Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 14.05.2020 Kehtib kuni: 14.05.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ministeeriumid Meie 29.05.2020 nr 2-2/20-0248/3543 Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume Teie seisukohti ja arvamusi väljatöötamiskavatsuse suhtes võimaluse korral 20 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisa: Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Margus Pae 715 3422 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Eesti Julgeolekupoliitika aluste1 p 3.5 (Majandusjulgeolek ja seda toetav taristu) kohaselt põhineb Eesti majanduse käekäik stabiilsetele ja usaldusväärsetele turgudele suunatud ekspordil, samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse ja Eesti ettevõtete suutlikkusel realiseerida oma potentsiaali, investeerides kasvuvõimalusi pakkuvatele stabiilsetele turgudele. Riigi strateegiliste äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete teenuste pakkumiseks (energia, transport, side ja infotehnoloogia) tuleb kindlustada nende ettevõtete investeeringud. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu majanduslikule survele. Majanduslik surve võib lähtuda nii välisriikidest kui riigi enda suveräänsetest otsustest. Eesti on väike avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust nii peamiste ekspordipartnerite majandusolukord kui ka üleilmsed majandusarengud. 19. märtsi 2019.a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/4522 (edaspidi määrus) loob Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli raamistiku. Määrust kohaldatakse alates 11. oktoobrist 2020.a. Määrus näeb ette koostöömehhanismi ning sätestatakse infovahetuse kord Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel ja Euroopa Komisjoniga kolmandate riikide poolt tehtavate välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mis võivad ohustada julgeolekut või avalikku korda. Määrus ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest. Samuti ei mõjuta määrus liikmesriigi õigust teha erandeid kapitali vabale liikumisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b (võtta meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt). Välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli ja koostöö raamistik annab liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Määrus kehtestab nõuded selle kohaldamisalasse kuuluvate EL väliste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle. Teave peab minimaalselt hõlmama selliseid aspekte nagu EL välise riigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sealhulgas, kui see on kättesaadav, teavet kolmandate riikide antud toetuste kohta. Nimetatud teave peab olema kättesaadav ka teistele liikmesriikidele, vajaliku turvatasemega suhtluskanali loob Euroopa Komisjon. Määruse rakendamiseks on Eestis kavas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse luua kontaktpunkt, mille kaudu hakkab toimuma infovahetus teiste liikmesriikidega ja Euroopa 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0452&from=EN 1 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Komisjoniga. Määruse kohaselt peavad kontaktpunktil olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et täita oma ülesandeid koordineerimismehhanismi alusel ja tagada konfidentsiaalse teabe nõuetekohane käsitlemine. Määrus ei sätesta Eestile kohustust välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli tegemiseks, kuid teistel liikmesriikidel on Eesti riigilt õigus küsida teavet ja esitada märkusi, kui Eestisse tehtav välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda selles liikmesriigis. Samuti saab Euroopa Komisjon esitada oma arvamuse Eesti riigile, kui välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. Riigil on kohustus sellised märkused või arvamus arvesse võtta, kuigi lõpliku otsuse tegemine välismaise otseinvesteeringu lubamise või mittelubamise osas jääb selle liikmesriigi pädevusse, kuhu välismaine otseinvesteering plaanitakse teha. Võimaliku eriarvamuse lahendamine Euroopa Komisjoni arvamuse või teise liikmesriigi märkus(t)e ja Eesti seisukoha vahel teatud konkreetse investeeringu lubamise või mittelubamise osas töötatakse välja seaduseelnõu ettevalmistamise käigus. Välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli mehhanismi loomine on iga liikmesriigi enda pädevuses. Taustakontrolli mehhanism peab kehtestama olulised elemendid (nt tähtajad, valdkonnad, osaluse suurus vm), et investorid ja ka teised liikmesriigid saaksid aru, kuidas ning milliste kriteeriumite alusel riik investeeringute taustakontrolli teostada võib. Taustakontrolli mehhanismidega seotud normid ja menetlused peavad olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist riikide vahel. Erinevad mehhanismid on loodud juba 14 EL liikmesriigis3, muudest riikidest ka USA-s, Jaapanis, Austraalias, Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis. Tänasel päeval plaanivad pea kõik ülejäänud EL liikmesriigid (va Horvaatia) mehhanismide kehtestamist. Taustauuringute kohaldamisala ja osaluse miinimumsuurus, millest alates välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli rakendatakse, on riigiti erinev. Paljudes riikides kohaldatakse välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli ainult olemasolevate äriühingute ülevõtmisel või neis osaluse omandamisel, kuid mitte uutele investeeringutele (nn greenfield). Enamustes riikides on miinimumsuuruseks 10% hääleõigusele vastav osalus. Eestil puudub hetkel selline õiguslik regulatsioon, mis võimaldab välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida EL määruses 2019/452 sätestatud teavet, samuti süsteemselt analüüsida välisinvesteeringute mõju Eesti julgeolekule ja avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt. Mitmete õigusaktidega on sätestatud kohustused erinevatele asutustele, mis puudutavad äriühingute mõju Eesti julgeolekule4, kuid välismaiste otseinvesteeringutega seonduv infovahetus eri asutuste vahel on siiski puudulik. Eestil peab olema võimalik hinnata julgeoleku või avaliku korra riske, mis tulenevad muutustest välismaise investori omandistruktuuris või olulistes tunnustes. Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peab olema võimalik arvesse võtta kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas mõju elutähtsale teenusele, kriitilisele taristule ning sellega seotud tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia), mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks riigi toimimisele märkimisväärne mõju. 3 Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Itaalia, Portugal, Hispaania, Holland, Rumeenia, https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157946.pdf 4 Hädaolukorra seadus, Küberturvalisuse seadus, Relvaseadus, Strateegilise kauba seadus, Konkurentsiseadus, Maagaasiseadus, Veeseadus, Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Sellega seoses peaks olema samuti võimalik arvesse võtta välismaise otseinvesteeringu konteksti ja asjaolusid, eeskätt seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt, näiteks olulise rahastuse, sealhulgas toetuste kaudu, kolmanda riigi valitsus või kas ta tegeleb riigi juhitud välisprojektide või -programmidega. Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18.novembri 2019.a otsusega püstitati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne viia läbi vajalikud ettevalmistused kõnealuse EL määruse rakendamiseks, sh kontaktpunkti loomiseks ja asjaomase seaduseelnõu väljatöötamiseks eesmärgiga esitada see Vabariigi Valitsusele 2020.a lõpuks. 2020.a kevadel rahvusvaheliseks pandeemiaks klassifitseeritud viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks rakendatud meetmed on põhjustanud ulatusliku majandusliku šoki, mille tulemusena prognoositakse 2020.a järsku majandusarengu näitajate halvenemist nii globaalselt, kui ka Euroopa Liidus. See puudutab otseselt ja vahetult ka Eestit, sh prognoositakse piiride sulgemise, mitmete kaubandus- ja tarneahelate katkemise ning majandustegevusele seatud piirangute mõjul 2020.a Eesti majanduslanguseks kuni 8%. Sedavõrd mastaapne ja järsk majanduslangus toob endaga suure tõenäosusega kaasa mitmete ettevõtete pankrotte, ettevõtete saneerimist ja märkimisväärseid muutusi erinevate majandussektorite siseselt. Selle tagajärjel suurenevad oluliselt riskid Eesti majandusjulgeoleku seisukohalt oluliste ettevõtete kas ülevõtmiseks või olulise osaluse omandamiseks sellist päritolu väliskapitali kaasabil, mis võib tulevikus kujutada ohtu rahvuslikule julgeolekule ja avalikule korrale. Tähelepanuväärne on asjaolu, et vaid mõned nädalad peale COVID-19 viiruse kuulutamist ülemaailmseks pandeemiaks ÜRO Maailma Tervishoiu Organisatsiooni poolt, otsustasid mitmed pikaajalise välisinvesteeringute taustakontrolli kogemusega riigid (Jaapan, Austraalia, Saksamaa, Prantsusmaa) märkimisväärselt karmistada seni kehtinud välisinvesteeringute taustakontrolliga seonduvaid regulatsioone, teadvustades pandeemia ulatuslikku mõju maailmamajanduse toimimisele ja selles kontekstis välisinvesteeringutega kaasnevaid riske majandusjulgeolekule. Riskide kontekstis julgeolekule tuleb selgelt teadvustada riikide poolt kontrollitud kapitali ekspansiooni olukorras, kus senise kogemuse kohaselt on olemas näiteid välisinvesteeringute rakendamisest geopoliitiliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Arvestades kasvavat globaalset majanduskriisi, sh ressursside ja riikide omavaheliste jõujoonte ümberpaiknemist võib eeldada, et välisinvesteeringute kasutamine oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks pigem kasvab. Kriisiolukorras samuti tugevasti mõjutatud Eesti väike ja avatud majandus on atraktiivne ning haavatav sihtmärk geopoliitiliste ambitsioonide elluviimiseks, mistõttu vajalike meetmete kasutuselevõtt välisinvesteeringute taustakontrolli läbiviimiseks on erakordselt aktuaalne. Arenev majanduskriis sunnib tõenäoliselt üle vaatama ka seni riikide poolt määratletud valdkondi ja majandussektoreid, mille osas seni rakendati välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanisme. Euroopa Komisjon on tänases kontekstis näiteks juhtinud riikide tähelepanu täiendavale vajadusele võtta taustakontrolli osas põhjalikuma vaatluse alla meditsiinivarustuse tootmisega tegelevad ettevõtted. 2. Sihtrühm Avaliku sektori asutused (otseselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium, 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Välisluureamet). Laiendatud tähenduses riigiasutused ja riik tervikuna. Välisinvestorid, kes soovivad investeerida riigi julgeoleku seisukohalt olulistesse äriühingutesse või valdkondadesse. Ettevõtjad, keda loetakse riigi julgeoleku seisukohalt olulisteks äriühinguteks või kes tegutsevad antud valdkonnas. Täpsem sihtrühm selgub konkreetsete regulatiivsete lahenduste väljatöötamisel. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eelnõu eesmärk on luua korrastatud mehhanism välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli läbiviimiseks Eesti julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulistesse ettevõtetesse ja tegevusvaldkondadesse. Vajadusel piirates välismaalaste, välisriikide organisatsioonide ja sihtasutuste mõju äriühingute üle, mida peetakse kriitiliseks seoses ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide kindlustamisega oma valdkonna, äritegevuse või kohustuste alusel. Eesmärgiks on kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolliks olulised elemendid, et investoritele oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni alusel, millises ajaraamis, kelle poolt ning milliste tegevustega taustakontrolli läbiviimist võidakse kohaldada. Oluliste elementidena on samuti tähtajad ja välisinvestorite võimalus taustakontrolli menetluses tehtud otsused vaidlustada. Taustakontrolli mehhanismidega seotud normid ja menetlused peavad olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist riikide vahel. Eelnõu eesmärk ei ole piirata välisinvesteeringute voolu Eestisse. Välisinvesteeringud aitavad Eesti majandust mitmekesistada, avavad uusi eksporditurge ja toovad Eestisse uusi teadmisi. Uued ettevõtted loovad ka uusi töökohti. Ühtlasi on välisinvesteeringute sissevool heaks indikaatoriks meie majanduskeskkonna konkurentsivõimele. Seetõttu on võimalike välisinvesteeringute taustakontrolli teostamisel julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel investeerimise võimalusi piirava regulatsiooni loomisel äärmiselt oluline teadmispõhine lähenemine. Samuti on oluline tagada eelnõu väljatöötamisel administratiiv- ja halduskoormuse minimaalne kasv. Eelnõu peab omama minimaalset riivet ettevõtlusvabadusega ning taustakontrolliks vajaliku teabe saamiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid andmebaase ja - kogusid. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19. märtsi 2019.a. määrus (EL) 2019/452 5, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. 2. Õigusaktid, eelkõige millega on sätestatud kohustused erinevatele asutustele, mis puudutavad äriühingute mõju Eesti julgeolekule (hädaolukorra seadus, küberturvalisuse 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0452&from=EN 4 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS seadus, relvaseadus, strateegilise kauba seadus, konkurentsiseadus, maagaasiseadus, veeseadus, kinnisasja omandamise kitsendamise seadus). 3. Eesti julgeolekupoliitika alused6 p 3.5 (Majandusjulgeolek ja seda toetav taristu). 5. Tehtud uuringud Eesti Panga andmetel tehti otseseid välisinvesteeringuid 2019.a. 966-de võimaliku seaduseelnõu reguleerimisalaga seotud ettevõttesse, üle poole juhtudest (548) tulid investeeringud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, 418 ettevõttesse investeeriti väljastpoolt Euroopa Liitu. Peamised investeerivad riigid on 2019.a. andmetel: Soome (94 ettevõttesse), Läti (92), Venemaa (92), Ukraina (57), Leedu (55), Rootsi (47), Saksamaa (38), Suurbritannia (29), Taani (28), Norra (23), Poola (20), Küpros (16), Hiina (15), Prantsusmaa (14), Hispaania (14), Ameerika Ühendriigid (13). Esmase hinnangu kohaselt puudutaks taustakontroll potentsiaalselt ligi 3500 Äriregistris registreeritud võimaliku reguleerimisalaga seotud ettevõtet, mis moodustab ca 1 % äriregistri andmetel Eestis registreeritud ettevõtetest ja ca 2,6 % majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. 6. Kaasatud osapooled Aruteludesse, kas kehtestada Eestis vastav välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli mehhanism, on erinevates etappides olnud kaasatud lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile veel Välisministeerium, Siseministeerium ja haldusala asutused, Kaitseministeerium ja haldusala asutused, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei, Konkurentsiamet, Eesti Pank ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Sama kaasatavate ring jätkab ka eelnõu väljatöötamist, vajadusel kaasatute ring laieneb (Maksu- ja Tolliamet, Notarite Koda jt). III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu – uus seadusandlus JAH Otsekohalduvas EL määruses 2019/452 on sätestatud kohustus igal liikmesriigil luua kontaktpunkt, kellele ülesanneteks on:  kord aastas (31.03-ks) Euroopa Komisjonile koondteabe esitamine aasta jooksul tehtud välisinvesteeringute kohta (kättesaadava info alusel), samuti koondteave teistelt LR-delt 6 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 5 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS saadud taotluste kohta; Aastasele aruandele tuleb lisada ka koondteave taustakontrolli kohaldamise kohta (kui palju läbi viidud, kui palju keeldutud jne);  teiste liikmesriikide või Euroopa Komisjoni poolt nõutud informatsiooni kogumine ning selle edastamine seda küsinud liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile;  laekunud kommentaaride ja arvamuste analüüs, nende kaalumine või arvesse võtmine, arvesse mitte võtmisel põhjenduste esitamine Euroopa Komisjonile;  osalemine Euroopa Komisjoni ekspertide komitee töös (vajalik EU SECRET luba);  2023.a. ja seejärel iga 5a möödudes vajadusel Euroopa Komisjonile lisateabe esitamine aruande koostamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kuna EL määrusest 2019/452 tuleneb kohustus esitada teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile minimaalselt määruses sätestatud teavet, siis antud teabe saamiseks tuleb Eestis luua vastav õiguslik alus ning riigisisene koordinatsioonimehhanism. Seda saab teha aga vaid täpse ja selge regulatsiooni sätestamise kaudu. Samuti ei ole võimalik kehtivat õigust teisiti või paremini rakendada, kuivõrd probleemi põhjustab regulatsiooni puudulikkus või killustatus väga mitme erineva seaduse vahel. Kõige tulemuslikum on luua horisontaalne välisinvesteeringute taustakontrolli teostamist puudutav seadus koos vastavate rakendusaktidega, kuna täna kehtivas õiguses puudub alus võimaliku julgeolekut ja avalikku korda ohustava investeeringu tõkestamiseks. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Eelnõu väljatöötamise osana on kavas tellida väline analüüs teiste riikide arengute kohta prioriteedina regionaalses vaates (Soome, Läti, Leedu), lisaks hinnata parimaid praktikaid investeeringute taustakontrolli valdkonnas pikaajalise kogemusega riikides (Saksamaa, USA, Jaapan jt). Soome Kõik kaitse- ja kahesuguse kasutuse sektoriga seotud ettevõtete omandamised nõuavad alati ametiasutuste eelnevat heakskiitu. Mittesõjaliste ettevõtete omandamisel, mida loetakse kriitiliseks ühiskonna elutähtsate funktsioonide kindlustamisel, võib välisomanik esitada omandamise ka majandus - ja tööhõiveministeeriumi eelheakskiitmiseks, kui omandamine on jõudnud vahetult lõpule. Taotlus tuleb esitada seoses äriühingu omandamisega, mis hõlmab kaitsetööstuse äriühingut, ja teate võib esitada äriühingu omandamise kohta, mis hõlmab teist äriühingut, kelle suhtes kohaldatakse taustakontrolli, kui ostja saab vähemalt kümnendiku äriühingu kõigi aktsiate häälte koguarvust või vastava tegeliku mõju aktsiaseltsi või muu äriühingu suhtes, kelle suhtes kohaldatakse taustakontrolli meetmeid. Taustakontrolli kohaldatakse: kaitsetööstuse ettevõte ning mis tahes muu selline organisatsioon ja ettevõtja, keda peetakse kriitiliseks seoses ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide kindlustamisega oma valdkonna, äritegevuse või kohustuste alusel. Soome ametiasutused võivad samuti teostada kontrolli nende äriühingute omandiõiguse üle, keda peetakse oluliseks seoses varustuskindluse ja riikliku julgeolekuga, ning vajaduse korral piirata välisomandit sellistes äriühingutes. 