lõplikku lahkumist, kuid mitte kauem kui üks kuu peale teenistuja tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäeva. § 17 . Abikaasatasu maksmise erijuhud (1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, jätkatakse abikaasatasu maksmist. ( 2 ) Kui teenistuja kutsutakse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi algatusel ennetähtaegselt tagasi, kuid kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumis e kuupäeva . ( 3 ) Kui teenistuja kutsutakse Välisministeeriumi , lähetajaministeeriumi või asukohariigi algatusel erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasasolev abikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, jätkatakse abikaasatasu maksmist teenistuja kirjaliku taotluse ja Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel kuni abikaasa tööleasumiseni, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist. § 18 . Abikaasatasu maksmise piirangud (1) Kui kaasasolev abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära, jätkatakse abikaasatasu maksmist tingimusel, et välisesinduse asukohariigis viibitakse teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva. ( 2 ) Kui kaasasolev abikaasa töötab või osutab teenust, mille eest ta saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui 50% abikaasatasust, vähendatakse abikaasatasu 50% võrra. ( 3 ) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa asub elama teenistujast eraldi leibkonda või lahkub alaliselt asukohariigist. (4 ) Teenistuja on kohustatud eelmistes lõigetes nimetatud asjaolude tekkimisest ja muutumisest teavitama kohe Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi. § 19 . Abikaasatasu maksmine (1) Abikaasatasu makstakse jooksva kalendrikuu eest. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste alusel. (2) Abikaasatasu maksmisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra selle kalendrikuu päevade arvuga. (3) Abikaasatasu kantakse üle iga kuu viimasel tööpäeval. (4) Abikaasatasu tagasimaksmisel määratakse ühe päeva kohta tagasimakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra selle kalendrikuu päevade arvuga. 4. Peatükk LÕPPSÄTTED § 2 0 . Teenistuja kohustused (1) Kaasasoleva lapse eest teenistuja välislähetustasu suurendamist ja abikaasatasu maksmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab teenistuja viivitamata esinduse juhile ja Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile . (2) Kaasasoleva lapse eest teenistuja välislähetustasu suurendamiseks ja abikaasatasu saamiseks valeandmete esitamise või tasude saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarvestus. (3) Kaasasoleva lapse eest suurendatud teenistuja välislähetustasu ja abikaasatasu tagastamist ei nõuta, kui lähetusaastas alla 183 päeva välisesinduse asukohariigis viibimise põhjus on teenistuja välisesindusest ennetähtaegne tagasikutsumine, ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine või lapse Eestisse naasmine mõjuval põhjusel. Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või asekantsler . § 2 1 . Vastutus ( 1 ) Välislähetustasu ja kaetavate kulude arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest vastutab teenistuja. ( 2 ) Käesoleva määruse nõuete järgimata jätmist käsitatakse teenistuskohustuste rikkumisena. § 2 2 . Üleminekusät t e d (1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lapsehoiu- ja üürile pingud, milles kokkulepitud tasu on suurem kui käesoleva määrusega kehtestatud välislähetustasu aluseks olevad lapsehoiu või majutuskulude piir määrad, jäävad kehtima hiljemalt kuni teenistuja lähetusaja lõpuni. Välisministeerium või lähetajaministeerium hüvitab teenistuja taotluse alusel määrasid ületava kulu. ( 2 ) Lähetusse mineku välislähetustasu ei maksta teenistujale, kelle lähetus algab enne 1. septembrit 2020 ning kelle lähetusse minekuga seotud kulu de hüvitamise kohta on kulude hüvitamise otsus ed tehtud . Nimetatud kulud tasub või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium arve alusel. § 2 3 . Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2006. a määrus nr 236 „Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määrus nr 255 „„Välisteenistuse seaduse” kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesindusest tagasikutsumise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 2 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. Jüri Ratas Peaminister Urmas Reinsalu Välisminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaas a tasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu on seotud välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS ) muutmise seadusega, mille teise lugemise lõpetas Riigikogu 3. juunil 2020 ning mis peaks jõustuma 1. augustil 2020. Määrus kehtestatakse VäTSi § 63 lõike 4 ja § 67 lõike 3 alusel. VäTSi § 63 lõi g e 4 sätestab, et välislähetustasu lähtesumma, välislähetustasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VäTS i § 67 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus abikaasatasu määra ja selle maksmise alused ning korra määrusega. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2006. a määrus nr 236 „Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad“, mille terviktekst on avaldatud märkega ( RT I 2006, 52, 388), Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 määrus nr 255 „„Välisteenistuse seaduse” kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesindusest tagasikutsumise kord“, mille terviktekst on avaldatud märkega ( RT I 2006, 57, 430) , ning Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“, mille terviktekst on avaldatud märkega ( RT I 2006, 57, 431) , tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga kehtestatakse uued välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad ning reformitakse välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise aluse i d ja kord a . Võrreldes seni kehtinud korraga kehtestatakse k ogu regulatsioon VäTSi asemel rakendusaktis. Eelnõu eesmär k on viia kehtiv hüvitiste süsteem, mis põhineb taotluste ja kuludokumentide igakordses esitamises, täiesti uuele tasemele, vähendades sellega halduskoormust ning suurendades süsteemisisest õiglust. Samuti on eesmärgiks motiveeritud välisteenistus. Edaspidi makstakse välislähetustasu kolmes osas : ühe summana enne lähetust , igakuiselt ning ühe summana välislähetuse lõppedes. Nende kulude hüvitamise taotlusi, mis kompenseeritakse välislähetustasuna, tulevikus enam ei menetleta ning kuludokumente ei nõuta. Kulud, mida välislähetustasuna ei kompenseerita, nagu lasteaiatasu ja kaasasolevate laste õppemaks, hüvitatakse ka edaspidi taotluse ja kuludokumentide alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri nõunik Evelina Teearu (637 7412; [email protected] ) ja haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik (637 7088, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski (637 7402; [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 2 4 paragrahvist . Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse välislähetustasu maksmise ning välisesinduses töötava teenistuja ja tema perekonnaliikme kulude katmise alused ja kord , välislähetustasu lähtesumma ning välislähetustasu arvutamise alused ja kord ning abikaasatasu lähtesumma ning abikaasatasu maksmise alused ja kord. Lõikes 2 täpsustatakse, et määruses e ttenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades välisteenistuse seadusest tulenevaid erisusi. Kulude hüvitamise taotlus i menetle takse haldusmenetluse reeglite kohaselt. Eelnõu § 2 reguleerib välislähetuse kestust ja lähetusaastat. Kõik eelnõus käsitletud tasud ja hüvitised on seotud lähetuses olemisega ning üldjuhul sõltuvad ka lähetuse ajast. Kuigi mõistet lähetusaasta kasutatakse ka VäTS i s, ei ole seda seal määratletud, samas on selle määratlemine oluline õigusakti selguse huvides . L ähetuse kestus on määratud teenistuja välisesindusse lähetamise käskkirjas (V äTS i § 29 l õike 4 kohaselt määrab teenistuja lähetusaja diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik ) ning täpsustatakse, et lähetusaasta ei ole mitte kalendriaasta, vaid lähetuses oldud aasta. Ka perekonnaliikme tele makstavate hüvitiste puhul arvestatakse kohalolekut teenistuja lähetusaasta alusel, välja arvatud § 2 lõikes 3 sätestatud juhul. Nimetatud lõikes käsitletakse olukorda, mil teenistuja pere konna liige saabub esmakordselt lähetuskohta hiljem kui teenistuja, kusjuures hilisemaks saabumiseks loetakse ka perekonna suurenemist (abielu, lapse sünd) välislähetuses olles. Sellisel juhul arvestatakse hiljem saabunud perekonnaliikme lähetusaastat eraldi , kuni teenistuja järgmise lähetusaasta alguseni, mistõttu sellise pere konna liikme esimene lähetusaasta on lühem kui 12 kuud. Juhul kui teenistuja perekonnaliige saabub esmakordselt lähetuskohta hiljem kui teenistuja, loetakse perekonnaliikme esimese lähetusaasta alguseks lähetuskohta saabumise päev, välja arvatud juhul , kui perekonnaliige saabub asukohariiki ühe kuu jooksul alates teenistuja välislähetuse alguse kuupäevast. Seda on vajalik reguleerida põhjusel, et teenistuja saaks lähetusse mineku välislähetustasu kätte koos kaasatulevate laste suurendustega samal ajal ehk üldjuhul kaks kuud enne lähetuse algust, sõltumata täpsest perekonna kaasatuleku kuupäevast. Sel juhul on võimalik valida kohe perekonna suurusele vastav eluruum ning välislähetustasu katab suurema korteriga seotud kulud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt makstakse välislähetustasu suurendust perekonnaliikme eest alates tema asukoharii k i saabumise päevast, kuid majutuskulud ei sõltu välislähetustasust. Teenistuja on kohustatud Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumile teatama enda ja oma perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise ja lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. Seega juhul, kui perekond ühineb plaanitust hiljem, ei olnud alust lapse eest välislähetustasu suurendust kohe algusest peale maksta ning liigselt tasutud summa tasaarveldatakse. See tagab ühtlasi , et ei deklareeritaks kaasa solevate perekonnaliikme tena neid , kes tegelikult lähetusse kaasa ei tule. Samuti annab see teatis aluse abikaasatasu maksmise alustamiseks. Eelnõu § 3 sätestab, millised kulud hüvitatakse välislähetustasu na ja millised taotluse alusel . 1. augustil jõustuva VäTSi eelnõuga muudetakse kogu senist välislähetustasu ja pikaajalises välislähetuses kulude hüvitamise kontseptsiooni. S üsteemi muudetakse selliselt, et palk on tasu tehtud töö eest, arvestades sealjuures asukohalinna tarbijakorvi hinnaerinevust ja elukeskkonna mõju (kliima, turvariskid) , ning välislähetustasu katab pikaajalise välislähetusega seotud kolimis-, majutus- ja sõidukulud, kaasasoleva lapse korral haridus- ja hoiukulud, välja arvatud kooli õppemaks , koolieelse lasteasutuse kohatasu , koolitransport, keeleõppetunnid ning lisakulud erivajadusega lapse puhul . Pikaajalises välislähetuses kaetavad kulud jäävad olemuselt sarnaseks praegustele, kuid võimalikult suures ulatuses lõpetatakse taotluste ja kuludokumentide menetlemine. Uue hüvitiste süsteemi kohase välislähetustasu lähtesumma, selle arvutamise, välislähetustasu maksmise ning kulude katmise alused ja kor d kehtestatakse käesoleva määrusega. Kogu regulatsioon kehtestatakse seaduse asemel rakendusaktis. Välislähetustasu maksmise ja kulude katmise eesmär k on tagada pikaajalises välislähetuses viibivale teenistujale ja temaga kaasasolevatele pere konna liikmetele ühelt poolt avalike teenuste eest kulude hüvitamine asukohariigis nii, et need oleksid samaväärse d Eesti s tehtavate kuludega , teisalt kulude katmine, mis on seotud riigi poolt lähetatuna välisriigis pikemaajalise elamisega, sh võimaldades perekonnal kaasa tulla. Välisesindusse tööleminekuga ei tohi teenistuja elatustase langeda. Kui var em oli välislähetustasu n - ö sisustamata ning lisa kulud kaeti taotluste ja kuludokumentide alusel, siis nüüd on välislähetustasule antud selge sisu. Kogu sissetulek on teenistujale edaspidi tagatud konkurentsivõimelises palgas ning maksuvaba välislähetustasu on ette nähtud välisriigis välislähetusega kaas nevate vältimatute kulude katteks, millele lisanduvad määruses nimetatud kulud, mis jätkuvalt kaetakse taotluste ja kuludokumentide alusel. Kehtiva korra kohaselt esitab teenistuja taotlused ja kuludokumendid, mille alusel kaetakse välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme kolimis-, majutus-, reisi- ja ravikindlustuskulud, Eestisse puhkusele ja tagasi asukohariiki sõidu kulud, koolieast noorema lapse korral lasteasutuse tasu või lapsehoidja palk, kooliealise lapse korral üldhariduse omandamisega seotud kulud ning lisaks meditsiiniteenused, mis ei kuulu ravikindlustuspaketti, kuid mis hüvitatakse Eesti Haigekassa teenuste nimekirja alusel. Samuti on võimalik taotleda erisõidukulude hüvitamist. Selline süsteem koormab nii taotlejat kui ka menetlejat . Hüvitiste liigne reguleerimine piirab teenistuja valikuid. Muudatuse kohaselt vähendatakse ministeeriumi sekkumist teenistuja isiklikku el l u ja eelistusi puudutavatesse valikutesse. Välislähetuses viibivale teenistujale antakse kulutuste hüvitamiseks välislähetustasu, mille piires saab ta teha sobivaid valikuid . Teenistuja valib elukoha, sõidumugavuse ning puhkusele ja tagasi sõidu hinna, mida kolib Eestist kaasa ja mida soetab kohapealt jne. Kuludokumentide alusel kaetakse ka edaspidi ravikulud, kui neid ei kaeta reisi- ja tervisekindlustuse lepingu, välislepingu või muu õigusakti kohaselt , kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu , alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus) põhi- ja keskhariduse omandamise kulud (õppemaks ja kohatasu) , kooli poolt ettenähtud järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks, kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi ning lisakulud erivajadusega lapse koolitamisel. Juhul kui välisesinduses töötaval teenistujal on kaasas tugiisik ning abikaasa jääb Eestisse, kaetakse kuludokumentide alusel üks kord lähetusaasta jooksul teenistuja abikaasa välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud ning reisikindlustus. Samuti kaetakse üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse jäänud lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud ning reisikindlustus. Samuti kaetakse taotluse ja kuludokumentide alusel muud põhjendatud kulud, mi da ei võetud aluseks välislähetustasu arvutamisel. Samuti saab vajadusel esitada välislähetustasu avansi t aotluse suuremas summas üüri ettemaksu hüvitamiseks , kuna mõnes riigis võidakse nõuda mitme kuu üüri suurust ettemaksu. Lõikes 2 n imetatud kulud katab või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistuja taotluse, esitatud arvete ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või asekantsleri kaalutletud otsuse alusel. Taotlus kulude hüvitamiseks esitatakse üldjuhul vähemalt kaks kuud enne kulut use tegemist . Kulude katmisel ja hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja otstarbekuse põhimõttest ning eelarve võimalustest. Kulude hüvitamise otsus tehakse üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast teenistuja taotluse esitamist. Kui taotluse hindamiseks on vaja teenistujal esitada või ministeeriumil eksperdilt küsida lisaandmeid, pikeneb taotluse menetlemise aeg lisateabe saamise aja võrra. Kui kulude katmise kohustus on mitmel asutusel, katab kumbki asutus proportsionaalselt teenistuja asjaomastest kuludest. Välislähetustasu ning välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme kulud katab Välisministeerium või l ähetajaministeerium, kui seda ei ole katnud teine asutus või rahvusvaheline organisatsioon. Eelnõu § 4 reguleerib välislähetustasu maksmist. Välislähetustasu makstakse edaspidi välja kolmes osas: ühe summana enne lähetust