Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 4, § 31 lõike 4, § 34 lõike 3 ja § 10012 lõike 3 alusel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 4 ja § 31 lõike 4 kohaselt kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad ning riigieksamite vormid ja ajad. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõike 3 kohaselt kehtestab haridus- ja teadusminister ka tasemetööde õppeained, vormid ja ajad. 2020/2021. õppeaasta osas on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendussätetes (vt § 10012 lõiget 3) kehtestatud erisus - valdkonna eest vastutav minister kehtestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõikes 4 ja § 31 lõikes 4 sätestatud määruse hiljemalt 2020. aasta 19. augustiks. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv (tel 735 0118; [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). Eelnõu koostamisse on kaasatud Sihtasutuse Innove testide keskuse juht Regina Multram (tel 735 0615; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu määrab 2020/2021. õppeaastal toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad ning 2020/2021. õppeaasta riigieksamite, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde õppeained, vormid ja ajad. Haridus- ja teadusminister kehtestab määruse iga-aastaselt. Eelnõu paragrahvis 1 reguleeritakse 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad. Eelnõu paragrahvis 2 reguleeritakse 2020/2021. õppeaasta riigieksamite vormid ja ajad ning võõrkeele riigieksamit asendavate rahvusvaheliste võõrkeele eksamite vormide ja aja teavitamisega seonduv. Saksa II astme keelediplomi eksami ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele ja matemaatika eksamite vormid ja ajad selguvad sügisel. Käesolev määrus peab olema kehtestatud 19. augustiks. Kui kuupäevad on Saksamaa Liitvabariigi Haridusministeeriumi poolt teatatud, tehakse need teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. Koole, keda need eksamid puudutavad teavitatakse eraldi. Õpilased, kelle keeleoskus ületab riiklikus õppekavas toodud B2-taset, saavad sooritada eesti keele C1-taseme eksami. Iga aasta I ja IV kvartalis pakub eksameid korraldav asutus õpilastele võimaluse sooritada eesti keel teise keelena tasemeeksami ajal. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste kutsekeskhariduse tasemel õppivad õpilased, kes on ennast registeerinud 2021. a I kvartalis toimuvale eesti keele C1-taseme eksamile, ei pea ennast 20. jaanuariks registreerima testide andmekogus B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena 1 riigieksamile. Selleks muudetakse menetluses oleva eelnõuga haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ § 27 lõiget 7 ja sätestatakse, et õpilane, kellel on gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt õigus sooritada eesti keele kui teise keele eksam eesti keele riigieksami asemel, ei pea sooritama eesti keele kui teise keele eksamit, kui talle on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning ta on selle esitanud koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks. Nii saab õpilane, kes on teinud C1-tasemel eesti keele tasemeeksami, kuid sooritamine ebaõnnestus ja vastavat tasemetunnistust ei väljastatud, sooritada siiski B2-tasemele vastava riigieksami. Eelnõu paragrahvis 3 reguleeritakse 2020/2021. õppeaasta riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad ning võõrkeele riigieksamit asendavate rahvusvaheliste võõrkeele lisaeksamite vormide ja aja teavitamisega seonduv. Riigieksamite tulemused avalikustatakse 18. juunil 2021. a. Eelnõu paragrahvis 4 reguleeritakse 2020/2021. õppeaasta ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad. Õpilased, kes 7. või 8. klassis on saavutanud B1-taseme ning sooritanud edukalt testide andmekogus (EISis) vastava eeltesti, saavad ennast 5. veebruariks registreerida B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksamile. 