Kiri

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Meie 02.06.2020 nr 2-1/20-0259/3694 Kaitseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Majandus- ja taristuministri määruse „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Lisaadressaadid: Eesti Arhitektide Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Ehitusettevõtjate Liit MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Ivan Sergejev 639 7695 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 01.06.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded1 Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala (1) Käesolevat määrust kohaldatakse olemasolevasse hoonesse hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava paigaldatava, asendatava või ümberehitatava tehnosüsteemi (edaspidi paigaldatav tehnosüsteem) osas. (2) Käesolevat määrust ei kohaldata oluliselt rekonstrueeritavasse hoonesse paigaldatava tehnosüsteemi osas. § 2. Terminid (1) Elektriline erivõimsus käesoleva määruse tähenduses on ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse efektiivsus õhuvoolu transportimiseks. Elektriline erivõimsus määratakse ventilatsioonisüsteemi summaarse elektrivõimsuse ja suurima õhuvooluhulga suhtarvuna. (2) Küttesüsteem käesoleva määruses tähenduses on tehniliste seadmete ja nende komponentide kombinatsioon, millega soojendatakse temperatuuri tõstmiseks siseruumi õhku. (3) Soojusallikas käesoleva määruse tähenduses on see osa küttesüsteemist, millega toodetakse energiat: 1) kütuse põletamisel; 2) elektriküttekeha läbiva elektrivoolu soojusliku toimega; 3) välisõhust, ventilatsiooni heitõhust, veest või maapinnast saadava soojuse sidumisega. § 3. Nõuded küttesüsteemile ja tarbevee soojendamise süsteemile (1) Kahe või enama soojusallika paigaldamisel määratakse soojusallikate kasutegur paigaldatavate soojusallikate energiakasutuse osakaalude kaalutud keskmisena. (2) Kui küttesüsteemi harutorustik on ehitatud radiaatori möödaviikudeta ühetorusüsteemina, siis küttesüsteemi isereguleeriva seadmega, mis hoiab kindlaksmääratud temperatuuri ruumis või hoone osas automaatselt, ei varustata. § 4. Nõuded ventilatsiooni- ja jahutussüsteemile (1) Ventilatsioonisüsteemi ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema võrdsete õhuhulkade korral vähemalt 70 protsenti. (2) Kui väljatõmbeõhu koostise või hoone ehitusliku lahenduse tõttu tuleb ventilatsiooniseadme soojustagastuseks paigaldada vahesoojuskandja, peab ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema võrdsete õhuhulkade korral vähemalt 50 protsenti. (3) Ventilatsiooniseadme paigaldamisel ei tohi ventilatsioonisüsteemi elektriline erivõimsus ületada piirväärtust 2,2 kilovatti kuupmeetri kohta sekundis (kW/m³/s). (4) Õhukonditsioneeri või jahutuseks kasutatava õhk-õhk soojuspumba paigaldamisel peab paigaldatava seadme hooajaline energiatõhususe tegur (SEER), ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika tähenduses, olema vähemalt 5,6. § 5. Nõuded valgustussüsteemile Büroo-, haridus- ning teadushoone tööruumis, kus valgustihedus on 500 luksi või vähem, ei tohi valgustussüsteemi üldvalgustusseadme paigaldamisel valgustuse erivõimsus ületada 10 vatti ruutmeetrile. § 6. Nõuded automaatikasüsteemile (1) Paigaldatav automaatikasüsteem peab võimaldama jälgida kõigi hoones asuvate tehnosüsteemide tööd ja juhtida seda vastavalt hoone kasutusaegadele. (2) Paigaldatav automaatikasüsteem peab büroo-, haridus- ning teadushoones võimaldama juhtida üldvalgustust ruumide kasutust ja päevavalgust arvestaval viisil. § 7. Nõuded lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootvale süsteemile (1) Lokaalselt elektrit tootva süsteemi paigaldamisel peab paigaldatava süsteemi elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta. (2) Energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse mõistes mikrokoostootmisseadme paigaldamisel peab paigaldatava mikrokoostootmisseadme soojus- ja elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta. § 8. Määruse rakendamine Hoone osas, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist, võib kohaldada käesoleva määruse nõuete asemel majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ nõudeid. