Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei Riigikogu Kantselei 05.06.2020 nr 15.1-2/2803 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 19. juuniks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Lisa: 1. määruse eelnõu 1 eks 12 lehel; 2. seletuskiri 1 eks 5 lehel. Evelina Teearu 637 7412 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 0 5 .06 .2020 VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 20 20 nr Linnade koefitsiendid Määrus kehtestatakse v älisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel ning kooskõlas avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “. § 1. Reguleerimisala (1) Määruse lisaga 1 kehtestatakse linnade koefitsiendid (edaspidi koefitsiendid ), mida kasutatakse teenistujale lähetus se mineku , lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamisel , kui teenistuja üürib eluruumi . (2) Määruse lisaga 2 kehtestatakse koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale lähetusse mineku, lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamisel , kui teenistuja kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi . ( 3 ) Määruse lisaga 3 kehtestatakse koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale kaasasoleva lapse eest lähetusse mineku, lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamise arvutamisel , kui teenistuja üürib eluruumi . ( 4 ) Määruse lisaga 4 kehtestatakse koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale kaasasoleva lapse eest lähetusse mineku, lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamise arvutamisel , kui teenistuja kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi . (5) Määruse lisaga 5 kehtestatakse koefitsiendid, mida rakendatakse pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja põhipalga ja abikaasatasu indekseerimisel. (6) Kui linnale ei ole koefitsienti kehtestatud, kohaldatakse sama riigi muule linnale kehtestatud koefitsienti. Kui riigis on kehtestatud koefitsient mitmele linnale, kohaldatakse lähemal asuvale linnale kehtestatud koefitsienti. § 2. Koefitsientide määramine ja korrigeerimine (1) Koefitsientide määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “ hüvitatavate kulude hinnatasemest võrreldes Tallinnaga, asukohalinna kauguse st , elukallidusest ja turvariskidest, valuutakursside muutustest ja muudest asjaoludest ning võetakse arvesse euro ja asukohariigi valuuta vahetuskursi muutust, tuginedes Euroopa Keskpanga noteeringutele või selle puudumisel asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kursile. (2) Koefitsiendi arvutamise aluseks olevad kulude piirmäärad põhinevad riigihangete tulemusel Välisministeeriumile kolimisteenust, reisikorraldusteenust ja statistilist andmeteenust osutavate ettevõtete hinnainfol . (3) Koefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt kord aastas, arvestades eelnenud perioodi valuuta vahetuskursi ja tarbijahinnaindeksi muutust ning välislähetustasu aluseks olevate kulude piir määra muutust. § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Välisministri 20. detsembri 2006. a määrus nr 11 „Linnade koefitsiendid” tunnistatakse kehtetuks. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. Urmas Reinsalu M inister Rainer Saks Kantsler Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ l isa 1 Välislähetustasu arvutamise koefitsiendid, kui teenistuja üürib eluruumi L inn Koefitsient lähetusse mineku välislähetustasu arvutamiseks Koefitsient lähetuses oleku välislähetustasu arvutamiseks Koefitsient lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamiseks välisesinduse juht, suursaadik diplomaat, haldus-teenistuja välisesinduse juht, suursaadik diplomaat, haldus-teenistuja kõik diplomaadid, haldus-teenistujad Abu Dhabi 14,07 11,83 5,08 2,84 8,69 Addis Abeba 19,45 16,60 6,67 3,82 14,88 Ankara 9,17 8,16 2,36 1,35 5,71 Ateena 8,70 6,96 3,55 1,82 4,24 Bakuu 8,91 7,71 2,51 1,31 6,15 Berliin 8,24 5,83 4,24 1,83 3,02 Brüssel 7,61 6,38 3,04 1,81 3,66 Budapest 7,95 6,16 3,91 2,11 3,54 Bukarest 6,58 5,25 2,80 1,47 2,94 Canberra 14,07 12,48 4,53 2,94 9,72 Chișinău 6,40 5,74 2,19 1,53 3,42 Dublin 10,06 8,60 5,16 3,69 3,91 Genf 14,16 10,53 7,42 3,79 6,51 Haag 8,68 6,82 4,13 2,27 3,73 Helsingi 7,50 5,34 4,86 2,70 1,72 Kairo 11,11 9,51 4,05 2,45 6,46 Kiiev 8,94 6,53 4,73 2,32 3,26 Kopenhaagen 9,33 7,24 4,85 2,76 3,72 Lissabon 8,72 7,30 3,36 1,94 4,94 London 15,05 8,30 10,73 3,99 4,28 Madrid 8,71 7,02 3,74 2,05 3,82 Minsk 6,11 4,86 2,90 1,65 2,37 Moskva 9,21 6,01 6,11 2,91 2,23 Nairobi 15,13 14,27 3,34 2,48 10,60 New Delhi 11,55 9,80 4,09 2,34 6,45 New York 19,17 16,23 8,64 5,70 10,33 Nur -Sultan 12,37 10,36 4,11 2,10 9,12 Oslo 8,92 7,61 3,61 2,30 4,38 Ottawa 13,81 12,23 4,42 2,85 8,66 Pariis 10,59 7,95 5,97 3,33 3,41 Peking 12,33 10,11 5,09 2,87 7,18 Peterburg 6,66 4,71 3,78 1,82 1,95 Pihkva 4,79 3,70 1,90 0,80 1,97 Praha 7,59 5,98 3,69 2,08 3,23 Riia 5,20 4,31 2,58 1,69 1,76 Rooma 9,76 7,57 4,78 2,59 3,91 San Francisco 22,13 18,15 10,43 6,45 12,46 Singapur 19,48 15,50 8,64 4,67 10,29 Soul 18,13 14,73 6,22 2,82 11,29 Stockholm 8,60 6,26 5,03 2,69 2,78 Strasbourg 7,55 6,57 3,09 2,11 3,96 Tel Aviv 12,99 11,23 5,81 4,05 7,05 Thbilisi 12,12 10,30 3,73 1,92 7,07 Tokyo 21,23 16,05 11,26 6,08 10,73 Varssav 6,10 4,93 2,98 1,81 2,21 Viin 8,76 7,05 4,46 2,75 3,78 Vilnius 5,47 4,21 2 ,61 1,35 1,75 Washington 18,32 15,81 6,77 4,27 12,42 Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ l isa 2 Välislähetustasu arvutamise koefitsiendid, kui teenistuja kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi L inn Koefitsient lähetusse mineku välislähetustasu arvutamiseks Koefitsient lähetuses oleku välislähetustasu arvutamiseks Koefitsient lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamiseks kõik diplomaadid, haldusteenistujad kõik diplomaadid, haldusteenistujad kõik diplomaadid, haldusteenistujad Abu Dhabi 9,23 0,25 8,69 Addis Abeba 13,08 0,31 14,88 Ankara 6,93 0,12 5,71 Ateena 5,25 0,11 4,24 Bakuu 6,53 0,12 6,15 Berliin 4,06 0,06 3,02 Brüssel 4,66 0,09 3,66 Budapest 4,13 0,08 3,54 Bukarest 3,86 0,08 2,94 Canberra 9,89 0,35 9,72 Chișinău 4,34 0,13 3,42 Dublin 4,98 0,08 3,91 Genf 6,82 0,08 6,51 Haag 4,64 0,09 3,73 Helsingi 2,66 0,02 1,72 Kairo 7,23 0,18 6,46 Kiiev 4,27 0,06 3,26 Kopenhaagen 4,54 0,06 3,72 Lissabon 5,54 0,18 4,94 London 4,39 0,08 4,28 Madrid 5,08 0,11 3,82 Minsk 3,31 0,10 2,37 Moskva 3,17 0,07 2,23 Nairobi 12,03 0,25 10,60 New Delhi 7,63 0,17 6,45 New York 10,80 0,27 10,33 Nur -Sultan 8,63 0,37 9,12 Oslo 5,36 0,05 4,38 Ottawa 9,64 0,26 8,66 Pariis 4,70 0,08 3,41 Peking 7,46 0,22 7,18 Peterburg 2,89 0,01 1,95 Pihkva 2,91 0,01 1,97 Praha 3,96 0,06 3,23 Riia 2,63 0,01 1,76 Rooma 5,09 0,11 3,91 San Francisco 12,08 0,38 12,46 Singapur 11,18 0,35 10,29 Soul 12,30 0,39 11,29 Stockholm 3,62 0,05 2,78 Strasbourg 4,58 0,11 3,96 Tel Aviv 7,34 0,15 7,05 Thbilisi 8,51 0,13 7,07 Tokyo 10,35 0,38 10,73 Varssav 3,17 0,05 2,21 Viin 4,39 0,09 3,78 Vilnius 2,91 0,05 