ehk lähetusse mineku välislähetustasuna , et kompenseerida ühekordseid kulutusi lähetuse alguses, nagu isikliku vara kolimine, lähetusse sõidu piletid, sisenemine üüriturule (maakleritasu, lepingutasu , eluruumikindlustus), hüvitis teise riiki tööle asumise eest; ig a ku u ehk lähetuses oleku välislähetustasuna , et katta majutuskulud ja kord aastas puhkusele sõidu ning kord lähetusperioodil erisõidu kulud. Erisõiduna on arvestatud üks sõit kolme aasta jooksul . Kui üürilepingust tulenevalt peab üüri korraga tasuma pikema perioodi eest kui üks kuu, makstakse välislähetustasu teenistuja soovil antud perioodi eest välja avansina ; ühe summana välislähetuse lõppedes ehk lähetusest naasmise välislähetustasuna , et kompenseerida pikaajalisest välislähetusest tagasi kolimise ja sõidukulud. Teenistuja lähet a misel ühest välisesindusest teise sama riigi sees või välis riikide vahel arvestatakse välislähetustasu vastavalt teenistuja liikumisele (vaata eelnõu § 6) . Enne lähetust väljamakstav välislähetustasu sisaldab teenistuja ja temaga kaasas olevate perekonnaliikmete asukohariiki kolimise kulusid ning välisesindusse sõidu kulusid. Samuti sisaldab see nn üüriturule sisenemise kulusid ja senise regulatsiooni kohaselt makstud teise riiki tööle asumise hüvitist. Lähetuses oleku välislähetustasu makstakse teenistujale iga ku u alates lähetuskohta jõudmise päevast, kuid mitte enne lähetamise käskkirjas määratud kuupäeva, kuni lähetuskohast alalise lahkumiseni, kuid mitte kauem kui tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäevani. Lähetuses oleku välislähetustasu makstakse üldjuhul alanud kalendrikuu eest avansina kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste põhjal. Lähetuses oleku välislähetustasu väljamakse põhineb väljamaksmise ajal kehtival koefitsiendil, kui see on soodsam välislähetusse minekul kehtinud lähetuses oleku välislähetustasu koefitsiendist. See tähendab, et soodsat koefitsiendi muutust teenistujale rakendatakse, ebasoodsat mitte. Seda põhjusel, et kuna põhiosa lähetuses oleku välislähetustasust moodustavad majutuskulud ning üürituru langusest tingitud soodsamad hinnad sõlmitud üürilepingut ei mõjuta, ei saa panna teenistujat sellest halvemasse olukorda. Koefitsient võib suureneda elukalliduse kasvades , sh sõidupileti hindade tõusu tõttu . Seepärast on õigus soodsama le koefitsien dile ka enne uue koefitsiendi kehtestamist välislähetusse läinud teenistuja l . Välislähetustasu makstakse üldjuhul välja välisesinduse asukohariigi valuutas makse tegem ise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisvaluuta, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, hinnatakse ümber, kasutades asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest või majanduslikust olukorrast võib välislähetustasu välja maksta muus valuutas , kui nii on lähetamise käskkirjas sätestatud. Teenistuja võib valida, kas soovib välislähetustasu maksmist asukohariigi valuutas , muus valuutas või eurodes. Valikut võib muuta üks kord aastas . Ühekordne lähetusest naasmise välislähetustasu makstakse teenistujale üldjuhul kaks kuud enne lähetustähtaja lõppu. Eelnõu § 5 sätestab lähetuses oleku välislähetus tasu maksmise erijuhud. Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, jätkatakse välislähetustasu maksmist ja kulude katmist. Kui teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt ja erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse välislähetustasu maksmist ja põhjendatud kulude katmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud p ärast teenistuja tagasikutsumise kuupäeva . Eelnõu § 6 sätestab välislähetustasu mittemaksmise või vähendatud määras maksmise alused. V älislähetustasu ei maksta teenistuja lapsehoolduspuhkuse ajal. Tegemist on pikemaajalise teenistussuhte peatumise ga , mil te enistujale tuleb leida asendaja. Riigil ei ole võimalik ega põhjendatud maksta samal ajal välislähetustasu nii lapsehoolduspuhkusel olijale kui ka tema asendajale. Tavaliselt naaseb teenistuja ennetähtaegselt lähetusest , kui ta jääb lapsehoolduspuhkusele . Rotatsioonisüsteemist tulenevalt ei naase lapsehooldus puhkusel olev teenistuja üldjuhul välisesinduse ametikohale , vaid kandideerib majasisesel konkursil uuele ametikohale, kui ta on valmis teenistusse naasma . Kui omavahel abielus olevad teenistujad lähetatakse välisesindusse tööle ja nad asuvad samas li nnas ning nad üürivad asukohalinnas ühise eluruumi (mitte ei kasuta Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi) , makstakse ühele teenistujale lähetusse mineku ja lähetuses oleku välislähetustasu, mille arvutamisel on arvestatud eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevate kulude ja majutuskuludega ning teisele välislähetustasu ilma nimetatud kulude arvestuse ta . Välisministri määruses „Linnade koefitsiendid“ on selleks välislähetustasu arvutamise koefitsiendid vastavalt välja arvutatud, kas teenistuja üürib eluruumi või saab kasutada Eesti Vabariigile kuuluva eluruumi. Viimasena nimetatus ei sisaldu eluruumi üürimisega kaa snevaid kulusid ega majutuskulusid. Ühise eluruumi puhul ei ole õigustatud üürilepingu sõlmimisega kaasnevate kulude ja majutuskulude mõlemale teenistujale maksmine. Kui teenistuja nimetatakse lähetuse lõppedes ametikohale teises välisesinduses teises asukohalinnas, makstakse teenistujale ühekordset lähetusse mineku välislähetustasu lähetusest naasmise välislähetustasu asemel. Mõlema t korraga maksta ei ole põhjust , kuna topeltkulusi d ei teki . S amas on lähetusse mineku välislähetustasu osaks ka uue eluruumi üürilepingu sõlmimisega seo tud kulud, mistõttu on see suurem lähetusest naasmise välislähetustasust ning katab uued tehtavad kulud. Kui siiski peaks juhtuma, et kolimis- või sõidukulud on suuremad, kui välislähetustasu aluseks olevad piirmäärad, saab teenistuja taotleda nende kulude eraldi hüvitamist. Kui teenistuja nimetatakse lähetuse lõppedes ametikohale samas asukoha linnas, ühekordset lähetusse mineku välislähetustasu ega lähetusest naasmise välislähetustasu ei maksta. Kui sellega siiski kaasnevad näiteks kolimis- ja uue eluruumi üürilepingu sõlmimisega seo tud kulud, kaetakse need teenistuja taotluse alusel. E elnõu § 7 järgi on teenistu ja välislähetustasu lähtesumma 8 50 eurot. Teenistuja välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega k ehtestatud teenistuja vastavalt lähetusse mineku , lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. Välisministri määruses „Linnade koefitsiendid“ kehtestatakse linnade koefitsiendid vastavalt, kas teenistuja üürib eluruumi asukohalinnas või kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi. Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestat ud kaasasoleva lapse vastavalt lähetusse mineku , lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. L apse haridus- ja hoiukulude toetus, mis on osa igakuisest välislähetustasust, on jagatud kolme vanuserühma. Samuti on hüvitise määrad erinevad välislähetus es koos abikaasaga ja ilma abikaasata olijatele. Viimase korral on hüvitise määr kõrgem, et pidada ülal kaasavõetud tugiisikut või palgata hoidja asukohariigis. Samuti sõltub lapse eest välislähetustasu suurendus sellest, kas teenistuja üürib eluruumi asukohalinnas või kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi. Lapse 5- või 13-aastaseks saamisel suurendatakse välislähetustasu järgmise vanuserühma koefitsiendi järgi alates sünnipäevakuule järgnevast kuust. Kui välislähetuses on mõlemad vanemad, suurendatakse kaasasoleva lapse eest ühe vanema välislähetustasu. E elnõu § 8 sätestab lähetusse mineku välislähetustasuna hüvitatavad kulud. Ühekordse lähetusse mineku välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja ühe perekonnaliikme eest kaetavad kulud: 1) Euroopa piires välisesinduse asukohariiki isiklike asjade kolimine 15 m 3 mahus; Euroopast välja s pool asuva välisesinduse asukohariiki