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2020. a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018 lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud nõukogu direktiiviga 2013/12/EL (ELT L 141, 28.5.2013, lk 28–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.5.2019, lk 3–9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler  01.06.2020 Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri määrus „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 65 lõike 3 alusel. Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse koostamise tingis vajadus Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91) (edaspidi direktiiv 2018/844) tehtavad muudatused. Määruse koostamise tingib ka Riigikogu menetluses olev „Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 173 SE“ (edaspidi eelnõu 173 SE), millega muudetakse määruse andmise aluseks olevat EhS § 65 lõike 3 sõnastust. Määrusega kehtestatakse EhS § 65 lõike 3 alusel nõuded olemasoleva sisekliima tagamisega hoone või hoone osa hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale paigaldatavale, asendatavale või ümberehitatavale tehnosüsteemile (edaspidi tehnosüsteem). Määrus asendab majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ (edaspidi MTM nr 52). EhS § 65 lõikes 3 sisalduva volitusnormi kohaselt tuleb kehtestada energiatõhususe miinimumnõudeid, sealhulgas energiatõhususe nõudeid hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele ja tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones. Tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones on juba sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, mis on kehtestatud sama lõike alusel. Antud määrus puudutab vaid erinõudeid tehnosüsteemidele. MTM nr 52-ga sätestati nõuded üksnes tehnosüsteemidele, mis tarbivad energiat. Vastavalt direktiivile 2018/844 kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seega on käsitletud tehnosüsteemide koosseisu laiendatud. Seoses sellega asendatakse tehnosüsteemide täiend „olulise energiatarbega“ täpsustusega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav“. Nõuded rakenduvad juhul, kui olemasolevasse hoonesse paigaldatakse uus hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem või asendatakse vana või ajakohastatakse olemasolevat. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunikud Ivan Sergejev ([email protected], 639 7695) ning Margus Tali (teenistussuhe lõppenud). Määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi ([email protected], 625 6457) ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitus ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ([email protected], 620 2406). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], tel: 625 6351). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kümnest paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Sarnaselt MTM nr 52-ga kehtestatakse määrusega nõuded olemasoleva sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tehnosüsteemidele juhul, kui toimub uue tehnosüsteemi paigaldamine või olemasoleva tehnosüsteemi asendamine või ümberehitamine. Ehitatavate uute (püstitatavate) või oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate sisekliima tagamisega hoonete energiatõhusust, sealhulgas nendes hoonetes asuvate tehnosüsteemide energiatõhusust, reguleerib kompleksselt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63), seega puudub vajadus määrusega kehtestada dubleerivaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on määruse eesmärgiks reguleerida olemasolevate hoonete, mida pole