1,75 Washington 11,92 0,38 12,42 Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ l isa 3 Välislähetustasu suurendamise koefitsiendid, kui teenistuja üürib eluruumi L inn Koefitsient lähetusse mineku välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest Koefitsient lähetuses oleku välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest Koefitsient lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest Lapse vanus 0-4 Lapse vanus 5-12 Lapse vanus 13 ja enam abikaasaga abikaasata abikaasaga abikaasata Abu Dhabi 1,04 0,89 1,29 1,00 1,40 0,95 0,56 Addis Abeba 1,39 1,03 1,14 1,14 1,25 1,16 0,69 Ankara 1,62 0,52 0,72 0,63 0,83 0,62 1,30 Ateena 1,35 0,63 0,93 0,74 1,04 0,71 1,00 Bakuu 1,52 0,49 0,69 0,61 0,81 0,60 1,40 Berliin 1,09 0,69 1,18 0,80 1,29 0,73 0,69 Brüssel 1,19 0,63 1,00 0,74 1,11 0,69 0,86 Budapest 1,16 0,65 0,87 0,76 0,98 0,75 0,82 Bukarest 1,01 0,55 0,71 0,66 0,83 0,66 0,70 Canberra 1,30 1,03 1,77 1,14 1,88 1,01 0,78 Chișinău 1,14 0,52 0,63 0,63 0,74 0,65 0,86 Dublin 1,46 0,87 1,36 0,98 1,47 0,91 0,89 Genf 2,03 1,20 2,07 1,32 2,18 1,16 1,41 Haag 1,33 0,80 1,33 0,92 1,44 0,83 0,87 Helsingi 0,91 0,93 1,80 1,05 1,91 0,88 0,37 Kairo 0,65 0,53 0,72 0,64 0,83 0,63 0,41 Kiiev 1,20 0,68 0,87 0,79 0,99 0,78 0,73 Kopenhaagen 1,34 1,02 2,09 1,13 2,20 0,92 0,83 Lissabon 1,54 0,71 1,09 0,82 1,20 0,77 1,23 London 1,97 1,50 2,00 1,61 2,11 1,53 0,96 Madrid 1,36 0,72 1,21 0,83 1,32 0,75 0,91 Minsk 0,92 0,55 0,71 0,66 0,82 0,66 0,61 Moskva 1,11 0,82 1,08 0,93 1,19 0,91 0,54 Nairobi 0,78 0,53 0,63 0,64 0,75 0,66 0,56 New Delhi 0,62 0,48 0,55 0,59 0,67 0,62 0,39 New York 1,69 1,57 2,25 1,68 2,36 1,56 0,60 Nur -Sultan 2,34 0,68 0,86 0,79 0,98 0,79 2,32 Oslo 1,41 0,84 1,57 0,95 1,68 0,82 0,95 Ottawa 1,13 0,95 1,39 1,06 1,50 1,00 0,58 Pariis 1,51 0,97 1,46 1,09 1,58 1,01 0,79 Peking 1,01 0,87 1,11 0,98 1,22 0,97 0,50 Peterburg 0,77 0,58 0,84 0,69 0,95 0,67 0,40 Pihkva 0,59 0,40 0,66 0,51 0,77 0,49 0,41 Praha 1,09 0,65 0,95 0,77 1,06 0,74 0,73 Riia 0,69 0,57 0,91 0,68 1,02 0,64 0,37 Rooma 1,47 0,83 1,32 0,94 1,43 0,87 0,93 San Francisco 2,07 1,75 2,43 1,86 2,54 1,74 0,85 Singapur 1,72 1,43 1,97 1,54 2,08 1,46 0,78 Soul 1,26 0,86 1,26 0,98 1,37 0,93 0,87 Stockholm 1,13 0,92 1,74 1,03 1,85 0,88 0,63 Strasbourg 1,28 0,74 1,23 0,85 1,34 0,77 0,94 Tel Aviv 1,13 1,20 1,78 1,31 1,89 1,22 0,35 Thbilisi 2,04 0,61 0,80 0,72 0,91 0,72 1,59 Tokyo 1,99 1,71 2,44 1,82 2,55 1,69 0,85 Varssav 0,87 0,58 0,82 0,69 0,94 0,68 0,51 Viin 1,34 0,86 1,35 0,97 1,46 0,90 0,87 Vilnius 0,78 0,57 0,87 0,68 0,98 0,65 0,41 Washington 1,63 1,31 1,99 1,42 2,10 1,30 0,86 Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ lisa 4 Välislähetustasu suurendamise koefitsiendid, kui teenistuja kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi L inn Koefitsient lähetusse mineku välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest Koefitsient igakuise välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest Koefitsient lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest Lapse vanus 0-4 Lapse vanus 5-12 Lapse vanus 13 ja enam abikaasaga abikaasata abikaasaga abikaasata Abu Dhabi 0,56 0,40 0,80 0,51 0,91 0,46 0,56 Addis Abeba 0,69 0,33 0,44 0,44 0,55 0,45 0,69 Ankara 1,35 0,25 0,45 0,36 0,57 0,36 1,30 Ateena 1,01 0,29 0,59 0,40 0,70 0,37 1,00 Bakuu 1,28 0,26 0,46 0,37 0,57 0,36 1,40 Berliin 0,71 0,31 0,80 0,42 0,91 0,35 0,69 Brüssel 0,87 0,30 0,68 0,41 0,79 0,37 0,86 Budapest 0,75 0,24 0,46 0,35 0,57 0,34 0,82 Bukarest 