kolimine − 28 m 3 kogu perekonna kohta; 2) pikaajalisse välislähetusse sõidu kulud Tallinnast asukohalinna; 3) teise riiki tööle asumisega seotud kulud; 4) eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud − maakleritasu, lepingutasu , eluruumikindlustus. Ühekordse lähetusse mineku välislähetustasu suurendamise aluseks on järgmised iga kaasasoleva lapse eest kaetavad kulud: 1) Euroopa piires välisesinduse asukohariiki isiklike asjade kolimine 3 m 3 mahus; 2) pikaajalisse välislähetusse sõidu kulud Tallinnast asukohalinna; 3) eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud – maakleritasu, lepingutasu, eluruumikindlustus ühe täiendava magamistoa arvestus es . Enne lähetust väljamakstav ühekordne välislähetustasu sisaldab teenistuja ja temaga kaasas olevate perekonnaliikmete asukohariiki kolimise kulusid , välisesindusse sõidu kulusid ning teise riiki tööle asumisega seotud kulusid . Samuti sisaldab see nn üüriturule s isenemise kulusid. Kolimise piir määra kehtestamisel on lähtutud asjaolust , et majutuse piirhinnas on arvestatud möbleeritud korterite üürituru tingimusi. Kolimise piir määra aluseks on heal tasemel rahvusvahelist kolimisteenust osutavate ettevõtete hinnapakkumised. Kolimiskulude piir määra kujunemine Asukohariiki kolimisel annab kehtiv kord võimaluse võtta endaga kaasa vara kuni 21 m 3 , enam kui kolme kaasasoleva perekonnaliikme korral kuni 26 m 3 . Kontinentidevahelisel veol katab ministeerium erandjuhtudel isikliku sõiduki transportimise kulud. Isikliku vara vedamiseks lähetusse minekul ja sealt tulekul võtab teenistuja pakkumise kahelt riigihanke võitnud teenuseosutajalt ning valides pakkumistest soodsaima, vormistab ta peamajale vastava taotluse. Aastate 2015–2018 kolimisstatistikast nähtub, et lähetatute kolimismaht ei ületa keskmiselt 15 m 3 , sealhulgas USA ja Aasia suunal umbes 20 m 3 ning Euroopas kuni 15 m 3 . Võimalus võtta lähetusse kaasa isiklikku vara säilib ka tulevikus. Kui lähetatu kolib üksi või koos abikaasaga, on veo arvestuslik maht 15 m 3 , millele lisandub 3 m 3 iga kaasasoleva lapse kohta. Kontinentidevahelise veo arvestuslik maht on 28 m 3 ehk üks merekonteiner. Antud mahud tulenevad seniste kolimisvedude reaalsetest mahtudest. Kui lähetatutele teostab vara vedu ministeerium, nagu kehtiva korra järgi, siis ei sisalda lähetatu hüvitiste pakett isikliku vara kolimiskulu. Küll aga nähakse ette vara pakkimis- ja laadimisteenuse kulu. Kolimise piir määra aluseks on heal tasemel rahvusvahelist kolimisteenust osutavate ettevõtete (AVA-Express OÜ ja MoveMaster OÜ) keskmise d hinnapakkumised. Kolimise piir määrad (nagu muudki piirmäärad) vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Lähetusse sõidu kulude piir määra kujunemine Sõidukulu piir määr põhineb riigihanke tulemustel Välisministeeriumile reisiteenust osutavate ettevõtet e ( praegu Estravel AS ) hinnapakkumistel reisimiseks suveperioodil ning suunal asukohariigist Tallinnasse ja taga si. Tegemist on sõidukulude piir määraga, mille raames saab teenistuja paindlikumalt valikuid teha. E risust piletihinnas lapse ja täiskasvanu vahel ei tehta. Taotlusi ega kuludokumente ei menetleta, mis vähendab halduskoormust nii teenistuja kui ka lähetava asutuse jaoks. Sõidukulude piir määr vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Teise riiki tööle asumise ja üürilepingu sõlmimisega kaasneva kulu piir määra kujunemine Tavapäraselt eeldab üüriturule sisenemine üüritagatise maksmist keskmiselt kahe kuu üürisumma ulatuses ning ettemaksu ühe kuu üürisumma ulatuses, lisanduda võivad maakleritasu (lepingutasu), eluruumikindlustus vmt . Säilib teise riiki tööle asumise hüvitis, mis kehtiva korra kohaselt on 800 eurot. Ühe kuu üürisumma, eluruumi üürimisega seotud kõrvalkulud ja teise riiki tööle asumise hüvitis on arvestatud üüriturule sisenemise ks lähetusse mineku välislähetustasus . Üüritagatise annab ministeerium teenistujale eraldi maksena ning selle kasutamiseks sõlmitakse teenistujaga kirjalik kokkulepe, mille alusel on teenistuja pikaajalisest välislähetusest naastes kohustatud ministeeriumile üüritagatise summa kogumahus või põhjendatud juhtudel osaliselt tagastama. Eluruumi üürileping sõlmitakse edaspidi üldjuhul teenistuja nimel. Kui teenistujal ei ole asukohariigis võimalik eluruumi üürimine eraisikuna, säilib põhjendatud juhtudel võimalus sõlmida eluruumi üürilepinguid välisesinduse nimel. Põhjendatud juht on olukord, kus sobiva eluruumi omanik ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega teenistuja nimel ja põhjendab oma soovimatust teenistujale kirjalikult. Eelnõu § 9 sätestab lähetuses oleku välislähetustasu na hüvitatavad kulud . Igakuise lähetuses oleku välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja ühe perekonnaliikme eest kaetavad kulud: 1) välisesinduse lähedal , kesklinnas või muus asukohalinna esinduslikus piirkonnas asuva ühe magamistoaga möbleeritud korteri üürihind (mis vastab suuruselt senisele 75 m 2 suurusele korterile) . Riikides, kus asukoha eripärast tulenevalt ei ole ühe magamistoaga korterit võimalik üürida – kahe magamistoaga korteri üürihind . Välisesinduse juhi, kellel ei ole residentsi, ja muu erakorralise ja täievolilise suursaadiku puhul – kolme magamistoaga korteri üürihind ; 2) korteri üürimise kõrvalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, gaas, prügivedu, hoone halduskulud); 3) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud; 4) üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Nimetatud „üks perekonnaliige“ on arvestuse aluseks, et teenistuja saab lisaks oma sõidukuludele veel ühe inimese sõidukulude raha, olgu see kas kaasasolev abikaasa, tugiisik või kojujäänud abikaasa, kui eelnevat kahte pole kaasas. Majutuskulude piir määra kujunemine Majutuskulude piir määr põhineb rendihindadel, mis on koondatud rahvusvahelisse andmebaasi Employment Conditions Abroad (ECA) International . Välisministeerium on seda andmebaasi kasutanud üürituru kindlaksmääramisel paar viimast aastat, Soome Välisministeerium näiteks juba aastaid. Saadud kogemus on meid veennud kuvatava info kvaliteedis ning tõendanud selle paikapidavust elus. ECA-l on kogemust enam kui 45 aastat, mistõttu ollakse partneriks paljudele ettevõtetele ja asutustele üle maailma, kel on vajadus lähetada töötajaid riikide vahel. ECA uuendab infot andmebaasis vähemalt korra aastas. Asukohalinna majutushinna erinevus Tallinna samaväärse piirkonna ja tubade arvu vahel ühtlustatakse indekseerimisega. Selleks võetakse andmebaasist asukohalinna üüripindade hinnainfo, mis põhineb ühtsel metoodikal ja mida ECA klassifitseerib superior kategooriana Tallinnas kesklinna, vanalinna ja Kadrioru piirkonna arvestuses. Hinnastamisel on arvestatud keskmist hinnaklassi ja silmas on peetud võimalust jõuda tööle (esindusse) mõistliku aja jooksul. Kui Eestis ja paljudes teistes riikides leiab üüriturul kortereid täielikult või osaliselt möbleerituna, siis mitmes Lääne-Euroopa riigis ja ka kaugemal pakutakse kinnisvara üüriturul sageli peamiselt möbleerimata kortereid. Möbleeritud eluase on saadaval, kuid üürihindade vahed võivad olla märkimisväärsed, kohati kuni kahekordsed . Alternatiiviks on korter möbleerida või mööbel rentida, kui seda on asukohariigis võimalik teha . Välisministeeriumil on kogemus i nii mööbli üüripinnale ostmisega kui ka transportimisega Eestist asukohalinna. Mis esmapilgul tundub mõistlik, võib hiljem osutuda ebaotstarbekaks. Näiteks võib juhtuda, et ostetud mööbliga pole pärast lähetatu teenistusaja lõppemist midagi peale hakata, sest järgmine samale ametikohale roteerija eelistab möbleeritud ruume . Sellest tulenevalt on võetud määra seadmisel seisukoht, et majutuse hind kujuneb asukohalinna möbleeritud üüripindade hinnaklassi alusel. Kehtiva korra kohaselt on eluaseme suurus reguleeritud ruutmeetrite arvuga. Eluruumi valikul arvestatakse üldpinda välisesinduse juhi