Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit 27.05.2020 nr 1-13/138-2 Eelnõu „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“ esitamine kooskõlastamiseks Siseministeerium ja Kultuuriministeerium esitavad kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku“. Palume teie kooskõlastust ja ettepanekuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman Tõnis Lukas rahvastikuminister kultuuriminister Lisad: 1. „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“, 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu, 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri. Maia Eskla 6125238 [email protected] Olga Sõtnik [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  RAHVASTIKU JA SIDUSA ÜHISKONNA ARENGUKAVA 2021–2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus 3 2. Valdkonna taust, olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid 4 2.1. Valdkonna taust, senised olulisemad arengud 4 2.2. Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest arengukavas käsitletavate teemade kaupa 6 2.2.1. Eesti rahva kestlikkus ja järelkasv 6 2.2.2. Sidus ühiskond 10 2.2.3. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamine 10 2.3.4. Rahvuskaaslaste side Eestiga ja sujuv tagasipöördumine 17 3. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule 1 4. Koostamise ajakava ja tähtaeg 1 5. Kaasamiskava ja juhtkomisjon 1 LISA 1. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade 5 1 SISSEJUHATUS Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §-st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium1 Vabariigi Valitsusele arengukava „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“ (edaspidi arengukava või rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia2 tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide3 ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda4, kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiliseks dokumendiks on „Laste ja perede arengukava 2012–2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“5 kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“6 ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014– 2020“7. Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava. 1 1. jaanuarist 2020 kehtima hakanud määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ lubab arengukava koostamise eest vastutada ühel või enamal ministril. 2 Riigi eelarvestrateegia 2020–2023. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi- eelarvestrateegia (30.01.2020). 3 „Heaolu“, „Kultuur ja sport“, „Eesti keel ka eestlus“, „Tark ja tegus rahvas“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Riigivalitsemine“. 4 Siin ja edasi kasutatakse paralleelselt termineid lõimumine ja sidus ühiskond. 5 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020. [www] https://www.siseministeerium.ee/et/stak (30.01.2020). 6 KODAR 2015–2020. [www] https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/kodanikuuhiskond (30.01.2020). 7 Rahvuskaaslaste programm. [www] https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal/rahvuskaaslaste-programm (30.01.2020). Kavandatava programmi eesmärgid ja tegevussuunad on laiahaardelisemad, kui praegu kehtiva rahvuskaaslaste programmi omad, kus on keskendutud peamiselt eesti keele ja kultuuri toetamisele ja säilitamisele väliskogukondades. 2 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Eesti elujõulisuse tagab kestlik rahvastik ja sidus ühiskond. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse selleks, et: ● aidata kaasa, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ strateegias kokkulepitud eesmärgid, mis on seotud rahvastiku ja ühiskonna sidususe valdkonnaga. Eelkõige on seos üldeesmärgi ja järgmiste strateegiliste sihtidega: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud”; ● leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumite ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust8, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne; ● määrata kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkondade poliitikainstrumendid, üld- ja alaeesmärgid ning eesmärkide saavutamist kirjeldavad näitajad; ● luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks; ● tagada kooskõla ja anda sisendit Euroopa Liidu poliitikatesse9; ● aidata ellu viia ülemaailmse säästva arengu eesmärke10. Eelkõige on arengukava seotud eesmärkidega nr 4 (kõikidele kvaliteetne haridus), nr 8 (majandusareng ja kõigile inimväärne töö), nr 19 (ebavõrdsuse vähendamine, võrdsed võimalused kõigile, kaasamine) ning nr 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse). Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi neli programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning eesmärkide sõnastust kohandatakse arengukava ja programmide koostamisel vastavalt vajadusele, kuid praegu on need kavandatud järgmiselt11: Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga toetatakse: ● eesti keele, kultuuri ja majanduse arengut ning Eesti rahvusriigi kestlikkust, samas austades iga inimese õigust säilitada oma keel ja kultuur; ● lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnas; ● inimeste ühiskondlikku aktiivsust, mis on ühistegevuste ja ühtekuuluvustunde ning tugevate kogukondade ja laiapindse otsustamise aluseks; ● võõrsil elavate rahvuskaaslaste sidet Eestiga, mis on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi säilimisele ning tutvustamisele maailmas. 8 Eesti rahva kestlikkuse all peetakse siin ja edaspidi silmas nii eestlaste kui ka Eesti rahvastiku kestlikkust. 9 Arengukava meetmetega hakatakse kaasa aitama ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi „Sotsiaalsem Euroopa” ja AMIFi eesmärkide saavutamisse. 10 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf (11.03.2020) 11 Rahvastikutoiminguid puudutav on hetkel kajastatud Siseturvalisuse arengukava dokumentides. 3 2. Valdkonna taust, olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid 2.1. Valdkonna taust, senised olulisemad arengujooned Eesti rahva kestlikkus ja areng sõltub demograafilistest alusprotsessidest (sündimusest, suremusest ja rändest), ühiskonna ühtekuuluvustundest ja sidususest12, samuti ühiskonna võimekusest tagada kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast (sh elukoht, sugu, vanus, rahvus, erivajadus jms) võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskondlikus kui ka perekondlikus, kogukondlikus, ning kultuurielus. Kodanikualgatusel on olnud tähtis roll eesti rahvuse ja riigi kujunemisel – seltsiliikumise teke ja selle jätkuv hoogustumine 19. sajandi teisel poolel aitas kaasa eestlaskonna ühtekuuluvustunde kujunemisele ning oma riigi asutamisele. Tugev kodanikualgatus oli ka eelduseks 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi esikümnendil kodanikuühiskonna kiirele arengule võrreldes teiste post-kommunistlike maadega. Ajaloolise võimaluse avanedes loodi 1918. aastal Eesti Vabariik, mille kandev mõte on kindlustada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. II maailmasõda ja riikliku iseseisvuse kaotamine 20. sajandil avaldasid rahvastiku arengule olulist mõju. Lisaks sõjast tingitud inimkaotustele oli märkimisväärne osa rahvastikust sunnitud kodumaalt pagema, toimusid massirepressioonid13, järgnes intensiivne sisseränne, mis tõi kaasa eestlaste osatähtsuse ulatusliku vähenemise rahvastikus ja sisserännanute paralleelühiskonna kujunemise14. Alates 1960. aastatest pidurdus rahvastiku terviseareng ja selle tulemusena jäi Eesti Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidest oodatava eluea poolest aina enam maha 15. Kodanikuühiskond sai tegutseda vaid võimude määratud kitsastes raamides. Pärast taasiseseisvumist on Eesti saanud oma arengut taas ise suunata. 1990. aastate alguses lahkus osa välispäritolu rahvastikust (ligikaudu üks neljandik pärast teist maailmasõda saabunuid ja nende järeltulijaid)16. Liitumine Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel avas peagi uksed mõlemas suunas senisest vabamaks õpi- ja töörändeks, ent esialgu kasutati seda võimalust rohkem väljarändeks – kuni 2017. aastani lahkus riigist Eesti kodanikke rohkem kui naases. Erinevalt 1990. aastate algupoolest on Eesti heaolu kasv on olnud üks kiiremaid Euroopas, mis on toonud kaasa rändepöörde. Positiivne rändesaldo on viimastel aastatel ületanud negatiivse loomuliku iibe ja toonud seega kaasa rahvaarvu kasvu.17 Ühiskonnamuutuste mõjul langes 1980. aastatel lühiajaliselt taastetasemele tõusnud sündimuskordaja juba järgneval kümnendil Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele. Selle kõige olulisemaks põhjuseks oli laste sünni kiire nihkumine hilisemasse ikka18. Sündimuse nn ajastuspööre, mis käivitus Eestis 1990. aastatel, paarkümmend aastat hiljem kui Põhja- ja Lääne-Euroopas, peaks eeldatavalt lõpule jõudma 2030. aastate algupoolel. Muutuse tagajärjel on 1990. aastatel sündinud põlvkonnad varasemaga võrreldes 35-40% võrra väiksemad ning toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates ühiskonnaelu 12 „Ühiskonna võimekus tagada kõigi oma liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida marginaliseerumist.” Lõimuv Eesti 2020. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf (11.03.2020) 13 „Võrreldes 1939. aasta algusega vähenes Eesti rahvaarv 1. detsembriks 1941 kokku 108 600 inimese võrra”. – Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. 14 „Sisserände tulemusel tekkis Eestis väga lühikese aja jooksul suurearvuline välispäritolu elanikkond – 1959. aasta loenduse andmetel u 280 000 inimest ehk 23% kogurahvastikust.” ibid. 15 1960. aastatel oli arenenud riikides alanud tervisearengu uus faas, mida tuntakse kardiovaskulaarse üleminekuna. Selle faasi algul paljudes arenenud riikides keskmise eluea pikenemine mõnedeks aastateks peatus, kuid sellele järgnes alates 1970. aastatest tervisenäitajate edasine paranemine. Seevastu Eestis ajavahemikul 1960–2000 kokkuvõttes meeste eluiga praktiliselt ei kasvanud ning naiste eluiga kasvas vaid kahe aasta võrra. Sakkeus, L. (2008). Eesti rahvastiku tervise areng. Eesti Arst, 88. 