0,69 0,23 0,39 0,34 0,51 0,34 0,70 Canberra 0,78 0,51 1,25 0,63 1,36 0,49 0,78 Chișinău 0,86 0,24 0,35 0,35 0,46 0,37 0,86 Dublin 0,91 0,32 0,81 0,43 0,92 0,36 0,89 Genf 1,29 0,46 1,33 0,57 1,44 0,41 1,41 Haag 0,86 0,34 0,86 0,45 0,98 0,36 0,87 Helsingi 0,37 0,40 1,26 0,51 1,38 0,34 0,37 Kairo 0,41 0,28 0,48 0,40 0,59 0,39 0,41 Kiiev 0,75 0,22 0,42 0,34 0,53 0,33 0,73 Kopenhaagen 0,81 0,48 1,55 0,60 1,66 0,38 0,83 Lissabon 1,16 0,33 0,71 0,45 0,82 0,40 1,23 London 0,80 0,32 0,83 0,44 0,94 0,36 0,96 Madrid 0,98 0,33 0,82 0,44 0,93 0,36 0,91 Minsk 0,61 0,24 0,40 0,35 0,51 0,35 0,61 Moskva 0,54 0,25 0,51 0,36 0,62 0,34 0,54 Nairobi 0,56 0,31 0,41 0,42 0,52 0,44 0,56 New Delhi 0,39 0,25 0,32 0,36 0,43 0,39 0,39 New York 0,60 0,48 1,16 0,59 1,28 0,48 0,60 Nur -Sultan 2,04 0,37 0,56 0,49 0,67 0,48 2,32 Oslo 0,96 0,39 1,12 0,50 1,23 0,37 0,95 Ottawa 0,58 0,40 0,83 0,51 0,95 0,45 0,58 Pariis 0,86 0,33 0,81 0,44 0,93 0,36 0,79 Peking 0,50 0,35 0,59 0,46 0,71 0,45 0,50 Peterburg 0,40 0,21 0,48 0,33 0,59 0,31 0,40 Pihkva 0,41 0,22 0,48 0,33 0,59 0,31 0,41 Praha 0,69 0,25 0,55 0,36 0,66 0,33 0,73 Riia 0,36 0,24 0,58 0,35 0,69 0,31 0,37 Rooma 0,98 0,33 0,82 0,45 0,94 0,37 0,93 San Francisco 0,85 0,53 1,22 0,65 1,33 0,53 0,85 Singapur 0,78 0,49 1,04 0,61 1,15 0,52 0,78 Soul 0,87 0,48 0,87 0,59 0,98 0,54 0,87 Stockholm 0,61 0,39 1,21 0,51 1,32 0,35 0,63 Strasbourg 0,88 0,34 0,83 0,45 0,94 0,37 0,94 Tel Aviv 0,35 0,42 1,00 0,53 1,11 0,44 0,35 Thbilisi 1,69 0,25 0,44 0,37 0,55 0,36 1,59 Tokyo 0,85 0,57 1,30 0,68 1,41 0,55 0,85 Varssav 0,51 0,23 0,47 0,34 0,58 0,33 0,51 Viin 0,81 0,33 0,82 0,44 0,93 0,36 0,87 Vilnius 0,45 0,24 0,54 0,35 0,66 0,32 0,41 Washington 0,86 0,53 1,21 0,64 1,32 0,52 0,86 Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ l isa 5 Pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja põhipalga ja abikaasatasu k oefitsiendid linn Koefitsient pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja põhipalga ja abikaasatasu indekseerimiseks Abu Dhabi 1,53 Addis Abeba 1,30 Ankara 1,10 Nur -Sultan 1,01 Ateena 1,32 Bakuu 1,19 Berliin 1,26 Brüssel 1,30 Budapest 1,00 Bukarest 1,00 Canberra 1,28 Chisinau 1,11 Dublin 1,24 Genf 1,70 Haag 1,23 Helsingi 1,37 Kairo 1,33 Kiiev 1,18 Kopenhaagen 1,53 Lissabon 1,07 London 1,28 Luxembourg 1,16 Madrid 1,12 Minsk 1,19 Moskva 1,57 Nairobi 1,56 New Delhi 1,35 New York 1,50 Oslo 1,49 Ottawa 1,22 Pariis 1,32 Peking 1,90 Peterburi 1,45 Pihkva 1,45 Praha 1,00 Riia 1,01 Rooma 1,31 San Francisco 1,54 Singapur 1,58 Soul 1,55 Stockholm 1,28 Strasbourg 1,27 Tel Aviv 1,89 Thbilisi 1,00 Tokyo 1,74 Varssavi 1,00 Viin 1,23 Vilnius 1,00 Washington 1,50 Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Eelnõu on seotud v älisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS ) muutmise seadusega, mille teise lugemise lõpetas Riigikogu 3. juunil 2020 ning mis peaks jõustuma 1. augustil 20 20 . Määrus kehtestatakse VäTSi § 63 lõike 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “. VäTS i § 63 lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister ( välisminister ) linnade koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale välisesinduses töötamise ajal makstava välislähetustasu arvutamisel . VäTSi § 67 lõige 5 sätestab, et a bikaasatasu maksmisel arvestatakse § 63 lõike 5 alusel kehtestatud linnade koefitsiente. Samuti rakendatakse linnade koefitsiente välisesinduses pikaajalises välislähetuses töötava teenistuja põhi palga indekseerimisel. Välisministri 