puhul kuni 120 m 2 , diplomaadi puhul kuni 75 m 2 ja haldusteenistuja puhul kuni 60 m 2 . Kui lähetatu võtab kaasa lapse, on tal õigus 15 m 2 suuremale eluasemele ehk ühele lisatoale iga kaasavõetud lapse kohta. Tulevikus loobutakse ruutmeetrite ettekirjutusest. Kui isik lähetatakse üksi või koos abikaasaga, on tema lähtesumma piirmääraks ühe magamistoaga möbleeritud korteri üürihind (mis vastab suuruselt senisele 75 m 2 suurusele korterile) , välja arvatud riikides, kus asukoha eripärast tulenevalt ei ole andmebaasis kehtestatud ühe magamistoaga korteri määra. Praeguse seisuga on sellisteks linnadeks Kairo ja New Delhi. Nendes asukohtades algavad heaoluühiskonna standarditele vastavad eluruumid kahest magamistoast. Välisesinduse juhile ja kõikidele s uursaadiku te le on lähtesummaks kolme magamistoaga möbleeritud korteri üürihind, mida on esinduskohustuse täitmise pandlikumaks korraldamiseks suurendatud kuni 20% võrra. Kui kaasas on lapsed, siis säilib õigus suuremale elamispinnale – lisamagamistuba iga lapse kohta – ka uue korra jõustumisel. Majutuskulude piir määra arvestatakse ka eluruumi üürimisega seotud kõrvalkulud, milleks liigituvad küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, gaas, prügivedu, hoone halduskulud jmt. Need kulud võivad olla arvestatud ka juba korteri üürilepingu kohaselt eluruumi üürihinda. Eluruumi üüri leping sõlmi takse teenistuja nimel , põhjendatud juhtudel välisesinduse nimel . Põhjendatud juht on olukord, kus sobiva eluruumi omanik ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega teenistuja nimel ja põhjendab oma soovimatust teenistujale kirjalikult. Välisesinduse nimel sõlmitavale üürilepingule kirjutab alla välisesinduse juht, kes kontrollib ka eluruumi omaniku kirjaliku seisukoha olemasolu. Välisesinduse nimel sõlmitavas üürilepingus märgitakse eluruumi kasutaja. Samuti kirjutab eluruumi kasutaja alla üürilepinguga kaasnevatele dokumentidele, sealhulgas eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Välisesindus sõlmib omakorda teenistujaga eluruumi kasutamise ja sellega seotud kulude tasumise kokkuleppe, milles sätestatakse eelkõige teenistuja kohustus tasuda oma välislähetustasust korrektselt üüri ja kommunaalkulusid ning kasutada eluruumi heaperemehelikult. Pikaajalises välislähetuses viibiva teenistuja majutusega seotud kulude hüvitamise taotlusi tulevikus ei menetleta. Majutuse valikul lähtub teenistuja t alle arvestatud majutuskulu piir määrast kui eluaseme kulupiirist, millest kal lima valiku tegemisel tuleb piir määra ületav osa maksta teenistujal endal. Esinduse juhile jääb n - ö kontrolliv roll, et esinduse töötaja ei üüriks raha kokkuhoidmise eesmärgil korterit ebasobivasse piirkonda. Seetõttu kooskõlastab teenistuj a elukoha asukoha esinduse juhiga. Eesti Vabariigile kuuluvates eluruumides (korterid, residentsid) majutuvatele teenistujatele majutuskulu piirmäära ei maksta. Riigile kuuluvas eluruumis majutuvate teenistujate eest tasub eluruumiga seotud kõrvalkulud Välisministeerium sarnases ulatuses kui teenistujatele, kes majutuvad üüripinnal. Kui ministeeriumi otsusel kutsutakse teenistuja lähet usest varem tagasi, kannab üüri lepingu ennetähtaegse lõpetamise kulud ministeerium. Lähetuses oleku välislähetustasu arvestuse aluseks on ka üks kord lähetusaasta jooksul teenistuja ja temaga kaasas olevate perekonnaliikmete Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud ning üks kord kolme aasta jooksul teenistuja ja temaga kaasas olevate pere konna liikmete Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Kui lähetatu tuleb Eestisse puhkusele, peab ta kehtiva korra järgi võtma kahelt riigihanke võitnud reisibüroolt sõidupiletite hinna pakkumise, millest valib madalama klassi soodsaima pakkumise ning esitab taotluse peamajale. 201 9 . aastal esitati 2 33 puhkuse - ja tagasisõidutaotlust , 2 4 perekonnaliikme küllasõidu taotlust ning 1 9 erisõidutaotlust ( n eed arvud sisaldavad ainult Välisministeeriumi taotlusi , e rialadiplomaatide taotlusi menetlevad teised lähetajaministeeriumid ise). Taotluse menetlemise aeg on keskmiselt kolm-neli tööpäeva. Kiiresti muutuv lennupiletite hind võib seada teenistuja olukorda, kus kohest ostuluba saamata tänane pakkumine homme enam ei kehti. Andmaks teenistujale võimaluse reageerida soodsale ostuvõimalusele kohe ning vähendada vajadust täita ja menetleda taotlusi, näeb uus kord ette lähetatule ja temaga kaasas olevatele perekonnaliikmetele ühe puhkusesõidu lähetusaastas ja ühe erisõidu lähetusperioodi jooksul asukohalinna j a Tallinna vahel ( lähetuses oleku välislähetustasus ) . Sõidukulu piir määr põhineb riigihanke võitnud reisiteenust osutavate ettevõtete ( praegu Estravel AS) keskmistel suvist sõiduperioodi arvestavatel hinnapakkumist el. Tegemist on sõidukulude piir määraga, mida teades teeb iga teenistuja o ma valikud ise. Sõidukulude piir määr vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Kui perekond või mõni perekonnaliige ei ole teenistujaga pikaajalises välislähetuses kaasas, on neile ette nähtud küllasõidu võimalus asukohariiki ja tagasi. Alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava puuduva töövõimega täisealise lapse korral kaetakse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud üks kord lähetus aastas. K ui teenistujal on kaasas tugiisik, kuid abikaasa ei ole kaasas, kaetakse üks kord lähetusaasta jooksul teenistuja abikaasa välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud ning reisikindlustus (taotluse alusel vastavalt eelnõu § 3 lõike 2 punktidele 7 ja 8). Ka kehtiv seadus annab kojujäänud perekonnaliikmetele võimaluse külastada pikaajalises välislähetuses viibivat teenistujat, kuid muudatusega vähendatakse halduskoormust ning kaotatakse nõue esitada taotlus ja kuludokumendid. Sõidukulu piir määr põhineb reisiteenust osutavate et tevõtete ( praegu Estravel AS) keskmistel hinnapakkumistel. Tegemist on sõidukulude piir määraga, mida teades teeb iga teenistuja oma valikud ise. Sõidukulude piir määr vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Lõigetes 2 – 5 reguleeritakse l ähetuses oleku välislähetustasu suurendami st kaasaoleva lapse eest. Lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks on järgmised iga kaasasoleva lapse eest kaetavad kulud: 1) ühe magamistoa üürihind möbleeritud korteris välisesinduse lähedal, kesklinnas või muus asukohalinna esinduslikus piirkonnas; 2) kõrvalkulud ühe magamistoa arvestuses (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud); 3) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud; 4) üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Eeltoodule lisaks arvestatakse iga kaasasoleva lapse eest arvestuslikus määras toetust, et hüvitada võimalikke väikesemahulisi hariduse omandamisega seotud kulutusi ja nende hinnaerinevusi võrreldes Eestiga, samuti alla 13-aastase lapse hoid. K ui teenistuja on pikaajalises välislähetuses koos abikaasa ga, arvestatakse hoiuealise lapse eest toetust 2 tundi nädalas, 4 nädalat kuus, mis avab kaasasolevale abikaasale võimaluse olla teenistujast abikaasa saatja keskmiselt kahel 4-tunnisel esindusüritusel kuus. Kui teenistuja on pikaajalises välislähetuses ilma abikaasata, kuid koos alla 13-aastase lapsega, on lapsehoiutoetuse määr suurem kui koos abikaasaga olles - 40 tundi nädalas – seda selleks , et pidada ülal kaasavõetud tugiisikut või palgata hoidja asukohariigis . Lapsehoiu tunnihind asukohalinnas põhineb ECA hinnainfol. Kuni nelja -aastase lapse eest on lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks ka järgmised kaetavad kulud: 1) lõunasöök ja õppevahendid lasteaias või lastehoius ; 2) kaheksa tundi lapsehoidu kuus . 