16 Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. 17 Statistikaameti hinnangul on Eesti rahvaarv ajavahemikul 2015–2020 kasvanud kokku veidi enam kui 15 000 inimese võrra. 18 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia, 3 (360). 4 valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, siis kõrgkoolide üliõpilaskonna kujunemisel ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul. Sündide ajastuse muutusest tingitud sündide arvu vähenemine ei tähenda siiski tingimata sündimuse vähenemist. Eelmisel kümnendil 40. eluaastatesse jõudnud põlvkondades jäi keskmine laste arv naise kohta vahemikku 1,80–1,85, ületades EL-i keskmist. Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika toel on ühiskonnamuutustest tingitud sündimuse madalseis praeguseks ületatud. Siiski pole sündimus endiselt piisav positiivse loomuliku iibe tagamiseks. Teise maailmasõja järgse sisserände tagajärjel on Eesti Euroopa Liidus üks suurima välispäritolu rahvastikuga riike. Teisest rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega rändelist päritolu inimesed moodustavad ligi kolmandiku Eesti kogurahvastikust. Eestis elab püsivalt 198 rahvuse esindajaid.19 Eestlaste kõrval on suuremad rahvusrühmad venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Teisest rahvusest püsielanike hulka suurendab viimastel aastatel hoogustunud uussisseränne – Eestisse saabub järjest rohkem välismaalasi nii tööle, õppima kui ka perekondlikel põhjustel. Uussisseränne kasvab soodsast majanduskonjunktuurist ja tööjõupuudusest tingituna. Eestisse tullakse nii teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest (peamiselt Läti, Soome, Saksamaa) kui ka kolmandatest riikidest (peamiselt Ukraina, Venemaa, India, Valgevene). Oluline osa uussisserändajaid ehk 58% plaanib oma tuleviku Eestiga siduda20. Samuti on suurenenud tagasiränne – järjest rohkem on hakanud Eestisse tagasi pöörduma Eesti kodanikud, kes lahkusid varasematel aastatel. Tänapäeva Eesti on riik, kus elab erineva etnilise, kultuurilise ja keelelise tausta ja päritoluga inimesi ning sisserände tulemusel võib ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Uuringud näitavad, et mitmekesisus ei ole probleemiks, kui seda tasakaalustavad jagatud väärtused. Kui etnilistel rühmadel puuduvad ühendavad väärtused ja ühine identiteet, võib mitmekesisus olla ohutegur ühiskondlikule rahule ja heaolule ja põhjustada sotsiaalse kapitali langust.21 Mitmekultuurilise ühiskonna võimalike ebakõlade vältimine eeldab seega ühiskonna head lõimitust. Ühiskonna sidususe aluseks saab olla ühtne Eesti identiteet (edasi ka identiteet või Eesti riigiidentiteet), mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel ja ühtekuuluvustundel, enese teadlikul määratlemisel Eesti ühiskonna liikmena ja ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel. Sidusa, lõimitud ühiskonna aspektist on oluline, et kõik Eesti püsielanikud kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval austatakse erinevate rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ja arendada. Ühiskondliku sidususe loomisesse annab oma osa ka kodanikuühiskond, võimaldades inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, ühistegevuseks. Kodanikuühenduste – mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste ning mitteformaalsete ühenduste, võrgustike ja seltsingute tegevus kindlustavad, et suur osa elanikest võtab osa demokraatlikest protsessidest ning on kaasatud otsuste langetamisse ja elukeskkonna kujundamisse. Eesti arengule aitavad kaasa ka võõrsil elavad rahvuskaaslased22. Väliseesti kogukondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel ning eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu. Praegugi on rahvuskaaslased Eesti saadikuteks maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kõige otsesemalt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis, et sidemed väliseesti kogukondadega oleksid 19 Statistikaamet http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV0222U (20.03.2020). 20 EIM 2017, lk 94 21 Ehala, M. (2019). RITA ränne projekt: Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis.[www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_mitmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_valjakutsed_eestis_ra port_m.ehala_.pdf (19.03.2020). 22 Rahvuskaaslaste all peetakse siin dokumendis silmas eelkõige võõrsil elavaid eestlasi ehk väliseestlasi (kasutatakse ka sõna „ulgueestlased“), aga samuti teisi Eestiga pikalt seotud olnud, kuid väljarännanud inimesi ja nende järeltulijaid. 5 jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. 2.2. Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest arengukavas käsitletavate teemade kaupa Järgmistes alapeatükkides antakse võrreldes eelnevaga täpsem ülevaade rahvastiku, kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse ning kodanikuühiskonna valdkonda iseloomustavatest näitajatest ja peamistest probleemidest, mille lahendamisele kavandatava arengukava ja programmidega keskendutakse. Arenguvajadusi ja täpseid probleemide lahendamise viise on analüüsis käsitletud vähe, kuna need tuleb koostöös partneritega kokku leppida arengukava ja programmide väljatöötamise käigus. 2.2.1. Eesti rahva kestlikkus ja järelkasv Statistikaameti 2019. aastal koostatud rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi elab aastal 2080 Eestis 1,18 miljonit inimest23, mis tähendab rahvaarvu vähenemist u 145 000 inimese võrra24. Seniste suundumuste jätkumise korral kahaneks rahvaarv ka edaspidi, seades ohtu nii Eesti riigi kui ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Eesti rahvastiku arengusuunda on alates 19. sajandi keskpaigast ehk juba ligi 150 aastat kujundanud demograafiline üleminek.25 Muutused sündimuses ja suremuses – lühikese eluea ja suhteliselt kõrge sündimuse asendumine pika eluea ja madala sündimusega, on kaasa toonud negatiivse loomuliku iibe, mis on rahvaarvu prognoositava vähenemise põhjuseks26. Lisaks on demograafiline üleminek toonud kaasa rahvastiku hoogsa vananemise, mis sai Eestis alguse juba 19. sajandi lõpul ja kestab prognoosi kohaselt kuni 2060. aastani27. Ülalpeetavuse määr, mis demograafilise ülemineku perioodil oli ajutiselt soodsam, kasvab, kuni kujuneb välja uus suhteliselt stabiilne rahvastiku vanusstruktuur28. Väga suurt ja samas erisuunalist mõju on Eesti rahvaarvule avaldanud ka kolmas rahvastiku alusprotsess – ränne. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul rändas demograafilise ülemineku aegse kiire rahvastiku kasvu faasis olnud Eestist välja üle 200 000 inimese. Sõdadevahelisel iseseisvusajal väljaränne lakkas ning asendus iseseisvuse kaotuse järel massilise sisserändega, millele järgnes osaline tagasiränne peale iseseisvuse taastamist. Ka tulevikus on ränne jätkuvalt aktuaalne, nii välisrände (sisse- ja väljaränne) kui ka siserände ja linnastumise tõttu. Sündimus Eesti võimalused saavutada rahvastiku kestlikkus läbi suremuse vähenemise on piiratud, sest hoolimata jätkuvast tervisearengust on eluea pikenemisel bioloogilised piirid. Rahvastiku kestlikkuse saavutamine ja negatiivse loomuliku iibe vähenemine on seega võimalik eelkõige läbi sündimuse kasvu. Võtmeküsimuseks on taastetaseme lähedase sündimuse saavutamine ja seda soodustavate tingimuste loomine. 23 Prognoos ei näita rahvastiku etnilist koostist, kuid lähtub eeldusest, et rände tõttu kasvab rahvaarv aastas 1500 inimese võrra. 24 Statistikaameti 20. juuni 2019. a pressiteade nr 77. [www] https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077 (11.03.2020) 25 „Pööre väiksema laste arvu poole, mis koos keskmise eluea pikenemisega moodustab osa ühiskonna nüüdisajastumisest, algas Eestis pärast 19. sajandi keskpaika, enam-vähem samal ajal rahvusliku ärkamisega“ – Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia 3 (360). 26 „Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive“. Statistikaameti 20. juuni 2019. a pressiteade nr 77. [www] https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077 (11.03.2020). 27 „Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni, misjärel toimub väike kasv.“ ibid. 28 „Seaduspärase nähtusena seondub rahvastikuvananemine kindla ajajärguga rahvastikuarengus, mida tuntakse kui demograafilist üleminekut. [---] Demograafilise ülemineku klassikalise skeemi järgi peaks ülemineku lõppedes kujunema välja suremuse ja sündimuse uus pikaajaline tasakaal.“ Sotsiaaltrendid 5. Statistikaamet, 2010. Kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/valjaanne-2010_sotsiaaltrendid-5 (11.03.2020) 6 Juba 1920. aastatel langes sündimus Eestis alla taastetaseme ning on selleni küündinud vaid väheste põlvkondade ja lühikeste ajavahemike puhul.29 Taastetasemest madalama sündimuse tõttu on Eestis rahvastiku järelkasvu puudujääk 10–15%, just nii palju on praegused laste põlvkonnad oma vanemate põlvkonnast väiksemad. Seetõttu on ka loomulik iive negatiivne, st surmasid on rohkem kui sünde, mis vähendab rahvaarvu. Põlvkonnavaates on lapsesaamise east väljuvatel naistel sündinud keskmiselt 1,80–1,85 last (põlisrahvastikul rohkem ja välispäritolu rahvastikul vähem). Rahvastikutaasteks vajalik tase on 2,1 last naise kohta. Sündide ajastuse – laste saamise hilisemasse vanusesse nihkumise ning sellest tuleneva sünnitusea kasvu tõttu on sündimuse perioodnäitaja madalam ja muutlikum – sündimuse summaarkordaja oli 2017. aastal 1,59 ning 2018. aastal 1,67 last naise kohta. Sündimuskordaja märgatav kasv 2018. aastal tulenes peamiselt pere kolmandate laste sündide arvu olulisest suurenemisest.30 Lähima kümne aasta jooksul peaks sünnitusea kasv lõpule jõudma ning erinevus summaarkordaja ja põlvkonna sündimuse vahel vähenema, mis tähendab iga-aastase sündimuskordaja suurenemist. ÜRO 2019. aasta rahvastikuprognoosi keskmises variandis on arvestatud, et sündimuskordaja kasvab 2015. aasta 1,59-lt 1,67-ni 2030. aastaks ning 2075. aastaks 1,76 lapseni naise kohta.31 Statistikaameti prognoosi põhistsenaariumi kohaselt suureneb sündimuskordaja 2045. aastaks 1,81 ja 2080. aastaks 1,86 lapseni naise kohta.32 Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab oluliselt saadud laste arvu. Naiste puhul on soovitud keskmiseks laste arvuks 2,5933 ja meeste puhul 2,534, mis on üks Euroopa paremaid tulemusi, sarnanedes Põhjamaade, Läti ja Iirimaaga. See asjaolu annab lootust, et sündimust toetava perepoliitika abil on võimalik jõuda järelkasvu tagava sündimuseni või selle lähedale. Rahvastiku vananemine Samal ajal sündimuse vähenemisega on Eestis toimunud ka suremuse vähenemine ja keskmise eluea pikenemine.35 Eriti jõudsalt on oodatav eluiga kasvanud pärast taasiseseisvumist, mistõttu koosmõjus muude teguritega on eakamate inimeste arv ja osakaal rahvastikus, aga ka rahvastiku mediaanvanus eriti kiiresti tõusnud just viimastel aastakümnetel.36 Eesti on praeguseks läbinud demograafilise üleminekuga kaasneva soodsa ajajärgu, mil ülalpeetavate osakaal ühiskonnas on väike, sest ülalpidamist vajavate laste põlvkonnad on väikese sündimuse tõttu juba kahanenud, aga suured eakate põlvkonnad pole veel jõudnud tekkida. Teise maailmasõja järgne sisseränne ja 1990. aastate üleminekuaja sündimuslangus venitasid Eesti puhul tööealiste suure 29 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia 3 (360). 