20. detsembri 2006. aasta määrus nr 11 „ Linnade koefitsiendid“ , mille terviktekst on avaldatud märkega ( RT L 2006, 92, 1717), tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga viiakse linnade koefitsien did vastavusse 1. augustil jõustuva VäTSi ja selle rakendusaktide muudatustega. Võrreldes seni kehtinud korraga on eelnõu täiendatud uute koefitsientidega teenistujale ühekordse lähetusse mineku , igakuise lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamiseks. Samuti pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja põhipalga ja kaasasoleva abikaasa abikaasatas u indekseerimiseks . Koefitsiendid kehtestab välisminister, lähtudes eelnenud perioodi valuuta vahetuskursi muutusest ning asjaomase välisriigi või linna eelnenud perioodi tarbijahinnaindeksi ja muude välislähetustasu ja abikaastasu aluseks olevate kulude muutusest. E elnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri nõunik Evelina Teearu (637 7412; [email protected] ) ja haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik (637 7088, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski (637 7402, [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; [email protected] ). Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab , et m ääruse lisaga 1 kehtestatakse linnade koefitsiendid (edaspidi koefitsiendid ), mida kasutatakse teenistujale ühekordse lähetus se mineku , igakuise lähetuses oleku ja ühekordse lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamisel , kui teenistuja üürib asukohariigi endale eluruumi. Sellisel juhul sisaldavad koefitsiendid nii üürilepingu sõlmimisega seotud kulu kui üürikulu. Määruse lisaga 2 kehtestatakse koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale lähetusse mineku, lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamisel, kui teenistuja kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi. Sellisel juhul koefitsiendid korteri üürimisega seotud kulusid ei sisalda. Määruse lisaga 3 kehtestatakse koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale kaasasoleva lapse eest lähetusse mineku, lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamise arvutamisel, kui teenistuja üürib eluruumi. Koefitsientide arvutamise aluseks on sel juhul olnud mh lapse jaoks ühe täiendava magamistoa üürimise kulu. Määruse lisaga 4 kehtestatakse koefitsiendid, mida kasutatakse teenistujale kaasasoleva lapse eest lähetusse mineku, lähetuses oleku ja lähetusest naasmise välislähetustasu suurendamise arvutamisel, kui teenistuja kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi. Sel juhul majutuskulusid ja üürimisega seotud kulusid koefitsiendid ei sisalda. Välislähetustasu lähtesumma, välislähetustasu arvutamise ja maksmise alused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “ . Põhjalikumalt on välislähetustasu kujunemist selgitatud nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas. Määruse lisaga 5 kehtestatakse koefitsiendid, mida rakendatakse pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja põhipalga ja abikaasatasu indekseerimisel . Abikaasatasu lähtesumma ning abikaasatasu arvutamise ning maksmise alused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “ . 1. augustil jõustuvate VäTSi muudatuste tulemusena lähtu takse ka pikaajalises välislähetuses viibiva teenistuja palgasüsteem is avaliku teenistuse palgapõhimõtetest, väärtustades samas pikaajalist karjääri välisteenistuses. Põhipalgaastmestik kehtestatakse edaspidi ministeeriumi palgajuhendiga , nagu avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) alusel ette nähtud , ning luuakse ametikohapõhised põhipalgavahemikud. Välisesinduses töötavate Välisministeeriumi teenistujate palgasüsteem korrastatakse selliselt, et sõltumata teenistuja paiknemisest katab palk samasuguse tarbimiskorvi maksumuse kui peamajas töötades. Kui kehtiva korra kohaselt lisandub välisesinduses töötava teenistuja palgale asukohalinna elukallidust arvesse võttev välisteenistustasu, siis uue regulatsiooniga on kavas maksuvabast välisteenistustasust sissetuleku osana loobuda. Selle asemel kaetakse tarbimiskorvi maksumuse erinevus teenistujale põhipalgaga, indekseerides põhipalga välisministri kehtestatud linnade koe fitsientidega . Lisaks hakatakse teenistuja palgas arvestama tema ametikoha vastutuse ulatust. Sellega viiakse lõpule 1. veebruaril 2018 esimese etapina rakendunud pikaajalises välislähetuses olevate teenistujate palgareform, mille kohaselt suurendati välisesinduses töötava teenistuja maksustatavat sissetulekut ning vähendati maksuvaba sissetulekut. Kui esimese etapi tulemusena on kogusissetulekust umbes kaks kolmandikku maksustatav tulu (palk) ja üks kolmandik maksuvaba tulu (välislähetustasu), siis edaspidi maksuvaba tulu osa kaob ning see viiakse üle palka ja maksustatakse. VäTSi muudatuste ettevalmistamisel oli korduvalt arutlusel, kas teha avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 2 muudatus, et täiendada põhipalga definitsiooni, lisades, et põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete, ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ametikoha asukoha põhjal. Tulenevalt seisukohast, et „ametikoha teenistusülesannete“ all võib silmas pidada laiemalt ka ametikoha asukohta, ei peetud ATSi täiendamist sellisena vajalikuks. Iga ministeeriumi puhul kehtestab palgajuhendi minister ning selles nähakse ette põhipalk või põhipalga vahemik . P raegune ATSi sõnastus võimaldab tõlgendamise teel jõuda ka selleni, et kui põhipalgas tuleks arvesse võtta ka näiteks asukoha eripära, on seda võimalik teha, kui siduda ametikoha teenistusülesanded asukohaga. Eelnõu § 1 sätestab ka, et k ui linnale ei ole koefitsienti kehtestatud, kohaldatakse sama riigi muule linnale kehtestatud koefitsienti. Kui riigis on kehtestatud koefitsient mitmele linnale, kohaldatakse lähemal asuvale linnale kehtestatud koefitsienti. Eelnõu § 2 sätestab, et koefitsientide määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “ hüvitatavate kulude hinnatasemest võrreldes Tallinnaga, asukohalinna kauguse st , asukohalinna elukallidusest ja turvariskidest, valuutakursside muutustest ja muudest asjaoludest ning võetakse arvesse euro ja asukohariigi valuuta vahetuskursi muutust, tuginedes Euroopa Keskpanga noteeringutele või selle puudumisel asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kursile. Koefitsiendi arvutamise aluseks olevad kulude piirmäärad põhinevad riigihangete tulemusel Välisministeeriumile kolimisteenust, reisikorraldusteenust ja statistilist andmeteenust osutavate ettevõtete hinnainfol . Nimetatud piirmäärad tehakse informatiivsel eesmärgil teatavaks nii teenistujatele kui ka lähetajaministeeriumidele, et nendega saaks arvestada isiklike välislähetuskulude planeerimisel. Koefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt kord aastas, arvestades eelnenud perioodi valuuta vahetuskursi ja tarbijahinnaindeksi muutust ning välislähetustasu aluseks