5 – 12-aastase lapse eest on lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks ka järgmised kaetavad kulud: 1) õppematerjal, sh õpikud, töövihikud ja -raamatud, kaardid, õppekirjandus ja ilukirjandus, kunstitarbed, muusikaõppevahendid, õpilaspilet, õpilaspäevik, õppetööga seotud materjalide printimine , veebirakendused, koolikalkulaator; 2) klassiväline õppetegevus, sh klassiekskursioonid, õppereisid, õuesõppe päevad; 3) lõunasöök koolis või lasteaias; 4) koolivorm, sh spordirõivad, laborirõivad; 5) haridussüsteemide erinevustest tingitud kulud, sh lastevanemate organisatsioonide liikmemaksud, koolikindlustus, aastaraamatud, koolikapi kasutamise tasu ; 6) kaheksa tundi lapsehoidu kuus . Vähemalt 13-aastase lapse eest on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele lähetuses oleku välislähetustasu suurendamise aluseks ka järgmised kaetavad kulud: 1) õppematerjal, sh õpikud, töövihikud ja -raamatud, kaardid, õppekirjandus ja ilukirjandus, kunstitarbed, muusikaõppevahendid, õpilaspilet, õpilaspäevik, õppetööga seotud materjalide printimine , veebirakendused, koolikalkulaator; 2) klassiväline õppetegevus, sh klassiekskursioonid, õppereisid, õuesõppe päevad; 3) lõunasöök koolis või lasteaias; 4) koolivorm, sh spordirõivad, laborirõivad; 5) haridussüsteemide erinevustest tingitud kulud, sh lastevanemate organisatsioonide liikmemaksud, koolikindlustus, aastaraamatud, koolikapi kasutamise tasu. Eesmärgiks on, et kulud, mille suurus ja vajaduspõhisus kajastuvad lapsevanema valikutes enam, arvestatakse lapsega seotud väli s lähetustasu suurendusse, lisades asukohariigi elukalliduse vahe kompenseerimisele nende kulude hüvitamise, mis kehtiva korra kohaselt on taotluste põ hised . Õppematerjalide kulud on sageli asukohariikidest tulenevad ning Eestis lapsevanematel selliseid kulusid ei teki. Nende kulude katmisel lõpetatakse edaspidi taotluste ja kuludokumentide menetlemine ning teenistuja saab nimetatud välislähetustasu piires ise lapse vajadusi arvestades otsustada. Õppemaks on riigiti väga erinev ja vajadus selle järele sõltub lapse vanusest, mistõttu õppemaksu hüvitamiseks tuleb teenistujal jätkuvalt esitada taotlus ja kuludokumendid. Samuti jäävad taotlus- ja kuludokumendipõhiseks koolitransport, keeleõppetunnid ning lisakulud erivajadusega lapse puhul. Eelnõu § 10 sätestab ühekordse lähetusest naasmise välislähetustasu koefitsiendi arvut a mise alused . Nagu asukohariiki kolimise puhul võetakse ka Eestisse tagasi kolimisel arvestuse aluseks Euroopa piires 15 m 3 , millele lisandub 3 m 3 iga kaasasoleva lapse eest ning Euroopast välja s pool asuva välisesinduse puhul 28 m 3 ehk üks merekonteiner kogu perekonna kohta . Eelnõu § 11 reguleerib üüritagatisega seonduvat. Kui eluruumi üürileping sõlmitakse teenistuja nimel, annab Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistujale taotluse ja kirjaliku kokkuleppe alusel üüritagatise katteks rahasumma, mille teenistuja on kohustatud pikaajalisest lähetusest naastes, üldjuhul hiljemalt kolme kuu pärast üürilepingu lõpetamisest alates, ministeeriumile tagastama. Kui üürileandja on maksnud teenistujale ka deposiidilt makstud pangaintressid, tuleb ka need ministeeriumile maksta . Eelnõu § 12 käsitleb kindlustus- ja ravikulusid. Ravikulude hüvitamise eesmärk on tagada, et teenistuja ei satuks välisriigis ebasoodsamasse olukorda võrreldes Eestis töötamisega. Kuna teenistujad ja nende pered viibivad välisriigis pikka aega, on ravikulude hüvitamise kõige otstarbekamaks vormiks teenistuja kindlustada. Välisministeerium kasutab selleks riigihanke korras leitud kindlustus ettevõtte teenust. Kuna teenistuja kindlustamine kõigi võimalike haigusjuhtude vastu ole ks ebaotstarbekas , nähakse lõikes 3 ette, et raviteenuste puhul, mida kindlustus välisriigis ei kata, kuid mis on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu , hüvitatakse sellise teenuse kulud teenistujale esitatud arvete alusel. Teenistuja on kohustatud enne välislähetusse minekut tutvuma reisi- ja tervisekindlustuse lepingu tingimustega. Lähetusega seotud kohustuslike kaitsesüstimiste kulud hüvitatakse esitatud arvete alusel. Samuti hüvitatakse r aseduse ja sünnitusega seotud kulude puhul teenistuja või tema perekonnaliikme sõlmitud kindlustuslepingu maksumus põhjendatud juh t u de l. Välisministeerium või lähetajaministeerium annab teenistuja põhjendatud taotlusel garantiikirja ravikulude katmiseks. See on vajalikuks osutunud riikides, kus ravikulud on niivõrd suured , et teenistujal on keeruline need algul ise ära maksta, et pärast hüvitamist oodata. Kui teenistujaga kaasasolev perekonnaliige on kindlustatud muudel alustel, ei hüvitata tema tervisekindlustuskulusid käesoleva määruse alusel. Eelnõu § 1 3 sätestab koolieelse lasteasutuse kulude hüvitamise. V älisesinduses töötavale teenistujale, kelle ga on kaasas abikaasa või tugiisik, hüvitatakse põhjendatud juhtudel kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu 50% ulatuses. Kui teenistuja on välislähetuses ilma abikaasata ja kaasas ei ole ka tugiisikut , hüvitatakse lapse koolieelse lasteasutuse tasu 90% ulatuses. Kuna lapsehoiukulusid on arvestatud ka lapse eest suurendatavas lähetuses oleku välislähetustasus, on 10% omaosalus põhjendatud. Eelnõu § 1 4 reguleerib hariduse omandamise kulude hüvitamist. Hüvitatavate hariduskulude mõistet käesoleva eelnõuga ei kitsendata ega laiendata. Ka tulevikus kaetakse alates viieaastase kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulud. See kehtib ka noorema lapse kohta , kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus . Hariduse omandamise kulude hüvitamisel ja kooli valikul lähtutakse õppekeelest, õppekava sobivusest lapse seniste ja tulevaste õpingutega ning majanduslikust otstarbekusest. Eelistatud on õppimine asukohariigi kohalikus koolis või kokkulepitud õppeasutustes nagu näiteks Euroopa Kool Brüsselis, milles käivad alalise esinduse Euroopa Liidu juures teenistujate lapsed (see tähendab, et alalise esinduse töötajate lastele õppemaksu muudes haridusasutustes ei hüvitata). Erakooli õppemaksu kulude hüvitamise eelduseks on keelelised või kultuurilised piirangud kohalikus üldhariduskoolis õppimisele (näiteks juhul, kui õppetegevus kohalikus koolis toimub õppekeeles, mida teenistuja laps esimese võõrkeelena ei valda). Lapse täisealiseks saamisel jätkatakse kulude katmist või hüvitamist kuni keskhariduse omandamiseni. Kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi hüvitatakse 75% ulatuses. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse, millised võivad muu hulgas olla muud põhjendatud kulud, millele on viidatud eelnõu § 3 lõike 2 punktis 9, mis kuuluvad hüvitatavate kulude hulka, kuid mis ei olnud välislähetustasu arvutamisel aluseks võetud. Sellised kulud võivad olla näiteks täiendavad majutuskulud, kui teenistuja lähetatakse ministeeriumi soovil välisesindusse talvel, mi l teenistuja lapsel ei ole võimalik kooli vahetada ega perekonnal kohe kaasa minna. Kui on teada, et perekond järgneb teenistujale hiljemalt järgmise kooliaasta alguseks, on põhjendatud, et teenistuja valib sobiliku eluruumi juba välislähetusse minnes, samas ei ole siis veel alust lapse eest suurendatud välislähetustasu maksmiseks. Kuna selline olukord võib tekkida riigi huvidest lähtuvalt, on õigustatud, et riik kannab ka sellega seotud täiendavad kulud. Lähetusaasta algab tavaliselt suvel, et võimaldada ka lastel uue kooliaasta alguses kohe kaasa minna. Samuti võivad sellisteks erakorralisteks kuludeks olla põhjendatud juhul sama linna piires eluruumi vahetus. Näiteks kui teenistuja peab elukohta vahetama mitte oma algatusel ega temast tingitud põhjustel. On riike , kus üürilepinguid ei sõlmita korraga pikemaks ajaks kui üheks aastaks. Kui siis tuleb uus elukoht leida, ei näe lähetuses oleku välislähetustasu sellisteks kulutusteks enam raha ette, mistõttu on vajalik lepingu sõlmimise lisakulu katta taotluse alusel. Sarnane olukord võib ka olla juhul , kui teenistuja alustab tööd samas linnas, aga teises esinduses (näiteks E uroopa L iidu juures asuva a lalise e sinduse asemel a lalises e sinduses NATO