30 ibid. 31 ÜRO kodulehekülg. [www] https://population.un.org/wpp/Graphs/1_Demographic%20Profiles/Estonia.pdf (11.03.2020) 32 Statistikaamet. [www] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV086&lang=2 (11.03.2020) 33Testa, M-R. (2012). Family Sizes in Europe: Evidence from the 2011 Eurobarometer Survey. [www] https://www.oeaw.ac.at/fileadmin/subsites/Institute/VID/PDF/Publications/EDRP/edrp_2012_02.pdf 34 Themas, A., Ainsaar, M., Soo, K., Sammul, M., Uuskü la, A., Tarum, H., Hendrikson, R., Arak, T., Espenberg, K., & Varblane, U. (2015). Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõ ive, ränne ja pereloome. Tartu: Tartu Ü likool. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/uuringud/meeste_uuring_2015_lopparuanne.pdf 35 „Rahvastikutaaste kui terviku seisukohast on Eesti puhul tähtis suremuse ja sündimuse vähenemise sünkroonsus: mõlemas protsessis algas ja lõppes režiimimuutus põhijoontes ühel ajal. Sündimuse ja suremuse vähenemise paralleelsuse tõttu ulatus rahvastiku juurdekasv sel etapil vaid üksikutel aastatel 1%-ni [---] “. Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. [www] http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/3721/1/Statistikaamet2010.pdf (20.03.2020). 36 „1990. aastate alguse järsud muutused demograafilistes alusprotsessides tõid kaasa vananemise hüppelise kiirenemise. Ajavahemikul 1990–2008 kasvas eakate osatähtsus rahvastikus 11,6%-st 17,2%-ni ehk ligi poole võrra. Rahvastiku mediaanvanus tõusis samal ajavahemikul 34,3 aastast 39,1 aastani. Rahvastiku vananemise ligikaudu 150-aastase ajaloo vältel on tegu vaieldamatult kõige intensiivsema vananemise perioodiga, kui erakorralised aastad 1940–1941 kõrvale jätta”. – Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. [www] https://www.stat.ee/valjaanne-2010_sotsiaaltrendid-5 (20.03.2020). 7 osakaaluga ajajärgu eriti pikaks, umbes sajandipikkuseks. Demograafiliseks dividendiks nimetatud periood jäi Eestis seega 1910–2010 aasta vahele. Demograafilise ülemineku lõppedes kujuneb välja madala suremuse ja madala sündimuse pikaajaline tasakaal, rahvastiku vananemine jõuab lõpule ning kujuneb uus suhteliselt stabiilne rahvastiku vanusstruktuur. Eeldades, et sündimus jääb tulevikus stabiilseks või veidi suureneb, kuid eluiga jätkab kasvu, kestab rahvastiku hoogne vananemine Eestis veel kuni 2050. aastate lõpuni, seejärel üle 65- aastaste osakaal rahvastikus stabiliseerub eeldatavalt 28% läheduses (praegu 20%). Eesti kuulub rahvastiku vananemisnäitajate poolest EL-i riikide hulgas keskmiste hulka, kuna sündimus on siin suhteliselt suurem. Koos suhteliselt kõrge tööhõivemääraga, sh eakate hulgas, annab see Eestile lootust rahvastiku vananemisega hästi kohaneda ja toime tulla.37 Olukorda hõlbustab seegi, et ka tervena elatud aastate arv kasvab, mis võimaldab inimestel mitte lihtsalt kauem elada vaid ka kauem tööturul ning laiemalt ühiskonnas aktiivne ja toimetulev olla. Edukas kohanemine uue rahvastiku vanusstruktuuriga eeldab siiski eelkõige tööturu- ning sotsiaalpoliitika, aga ka teiste rahvastiku vananemisega puutumust omavate poliitikate edasiarendamist. Piirkondlik tasakaalustamatus Eestis rahvastik on suuresti koondunud Harjumaale ja Tallinna. 2019. aastal elas 45% rahvastikust Harjumaal, samas kui veel 2000. aastal oli see näitaja 38%. Noored, eriti just noored naised, liiguvad edasiõppimise võimaluste tõttu maapiirkonnast suurematesse linnadesse. Tihti jäävad nad töövõimaluste tõttu sinna ka peale õpinguid ning maapiirkondades on mehi seetõttu sageli naistest rohkem.38 Maapiirkondade rahvastik vananeb intensiivselt, noori peresid on vähe. Kui Harjumaal ja Tartumaal on loomulik iive sel sajandil olnud valdavalt positiivne, on see ülejäänud maakondades olnud negatiivne.39 Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb kõigi maakondade, v.a Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik 15–35% aastaks 204540. Kui senised regionaalsed rahvastikutrendid jätkuvad, väheneb rahvastik maapiirkondades veelgi, samas kui Tartu ja Tallinna ning nende maakondade rahvastik kasvab ka edaspidi. Sisseränne Sisserännet nähakse vahel rahvastiku kestlikkuse tagamise ja vananemise vastase meetmena, kuid pikaajaline mõju jääb sageli tähelepanuta. Sisserände abil saab mõjutada rahvaarvu kiiresti positiivses suunas, kuid selle kaugem mõju vanuskoostisele on piiratud41 ning Eesti kogemuse põhjal rahvastiku vananemist süvendav42. Kuna ka sisserändajad jäävad vanemaks, aga nende sündimus on Eesti puhul olnud põlisrahvastiku omast väiksem, süvendab see pikas perspektiivis negatiivset loomulikku iivet ja rahvastiku kahanemist. Rahvastiku vanuskoostist noorendav mõju on sisserände puhul lühiajaline ning sellele hiljem järgnev rahvastiku vananemine on seda ulatuslikum, mida suurema rändelainega on 37 ibid. 38 Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi (06.032019). – Statistikablogi. Statistikaameti ajaveeb. [www] https://blog.stat.ee/2019/03/06/naised-meesteta-pole-midagi-mehed-naisteta-pole-sedagi/ (11.03.2020). 39 Sünnid, surmad ja loomulik iive soo ja maakonna järgi. Statistikaameti andmebaas RV032. [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV032&ti=S%DCNNID%2C+SURMAD+JA+LOOMULIK+IIVE+SOO+JA+MAAKONNA+J%C4RGI&p ath=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lang=2 (11.03.2020). 40 Prognoositav rahvaarv aastani 2045 maakonna ja vanusrühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas RV087. [www] shorturl.at/loGH4 (11.03.2020). 41 „However, migration levels have a limited effect on changing the EU’s age structure, in part because migrants tend to settle for the long term and to age just as the native population does.” – Lutz W. (Ed). Demographic Scenarios for the EU - Migration, Population and Education - executive summary. Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2019. 42 „Selle tulemusena olid 2000. aastaks suurem osa Eestis elavatest teistest rahvustest inimestest keskmisest vanemad ja alates 2004. aastast oli nende loomulik iive eestlastest väiksem. [---] Negatiivse loomuliku iibe tõttu on vähenenud peamiselt teiste rahvuste arv“. – Tammur, A. (29.01.2020). Kas eestlased on omal maal ohus. [www] https://www.stat.ee/kas-eestlased- on-omal-maal-ohus (23.03.2020]. 8 tegemist. Samuti on välispäritolu rahvastikul ja nende järeltulijatel nõrgem side Eesti kui kodumaaga, mistõttu on nende hulgas suhteliselt rohkem väljarändajaid, kes hiljem siia tagasi ei pöördu.43 Sisserändel on oluline mõju ka rahvastiku etnilisele koostisele ja siit omakorda kultuurikeskkonnale. Kui taasiseseisvusaja vältel on eestlaste osakaal rahvastikus kasvanud, on see viimaste aastate suurenenud sisserände tõttu taas kahanemisele pööranud. Piirkondadest puudutavad muutused rohkem Tallinna, kui sisserände peamist sihtkohta, ja vanusrühmadest nooremat, pereloomeealist rahvastikku.44 Sisserändega seonduv vajab arengukava kontekstis hoolikat läbikaalumist ja otsustamist, kas ja mil määral saab sisseränne olla Eesti rahva kestlikkuse tagamise meetmeks, ning kuidas tasakaalustada poliitikavaldkondade erinevaid sisserändega seotud huve. Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas suurendada sündimust ning vähendada lõhet soovitud ja tegeliku laste arvu vahel? 2. Kuidas suurendada kestvate ja õnnelike paarisuhete ning lasterikaste perede osakaalu? 3. Kuidas muuta elukeskkonda peresõbralikumaks ja laste kasva(ta)mist enam toetavaks? 4. Kuidas juhtida rännet ja tasakaalustada eri poliitikavaldkondade rändega seotud huve? 5. Kuidas tagada, et teised poliitikavaldkonnad aitaksid kaasa rahvastikupoliitika eesmärkide ja kestliku Eesti saavutamisele? (Näiteks rahvastiku tervise edendamine, noorte iseseisvumise toetamine, elukvaliteedi säilimine ja areng maapiirkonnas, tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade, sh noorte ja vanemaealiste tööhõive, järjepidev rahvastiku- ja sotsiaalandmete kogumine ja analüüs) Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta - Järelkasvu tagamiseks vajalikust madalama sündimuse jätkumisel jääb ka loomulik iive negatiivseks ning Eesti rahvastiku kahanemine ei peatu, mis seab ohtu Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise. Kui sündimus väheneb veelgi, siis negatiivne loomulik iive süveneb ja rahvaarvu kahanemine kiireneb. Kahaneva rahvastiku tingimustes võib kasvada tööjõuvajadusest tingitud sisserände surve. - Eeldatust väiksema sündimuse ja oodatust suurema väljarände korral jätkub rahvastiku vananemine kauem ja on ulatuslikum. Vanemaealiste senisest suuremal määral tööturule kaasamise ebaõnnestumine võib põhjustada raskusi rahvastiku vananemisest tingitud sotsiaalkulude katmisel. - Sisserände ebapiisav juhtimine võib oluliselt muuta rahvastiku koostist, pidurdada Eesti tootlikkuse kasvu ja suurendada mahajäämust EL paremikust, kinnistades olemasolevat majandusstruktuuri. - Piirkondliku tasakaalustamatuse püsimisel jätkub rahvastiku koondumine Harjumaale ja Tartumaale ning ülejäänud piirkonnad kiduvad. Maapiirkondade elukeskkonna mahajäämus hoogustab väljarännet neist piirkondadest ja mõjutab negatiivselt ka sündimust. 