9. klassi õpilased, kelle keeleoskus ületab riiklikus õppekavas toodud B1-taset ning kellele on väljastatud B1 tasemetunnistus, saavad ennast 5. veebruariks registreerida B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksamile, kui sooritavad EISis edukalt vastava taseme eeltesti. Eelnõu paragrahvis 5 reguleeritakse 2020/2021. õppeaasta tasemetööde õppeained, vormid ja ajad. I ja II kooliastme tasemetööd toimuvad järgmiselt:  loodusõpetuse ja matemaatika tasemetööd 4. ja 7. klassile toimuvad 2020/2021. õppeaasta alguses (septemberi lõpp ja oktooberi algus). Nende tasemetöödega hinnatakse õpilaste vastavalt I või II kooliastme õpitulemusi. Õppeaasta alguses kogutud tasemetöö tulemused aitavad õpetajal hinnata õpilase eelteadmisi ja -oskusi ning õpetaja saab seda informatsiooni kasutada oma sama õppeaasta õppetegevust planeerides. Arvestades seda, et 2019/2020. õppeaasta lõpus olid õpilased distantsõppel, saavad õpetajad ja ka õpilased ise tasemetöö tulemuste põhjal edasise õppe läbiviimiseks väärtuslikku teavet – kas mõne õpilasel tekkisid muutunud õppekorralduse tõttu lüngad õpitulemustesse. Sel juhul saavad õpetajad rakendada vajadusel individuaalset juhendamist. Tasemetööd toimuvad septembri lõpus, kui õpilased ja õpetajad on jõudnud uude õppeaastasse sisse elada. Tasemetöö tulemuse põhjal ei panda õpilasele hindeid (numbreid, tähti jmt). Tasemetöö tulemused on õpetajale abi- ja töövahendiks, kuidas koos õpilastega õppimist veelgi eesmärgipärasemalt korraldada. Uued eesti keele ja vene keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele tasemetööd I ja II kooliastme õpitulemuste hindamiseks toimuvad 4. ja 7. klassis 2021/2022. õppeaasta alguses. Eelnõus toodud riigieksamite, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde aegade kohta on küsitud ettepanekuid Eesti Koolijuhtide Ühenduselt, Õpetajate Ühenduste Koostöökojalt ja Eesti Õpetajate Liidult. Samuti paluti Narva Linnavalitsuse kaudu tagasisidet Narva linna koolidelt põhikooli eesti keele kui teise keele eksamite aegade kohta. 2 Eelnõule esitas ettepanekuid Eesti Õpetajate Liit. Märkused on toodud märkustega arvestamise tabelis (Seletuskirja lisa). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Koolid on teadlikud riigieksamite, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde toimumise aegadest. Info on koolidele vajalik õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigieksamite, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde koostamiseks, läbiviimiseks ja korraldamiseks planeeritakse kulud Sihtasutuse Innove eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Õpetajate Liidule ja Sihtasutusele Innove. Kristin Hollo välishindamisosakonna juhataja 3  EELNÕU 20.05.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 4, § 31 lõike 4, § 34 lõike 3 ja §10012 lõike 3 alusel. § 1. 2020/2021. õppeaastal toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel (kirjalik) – 10. oktoober 2020. a; 2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoober 2020. a; 3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11. –13. oktoober 2020. a; 4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. september 2020. a; 5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. september –2. oktoober 2020. a; 6) matemaatika (kirjalik) – 17. oktoober 2020. a. § 2. Riigieksamite vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal (1) Riigieksamite vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel (kirjalik) – 19. aprill 2021. a; 2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 21. aprill 2021. a; 3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 21. –23. aprill 2021. a; 4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 3. mai 2021. a; 5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 4. –7. mai 2021. a; 6) matemaatika (kirjalik) – 21. mai 2021. a. (2) Eesti keeles teise keelena on võimalik sooritada C1-tasemel eesti keele tasemeeksam eksameid korraldava asutuse määratud ajal. (3) Inglise keeles on võimalik sooritada riigeksam ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 2 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustel ja korras rahvusvaheliselt tunnustatud Cambridge Assessment English C1 eksam. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamid on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 2 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustel ja korras asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitega samas keeles. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 19. augustiks 2020. a teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. (4) Saksa II astme keelediplomi eksami ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele ja matemaatika eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 30. septembriks 2020. a teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.  2 § 3. Riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal (1) Riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel (kirjalik) – 17. mai 2021. a; 2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 18. mai 2021. a; 3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 18. –19. mai 2021. a; 4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. mai 2021. a; 5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. –27. mai 2021. a; 6) matemaatika (kirjalik) – 31. mai 2021. a. (2) Inglise keeles on võimalik sooritada riigeksam ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 2 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustel ja korras rahvusvaheliselt tunnustatud Cambridge Assessment English C1 eksam. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamid on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 2 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustel ja korras asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitega samas keeles. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele lisaeksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 19. augustiks 2020. a teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. § 4. Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel (kirjalik) – 28. mai 2021. a; 2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 25. mai 2021. a; 3) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 25. –27. mai 2021. a; 4) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 21. aprill 2021. a; 5) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 21. –23. aprill 2021. a; 6) matemaatika (kirjalik) – 3. juuni 2021. a; 7) valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena (kirjalik) – 9. juuni 2021. a; 8) valikeksam inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena (suuline) – 9. –10. juuni 2021. a; 9) valikeksam inglise keeles (suuline) – 11. juuni 2021. a. § 5. Tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal (1) 4. klassi tasemetöö õppeained, vormid ja ajad on järgmised: 1) loodusõpetus (kirjalik) – 23. –24. september 2020. a; 2) matemaatika (kirjalik) – 30. september –1. oktoober 2020. a. (2) 7. klassi tasemetööde õppeained, vormid ja ajad on järgmised: 1) loodusõpetus (kirjalik) – 21. –22. september 2020. a; 2) matemaatika (kirjalik) – 28. –29. september 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Kooskõlastamiseks: 2.06.2020 nr 8-2/20/2503 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Haridus- ja Teadusministeerium esitab kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Märkustega arvestamise tabel_20.05.20.