Kiri

c Euroopa struktuuri- ja Meie 03.06.2020 nr 1.1-11/2932-2 investeerimisfondidega seotud rakendusasutused Struktuuritoetusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu Austatud ministrid ja riigisekretär Edastame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viiteistkümne tööpäeva jooksul alates eelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisa(d): Lisa 1. VV määruste muutmise eelnõu 6 lehel Lisa 2. Struktuuritoetusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri 13 lehel Dirgis Kaarlõp 611 3058 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Riigikantselei Rahandusministeerium 2  Struktuuritoetusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on viia riigihangete rikkumiste puhul kohaldatavad finantskorrektsiooni juhtumid ja määrad kooskõlla Euroopa Komisjoni 14. mai 2019 juhendiga1 (edaspidi EK juhend). Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) jurist Piret Eelmets (e-post [email protected], tel 663 1946) koostöös Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 tehakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi Ühendmäärus) järgmised muudatused Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 sõnastatakse uuesti Ühendmääruse § 22 ja lisatakse täiendavad paragrahvid tulenevalt EK juhendi uuendatud versioonist. Eelnõus on finantskorrektsioonide jaotus rikkumise temaatikast lähtuvalt, mitte protsendi määradest, nii nagu see on Ühendmääruses. Eelnõu §-dega 22–227 on üle võetud EK juhendis kirjeldatud rikkumisjuhtumid, mida loetakse igal juhul finantsmõju omavaks, mis väljendub EK juhendis märgitud finantskorrektsiooni määrades. Tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 2 punktis 5 reguleeritud kulu abikõlblikuks lugemise tingimustest on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja siseriiklikele õigusnormidega, sealhulgas riigihangetega seotud õigusnormidega. Riigihankevaldkonnas esinevate õigusnormide rikkumiste analüüsimisel on Euroopa Komisjon pidanud silmas eesmärki kaitsta liidu finantshuve ja tagada liidu õiguse (eelkõige läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtete) järgimine. 1 KOMISJONI OTSUS, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_E T.pdf https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_E N.pdf 1 Euroopa Komisjon soovitab liikmesriigil kohaldada juhendis toodud määrasid, et tagada ühtlane finantskorrektsioonide tegemine sama õigusnormi rikkumise korral, sõltumata sellest, kas rikkumise avastab rakendusüksus, auditeeriv asutus või Euroopa Komisjon. Finantskorrektsioon tehakse, kui riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju liidu eelarvele. EK juhendis kui ka eelnõus nimetatud rikkumisjuhtumite puhul ettenähtud määrade skaala (5 %, 10 %, 25 % ja 100 %) alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatav rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Sellele vaatamata tuleb kohaldatava finantskorrektsiooni lõppsumma kindlaksmääramisel arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad tuvastatud õigusnormide rikkumist nende elementide suhtes, mida on vastava määra kehtestamisel arvesse võetud. Ehk teisisõnu finantskorrektsiooni otsuses tuleb kirjeldada kõiki faktilisi asjaolusid, neile antud hinnanguid, ja kaalutlusi, mis on otsuse tegemise aluseks ning valida asjakohane protsendimäär2. Kui tegemist on riigihanke korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihanke piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste või ideekonkursi hankega, tehakse finantskorrektsioon § 228 alusel, lähtudes analoogia alusel §-dega 22–227 nimetud rikkumistele vastavast protsendimäärast, kuid rakendades neid vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, st võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ja sellise menetluse omapära. Ühendmääruse § 22 lõikes 1 senine sõnastus jäetakse välja kui kordus, sest üldine põhimõte protsendi alusel finantskorrektsiooni tegemiseks on reguleeritud STS2014_2020 § 46 lõikes 1. Paragrahv 22 lõige 1 punkt 1 (EK juhendi p 1; Ühendmääruse § 22 lõige 2) hõlmab riigihangete rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes toime pandud rikkumist, kus on jäetud esitamata hanketeade Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (edaspidi TED), kui selle esitamise kohustus tulenes RHSist ehk kui tegemist on RHS § 121 lõike 1 punktis 1 nimetatud olukorraga. Kui vastav teade jääb esitamata hankijast sõltumatul tehnilisel põhjusel, näiteks riigihangete register ei saada teadet ära, siis finantskorrektsiooni ei kohaldata. Olukorras, kus riigihanget ei ole korraldatud ning puudus igasugune avalikustamine ülaltoodud võimaluste piires ja lepingu maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, tuleb kohaldada 100% korrektsiooni määra. Lõige 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsioon kogu lepingule ka siis, kui tegemist on RHS § 121 lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorraga ehk riigihangete registrile on hanketeade edastatud, kuid hankija ei ole selle registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist TED-le vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine on riigihangete seaduse kohaselt nõutav. Lõige 1 punkt 3 (EK juhendi p 2; Ühendmääruse § 22 lõige 3) annab finantskorrektsiooni aluse juhuks, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud RHS § 28. Rikkumise ulatus tuleb arvestada ainult riigihangetelt, mille osas on rikkumine toime pandud. Näiteks, kui korraldati üle rahvusvahelise piirmäära riigihange, mille osas ei ole rikkumist tuvastatud, kuid järgmised või eelnenud hanked oleks tulnud esimesega liita RHS § 28 alusel, tuleb finantskorrektsiooni kohaldada ainult sellele hankele või neile hangetele, mitte õiguspäraselt korraldatud rahvusvahelist piirmäära ületavale riigihankele. 