oluliselt rekonstrueeritud ja mille puhul ei ole seetõttu kohustust järgida energiatõhususe miinimumnõudeid, paigaldatavatele, asendatavatele ja ümberehitatavatele tehnosüsteemidele- ja seadmetele esitatavaid nõudeid. Määruse nõudeid rakendades on seetõttu oluline pöörata tähelepanu sellele, kui ulatusliku ümberehitustööga on tegemist. Suuremahuline tehnosüsteemide muutmine või terviklik asendamine võib kvalifitseeruda olulise rekonstrueerimise alla. Paragrahviga 2 sätestatakse määruses kasutatud terminid. Lõikes 1 sätestatakse mõiste „elektriline erivõimsus“ tähendus. Elektriline erivõimsus määruse tähenduses iseloomustab ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse efektiivsust õhuvoolu transportimiseks ja see arvutatakse süsteemi summaarse elektrivõimsuse ja õhuvooluhulga (ventilatsiooniagregaadi korral valitakse sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulga seast suurim õhuhulk) suhtarvuna. Elektrilise erivõimsuse ühikuks on seega kW/(m³/s). Elektrilise erivõimsuse väljendamiseks kasutatakse Eestis tihti tähekombinatsiooni SFP, mis tuleneb inglise keelsest väljendist specific fan power. Mida väiksem on SFP väärtus, seda väiksem on elektrienergia tarve. Lõikes 2 sätestatakse mõiste „küttesüsteem“ tähendus. Termini definitsioon vastab direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikes 1 punktis b esitatud määratlusele. Termini sätestamine on vajalik direktiivi 2018/844 ülevõtmiseks. Lõikes 3 sätestatakse mõiste „soojusallikas“ tähendus. Soojusallikas määruse tähenduses on see osa küttesüsteemist, millega toodetakse kasulikku soojust ühel või mitmel määruses loetletud viisil. Kütuse põletamisel toodetakse kasulikku soojust näiteks kateldes, ahjudes ja kaminates. Elektriküttekeha läbivat elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse kasuliku soojuse tootmiseks näiteks elektriradiaatorites ja elektriboilerites. Elektriküttekeha läbivat elektrivoolu soojuslikku toimet nimetatakse ka Joule’i efektiks. Kasuliku soojuse tootmine soojuse sidumisel välisõhust, ventilatsiooni heitõhust, veest või maapinnast toimub soojuspumpades. Termini definitsioon vastab direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikes 1 punktis c esitatud määratlusele. Termini sätestamine on vajalik direktiiviga 2018/844 tehtavate muudatuste ülevõtmiseks. Määruses nimetatud jahutussüsteemi ja üldvalgustusseadet ei defineerita, kuna selle sisu ei erine tavapärasest tähendusest. Üldvalgustusseadme all mõistetakse valgustusseadet, mis ei ole kohtvalgustusseade. Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded küttesüsteemile ja tarbevee soojendamise süsteemile. Lõikes 1 täpsustatakse EhS § 692 lõikes 4 sätestatud nõudeid paigaldatavale soojusallikale. Seaduses on sätestatud, et kui soojusallika paigaldamisel asendatakse kütte- ja tarbevee soojendamise süsteem või olemasolev soojusallikas, peab sellise soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur, ehk soojusallika kasutegur jagatud EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud hoone energiatõhususe miinimumnõuetes toodud energiakandja kaalumisteguriga, olema vähemalt 80 protsenti. Sellest lähtuvalt, on seaduses käsitletud olukord, kus paigaldatakse vaid üks soojusallikas. Määruses sätestatakse, et juhul kui paigaldatakse mitu soojusallikat, siis arvutatakse nende ühtne sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur soojusallikate energiakasutuse osakaalude kaalutud keskmisena. Seega kehtib sesoonne primaarenergiale taandatud kasuteguri nõue uute soojusallikate paigaldamisel hoonele kui tervikule ja tuleb saavutada soojusallikate koosmõju arvestades. Soojusallikate terviklikku mõju arvestav nõue tagab erialaekspertidele soojusallikate valikul suurema paindlikkuse. Lõikes 2 sätestatakse küttesüsteemi isereguleerivate seadmetega varustamisel tehniliselt teostamatuks loetav olukord. Termin „isereguleeriv