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Eesti Õpetajate Liit SA Innove Pille Kõiv 735 0118 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskirja Lisa Märkustega arvestamise tabel Nr Ettepaneku Ettepanek Selgitus esitaja 1. Eesti Tabelist ei selgu kõikide eksamite alguse kellaajad ning Rahvusvahelise inglise keele eksami (C1) valimine on Õpetajate senine kogemus näitab, et nt rahvusvaheline inglise keele vabatahtlik ja eksaminandidele on tutvustatud eksami Liit CAE kirjalik eksam võib toimuda terve päeva. See korralduse eripärasid võrreldes riigieksamitega. Kirjalik eksam tähendab, et “õhtune vahetus” võib olla eksamit tegemas nt jaguneb kaheks – paberil ja arvutis. Paberil eksam toimub kell 15-19. Kuna tegemist on juba nädalalõpuga (laupäev) kõigile kella 10-14:10, arvutipõhine eksam on veidi lühem ja võib see mõjutada, kui just mitte õpilase eksamitulemust, õpilased jagatakse kahe sessiooni vahel juhuslikult, kuid kuna siis vähemalt emotsionaalset valmisolekut. Kas õpilasel on arvutipõhist eksami võimalus on ainult osadel eksaminandidel, vajadusel võimalik ette näha vahetuse muutmist (õhtusest siis siiani pole keegi soovi avaldanud, et sooviks pärastlõuna hommikusse)? asemel teha eksamit hommikul. 2. Eesti Kas endiselt kehtib kolme päeva nõue eksamite vahel ehk Kolme vahepäeva nõuet riigieksamite vahel ei ole, kuid Õpetajate kas õpilasel on õigus eksamipäeva vahetada, kui loosiõnn mõistliku vahega on alati püütud arvestada. Õpilasel on Liit naeratab nii, et kaks eksamit peaaegu et samal ajal (nt võimalik sooritada inglise keele rahvusvahelist eksamit nii 11. saksa keele keelediplomi eksam ja CAE inglise keele klassi kevadel, kui 12. klassi sügisel ja kevadel, seega teiste eksam; lisaeksam ja matemaatika RE). eksamite kokkulangemist saab reguleerida õpilane ise. Graafikut koostades on võimalikult paljude erisustega arvestatud, kuid iga eksami järgi 3 vaba päeva jätta ei ole paraku võimalik, sest eksamiperiood veniks sel juhul jaanipäevani. 3. Eesti Kuidas on võimalik kooli õppetöökorraldust toetada Kool saab enda õppetöö korraldamise efektiivsemaid lahendusi Õpetajate olukorras, kui ei ole teada, kes millal rahvusvahelist inglise kooskõlastada õpilaste valikute ja plaanidega. Ministri Liit keele eksamit teevad ehk siis kas õppeaasta esimeses ehk määrusega kehtestame vaid riigieksamid. Neid asendavad novembrikuu või teises ehk märtsikuu eksamisessioonis? rahvusvaheliste võõrkeele eksamite ajad teavitame Haridus- ja Kas eksamite tabeliga koos ei peaks olema ära toodud ka Teadusministeeriumi veebilehel. Ministri määruses ütleme, et eeltestide ajad? rahvusvaheliste võõrkeele eksamite ajad teavitame Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. Eeltesti ning muu kooli töökorraldust puudutav info (juhendmaterjalid õpetajatele, veebiseminarid jmt) on toodud SA Innove veebilehel. Need on töökorralduslikud küsimused ja seetõttu ministri määrusega neid ei kinnitata. 4. Eesti Varasem praktika on lähtunud eeldusest, et õppeaine lõppeb Õppeaasta kestab 175 päeva. See tähendab, et selles ulatuses Õpetajate enne eksami sooritust – kas täna võib kooli õppekava peab õpilane õppetöös osaleda. Liit sätestada, et kuigi riigieksam (rahvusvaheline keeleeksam) on tehtud, tuleb tunnis edasi käia? Ühelt poolt soovime Kui õpilane varem keeletaseme omandatuse ära tõendab, võib õpilastele ju edasi anda sõnumit, et õpitakse mitte talle rakendada PGSiga § 18 lõige 1 antud võimalust koostada eksamiks, vaid enda teadmiste parandamise nimel; samas, IÕK. kui õpilane on gümnaasiumitaseme vajalikud õpiväljundid omandanud, kas tal on õigustatud ootus mitte enam § 18. Individuaalne õppekava õppetöös konkreetses aines osaleda? (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava. Seal saab ära määrata, millega õpilane ülejäänud õppepäevadel tegeleb. 5. Eesti Selguse huvides võiks täpsustada seda, miks Tallinna Saksa Rahvusvaheliste eksamite ajad teatatakse Haridus- ja Õpetajate Gümnaasiumi matemaatika eksam on teisel ajal, sest Teadusministeeriumi veebilehel. Lisame täpsustuse. Liit tegelikult ei kehti see ju kogu selle gümnaasiumi abituuriumile, vaid ainult saksa keele süvaõppes õppijatele. 