2 Vt haldusasi nr 3-19-754 Narva–Jõesuu Linnavalitsuse vs RTK 2 Kui korraldati riigihanked või sõlmiti hankelepingud, mille maksumus oli kõikidel juhtudel alla rahvusvahelise piirmäära, kuid summaarselt oleks seda piirmäära ületanud, tuleb finantskorrektsiooni rakendada kõikide hankelepingute summale. Paragrahv 22 lõige 2 annab aluse lõikes 1 nimetatud juhtudel finantskorrektsiooni määra vähendamiseks 25%-le, kui avalikustamine toimus viisil, mis võimaldas riigihankes osaleda ka teise EL liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade avaldati riigihangete registris. EK juhendi ääremärkuse nr 19 kohaselt tähendab nimetatud „viisil“ järgmist3: Avalikustamisvahendite piisavus tähendab seda, et hanketeade on avaldatud viisil, mis tagab, et teises liikmesriigis asuval ettevõtjal on enne hankelepingu sõlmimist juurdepääs asjakohasele teabele riigihanke kohta, nii et tal on võimalik esitada pakkumus või väljendada huvi hankes osalemiseks. Praktikas on see nii, kui i) hanketeade on avaldatud riiklikul tasandil (vastavalt sellekohastele siseriiklikele õigusaktidele või -normidele) ja/või ii) on järgitud hangete avalikustamise põhinõudeid (vt nende nõuete kohta lähemalt komisjoni tõlgendava teatise 2006/C 179/02 punktist 2.1)4. Paragrahv 22 lõike 3 punktid 1 ja 2 (EK juhendi p 1; Ühendmääruse § 22 lõige 11 punktid 1 ja 2) käsitlevad samu rikkumisi, mis on eelnõu § 22 lõikes 1, kuid seda riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral, mil kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RHS § 74 kohaselt tuleb hankijal esitada registrile hanketeade avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks. Riigihanke osadeks jaotamisel tuleb hankijal järgida RHS § 28 ning selle järgimise tõendamiskoormus on eelkõige hankijal, nt hankija peab ise jälgima oma samaliigiliste väike ostude plaane ning need summeerima5. Paragrahv 22 lõike 4 (EK juhendi p 3) kohaselt tuleb teha hankelepingule 5-protsendiline finantskorrektsioon, kui hankija ei ole RHS § 27 lõike 2 kohaselt riigihanke alusdokumendis põhjendanud riigihanke ühe menetluse raames osadeks jagamata jätmist. Paragrahv 221 lõige 1 (EK juhendi p-d 4 ja 6; Ühendmäärus § 22 lg 9) annab finantskorrektsiooni aluse juhuks, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaegasid. Paragrahv 221 lõike 2 punkti 1 (EK juhendi p 6 10% esimene lõik) kohaselt tuleb kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra juhul, kui piiratud ja avatud hankemenetluse, konkurentsipõhise, innovatsioonimenetluse ja läbirääkimistega hankemenetluse korral on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele teatavaks tehtud, st tähtaegade muudatuste avalikustamine ei ole toimunud ka viisil, mis võimaldaks riigihankes osaleda soovival ettevõtjal muudetud teabest teada saada. 3 Nii märgitud ka algses Ühendmääruse seletuskirjas, viitega Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2013. a samasisulisele juhendile C(2013) 9527. 4 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2006:179:0002:0007:EN:PDF 5 vt Ringkonnakohtu 9. märts 2016 otsus haldusasjas 3-14-50814, p 33 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=191929318 3 Lõike 2 punkti 2 (EK juhendi p 6 10% esimene lõik) kohaselt tuleb kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole pakkumuste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud, sh RHS § 82 lõikes 1 nimetatud, ulatuses. Olulist muudatust tuleb hinnata eelkõige RHS § 82 lõike 2 tähenduses. Paragrahv 221 lõike 3 (EK juhendi p 6 5%) kohaselt tuleb 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra kohaldada juhul, kui esialgne tähtaeg oli määratud nõuetekohaselt, kuid teave tähtaja pikendamise kohta avaldati muul viisil6 kui hanketeates. Nt hange toimus elektrooniliselt riigihangete registris, kuid pikendamise kohta seal teavet ei märgitud, samas teavitamine pikendamise kohta toimus hoopis meedia vahendusel, e-kirja teel; hange viidi läbi rahvusvahelise hankena, kuid tähtaja pikendamise teade esitati riigihangete registris. Paragrahv 221 lõike 4 (EK juhendi p 6 10% teine lõik; Ühendmäärus § 22 lg 13 p 1) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui ettevõtjad on taotlenud lisateavet RHS § 46 lõigetes 1 ja 2 nimetatud aegu arvestades õigeaegselt, mil hankija on veel kohustatud lisateavet esitama, kuid hankija on jätnud pakkumuste esitamise tähtaja RHS § 82 lõike 3 kohaselt pikendamata, kui ta ei jõudnud selgitusi esitada RHS § 46 lõikes 1 kohaselt kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Kui hankija esitab enam kui kolme tööpäeva jooksul selgituse ja taotluste/pakkumuste esitamiseni ei jää 1/4/6 päeva, siis ta peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, sest pakkujad peavad saama lisateabega tutvuda ja pakkumust vajadusel kohendada. Hankija ei pea lisateavet esitama, kui RHS § 46 lõike 2 kohaselt riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja taotluste/pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuus päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel neli päeva ning lihthankemenetluses üks tööpäev. RHS § 46 lg 1 ja 2 kohalduvad ka kvalifitseerimise tingimuste kohta ning piiratud hankemenetluses puudutab see taotluste esitamist. Paragrahv 221 lõike 5 (EK juhendi p 6 25% esimene lõik; Ühendmäärus § 22 lg 10) kohaselt nähakse ette finantskorrektsiooni määrad, sõltuvalt sellest kui lühike on riigihanke alusdokumentide kättesaadavuse aeg hankija määratud pakkumuste esitamise tähtajast. Selline olukord võib esineda juhul, kui riigihanke alusdokumendid ei ole kättesaadavad elektrooniliselt või kui elektroonilise kättesaadavuse korralduse korral ei ole need ikkagi kättesaadavaks tehtud. RHS § 77 lõike 1 kohaselt tuleb riigihanke alusdokumendid teha ettevõtjatele kättesaadavaks hankemenetluse algamisest arvates, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. RHS § 45 lõikes 2 nimetud juhtudel ei pea riigihanke alusdokumendid olema tehtud kättesaadavaks elektrooniliselt. EK juhendi kohaselt on aga ebamõistlikult lühike aeg hankedokumentide väljastamiseks konkurentsi piirav ning seega riigihangete üldpõhimõtetega vastuolus. Paragrahv 221 lõige 6 (EK juhendi p 5 25% teine lõik) näeb ette hankelepingu suhtes 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumentidele ei ole üldse tagatud piiramatut ja täielikku tasuta elektroonilist juurdepääsu, kui see on kohustuslik RHS kohaselt. RHS § 45 lõike 1 kohaselt peab riigihanke alusdokumendid tegema kättesaadavaks elektrooniliselt, välja arvatud RHS § 45 lõikes 2 nimetatud juhtudel, mil teabevahetus, sh riigihangete alusdokumentide kättesaadavus, ei pea toimuma elektrooniliselt. Elektroonilisel 6 Vt selgitust „viisil“ kohta § 22 lõike 2 juures. 