seade“ on sätestatud direktiivis 2018/844 toodud kohustuse ülevõtmiseks, kuigi direktiivis vastavat mõistet otseselt defineeritud ei ole. Lähtudes direktiivi 2018/844 tekstist on isereguleeriva seadme puhul tegemist seadmega, mis hoiab kindlaksmääratud temperatuuri ruumis või hoone osas (kindlaksmääratud alal) automaatselt. Ruumi kütte- ja jahutusvajadus muutuvad pidevalt, lähtudes väliskeskkonna muutusest (näiteks välisõhu temperatuuri, tuule suuna ja kiiruse muutumine) ja lähtudes ruumi kasutamise intensiivsusest (näiteks kasutajate hulk ja füüsiline aktiivsus, ruumis kasutatavad seadmed). Isereguleeriv seade reguleerib automaatselt ruumi antava kasuliku soojuse hulka lähtudes eelnevatest nimetatud teguritest. See automaatne reguleerimine aitab säästa energiat, sest välditud on ruumi kütmine või jahutamine ajal kui selleks puudub vajadus. Radiaatoritega küttesüsteemi korral kasutatakse isereguleeriva seadmena termostaatventiile, põrandaküttesüsteemi korral kasutatakse ruumi termostaate, eraldiseivalt töötavate soojuspumpade ja teiste eraldiseivate kütte- ning jahutusseadmete puhul kasutatakse seadmele paigaldatud termostaate. Reegel, et küttesüsteemi soojusallika asendamisel tuleb küttesüsteem varustada isereguleerivate seadmetega juhul, kui see on tehniliselt teostatav, tuleneb EhS § 692 lõikest 6. Isereguleerivaks seadmeks on Eestis ajalooliselt valdavalt kasutatud küttesüsteemi tehnilise lahenduse (radiaatorküttesüsteem) puhul termostaatventiil. Isereguleerivate seadmete paigaldamine on aga võimatu, kui hoone küttesüsteemi harutorustik on ehitatud radiaatori möödaviikudeta ühetorusüsteemina. Ajalooliselt on küttesüsteemi rajamisel valdavalt kasutatud just sellist tehnilist lahendust. Antud määruse nõuded rakenduvad olemasolevatele hoonetele. On tõenäoline, et nende hoonete hulgas leidub hooneid, mille puhul ei ole ühetoru-küttesüsteemi ümber ehitatud kahetoru- süsteemiks või ei ole paigaldatud radiaatori möödaviike. Seega sätestatakse tehnilisest teostatavusest lähtuv erand, mis võtab seda olukorda arvesse. Paragrahvis 4 sätestatakse nõuded ventilatsiooni- ja jahutusüsteemile. Lõikes 1 sätestatakse uue sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooniseadme või olemasoleva sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooniseadme asendamisel kohalduv soojustagastuse piirväärtus. Paragrahvis toodud ventilatsiooniseadme soojustagastuse piirväärtuse nõudele vastavuse kontrollimisel on oluline silmas pidada, et sätestatud nõue kohaldub võrdsete õhuhulkade korral. Juhul kui paigaldatava ventilatsiooniseadme sissepuhke ja väljatõmbe õhuhulgad on erinevad, tuleb nõudele vastavuse kontrollimiseks viia õhuhulgad võrdsele tasemele. Lõikes 2 sätestatakse lõike 1 tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid, mille kohaselt võib juhul, kui väljatõmbeõhu koostise või hoone ehitusliku lahenduse tõttu tuleb ventilatsiooniseadme soojustagastuseks paigaldada vahesoojuskandja, soojustagastuse temperatuuri suhtarv olla madalam kui on nõutud lõikes 1. Vahesoojuskandjaga soojustagasti efektiivsus on madalam, võrreldes teiste soojuskandja tehniliste lahendusega ja selle tõttu lubatakse vahesoojuskandja kasutamisel paigaldada madalama efektiivsusega seade. Lõikes 3 kehtestatakse nõue ventilatsiooniseadme elektrilisele erivõimsusele. Eelnõus sätestatud väärtus 2,2 kW/(m³/s) on võrreldes MTM nr 52-s nõutud piirmääraga 2,5 kW/(m³/s) rangem. Uus väärtus on sätestatud lähtudes eelmise nõude sätestamisest möödunud aja jooksul toimunud tehnoloogilisest progressist. Turul on saadaval ventilatsiooniseadmeid, mille elektriline erivõimsus on veelgi madalam. Uute hoonete püstitamisel on tavapärased seadmed, mille SFP on 2,0 kW/(m³/s). Siiski ei ole sedavõrd range nõude sätestamine antud juhul mõistlik, sest eelnõu nõuded kohalduvad olemasolevatele hoonetele. Olemasolevates hoonetes võib tehniliste ruumide