juures) . V älisesinduse asukohast tingituna võib siis olla vajalik eluruumi vahetus, kuid samas linnas ametikohta vahetades lähetusse mineku ega lähetusest naasmise välislähetustasu teenistujale ei maksta. Sellisel juhul kaetakse majutuse ja kolimisega seotud kulud taotluse alusel. Kui korteri üürilepingu sõl mimisel on maakleritasu summa sedavõrd suur, et lähetusse mineku tasu seda ei kata, on võimalik samuti esitada eraldi taotlus nende kulude hüvitamiseks . Samuti võib selliseks põhjendatud kulude katmise juhuks olla, kui teenistuja esitab taotluse välisesindusest ennetähtaegseks tagasikutsumiseks tervislikel põhjustel . Kui siis lisaks lähetusest naasmise välislähetustasus ettenähtud kuludele on veel täiendavaid kulusid, saab taotleda nende kulutuste hüvitamist taotluse alusel. Kõik nimetatud juhud on harvad ja erakorralised, mistõttu on mõistlik lahendada need erandiga taotluste ja kuludokumentide alusel hüvitamisena. Eelnõu § 1 6 kehtestab abikaasatasu lähtesumma ja abikaasatasu arvutamise korra. A bikaas a tasu lähtesumma on 1 200 eurot ning erinevalt kehtivast korrast ei ole see enam seotud töötasu alammääraga ja sellest tingitud automaatse suurenemisega . A bikaasatasu indekseeritakse 60% ulatuses asukohalinna elukalliduse ja elukeskkonna mõju arvestava koefitsiendiga, et katta tarbimisko rvi erinevus võrreldes Tallinna ga ning korvata asukohalinna eripärast tulenev ebamugavus (eelkõige turvarisk) . Indekseerimisel lähtutakse sa madest välisministri kehtestatavatest koefitsientidest, millega edaspidi indekseeritakse ka välisesinduses töötava teenistuja põhi palka . Abikaasatasu makstakse teenistujaga kaasasolevale abikaasale alates päevast, mil abikaasa saabub asukohariiki, kuid mitte enne abikaasatasu määramis e käskkirjas nimetatud kuupäeva. Abikaasatasu makstakse , kuni möödub üks kuu asu koha riigi st lahkumis es t, kuid mitte kauem kui üks kuu peale teenistuja tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäeva. Eelnõu §-s 1 7 sätestatakse abikaasatasu maksmise erijuhud. Abikaasatasu maksmist jätkatakse, k ui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse. Seda nii juhul , kui kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki kui ka juhul , kui abikaasa tuleb teenistujaga Eestisse kaasa . Olukorras, kus teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumis e kuupäeva . Juhul, kui teenistuja on erakorraliselt enne lähetusaja lõppemist tagasi kutsutud ning a bikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, jätkatakse abikaasatasu maksmist teenistuja kirjaliku taotluse ja Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel kuni abikaasa tööleasumiseni , kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist. Sellisel juhul esitab teenistuja Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva andmed abikaasa töötamise või teenuse osutamise kohta. Loomulikult makstakse abikaasatasu ka t eenistuja põhi- ja lisapuhkuse ajal (ka asukohariigist äraol eku korral) . Eelnõu § 1 8 kehtestab piirangud abikaasatasu maksmisele. Kui kaasasolev abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära, jätkatakse abikaasatasu maksmist tingimusel, et välisesinduse asukohariigis viibitakse teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva. Selleks on oluline, et teenistuja peab arvet abikaasa asukohariigist äraoleku päevade üle ning annab teada, kui abikaastasu maksmise alus on ära langenud. Seni tuli ministeeriumile esitada perekonnaliikmete kohaloleku tabel iga kuu kohta kindlaks kuupäevaks. VäTSi muudatuste jõustumisel see vajadus langeb ära. Kuna abikaasatasu maksmine lõpetatakse alles alates asukohariigist äraoleku 184. päevast , on oluline teavitada sellest päevast, kuid mitte anda teada iga kuu äraoldud päeva dest , sest see abikaasatasu maksmist ei mõjuta. Samuti tuleb teenistujal teada anda, kui abikaasa on asunud tööle või osutab teenust, mille eest saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on kõrgem kui 50% abikaasatasust. Teavitada tuleb ka igast maksmist mõjutavast muudatusest. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse abikaasatasu ainult kaasasolevale mittetöötavale abikaasale. Eelnõuga jäetakse välja mittetöötamise nõue, kuid abikaasatasu vähendatakse 50% võrra, kui kaasasolev abikaasa töötab või osutab teenust, mille eest ta saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on kõrgem kui 50% abikaasatasust. Muudatuse eesmärk on soodustada perekondade koosolemist ja sellega kaasneva kulu hüvitamist ning soodustada võimaluse korral ka töötamist välisriigis või kaugtööna Eesti tööandja heaks. Kuna tulu saamine piirab abikaasatasu suurust, sätestatakse, et kui tulu on sotsiaalmaksuga maksustatav, siis see mõjutab abikaasata su. Sarnaselt on reguleeritud näiteks perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 2 vanemahüvitisega seonduv. Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa asub elama teenistujast eraldi leibkonda või lahkub alaliselt asukohariigist. Teenistuja on kohustatud eelmistes lõigetes nimetatud asjaolude tekkimisest kohe teavitama Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi. Eelnõu § 19 sätestab, et abikaasatasu makstakse jooksva kalendrikuu eest. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste alusel. Abikaasatasu maksmisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra selle kalendrikuu päevade arvuga. Abikaasatasu kantakse üle iga kuu viimasel tööpäeval. Abikaasatasu tagasimaksmisel määratakse ühe päeva kohta tagasimakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra selle kalendrikuu päevade arvuga . Eelnõu § 2 0 loetleb teenistuja kohustusi. Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamist ja abikaasatasu maksmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab teenistuja viivitamata esinduse juhile ja Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile . Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamiseks ja abikaasatasu saamiseks valeandmete teadliku esitamise või tasude saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarvestus . Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud teenistuja välislähetustasu ja abikaasatasu tagastamist ei nõuta, kui lähetusaastas alla 183 päeva välisesinduse asukohariigis viibimise põhjus on teenistuja välisesindusest tagasikutsumine, ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine või perekonnaliikme Eestisse naasmine mõjuval põhjusel. Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsler või asekantsler. Eelnõu §-s 2 1 sätestatakse , et välislähetustasu ja kaetavate kulude arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest vastutab teenistuja. M ääruse nõuete järgimata jätmist käsitatakse teenistuskohustuste rikkumisena. Eelnõu § 2 2 kehtestab uuele korrale ülemineku sätte d . Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lapsehoiu- ja üürilepingud, milles kokkulepitud tasu on suurem kui käesoleva määrusega kehtestatud välislähetustasu aluseks olevad lapsehoiu või majutuskulude piirmäärad, jäävad kehtima hiljemalt kuni teenistuja lähetusaja lõpuni. Välisministeerium või lähetajaministeerium hüvitab teenistuja taotluse alusel määrasid ületava kulu. See säte tagab, et varem sõlmitud lepingutega tekkivad kulud saavad kaetud teenistujale senisel määral. Kui teenistuja vahetab lapsehoidjat või eluruumi, rakendub uue määruse regulatsioon ja hüvitamismäärad. Lähetusse mineku välislähetustasu ei maksta teenistujale, kelle lähetus algab enne 1. septembrit 2020 ning kelle lähetusse minekuga seotud ühekordsete kulude hüvitamise otsused on tehtud. Nimetatud kulud tasuvad või hüvitavad Välisministeerium või lähetajaministeerium arve alusel. See säte on vajalik, et reguleerida olukorda teenistujate jaoks, kelle lähetuskäskkiri on vormistatud veel kehtiva regulatsiooni alusel ning sellest johtuvalt on tehtud juba ka lähetusse mineku kulude (eelkõige sõidu-, kolimis- ja eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulude) hüvitamise otsused. Sellisel juhul ei maksta teenistujale määruse jõustumisel tagantjärele lähetusse mineku välislähetustasu, et ei tekiks topelt kulude hüvitamist. Seega kõik, kelle lähetus on var em vormistatud ja see algab enne 1. septembrit 2020, lähevad lähetusse veel kehtiva korra alusel. Eelnõu § 2 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2006. a asta määrus nr 236 „Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad“, Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . aasta määrus nr 255 „„Välisteenistuse seaduse” kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesindusest tagasikutsumise kord“ ning Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . aasta määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ . Eelnõu § 2 4 kohaselt jõustub määrus 1. augustil 2020. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse 1. augustil 2020 jõustuva VäTSiga kasutusele võetavat uut terminit „kaasasolev tugiisik“. Kaasasolev tugiisik on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasas oleva alla 13aastase lapse, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest. Eelnõus kasutatakse regulatsiooni paremaks mõistmiseks välislähetustasu laiendeid „lähetusse mineku“, „lähetuses oleku“ ja „lähetusest naasmise“ välislähetustasu. Sõna „välislähetustasu“ on kasutusel olnud juba ka kehtivas VäTSis, kuid saab alates 1. augustist uue sisu. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigusaktides ei ole ette nähtud valitsusasutuste ülesehituse ega töökorralduse nõudeid. 5. Määruse mõjud Eelnõul puudub oluline otsene sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline otsene mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Samas toob teenistujatele kavandatav muudatus kaudselt kaasa suuremad sotsiaalsed tagatised, kuid nende sissetulek tervikuna ega elatustase pikaajalises välislähetuses märkimisväärselt ei muutu. Eelnõul on mõju Välisministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumide välislähetustasude kuludele ning palgakuludele. Pikaajalisse välislähetusse lähetamise ja tagasikutsumisega seotud regulatsiooni ajakohastamise mõju on ministeeriumidele positiivne, kuna see tagab menetluse õigusselguse ning lihtsuse , samas väheneb ka oluliselt m inisteeriumide koormus kulude hüvitamise taotluste menetlemisel . Näiteks 201 9 . aastal esitasid Välisministeeriumi teenistujad pikaajalise lähetusega seotud majutustaotlusi 1 77 , kolimistaotlusi 166 ning puhkuse- või isiklikel põhjustel ja kojujäänud perekonnaliikme sõidukulude hüvitamise taotlusi 2 76 . Kolmel varasemal aastal esitati nimetatud kuludega seotud taotlusi ühtekokku 645 (20 18. aastal), 690 (2017. aastal) ja 683 (2016. aastal). Taotlusi menetletakse kahes etapis: taotlus põhimõttelise otsuse saamiseks dokumendihaldussüsteemis ja positiivse otsuse korral kuludokumentide alusel väljamakse riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP). Seega jääb muudatuse tulemusel Välisministeeriumis ära umbes 1500 menetlust aastas, mis vähendab taotlejate, taotluste menetlemise komisjoni liikmete, personali-, haldus- ja rahandusosakonna teenistujate tööaega. Kuna muudatuste eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja jätkuvalt välisesindusse tööleminekut motiveeriv maksustatav sissetulek välisesinduses töötavale teenistujale, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale on positiivne. Kuna välisesinduste asukohalinnade elukalliduse erinevustest tingitud maksuvaba sissetuleku osa senise välislähetustasu kujul eelnõu jõustudes enam ei ole, sõltub edaspidi välisesindusse lähetatava teenistuja sissetulek asutuse palgasüsteemist ja palgaläbirääkimistest. M uudatuste eesmärk on vähendada teenistuja halduskoormust ning anda teenistujale välisesindusse tööleminekuga seotud kulutuste tegemisel enam otsustusvabadust, säilitades samas senise elatustaseme, mistõttu muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on eeldatavasti positiivne. Muudatuste tulemusena asendatakse senine taotlemisel ja kuludokumentide alusel kulude hüvitamise süsteem suures osas välislähetustasuga, millest teenistuja katab ise pikaajalise välislähetusega seotud kulud. Üksnes ühekordsed suuremahulised ja ettenägematud kulutused kaetakse ka edaspidi taotlemise ja kuludokumentide alusel. Muudatuste tulemusena saab teenistuja tulevikus korteri üürimisega seotud kulude ja üürikulude katteks välislähetustasu. P eamajast nõusoleku saamise asemel saab teenistuja ise kohe otsustada, kas korter üürida või mitte, st väheneb teenistuja halduskoormus. Kuna muudatuste eesmärk on siduda senine abikaasatasu lahti töötasu alammäärast, panna abikaasatasu suurus sõltuma asukohariigi elukallidusest ning võimaldada kaasasoleval abikaasal edaspidi töötada, ilma et ta kaotaks täielikult abikaasatasu, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on positiivne. Uus regulatsioon toetab varasemast enam ja paremini majandusarengu ja tööturu eesmärke, vähendades motivatsiooni jääda tööturult (pikka aega) eemale ning soodustades lähetuses kaasasoleva abikaasa töötamist ja kvalifikatsiooni säilimist. Eeldada võib siiski, et asukohariigis töö otsimisel jäävad ka edaspidi takistusteks keeleoskuse ja kvalifikatsiooninõuded ning asukohariigis pikaajalises välislähetuses kaasasoleva abikaasa töötamise lubatavus. Kui töötamine on aga lubatud ja võimalik, soodustab selline muudatus pikaajalises välislähetuses kaasasoleva abikaasa kvalifikatsiooni säilimist, karjääri ning tööalast konkurentsivõimet pikaajalisest välislähetusest naastes. Kuigi maksuvaba välislähetustasu, sealhulgas suurendused perekonnaliikmete eest, senisel kujul teenistuja sissetuleku osana kaob, ajendab abikaasatasu saamiseks mittetöötamise nõude kaotamine kaasasolevat abikaasat tööd otsima (või Eesti tööandjaga kaugtööd jätkama) ja oma kvalifikatsiooni säilitama. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud VäTSi jõustumisel on Välisministeeriumile riigieelarves ette nähtud 1,3 miljoni euro t , et katta eelkõige välislähetustasu arvutamisel arve sse võetavate majutuskulude piir määradest tingitud kulu. Sellele lisaks eelarveneutraalne maksukulu 2 miljonit eurot, et katta senise välislähetustasu maksustamine, kuna see arvestatakse edaspidi palka. Samuti tekib täiendav maksukulu sellest, et kaasasoleva abikaasa eest makstava maksuvaba välislähetustasu suurendus arvestatakse edaspidi maksustatavasse abikaasatasusse, mis indekseeritakse osaliselt asukohalinna koefitsiendiga. Lähetatud erialadiplomaatide arv, mis keskmiselt on neli isikut valitsemisala kohta, välja arvatud Kaitseministeerium, ei oma kehtivalt ega too kaasa ka eelnõu jõustumise järgselt märkimisväärset mõju iga üksiku lähetajaministeeriumi eelarvele. Süsteemi muutusest suurem mõjutaja on väikese lähetatute arvu korral lähetusse saadetud isik ja tema otsus, millise pere koosseisuga ta lähetusse suundub. Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kus on 35 pikaajaliselt lähetatut VäTS i ja 6 6 lähetatut avaliku teenistuse seaduse alusel, on eelnõu jõustumisega seotud hinnanguline lisakulu kokku 1,7 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot moodustab maksukulu. Hinnanguline lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku on 600 000 eurot. Ministeeriumisisese bürokraatia vähendamisest tõusev tulu ei ole rahaliselt prognoositav, küll aga väheneb taotluste menetlemisele kuluv tööaeg. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile. Urmas Reinsalu Välisminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/20-0713 - Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2020 17:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f1407da2-0e3c-46dc-a1d9-925a84b44969 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f1407da2-0e3c-46dc-a1d9-925a84b44969?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main