4 teel dokumentide saamine peab olema RHS § 77 lõike 1 kohaselt tasuta. Paragrahv 222 lõiked 1 ja 2 (EK juhendi p 1; Ühendmäärus § 22 lg 4) näevad ette finantskorrektsiooni määrad juhul, kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valikuks ei olnud alust ehk valiti vale menetlusliik hanke korraldamiseks ja sellise menetlusliigi tulemusel sõlmiti hankeleping. Siiski võib kohaldada hankelepingule 25%-lise finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine toimus viisil, mis võimaldas riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, sealhulgas kui riigihangete registris avaldati RHS § 76 kohane vabatahtlik teade. Vaata „viisil“ selgitust § 22 lõike 2 juures. Paragrahv 222 lõiked 3 ja 4 (EK juhendi p 7; Ühendmäärus § 22 lg 4, lg 11 p 3) näevad ette finantskorrektsiooni määrad juhul, kui riigihangete seaduse § 5 lõike 2 tähenduses avaliku sektori hankijal puudus hankelepingu sõlmimiseks võistleva dialoogi või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks RHS § 48 lõike 3 kohane alus või innovatsioonipartnerluse lepingu sõlmimiseks RHS § 48 lõike 2 kohane alus, millisel juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Võrgustiku sektori hankija võib RHS § 155 kohaselt valida dialoogi ja konkurentsi menetluse liigi ilma piiranguteta. Siiski võib kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine toimus viisil, mis võimaldas riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, hankija on taganud menetluse täieliku läbipaistvuse, sealhulgas kajastus kasutatud menetluse põhjendus riigihanke alusdokumendis, hankija ei piiranud sobivate ettevõtjate, pakkujate või taotlejate arvu ja neid koheldi võrdselt. Paragrahv 222 lõige 5 ja 6 (EK juhendi p 16) näevad ette finantskorrektsiooni määrad seoses RHS §-s 84 nimetatud Euroopa Komisjoni nõutud aruande hankija poolt esitamata jätmise või selles oleva teabe ebaselgusega või -piisavusega. Selline aruanne tuleb esitada rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankemenetluse ja dünaamilise hankesüsteemi loomise kohta. Juhul, kui hankija ei ole esitanud Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile sellist aruannet, siis on tegemist olukorraga, kus hankija ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hankemenetlus oli kohaldatavate õigusnormidega kooskõlas. Selline olukord on tõsine õigusnormide rikkumine ning sellisel juhul kohaldatakse hankelepingule 100- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kui aruanne on Rahandusministeeriumile esitatud, kuid aruande läbipaistmatu või ebapiisava dokumentatsiooni ja selgituste tõttu ei saa järeldada või ei teki veendumust, et hankelepingu sõlmimine oli õiguspärane, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, va arvatud juhul, kui esineb olukord, mis langeb kokku muu finantskorrektsiooni alusega (nt menetlusliigi ebaõige valik), millel on kõrgem määr. Sellisel juhul kohaldatakse asjakohasemat kõrgema finantskorrektsiooni määraga sätet. Rahandusministeerium teavitab nimetatud asjaoludest korraldusasutust ja asjaomast rakendusüksust. Paragrahvi 223 lõikega 1 nähakse ette finantskorrektsiooni määrad juhul, kui ettevõtja/taotleja/pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab nende juurdepääsu hankele. Kindlaksmääratud kvalifitseerimistingimused ei tohi olla diskrimineerivad ega piiravad ning nad peavad olema seotud lepingu esemega ja proportsionaalsed. 5 Punkt 1 (EK juhendi p 11 25% 2) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis võimaldab vaid ühel ettevõtjal olla taotleja või pakkuja või esitada pakkumus, kusjuures ainsa ettevõtja osalemist ei õigusta tehniline eripära, millisel juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni. Punkt 2 (EK juhendi p 10 25% ja 15 25%) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, millisel juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. EK juhendi kohaselt on konkreetse asukohapiiranguga tegemist näiteks siis, kui pakkuja peab pakkumuse esitamise ajal omama i) riigis või piirkonnas tegevuskohta või esindajat; ii) riigis või piirkonnas tegutsemise kogemust ja/või kvalifikatsiooni; iii) riigis või piirkonnas seadmeid. Sellise piirangu puhul on tõenäoline, et ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda. Punkt 3 (EK juhendi p 11 25% 1; Ühendmäärus § 22 lg 11 p 6) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis ei ole seotud hankelepingu esemega, millisel juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Punkt 4 (EK juhendi p 11 10% 1) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, millisel juhul kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Punkt 5 (EK juhendi p 11 10% 3) kohaselt kohaldatakse vaid 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui tingimus või kriteerium, mis on vastuolus RHS § 88 lõigetega 3 või 6 või § 139 lõigetega 3–5, st konkreetse brändi nimetamisel puudus märge „või sellega samaväärne“ või muud samasisuliselt, et tagada konkurentsi avamine. Kui need tingimused on täidetud, ei ole finantskorrektsiooni tegemine põhjendatud. Finantskorrektsiooni neil asjaoludel siiski ei tehta, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa hankelepingust ja rikkumine on üksnes formaalne, seega puudub ka potentsiaalne mõju ELi eelarvele. „Vähetähtis osa“ on määratlemata õigusmõiste, seega tuleb iga hanke puhul hinnata seda vastavalt asjaoludele, eelkõige kas see hankeosa või tingimus võis mõjutada pakkujate ringi või pakkumise maksumust. Vähetähtis ei ole alati võrdne väikse osaga lepingu mahust. Vähetähtsat asja tuleb vaadata hankelepingu põhieseme täitmise suhtes, näiteks kui lepingu põhiese on hoone/rajatise ehitamine, kuid abistav osa on nt järelkoristus või ettevalmistustöö. Paragrahvi 223 lõike 2 punktiga 1 (EK juhendi p 11 5%) sätestatakse 5%-lise finantskorrektsioonimäära kohaldamise võimalus lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtumitel, kui piiravate tingimuste või kriteeriumide puhul esines piisav/minimaalne konkurents, s.t vähemalt kaks taotlejat või pakkujat vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Punkti 2 (EK juhendi p 10 10%) kohaselt võib lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorra puhul, kui tingimus või kriteerium piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, kuid esines piisav/minimaalne konkurents, s.t vähemalt kaks vastasid kvalifitseerimise tingimustele, tuleb rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni. Paragrahv 223 lõike 3 (EK juhendi p 12 10%; Ühendmääruse § 22 lg 13 p 2) kohaselt, kui hanke lepinguese on ebatäpselt või ebapiisavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui RHS kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud (nt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse või innovatsioonipartnerluse korral), kohaldatakse hankelepingule 10- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ebatäpse või ebapiisava kirjelduse korral ei pruugi potentsiaalsetel pakkujatel/taotlejatel olla võimalik lepingu eset täpselt kindlaks määrata, sellel on heidutav mõju, mis võib konkurentsi piirata. Kui ese ei ole täpselt kirjeldatud, siis ei ole pakkujatel võimalik esitada pakkumust või esitada soovitud seda soovitud kujul, seega pakkumised ei pruugi olla võrreldavad, sest ei saadud täpselt aru, mida peab pakkuma. 