mahutavus olla piiratud ja seega ei pruugi uute hoonete puhul tavapäraseks saanud elektrilisele erivõimsusega ventilatsiooniseadmete paigaldamine olla võimalik. Lõikes 4 sätestatakse, et õhukonditsioneeri või jahutuseks kasutatava õhk-õhk soojuspumba (edaspidi kliimaseadme) paigaldamisel või olemasoleva kliimaseadme asendamisel peab paigaldatava kliimaseadme SEER olema vähemalt 5,6. SEER on lühend terminist Seasonal Energy Efficiency Ratio. SEER on defineeritud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses nr 626/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega (ELT L 178, 06.07.2011, lk 1-72) (edaspidi määrus 626/2011). SEER on kliimaseadme jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutuse netoenergiavajaduse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel (vastavalt standardile EVS-EN 14825). Tulenevalt määrusest nr 626/2011, tuleb alates 2013. aasta 1. jaanuarist Euroopa Liidus ühisturul müüdavad kliimaseadmed varustada energiamärgistusega, millel on toodud ka SEER-i väärtus. Eelnõus nõutud SEER-i piirväärtus 5,6 vastab määruse 626/2011 energiamärgise klassi A+ alumisele piirväärtusele. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded valgutusüsteemidele. Üldvalgustuse võimsuse nõue kohaldub büroo-, haridushoone ning teadushoone tööruumis. Nimetatud hooneid või hooneosasid eristatakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ alusel. Hooned on selliselt valitud just seetõttu, et need esindavad kõige selgemalt nn kontoritöötajate tööruume- ja piirkondi (töökohti): kodus saab isik panna sellise lambi nagu ta soovib, büroos / koolis / teadushoones aga seda vabadust ei ole. Isik on sunnitud töötama nendes tingimustes, mis tööandja / hoone haldur ette näeb, ja selle tõttu ongi büroo / haridus ja teadushoonete tööruumid kõrgendatud tähelepanu all, tagamaks, et töökeskkond oleks ohutu. Sellised tööruumid on küllaltki standardsed (võimaldavad ühest reguleerimist) ning valgustus ühe sisekliima osana mõjutab olulisel määral tööviljakust nendes ruumides. Aluseks on võetud 500 luksi lävend sellepärast, et näiteks standardi EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“ kohaselt on see väärtus sätestatud büroo-, haridushoone ning teadushoone tööruumide tööpiirkonnas tavaliseks nõutavaks valgustiheduse hooldeväärtuseks. Seega on tegemist laialt levinud ja standardites põhjalikult käsitletud valgustiheduse hooldeväärtusega. Juhul kui tegu on eriotstarbelise ruumiga, millele kehtivad kõrgemad valgustiheduse nõuded, siis valgustuse erivõimsus võib ületada ka paragrahvis sätestatud väärtust 10 vatti ruutmeetrile. Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded automaatikasüsteemile. Lõikes 1 sätestatud automaatikasüsteemi nõuded on seotud automaatikasüsteemi funktsionaalsuse ja tehnilise võimekusega. Paigaldatud automaatikasüsteem peab vastama hoone tehnilisele lahendusele ehk selle abil peab olema võimalik jälgida hoones asuvate tehnosüsteemide tööd. Ülevaade energiatarbest on esimene eeldus selleks, et saaks langetada informeeritud otsuseid selle kohta, kuidas hoone energiatõhusust parendatakse. Samuti peab automaatikasüsteem võimaldama tehnosüsteemide töö juhtimist vastavalt hoone kasutusaegadele. Tehnosüsteemide töö juhtimine vastavalt tegelikule vajadusele on üks kõige lihtsamaid viise energiasäästu saavutamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et büroohoonele, haridushoonele ning teadushoonele automaatikasüsteem peab võimaldama valgustuse juhtimist ruumide kasutust ja päevavalgust arvestaval viisil. See tähendab, et kasutatakse näiteks kohaloleku- ning valgustiheduse andurit, et rakendada valgustust ainult siis kui ruum on kasutuses ning ainult vajalikus mahus, kasutades maksimaalselt ära päevavalgust. See, kuidas arvestada päevavalgust ja ruumide kasutuse otstarvet valguse juhtimisel kulub valdkonna spetsialistide teadmiste juurde. Paragrahvis 