43 Tammaru, T. Anniste, K., Kangur, K. (2019). Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused. [www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/eestisse_tagasiranne_loplik.pdf 44 Danilson-Järg, L. (14.05.2019). Mullu rahvaarv suurenes, kuid eestlaste osakaal vähenes. – Postimees [www] https://leht.postimees.ee/6682580/mullu-rahvaarv-suurenes-kuid-eestlaste-osakaal-vahenes (19.03.2020). 9 2.2.2. Sidus ühiskond Kohanemis- ja lõimumispoliitika eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. Lõimumise aluseks on Eesti ühiskonna avatus ja inimeste teadlikkus ja austus erinevate kultuuride ja keelte vastu ning Eesti identiteedi omaksvõtt. Kohanemist võib lugeda lõimumise esimeseks sammuks. 2014. aasta uuring45 tõi välja, et osa ettevõtluse, töö või õppimise tõttu Eestisse tulijaid ei kavatse siia püsivalt elama asuda, vajades eelkõige esmast kohanemistuge, mitte aga põhjalikke lõimumismeetmeid. Sellest tuleneb vajadus kujundada teenused, mis paremini vastaksid uussisserändajate vajadustele ja individuaalsetele huvidele. Oluline on tagada tõhusad lõimumist toetavad teenused neile uussisserändajatele, kes plaanivad Eestisse jääda kauemaks. Kohanemist on vaja toetada nii lühikest kui ka pikka aega Eestis elada plaanivatel sisserändajatel. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu ja siinset elukeskkonda pikemas perspektiivis ja neile suunatud süsteemne lõimumistegevus on vaja senisest enam läbi mõelda. Kohanemis- ja lõimumispoliitika seisukohast on oluline, et kogu ühiskond oleks lõimumisprotsessi kaasatud. Eelkõige on teenused ja meetmed suunatud järgmistele sihtrühmadele: teiskeelsed püsielanikud46, uussisserändajad ja tagasipöördujad. Kuna lõimumisprotsess on vastastikune, on oluline kaasata toetavas rollis eestlasi ja hästilõimunud püsielanikke. Neil kõigil on nii sihtrühmaspetsiifilisi kui ka ühiseid lahendamist vajavaid küsimusi Eesti ühiskonnas esmasel kohanemisel ja lõimumisel. Nende sihtrühmade kohanemis- ja lõimumiskogemus on ebaühtlane, sõltudes mitmest tegurist, nagu tööhõive, kodakondsuse ja riigiidentiteedi olemasolu, eesti keele oskus, sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik aktiivsus, haridustase, elukoht, hoiakud ja väärtused, meedia- ja kultuuritarbimise harjumused, kontaktid teiste sihtrühmadega ja osalemine kodanikuühiskonnas jne. Riik omalt poolt respekteerib igaühe soovi säilitada oma rahvuskuuluvus ja kultuur ning võimaluste piires toetab seda. Ühiskonna sidususe tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda kõikide eelnimetatud sihtrühmadega. Sealjuures tuleb kohanemis- ja lõimumispoliitikasse ning -tegevusse kaasata rohkem osalisi, näiteks kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabakonna organisatsioonid. Tuginedes uussisserändajate kohanemist analüüsivatele uuringutele, 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringule (EIM 2017)47, 2016/2017. aasta Eesti inimarengu aruandele, Statistikaameti andmetele ning muudele rakendusuuringutele on oluline keskenduda edasises kirjeldatud ülesannete lahendamisele. Ühtne kommunikatsioon ja inforuum Tartu Ülikooli uuring48 on toonud välja, et Eesti inimestel on suurem valmisolek aktseptida sama nahavärvi ja samast etnilisest rühmast inimeste riiki saabumist kui neid, kes on erineva nahavärviga või saabuvad vaestest riikidest või väljastpoolt Euroopat. Ligi 30% eestimaalasi ei lubaks inimestel vaestest 45 Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. (2014). Tartu: Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.ibs.ee/publikatsioonid/uussisserandajate-kohanemine-valikud-ja- poliitikaettepanekud-tervikliku-ja-jatkusuutliku-susteemi-kujundamiseks/ (19.03.2020). 46 sh romad, kes enamiku lõimumisnäitajate poolest jäävad ülejäänud ühiskonnast oluliselt maha ning vajavad suunatud tähelepanu haridus- töö- ja sotsiaalvaldkonnas. 47 Kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf (11.03.2020). 48 Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu andmetes (2016). Tartu: Tartu Ülikool. [www] https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_loplik.pdf (19.03.2020). 10 riikidest väljastpoolt Euroopat üldse Eestisse elama asuda. Mitte-Euroopa päritolu suurendab vastuseisu sisserändele. Lähtudes uuringu tulemustest peavad eestimaalased kõige olulisemaks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi ning et tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ja hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus. Oluline on lisaks sisserändajatele kohanemist toetavate teenuste pakkumisele ning erinevatele muudele lõimumismeetmetele luua ka ühtsem ning strateegilisem kommunikatsioon rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel. Olukorras, kus sisserändajad ei tunne siinset maad ja rahvast ning seetõttu49 suhtutakse neisse pigem skepsisega ning samuti puudub strateegiline kohanemis- ja lõimumisalane kommunikatsioon, on oht, et rahvuste- ja kogukondade vahel võib tekkida konflikte. Konflikte soodustab ka erinevate väärtuste, hoiakute ja identiteetide kokkupuutumine usaldamatuse ja ressursside vähesuse tingimustes, samuti ebaõigluse ja ohu tunnetamine. Oluline on ühiskonna sees leida avatud debati kaudu konsensuslik tasakaalupunkt rände-, kohanemis- ja lõimumisküsimustes. Lisaks on üks olulisemaid probleeme, mis tuleb lahendada, inforuumi vähesus või puudumine eri sihtrühmade vahel. Eestlastel ja teistest rahvustest inimestel on erinevad meediatarbimisharjumused. EIM 2017 kohaselt on Eesti venekeelsed elanikud korraga nii kohaliku venekeelse, Venemaa kui ka vähemal määral eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt eestlastest, kes viibivad üsna ühesuguses meediaruumis (sh keeleliselt), saavad teistest rahvustest inimesed meediast küllalt vastukäivaid vaatekohti nii Eesti kui ka maailma sündmuste kohta. Samuti puuduvad uussisserändajatel sobivad infokanalid, kust asjakohast infot hankida, mistõttu ollakse aktiivsed eelkõige sotsiaalmeedias, kus toimub regulaarne omavaheline infovahetus. Kõrvuti sellega, et eestlaste ja teisest rahvusest inimeste meediatarbimisharjumused on väga erinevad ning puudub ühtne infoväli, põhjustab probleeme teisest rahvusest inimeste kohatine vähene oskus meediat kriitiliselt hinnata. Kuna vene õppekeelega koolid ja meediakanalid ise ei ole sellele aspektile pööranud piisavalt tähelepanu, tingib vähene allikakriitilisus eesti keelest erineva emakeelega inimeste suurema vastuvõtlikkuse vaenulikule propagandale ja valeuudiste laiema leviku. Sotsiaalsed kontaktid EIM 2017 kohaselt ei ole ligi kolmandiku eestlaste (28%) suhtlusringis (sugulaste, sõprade ja lähituttavate, äri- ja koostööpartnerite või õpingu- ja töökaaslaste seas) ühtegi venelast ja kümnendikul muust rahvusest elanikul (11%) ühtegi eestlast. Vaid viiendikul teisest rahvustest elanikest (18%) on nelja suhtlusringi (sugulased, sõbrad ja lähedased tuttavad, äri- ja koostööpartnerid, õpingu- ja töökaaslased) hõlmav kontakt eestlastega, sama näitaja eestlaste puhul on 11%. Uussisserändajatest suhtleb eestlastega aktiivselt ehk iga päev 28% ja mõnel korral nädalas 21%. Aktiivne suhtlus eestlastega puudub aga pooltel uussisserändajal (51%). Suhtlusvaldkonniti suheldakse eestlastega töökohal või koolis (55% peaaegu iga päev ja 17% mõnel korral nädalas). Väljaspool töökohta või kooli kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega mitmekordselt. EIM 2017 näitab ilmekalt, et teisest rahvusest pikka aega Eestis elavate inimeste puhul on ühiskonda lõimumisel oluline, et oleks ühine suhtluskeel ja kontaktid teiste Eesti elanikega. Samuti on see uussisserändajate puhul. Ühiskonna sidususe eelduseks on ühine suhtluskeel, eesti keel. Eesti keele õppe hea kättesaadavus ja kontaktide teke eestlastega loovad eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis. Keeleoskus on kultuuriliste pädevuste kese, mille alusel tekib ühisidentiteet. Positiivsed kontaktid eri kodukeelega inimeste vahel parandavad üksteise mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi, suurendavad ühtekuuluvustunnet ja sidet Eesti, kui kodumaaga ning loovad ühiskonnas eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks. Oluline on kujundada ühiste kokkupuutepunktide ja sotsiaalsete võrgustike teket ning seda soodustada. Need loovad sotsiaalset kapitali eri elanike 49 Uuringus on toodud ka teisi põhjusi, mis mõjutavad suhtumist. 11 rühmade vahel. Kirjeldatud küsimuse lahendamisele aitab kaasa ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete arendamine erinevate poolte vahel. Tööturg EIM 2017, teiste uuringute50 tulemused ja statistikaameti andmed (vt tabel 1) näitavad, et teisest rahvusest inimestel on Eesti tööturul nõrgem positsioon: neil on madalam tööhõive määr, kõrgem töötuse määr ja oma turvalisust tööturul hindavad nad väheseks. Samuti iseloomustab Eesti tööjõuturgu rahvuslik (ja keeleline) segregatsioon51 ehk eestlaste ja teiste rahvuste jaotuses ametite ning majandusharude vahel on märkimisväärseid erinevusi. 2015. aastal töötas vaid kümnendik eestlasi ning vähem kui kolmandik teisest rahvusest inimesi segakollektiivides, kus eestlasi ja teisi rahvusi oli umbes pooleks. Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest ja erineva kodukeelega inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl. Sama seis valitseb ka avalikus sektoris. Avaliku teenistuse töötajaskonnas on teisest rahvusest inimesi 10,8%. Valdkondlikult on teisest rahvusest teenistujaid kõige rohkem (15,3%) siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, vanglad. Ministeeriumites töötab vaid 2,4% muust rahvusest inimesi52. Üheks tähtsamaks alusprobleemiks teisest rahvusest inimeste töölerakendumisel, millest mh kasvavad välja ka teised probleemid, on puudulik eesti keele oskus. Teised olulised tegurid on haridus ja haridustee valikud, kultuuriliselt eristuvad hoiakud ja muud tegurid (s.o. eripärad): soostereotüübid, vähene mobiilsus, oma võimaluste alahindamine; tööandjate võimalik eelarvamuslik suhtumine, piiratud tööalase info levik, vähene ettevõtlikkus, regionaalsed eripärad jm Nõrgem positsioon tööturul mõjutab muust rahvusest ja/või kehva eesti keele oskusega inimeste sotsiaalmajanduslikku olukorda ja pärsib ühtse riigiidentiteedi kujunemist. Kui inimesed ei tunne end tööjõuturul kindlalt, ei ole nad valmis ka avatult ühiskonda panustama, neil ei ole võimalusi ega huvi osaleda kultuuri- ja sotsiaalelus. Eesti keele oskus, side riigi kultuuriruumiga Eesti keele oskus muudab inimesed ühiskondlikus elus aktiivsemaks ja suurendab konkurentsivõimet tööturul, laiendab võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab haridusastmetel edasiliikumist. Kuigi aastate jooksul on eesti keele oskuse tase teisest rahvusest elanike seas kasvanud53, ei ole umbes pooltel eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutel54 aktiivset keeleoskuse taset, eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtrühmadele võrdselt kättesaadavad. Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Puudulik eesti keele oskus on üks peamistest põhjustest, miks teisest rahvusest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus, samuti nende usaldus riigi institutsioonide vastu on väiksem kui eestlastel. Inimeste sidet riigiga võib määratleda, kasutades riigiidentiteedi mõistet. EIM 2017 kohaselt, valdav osa (umbes 80%) nii eestlasi kui ka teisest rahvusest püsielanikke kannab tugevat või keskmise tugevusega 50 nt Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. [www] https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon- eesti-tooturul/ (20.03.2020); Eesti- ja venekeelsete palgalõhe reservatsioonipalgas Eesti tööturul. [www] http://dspace.ut.ee/handle/10062/42726 (20.03.2020). 51 Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. [www] https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon-eesti- tooturul/ (20.03.2020). 52Rahandusministeerium. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/atar_2017.pdf?download=1 53 nt EIM 2017 54 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus (2018). Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. [www] https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega- taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus (20.03.2010); EIM2017 12 riigiidentiteeti. Teisest rahvusest inimeste riigiidentiteedi tugevusega on väga tuntavalt seotud eesti keele oskus, majanduslik heaolu, elukoht, vanus, kontaktid eestlastega ja Eesti kodakondsus. Seetõttu tuleb ka edaspidi pöörata tähelepanu neile Eesti püsielanikele, kellel ei ole kodakondsust. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv aasta-aastalt küll väheneb, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud. Uuringud näitavad, et peamine Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjendus on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Hariduslik ja elukohapõhine segregatsioon Eesti haridussüsteem on keeleliselt jaotunud ning see pärsib suhtlemist ja koostööd eesti ja muust rahvusest laste vahel, süvendab regionaalset segregatsiooni ning takistab lõimumise protsesse. Enamik eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides ja enamik vene emakeelega õpilasi vene õppekeelsega koolides. Vene õppekeelega haridusasutuste üks suurimaid lahendamist vajavaid probleeme on vene emakeelega õpilaste ebapiisav eesti keele oskus põhi- ja kutsekooli lõpus. Eesti keele oskus on neile aga vajalik, et olla Eesti haridus- ja tööturul konkurentsivõimeline. Samas, igal aastal kasvab eesti õppekeelega koolides nende õpilaste osakaal, kelle emakeel ei ole eesti keel55 (vaid on vene, ukraina, inglise või mõni muu keel), mistõttu vajab üha rohkem haridusasutusi abi, et toetada mitmekeelse ja -rahvuselise õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. See tagaks nende haridusasutuste õpilastele eesti keele ja kultuuri omandamise ning annaks võimalusi arendada õpilaste emakeeleoskust ja kultuuritundmist. Venekeelse elanikkonna elukohapõhine segregatsioon kasvab56. Sellele on aidanud kaasa eri rahvusrühmade rändekäitumine ja teisest rahvusest inimeste nõrgem positsioon ja eraldatus tööturul. Enamik venekeelseid elanikke elab ka praegu samades asulates, kuhu nende rahvuse esindajad sisserändajatena saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti linnades ja maapiirkondades on venekeelseid elanikke alla viie protsendi. Etnilist segregatsiooni võimendavad vene keele osakusega uussisserändajad, kes valivad etniliselt kontsentreerunud elupaigad, kus põhirahvusega kokkupuutepunkte on vähe. Selle lahendamist vajava ülesande ilmekas näide on Ida-Virumaa, kus elanike lõimumisnäitajad on võrreldes teiste piirkondadega palju väiksemad. Ida-Virumaa elanikel on napim eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, nad osalevad Eesti kultuuri- ja ühiskondlikus elus vähem jne. Teenuste killustatus ja informeeritus Viimase paari aasta jooksul on nii kohanemis- kui ka lõimumisvaldkonnas pakutavate teenuste ja tegevuste arv kiiresti kasvanud, peamiselt Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Paljusid pakutavaid teenuseid ja tegevusi hinnatakse väga ja peetakse vajalikuks, kui ollakse neist teadlikud ja neis osalenud57. Teenuste ja tegevuste mitmekesisus pakub ühest küljest rohkem võimalusi sihtrühmadele, kuid teisalt on kujundanud olukorra, kus teenuste ja tegevuste pakkumine on killustatust ning teatakse neid vähe. Seetõttu on vaja pöörata varasemast enam tähelepanu sellele, kuidas parendada ja pakkuda kohanemis- ja lõimumisteenuseid lähtudes kindlast kliendist ja sihtrühmast, suurendada informeeritust, muuta üleminek teenuste ja tegevuste vahel lihtsamaks ja vältida dubleerimist. Kohaliku tasandi toetamine ja partnerlussuhete arendamine Kohanemine ja lõimumine toimub suures osas kohalikul tasandil ning edukuse tagamiseks on vaja toetada suurema välispäritolu elanike asustusega kohalikke omavalitsusi ning teisi avaliku, era- ja kolmanda sektori asutusi, kes uussisserändajate, tagasipöördujate ja teisest rahvusest püsielanikega 55 HTM (2019). Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade 2018. a arengukavade täitmise analüüs. Tartu: HTM. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/tulemusvaldkonnad_2018_koond_loplik.pdf, lk 94 (20.03.2020). 56 Kadi Mägi (2018). Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia. [www] http://dspace.ut.ee/handle/10062/62344 (19.03.2020). 57 Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Tallinn: Civitta Eesti AS. [www] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/esf_kohanemis- ja_loimumismeetme_vahehindamine_-_lopparuanne_.pdf (11.02.2020). 13 kohalikul tasandil kokku puutuvad ja neile (avalikke) teenuseid pakuvad. Eesmärk on seeläbi parendada kohanemis- ja lõimumisvaldkonna koostööpartnerite suutlikkust efektiivselt nii uussisserändajatele, teisest rahvusest püsielanikele kui ka tagasipöördujatele kohanemis- ja lõimumisteenuseid osutada. Seeläbi on võimalik aidata kaasa ka esimese ülesande lahendamisele, kuna koostööpartnerite kaasamise ja võimekuse suurendamise kaudu ollakse teadlikumad olemasolevatest teenustest. Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kaasata lõimumis- ja kohanemispoliitikasse ja tegevustesse rohkem eestlasi ja erinevaid pooli, nagu KOVid, ettevõtjad, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabaühendused? Kuidas panna neid omavahel tihedamat koostööd tegema? 2. Kuidas luua paindlikud, tänapäevased, süsteemsed ja sihtrühmapõhised kohanemis- ja lõimumisteekonnad? 3. Kuidas juhtida kohanemise ja lõimumise kommunikatsiooni ning tagada sihtrühmade ühtse inforuumi kujundamine? 4. Kuidas suurendada sotsiaalsete kontaktide teket, sh kuidas luua ühtekuuluvustunnet ning kontakte ja võrgustikke eri rahvusest inimeste vahel? 5. Kuidas tagada eri sihtrühmade edukus tööturul ja toetada tööandjaid ja töötajaid toime tulema mitmekultuurilise keskkonnaga? 6. Kuidas suurendada teisest rahvusest inimeste aktiivset eesti keele oskust? Kuidas suurendada teisest rahvusest inimeste aktiivsust kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning tugevdada sidet Eestiga? 7. Kuidas ületada keelepõhine segregatsioon haridussüsteemis? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist? Kuidas toetada haridussüsteemi asjaosalisi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada ka õpilaste emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? 8. Kuidas tulla toime piirkondliku, sotsiaalse ja virtuaalse segregatsiooniga? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta - Rahvuste ja (keele)kogukondade vahel võivad tekkida konfliktid, pinged ja lõhed ühiskonnas, mida on võimalik (välispoliitiliselt) kasutada Eesti sisemise stabiilsuse nõrgestamiseks. - Eestis elavad inimesed ei võta omaks ega kanna Eesti identiteeti ja võõranduvad Eesti ühiskonnast. - Riigi kulud kasvavad. - Suurenevad kommunikatsiooniraskused: sõnumite edastamine avalikus ruumis on takistatud, vastandumine, suurem aja- ja rahakulu. - Sotsiaalmajanduslikud lõhed suurenevad. - Inimesed võivad lahkuda Eestist. 14 2.2.3. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamine Kodanikuühiskonnana mõistetakse riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatut ühiskonnasfääri, kus üksikisikud ja rühmad teevad oma huvide ja väärtuste edendamiseks koostööd. Kodanikuühiskonna osaks loetakse peale mittetulundussektori ka ajakirjandust, erakondi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jts. Kodanikuühiskonna peatükis keskendutakse nii vabakonna huvide esindamise kui ka teenuste pakkumise rollile. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 500 mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA)58. Neist umbes 800 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. Samal ajal on kasvamas juriidilise vormita tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, kuid neile ei ole seni pakkuda süsteemset tuge. Kodanikuühiskonna arenguvajadused on seotud viie teemaga. Teadlikud ja aktiivsed elanikud On oluline leida võimalusi, et võimestada nende Eesti elanike ühiskondlikku aktiivsust ja kodanikuna toimimist. Iga teine Eesti elanik on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses, kusjuures viie aastaga on kasvanud vabatahtlikus tegevuses osalemine 18%.59 Eesti elanike kodanikuaktiivsuse üks oluline probleem on aga vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali vähene kasutamine. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidega keskmisest passiivsemad (27% võrreldes EL-i keskmisega 31%)60. Samal ajal moodustavad Eesti elanikest suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, kuid 55-aastaste ja vanemate elanike kaasatus vabatahtlikku tegevusse on Eestis üks väiksemaid.61 Demokraatliku riigina on Eestis oluline teha inimesed suutlikuks tegutsema kodanikena, andes neile selle kohta teadmisi ja oskusi. Inimeste võimestamine kodanikeks algab kodanikusubjektsusest – kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused62. Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli pädevalt täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Vajadus on lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu pöörata demokraatlike jt kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali kõrval on mõningaid kitsaskohti ka eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesuguses tegevuses, pole 45% uussisserändajaid kusagil osalenud, kuid sooviks seda tulevikus teha63. Võimekad ja hoolivad kogukonnad Võimekate ja hoolivate kogukondadega seotud proovikivide lahendamiseks on kesksel kohal kogukondade tunnustamine oluliste osalistena, nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama ning eri osaliste võrgustamine ja koostöö. Paljudes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade võimestamine vajab jätkuvat arendamist ja juurutamist. Võrgustikupõhine süsteemne kaasamine võimaldab jõuda suurema hulga inimesteni ning kodanikuühiskonda võimestada 58 mittetulundusühingute ja sihtasutuste register (01.01.2020) 59 Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Tartu: Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.ibs.ee/publikatsioonid/vabteg/ (20.03.2020). 60 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017 61 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks. Tallinn: Tallinna Ülikool. 62 Kalev, L. (05.12.2018). Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel. Riigikogu Toimetised 38, 115–127. [www] https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/kodanikusubjektsus-inimeste-voimestamisel/ (20.03.2020). 63 EIM 2017, lk 94 15 ja mitmekesistada. Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel 246 000 (sisaldab korduvaid liikmeid) ning Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) 152 974 liiget, ent sõltumata liikmesusest suhtleb eeldatavasti enamik Eesti inimesi kellegi teisega, arutab huvipakkuvaid küsimusi ja võtab midagi koos ette. Liiatigi võimaldab kogukondliku omaalgatuse soodustamine toetada ettevõtmisi, mis ei vaja ilmtingimata juriidilise keha loomist ja sellega kaasnevat asjaajamist. Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete suunal on oluline, et kuna avalike vahendite osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, on üha suurem roll vabaühenduste finantsmajanduslikul oskusteabel ja tegevusel. Kolmandikul MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat. Seda peetakse piisavaks organisatsiooni jätkusuutlikkuse mõttes, kuid trend on langev. Omatulu teenivaid MTÜ-sid oli 2017. aastal 57%. Palgalisi töötajaid on 36% MTÜ-del ja see on aastatega mõõdukas kasvutrendis. Tähelepanu on vaja pöörata annetamise ja annetuste kogumise lihtsamaks tegemisele. Seda iseloomustab tõsiasi, et raha oli 2017. aastal valmis annetama üheksa inimest kümnest (18–60- aastastest)64, kuid ühekordseid annetusi on teinud iga teine. Samuti iseloomustab Eestit väike püsiannetajate osakaal elanikkonnast (12%). 2018. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 23,3 miljonit eurot65. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega on annetuste maht 2018. aasta seisuga 41 miljonit eurot66 ja kasv jätkub. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamiseks on vaja üha enam keskenduda sellele, et kõrvaldada kaasamise kitsaskohad, sh formaalne ja ajaliselt kiirustav kaasamine, eelnõude mõju pealiskaudne hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiiresti reageerida ja mahukat infot töödelda. Oluline on tegeleda strateegilise partnerluse vormi lahtimõtestamise ja vajaduse korral kohandamisega ning jagada strateegilisest partnerlusest häid näiteid ministeeriumites, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes. Oluline on ka, et vabaühenduste rahastamine oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku halduskoormusega. Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil peale senise ja jätkuva töö ministeeriumite ja riigiasutustega. Oluline on ka vabaühenduste sisedemokraatia ja sisemine läbipaistvus, mis vajab jätkuvat tähelepanu. Usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud Oluline on, et Eestis on tagatud usuvabadus kehtiva õiguskorra raames. Usulistel ühendustel on suur roll ühiskonnas, sest nad edendavad nii sotsiaaltöö, kohaliku ajaloo kui ka kultuuripärandi valdkonda. Kirikud ja kogudused on kaasatud ka mitmesuguste muusika- või kogukonnaürituste korraldamisse. Seega on ka edaspidi vajalik panna rõhku usuliste ühenduste võimekuse säilitamisele ja suurendamisele, et võimaldada neil ka edaspidi ühiskonnale vajalikesse ülesannetesse oma osa anda. Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali? 2. Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi? 3. Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust? 64 Heategevusalaste hoiakute uuring 2013. Tallinn: TNS Emor. [www] https://www.kysk.ee/failid/File/Uuringud/Aruanne_heategevus_2013.pdf (20.03.2020). 65 Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma (INF 4). 66 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 16  4. Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindada, reageerida ja kaasa rääkida? 5. Kuidas toetada usulisi ühendusi, kes toetavad kogukonna arengut? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus väheneb, nende side riigiga kaugeneb ning see põhjustab ohtu ühtekuuluvustundele ja riigi julgeolekule. - Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus väheneb. See ohustab läbimõeldud otsuste tegemist, vabaühenduste pakutavate teenuste järjepidevust ja suurendab koormust riigieelarvele. 2.3.4. Rahvuskaaslaste side Eestiga ja sujuv tagasipöördumine Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid kolme väljarändelaine tulemusena67 on Eestil suur ja hajali paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid eestlasi on hinnanguliselt kuni 200 000, moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad Venemaal, Soomes, Rootsis, USAs ja Kanadas68. Kesksel kohal on aidata säilitada võõrsil asuva eestlaskonna identiteeti, kaitsta nende huve, kaasata neid senisest enam Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu ja toetada nende võimalikku tagasipöördumist. Lisaks on oluline kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti hea maine edenndamisel, eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel, majanduse edendamisel ning julgeoleku tagamisel69. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik alates 2004. aastast süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu70. On oluline mõista, et rahvuskaaslaste kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse kui ka tausta poolest, samuti on kõigi nende vajadused ja ootused riigile isesugused. Märkimisväärsed erinevused on äsja või ajutiselt Eestist välismaale õppima või töötama suundunud eestlaste ja juba pikalt Eestist eemal viibinud ning ka võõrsil sündinud eestlaste vahel. Väljaspool kodumaad elavate eestlaste side riigiga varieerub, samamoodi nagu ka nende eesti keele oskus, võimalus ning soov emakeelt õppida ja kasutada; nende teadmised Eesti kultuurist ja ühiskonnast ning nende üldised hoiakud ja teadmised Eesti kohta.71 Selle asjaolu tõttu on oluline toetada rahvuskaaslaste tihedaid kontakte koduriigi ja -kogukonnaga ning kaasata neid aktiivselt Eesti ühiskonna – ja kultuuriellu ja arengusse.72 Rahvuskaaslaste kohalolu üleilmselt Võõrsil elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse hoidmisele ja arendamisele ning olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel – Eesti kui potentsiaalne turismisihtkoht või sobiv investeeringute ja ettevõtluskeskkond. Samuti võib neil olla roll infojagajatena. Nad saaksid anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Eestlased võõrsil saavad aktiivsemalt elavdada välissuhtlust, mõjutada oma asukohariigi poliitikat ja avalikku arvamust. Riigi süsteemne suhtlus võõrsil asuva eestlaskonnaga aitab olemasolevat väliskogukonna potentsiaali tõhusamalt kasutada. Siinkohal on oluline võõrsil elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine. 67 „Esimene väljarändelaine toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole. Teise väljarändelaine, peamiselt lääne poole, põhjustas II maailmasõda ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu“. Kaja Kumer- Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. [www] https://inimareng.ee/valjapoole-avatud-eesti/eestlased-maailmas/ (20.03.2020). 68 Rahvuskaaslaste programm 2014–2020. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (20.03.2020). 69 Eesti välispoliitika arengukava 2030. Tallinn: Välisministeerium 2019 70 Aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja praegu 2014–2020. 71 Aksel, M. jt (2015). Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring. Tartu: Tartu Ülikool 72 Eesti välispoliitika arengukava 2030. Tallinn: Välisministeerium 2019 17 Mitmesuunaline ühine inforuum Oluline on edendada mitmesuunaliselt toimivat ühtset inforuumi, mis muudaks infovahetuse tõhusamaks. On tekkinud olukord, kus rahvuskaaslastele on hästi kättesaadavad info ja uudised Eesti kohta, kuid Kodu-Eestis kajastatakse vähe infot väliskogukondadest ja nende tegemistest. Ilmnenud on märkimisväärne vajadus, et infot vahetataks ka eri väliskogukondade endi vahel. Võõrsil asuvale eestlaskonnale suunatud infot on palju, kuid see on killustunud, lisaks ei vasta see alati sihtrühma vajadustele (nt vajadus praktilise info järele). Ühine infoväli on oluline, et toetada võõrsil asuvate eestlaste identiteedi säilimist. Ka Eesti vajab infovahetust eri Eesti väliskogukondades toimuvate ürituste ja tegevuste kohta. Tähtis on luua võimalusi sotsialiseerumiseks ja uute algatuste tekkeks koostöös Eesti ja rahvuskaaslaste kogukondadega. Eesti keel, kultuur ja identiteet Mitmed eestlaste esimese ja teise väljarändelaine tulemusena kujunenud Välis-Eesti kogukonnad on hääbumisohus, sest järeltulevad põlvkonnad sulanduvad asukohamaa ühiskonda, nende eesti keele oskus kahaneb, seotus eesti kultuuriga väheneb ja kõik see toob kaasa identiteedi muutumise. Antud suundumust aitavad tasakaalustada kolmanda lainega välismaale läinud eestlased, kes on mitmes riigis moodustanud uusi elujõulisi väliseesti kogukondi73. Mõnes kohas on liitutud endiste väliseesti ühendustega, kuid omal käel on moodustatud ka uusi eestlaste (kultuuri)organisatsioone. Kogudused on olnud nii ajaloos kui ka tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad välismaal, tagades rahvusliku identiteedi säilimise, omakeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt keeleõpe pühapäevakoolis). Lisaks on oluline tagada Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi jätkuv dokumenteerituse tase põlvkondade vahetudes. Eesti väliskogukondade laste ja noorte kaasamine tegevustesse ja neile võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate laste ja noorte arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Tuleb vältida olukorda, kus aktiivsed noored jäävad kõrvale tegevustest, mis aitavad eestlust võõrsil hoida ning edendada. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õpib üle maailma eesti keelt 3800 last, nõudlus laste keeleõppe järele on pidevalt kasvanud. Väga populaarsed on ka lastele ja noortele mõeldud eesti keele- ja kultuuri laagrid Eestis, mis peale keeleoskuse annavad hea võimaluse tundma õppida oma päritoluriigi kultuuri ja leida siit sõpru. Lähtudes sellest tendentsist on eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine välismaal ülioluline. See aitab arendada ja säilitada väljaspool Eestit elavate laste ja noorte eesti keele oskust ning luua soodsamad tingimused nende võimalikuks tagasipöördumiseks Eestisse. Tagasipöördumine Statistikaameti hinnangul74 on alates 2015. aastast Eestisse tagasi tulnud 7000–8500 Eesti kodanikku aastas, mis ületab 1900 inimese võrra välismaale siirdunute arvu. Nimetatud asjaolu viitab selgelt, et tagasipöördumine kodumaale on hoogustunud. Osalt on see seotud Eesti majandusliku järje paranemisega, aga ka inimeste praktiliste vajadustega, nagu soov panna lapsed õppima Eesti haridussüsteemi, vajadus hoolitseda oma vanemate eest ning igatsus kodumaa järele. Soovitud tagasipöördumist on vaja toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil ning selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli tagasi koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Lisaks on oluline, et tullakse tagasi avardunud kogemuste ja teadmistega. Samas, vähene tugi tagasipöördujatele võib pärssida Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut. 73 Uusi kogukondi on tekkinud muu hulgas Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Luksemburgis ja Austraalias. – Rahvuskaaslaste programm 2014–2020. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (20.03.2020). 74 Eesti kodanike ränne kuni 2018. aastani. 18 Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmi väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas arendada riiklikul, kohalikul ja kogukondlikul tasandil koostööd väliskogukondadega? 2. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi enam Eestis toimuvatesse demokraatiaprotsessidesse, aga ka Eesti majanduse, julgeoleku ja kultuurieesmärkide saavutamisse? 3. Kuidas luua ühine infoväli ja muuta infovahetus tõhusamaks – sealhulgas, kuidas kajastada väliskogukondade uudiseid enam ka Eesti meedias ja võimaldada infovahetust eri kogukondade vahel? 4. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks? 5. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti mäluasutustes ja tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni väliseesti kogukondade kohta? 6. Kuidas toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid erinevatesse eesti piirkondadesse naasmisel? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja üldine seotus Eesti kultuuriruumiga, side kodumaaga väheneb. - Rahvuskaaslasi kui Eesti saadikuid on maailma eri paigus kohapeal vähem ja Eesti huvide eest seismine rahvusvahelisel tasandil väheneb. - Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest, regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jts. - Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi jätkuv dokumenteerituse tase põlvkondade vahetudes. 19 3. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule Arengukavaga kaasnevat mõju analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Olulisim positiivne mõju avaldub eelkõige seoses sotsiaalse ja demograafilise mõjuga, kuid arengukava elluviimisega kaasneb eeldatavasti mõju ka teistele valdkondadele. Tabelis 1 on ülevaade mõju esmasest prognoosist. Tabel 1. Esmane mõjuhinnang Võimaliku ebasoovitava Mõju Mõju Sihtrühma mõju kaasnemise risk ulatus sagedus suurus arengukava elluviimisel Sotsiaalne, sealhulgas suur suur suur väike demograafiline mõju Mõju riigi julgeolekule ja keskmine keskmine keskmine väike välissuhetele Mõju majandusele keskmine keskmine keskmine väike Mõju elu- ja väike väike väike väike looduskeskkonnale Mõju regionaalarengule keskmine keskmine keskmine väike Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse keskmine keskmine keskmine väike korraldusele 4. Koostamise ajakava ja tähtaeg Tabel 2. Ajakava jaanuarist Eeltöö arengukava koostamiseks, valdkonna olukorra ja probleemide esmane märtsini 2020 analüüsimine. märtsist Eeltöö arengukava ja programmide väljatöötamiseks ning dokumentide augustini 2020 kavandite koostamine. Arutelud ja koostööseminarid partneritega, et analüüsida probleeme, seada sihte ja leppida kokku koostöö tegemises. maist Arengukava ja programmide kavandite täiendamine. Arutelude ja septembrini 2020 koostööseminaride pidamine. oktoober 2020 Arengukava projekti avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine. Programmi eelnõude edastamine arvamuse avaldamiseks. november 2020 Arengukava projekti esitamine Vabariigi Valitsusele, novembrist 2020 Riigikogus tutvustamine, Vabariigi Valitsuses heakskiitmine. jaanuarini 2021 märts 2021 Minister või ministrid kinnitavad programmid. Täpse ajakava ja lisainfo arengukava koostamiseks peetavate arutelude kohta leiab nii Siseministeeriumi kui ka Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Tuleb ent arvestada, et arengukava kooskõlastamine ja Riigikogus tutvustamine võib kesta ajakavas plaanitust kauem. 5. Kaasamiskava ja juhtkomisjon Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse ja viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. 1 Arengukava koostamise eest vastutavad kultuuriminister ja rahvastikuminister. Arengukava koostamise ja elluviimise strateegiliseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Koostamist juhib arengukava juhtrühm. Juhtrühm moodustatakse arengukava teemajuhtidest. Juhtrühma töösse kaasatakse töö vältel valdkonna eksperte eelkõige sidusministeeriumidest, teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse kaasamise heast tavast75. Arengukava koostamisse ja elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused. Esialgse kaasamisplaani järgi kaasatakse tabelis 3 nimetatud pooled, kuid arengukava koostamisel võib nimekiri täieneda. Tabel 3. Ülevaade arengukava koostamisse kaasatavatest pooltest Asutus Teema, mille väljatöötamisse panustab Riigikantselei Kõik Riigikogu probleemkomisjon rahvastikukriisi Kõik lahendamiseks kodanikuühiskonna toetusrühm Riigikogus „Kodanikuühiskond“ Haridus- ja teadusministeerium Kõik Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kõik Rahandusministeerium Kõik Sotsiaalministeerium Kõik Maaeluministeerium Kõik Välisministeerium Kõik Justiitsministeerium Kõik Kaitseministeerium Kõik „Lõimumine ja kohanemine“, Politsei- ja piirivalveamet „Üleilmne eestlus“ „Kestlik rahvastik“, „Lõimumine ja kohanemine“, Integratsiooni Sihtasutus „Kodanikuühiskond“, „Üleilmne eestlus“ „Kestlik rahvastik“, Tervise Arengu Instituut „Lõimumine ja kohanemine“ „Kestlik rahvastik“. Sotsiaalkindlustusamet „Lõimumine ja kohanemine“ „Kestlik rahvastik“, Töötukassa „Lõimumine ja kohanemine“, „Üleilmne eestlus“ Haigekassa „Kestlik rahvastik“ „Lõimumine ja kohanemine“, EAS, rahvusvaheline maja „Kodanikuühiskond“, „Üleilmne eestlus“ Arenguseire Keskus Kõik 75 Kaasamise hea tava. [www] http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise- hea-tava (20.03.2020). 