6 Kirjeldatud on ebatäpselt või -piisavalt näiteks7 juhul, kui hankemenetluse käigus esitatud kaebuste või teadete põhjal on selgunud, et tehniline kirjeldus ei ole potentsiaalsete pakkujate jaoks piisavalt selge lepingu eseme kindlaksmääramiseks. Potentsiaalsete pakkujate esitatud küsimuste arv ei osuta siiski rikkumise olemasolule, kui hankija vastab küsimustele asjakohaselt vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 47 lõikele 3 ja artikli 53 lõikele 2. Paragrahv 223 lõike 4 (EK juhendi p 13 5%) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 5- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumendis (nt tehnilise kirjeldusega) on piiratud allhankijate kasutamist mõttelisele osale hankelepingust, mainimata asjaomaste ülesannete sisu, ja selline piirang ei ole põhjendatud tulenevalt hankelepingu esemest. Selline olukord võib tekkida RHS § 103 lõikes 7 nimetatud juhul, mis võimaldab teenuste või ehitustööde hankelepingute või selliste asjade hankelepingute sõlmimisel, mille esemeks on ka asjade kohale toomine või paigaldamine, hankijal riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja teeks mõned olulised tööd ise. Seega peavad “mõned olulised tööd” olema määratletud riigihanke alusdokumentides ja haakuma hankelepingu esemega. Paragrahv 223 lõike 5 (EK juhendi p 9 25%; p 14 25%) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui kohaldatud on riigihanke alusdokumentides avaldamata kvalifitseerimistingimust või pakkumuste hindamise kriteeriumi ning hindamiskriteeriumile antud suhtelist osakaalu. Või kui pärast pakkumuste avamist muudeti või kohaldati valesti kvalifitseerimise tingimusi või tehnilist kirjeldust ning selle tulemusena tunnistatakse edukaks pakkumused, mida ei oleks tulnud vastu võtta või lükatakse tagasi pakkumused, mis oleks tulnud vastu võtta, kui avaldatud tingimusi oleks järgitud. Selline olukord võib olla ka siis, kui selgituste teel, millega laiendati või muudeti tingimusi, valiti välja edukas pakkumus. Paragrahvi 223 lõike 6 (EK juhendi p 19 25%; Ühendmääruse § 22 lg 11 p 16) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on riigihanke alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriumi või läbiräägitava tingimuse miinimumtaset oluliselt muudetud, mistõttu oleks tulnud avaldada uus hanketeade. Kuna oluline muudatus on määratlemata õigusmõiste, siis seda tuleb seda sisustada läbi asjaolude hindamise ja kaalumise, sh arvestades selle hankemenetlusliigi paindlikkust. Olulise muudatusega tegemist siis, kui see viib selleni, et muudetud tingimuste korral oleks olnud pakkujate ring laiem või pakkumises oleks osalenud teistsuguse kaubaturu ettevõtjad, hankelepingu ese muutub. Paragrahvi 223 lõike 7 punkti 1 (EK juhendi p 11 10% 2; Ühendmääruse § 22 lg 11 p 10) kohaselt tuleb kohaldada hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui kvalifitseerimise tingimust on kasutatud pakkumuse hindamise kriteeriumina. Paragrahv 223 lõike 7 punkti 2 (EK juhendi p 9, 10% b) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumentides ei ole üldse avaldatud hankelepingu tingimusi või hankelepingu eseme tehnilist kirjelduse tingimusi. Paragrahv 223 lõike 7 punkti 3 (EK juhendi p 15 10%) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumendis sisalduvaid pakkumuste hindamise kriteeriume ei järgitud või kohaldatud või rakendati valesti. Kui rakendati täiesti uut kriteeriumi, siis rakendub 25% § 223 lõike 5 kohaselt. 7 EK juhendi ääremärkus nr 38 7 Paragrahv 223 lõikega 8 (EK juhendi p 9 5% c) sätestatakse 5%-lise finantskorrektsioonimäära kohaldamise võimalus, kui lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul on kvalifitseerimise tingimust kasutatud pakkumuse hindamise kriteeriumina, kuid riigihanke alusdokumentidele vastavate pakkumuste tõttu oli piisav konkurents, st vähemalt kaks taotlejat või pakkujat vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Paragrahv 223 lõike 9 (EK juhendi p 9 10% c) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole sätestatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatult konkurentsi piiramine ehk piisavate üksikasjade puudumisel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju. Sellise olukorra indikaatoriks ei ole ainult pakkumuste arv, kui kriteeriumid ja nende osakaalud on kirjeldatud selle valdkonna ettevõtjale arusaamatult või liialt üldiselt, näiteks ei ole selgitusi millistel tingimustel hindepunkt antakse. Rikkumisega ei ole tegemist, kui hankija on pakkumuste hindamise kriteeriume ja nende osakaale kõigile pakkujatele viimaste taotlusel piisavalt üksikasjalikult selgitanud enne pakkumuste esitamise tähtaega ning vastused on edastatud kõigile pakkujatele, et kindlustada kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest huvitatud ettevõtjatele ühetaoline täiendav info. Paragrahvi 223 lõike 10 (EK juhendi p 20; Ühendmääruse § 22 lg 11 p 17) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankija on lükanud pakkumuse tagasi põhjendamatult madalale maksumusele tuginedes ilma, et oleks küsinud pakkujalt selgitusi (nt üksikasjalikumat teavet pakkumuse nende osade kohta, mida ta peab asjakohaseks). Finantskorrektsioon tehakse ka juhul, kui enne tagasilükkamist on hankija RHS § 115 kohaselt küsinud selgitusi ja saanud vastuse, kuid hankija ei suuda siiski tõendada, et ta on selgitusi küsinud ning esitatud selgitust kontrollinud ja tõendeid hinnanud. Paragrahv 223 lõike 11 (EK juhendi p 9 10% d; Ühendmääruse § 22 lg 11 p 19) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankija antud selgitusi või lisateavet kvalifitseerimise tingimuste või pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta ei avaldatud või edastatud kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest huvitatud ettevõtjatel, tekitades ebavõrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning on sellega tekitanud ebavõrdse konkurentsi olukorra. Paragrahvi 224 lõike 1 (EK juhendi p 17 25% 1; Ühendmääruse § 22 lg 11 p 14) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui peale pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on pakkujal, piiratud hankemenetluses taotlejal, võimaldatud muuta pakkumust ja selle tulemusel osutub antud pakkuja edukaks. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul on pakkujatel/taotlejatel lubatud esitada, täiendada või täpsustada teavet ja dokumente, seega nende hankemenetluste korral antud säte ei kohaldu. Samuti RHS § 30 lõikes 3 nimetatud juhul, mille kohaselt, kui ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, siis hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täpsustada. Lisateabe esitamise juures tuleb jälgida, et pakkumust ei tohi põhimõtteliselt pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel. Paragrahvi 224 lõike 2 (EK juhendi p 17 25% 2; Ühendmääruse § 22 lg 11 p 15) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi ja selle tulemusel on leping sõlmitud 8 riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimustega võrreldes oluliselt muudetud tingimustel. Kuna oluline muudatus on määratlemata õigusmõiste, siis seda tuleb sisustada läbi olukorra hindamise ja kaalumise. Eelkõige peab see viima selleni, et muudetud tingimuste korral oleks olnud pakkujate ring laiem või pakkumises oleks osalenud teistsuguse kaubaturu ettevõtjad. Läbirääkimiste enda tõendamine võib olla keerukas, kuid eelkõige on läbirääkimiste pidamise asjaolu nähtav sõlmitud hankelepingu tingimustest, kui need ei vasta riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses esitatule. Paragrahvi 224 lõike 3 (EK juhendi p 17 25% 3) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses muudab hankija lepingu eset, pakkumuste hindamise kriteeriume või miinimumnõudeid nii, et nende muudatuste tulemusel tekib just soovitud ettevõtjal eelis hankelepingu sõlmimiseks. Siin ei peeta silmas igasuguseid mõistlikke ja vajalikke muudatusi. Tegemist peab olema sihistatud muudatusega, mille tulemusel tekib just sellel ettevõtjal eelis, kusjuures muudatus ei ole sõltuvalt lepingu esemest või tulemusest otseselt vajalik või möödapääsmatu vms, tekitades ebavõrdset kohtlemist. Paragrahvi 225 lõiked 1 ja 2 (EK juhendi p 8) reguleerivad RHS §-des 29–44 nimetatud riigihanke vahendite kasutamise esinevate rikkumiste finantskorrektsioone. Hankelepingule kohaldatakse 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vastava vahendi kasutamine ei vastanud RHS-le ja sellest tulenevalt võis sellel olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju. Hankelepingule kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui sellise vahendi riigihangete seadusele mittevastava kasutamise tulemusel sõlmiti hankeleping pakkujaga, kellega ei oleks tulnud seda sõlmida. Kui mittevastavus seisneb hanketeate avaldamata jätmises, tuleb teha finantskorrektsioon § 22 alusel. Paragrahvi 226 lõike 1 (EK juhendi p 19; Ühendmääruse § 22 lõige 5) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel esines RHS § 4 punkti 8 tähenduses huvide konflikt, mille tulemusel osutus edukaks huvide konfliktis oleva pakkuja pakkumus. Huvide konflikt võib esineda juba projekti ettevalmistamise etapis, näiteks siis, kui projekti ettevalmistamine mõjutas hankedokumente või hankemenetlust. Paragrahvi 226 lõike 2 (EK juhendi p 18) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankija eelnev nõustamine pakkuja poolt põhjustab konkurentsi moonutamist või rikub diskrimineerimiskeeldu või võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, mis on juhul, kui ettevõtja on osalenud RHS § 10 lõikes 1 nimetatud turu-uuringus või osalenud hanke ettevalmistamisel muul moel ning hankija ei ole rakendanud RHS § 10 lõigetes 3 ja 4 kohaseid meetmeid. Finantskorrektsiooni ei tehta, kui hankija on ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldanud riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punkti 7 alusel. Paragrahvi 226 lõige 3 (EK juhendi p 22) näeb ette finantskorrektsiooni määrad keelatud kokkumängu ehk konkurentide vahelise kokkulepe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse puhul, kui kokkumängus osaleva ettevõtjaga sõlmiti hankeleping. Kokkumängu puhul on tegemist konkurentsi tõsise piiramisega, mille esinemisel tuleb teha finantskorrektsioon. Kokkumäng peab olema tuvastatud asjaomase asutuse, nt Konkurentsiameti või kohtu poolt. Kokkumängu tulemusel esitatud pakkumisega on tegemist siis, kui ettevõtjad sõlmivad omavahel kokkuleppe eesmärgiga tõsta riigihankel pakutavate kaupade, ehitustööde või teenuste hindu, alandada nende kvaliteeti või jagada omavahel kaubaturge läbi hankelepingute omavahelise kokkulepitud jagamise. 9 Punkti 1 kohaselt tehakse 100%-line finantskorrektsioon, kui kokkumängus osalenud hankija, sealhulgas tema volitatud isik, või STS14_20 3. peatüki 2. jao tähenduses rakenduskava elluviimise korraldaja, st §-des 6–9 kohase korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse või sertifitseerimise ülesannet täitva asutuse töötaja või ametnik on abistanud kokkuleppe sõlminud ettevõtjaid. Punkti 2 kohaselt tehakse 25%-line finantskorrektsioon hankelepingule juhul, kui riigihankes osalesid vaid kokkumängus osalenud ettevõtjad, kuid hankija või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus ega olnud sellest teadlik. Punkti 3 alusel tehakse 10%-line finantskorrektsioon hankelepingule juhul, kui hankija või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus ning hankes osales kokkumängus mitteosalevaid ettevõtjaid. Paragrahvi 227 lõige 1 (EK juhendi p 23) kohaselt hankelepingu või raamlepingu muutmise puhul ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1 ja muudatuse, mille all peetakse silmas nii suurenemist kui ka vähenemist, väärtus on üle 50 