6 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Kaitsetööstuse ettevõte - organisatsioon või äriettevõte, mis toodab või tarnib kaitsevarustust või muid sõjaliseks kaitseks olulisi teenuseid või kaupu; kaitsetööstuse ettevõte tähendab ka organisatsiooni või äriettevõtjat, kes Soomes toodab kahesuguse kasutusega kaupu, millele on osutatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli määruses (562/1996). Välisriigi omanik peab taotlema majandus- ja tööhõiveministeeriumilt eelkinnitust kaitsetööstuse ettevõtte omandamiseks. Taotlus peab sisaldama kogu teavet, mis on seotud taustakontrolliga hõlmatud üksuse, välisriigi omaniku ja ettevõtte omandamisega ning mis on vajalik nimetatud kinnituse hindamiseks. Kui välisriigi omanik ei ole taotlenud eelkinnitust, võib majandus- ja tööhõiveministeerium määrata taotluse esitamise tähtaja. Kui välisomanik jätkab taotluse esitamata jätmist, keeldub ministeerium ettevõtte omandamise kinnitamisest. Välisriigi omanik võib esitada teate ministeeriumile kinnitamiseks mitte-kaitsetööstuse ettevõtte omandamise kohta. Sellise teate võib esitada ka eelnevalt, kui omandamine on peatselt lõppemas. Teatis peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik äriühingu omandamise kinnitamist käsitleva küsimuse uurimiseks. Ministeerium peab kinnitama ettevõtte omandamise, välja arvatud juhul, kui see võib olla vastuolus peamiste riiklike huvidega. Kui taotlus on vastuolus peamiste riiklike huvidega, peab ministeerium esitama küsimuse arutamiseks valitsuse täiskogu istungil. Mitte- kaitsetööstuse ettevõtte puhul: kui majandus - ja tööhõiveministeerium kuue nädala jooksul ei otsusta asja täiendavalt uurida või kolme kuu jooksul alates info saamisest ei esita ettepanekut ettevõtte omandamise suunamiseks valitsuse täiskogu istungile, loetakse ettevõtte omandamine kinnitatuks. Alates 1. jaanuarist 2020 võetakse iga välisriigi äriühingu omandamise kinnitamise taotluse menetlemise eest tasu 5000 eurot. Läti Investeeringute taustakontrolli fookuses on riigi julgeoleku seisukohalt oluliste äriettevõtete liikmete, aktsionäride ja kaudse osaluse (hääleõiguse) või liikmete, samuti tegelike kasusaajad, kellel on selles äriettevõttes otseselt või kaudselt oluline osalus: isik, kes soovib omandada kvalifitseeruva osaluse (osalus vähemalt 10% aktsiakapitalist või hääleõigusest või aktsiatest või kellel on võimalus oluliselt mõjutada äriühingu finants- ja tegevuspoliitika kindlaksmääramist, välja arvatud juhul, kui muus seaduses on sätestatud väiksem summa); isik, kes soovib saada valitsevat mõju riigi julgeolekule olulises äriühingus; aktsionäri või aktsionäri staatuse säilitamine riigi julgeoleku seisukohalt olulises äriühingus või isik, kes teostab kaudset osalust (hääleõigus), või liige, kes säilitab osaluse või jääb äriühingu liikmeks, kui tema tegelik kasusaaja muutub; ettevõtja üleminekul, kui teine isik saab sellise ettevõtja oma omandisse. Riikliku julgeoleku seisukohast olulisteks äriühinguteks loetakse: märkimisväärse turujõuga elektroonilise side kaupmees, kellele on kehtestatud tariifide reguleerimise ja kuluarvestuse kohustused vastavalt elektroonilise side seaduses sätestatud korrale; kuuldav elektrooniline massikandja, mille leviala on vastavalt ringhäälinguloale kas Läti või vähemalt 60% tema territooriumist, või on audiovisuaalne elektrooniline massikandja, mille leviala on vastavalt ringhäälinguloale kas Läti või vähemalt 95% tema territooriumist, kasutades maapealse ringhäälingu tehnilisi vahendeid; ettevõte, mis on saanud Lätis maagaasi ülekandmise, jaotamise, ladustamise litsentsi või tema omandis on ülekandesüsteemiga ühendatud veeldatud maagaasirajatis; elektri - või soojusenergia tootja, kelle installeeritud tegelik võimsus ületab 50 megavatti; soojusenergia ülekande- ja jaotusvõrguettevõtja, kelle omandis on vähemalt 100 kilomeetri pikkune soojusjaotusvõrk; on saanud Lätis elektriülekande litsentsi. Kriitiline infrastruktuur on Lätis asuvad objektid, süsteemid või nende osad, mis on olulised, et tagada 7 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS oluliste avalike funktsioonide täitmine, samuti inimeste tervise kaitse, turvalisus, majanduslik või sotsiaalne heaolu ning nende hävitamine või nende toimimishäired, mis oluliselt mõjutaksid riigi ülesannete täitmist. Järgmise kriitilise infrastruktuuri üleandmiseks teise isiku valdusse või omandisse on vajalik kabineti eelnev luba: eriti oluline riigi tasandi kriitiline infrastruktuur (A- kategooria), mille tegevusvõimekuse hävitamine või vähendamine ohustab oluliselt riigi haldust ja riiklikku julgeolekut; riigi tasandi oluline kriitiline infrastruktuur (B-kategooria), mille tegevusvõimaluste hävitamine või vähendamine takistab riigi haldamist ning ohustab avalikku ja riiklikku julgeolekut; Euroopa esmatähtis infrastruktuur. Leedu Ainult riigi julgeolekuhuvidele vastav investor, kes tegutseb sõltumatult või ühiselt teiste isikutega, võib omandada: I ja II kategooria ettevõtete aktsiaid või konverteeritavaid võlakirju, mis koos tema osalusega või koos teiste isikute osalusega kannavad vähemalt 1/4 häält ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul; III kategooria ettevõtete aktsiaid või konverteeritavaid võlakirju, mis koos tema osalusega või koos teiste isikute osalusega kannavad vähemalt 1/3 häält ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul. Riikliku julgeoleku tagamiseks strateegiliselt olulised majandussektorid on: energia, transport, infotehnoloogia, telekommunikatsioon ja muud kõrgtehnoloogiad, rahandus ja krediit, sõjavarustus. Kontrolli teostamist investori vastavusele riigi julgeolekuhuvidele võivad algatada ka valitsus, minister, riikliku julgeoleku tagamise asutus, Leedu Pank, Leedu Raadio- ja Televisioonikomisjon, samuti riigi- või munitsipaal täitevorgan, mis on riigi või omavalitsuse omandis oleva aktsiaseltsi või omavalitsusüksuse aktsiate omanik. Saksamaa Taustakontrolli mehhanismi kohaldatakse kaitsetööstuse ettevõtte otsesel või kaudsel omandamisel või rohkem kui 10% hääleõigusele vastava osaluse üle otse või kaudse kontrolli saavutamisel välismaise füüsilise või juriidilise isiku poolt. Kaitsetööstuse ettevõtete puhul rakendatakse taustakontrolli kõigi välismaiste investorite puhul, s.h. teistest EL liikmesriikidest pärinevate investorite puhul. 