6. Eesti Pikemalt soovime tõstatada arutelu (soovituslikult erinevate Uued tasemetööd (oleme PGSi eelnõu muudatuses pakkunud Õpetajate osapooltega ümarlaua vormis) muuhulgas tasemetööde tasemetööde nimeks aine- ja pädevustestid) on välja töötatud Liit ajastuse kohta. Kui lähtume sellest, et kooliastme õpilase õpitulemuste taseme kaardistamiseks ja kirjeldamiseks. omandatud teadmisi testime uue kooliastme alguses, siis Esimene õpilase taset kirjeldav tasemetöö loodusõpetuses peaksime jõudma selleni, et kontseptuaalselt sarnaselt rakendus 2018/2019. õppeaasta sügisel. Õpilase taset kirjeldav erinevate osapooltena ka protsessi mõtestame: tegemist ei matemaatika tasemetöö rakendub 2020/2021. õppeaasta sügisel ole mitte teadmistega, vaid arusaamisega; tegemist ei ole ning eesti/vene keele ja eesti keele kui teise keele tasemetöö mitte tasemetööga selle senises mõistes, vaid taseme 2021/2022. õppeaasta sügisel. Need tasemetööd ei anna kaardistamisega. Taseme kaardistus on kindlasti oluline tulemuseks mitte punktisummat, vaid kirjelduse nende aspekt kohe õppetöö alguses, aga kas selleks on parim tasemetööga hinnatud õpitulemuste kohta, mida õpilane teadis lahendus kvantitatiivne meetod. ja oskas, samuti ka nende kohta, mida õpilane peaks veel edasi ja juurde õppima.  Riiklike hindamisvahendite raames saame piirduda vaid kvantitatiivsete hindamisvahenditega (testid). Õpilase vaatlusi, vestlusi jmt saavad korralda koolid ise. 7., Eesti Mis on parim lapse seisukohast lähtudes? Kas olla teadlik Uute tasemetööde koostamisel on võetud aluseks vastavas 8. Õpetajate sellest, mida ta on õppides omandanud, mis tal on veel ainevaldkonnas laiemad või läbivad oskused. Liit puudu ja milliseid eesmärke ta endale seadma peab? VÕI Loodusvaldkonnas näiteks antakse tagasisidet loodusteadusliku Saada aru suvevaheaja lõppedes, et tegelikult päris palju kirjaoskuse alaoskuste kohta. Nende edasiõppimisega jätkab asju on ta unustanud, teemad on 7. klassis teised, kuid õpilane ka järgmises kooliastmes ja kui koolis ka spetsiaalselt (tasemetöö) kordamiseks võetakse terve septembrikuu ikka tasemetööks kordama asutakse, siis tegeletakse eelmise aasta materjali uuesti läbi? loodusvaldkonnas peamiste oskuste meelde tuletamisega, mitte kitsaste teemade õppimisega. Sügisel tasemetööde läbiviimine Kui mure on selles, et tasemetöö tulemustega ei hakata ei ole piirdunud vaid korralduslike muutusetega, vaid oleme üldjuhul koolis midagi eriti peale, et need ei toeta ümber mõtestanud ka tasemetööga hinnatavad aspektid. tegelikkuses õpilase arengut, sest sealt edasi ei teki Tasemetööde eesmärk on anda tagasisidet antud valdkonnad lisandväärtust, siis kas poleks mitte õige keskenduda kesksete ja sügavalt omandatud pädevuste kohta ja sel hetkel, sellele, kuidas 6. klassi lõpus tehtud tasemetöö tulemusi kui õpilane õppimist jätkab. Oluline on ka see, et tasemetöö edasistes õpingutes maksimaalselt ära kasutada, mitte teeb õpilane koos selle õpetajaga, kellega koos õppimist sellele, et tõstame tasemetöö teisele ajale. jätkatakse. Kui senine tasemetöö on olnud pigem kokkuvõtva hindamise rollis (isegi kui numbreid, tähti ei panda), siis uue lahendusega soovime rõhutada edasiside andmise rolli. Unustamine on loomulik ja isegi vajalik, aga kuna uued tasemetööd hindavad ainevaldkonna keskseid oskusi, siis nende osas on edasise õppimise sujumiseks vajalik aus ja adekvaatne teave. 9. Eesti Kui HTM tasemetööde korraldajana lähtub eeldusest, et Uued tasemetööd lähtuvad kehtivast õppekavast. Uued Õpetajate mõõdetakse õpilase nii-öelda süvateadmisi, siis kas sama tasemetööd ei hinda õpitulemusi, mida ainekavades seni ei ole Liit printsiipi järgib ka õppekava ja õppematerjalid? Vastasel olnud. Näiteks loodusõpetuse ainekava ütleb nii: korral kirjutame juba enne alustamist sisse probleemi: Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpieesmärgid ja õppetöö ei toeta õpitulemuste kontrolli õpilane: ning vastupidi. 1) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi; 2) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja kirjalikus kõnes;  3) oskab esitada uurimisküsimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi; 4) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, sh veebimaterjale, analüüsib ning hindab neis sisalduva info tõepärasust. Uurimisoskused 3. klassi lõpetajal: 1) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi; 2) sõnastab oma meelte toel saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi; 3) teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid; 4) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid; 5) kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes; 6) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes. Uue tasemetöö katsetamine ja rakendamine on paraku näidanud, et loodusvaldkonna üks olulisemaid oskusi on olnud osaliselt „surnud“ ja loodusvaldkonna õpetaja on tegelenud ennekõike eraldatud loodusaine õpetamisega või I kooliastmes lähenenud looduse teemadele narratiivselt. Nende teemade õpetamine on kindlasti vajalik, aga uue tasemetööga aitame kaasa kehtiva ainekava tasakaalustatumale rakendumisele. Välishindamine, õppekava arendamine ja õppematerjalide koostamine peavad üksteist toetama ja üksteise nõrku külgi aitama edasi arendada. Uute tasemetööde arendamise töörühmadelt on hindamisvahendite koostamise käigus tulnud ettepanekuid mitmete valdkondade kohta, kus õpetajad jätkuvat tuge vajavad. Nende teemadega ka tegeleme. 10. Eesti Täna kavandatav tasemetööde ajaline muutus lähtub Uute tasemetööde sisulise arendamise kese on olnud Õpetajate jõuliselt eeldusest, et tasemetöö tulemusi kasutatakse õppekavast tuvastada konkreetse ainevaldkonna kesksed Liit konkreetse õpilase edasise arengu toetamiseks, kuid ei pädevused, mille õpetamine ja arendamine on antud  arvesta kahjuks sellega, et õppekava ning igapäevase ainevaldkonna raames kõige olulisem. Riiklikud tasemetööd ei õppetöö reaalsus astuvad erinevat rada ning ei pruugi sellist suuda hinnata ära kogu õppekava ja senine lähenemine, et lähenemist toetada. erinevatel aastatel katame 1/3 ainekavast, on pigem lähtunud riiklikust huvist võtta kolme aasta jooksul vaatluse alla kogu kooliastme ainekava omandatus. EEÕSs 2020 oleme võtnud eesmärgiks, et õpitulemuste välishindamine on õppimist toetav, st hindamise olulisim sihtgrupp on õpilase kasu. Kui te peate igapäevase õppetöö reaalsuse all silmas seda, et kui õpetaja on oma ainekava juba sügiseks ära koostanud ja soovib või tahab seda õpetamisel järgima ning teave selle kohta, et õpilastel on jäänud eelmisest õppeaastast mõni lünk või väärteadmine, segab teda, siis loodame väga, et selliselt, jäigalt oma tööd planeerivaid õpetajaid jääb järjest vähemaks. Õpetaja peaks jätkama koos õpilastega õppimist sealt, kuhu tema õpilased on pooleli jäänud. 11. Eesti Ka kogu riigieksamite süsteem üldisemalt tahaks uuesti läbi Oleme sel aastal alustanud eesti keel emakeelena, eesti keel Õpetajate vaatamist ja arutamist (ümarlaud). Kui tulemused jäävad teise keelena ja võõrkeelte tulemuste analüüsimisega, Liit väga allapoole soovitust, siis tuleb asjale tõsiselt otsa eesmärgiga mõista õpilaste õpisoorituste tagamaid. vaadata, olukorda analüüsida ja vajadusel midagi muuta. 12. Eesti Omapoolse täiendava ettepanekuna soovitame Haridus- ja See on hea ettepanek. Seni oleme riigieksamite kohta info vaba Õpetajate Teadusministeeriumil koondada eksamite ning tasemetööde tekstina Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel kuvanud. Liit plaan ka visuaalselt ühtseks tervikuks, mis aitaks laiemalt Uute tasemetööde kohta oleme saatnud info otse koolidesse, nii õpilasel, õpetajal, lapsevanemal, koolil, koolipidajal, kui aga paanime järgmiste uute tasemetööde rakendumisel ka ühiskonnal näha tervikpilti kogu õpingute jaoks. See täiendada ka ministeeriumi veebilehte. võimalik ajateljega varustatud piktogramm aitaks paremini mõista, miks ja kuidas õpingutest tagasisidet kogutakse ning ühtlasi ka seda, kuidas seda õpilase arenguks kasutatakse. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0680 - Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f4e6cbc-37dd-460d-bcef-5774d2eb8e00 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f4e6cbc-37dd-460d-bcef-5774d2eb8e00?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main