protsendi algse lepingu maksumusest, kohaldatakse lepingu muudatuse väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja algsele lepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RHS § 29 lõige 1 sätestab analoogia, mille kohaselt raamlepingu muutmisel lähtutakse samuti §-st 123. Paragrahvi 227 lõige 2 (EK juhendi p 23) kohaselt, kui hankelepingu või raamlepingu muudatuse puhul ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on kuni 50 protsenti esialgse lepingu maksumusest, kohaldatakse nii algsele lepingule ja lepingu muudatuse väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Muudel juhtudel hankelepingu muutmisel vastuolus RHS §-ga 123 võetakse finantskorrektsiooni tegemisel aluseks § 228. Paragrahv 228 lähtutakse finantskorrektsiooni tegemisel, kui rikutakse RHS alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel või hankemenetluses ilmneb §-des 22–228 nimetamata RHS rikkumine. Asjakohase protsendimäära valikul tuleb lähtuda analoogia alusel8 samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, arvestades asjaolude kaalukuse ning nende menetluste eripära ja erireeglitega. Näiteks lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid ja võimalus pidada läbirääkimisi. Riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt, kui hankemenetluses9. Seega on finantsmõju lihthankes reeglite mittekorrektse järgimise korral väiksem kui riigihankemenetluses. Hankija peab RHS § 126 lõigetega 2 ja 7 koosmõjus selle menetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh kui korraldab lihthanget või sotsiaal- ja eriteenuste hanget. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid lihthankes ega sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erireeglid (nt RHS § 126 lõiked 9 ja 10). Konkreetsete hankemenetlust puudutavate sätete kohaldamine on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses võimalik eeskätt juhul, kui hankija on otsustanud RHS § 126 lg 2 punktile 2 8 VaKo otsused 177-18/194960, p 19- 21. 9 Vt Riigikohtus otsus haldusasjas nr 3-17-2718/30, p 23 jj, MTÜ Halulaev vs Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=259709964;nr 3-17- 1304 p 15; nr 2-17-255/72 ja 3-17-252 (01.06.2017), p 9. 10 tuginedes mõne sellise sätte enda jaoks siduvaks teha (lihthanke puhul sama VAKO 93- 18/194960, p 9)10. RHS § 15 lõike 12 kohaselt, kui hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta (nt erandi kohaselt ei saaks minna otse lepingusse), on ta kohustatud järgima vastavat valitud hanke(menetluse)korda. RHS § 15 lg 1 kohaselt võib hankija kohaldada RHSs sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Näiteks kui on läbi viidud lihthankemenetlus ilma RHS-ist tuleneva kohustuseta, lihthankemenetluse asemel avatud hankemenetlus, väljakuulutamiseta menetluse asemel väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus või alla rahvusvahelise piirmääraga hanke korral rahvusvaheline hange. Kui taotleja/toetuse saaja kohaldas rangemat menetlust vabatahtlikult, siis kontrollitakse valitud menetlusliigi ja valitud tingimuste kohaldamise korrektsust ning kontrollitulemusi võetakse finantskorrektsiooni tegemisel arvesse, kuid kohaldada tuleb finantskorrektsiooni alust, mis kohalduks siis, kui rangemat menetlust ei oleks läbi viidud. Kui RHS eiramist ei ole §-des 22–228 märgitud ja muu RHS sätte eiramine on ainult formaalne, st selle läbi ei rikuta RHS § 3 põhimõtet, siis finantskorrektsiooni ei tehta, mis tähendab, et sellisel formaalsel mittejärgimisel puudub finantsmõju liidu eelarvele. Paragrahviga 2 tehakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” järgmised muudatused Paragrahv 2 punktidega 1 ja 2 ühtlustatakse määruse nr 278 toetuse tagasinõudmise sätted seoses RHS mittejärgmimisel tehtavate finantskorrektsioonidega perioodi 2014–2020 kohaldatavate sätetega läbi selle, et samasisulised sätteid määruses 278 ei korrata. Selline korraldus läheb kokku ka Euroopa Kohtu otsuse C-580/17 punktiga 1, mille kohaselt peab tagasinõude tegema kehtiva ehk 2014–2020 programmperioodi sätete alusel ka siis, kui tagasinõue puudutab 2007–2013 perioodi vahendeid ja tagasinõue algatatakse pärast 2014. a 1. jaanuari. EK juhendi punkt 1.2 kohaselt kohaldub juhend riigihangete rikkumisel kohaldatavate finantskorrektsioonide kohta sõltumata programmperioodis kõikide liidu toetuste suhtes, mida rakendatakse koostöös liikmesriikidega jagatud pädevus alusel. Pooleliolevad tagasinõudemenetlused viiakse lõpule määruse 278 kehtiva redaktsiooni alusel, arvestades, et EK juhendist tuli finantskorrektsiooni protsendi valikule juhinduda juba selle EK poolt avalikuks tegemisest arvates. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006. 10 VaKo otsused 177-18/194960, p 13, 19-21; 5-20/217805 p 9, 12.4. 11  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2016/568, 29.1.2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 seoses tingimuste ja menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr (EL) 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted  Komisjoni 8. juuli 2015. a delegeeritud määrus nr (EL) 2015/1973, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga  Komisjoni 8. juuli 2015. a rakendusmäärus nr (EL) 2015/1977, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga. IV. Määruse mõjud Eelnõuga suureneb suurema tõenäosusega toetuse kasutamisel RHS-i kohase menetluskorra ja §-s 3 nimetatud põhimõtete, eelkõige riigihangete läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Eelnõu aitab kaasa liidu finantshuvide ja liidu õiguse, sealhulgas riigihankeõigusele ka proportsionaalsuse ja õiguskindluse, järgimisele läbi eelhinnatud ja ühtlustatud finantskorrektsiooni määrade. V. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine otseselt kulusid ja tulusid kaasa ei too. Perioodil 2014–2020 on Eestil võimalik saada EL Ühtekuuluvuspoliitika fondidest (ESF, ERF ja ÜF) ligikaudu 3,5 miljardit eurot majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava jaoks. Eelnõu alusel tehtav finantskorrektsioon ei vähenda rakenduskava vahendeid, seega tühistatud toetuse saab anda teisele projektile. Projekti kulud, mida toetusest finantskorrektsiooni tõttu ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal kanda. Riigiasutustel tuleb vastavalt riigieelarve seaduse §-le 54 leida kulude kate endil või ministeeriumilt, kelle vastutusalas ta on. 12 VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile, kes täidavad struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid. 13  EELNÕU MÄÄRUS 2020 nr Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 alusel § 1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Hanketeate avaldamise ja riigihanke osadeks jaotamise nõuete eiramine (1) Riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui: 1) hankeleping on sõlmitud Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele hanketeadet esitamata, kui hanketeate esitamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav; 2) hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine on riigihangete seaduse kohaselt nõutav;  2 3) riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib kohaldada hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. (3) Riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui: 1) riigihangete seaduse §-s 74 nimetatud juhul ei ole hanketeadet registrile esitatud; 2) riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi. (4) Kui hankija ei ole riigihangete seaduse § 27 lõikes 2 sätestatu kohaselt riigihanke alusdokumendis põhjendanud riigihanke ühe menetluse raames osadeks jagamata jätmist, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“; 2) määrust täiendatakse §-dega 221–228 järgmises sõnastuses: „§ 221. Pakkumuste või taotluste esitamise ja riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemise tähtaegade eiramine (1) Kui pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem: 1) 85 protsenti või enam või on tähtajaks antud viis päeva või vähem, välja arvatud, kui viis või vähem päeva on riigihangete seaduse kohaselt lubatud, kohaldatakse hankelepingule 100- protsendilist finantskorrektsiooni määra; 2) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 85 protsenti, kohaldatakse hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra; 3) 30 protsenti või enam, kuid vähem kui 50 protsenti, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra; 4) vähem kui 30 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Piiratud ja avatud hankemenetluse, võistleva dialoogi, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja innovatsioonipartnerluse korral kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui: 1) taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega on muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele teatavaks tehtud; 2) riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib kohaldada hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui esialgne tähtaeg oli määratud nõuetekohaselt, kuid teavet tähtaja pikendamise kohta on avaldatud muul viisil kui hanketeates. (4) Kui ettevõtjad on taotlenud lisateavet riigihangete seaduse § 46 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu arvestades õigeaegselt, kuid mis tahes põhjusel ei ole hankija edastanud lisateavet riigihanke alusdokumentide kohta hiljemalt kuus päeva või riigihangete seaduse § 93 lõike 2  3 punktis 2 ja § 94 lõikes 5 nimetatud juhtudel hiljemalt neli päeva enne taotluste ja pakkumuste esitamise tähtpäeva ning hankija on jätnud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata, kui nii on riigihangete seaduses nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (5) Kui riigihanke alusdokumentide kättesaadavuse aeg moodustab riigihanke alusdokumentides ette nähtud pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajast: 1) kuni viis päeva, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra; 2) rohkem kui viis päeva, kuid vähem kui 50 protsenti, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra; 3) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 80 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (6) Kui riigihanke alusdokumentidele ei ole elektrooniliselt tagatud piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu, välja arvatud, kui riigihangete seadusest tuleneb teisiti, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. § 222. Menetluse ebaõige valik (1) Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mille sõlmimiseks puudus riigihangete seaduses alus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib hankelepingule kohaldada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, sealhulgas kui riigihangete registris on avaldatud riigihangete seaduse § 76 kohane vabatahtlik teade. (3) Kui võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks puudub riigihangete seaduses alus, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aluse olemasolul võib kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, hankija on taganud menetluse täieliku läbipaistvuse, sealhulgas on kasutatud menetluse põhjendus kajastatud riigihanke alusdokumendis, hankija ei ole piiranud sobivate ettevõtjate, pakkujate või taotlejate arvu ja neid on koheldud võrdselt. (5) Kui hankija ei ole esitanud Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel riigihangete seaduse § 84 kohast aruannet, kohaldatakse hankelepingule 100- protsendilist finantskorrektsiooni määra. (6) Kui riigihangete seaduse § 84 kohane aruanne on Euroopa Komisjonile esitatud, kuid selles oleva läbipaistmatu teabe või ebapiisava dokumentatsiooni tõttu ei saa järeldada, et hankelepingu sõlmimine on olnud õiguspärane, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. § 223. Puudused riigihanke alusdokumentides ja nende kohaldamisel (1) Kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis:  4 1) võimaldab vaid ühel ettevõtjal olla taotleja või pakkuja või esitada pakkumus ning ainsa ettevõtja osalemist ei õigusta tehniline eripära, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra; 2) piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra; 3) ei ole seotud hankelepingu esemega, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra; 4) on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra; 5) on vastuolus riigihangete seaduse § 88 lõikega 3 või 6 või § 139 lõigetega 3–5, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne. (2) Kui mitu taotlejat või pakkujat on vastanud kvalifitseerimise tingimustele, kohaldatakse: 1) lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra; 2) lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorra puhul kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (3) Kui