10% piir rakendub kumulatiivselt, s.t. ka mitme väiksema osaluse omandamisel kui selle tulemusel investor saavutab otseselt või kaudselt kokku üle 10% hääleõigusest. Majandusministeeriumile tuleb teatada omandamistest, mille puhul investor saab vähemalt 10% hääleõigusest äriühingus, mis käitab konkreetselt määratletud kriitilist infrastruktuuri või osutab teatavaid turvalisuse seisukohast eriti olulisi teenuseid, eelkõige seoses sellise infrastruktuuri toimimisega. Põhimõtteliselt võib kontrollida kõik väljaspool Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni piirkonda asuvate investorite poolt äriühingu omandamised, mille puhul investorid omandavad vähemalt 25% Saksamaa äriühingu hääleõigusest. Kaitsetööstuse ettevõttena käsitletakse: ettevõtet, mis toodab või arendab sõjalist relvastust, mis on loetletud sõjalise relvastuse nimekirjas; ettevõtet, mis toodab või arendab mootoreid ja käigukaste tankidele ja soomukitele; ettevõtet, mis valmistab salastatud teabe töötlemiseks vajalikke tooteid ja tooted, mis on litsentseeritud IT julgeoleku agentuuri poolt; ettevõtet, mis toodab või arendab ekspordinimekirjas määratletud kaupu. Samuti on taustakontrolli fookuses äriühingu otsene või kaudne omandamine kolmanda riigi residendi poolt, kui kõnealune äriühing: haldab kriitilist infrastruktuuri Föderaalse Infoturbeameti seaduse tähenduses; arendab ja muudab eelkõige tarkvara, mida kasutatakse kriitiliste infrastruktuuride käitamiseks konkreetsetes sektorites Föderaalse Infoturbeameti 8 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS seaduse tähenduses; on saanud loa viia läbi organisatsioonilisi meetmeid vastavalt telekommunikatsiooniseadusele või tootnud tehnilisi seadmeid, mida kasutatakse telekommunikatsiooniseire seaduslike meetmete rakendamiseks ja millel on teadmised selle tehnoloogia kohta; pakub pilv-andmetöötlusteenuseid ja selleks kasutatav infrastruktuur jõuab või ületab teatud piirmäärasid, mis on sätestatud föderaalse infoturbeameti seaduse alusel kehtestatud esmatähtsate infrastruktuuride määramise määruses; omab tegevusluba telemaatika infrastruktuuri komponentide või teenuste osutamiseks; on meediatööstuse ettevõte, mis aitab kaasa avaliku arvamuse kujundamisele ringhäälingu, telemeedia või trükitoodete kaudu ning mida iseloomustab konkreetne paiksus ja mõju ulatus. Tulenevalt COVID-19 kriisist kavandab Saksamaa olulisi uuendusi oma taustakontrolli mehhanismi täiendamiseks, sh omandiõiguse üleminek alles peale loa saamist; julgeolekuohu mõiste laiendamine reaalselt ohult võimalikule ohule, biotehnoloogia lisamine kontrollitavate valdkondade nimekirja. Vaadeldes teiste riikide praktikaid üldiselt, siis COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi taustal on investeeringute taustakontrolli meetmed võetud väga paljudes riikides teravdatud tähelepanu alla, reeglina karmistumise suunas, et vältida ootamatult tekkinud raskuste ärakasutamist strateegiliste ettevõtete ülevõtmiseks. Protsess on dünaamiline ja kiiresti muutuv, vajades kindlasti täpsemat edasist analüüsi. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Eelnõuga luuakse regulatsioon, mille abil hinnatakse kriitilise tähtsusega valdkondade ettevõtetesse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule ja avalikule korrale. Riigi julgeoleku seisukohalt olulised äriühingud ja valdkonnad:  hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsate teenuste osutajad, nendega seotud teenused, füüsiline või virtuaalne taristu ning tarkvara ja tehnoloogiad;  riigi osalusega äriühingud;  riigikaitseseaduses sätestatud alalised riigikaitseobjektid ning maa-alad, mis piirnevad või külgnevad riigi toimimiseks oluliste objektidega;  kaitsetööstusettevõtted ning strateegilise kauba tootjad või strateegilise kaubaga seotud teenuse osutajad (sh tarkvara ja tehnoloogia strateegilise kauba seaduse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 artikli 2 punkti 1 tähenduses), mh tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad;  riigiside (mereraadioside ja operatiivraadiosidevõrgu teenus) elektroonilise side seaduse tähenduses;  meediaettevõtted;  loodusvarad ja nendega seotud ettevõtted. Samuti hinnatakse välisinvesteeringute mõju kriitilise tähtsusega taristule. Kriitiline taristu on riikliku julgeoleku, riiklike huvide ning ühiskonna toimepidevuse seisukohalt oluliste ressursside ja teenuste tarneahela olulised asutused, võrgud ja süsteemid, mis seonduvad energiatootmise ja –varustatuse, transpordi, riigikaitse, telekommunikatsiooni, riiklike digitaalsete teenuste, makse- ja väärtpaberite, tervishoiu, veevarustatuse ja jäätmekäitluse tagamisega. Kriitilist taristut hooldavad peamiselt ettevõtjad, kelle funktsioonid on sageli üksteisest sõltuvad. Kriitiline taristu, mis on hädavajalik elutähtsate funktsioonide toimimiseks, 9 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS peab olema kindlustatud tõsiste vahejuhtumite ja hädaolukordade ajal. Lisaks reguleerimisele on selle eesmärgi rakendamiseks vaja teha koostööd avaliku ja erasektori vahel. Välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli mehhanismi tuleks kohaldada riigi julgeoleku seisukohalt olulistes äriühingutes otsest või kaudset olulist osalust (üle 10% osalus investori kohta) ja/või nende ühingute või ühingu osade, sealhulgas vara, üle otsest või kaudset kontrolli omavate välisriigi (sh Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid) füüsiliste või juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatust mitteomavate organite, asutuste ja isikute ühenduste suhtes. Lisaks tuleb arvestada järgmiste oluliste aspektidega, mis on olulised investeeringute julgeoleku mõõtme hindamiseks: välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sh riigiasutused või relvajõud, muu hulgas omandistruktuuri või olulise rahastamise