olevate kulude piirmäära muutust. Eelnõu § 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Välisministri 20. detsembri 2006. a määrus nr 11 „Linnade koefitsiendid”. Eelnõu § 4 kohaselt jõustub määrus 1. augustil 2020 , kui jõustuvad VäTSi muudatused . Eelnõu terminoloogia Uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole vahetut kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule. Samas mõjutab eelnõu otseselt riigi julgeolekut ja välissuhteid, kuna turvariskide ja kohalike elutingimuste arvestamine koefitsientide määramisel aitab lähetada diplomaate ja haldusteenistujaid tööle keerulisemasse julgeoleku- ja välispoliitilisse keskkonda. Määruse vastuvõtmine mõjutab Välisministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumide välislähetustasude kulu sid ning palgakulu sid, sest kehtestatakse uued koefitsiendid, mis on alusek s välislähetustasu arvutamisel ning pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja põhipalga ja temaga kaasasoleva abikaasa abikaastasu indekseerimisel . Kuna muudatuste eesmärk on siduda senine abikaasatasu lahti töötasu alammäärast, panna abikaasatasu suurus sõltuma asukohariigi elukallidusest ning võimaldada kaasasoleval abikaasal edaspidi töötada, ilma et ta kaotaks täielikult abikaasatasu, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on positiivne. Samuti on positiivne, et edaspidi on maksustatud kogu pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja sissetulek ning välislähetustasu ei ole enam osa sissetulekust vaid ettenähtud kulude katteks. Kogu teenistuja sissetulek kajastub edaspidi ainult teenistuja palgas. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud VäTSi jõustumisel on Välisministeeriumile riigieelarves ette nähtud 1,3 miljoni eurot, et katta eelkõige välislähetustasu arvutamisel arvesse võetavate majutuskulude piirmääradest tingitud kulu. Lis aks eelarveneutraalne maksukulu 2 miljonit eurot, et katta senise välislähetustasu maksustamine, kuna see arvestatakse edaspidi palka. Samuti tekib täiendav maksukulu sellest, et kaasasoleva abikaasa eest makstava maksuvaba välislähetustasu suurendus arvestatakse edaspidi maksustatavasse abikaasatasusse, mis indekseeritakse osaliselt asukohalinna koefitsiendiga. Lähetatud erialadiplomaatide arv, mis keskmiselt on neli isikut valitsemisala kohta, välja arvatud Kaitseministeerium, ei oma kehtivalt ega too kaasa ka eelnõu jõustumise järgselt märkimisväärset mõju iga üksiku lähetajaministeeriumi eelarvele. Süsteemi muutusest suurem mõjutaja on väikese lähetatute arvu korral lähetusse saadetud isik ja tema otsus, millise pere koosseisuga ta lähetusse suundub. Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kus on 35 pikaajaliselt lähetatut VäTSi ja 66 lähetatut avaliku teenistuse seaduse alusel, on eelnõu jõustumisega seotud hinnanguline lisakulu kokku 1,7 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot moodustab maksukulu. Hinnanguline lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku on 600 000 eurot. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile. Urmas Reinsalu Välisminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/20-0711 - Linnade koefitsiendid Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2020 17:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f0d4f10-594e-4d90-811d-82b74554f81b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f0d4f10-594e-4d90-811d-82b74554f81b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main