hankelepingu ese on valdkonna ettevõtja jaoks ebatäpselt või ebapiisavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (4) Kui riigihanke alusdokumendis on allhankijate kasutamist piiratud mõttelisele osale hankelepingust ja selline piirang ei ole põhjendatud tulenevalt hankelepingu esemest, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (5) Kui riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi või pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust, kohaldatakse hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. (6) Kui konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on riigihanke alusdokumentides avaldatud kirjeldatud hindamiskriteeriumi või läbiräägitava tingimuse miinimumtaset oluliselt muudetud või on lisatud uus tingimus, mistõttu oleks tulnud avaldada uus hanketeade, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (7) Hankelepingule kohaldatakse kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui: 1) kvalifitseerimise tingimust on kasutatud pakkumuse hindamisel; 2) riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud hankelepingu või hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse tingimusi; 3) riigihanke alusdokumendis avaldatud pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või on seda rakendatud valesti. (8) Lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui kvalifitseerimise tingimustele vastab mitu taotlejat või pakkujat. (9) Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.  5 (10) Kui hankija on lükanud riigihangete seaduse § 115 alusel põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi, küsimata pakkujalt eelnevalt sama paragrahvi kohaselt selgitust või kui ta on seda küsinud ja saanud vastuse, aga ei suuda tõendada, et ta on esitatud selgitust kontrollinud ja tõendeid hinnanud, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (11) Kui hankija antud selgitusi või lisateavet kvalifitseerimise tingimuste või pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta ei ole avaldatud või edastatud kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest huvitatud ettevõtjatele, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, § 224. Läbirääkimised ja pakkumuste muutmine (1) Kui pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on pakkujal või taotlejal võimaldatud pakkumust muuta, kui see on riigihangete seaduse kohaselt keelatud, ja selle tulemusel osutub antud pakkuja edukaks, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Kui avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi ja selle tulemusel on leping sõlmitud riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimustega võrreldes oluliselt muudetud tingimustel, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (3) Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses muudab hankija lepingu eset, pakkumuste hindamise kriteeriume või miinimumnõudeid nii, et muudatuste tulemusel sõlmitakse hankeleping selle ettevõtjaga temal tekkinud eelisseisundi tõttu, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. § 225. Riigihanke vahendi kasutamise rikkumine (1) Kui riigihangete seaduse §-de 29–44 kohane riigihanke vahendi kasutamine ei vasta riigihangete seadusele ja sellel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui sellise vahendi riigihangete seadusele mittevastava kasutamise tulemusel on sõlmitud hankeleping pakkujaga, kellega ei oleks tulnud seda sõlmida. § 226. Keelatud huvide konflikt ja kokkumäng (1) Kui riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel on esinenud huvide konflikt riigihangete seaduse § 4 punkti 8 tähenduses, mille tulemusel on osutunud edukaks huvide konfliktis oleva pakkuja pakkumus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Kui ettevõtja on osalenud riigihangete seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud turu-uuringus või hanke ettevalmistamisel muul moel ning konkurentsi ärakasutamise, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtete rikkumise ärahoidmiseks ei ole hankija rakendanud meetmeid riigihangete seaduse § 10 lõigete 3 ja 4 kohaselt, välja arvatud, kui ettevõtja on hankemenetlusest kõrvaldatud riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punkti 7 alusel, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.  6 (3) Kui riigihankes osalemisel on selleks pädev asutus, sealhulgas kohus või Konkurentsiamet, tuvastanud konkurentide vahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse (edaspidi kokkumäng) ja kokkumängus osalenud ettevõtjaga on sõlmitud hankeleping, kohaldatakse hankelepingule järgmist finantskorrektsiooni määra: 1) 100 protsenti, kui kokkumängus osales hankija, sealhulgas tema volitatud isik, või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik, abistades kokkuleppe sõlminud ettevõtjaid; 2) 25 protsenti, kui riigihankes osalesid vaid kokkumängus osalenud ettevõtjad; 3) kümme protsenti, kui riigihankes osales kokkumängus mitteosalevaid ettevõtjaid ja hankija või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus. § 227. Hankelepingu muutmine nõudeid rikkudes (1) Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on üle 50 protsendi algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja hankelepingu muudatuse väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algse hankelepingu ja selle muudatuse väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. § 228. Riigihangete seaduse muud rikkumised Kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.“; 3) määruse § 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Paragrahve 221–228 kohaldatakse alates 2017. aasta 1. septembrist korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 112 lõiked 1–15 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Pärast § 112 lõigete 1–15 kehtetuks tunnistamist kohaldatakse tagasinõude otsuse tegemisel Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020  7 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 22–228.“. Jüri Ratas Peaminister Martin Helme Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0696 - Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd5fca28-7f1f-43d4-bc0f-83f1baf35bd5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd5fca28-7f1f-43d4-bc0f-83f1baf35bd5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main