kaudu; välisinvestor on juba olnud seotud liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda mõjutavate tegevustega; või on olemas tõsine oht, et välisinvestor tegeleb ebaseadusliku või kriminaalse tegevusega. Taustakontrolli mehhanismi võib kohaldada ka Eesti juriidiliste ja füüsiliste isikute puhul, kui on alust arvata, et toimub seadusest kõrvalehoidumine ja neid isikuid on kasutatud investeeringu taustakontrolli vältimiseks ja tegelike kasusaajate varjamiseks, sh ka vajadusel määratud aja jooksul tagasiulatuvalt, kui ilmnevad asjaolud võimalikule seaduserikkumisele. Eraldiseisva seaduse, vastavate rakendusaktide ja menetlusprotsessi loomine on põhjendatud, kuna see loob ettevõtetele ja välisinvestoritele selge reeglistiku ja üheselt kohaldatava protsessi koos tähtaegade ja asjakohaste otsuste vaidlustuse alustega osapoolte seaduslike huvide kaitseks. Ühtlasi tagatakse sellega Eestile kui õigusriigile kohane õigusselgus riigi ja ettevõtjate/investorite suhete õiguste ning kohustuste reguleerimiseks riigi julgeolekut ja avalikku korda puudutavate tehingute osas. Vastavate otsuste langetamine ilma asjakohase õigusliku regulatsioonita ei pruugi tagada ühtset praktikat ja võrdset kohtlemist. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatav regulatsioon puudutab eelkõige järgmisi põhiõigusi ja –vabadusi: Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lg 1 – riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt ei tohi küsimust, mis olulisuse ja sisu poolest tuleb reguleerida seadusega, reguleerida määruse või muu seaduse alusel antava õigusakti või sõlmitava lepinguga; PS § 9 – võrdse kohtlemise põhimõte; PS § 10 – sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad riigivõimu organid austama põhiõigusi ning inimväärikust. Inimväärikuse põhimõtte osaks on see, et isik kaasatakse tema suhtes langetatava otsuse protsessi, see on piisavalt läbinähtav ja tegelikku kaasarääkimist võimaldav; PS § 11 – õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse piiramine muu põhiseadusliku väärtuse kaitseks on eelkõige seadusandja ülesanne (põhiõiguse piirangu 10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS proportsionaalsuse kontroll), mis ei välista kitsamalt määratletud kaalutlusõiguse andmist täidesaatvale riigivõimule; PS § 13 lg 2 – seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Seaduses peab täidesaatva riigivõimu tegevus olema piisavalt täpselt reguleeritud (määratletuse põhimõte), et kohus saab tõhusalt kontrollida täidesaatva riigivõimu tegevuse vastavust seadusele (määratlemata õigusmõisted, abstraktsed koosseisud ning kaalutlusõiguse andmine pole küll välistatud, aga mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda täpsem peab olema seaduse tekst); PS § 29 - Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS § 31 - Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS § 32 – omandi põhiõigusega seonduvad küsimused. Loodav välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanism on riigi julgeoleku, riigikaitse laia käsitluse ja avaliku korra tagamise lahutamatu element. Euroopa Liidu Lepingu artikli 4 kohaselt austab Euroopa Liidu riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. 19. märtsi 2019.a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/4527 loob Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolli raamistiku. Tegemist on otsekohalduva määrusega, mida kohaldatakse alates 11.oktoobrist 2020.a. Isikuandmete töötlemine loodava mehhanismi raames saab toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse kohta kohaldatavate reeglitega. Isikuandmete töötlemine kontaktpunktide ja muude üksuste poolt liikmesriikides peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6798. Isikuandmete töötlemine Euroopa Komisjoni poolt peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17259. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0452&from=EN 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 11 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Eesti majandusjulgeolek. Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse eelnõu ja selle alusel uue algatusena loodava taustakontrolli mehhanismi mõjul suureneb Eesti majandusjulgeolek, kuivõrd rakendatava mehhanismi põhieesmärgiks on tagada riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliste ettevõtete ja valdkondade mittesattumine Eesti rahvuslike huvide seisukohalt ebasoovitavate omanike kätte ning tõkestada mittesoovitaval ja ebaselge päritoluga kapitalil omandada oluline osalus asjaomastes ettevõtetes ja valdkondades. Ettevõtluskeskkond. Teise strateegilise mõjuna võib esile tuua Eesti kui investeerimiskeskkonna maine ja atraktiivsuse suurenemise ausate ja läbipaistvate eesmärkidega välisinvestorite silmis, kuivõrd tõkestatakse varjatud eesmärkidega investorite, varjatud tegelike kasusaajate ja/või mittelegitiimsel teel omandatud kapitali liikumine Eesti majandusse. See parandab ausat konkurentsi ja ühtsete käitumisnormide ning võrdse kohtlemise rakendamist Eesti majanduskeskkonnas. Läbipaistvus peab olema maksimaalselt tagatud ka ettevõtte jälgimise alla sattumise tingimuste osas, vältimaks, et ärikeskkond kahjustub ausate eesmärkidega välisinvestori jaoks vaid riskide ärahoidmise eesmärgil, nagu on Eestis hiljaaegu juhtunud pangakontode ennetava sulgemise läbi. Euroopa Liidu julgeolekusse panustamine. Kolmandaks, Eesti taustakontrolli mehhanismi ja vastava kontaktpunkti käivitamine suurendab läbi infovahetuse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega otseselt ka Euroopa Liidu kui terviku majanduslikku julgeolekut, pakkudes nii Eestile kui ka partnerriikidele täiendavat informatsiooni otsuste langetamiseks. Eesti majandusjulgeolek Sihtrühm I: riigiasutused ja riik tervikuna Kaasnev mõju: Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu majanduslikule survele. Majanduslik surve võib lähtuda nii välisriikidest, kui riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest. Eesti on väike avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest, mistõttu on meie haavatavus üldises plaanis pigem kõrge. Eelnõu alusel loodav uus välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanism peab tagama, et Eesti julgeoleku seisukohast oluliste ettevõtete enamusosalus või oluline mõju juhtimisotsuste langetamisel ei satu mitte-sõbralike riikide mõjutustegevuse kontrolli alla. Mõju olulisus: Riigi ja ühiskonna tervikvaates on mõju olulisus kõrge, tagades läbi asjakohaste taustakontrolli meetmete kindlustunde, et mh ka kriisiolukorras jätkub riigi toimimiseks vajalike kaupade tootmine ja elutähtsate teenuste osutamine. Sihtrühm II: Eesti ettevõtted Kaasnev mõju: Majandusjulgeoleku suurendamiseks välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanismi rakendamise mõju Eesti ettevõtetele saab hinnata mitmeti, lähtuvalt põhimõttest, et mehhanism on piiritletud ulatusega ja sihitatud eelkõige riigi julgeoleku seisukohast 12 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS olulistele ettevõtetele ja sektoritele. Eelkõige puudutab see ettevõtteid, mille suhtes juba täna kehtivad teatud spetsiifilised kitsendused ja eritingimused, mis tulenevad hädaolukorra seadusest (elutähtsa teenuse osutajad), strateegilise kauba seadus jt õigusaktid. Investeeringute taustakontrolli rakendamine ei pruugi selles vaates omada olulist mõju kõnealust tüüpi ettevõtete tegevusruumile. Küll aga võib teatud negatiivse mõjuna välja tuua asjaolu, et sõltumata kavatsusest kujundada uus mehhanism ja menetlusprotsess ettevõtte jaoks võimalikult sujuvaks ning kasutajasõbralikuks, on selge, et iga täiendava protseduuri lisamine suurendab mingil määral ettevõtte halduskoormust. Mehhanismi rakendamine ei oma sisulist mõju ettevõtetele, mille tegevusvaldkond ei kuulu taustakontrolli fookusesse. Riigi kui terviku majandusjulgeoleku tugevnemine omab kindlasti positiivset, kuigi iga ettevõtte tasandilt vaadatuna kaudset mõju. Mõju olulisus: Riigi majandusjulgeoleku tervikliku suurenemise mõju olulisust ettevõtte tasandil võib hinnata pigem madalaks ja kaudseks, kuigi uute äriplaanide ja investeeringute kavandamise seisukohalt kahtlemata positiivseks. Sihtrühm III: välisinvestorid Kaasnev mõju: Välisinvestorite vaates taustakontrolli rakendamist võib ühelt poolt vaadelda täiendava administratiivse takistava asjaoluna investeerimisotsuste langetamisel, samal ajal tuleb rõhutada, et rakendatava meetme eesmärgiks olev riigi majandusjulgeoleku tugevdamine on välisinvestori vaatenurgast pigem kindlust loov aspekt Eesti, kui stabiilse majanduskeskkonna ja õigusriigi toimimise suhtes. Pigem võib taustakontrolli mehhanismi jätkuv puudumine muuta Eesti atraktiivseks kahtlase taustaga kapitalile, vähendades samal ajal ausate kavatsustega välisinvestorite võimalusi edukateks investeeringuteks Eesti ettevõtlusesse. Viimastel aastatel avastatud ulatuslik rahapesu läbi Eesti kommertspankade on kindlasti teinud nii mõnegi välisinvestori valvsaks oma otsuste suhtes. Taustakontrolli rakendamine Eesti poolt omab selles võrdluses välisinvestori jaoks pigem kindlustunnet suurendavat positiivset mõju. Mõju olulisus: Eesti majandusjulgeoleku kasv läbi investeeringute taustakontrolli rakendamise omab välisinvestorite vaates kahtlemata positiivset mõju, kuigi mõju olulisust võib hinnata pigem madalaks. Ettevõtluskeskkond Sihtrühm I: riigiasutused ja riik tervikuna Kaasnev mõju: Taustakontrolli mehhanismi rakendamise mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale riigi kui terviku vaates on valdavalt positiivne. Läbi täiendava administratiivse meetme luuakse lisaks üldisele julgeolekuaspektile täiendav kindlustunne taustakontrolli fookusesse kuuluvates sektorites toimivate ettevõtete jaoks võtmes, et riik tagab korrastatud ja ühtsed reeglid, kaitstes ettevõtteid kontrollimata taustaga investeeringute ja kaasnevate võimalike turumoonutuste eest. Mõju olulisus: Riigi vaates läbipaistvate ja ühtsete reeglite alusel toimiv ettevõtluskeskkond on osa majandusjulgeolekust, samas arvestades taustakontrolli mehhanismi piiratud ulatust, ei ole tegemist suure mõjuulatusega meetmega, kuigi mõju on pigem positiivne. 13 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Sihtrühm II: Eesti ettevõtted Kaasnev mõju: Ettevõtete vaates ettevõtluskeskkonnale võib taustakontrolli rakendamine põhjustada erinevaid mõjusid. Konkreetse ettevõtte algatuse jaoks kaasata kas laienemiseks või raskuste leevendamiseks väliskapitali võib taustakontrolli tulemusel ilmneda tõrge, kus riik läbi uue administratiivse meetme takistab soovitud investeeringu saamist. See võib kas ajutiselt või püsivalt tuua kaasa majanduslikke probleeme. Mõjuga kaasnevad negatiivsed riskid on maandatavad riigi poolse paindlikkusega, mida rakendavad mitmed riigid, kus täiendavate läbirääkimiste ja kokkulepetega on võimalik saavutada kompromisse, kus nii riigi majandusjulgeoleku kui ka ettevõtte riskid on mõistlikult maandatud. Teine oluline mõju taustakontrollil on võimalik konkurentsisituatsiooni halvenemine. Riigi meetmed ja taustakontrolli poliitika peab olema vähemalt lähimate naaberriikide meetmetega proportsionaalne, st ettevõtluskeskkonna vaates ei ole mõistlik tõkestada teatud investori investeeringut olukorras, kus sama investorit naaberriikides aktsepteeritakse. See võib kaasa tuua Eesti ettevõtetele ebasoodsa konkurentsiolukorra võrrelduna naaberriikide konkurentidega samas sektoris. Riski maandamiseks peab loodav Eesti taustakontrolli mehhanism arvestama ja jälgima tähelepanelikult naaberriikide lahendeid, et mitte rakendada ebaproportsionaalseid meetmeid ja kahjustades sellega Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Mõju olulisus: Taustakontrolli mõju ettevõtluskeskkonnale ettevõtete vaatenurgast võib hinnata pigem oluliseks ja vahetuks, riskide maandamine on siin väga oluline. Sihtrühm III: välisinvestorid Kaasnev mõju: Välisinvestori vaates on kindlasti olulisel kohal eelkõige regiooni riikide ettevõtluskeskkondade võrdlus huvipakkuvas sektoris oma investeerimisotsuse langetamisel, st potentsiaalselt suured käärid lähiriikide taustakontrolli põhimõtete vahel võivad mõjutada investorit oma valikute tegemisel, kui kõne all on taustakontrolli fookuses olevad sektorid. Mõju olulisus: välisinvestorile pigem oluline, kuid neutraalne. EL julgeolekusse panustamine Sihtrühm I: riigiasutused ja riik tervikuna Kaasnev mõju: Kuivõrd EL on Eesti majandusjulgeoleku üks nurgakivi, siis panustades EL üleselt taustakontrolli mehhanismi loomisega mitte-soovitava ja poliitiliselt motiveeritud kapitali voolamise tõkestamisse, tugevdame EL kui tervikut ja seeläbi ka Eesti majandusjulgeolekut. COVID-19 viirusega kaasnevad majandusraskused on muutnud haavatavaks väga paljud strateegilise tähtsusega ettevõtted pea kõigis liikmesriikides, probleem on vahetu ja reaalne. Tihe koostöö teiste riikidega võimaldab Eestil anda oma panus üle- euroopaliste riskide maandamisse, panustab Euroopa solidaarsusesse ja tugevdab Eesti välis- ja julgeolekupoliitilist dimensiooni. Mõju olulisus: tegemist on pigem kaudse, kuid olulise mõjuga. 