2 Tartu Ülikool Kõik Tallinna Ülikool Kõik Tallinna Tehnikaülikool Kõik SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Kõik Balti Uuringute Instituut Kõik Eesti Linnade ja Valdade Liit Kõik „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Külaliikumine Kodukant „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, MTÜ Eesti Leader Liit „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused „Kodanikuühiskond“ Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon „Lõimumine ja kohanemine“ Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt „Lõimumine ja kohanemine“ „Lõimumine ja kohanemine“, Vabaühenduste Liit „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Kodanikuühiskonna Sihtkapital „Kodanikuühiskond“ Eesti Koostöö Kogu Kõik Eesti Noorteühenduste Liit Kõik Eesti Inimõiguste keskus Kõik SA Pere Sihtkapital „Kestlik rahvastik“ Eesti Lasterikaste Perede Liit „Kestlik rahvastik“ Lastekaitse Liit „Kestlik rahvastik“ Pereteraapia Ühing „Kestlik rahvastik“ MTÜ Lasterikkad Isad „Kestlik rahvastik“ SA Väärtustades Elu „Kestlik rahvastik“ Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Kõik Eesti Vaimse tervise ja heaolu koalitsioon „Kestlik rahvastik“ Avatud Eesti Fond Kõik ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet „Lõimumine ja kohanemine“ rahvusvähemuste katusorganisatsioonide „Lõimumine ja kohanemine“, esindajad „Kodanikuühiskond“ Eesti Rahva Muuseum „Lõimumine ja kohanemine“, „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Vabamu „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Rahvusarhiiv „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Rahvusraamatukogu „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Tallinna Keskraamatukogu „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ 3 MTÜ Eesti Muuseumiühing „Lõimumine ja kohanemine“ MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee „Lõimumine ja kohanemine“ Väliseesti Sõprade Ühendus „Üleilmne eestlus“ 4 LISA 1. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade Valdkonna arengut iseloomustavad kõige olulisemad näitajad on esitatud tabelites 1, 2 ja 3. Need on ka näitajad, mida soovitakse arengukava elluviimisega mõjutada. Täpsemad sihid ja eesmärgid seatakse arengukava koostamisel. Tabel 1. Olulisemad valdkonda iseloomustavad näitajad 1934 1989 2000 2012 2019 Eesti rahvaarv (milj), sh: 1,126 1,566 1,370 1,325 1,325 kuni 15-aastaseid 261 851 348 738 248 470 205 608 217 423 /osakaal rahvastikus /23% /22% /18% /16% /16% üle 75-aastaseid 30 499 79 385 74 850 108 817 126 400 /osakaal rahvastikus /3% /5% /5% /8% /10% Eestis elavate eestlaste arv 992 520 963 281 930 219 917 075 907 628 Eestis elavate teisest rahvusest 133 893 602 381 439 833 408 142 417 192 inimeste arv (sh rahvus teadmata) Rahvastik kodakondsuse kaupa, sh: Eesti kodakondsus (milj) – – 1,096 1,123 1,125 EL kodanikud – – 4 027 7 762 20 891 muude riikide kodanikud – – 90 981 100 329 104 680 Määratlemata kodakondsusega – – 170 349 93 131 73 587 Loomulik iive, sh: 1 452 5 782 –5 336 –1 394 –1 384 eestlased 1 079 2 577 –2 685 118 272 teisest rahvusest 373 3 205 –2 651 –1 512 –1 656 Oodatav eluiga, sh: – 70,3 71,2 76,5 78,4 naised 60 74,7 76,3 81,2 82,4 mehed 53 65,6 65,9 71,4 73,9 Rändesaldo, sh: 200* 172 –3 213 –4 234 7 071* * 2018. a Eesti kodanikud – – – –4 436 1 267* EL kodanikud – – – –60 1 982* kolmandate riikide kodanikud – – – 262 3 822* Eesti emakeelega rahvastiku osakaal, 88,2% 61,5% 67,9% 69,2% 68,5% sh: noorte (kuni 25-aastased) hulgas – – 71,5% 75,1% 73,6% Tallinnas 85,8% 47,4% 53,7% 54,8% 52,7% Ida-Virumaal – – 19,8% 19,3% 17,5% Rahvastiku regionaalne paiknemine: Harjumaa – 605 415 536 470 566 741 598 059 /osakaal rahvastikust /38,7% /39,2% /42,8% /45,1% sh Tallinn – 478 974 402 390 403 862 434 562 Tartumaa – 161 813 158 070 153 479 152 977 Harjumaa ja Tartumaa kokku – 767 228 694 540 720 220 751 036 /osakaal rahvastikust /49,0% /50,7% /54,3% /56,7% Ida-Virumaa – 221 111 183 850 153 716 136 240 Töötuse määr (15–74-aastased)76, sh: – – 14,6% 10% 4,4% eestlased – – 9,8% 7,6% 3,8% teisest rahvusest inimesed – – 19,7% 15% 5,9% 76 15-74-aastaste hõiveseisund maakondade järgi. Statistikaameti andmebaas TT4645. [www] http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=TT4645 (20.03.2020). 5  Tööhõive määr (15–74-aastased)77, – 76,4% 54,4% 60,8% 68,4% sh: eestlased – – 55,3% 62% 69,6% teisest rahvusest inimesed – – 52,7% 58,4% 66% Hõivatud kokku (tuhat)78 – 837,9 585,3 614,9 671,3 Allikas: Statistikaamet. Aastad 1934, 1989, 2000 vastavalt rahvaloendusele Tabel 2. Olulisemad kodanikuühiskonda iseloomustavad näitajad 2009 2013 2018 Osakaal elanikest, kes on viimase 44% 31% 49% 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses Eesti kodanikuühenduste üldine 2,0 2,0 2,1 elujõulisus 7-palli skaalal (1 – suurim, 7 – väikseim) Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem 51% 38% 33% kui kolm rahastamisallikat Tulumaksusoodustusega ühenduste 27 mln € 32 mln € 41 mln € nimekirja kuulujatele tehtud (2011) annetuste kogusumma Palgaliste töötajatega 27,7% 30,3% 35,6% MTÜ-de osakaal Osakaal Eesti elanikest, kes 5% 4% 14% väljendavad postmaterialistlikke (2011–2013) väärtusi Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu 24 mln € 27,5 mln € 45,6 mln € (2012) Tabel 3. Riigiidentiteedi ja kontaktide tihenduse näitajad79 2015 2017 Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga80 elanike osakaal eestlased 76% 79% teisest rahvusest inimesed 83% 86% Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel (osakaal, kellel on olnud palju kontakte) eestlased 41% 38% teisest rahvusest inimesed 63% 64% 77 ibid. 78 Hõivatud vanuserühma ja tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Statistikaameti andmebaas TT0202. [www] http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=TT0202 (20.03.2020). 79 EIM 2017 80 Integratsiooni monitooringus on riigiidentiteet määratletud Eesti kui ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete toetamine. Teisest rahvusest inimeste puhul käsitatakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel. 6  TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA aprill 2020 EELNÕU 07.04.2020 KORRALDUS 2018 nr „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord”: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumideks Siseministeerium ja Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Siseministeeriumil ja Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta jaanuaris. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §-st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium Vabariigi Valitsusele arengukava „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“ (edaspidi arengukava või rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda , kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiliseks dokumendiks on „Laste ja perede arengukava 2012–2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“ . Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava. 2. EELNÕU EESMÄRK JA SISU Eesti elujõulisuse tagab kestlik rahvastik ja sidus ühiskond. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse selleks, et: ● aidata kaasa, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ strateegias kokkulepitud eesmärgid, mis on seotud rahvastiku ja ühiskonna sidususe valdkonnaga. Eelkõige on seos üldeesmärgi ja järgmiste strateegiliste sihtidega: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud”; ● leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumite ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust1, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne; ● määrata kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkondade poliitikainstrumendid, üld- ja alaeesmärgid ning eesmärkide saavutamist kirjeldavad mõõdikud; 1 Eesti rahva kestlikkuse all peetakse siin ja edaspidi silmas nii eestlaste kui ka Eesti rahvastiku kestlikkust. 1  ● luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks; ● tagada kooskõla ja anda sisendit Euroopa Liidu poliitikatesse2; ● aidata ellu viia ülemaailmse säästva arengu eesmärke3. Eelkõige on arengukava seotud eesmärkidega nr 4 (kõikidele kvaliteetne haridus), nr 8 (majandusareng ja kõigile inimväärne töö), nr 19 (ebavõrdsuse vähendamine, võrdsed võimalused kõigile, kaasamine) ning nr 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse). Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi neli programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning eesmärkide sõnastust kohandatakse arengukava ja programmide koostamisel vastavalt vajadusele, kuid praegu on need kavandatud järgmiselt4: Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga toetatakse: ● eesti keele, kultuuri ja majanduse arengut ning Eesti rahvusriigi kestlikkust, samas austades iga inimese õigust säilitada oma keel ja kultuur; ● lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnas; ● inimeste ühiskondlikku aktiivsust, mis on ühistegevuste ja ühtekuuluvustunde ning tugevate kogukondade ja laiapindse otsustamise aluseks; ● võõrsil elavate rahvuskaaslaste sidet Eestiga, mis on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi säilimisele ning tutvustamisele maailmas. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koosneb kolmest punktist: Punkt 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030“ (edaspidi arengukava). Punkt 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumideks Siseministeerium ja Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punkt 3. Siseministeeriumil ja Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta jaanuaris. 2 Arengukava meetmetega hakatakse kaasa aitama ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi „Sotsiaalsem Euroopa” ja AMIFi eesmärkide saavutamisse. 3 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf (11.03.2020) 4 Rahvastikutoiminguid puudutav on hetkel kajastatud Siseturvalisuse arengukava dokumentides. 2  3. KORRALDUSE JÕUSTUMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Olulisim positiivne mõju avaldub eelkõige seoses sotsiaalse ja demograafilise mõjuga, kuid arengukava elluviimisega kaasneb eeldatavasti mõju ka teistele valdkondadele. Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava ja programmide koostamisel. 4. KORRALDUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUTUSED Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi tegevuskuludest. 5. EELNÕU JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu on esitatud 2020. aasta mais eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 3