7 sätestatakse nõuded lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootvale süsteemile. Paragrahvis sätestatakse, et lokaalselt energiat tootva süsteemi (näiteks päikeseenergiasüsteemi, tuulegeneraatori, mikrokoostootmisseadme) paigaldamisel või asendamisel peab olema loodud võimalus vastava süsteemi energiatoodangut mõõta. Samasisuline nõue kohaldub sarnaste süsteemide paigaldamisel uute hoonete püstitamisel. Elektrienergia toodangu mõõtmine on vajalik selle jaoks, et oleks ülevaade hoone tehnosüsteemide energiatootlusest. Energiatõhususega seotud nõudeid lokaalsetele taastuvenergiasüsteemidele ei sätestata, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35), alusel kehtestatud määrustes on sätestatud küllaldased nõuded vastavate tehnosüsteemide energiatõhususele. Paragrahvis 8 sätestatakse määruse rakendussäte. Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne määruse jõustumist ja hoonesse paigaldatakse olulise energiatarbega tehnosüsteem, võib kohaldada MTM nr 52 nõudeid. Sarnane rakendumissäte on kehtestatud seoses hoone energiatõhususe miinimumnõuete rakendumisega. Olemasolevate hoonete tehnosüsteemide nõuded on olemuselt samuti hoone energiatõhususe nõuded ja seega seotakse tehnosüsteemide paigaldamisele, asendamisele või ümberehitamisele kohalduvad nõuded samuti ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Paragrahvis 9 tunnistatakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ kehtetuks. Paragrahv 10 sätestab, et määrus jõustub samaaegselt eelnõu 173 SE jõustumisega 1. juulil 2020. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) muudatuste üle võtmiseks Eesti õigusesse. Vastavustabel Euroopa Liidu õigusele on lisatud seletuskirjale. 4. Määruse mõjud Määrus suunab uue tehnosüsteemi paigaldamisel või asendamisel kasutama tänapäevaseid lahendusi ning tehnoloogiaid. Seega kohaldub määrus olukorras, kus tehnosüsteemi muutmiseks on tekkinud vajadus või võimalus ja hoone omanik asub tehnosüsteemi muutma. Määrusega sätestatakse nõue, et tehnosüsteemi muutmise käigus tuleb arvestada ka energiatõhusust ja paigaldada kaasaegsele tehnilisele tasemele vastav süsteem. Head tava järgides ja kaasaegsete tasemele vastava tehnosüsteemi paigaldamise korral puuduvad määruse rakendamisega tehnosüsteemide paigalduse tellijal lisakulud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, tulusid ega tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile, sest tehnosüsteemide vastavust nõuetele kontrollitakse ehitusloa andmisel või ehitusteatise menetlemisel, samamoodi nagu see toimus vastavalt MTM nr 52 sätestatud nõuetele. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma eelnõu 173 SE seadusena jõustumise ajal 1. juuli 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Määrus esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Omanike Keskliidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule ja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele.  Majandus- ja taristuministri määruse „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ seletuskirja Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid norm ülevõtmise kehtestatavad riigisisesed kohustus õigusaktid Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri punkt valikuline lõige, punkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91) § 2 lõige 2 ja Art. 1 punkt 1 c Jah Terminid lõige 3 Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide energiatõhususe ja nõuetekohase paigalduse Art 1 punkt 5 Jah § 3‒7 nõuded on selle määruse sisuks ja seega on kogu määrus koostatud direktiivi ülevõtmiseks. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0692 - Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a476838-97fe-40ed-a517-b9cf90d73bb1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a476838-97fe-40ed-a517-b9cf90d73bb1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main