14 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Sihtrühm II: Eesti ettevõtted Kaasnev mõju: Küsimus sellest, kas Eesti rakendatav taustakontrolli mehhanism panustab rohkem või vähem EL liikmesriikide koostöösse on ettevõtete vaates väikese mõjuga, pigem neutraalne iseloomuga mõju. Mõju olulisus: pigem väike. Sihtrühm III: välisinvestorid Kaasnev mõju: Välisinvestori vaates Eesti loodava taustakontrolli mehhanismi rakendamise mõju EL kui terviku tugevusele eristada ausa taustaga investoreid teistest, võib olla ulatuse mõttes pigem madal, kuid strateegilises plaanis oluline. Mida enamad riigid suudavad tõrjuda kahtlase taustaga investeeringuid, seda tugevam on EL tervikuna investorite silmis, sh EL riigid eraldivõetuna. Mõju olulisus: pigem keskmine. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavatsus on maksimaalselt rakendada juba olemasolevaid riiklikke registreid ja e- menetluskeskkondi ja toiminguid taustakontrolli protsessi kõigi osapoolte halduskoormuse vähendamiseks. Täpsem mõjuanalüüs halduskoormuse kohta selgub detailse menetlusprotsessi, sh osapoolte toimingute ja tähtaegade väljatöötamise käigus. 13. Seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavad kulud ja tulud 2020.a. kui ka peale seaduse jõustumist (eeldatavalt 2021.a esimesel poolaastal) lisandub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse mitmeid täiendavaid funktsioone ja kohustusi nii EL tasandi nõuetest/kohustustest kui ka siseriiklikust õigusruumist, mida ei ole võimalik täita olemasoleva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koosseisu ja ressursi juures. Lisandub 3. töökoha kulu – 2 välisinvesteeringute menetlejat ja 1 infotehnoloogia ametikoht. Kuna taustauuringute protsess sätestab kindlad menetluste ajad ja protseduurid, siis tuleb tagada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt protsessi katkematu toimimine (IT ja isikkoosseisu näol). Iga-aastasteks töökoha palga- ja majanduskuludeks kujuneb esialgsete hinnangute kohaselt 150 000 eurot. Välisinvesteeringute ja nende võimalike taustauuringutega seotud toiminguteks on vajalik luua riigisisene elektrooniline vastava turvatasemega menetluskeskkond. Loodav infosüsteem/andmekogu peab ühendama kõiki toiminguid ja osapooli: välisinvestor, investeeringut saav ettevõtja, asjassepuutuvad ministeeriumid ja haldusala asutused. Esialgse hinnangu kohaselt kujuneks vastava välisinvesteeringutega seotud toimingute andmekogu maksumuseks 180 000 eurot. Teabevahetuseks teiste liikmesriikidega ja Euroopa Komisjoniga loob turvalise ja krüpteeritud süsteemi Euroopa Komisjon, et toetada kontaktpunktide vahelist otsest koostööd. 15 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Otseste tulude kohta andmed puuduvad. Võimalik kaaluda sarnaselt osade teiste riikidega (Soome, Malta) riigilõivu kehtestamist menetlusprotsessiga kaasnevate kulude katteks. 14. Edasine mõjude analüüs Täpsema mõjuanalüüsi koostamiseks on kavandatud mahuka uurimuse tellimine protsessi järgmises etapis, eesmärgiga integreerida uuringu tulemused eelnõu koostamise ja menetluse protsessi. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanismi seni ei ole eksisteerinud, tegemist on uue initsiatiiviga, mistõttu on tarvilik luua ka vastav regulatsioon. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise tervikseadus X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Tegemist uue protsessiga, mistõttu on otstarbekas välja töötada uus terviklik õigusakt ja seonduvad rakendusaktid. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid on eelkõige: 1) Hädaolukorra seadus; 2) Küberturvalisuse seadus; 3) Strateegilise kauba seadus; 4) Konkurentsiseadus; 5) Maagaasi seadus; 6) Veeseadus; 7) Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus; 8) Relvaseadus. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Aruteludesse on kaasatud lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile veel Välisministeerium, Siseministeerium ja haldusala asutused, Kaitseministeerium ja haldusala asutused, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei, Konkurentsiamet, Eesti Pank ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Planeeritud põhjaliku mõjuanalüüsi läbiviimise ajaperiood on juuli – detsember 2020.a. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni koostamist ei valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui ole kavandatud. järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2020.a teine poolaasta kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2021.a esimesel poolaastal 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Margus Pae [email protected] 16 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: MKM/20-0667 - Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Kooskõlastamine algatati 01.06.2020 09:45 Palume ekslikult lisatud juurdepääsupiirang eemaldada ja dokument avalikuks määrata. Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e825c112-d0ba-4dca-8a4e-024a35e4cd57 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e825c112-d0ba-4dca-8a4e-024a35e4cd57?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0667 - Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e825c112-d0ba-4dca-8a4e-024a35e4cd57 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e825c112-d0ba-4dca-8a4e-024a35e4cd57?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main